2.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 104/31

—

tunnistab, et kultuuritööstus annab Euroopa piirkondade atraktiivsuse suurendamise, säästva turismi arendamise ja uute tööhõivevõimaluste loomise kaudu märkimisväärse panuse kohalikku ja piirkondlikku arengusse;

—

on arvamusel, et paljud väikesed kinod võivad kaduda, kuna neil tuleb silmitsi seista suure finantskoormusega, ning kutsub üles koostööle, et tagada Euroopa kultuuripärandi säilimine ja kinotööstuse kaitse;

—

rõhutab vajadust võtta arvesse kino osatähtsust majanduses ja kultuuris. Kinosektor on arengu, konkurentsivõime ja tööhõive jaoks väga oluline majandusharu. Sellel on ka ülitähtis osa kohaliku ja piirkondliku kultuurilise identiteedi ja mitmekesisuse kaitsmisel ning edendamisel. Selle omapära tõttu on kõnealune sektor eriti tähtis Euroopa sotsiaalsete väärtuste arendamisel ja demokraatlike ühiskondade toimimisel, kuna audiovisuaalteostel võib olla oluline roll Euroopa identiteedi kujundamisel;

—

rõhutab, et digitehnoloogiale üleminek pakub uusi võimalusi Euroopa erinevate piirkondade ühendamiseks, sest nad vahetavad audiovisuaalteoseid ja uurivad uusi võimalusi sidemete loomiseks ja materjali vahetamiseks. Nimetatud üleminek võib anda võimaluse uue publiku leidmiseks, alternatiivse sisu kasutamiseks, uute teenuste osutamiseks ja erinevate piirkondade pakutava nähtavamaks muutmiseks.

Raportöör

:

Malcolm Mifsud (MT/EPP), Pietá linnapea

Viitedokument

:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa kino võimalustest ja probleemidest digiajastul

KOM(2010) 487 lõplik

1.

väljendab heameelt tähelepanu üle, mida Euroopa Komisjon pöörab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsale osale Euroopa kino digiteerimisel. Esiteks on kinodel väikestes asulates ja maapiirkondades tähtis sotsiaalne ja kultuuriline roll, sest sageli on kino ainus koht, mis võimaldab kogukonna juurdepääsu kultuurile. Teiseks kuuluvad Euroopas paljud kinod (eriti ühe ekraaniga kinod) kohalikele omavalitsustele;

2.

tunnistab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll kultuuri edendamisel ja selle tähtsuse rõhutamisel, eelkõige kultuuripärandi kaitsmise ja kunstialase innovatsiooni edendamise alal;

3.

tunnistab, et kultuuritööstus annab Euroopa piirkondade atraktiivsuse suurendamise, säästva turismi arendamise ja uute tööhõivevõimaluste loomise kaudu märkimisväärse panuse kohalikku ja piirkondlikku arengusse;

4.

on arvamusel, et paljud väikesed kinod võivad kaduda, kuna neil tuleb silmitsi seista suure finantskoormusega, ning kutsub üles koostööle, et tagada Euroopa kultuuripärandi säilimine ja kinotööstuse kaitse;

5.

rõhutab, et avaliku sekkumiseta ELi, riiklikul ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil võib Euroopa teoste konkurentsivõime ja ringlus ohtu sattuda ning Euroopa rahvaste mitmekesisus ja keeleline ja kultuuriline mitmekesisus väheneda;

6.

toetab Euroopa Komisjoni ideed luua programmi MEDIA raames uus abikava, et toetada digitehnoloogiale üleminekut nendes Euroopa kinodes, kus näidatakse peamiselt Euroopas toodetud filme;

7.

tunnistab, et teatises esitatud meetmete puhul ei näi tekkivat ühtegi küsimust seoses nende vastavusega subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Piirkondlikest ja kohalikest omavalitsustest peavad saama juhtivad osalised selliste meetmete kavandamisel, rakendamisel ja juhtimisel, mille eesmärk on aidata väikestel kohalikel kinodel digitehnoloogiale üleminekust kasu saada;

8.

on seisukohal, et kinode digitehnoloogiale üleminekul on oluline Euroopa mõõde, ja soovib seetõttu näha ühtset poliitilist lähenemist järgmistes teatises loetletud valdkondades:

9.

tuletab meelde, et aluslepingutes on kultuurilist mõõdet tugevdatud, lisades ELi eesmärkide hulka austuse rikkaliku kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse vastu ning tagatise, et Euroopa kultuuripärandit kaitstakse ja arendatakse (1);

10.

rõhutab, et Euroopa digitaalse tegevuskava (2) rakendamine nõuab suurt mõtteviisi muutust kogu Euroopas ning et tuleb luua otsesed teabevahetuskanalid projekti tulemuste levitamiseks ja rakendamiseks kohalikul tasandil;

11.

