30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 146/19

—

on arvamusel, et ELi tulevase merenduspoliitika üldeesmärk on Euroopa merede suure potentsiaali hindamine ja säilitamine ning aktiivse merenduspoliitika väljatöötamine viisil, mis võimaldab ka tulevastel põlvkondadel saada osa mere keskkonnaalasest, majanduslikust, bioloogilisest ja kultuurilisest rikkusest;

—

kutsub komisjoni üles esitama Euroopa merenduse tegevuskava, mis peaks hõlmama muuhulgas järgmist:

1.

ookeanid ja mered on elu oluline alus Maal; oma ulatusliku bioloogilise mitmekesisusega aitavad nad kaasa kliima reguleerimisele ning varustavad meid oluliste ressurssidega, nagu toit (kala, vetikad, mereannid), energia ja mineraalid, kuid samuti on nad peamised transporditeed eelkõige mandritevahelises kaubanduses;

2.

Euroopa on mereline kontinent ja vajab ühtset merenduspoliitikat vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni sissejuhatusele, milles muuhulgas märgitakse, et „kõik mereõiguse küsimused” lahendatakse „vastastikuse mõistmise ja koostöö vaimus”, et „maailmamere probleemid on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda tervikuna”, et tuleb hõlbustada „rahvusvahelist suhtlemist” ning et tuleb edendada nende ressursside „õiglast ja säästlikku kasutamist” ja „elusloodusvarade kaitset ning merekeskkonna …, kaitsmist ja säilitamist”;

3.

hea Euroopa merenduspoliitika peab võtma arvesse Euroopa geograafilistes piirkondades eksisteerivat keerulist ning sageli lahknevat tegelikkust, pannes erilist rõhku looduse mitmekesisusele ja ressursside olemasolule, samuti nende kasutamise, nende jätkusuutlikkuse ja vastastikuse koostoime ulatusele;

4

mered ja ookeanid iseenesest on inimkonna jaoks väärtus ning seetõttu peaks nende säästev kasutamine ja nende keskkonna kaitse olema eesmärgid, mille saavutamiseks peab Euroopa Liit aktiivselt töötama;

5.

eelkõige rannikualade piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on laialdased kogemused, mistõttu neil on selge piirkondlik ja kohalik huvi seoses tulevase merenduspoliitika arenguga;

1.1

tervitab rohelist raamatut, milles püütakse esitada terviklik ülevaade ühise merenduspoliitika kehtestamiseks vajalikest peamisest elementidest;

1.2

tervitab terviklikku lähenemisviisi, kaasates Euroopa ühisesse merenduspoliitikasse selliste oluliste valdkondade poliitikad nagu transport, tööstus, sadamad, kalandus, energia, keskkond ja turism;

1.3

tunnustab komisjoni seisukohta, et kõnealune terviklik lähenemisviis peab peegelduma integreeritud juhtimises Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil;

1.4

rõhutab, et Euroopa merenduspoliitika eri aspektides tuleb tähelepanu pöörata kõnealuse küsimuse rahvusvahelise kooskõlastamise vajadusele, et tagada merede ja ookeanide säästva kasutamise tulemuslikkus ja merekeskkonna kaitse;

1.5

toetab rohelise raamatu sihikindlust arvestada Euroopa tulevases merenduspoliitikas Lissaboni tegevuskava ning merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kaudu kehtestatud kriteeriume;

1.6

toetab komisjoni ulatuslikku ja pikaajalist konsulteerimisprotsessi, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad ja kodanikud, kelle arvamus tuleb Euroopa tulevase merenduspoliitika sõnastamisel arvesse võtta;

1.7

tunnustab tähtsuse omistamist teabe kogumisele ja selle levitamise läbipaistvusele, mis on erinevate valdkondade poliitika ja huvide tõhusa koondamise eeltingimus;

