16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/6

1.

TULETAB MEELDE Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168, milles on sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad samuti võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, eelkõige edendades nende põhjuste ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd.

Liit soodustab liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetab vajaduse korral nende meetmeid. Liit ja liikmesriigid edendavad koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu meetmed võtavad täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel, sealhulgas tervishoiule määratud vahendite jaotamisel;

2.

TULETAB MEELDE, et Euroopa Komisjoni teatises Euroopa Ühenduse tervishoiustrateegia kohta (1) on alkoholi kuritarvitamine tunnistatud oluliseks riskifaktoriks ning et alkoholist põhjustatud kahju vähendamisele suunatud tegevusi on rahastatud liidu teisest ja kolmandast tervisevaldkonna tegevusprogrammist (2);

3.

TULETAB MEELDE nõukogu 2001. aasta soovitust noorte alkoholitarbimise kohta, (3) milles kutsuti üles komisjoni koostöös liikmesriikidega kasutama soovitusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks kõiki ühenduse poliitikaid, muu hulgas töötama riiklikul ja Euroopa tasandil välja laiaulatuslikud terviseedendamise poliitikad alkoholiküsimuse käsitlemiseks;

4.

TULETAB MEELDE Euroopa Liidu strateegiat liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel (2006–2012) (4) ning samuti nõukogu 2001 (5)., 2004 (6). ja 2006 (7). aasta järeldusi, milles kutsutakse komisjoni üles esitama kõikehõlmavat strateegiat alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks; riikliku alkoholipoliitika ja alkoholitarbimise vastaste meetmete komitee (edaspidi „CNAPA”) asutamist, et toetada selle strateegia elluviimist, ning nõukogu 2009. aasta järeldusi, (8) milles kutsutakse komisjoni üles määratlema prioriteedid, mida komisjon järgib alkoholi ja tervist käsitleva tegevuse järgmisel etapil pärast ELi esimese alkoholistrateegia kehtivuse lõppu 2012. aastal;

5.

TERVITAB Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni alkoholistrateegia kohta, milles kutsutakse üles looma uut ELi alkoholistrateegiat (2016-2022), (9) korrates, kuivõrd oluline on komisjoni, parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide tugev poliitiline pühendumus jõupingutuste suurendamisele alkoholist põhjustatud kahju ennetamiseks;

6.

TERVITAB WHO ülemaailmset strateegiat alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks (10) ja WHO Euroopa tegevuskava alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks 2012–2020 (11);

7.

TÄHELDAB MURELIKULT, et vastavalt WHO ülemaailmset alkoholi ja tervise hetkeseisu käsitlevale aruandele (12) on alkoholi kuritarvitamine maailmas üks suurimaid riskifaktoreid haiguste ja puude tekkimisel ning et Euroopa Liit on piirkond, kus tarbitakse maailmas kõige rohkem alkoholi – 2012. aastal tarbis keskmine (vähemalt 15-aastane) täiskasvanu umbes 10,1 liitrit puhast alkoholi (13);

8.

TÄHELDAB MURELIKULT, et vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni aruandele majanduse, rahvatervise poliitika ning alkoholi kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (14) kasvab osades liikmesriikides alkoholi regulaarne ja liigne tarbimine ning üldist muret tekitab paljudes liikmesriikides noorte (alaealiste ja noorte täiskasvanute) ja naiste alkoholitarbimise märkimisväärne suurenemine, ning et alkoholi kuritarvitamine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult üksikisikute tervist, vaid ka ühiskonda laiemalt;

9.

RÕHUTAB, et alkoholist põhjustatud välditavate surmade arvu, krooniliste haiguste ja vigastuste, vägivalla, tervisealase ebavõrdsuse ja muude kolmandatele isikutele põhjustatud sotsiaalsete tagajärgede ning eelkõige noorte joomisega seotud riskikäitumise vähendamine on muutunud ühist huvi pakkuvaks küsimuseks ja et ELi tasandi koostöö ja koordinatsioon oleks lisatud väärtus;

10.

