Aruandest nähtub, et kuigi on tehtud teatavaid edusamme, on ühenduvustaristu, näiteks kiudoptiliste ja 5G eraldiseisvate võrkude kasutuselevõtt endiselt maha jäänud. Üha rohkem ettevõtteid võtab kasutusele tehisintellekti, pilve- ja suurandmeid, kuid nende kasutuselevõttu tuleb kiirendada. Veidi üle pooltel eurooplastest (55,6 %) on algtasemel digioskused, samal ajal kui kõrgtasemel oskustega IKT-spetsialistide kättesaadavus on endiselt väike ja sooline lõhe suur, mis takistab edusamme sellistes olulistes sektorites nagu küberturvalisus ja tehisintellekt. 2024. aastal tegi EL peamiste avalike teenuste digitaliseerimisel pidevaid edusamme, kuid märkimisväärne osa riiklikust digitaristust sõltub jätkuvalt väljaspool ELi asuvatest teenuseosutajatest.
Andmed näitavad püsivaid probleeme, nagu killustatud turud, liiga keerulised eeskirjad, julgeolek ja strateegiline sõltuvus. Täiendavad avaliku ja erasektori investeeringud ning ELi ettevõtete lihtsam juurdepääs riskikapitalile kiirendaksid innovatsiooni ja suurendaksid kasvu.
Liikmesriigid vaatavad komisjoni soovitused läbi ja arutavad komisjoniga edasisi samme. 2026. aastal vaatab komisjon digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärgid läbi, et hinnata, kas need kajastavad endiselt muutuvat digimaastikku ning vastavad ELi prioriteetide ja ambitsioonidega seotud nõudmistele.