1.8

avaldab jätkuvat valmisolekut olla oluline partner käimasolevas konsulteerimisprotsessis, mille käivitas roheline raamat, ja rõhutab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi hõlmava pikaajalise reklaamikampaania kasulikkust, mis tagab, et Euroopa kodanikud, keda kõnealune uus poliitika kõige otsesemalt mõjutab, mitte ainult ei mõista ettepaneku olemust, vaid see innustab neid esitama ka oma seisukohti, mõtteid ja muresid;

1.9

avaldab tunnustust komisjonile, kes sedastab piirkondliku mõõtme rolli olulisust merendustegevuste juhtimisel ja toonitab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tähtsust Euroopa tulevase merenduspoliitika kujundamisel ja rakendamisel;

1.10

peab vajalikuks osutada piisavat tähelepanu kohalikele, piirkondlikele ja ökopiirkondade eripäradele Euroopa suuremate ja väiksemate mereterritooriumide puhul, näiteks Läänemere, Musta mere, La Manche'i väina, Vahemere, Põhjamere ja Atlandi ookeani põhjaosa puhul ning samuti merede puhul, mis ümbritsevad ELi äärepoolseimaid piirkondi, nagu Atlandi ookeani Aafrika-poolne osa, Kariibi meri ja India ookean — mered, mis muudavad ELi kohaloleku globaalseks;

1.11

avaldab heakskiitu komisjoni seisukohale kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta uues merenduspoliitikas kehtestatud põhimõtete ja eesmärkide elluviimisel ning kinnitab taas oma valmisolekut osaleda tulevase poliitika prioriteetide täpsustamisel ja soovib regulaarset teavet kõnealuse poliitika osas toimuvate arengute kohta;

1.12

rõhutab, et käesolevas arvamuse eelnõus käsitletakse kaht põhiküsimust, millele tuleb esmajoones vastata: „Kuidas on võimalik Euroopa uut merenduspoliitikat rakendada?” ja „Kas tulevane integreeritud lähenemine annab lisaväärtuse võrrelduna praeguse valdkondliku merenduspoliitikaga?”;

1.13

on jätkuvalt arvamusel, et ELi tulevase merenduspoliitika üldeesmärk on Euroopa merede suure potentsiaali hindamine ja säilitamine ning aktiivse merenduspoliitika väljatöötamine viisil, mis võimaldab ka tulevastel põlvkondadel saada osa mere keskkonnaalasest, majanduslikust, bioloogilisest ja kultuurilisest rikkusest;

1.14

mõistab vajadust piisavate andmete kogumise ja kohase analüüsi ning teabe kättesaadavuse järele, aitamaks poliitikutel ja sidusrühmadel langetada mõistlikke otsuseid, mis põhinevad parimatel teaduslikel andmetel, mis on hetkel kättesaadavad tänu esmaklassilistele mereuuringutele, tehnikale ja uuendustegevusele;

1.15

toetab eri valdkondade poliitikaga seotud asjaomaste osapoolte osalemist ning tervitab komisjoni jõupingutusi üldsuse parema teavitamise osas nii üldiselt merendussektori kui eriti kõnealuse poliitika tähtsusest;

1.16

leiab, et integreeritud Euroopa merenduspoliitika rakendamine ei tohiks takistada üksikute valdkondlike merenduspoliitikasuundade paralleelset arengut ning et neid tuleks keskkonna suhtes arendada jätkusuutlikult;

1.17

rõhutab, et Euroopa merenduspoliitikat peab määratlema ja rakendama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete alusel;

1.18

toetab Euroopa territoriaalsete paktide ideed ja loodab, et kõnealuste paktide toel on võimalik ELi poliitilisi põhieesmärke ja prioriteete saavutada paindlikul ja tõhusal viisil ning vabatahtlikkuse alusel, samuti tagada kolmepoolsete lepingute ja kokkulepete kindel ja tõhus haldamine, nagu need nägi ette Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek, et leida võimalikult praktilisi lahendusi kohapeal;

