22.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/120

1.1

Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärk on luua digitaaltaristu, mis võimaldab kõigile kiiret püsi- ja traadita lairibaühendust, ning selle eesmärgi saavutamiseks on vaja meetmeid, mis kõrvaldaksid digitaalsed kitsaskohad ehk ebapiisavatest ühendustest ja tehnilisest koostalitlusvõimest tulenevad tõkked ning piirkondade ja ühiskonnarühmade vahel esinevad lõhed riigi ja ELi tasandil.

Üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavate suuniste ettepanekus on komisjon koostanud loetelu ühishuviprojektidest, millega arendatakse lairibavõrke ja digitaalteenuste taristuid, et kõrvaldada ühtse e-turu arengu ees seisvad takistused ja tegeleda probleemiga, et konkurentidega võrreldes ei investeerita Euroopas lairibavõrkudesse piisavalt.

1.2

Seepärast toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi komitee) komisjoni otsust algatada Euroopa Ühendamise kava (Connecting Europe) ja on eelkõige seisukohal, et kohustuste võtmine lairibavõrkude alal annab suurel määral konkreetse ja positiivse vastuse Euroopa digitaalses tegevuskavas kehtestatud nõuetele, tegeledes probleemiga, et lairibavõrkudesse ei investeerita piisavalt (1).

1.3

Nagu komitee on juba mitmes arvamuses kinnitanud, on ta veendunud, et laialdane juurdepääs lairibaühendusele ei ole üksnes tänapäeva majanduse arengu oluline tingimus, vaid ka majanduslikult ja kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste ja tervete piirkondade jaoks uute töökohtade loomise, parema ühtekuuluvuse, heaolu ja e-kaasatuse peategur (2).

1.4

Ühishuviprojektide eesmärkide ja prioriteetide kindlaksmääramine vastab põhinõudele kasutada rahalisi vahendeid optimaalselt ja saavutada täpsed eesmärgid nii, et välditakse rahastamise killustumist.

Seetõttu on väga oluline, et rahastatavad projektid vastavad ka vajadusele parandada riikide võrkude omavahelist ühendatust ja koostalitlusvõimet, sest muidu jääks ühtne e-turg välja arendamata.

1.5

Komitee soovitab komisjonil olla rahastatavate projektide valikukriteeriumides võimalikult valvas ja väga range, et rahalisi vahendeid kasutataks üleeuroopalise ühendatuse kindlustamiseks, äärealade toetamiseks, VKEde aitamiseks digitaalmajandusele ligipääsul ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks. Neile nõuetele vastamiseks oleks hea, kui komisjon koostaks institutsioonide ja kodanike teavitamiseks perioodilise aruande rahaliste vahendite kasutuse kohta.

1.6

Komitee väljendab mõningast nõutust teatud määral ebaselge artikli 5 lõike 6 pärast, kus on ette nähtud ulatuslikud volitused komisjonile muuta „lisas loetletud ühishuviprojektide kirjeldust”. Võimalusel peaks vältima poliitiliste hinnangute andmist (vt artikli 5 lõike 7 punkti b, kus on juttu „tekkivatest poliitilistest prioriteetidest”) ja lobistide survele allumist, eelistades pigem tehnoloogiliste uuenduste, lisaväärtuse ja eesmärkidele vastavuse kriteeriumeid. Komitee rõhutab, et delegeeritud õigusaktide ajaline kehtivus ja sisu tuleks täpselt määratleda.

1.7

Komitee peab oluliseks, et rahastatavad projektid peaksid kinni tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest, mis on väga oluline tõeliselt avatud interneti jaoks (3).

1.8

Rahalisi vahendeid tuleb avatud ja ligipääsetavate võrgulahenduste tarbeks kasutada mittediskrimineerivalt, võimaldades uutel teenusepakkujatel turule tulla tõhusamate tehnoloogiate ning kodanike ja ettevõtete jaoks vastuvõetavamate hindadega.

1.9

Komitee loodab ka, et komisjon kooskõlastab paremini määruses ette nähtud vahendite eraldamist teiste ettepanekute eraldistega, vältides ühelt poolt vahendite topelteraldamist ja teiselt poolt nende eraldamata jätmist.