tõstab esile kino olulist kultuurilist tähtsust, sest kino salvestab riigi kultuuripärandi ja esitab selle meelelahutuslikus vormis (3). See on väga oluline paljude põlvkondade ja rahvaste ajaloo, kunsti, kultuuri ja eluviisi tutvustamisel. Euroopa kinod esindavad peamiselt oma rahvaste ainulaadset, riigiti ja põlvkonniti varieeruvat kultuuri ja ühiskonda;

12.

rõhutab, et igal inimesel on õigus osaleda ühiskonna kultuurielus ja kunsti nautida. Kino võib kunstiliigina luua sideme kunstniku ja vaatajate vahel. Kinokunst aitab inimestel Euroopa identiteedil põhineva, ühise inimeseks olemise kogemuse jagamise kaudu üksteist tunnustada;

13.

rõhutab kino osatähtsust Euroopa identiteedi kujundamisel ja piirkondade integreerimisel. Kunstilisest ja kultuurilisest olemusest tulenevalt on kino kokkuliitev jõud. Kino jõuab inimesteni kogu Euroopas ja toob nad üksteisele lähemale, võimaldades jagada ühiseid kogemusi. Kino on mõnes kõrvalises ja/või väikeses asulas/linnas/piirkonnas ainus koht, mis võimaldab kogukonna juurdepääsu kultuurile. Regioonide Komitee on seetõttu arvamusel, et Euroopa kino säilitamine võib anda märkimisväärse panuse Euroopa integratsiooni Euroopa äärepoolsetel aladel;

14.

tunnistab, et kinodel on tähtis osa nii linnades kui ka äärepoolsetes piirkondades, sest kinod annavad vaatajatele võimaluse näha Euroopa audiovisuaalset materjali;

15.

märgib, et kultuuritööstus on majandustegevuse ja töökohtade loomise seisukohalt ELis väga dünaamiline ning võib seepärast täita olulist osa majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel Euroopas nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil;

16.

tuletab meelde, et kino on hõlmatud kultuuritööstuse määratlusega, (4) nagu see on sõnastatud rohelises raamatus kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta: „majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse nende arendamise ajal olevat eriomadus, -kasutusviis või -otstarve, mis hõlmab või edastab kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest. Lisaks tavapärastele kultuurisektori valdkondadele (näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, sealhulgas avalik sektor) hõlmab see veel järgmisi valdkondi: kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, videomängud, uus meedia, muusika, raamatud ja trükiväljaanded. See põhimõte on määratletud seoses 2005. aastal vastu võetud UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga”;

17.

rõhutab, et heas seisundis kultuuritööstus suudab arendada loomingulist partnerlust kultuurivaldkonna ja teiste sektorite vahel (IKT, teadusuuringud, turism, sotsiaalpartnerid jne), et tugevdada kultuuri ja loomingulisusse tehtavate investeeringute sotsiaalset ja majanduslikku mõju, eriti seoses majanduskasvu ja töökohtade edendamise ning piirkondade ja linnade arengu ja atraktiivsusega;

18.

palub sidusrühmadel digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevaid väljakutseid ja jätkuvat finantskriisi silmas pidades jätkata koostööd, et tagada toetus turu kokkuvarisemise puhuks;

19.

juhib tähelepanu asjaolule, et digitehnoloogiale ülemineku ja finantskriisi mõju Euroopa kinole võib kohalikul ja piirkondlikul tasandil kaasa tuua majandusharu püsivad muutused. Selle tulemusel võib ühe ekraaniga kino turult isegi kaduda (5). Regioonide Komitee kutsub üles koondama riikide ja piirkondade vahendid kultuuri ähvardavate ohtude tõkestamiseks;

20.

julgustab kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja ELi asutusi tegema ühiseid jõupingutusi ning ärgitab kultuuripärandi haldajaid, piirkondade planeerijaid ja poliitika kujundajaid kiireloomulisele koostööle;

21.

rõhutab vajadust arvestada kino osatähtsust majanduses ja kultuuris. Kinosektor on arengu, konkurentsivõime ja tööhõive jaoks väga oluline majandusharu. Sellel on ka ülitähtis osa kohaliku ja piirkondliku kultuurilise identiteedi ja mitmekesisuse kaitsmisel ning edendamisel. Selle omapära tõttu on kõnealune sektor eriti tähtis Euroopa sotsiaalsete väärtuste arendamisel ja demokraatlike ühiskondade toimimisel, kuna audiovisuaalteostel võib olla oluline roll Euroopa identiteedi kujundamisel (6);

22.

juhib tähelepanu väikeste, sõltumatute, alternatiivsete või äärepoolsetes maapiirkondades asuvate kinode kadumise ohule. Kõnealuse ülemineku käigus on sellised kinod silmitsi suuremate probleemidega ja digitaalkino ohustab nende püsimajäämist;

