Demokraatlike väärtuste kaitsmine digiajastul

12. novembril 2025 vastu võetud komisjoni demokraatiapakett sisaldas teatisi Euroopa demokraatiakilbi kohta, nagu teatati president von der Leyeni poliitilistes suunistes. 

Euroopa demokraatiakilbi (EUDS) eesmärk on kaitsta ja edendada meie demokraatiat. Selles esitatakse ühtne meetmete kogum, mis keskendub kolmele sambale:

1. Terviklikkuse tagamine inforuumis
2. Vabade ja õiglaste valimiste ja meedia kaitsmine
3. Ühiskonna vastupanuvõime ja meediapädevuse suurendamine

Demokraatiakilbiga luuakse demokraatliku vastupanuvõime keskus, et toetada tööd kõigis valdkondades, koondades liikmesriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ning ELi institutsioonide eksperditeadmised ja suutlikkuse. 

Seda tööd toetab sõltumatute ekspertide sidusrühmade platvorm, mis koondab liikmesriikide ja naaberriikide eksperditeadmised ja suutlikkuse ning tugineb Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse keskustele ja uutele kogukondadele, nagu faktikontrollijate Euroopa võrgustik ja tulevane ühine teadusuuringute tugiraamistik.

Komisjon on juba kehtestanud eeskirjad, mis aitavad kaitsta teabe terviklikkust internetis: 

• Tehisintellektimäärus sisaldab kohustust märgistada tehisintellekti loodud sisu teatavatel tingimustel, sealhulgas süvavõltsingud
• Digiteenuste õigusaktis on sätestatud normid, et leevendada veebiplatvormidel ühiskonnale ja demokraatiale avalduvaid ulatuslikke riske, austades täielikult kasutajate sõnavabadust.
• Digiteenuste õigusakt sisaldab ka algoritmide läbipaistvuse eeskirju, mis annavad kasutajatele võimaluse kontrollida, mida nad näevad, ja annavad teadlastele juurdepääsu andmetele, et uurida muu hulgas seda, kuidas veebiplatvormid teavet levitavad.
• Poliitreklaami määruses on sätestatud ühised ELi standardid, mis lihtsustavad kodanike jaoks poliitreklaamide äratundmist, teavad, kas sellised reklaamid on neile suunatud, ja eristavad neid muud liiki sisust.

Komisjon võtab mitmeid meetmeid, et suurendada meie inforuumi terviklikkust digiajastul. Nende hulka kuuluvad:

• Digiteenuste õigusakti intsidentide ja kriisiprotokolli ettevalmistamine, et tagada kiire reageerimine teabe terviklust ähvardavatele ulatuslikele ja isegi riikidevahelistele ohtudele
• Tuginemine sellistele meetmetele nagu väärinfot käsitlev käitumisjuhend, et muu hulgas väärinfot demoniseerida
• Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) volituste laiendamine, et arendada välja uus sõltumatu seire- ja analüüsisuutlikkus, eelkõige seoses valimiste või kriisidega
• Paluda Euroopa meediateenuste nõukojal töötada koos meiega välja ühised kriteeriumid, et suunata riiklikke meediat reguleerivaid asutusi, kui nad tegutsevad ELi teaberuumi kaitsmiseks petturitest kolmandate riikide meediateenuste eest 

Nendele jõupingutustele aitab kaasa ka Euroopa faktikontrollijate võrgustik (hindamisel olev konkursikutse). See aitab kõigi 27 ELi liikmesriigi sõltumatutel faktikontrollijatel suurendada oma suutlikkust avastada, analüüsida ja tõkestada teabega manipuleerimist, sealhulgas kriisiolukordades. Võrgustik hõlmab ka faktikontrollijate kaitsekava ja loob ELi faktikontrolli hoidla. 

Komisjon loob ka ühise teadusuuringute tugiraamistiku, mis annab teadlastele, akadeemilistele ringkondadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele juurdepääsu andmetele ja kõrgtehnoloogiale, et jälgida ja avastada välisriigist lähtuvat infoga manipuleerimist ja sekkumist ning desinformatsioonikampaaniaid.

Valimised

Valimiste infrastruktuuri tuleb kaitsta küberrünnakute eest. Võrgu- ja infosüsteemide direktiiviga (küberturvalisuse 2. direktiiv) ja küberkerksuse määrusega on juba kehtestatud viisid, kuidas tugevdada ELi küberturvalisust mitte ainult valimistel, vaid laiemalt. Kübersolidaarsuse määrusega loodud küberreserv on taotluse korral kättesaadav liikmesriikidele ja ELi partneritele oluliste või suuremahuliste küberturvalisuse internetite korral.

Lisaks võttis komisjon digiteenuste määruse alusel vastu suunised valimisprotsesside süsteemsete riskide maandamise kohta, et toetada oma kohustust kaitsta ühiskondlikku arutelu ja valimisprotsesse. Komisjon ajakohastab koos riiklike digiteenuste koordinaatoritega digiteenuste õigusakti valimiste töövahendit, et kajastada hiljutistel valimistel saadud kogemusi. 

Lisaks on desinformatsiooni käsitleval tegevusjuhendil jätkuvalt oluline roll valimistega seotud ohtude vastu võitlemisel, eelkõige kiirreageerimissüsteemi kaudu.