1.19

pooldab konkreetsete meetmete väljatöötamist, saavutamaks rohelises raamatus kirjeldatud peamisi eesmärke, näiteks inimeste ja kogukondade heaolu, mereressursside säästev kasutamine, hea merendusalase juhtimise arendamine ja eurooplaste paranenud teadlikkus Euroopa merepärandi rikkuse kohta, säilitades samas kohalikku ja piirkondlikku mitmekesisust;

1.20

leiab, et tuleks luua Euroopa merenduse tegevuskava, mis sisaldab konkreetsete kriteeriumide kogu, sh kolmeastmelist lähenemist: iga kriteeriumi osas tuleb määrata eesmärk, esitada üksikasjalik kirjeldus ja ettepanek rakendamise kohta, kusjuures viimane tuleks teha ideaaljuhul 2008. aastal ning ettepanek finantsmeetmete kohta 2007. aastal.

2.1.1

koostada kataloog riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi olemasolevate parimate tavade näidetest, eelkõige seoses piirkondlike majandusklastrite, teadustöö võrgustike, avaliku ja erasektori partnerluse, ruumilise planeerimise ja heade valitsemistavadega, ning toetada olemasolevaid häid tavasid ja nende ülevõtmist teistes piirkondades või organisatsioonides;

2.1.2

innustada ja toetada kõnealuseid heade tavade näiteid väljatöötavaid piirkondi, arendades sellega Euroopa merenduse tippkeskusi;

2.1.3

tugevdada rannikupiirkondade ja saarte rolli merenduspoliitika peamiste määratlejate, elluviijate ja hindajatena;

2.1.4

kujundada Euroopa merendusplatvorm, mille abil saab toetada regulaarset, tõhusat ja ressursisäästlikku Euroopa, riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi parimate tavade vahetamist ning millesse on kaasatud nii komisjon kui ka Regioonide Komitee;

2.1.5

hinnata ja kooskõlastada Euroopa ookeanide, Kirde-Atlandi ja Põhja-Jäämere ning poolsuletud suuremate ja väiksemate mereterritooriumide, nagu Vahemere, Läänemere, Põhjamere, Musta mere ja La Manche'i väina spetsiifilisi strateegilisi kavasid, mis haakuvad merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia raames kehtestatutega ja toetavad laiemate merepiirkondade loomist ning mille koostamist komisjon liikmesriikidel soovitab. HELCOM on juba alustanud tööd Läänemere tegevuskava osas. Tegemist on ambitsioonika ja laiaulatusliku projektiga, mida võib vaadelda kui merestrateegia katseprojekti või uurimust, mistõttu tuleks selline kava koostöös HELCOMiga ellu viia;

2.1.6

toetada piirkondlikke temaatilisi võrgustikke, mille eesmärk on ühisprojektide väljatöötamine transpordi valdkonnas, infrastruktuuride tugevdamine ja ümberklassifitseerimine, keskkonnakaitse, kalandustegevuste kooskõlastamine ja kaubanduskoostöö, ning arvestada juba olemasolevate kalandusnõukogudega;

2.2.1

eelkõige parandada piirkondlikku andmebaasi piirkondlikul ja kohalikul tasandil GIS-süsteemiga (geograafilise informatsiooni süsteem) seotud süsteemide abil ning lisada ruumiliselt integreeritud maismaa ja merega seotud satelliitidelt, lennukitelt ja poidelt saadud andmed, nagu kohalik mereveetase, laevade liikumine ja ookeanide seiresüsteemist pärit kliimaandmed;

2.2.2

koguda andmeid konkreetsete mereressursside majanduslike ja keskkonnaaspektide ning neist tuleneva sotsiaalse mõju kohta; luua ühtne Euroopa merekatastersüsteem;

2.2.3

jälgida kalavarusid ja eriti rändliike ühenduse vetes ning rakendada andmete kogumise mudelit kalavarude kasutamiseks, julgustades andmebaasidega seotud telemaatikavõrgu loomist kalaturgude jaoks;