1.10

ELi, riikide ja piirkondade tasandil on esimesel võimalusel vaja kaardistamist, mida ka komisjon soovib, et teha kindlaks interneti levis esinevad lüngad ning soodustada avalike ja erainvestorite uusi algatusi.

1.11

Samuti on oluline olla avatud koostööle kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et parandada nende telekommunikatsioonivõrkude koostalitlusvõimet.

1.12

Lõpuks kinnitab komitee taas oma veendumust, et internetiühendus tuleks kindlasti lisada universaalteenuste hulka, (4) ja leiab, et see on üks prioriteetidest, et muuta EL konkurentsivõimelisemaks ja kaasavamaks. Enne selle eesmärgi täitmist tuleb kõigile inimestele siiski tagada vastuvõetava hinnaga juurdepääs lairibaühendusele kas avalikus või erasfääris.

2.1

Komisjon võttis 29. juunil 2011 vastu üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavad uued suunised ja avaldas ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta ajavahemikuks 2014–2020, (5) mis hõlmab uue integreeritud vahendi loomist investeeringuteks ELi jaoks kõige olulisematesse transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu projektidesse, s.o Euroopa Ühendamise Rahastu. Selle rahastu kogueelarve, mis on mõeldud ELi suure lisaväärtusega kaasrahastamiseks, on 50 miljardit eurot, millest 9,2 miljardit eurot on mõeldud digitaalvõrkudele ja -teenustele, samas kui tegelikult on vaja hinnanguliselt 270 miljardit eurot.

2.2

Lisaks teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele eurovõlakirjad (project bonds), et nende abil saaks paremini avaliku ja erasektori investeeringuid ligi meelitada ja vähendada riski kolmandatest isikutest investoritele. ELi eelarvet kasutatakse nii selleks, et anda Euroopa Investeerimispangale kapitali abikõlbulike projektide kaasrahastamisel riski osaliseks katmiseks. Seega tagatakse ELi eelarvega mingil moel seda, et Euroopa Investeerimispank kõnealuseid projekte rahastab, kuid pank peab ülejäänud riski enda kanda võtma. Katsejärgus (2012–2013) kantakse Euroopa Investeerimispangale üle 20 miljonit eurot, mis saadakse Euroopa telekommunikatsiooniprogrammides kasutamata jäänud assigneeringute ümberjaotusest. Komisjon loodab, et nii tõmmatakse ligi ka teisi investoreid avalikust ja erasektorist.

2.3

Üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavates suunistes andis komisjon mitmeid juhiseid lairibavõrkude ja digitaalteenuste taristute jaoks ette nähtud eesmärkide ja prioriteetide kohta telekommunikatsiooni valdkonnas, et

2.4

Määruse eesmärk on vähendada kitsaskohti, mis takistavad ühtse e-turu lõplikku väljakujundamist, parandades ühenduvust võrkudega ja juurdepääsu ka avalike digitaalteenuste taristule. Eesmärk on lahendada pakkumisega seotud probleemid, millest annavad tunnistust paljude ettevõtete pankrotid ja asjaolu, et vähenevad investeeringud lairibaühendusse ja vähe tasuvatesse üldhuviteenustesse (nt e-tervis, elektrooniline ID-kaart, e-hanked ja nende piiriülene koostalitlusvõime). Ka nõudlus teenuste järele saab kasvada ainult siis, kui kõigil inimestel on võimalik kasutada digitaalvõrke.

2.5

Ettepanekute paketis nähakse ette uuenduslikud rahastamisvahendid, mis võivad tänu taristute sektoritesse tehtavate toetuste võimendusefektile tuua avalikke ja erainvesteeringuid ning kaasrahastamist, et saavutada 2020. aastaks Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärgid pakkuda kõigile internetiühendust kiirusega 30 Mbit/s ning vähemalt pooltele kodumajapidamistest kiiremat internetiühendust kui 100 Mbit/s.