Meedia 

Uudistemeedia on väga oluline terve demokraatliku arutelu ning vabade ja õiglaste valimiste jaoks. Meediasektor seisab aga silmitsi majandusliku survega, mis raskendab sõltumatu uudistemeedia ja kvaliteetse aruandluse säilitamist. Mõned kohad ELis on muutumas isegi uudistekõrbeks, kuna kohalikud müügikohad tõrjutakse turult välja, mis toob kaasa teabe mitmekesisuse ja kvaliteedi vähenemise. See võib avada tee desinformatsioonile ja aidata kaasa demokraatias osalemise kaotamisele.

ELi rahastamisprogramm AgoraEU aastateks 2028–2034 hõlmab toetust vabale ja sõltumatule meediale, sealhulgas ajakirjanike kaitsele ja meedia vastupanuvõimele MEDIA+ tegevussuuna kaudu. Seni on Euroopa demokraatiakilp ja meedia vastupanuvõime programm andnud võimaluse visandada peamised meetmed, millega toetatakse uudistemeediat, sealhulgas toetatakse sõltumatut meediat ja ajakirjanikke, pakutakse ELi vaatenurka päevakajalistele küsimustele, toetatakse meedia elujõulisust ja innovatsiooni. Samal ajal suurendab komisjon kohaliku meedia toetamist programmis „Loov Euroopa“ ja võtab programmi „Euroopa horisont“ raames kasutusele uue meetme, et veelgi toetada meediatööstuse digiüleminekut.

Seoses meedia vastupanuvõimega jätkab komisjon liikmesriikide toetamist Euroopa meediavabaduse määruse kohaldamisel. EMKV eeskirjad mitte ainult ei aita kaitsta vaba ja pluralistlikku meediat, vaid nõuavad ka, et liikmesriigid eraldaksid avalik-õiguslikele meediateenuse osutajatele piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid. Digiteenuste määruse kohaselt peavad väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid – need, millel on ELis kuus üle 45 miljoni aktiivse kasutaja – tuvastama ja maandama meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega seotud riske.

Digiteenuste õigusakti kõrval aitab digiturgude õigusakt edendada sõltumatut ja mitmekesist meediamaastikku ning lahendada selliseid probleeme nagu tehisintellektil põhinevate teenuste mõju meedia digiturgudele. 

Lisaks teeb komisjon audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi hindamise ja digitaalsel ühtsel turul autoriõigust käsitleva direktiivi läbivaatamise raames kindlaks viisid, kuidas veelgi toetada sektori majanduslikku elujõulisust ja mitmekesisust.

Meedia ja ajakirjanike kaitsmisel ajakohastab komisjon oma soovitust ajakirjanike turvalisuse kohta, et toetada ajakirjanike tugevamat kaitset põhjendamatu surve, ähvarduste ja rünnakute eest.

Meedia- ja digikirjaoskus on seotud ühiskonna vastupanuvõime ja kodanike kaasamisega. Komisjon edendab haridust selles valdkonnas ja toetab kodanike võimalusi osaleda demokraatlikus elus.

Eelkõige kavatseb komisjon tugevdada meediapädevuse eksperdirühma, et: 

• Laiendada oma volitusi nii, et need hõlmaksid kõiki ühiskonna vastupanuvõime aspekte, sealhulgas valmisolekut
• Pakkuda liikmesriikidele uusi koostöövahendeid (nt hõlbustada ühismeetmete väljatöötamist)
• Kaasata rühm sagedamini nõuandvasse rolli ELi meediapädevuse meetmete kavandamisel. 

See uuendatud eksperdirühm peaks olema seotud Euroopa Demokraatliku Vastupanuvõime Keskusega ja saama sellest kasu, tuginedes selle olukorrateadlikkuse ülevaatele. 

Samal ajal lisab komisjon meediapädevuse meetmed meedia vastupanuvõime programmi, mis on suunatud kõigile vanuserühmadele nii maa- kui ka linnapiirkondades. Meediapädevuse suurendamiseks tehtavad jõupingutused peaksid tuginema ka EDMO meediapädevuse kogukonnale, suurendades veelgi parimate tavade ja kasutusjuhtumite kogumit, tuginedes EDMO suunistele tõhusate meediapädevuse algatuste kohta.  

Investeerimine demokraatiasse

Demokraatiakilbi meetmeid toetatakse mitmesuguste ELi rahastamisprogrammide kaudu, sealhulgas digivaldkonnas: 

• Programm „Loov Euroopa“ meedia, ajakirjanduse ning digi- ja meediapädevuse toetamiseks
• Programm „Digitaalne Euroopa“, et toetada desinformatsiooni vastu võitlemise alast koostööd, näiteks Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) ja faktikontrollijate Euroopa võrgustiku kaudu
• Programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse teadusuuringuid, innovatsiooni ja eksperimenteerimist, et tugevdada demokraatiat ja valitsemistava

Osana järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust 2028–2034 on komisjon teinud ettepaneku mitme programmi kohta, mis aitavad kaasa demokraatia kaitsmisele, sealhulgas AgoraEU, mille eesmärk on edendada ühiseid väärtusi, sealhulgas demokraatiat ja meediavabadust.