2.2.4

järgida ettepanekut luua Euroopa mereseire- ja andmevõrgustik (European Marine Observation and Data Network — EMODN), rõhutades seisukohta, et nimetatud võrgustikku tuleks kasutada olemasolevate ja uute merendusandmete integreerimiseks, võimaldades seega pikaajalist seiret ja kvaliteetset riskianalüüsi, eelkõige sellistes küsimustes nagu meretranspordi ohutus, loodusvarade uurimine ja kasutamine ning merekeskkonna ja selle bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine;

2.2.5

võtta tulevastes uurimiskavades palju rohkem arvesse integreerivat lähenemisviisi;

2.2.6

toetada tihedamaid sidemeid Euroopa olemasolevate teadusasutuste vahel Euroopa ookeanide uurimisinstituutide võrgustiku loomiseks, et innustada ühiseid Euroopa uurimisprojekte mereuuringute valdkonnas. See tooks endaga kaasa mereuuringute kõrge kvaliteedi, tagades seega antud valdkonnas Euroopa juhtpositsiooni maailmas;

2.2.7

ühendada Euroopa mereuuringute võrgustiku raames uurimislaevad ja suuremõõtmelised seadmed, et tagada mõõtesüsteemide ühtsus, kuluefektiivsus ja parem kvaliteet, ning soodustada kõnealust lähenemist ühishangete abil, mida võiks toetada Euroopa Investeerimispanga kaudu;

2.2.8

toetada rohelises raamatus määratletud taastuvate energiaallikate, sh avamere tuuleenergia ja laineenergia kasutamist, juhul kui need on teiste sotsiaalmajanduslike ja ökoloogiliste tegevuste ja huvidega ühildatavad, samuti edasisi teadusuuringuid ja uuendustegevust kõnealuses sektoris;

2.2.9

uurida süsihappegaasi eraldumist ammendatud nafta- ja gaasileiukohtades merel;

2.2.10

tugevdada jõupingutusi seoses teaduslike ja tehnoloogiliste läbimurrete arendamisega mereuuringute valdkonnas, nagu merebiotehnoloogia, turismitegevus ja laevajuhtimissüsteemid, pöörates sel viisil tähelepanu praegustele ja võimalikele tulevastele ohtudele, eelkõige seoses kliimamuutuse, kahanevate kalavarude, mittesäästva turismi ja demograafiliste muutustega rannikualade elanikkonnas, ning seejärel sõnastada ja edendada lihtsal viisil kättesaadavaid stiimuleid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks sellistes tegevusvaldkondades;

2.2.11

sõnastada stiimulid, mille abil edendada teadus- ja arendustegevust säästva kalakasvatuse valdkonnas, koostades tootmiskavad, millest tootjad peavad kinni pidama veendumuses, et kala moodustab olulise põhitoiduaine, ja arvestades, et kalakasvatus on äärmiselt ressursimahukas;

2.2.12

hoogustada Euroopa merekeskkonna võimalike ohtude analüüsi, eelkõige nende ohtude osas, mis on tingitud kliimamuutusest ja sellest tulenevast merevee taseme tõusust, kuid tegeleda ka tektoonilise tegevuse seirega meredes ning reageeringute määratlemisega vastavalt selle iseloomule;

2.2.13

julgustada mahevesiviljeluse tootmiskavade kasutuselevõttu ja väljatöötamist;

2.2.14

julgustada ja edendada uurimistegevust, määratlemaks parameetrid, mille abil saaks kindlaks teha kõigi nende inimtegevuste (kalandus, akvakultuur, sport, turism ja vaba aeg, transport, energeetika jne) ökoloogilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse tase, mis on seotud mereressursside kasutamisega;

2.3.1

töötada välja strateegia, kuidas Euroopa Liit hoiaks ja laiendaks ülemaailmses konkurentsis oma turuosa igas merendussektoris, arvestades säästvuse, kulu- ja tehnoloogiategureid;