23.

julgustab seetõttu leidma nii linna- kui ka maapiirkondasid hõlmava lahenduse, et kaitsta Euroopa kultuurilist mitmekesisust;

24.

peab vajalikuks, et avalik sektor sekkuks küsimuse lahendamisse ning tunnistaks, et kultuuri- ja loomemajandus varustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat sisuga ning panustab sel viisil selle edasisse arengusse (7);

25.

soovib, et pakutava riikliku toetuse, aktiivse partnerluse ja projekti tulemuste võimaliku levitamise kohta teabe edastamiseks kasutataks dünaamilist, terviklikku ja lihtsalt kasutatavat kommunikatsioonistrateegiat, ning rõhutab vajadust korrapäraselt ajakohastada piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele suunatud teavet ELi arengu kohta, arvestades nende äärmiselt olulist rolli projekti tulemuste edendamisel ja levitamisel oma haldusalas;

26.

tõstab esile asjaolu, et vajalike tehniliste ja käeliste oskuste, tegevuse ja teadmiste aktiivse ja loomingulise kasutamise arendamine eelkõige praktiliste projektide kaudu on ülioluline. Tähelepanu tuleb pöörata ennekõike audiovisuaalsele teabevahetusele ja loomingule, audiovisuaalse sisu esitlusele ja levitamisele digitaalse tehnoloogia kaudu (8);

27.

tunnistab, et olemasolev virtuaalse koopia tasu mudel (VPF-mudel) on väiksemate, sõltumatute ja alternatiivkinode jaoks üldjuhul sobimatu – paljud nendest paiknevad maapiirkondades või äärepoolsetes piirkondades või väiksemates piirkondades. Regioonide Komitee nõuab, et võetaks asjakohaseid meetmeid, mis konkreetselt tegelevad enam haavatavate kinodega;

28.

julgustab Euroopa Komisjoni toetama standardimise pakutavaid võimalusi mitmete eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas 1) kiirem digitehnoloogiale üleminek; 2) madalamad tootmis- ja levitamiskulud; 3) Euroopa digitaalkinode programmivaliku mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine; 4) investeeringud teadusuuringutesse ja seadmetesse ning erialasesse väljaõppesse, et Euroopa filmipärandit paremini säilitada;

29.

rõhutab, et digitehnoloogiale üleminek pakub uusi võimalusi Euroopa erinevate piirkondade ühendamiseks, sest nad vahetavad audiovisuaalteoseid ja uurivad uusi võimalusi sidemete loomiseks ja materjali vahetamiseks. Nimetatud üleminek võib anda võimaluse uue publiku leidmiseks, alternatiivse sisu kasutamiseks, uute teenuste osutamiseks ja erinevate piirkondade pakutava nähtavamaks muutmiseks;

30.

võtab teadmiseks, et investeeringud uude kinotehnoloogiasse ja digitehnoloogiale üleminek peaks audiokirjelduse ja subtitreerimise tehnoloogia kasutuselevõtu kaudu parandama ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks;

31.

tervitab võimalust kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid digiteerimisprojektide ja koolitusalgatuste kaasrahastamiseks, kuid tunnistab samas, et see võimalus ei tule ehk kõne alla kõikides riikides, kuna rahastamise esmatähtsad valdkonnad on kindlaks määratud ja kohustused on võetud;

32.

on seisukohal, et Euroopa kinotööstuse ajakohastamine annab olulise panuse kohalikku ja piirkondlikku arengusse, suurendades Euroopa piirkondade, eelkõige äärepoolsete piirkondade atraktiivsust, arendades säästvat turismi ja luues uusi tööhõivevõimalusi;

33.

tervitab Euroopa Komisjoni algatust koostada programmi MEDIA raames uus kava; kutsub üles võtma eelkõige kasutusele paindlikum kava, mis julgustab kinosid end ajakohastama ja vähendama liikmesriikidevahelist digitaalset lõhet;

34.

märgib, et kõnealuses valdkonnas on juba saavutatud edu ja et tõhusa toetava sekkumisega suudavad piirkonnad uue digitaalvaldkonna väljakutsega toime tulla. Nii on näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist digitehnoloogiale üleminekuks juba toetust saanud Saksamaa Alam-Saksi liidumaa, Poola Małopolska piirkonna ning Portugali põhja-, kesk- ja Alentejo piirkonna alternatiivkinod;

35.

julgustab vastastikku tutvustama häid tavasid, tegema koostööd ning looma võrgustikke piirkondade ja sidusrühmade osalusel, kelleks on muu hulgas Euroopa Komisjon, keskvalitsused ja omavalitsused, filmikomisjonid ja -agentuurid, filminäitajate ühendused, levitajad, tootjad ning müügiagendid;

36.

lubab asjakohaselt toetada käesolevas arvamuses antud soovituste edendamist koostöös Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga.