13.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/1

—

et Euroopa Komisjoni 21. novembri 2001. aasta valges raamatus „Uus hoog Euroopa noortele” (1), mille nõukogu kiitis heaks oma 14. veebruari 2002. aasta järeldustes, märgitakse, et tervist tuleb käsitada noorte sotsiaalse integratsiooni ja sõltumatuse tegurina, mis on hädavajalik nende kodanikuaktiivsuse väljaarendamiseks;

—

nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooniga (2) luuakse noorte valdkonnas Euroopa koostöö raamistik, mille kolmest aspektist üks puudutab noorte mõõtme lisamist teistesse asjaomastesse Euroopa poliitikatesse;

—

22.–23. märtsil 2005 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakt on üheks vahendiks, mis aitab kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas;

—

nõukogu 2005. aasta novembri resolutsioonis, mis käsitleb Euroopa noorte probleemide lahendamist, Euroopa noortepakti rakendamist ja kodanikuaktiivsuse edendamist (3), leppis nõukogu kokku, et noorte mõõtme lisamisel teistesse asjaomastesse Euroopa poliitikatesse tuleks pidada esmatähtsaks noorte tervislikke eluviise;

—

nõukogu 2007. aasta mai resolutsioonis „Võrdsete võimaluste loomine kõikidele noortele — täielik osalemine ühiskonnaelus” (4) kutsutakse liikmesriike üles pidama esmatähtsaks noorte muresid sellistes poliitikates, mis mõjutavad nende elukvaliteeti, nagu tervis;

—

komisjoni 2007. aasta septembri teatises „Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine” (5) kutsutakse liikmesriike üles tegema algatusi noorte tervise valdkonnas;

—

nõukogu 16. novembri 2007. aasta järeldustes, mis käsitlevad eri valdkondi ja tasandeid hõlmavat lähenemisviisi noortepoliitikale (6), märgitakse, et komisjon koostab alates 2009. aastast iga kolme aasta tagant Euroopa Liidu aruande noorte kohta;

—

nõukogu 6. detsembri 2007. aasta järeldustes komisjoni valge raamatu „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” kohta (7) toonitatakse vajadust käsitleda peamisi tervist mõjutavaid tegureid, nagu näiteks toitumist, kehalist aktiivsust, alkoholi, uimasteid, tubakatarbimist ja keskkonnariske, ning võtma arvesse soolist aspekti, et aidata inimestel vananeda tervena ning vähendada krooniliste haiguste koormat, ning rõhutatakse vajadust edendada tervist igapäevaelus, näiteks peredes, koolides, töökohtadel ja vaba aja veetmise paikades;

—

nõukogu 22. mai 2008. aasta resolutsioonis, mis käsitleb vähemate võimalustega noorte osalemist (8), rõhutatakse, et terviseprobleemid tõkestavad noorte aktiivset osalemist, ning kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles edendama oma tervisestrateegiate abil noorte tervislikke eluviise.

1.

Ehkki Euroopa noorte tervislik seisund on üldiselt rahuldav, tekitavad teatavad valdkonnad, nagu toitumine, füüsiline tegevus, alkoholi kuritarvitamine ning seksuaalne ja vaimne tervis, erilist muret.

2.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata tervislike eluviiside edendamisele ja ennetavatele meetmetele, eelkõige seksuaalelu, alkoholi kuritarvitamise, narkootikumide tarbimise, suitsetamise, toitumishäirete, ülekaalulisuse, vägivalla, hasartmängude mängimise ja info- ja sidetehnoloogiatest sõltuvuse osas.

3.

Mitmed elutingimustega seotud tegurid, nagu vaesus, töötus, töökoha ebakindlus, eluasemeprobleemid, varajane lahkumine koolist ja diskrimineerimine, võivad seada ohtu noorte tervise ja heaolu ning takistavad noorte pöördumist ennetustegevusega tegelevatesse asutustesse ja tasuta kvaliteetsete tervishoiusüsteemide poole või noorte täielikku juurdepääsu neile, mõjutades omakorda nende tervisliku seisundit ja elukvaliteeti.

4.

Noortel meestel ja naistel tuleb tegeleda nende tervise ja heaolu puhul erinevate väljakutsetega ning seetõttu tuleks sooküsimusi noorte tervisega tegelemisel arvesse võtta.

5.

Tervena arenemine sõltub olulisel määral tervislikust füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast. Tuleks teha jõupingutusi noorte elu-, töö- ja õppekeskkonna kvaliteedi parandamiseks.

6.

Vanematel on noorte heaolu ja tervisliku keskkonna kujundamisel oluline roll ja seetõttu tuleks võtta lisameetmeid nende toetamiseks.

1.