2.3.2

selgitada üksikajalikult välja, mil määral toetavad praegu eri majandussektorid (nt energeetika, transport, turism, kalandus ja merebiotehnoloogia ning laevaehitus) Euroopa konkurentsivõimet ja uuendustegevust, eelkõige Lissaboni tegevuskava eesmärkide ja prioriteetide osas;

2.3.3

esitada teaduslikud andmed selle kohta, kas ja mil määral kõnealused eri majandussektorid aitavad:

2.3.4

edendada teadusuuringute ja tööstuse vastasmõju, eelkõige merendusklastrite edasiarendamist. Euroopa merendusklastrite konverentsi rajamine võiks toimida ideaalse foorumina, kus mereteadlased ja tööstuse esindajad saavad regulaarselt kohtuda ja suhelda;

2.3.5

tugevdada transpordi osakaalu tulevase merenduspoliitika raames, sest transport on väga oluline valdkonnaülene merendustegevus;

2.3.6

toetada meremagistraalide kontseptsiooni, arvestades, et 2010. aastal lõppev ambitsioonikas projekt suurendab Euroopa merede ja ookeanide liiklustihedust. Seetõttu peaks komisjon ärgitama liikmesriike rakendama peamistel meremagistraalidel põhjalikumat keskkonnajärelevalvet reostuse osas ning komitee arvates saaks sel eesmärgil edukalt kasutada uut üleilmset keskkonna- ja turvaseire (GMES) tehnoloogiat;

2.3.7

tugevdada jõupingutusi sadamaterminalide valmimise lõpuleviimiseks, alustades neist, mis on selgelt ühendveoterminalid, pöörates tähelepanu sellele, et mõned merendusvaldkonda puudutavad üleeuroopalise transpordivõrgustiku TEN-T projektid on graafikust maas;

2.3.8

parandada sadamate infrastruktuuri ja ühendusteid saartega, määratledes äärepoolseimate piirkondade hõlmamiseks vajalikud meetmed ning neid rakendades, ja tagada saartele juurdepääs mandriturgudele, tagades piisava sageduse ja vastuvõetava hinnaga meretranspordi teenused kauba ja inimeste veoks nii saarte ja mandri kui ka saarestiku eri saarte vahel; samuti kiirendada teiseste võrgustike arengut, et saared ning eelkõige äärepoolseimad piirkonnad oleksid asjatute viivitusteta meremagistraalidega täielikult ühendatud;

2.3.9

jätkata koostööd liikmesriikide ja merepiirkondadega, et tugevdada, parandada ja arendada laevateid ning tagada, et neile pööratakse piisavalt tähelepanu üleeuroopaliste võrgustike raames;

2.3.10

viia läbi uurimus ühise Euroopa lipu kasutuselevõtu eeliste ja puuduste kohta;

2.3.11

tugevdada strateegiliste sadamate osatähtsust, sest see on prioriteetne edasise merenduspoliitika arenguks; samuti tellida uurimus esmaste ja teiseste sadamate omavaheliste ühenduste kohta ning teatud sadamategevuste võimaliku ümberpaigutuse ja laialijaotamise kohta väiksematesse keskustesse;

2.3.12

luua merendusharidust andvate Euroopa kutsekoolide võrgustik, millega parandatakse meremeeste koolitust ja haridust ning määratakse kindlaks karjäärietapid, et tagada Euroopale professionaalne ja kvalifitseeritud tööjõud; teha ettepanek hariduse ja elukestva õppe kohta kõigis merendussektorites, mitte ainult meremeestele;

2.3.13

tagada üleeuroopaliste tööhõive ja töötingimuste miinimumnormide olemasolu ja jõustamine meretranspordisektoris ning kõigis teistes merendussektorites, samuti ära hoida ekspluateerimine;

2.3.14

töötada välja uus raamistik, loomaks koordineeritud lähenemisviis Euroopa säästvale mereturismile, arvestades seejuures eelkõige piirkondade vajadusi. Arvesse tuleb võtta, et mereturism on üks merendussektori suurimaid panustajaid ja mereturismil on suurepärane kasvupotentsiaal, ent samas põhjustab mereturism osaliselt ka rannikualade suuremat saastatust, kasutab ressursse mittesäästvalt ja põhjustab rannikute looduskeskkonna seisundi halvenemist;

2.3.15

soodustada ELis avamerel asuvate tuulefarmide edasiarendamist, st toetada selliste lahendustega projekte, mis tegelevad mitmete ülesannetega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eelkõige seoses kaabliliinide või multifunktsionaalsete lahendustega, nt tuuleturbiinid ja rannakarplaste kasvatused;

2.3.16

teha kiiresti ettepanek uute tehnoloogiliste läbimurrete edendamiseks teiste taaskasutatavate ookeanienergiaallikate valdkonnas, nt looded või hoovused, mis on tegevusvaldkonnad, kus EL võiks jõuda strateegilise juhtpositsioonini globaalsel tasandil;

2.3.17

reguleerida traditsiooniliste mereenergiaressursside (nt nafta ja gaasi) saamist üksikasjalikult määratletud keskkonnakaitsenormidega ning teostada asjaomaste tegevuste üle tõhusat järelevalvet;

2.3.18

töötada välja stsenaariumid võimalike vajaminevate rannakaitsemeetmete jaoks, tuginedes erinevatele prognoosidele meretaseme tõusu ja muutuvate ilmastikutingimuste kohta. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid stsenaariume, näiteks Waddenzee foorumis väljatöötatud stsenaariume;

2.3.19

edendada rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist, et tagada ühiste kalavarude säästlik kasutamine (rändliigid);

2.3.20

rakendada uurimisprojekte arendamaks ankursüsteeme, mis aitavad eriväärtusega piirkondades ennetada mererohu (Posidonia oceanica) hävimist;

2.3.21

luua merendustöötajatele riiklik rannikualade struktuur, mille alla kuuluvad sellised valdkonnad nagu keskkonnainspektsioon, merepäästeteenused, kalandusinspektsioon, tervishoiuteenused, kodanikukaitse;

2.4.1

näidata, kuidas saab praegust keskkonda edukalt kaitsta ja taastada; määratleda ja rakendada kaitsekriteeriumid ühisel Euroopa tasandil ning tagada rannikute ja avamere ökosüsteemide ning elupaikade kvaliteet;

2.4.2

selgitada täpsemalt, kuidas integreeritakse merekeskkonna strateegia ja merestrateegia direktiiv tulevikus üldisesse merenduspoliitikasse, arvestades Regioonide Komitee soovitatud muudetud ajakava. Võimalikult suure tõhususe saavutamiseks tuleks kõnealused ajakavad kooskõlastada teiste peamiste ELi programmidega, nagu struktuuri- ja põllumajandusfondid;

2.4.3

aidata merepiirkondadel leida võimalusi praeguse keskkonna edukaks kaitseks, eelkõige määrata kindlaks piirkonna- ja/või riigiülesed merekaitsealad ja välja töötada konkreetseid ettepanekuid, kuidas märkimisväärselt vähendada radioaktiivseid heitmeid, laevade põhjustatud saastet (eelkõige heitgaasid ja muud heitmed ning ballastvesi, sest viimaste kaudu võidakse sisse tuua võõrliike) ning inimtegevusest tulenevat kahju erilist huvi pakkuvatele mereelupaikadele, mis on loetletud elupaikade direktiivis; samuti toetada jõupingutusi ranniku ja avamere ökosüsteemide ning elupaikade kvaliteedi tagamiseks, arvestades ka märkimisväärset mõju, mida majandustegevus võib avaldada merekeskkonnale, eelkõige toitainete merrelaskmise näol;

2.4.4

selgitada üksikasjalikult välja, kus ja kuidas saab keskkonnasõbralik tehnoloogia asendada tavatehnoloogiat, ning pakkuda finantssoodustusi ja abiprogramme selle julgustamiseks ja soodustamiseks;

2.4.5

tõhustada survet õiguslike nõuete ja normide rikkujatele ning rakendada nende vastu sanktsioone, eelkõige jäätmete ebaseadusliku merrejuhtimise, ebaseadusliku kalastamise või isikute või kaupade ebaseadusliku transpordi osas;

2.4.6

parandada mereteede turvalisust ja uurida võimalust muuta naftatankeritele ja muu ohtliku lastiga alustele lootsiteenuste kasutamine kohustuslikuks; uurida võimalust muuta kitsastel laevateedel lootsiteenuste kasutamine üldkohustuslikuks;

2.4.7

toetada algatusi, mille eesmärk on ajakohastada või parandada naftasisaldusega vee käitlemiseks mõeldud sadamarajatisi ning soodustada tehnoloogilist uuendustegevust laevanduses ja naftakäitluses, seda ka invasiivsete võõrliikide sissetoomise vältimiseks;

2.4.8

toetada ja julgustada rändliikide kaubanduslikult elujõuliste kalavarude kaitset, olles teadlikud sellest, et kui säilitamismeetmeid kohaldatakse ainuüksi ühenduse laevastikule, ei ole sel kalavarude kaitsele märgatavat mõju;

2.4.9

edendada Euroopa merekaitsealade ja seire võrgustiku loomist eelkõige Euroopa Liidu liikmete ja naaberriikide vahel ning kogemuste ja heade tavade vahetust alade haldamisel;

2.4.10

toetada algatusi laevade ballastvee juhtimist ja käitlemist käsitlevate protokollide väljatöötamiseks, sest ballastvee kaudu võidakse sisse tuua võõrliike, mis võivad kaasa aidata mere bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele;

2.5.1

luua kataloog erinevatest olemaolevatest merenduspoliitika rahastamisvahenditest Euroopa tasandil (st struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi määrus, Euroopa Kalandusfond, elukestva õppe fond või Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse seitsmes raamprogramm) ning uurida nende tõhusust, et teha kindlaks, kas antud rahastamisvahendeid peaks lihtsustama või rohkem tutvustama;

2.5.2

esitada nimekiri neist merendussektori projektidest, mida komisjon juba rahastab;

2.5.3

võtta integreerivat lähenemisviisi tulevastes rahastamisskeemides (alates 2014. aastast) palju rohkem arvesse;

2.5.4

uurida võimalust muuta ELi rahastamissüsteemi nii, et loodaks kõikide või enamike merendusvaldkondade rahastamiseks üks lihtsustatud süsteem Euroopa rannikualade ja saarte fondi raames;

2.5.5

anda rahalist toetust erilise bioloogilise, keskkondliku või arhitektuurilise väärtusega piirkondadele, mis seisavad silmitsi tõsiste probleemidega ja mille majandus sõltub suuresti merendustegevusest;

2.5.6

läbi vaadata ELi kehtiv õigusraamistik merenduspoliitika vaatenurgast ning tegeleda poliitikavaldkondade integratsioonipotentsiaali kitsaskohtade ja puuduvate ühenduste probleemiga ning reguleerida paremini kehtivat õigusraamistikku;

2.5.7

kavandada ja rakendada rahalisi erivahendeid kõrge ökoloogilise ja kultuurilise väärtusega piirkondades, mida iseloomustab väikesemahuline kalapüük rannikuvetes, mis on mõnikord seotud väikesemahulise põllumajandustegevusega. Nendele piirkondadele ei ole võimalik kohaldada olemasolevaid rahalisi vahendeid, kuna kõnealused ettevõtted on oma suuruse ja käibe poolest liiga väikesed;

2.5.8

viia sisse rannikualade ja saarte rahastamisvahendid, aitamaks hüvitada sellistes piirkondades Euroopa Liidu üldist huvi toetavate meetmete elluviimisega kaasnenud kulusid, eelkõige seoses uimasti- ja inimkaubanduse, ebaseadusliku sisserände ja merereostuse vastase võitluse ning majandusvööndite kontrolliga;