2.6

Ühishuviprojektide prioriteedid on järgmised:

3.1

Esimest korda teeb komisjon koostoime ja strateegilise visiooni loomiseks ettepaneku luua kolme sektori – transpordi- energia- ja telekommunikatsioonisektori – jaoks ühtse rahastamisvahendi. See uus käsitus on väga tähtis ja võib olla eeskujuks liikmesriikide taristupoliitikale. Ühtlasi pakub Euroopa Ühendamise Rahastu arukate, jätkusuutlike ja täielikult omavahel ühendatud võrkude eesmärki taotledes suurt toetust Euroopa ühtse turu rajamisele. Pealegi kui taristuprojektid muudetakse usaldusväärsemaks ja vähendatakse nende riskiprofiili, siis on võimalik ligi meelitada lisaraha avalikust ja erasektorist.

3.2

Selles uues stsenaariumis on lairibavõrgud ja -teenused eriti olulised. Komitee on juba rõhutanud, kui oluline on tagada kodanikele lairibaühenduse piisav kättesaadavus, mis kindlustaks neile maksimaalsed eelised, mis tulenevad teenusepakkujate vahelisest konkurentsist ühendatuna liikmesriikide poliitikaga toetada investeerimist taristutesse ja uuendustesse (6).

3.3

Investeeringud telekommunikatsiooni, eelkõige lairibavõrkudesse ja digitaalteenuste taristutesse, on ELi aruka, aga ka jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu vajalik tingimus. Selle rahastamiskohustuse ja rakendusmäärusega on digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärgi (2020. aastaks kõigile ühenduskiirus vähemalt 30 Mbit/s ning vähemalt pooltele 100 Mbit/s) saavutamine lähemal.

3.4

Komisjoni otsus „Euroopa Ühendamine” annab lõpuks positiivse vastuse komitee avaldatud kahtlustele (7) seoses teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” sisalduva tegevuskava teatud segaduse ja ebamäärasusega ning seoses ebapiisavate investeeringutega telekommunikatsioonivõrkudesse, mis on tingitud vähestest kasumiväljavaadetest paljudes ühiskondlikult kasulikes olukordades ja äärepoolsemate piirkondade objektiivsetest raskustest. See on suur takistus kohalikele omavalitsustele, kodanikele, ettevõtjatele ja mittetulundussektorile ühtse, kättesaadava, kiire ja jätkusuutliku Euroopa ruumi loomise ees.

3.5

Komitee on mitmes arvamuses kinnitanud, et laialdane juurdepääs lairibaühendusele ei ole üksnes tänapäeva majanduse arengu oluline tingimus, vaid ka majanduslikult ja kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste ja tervete piirkondade heaolu ja e-kaasatuse peategur (8). Tuleb meelde tuletada, et juba 20. märtsi 2006. aasta teatises „Lairibaühenduse lõhe ületamine” (9) sedastatakse, et „laialdane juurdepääs lairibaühendusele on tänapäeva majanduse arengu oluline tingimus ning Lissaboni tegevuskava tähtis osa”.

3.6

Järeldusele, et kõnealuses valdkonnas on vaja Euroopa kindlat tahet, jõuti ühehäälselt ja kindlalt ka digitaalarengu tegevuskava esimesel assambleel, mis toimus 16.–17. juunil 2011 Brüsselis ja mida juhtis komisjoni asepresident Neelie Kroes. Täiskogul osales umbes 1 000 asjaosalist (10): infosisu pakkujad, riistvara valmistajad, investorid ja maailma juhtivate telekommunikatsiooniettevõtete töötajad. Osalejad jagasid komisjoni hinnangut, et telekommunikatsioonivaldkonnas praegu kehtivast investeerimismudelist ei piisa taskukohaste ja kvaliteetsete (kiirete, stabiilsete, jätkusuutlike kuludega, kõikidele kättesaadavate) lairibataristute levikuks. Sellega seoses leiab komitee, et oleks kasulik uurida põhjalikumalt India olukorda, kus föderaalvalitsus on teatanud, et ta pakub 2014. aastaks 600 miljonile kodanikule traadiga ja traadita lairibaühendust. Selle ülesande suurus on võrreldav ELi omaga, mistõttu võiks India projekti häid tavasid uurida komitee ELi ja India ümarlaua raames (11).