RÕHUTAB, et alkoholist põhjustatud kahju ennetamine on vajalik ning majandusele kasulik investeering, kuna see piirab pikas perspektiivis majanduslikke kahjusid ja tervishoiukulusid, muu hulgas krooniliste haiguste, sealhulgas vähi tekitatud koormuse vähendamise kaudu, ja suurendab töötajate tootlikkust;

11.

RÕHUTAB samuti, et alkoholi kuritarvitamise vähendamine mõjutab positiivselt avalikku korda ja liiklusohutust, eelkõige liiklussurmade ja -vigastuste vähendamise kaudu;

12.

MÄRGIB, et alkoholist põhjustatud kahju vähendamine nõuab tegutsemist mitmes poliitikavaldkonnas ja mitme ühiskonna sektori kaasamist nii riiklikul kui ka ELi tasandil;

13.

KORDAB alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegia loomise üleskutset, mida väljendas suur hulk ministreid tervishoiuministrite 21. aprilli 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel ning samuti tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 19. juuni 2015. aasta istungil, ning rõhutab, et selline ELi strateegia võib veelgi toetada ja täiendada riiklikke tervishoiupoliitikaid;

14.

JÄTKAMA mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi edendamist alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel riiklikul ja ELi tasandil ning vastavalt vajadusele kas tugevdama või välja töötama terviklikke riiklikke strateegiaid või tegevuskavasid, arvestades kohalike ja piirkondlike traditsioonide eripära;

15.

VÕTMA VASTU asjakohaseid meetmeid, et kaitsta noori alkoholi kuritarvitamise eest, eelkõige alkoholi tarbimise miinimumvanuse ja kaubandusliku mõjutamise valdkonnas ja JÄTKAMA alkoholi kuritarvitamise ja eelkõige joomisega seotud riskikäitumise alase teavitamise ja harimise toetamist;

16.

TUGEVDAMA koostööd selliste tõhusate meetmete ja parimate tavade identifitseerimisel, mis on suunatud alkoholi kuritarvitamisest tingitud tervise- ja sotsiaalsete mõjude ning tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, keskendudes eelkõige noorte joomisega seotud riskikäitumise ennetamisele ning kahjulikus koguses alkoholi tarbivatele või kahjulike joomisharjumustega inimestele, alkoholi tarbimisele raseduse ajal ja sõiduki juhtimisele alkoholijoobes;

17.

JÄTKAMA CNAPA töö toetamist, võttes seejuures arvesse esimese ELi alkoholistrateegia rakendamise aruande (15) tulemusi ning kaasates kõiki riikliku ja Euroopa tasandi sidusrühmi, et vähendada alkoholist põhjustatud kahju;

18.

TUNNISTAMA vajadust jätkata teabe kogumist ELi tasandil alkoholiga seotud riiklike õigusaktide rakendamise kohta, võttes arvesse riiklikke pädevusi ning piirkondlikke ja kohalikke sotsiaalseid ja kultuuritraditsioone;

19.

KAALUMA eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (16) (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) artikli 16 lõikes 4 sätestatud komisjoni aruande koostamise kontekstis alkohoolsete jookide koostisosade loendi ja toitumisalase teabe, eelkõige alkohoolsete jookide energiasisalduse kohustusliku märgistamise kehtestamise võimalust;

20.

JÄTKAMA liikmesriikide toetamist nende pingutustes vähendada alkoholist põhjustatud kahju, võttes samas täiel määral arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

21.

VÕTMA liikmesriikide pädevusi täiel määral arvesse võttes 2016. aasta lõpuks vastu üldise alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegia, mis sisaldab ELi eri poliitikavaldkondades võetavaid meetmeid alkoholi kuritarvitamisest tingitud tervisealaste, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. See eriotstarbeline ELi strateegia peaks esimese ELi alkoholistrateegia (2006–2012) järelmeetmena keskenduma alkoholist põhjustatud kahju vähendamise algatustele, millel on piiriülene mõõde ja ELi lisaväärtus, ning võtma arvesse CNAPA ning WHO üleilmse alkoholistrateegia ja WHO Euroopa tegevuskava (alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks 2012–2020) raames tehtud tööd;

22.

ANDMA nõukogule ARU alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel tehtud tööst ja edusammudest.