2.5.9

arendada edasi rahvusvahelist koostööd ja rahvusvahelise õiguse rakendamist UNCLOSe (ÜRO mereõiguse konventsioon) alusel;

2.6.1

uurida, kuidas ruumiplaneerimist ja rannikualade integreeritud haldamist saaks — saarte erilist olukorda rõhutades — edukalt rakendada valdkonnastrateegiate omavaheliseks integreerimiseks piirkondades, millel võib olla erinevaid funktsioone;

2.6.2

töötada merendussektori jaoks välja tugev geograafia-alane vahend, mis oleks sarnane maismaa jaoks mõeldud ruumiandmete infrastruktuuriga INSPIRE;

2.6.3

kiiresti tegeleda vajadusega luua Euroopa rannavalve ning seejuures teha kindlaks erinevate merepiirkondade konkreetsed vajadused;

2.6.4

leida võimalused, kuidas kasutada paremini ELi rahalisi vahendeid, et i) lühiperspektiivis aidata neid liikmesriike või piirkondi, mida otseselt puudutab pidevalt suurenev ebaseaduslik sisseränne; ii) pikas perspektiivis aidata kolmandaid riike jõuda sellisele poliitilise ja majandusliku arengu tasemele, et nende riikide kodanikel ei oleks põhjust üritada ebaseaduslikult siseneda ELi territooriumile. Antud kontekstis toetab komitee Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni ettepanekut luua spetsiaalne amet (asukohaga Maltal), mis konkreetselt vastutaks kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände ja varjupaigataotlemise küsimuste eest;

2.6.5

pakkuda suuremat toetust peale riiklike asutuste ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele uute sisserändajatega tegelemiseks, kui viimased on saabunud nende territooriumile;

2.6.6

võtta arvesse sisemaa mõõdet ning sisemaapiirkondade, siseveekogude ja jõgede, rannikualade ja mereruumi vastasmõju, ja nii muuta erinevad olemasolevad ühendused nähtavaks;

2.6.7

tagada Euroopa vetes laevaohutuse kõrgeimate standardite edasiarendamine ja rakendamine, et vältida laevaõnnetusi avamerel, rannikualadel ja sadamates;

2.6.8

võtta kasutusele eriprogrammid ja meetmed äärepoolseimate piirkondade ja saarte jaoks, arvestades nende eritingimusi ja raskusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu

2.6.9

arendada lühikese ja keskpika perioodi jooksul strateegiaid, mille eesmärk on ohjeldada Euroopa ookeanide ja merede kasvavat väärkasutamist, eelkõige aga illegaalset inimkaubandust Euroopasse;

2.6.10

analüüsida tegevuslikke halvemusi, mis tulenevad äärepoolseimate merepiirkondade erinevast liigitamisest, ja kehtestada meretranspordile ühtekuuluvuse põhimõtte alusel poliitilised meetmed, et kõnealused piirkonnad paremini Euroopa ruumi integreerida;

2.6.11

edendada rannikualade integreeritud haldamise praktilisi kogemusi, mis võimaldavad luua ja ergutada organisatsioonistruktuure ja menetlusi eri haldustasandite vaheliseks kooskõlastamiseks, ning soodustada ühiskondlikku osalemist rannikualasid mõjutavate otsuste vastuvõtmisel;

2.7.1

lisada ettepanek tõsta järjepidevalt ja süstemaatiliselt avalikkuse teadlikkust merendusküsimustest, sh Euroopa ühiste meretraditsioonide, -kultuuri ja -identiteedi aspektidest;

2.7.2

teha ettepanek, kuidas saaks merendusteemat integreerida peagi toimuvasse kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastasse (2008);

2.7.3

avalikkuse teadlikkuse tõstmise eesmärgil töötada välja tänapäeva merenduspoliitika süstemaatiline strateegia, mis toetuks kindalt rohujuuretasandile, ja tagada selle tegelik rakendamine.