4.1

Ühishuviprojektidest peab komisjon kõnealuste vahendite jaoks rahastamiskõlbulikuks järgmisi: üleeuroopalised ülikiired magistraalühendused avaliku sektori haldusasutuste jaoks, täielikult koostalitlusvõimelisel identimisel ja autentimisel põhineva e-valitsuse teenuste (nt äriühingu asutamine, piiriüleste hangete korraldamine, e-õigus, e-terviseteenused, eelkõige radiodiagnostika kaugteenused) piiriülene osutamine; kaugjuurdepääs kultuuripärandile; ohutu internet alaealistele ja pettuste vastu võitlemine e-kaubanduses, arukad energiateenused.

4.2

Need projektid toetavad majanduskasvu ja ühtse turu arengut, seeläbi suurendatakse Euroopa majanduse, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, parandatakse kodanike, ettevõtjate ja haldusasutuste elukvaliteeti, edendatakse nii riiklike telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet kui ka nendele juurdepääsu.

4.3

Komisjon on juba teinud kindlaks peamised probleemid, mis tuleb lahendada selleks, et tõhusalt saavutada Euroopa digitaalses tegevuskavas (12) (üks Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatustest) ette nähtud eesmärke. Sellega seoses on komitee rõhutanud, et „poliitiliste algatuste puudulik elluviimine on suurendanud Euroopa digitaalse majanduse mahajäämust, mida põhjustavad killustatus ja ebapiisavad investeeringud” (13).

4.4

Komisjoni ettepanekuga saab nõustuda selles osas, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid selleks, et muuta infosisu ja tarbeteenuste integreeritud võrk ELi kodanikele kättesaadavaks isegi siis, kui selles ei ole veel kaalutud Euroopa elektroonilise identiteedi (eID) andmist kõigile kodanikele, mis lihtsustaks e-teenuste osutamist ja e-kaubandust. Komitee on selle kohta juba edastanud konkreetse soovituse (14).

4.5

Komisjoni pakutud rahastamisvahend võib lahendada probleemi, mis on siiani piiranud kõrgtasemel taristu loomise võimalusi. Ainult struktuurifondide ning digitaalteenuste taristuid käsitleva konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi kasutamine ning seda ka üksnes katseprojektide puhul ei oleks digitaalteenuste laialdase leviku jaoks piisav. Praegu investeeritakse lairibaühendusse paljudes piirkondades ebapiisavalt konkurentsisurve puudumise ja suure tururiski tõttu, avalikke teenuseid ei arendata piisavalt välja ning need ei ole koostalitlusvõimelised, kuna tehnilised lahendused on killustatud. Kui jätkata samamoodi, siis ei saavutata korralikult toimivat ühtset e-turgu ja paljud ELi kodanikud jäävad sellest välja.

4.6

Komitee peab oluliseks, et nendest fondidest rahastatavad projektid peaksid kinni tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest, mis on väga oluline tõeliselt avatud interneti jaoks (15).

4.7

Pealegi on komitee juba aastaid kinnitanud oma tugevat veendumust, et internetiühendus tuleks kindlasti lisada universaalteenuste hulka (16). Taas tuleb tõdeda, et komisjon väldib seda olulist küsimust, sest universaalteenuste ulatuse läbivaatamisel välistas volinik Neelie Kroes võimaluse arvata mobiilsideteenused ja kiired ühendused nende hulka (17). Komisjon põhjendas seda järeldust 2010. aasta märtsis läbi viidud avaliku aruteluga, mille kohaselt paneks see mõnes liikmesriigis, kus need teenused on veel nõrgad, tööstusharule raske koormuse ja kajastuks tarbijahindades.

4.8

On üllatav, et kuigi komisjon näitab üles suurt teadlikkust vajadusest, et EL peaks otsustavalt ja hüppeliselt parandama taristuid, on ta veel väga ettevaatlik selle suhtes, kas on asjakohane kohandada telekommunikatsiooniteenustele universaalteenuseid käsitlevaid õigusnorme, mis pärinevad juba 2002. aastast (18).

Kuigi komitee mõistab majanduslikke raskusi, millele komisjon viitab, leiab ta siiski, et enne, kui see prioriteetne eesmärk ei ole võimalikult kiiresti täidetud, tuleb kõigile inimestele tagada majanduslikult ja logistiliselt vastuvõetav juurdepääs lairibaühendusele kas avalikus või erasfääris.