Noorte tervise ja heaolu ning nende sotsiaalse kaasatuse ja haridustaseme vahel on tugevad seosed.

2.

Noortel tuleks aidata võtta endale suurem vastutus oma tervise eest, tõsta oma enesehinnangut ja suurendada oma iseseisvust, eelkõige suurendades nende teadlikkust selle kohta, milline on tervislike eluviiside positiivne mõju ja millised on nende tervisega seotud riskid.

1.

Vaja on täpseid teadmisi noorte naiste ja meeste olukorrast, vajadustest ja ootustest tervise valdkonnas, samuti selle valdkonna olemasolevatest tavadest, kogemustest ja õppetundidest, mida on nõuetekohaselt hinnatud, et edendada noorte tervisepoliitika tõhususe ja tulemuslikkuse tagamist ja võtta asjakohastes strateegiates paremini arvesse selle sihtrühma eripära, pöörates tähelepanu selles sihtrühmas esinevatele võimalikele erinevustele, muu hulgas seoses vanuse, soo, elukoha ja sotsiaalmajandusliku olukorraga, ning tegeledes esmajärjekorras noortega, kellel on väiksemad võimalused.

2.

Noorte tervist ja heaolu tuleb käsitleda üldise ja igakülgse lähenemisviisi raames, mis hõlmab kõiki asjaomaseid valdkondi ja eelkõige riiklikku tervishoiusüsteemi, ametlikku ja mitteametlikku haridust, tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, lapseiga ja perekonda, sporti, kultuuritegevust, uurimistegevust, keskkonda, meediat ja tarbijakaitset.

3.

Tervisliku eluviisi järgmiseks on vajalik füüsilise tegevusega tegelemise ja tasakaalustatud toitumise edendamine.

4.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte vaimsele tervisele, eelkõige hea vaimse tervise edendamisele, eriti koolide ja noortetöö kaudu, ning enesele kehavigastuste tekitamise ja enesetappude ennetamisele.

5.

Tervisepoliitika noorte mõõde peaks hõlmama poliitikat kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ja toetuma ulatuslikule partnerlusele ametliku hariduse, vabahariduse ja mitteametliku hariduse, tervisespetsialistide, majandus- ja sotsiaalpartnerite, eelkõige noorte ühenduste, ja meedia vahel.

1.

Edendama noorte mõõdet tervisega seotud algatustes ning asjakohaste, igakülgsete, nõuetekohaselt koordineeritud ja süstemaatiliselt hinnatavate noorte tervisega seotud meetmete rakendamist.

2.

Kaasama noored ja kõik noori käsitleva poliitikaga seotud asjaosalised tervisega seotud algatuste väljatöötamisse ja rakendamisse, eelkõige vastastikuse teadmiste vahetamise kaudu.

3.

Edendama kõigi noorte juurdepääsu vaba aja tegevustele ning kultuurilisele ja füüsilisele tegevusele.

4.

Võtma noorte tervist ja heaolu arvesse teavitus- ja meediaprogrammides ja -poliitikas.

5.

Toetama noorte valdkonnas tegutsevate töötajate ja valitsusväliste organisatsioonide koolitust ennetamise ning noorte tervise ja heaolu, nõustamise aluste, varajase sekkumise, noorte raskuste tuvastamise ja nende muude teenuste juurde suunamise valdkonnas.

1.

Tagama, et noorte mõõdet võetakse arvesse tervisega seotud algatustes.

2.

Kaasama noored ja noori käsitleva poliitikaga seotud asjaosalised oma selle valdkonna tegevusse kõikidel tasanditel.

1.

Parandama teadmisi ja uurimistegevust kõnealuses valdkonnas ja neid pidevalt ajakohastama, võttes arvesse noorte tervise ja heaolu erinevusi, muu hulgas seoses vanuse, soo, geograafiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite, seksuaalse sättumuse ja puudega.

2.

Lisama järk-järgult noorte tervist ja heaolu käsitlevad andmed iga kolme aasta tagant komisjoni poolt esitatavasse aruandesse Euroopa noorte olukorra kohta, kasutades olemasolevaid allikaid.

3.

Arendama välja meetmed teadlikkuse suurendamiseks noorte tervist mõjutavate tegurite kohta.

4.

Edendama heade tavade vahetamist noorte tervise ja heaolu teemal kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, toetudes eelkõige olemasolevatele struktuuridele.

5.

Kasutama täiel määral ära Euroopa Liidu olemasolevaid poliitikaid, programme ja muid vahendeid, eelkõige Euroopa struktuurifonde ja programmi „Aktiivsed noored”, et töötada välja noorte tervise ja heaoluga seotud projekte.

6.

tugevdama noorte tervise valdkonnas partnerlust noorte ja nende organisatsioonide, asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahel.