16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/9

1.

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, peavad olema suunatud rahvatervise parandamisele. Liit peab edendama liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas, toetama vajaduse korral nende tegevust ja soodustama koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu meetmed peavad täielikult arvesse võtma liikmesriikide vastutust oma tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel, sh tervishoiule määratud vahendite jaotamisel;

2.

MÄRGIB MUREGA, et dementsust põeb hetkel 47,5 miljonit inimest üle maailma, kellest 58 % elavad madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Euroopa Liidus elab hinnanguliselt 6,4 miljonit dementsust põdevat inimest (1);

3.

TULETAB MEELDE, et dementsus on üks peamiseid eakate invaliidsuse ja sõltuvuse põhjustest kogu maailmas ning et see mõjutab füüsiliselt, psühholoogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult nii dementsust põdevaid inimesi, nende perekondi ja hooldajaid kui ka ühiskonda (2);

4.

TULETAB MEELDE, et kuigi enamik dementsust põdevaid inimesi on eakad, põeb märkimisväärne hulk inimesi ka varakult alanud dementsust;

5.

JUHIB TÄHELEPANU patsientide õigustele, eelkõige inimväärikusega seotud õigustele, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas (3);

6.

TUNNISTAB, et inimesed saavad dementsusega mitmeid aastaid hästi elada, eelkõige kui on olemas õigeaegne juurdepääs arstiabile, hindamine, diagnoosimine ja õige toetus;

7.

TUNNISTAB, et dementsusel ja sellega seotud haigustel on märkimisväärne mõju tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide rahanduslikule jätkusuutlikkusele;

8.

RÕHUTAB tervislike eluviiside (sh vaimse tervise) edendamise tähtsust kogu elu vältel, et suurendada tervena elatud aastate arvu;

9.

TULETAB MEELDE, et vajalik on parem arusaam kõnealustest tingimustest, et saavutada vananeva ühiskonna kõrged tervishoiustandardid, mis oli üks prioriteetidest nii teises kui ka praeguses kolmandas tervisevaldkonna tegevusprogrammis (2014–2020) (4);

10.

TULETAB MEELDE, et mitmetes ELi tasandi algatustes on samuti tunnistatud, et dementsus on üks prioriteetsetest meetmeid vajavatest valdkondadest demograafiliste muutuste kontekstis, ja taas kinnitatud kõnealust haigust põdevate inimeste arvu suurenemise märkimisväärseid tagajärgi (5);

11.

TULETAB MEELDE 16. detsembril 2008 vastu võetud nõukogu järeldusi vananemisega seotud neurodegeneratiivsete haiguste vastu võitlemise rahvatervise strateegiate kohta, milles kutsuti komisjoni üles võtma 2009. aastal vastu algatus kõnealuste haiguste vastu võitlemiseks (6);

12.

TULETAB MEELDE, et komisjon pakkus välja uue lähenemisviisi Euroopa teadus- ja arendustegevuseks eraldatud riiklike vahendite paremaks kasutamiseks põhivaldkondade ühise kavandamise kaudu, hõlmates ka Alzheimeri tõbe. Selle tulemusena käivitati 2010. aastal neurodegeneratiivsete haiguste valdkonna liikmesriikide juhitud ühise kavandamise algatus, eesmärgiga paremini koordineerida liikmesriikide teadusuuringuid neurodegeneratiivsete haiguste ja eelkõige Alzheimeri tõve valdkonnas;

13.

TULETAB MEELDE, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames (2007–2013) kulutati aastatel 2007–2013 rohkem kui 576 miljonit eurot dementsuse ja neurodegeneratiivsete haiguste uurimise rahastamiseks; kõnealustele tulemustele tuginedes võimaldab ELi uus teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (2014–2020) jätkuvalt käsitleda dementsust kui ühiskondlikku ja tervisealast väljakutset, kusjuures dementsusega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetesse on investeeritud juba rohkem kui 103 miljonit eurot;

14.

TERVITAB 19. jaanuaril 2011 vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooni Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta, milles kutsutakse üles käsitlema dementsust ELi tervisealase prioriteedina ja kutsutakse liikmesriike tungivalt üles välja töötama konkreetsed riiklikud kavad (7);

15.

TULETAB MEELDE WHO esimest aruannet „Dementsus: rahvatervise prioriteet”, (8) mis avaldati 2012. aastal ja milles esitati teavet dementsuse kohta, suurendati sellealast teadlikkust ja muudeti see üheks prioriteetseks tingimuseks WHO vaimse tervise tegevuskavas, (9) mille eesmärk on tõhustada hooldust vaimsete, neuroloogiliste ja sõltuvushäirete korral;

16.

TERVITAB 11. detsembril 2013 G8 tippkohtumisel vastu võetud G8 terviseministrite deklaratsiooni dementsuse kohta, mille eesmärk on soodustada innovatsiooni, et leida aastaks 2025 dementsusele ravi või haiguse kulgu mõjutav teraapia, määrata kindlaks strateegilised esmatähtsad valdkonnad ja suurendada teadusuuringute rahastamist (10);

17.

TULETAB MEELDE eesistujariik Itaalia poolt korraldatud konverentsi „Dementsus Euroopas: väljakutse meie ühisele tulevikule” („Dementia in Europe: a challenge for our common future”), (11) mis toimus 14. novembril 2014 Roomas ja mille käigus esitati ülevaade dementsuse (eelkõige selle ärahoidmise, ravi ja eakate tervise edendamise) alastest algatustest ELis;

18.

TULETAB MEELDE Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 13. märtsi 2015. aasta aruannet pealkirjaga „Dementsust põdevate haigete parem hooldus ja tulevane ravi eeldab meetmete võtmist täna” („Better dementia care and a future cure require action today”), (12) milles kinnitati vajadust muuta dementsuse küsimus poliitiliseks prioriteediks;

19.

TERVITAB 17. märtsil 2015 Genfis toimunud dementsusevastaseid üleilmseid meetmeid käsitleval esimesel WHO ministrite konverentsil osaliste allkirjastatud üleskutset, milles rõhutati valitsuste esmast rolli ja vastutust dementsuse probleemile reageerimisel ning vajadust võtta mitut sektorit hõlmavaid ja koordineeritud meetmeid üleilmsel ja riiklikul tasandil; selle üleskutse eesmärgiks oli eelkõige parandada dementsuse ärahoidmist, riski vähendamist, diagnoosimist ja ravi (13);

20.

RÕHUTAB, et viimastel aastatel on dementsus muutunud oluliseks prioriteediks üha enamate liikmesriikide jaoks, arvestades seda, et enamikes liikmesriikides on käimas dementsust käsitlevate riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamine, vastuvõtmine või rakendamine; ning et juba käivitatud või välja töötamisel olevad liikmesriikide algatused põhinevad ühtsel lähenemisel patsientidele, arvestades ka tervise- ja sotsiaalküsimusi;

21.

TERVITAB ELi terviseministrite 24. septembri 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel peetud arutelusid dementsuse alaste riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamise ja rakendamise soodustamise kohta ning parimate tavade vahetamise hõlbustamise kohta ELi tasandil, võttes arvesse WHO tegevust;

22.

TERVITAB 2016. aastal käivitatavat teist ühismeedet dementsuse kohta;

23.

KÄSITLEMA dementsust prioriteedina sektoritevaheliste riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide kaudu, et pakkuda dementsust põdevatele inimestele, nende peredele ja hooldajatele ravi ja abi, tagades samas tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse;

24.

JÄTKAMA erilise tähelepanu pööramist dementsuse valdkonnas asjaomaste poliitikameetmete kooskõlastamise tugevdamisele liikmesriikide vahel, sh esmatasandi arstiabi rolli tugevdamisele.

25.

TUNNISTAMA, et jätkuv sektoritevaheline koostöö liikmesriikide vahel ja ELi tasandil, milles võetakse arvesse WHO tegevust, annab olulise panuse dementsust põdevate inimeste suuremaks toetamiseks;

26.

TUNNISTAMA hüvesid, mis kaasnevad dementsust põdevate inimeste mõjuvõimu suurendamisega ja ergutama nende kaasamist otsustusprotsessi nende esindatuse suurendamise kaudu, eelkõige dementsuse valdkonna algatustes, organisatsioonides ja organites;

27.

TOETAMA sootundlikku, individuaalsusel ja teadusuuringutel põhinevat lähenemisviisi dementsuse valdkonna strateegiate, kavade ja programmide väljatöötamisel, võttes arvesse erivajadustega inimeste rühmi, kultuurilise mitmekesisuse mõju arusaamale dementsusest ning dementsust põdevate inimeste, nende perede ja hooldajate ootusi ja õigusi;

28.

TUNNISTAMA perekondade ja hooldajate olulist rolli, eelkõige tagades nende kaasamine otsustusprotsessidesse, ning vajadust kaitsta nende füüsilist ja vaimset heaolu piisava toetamise kaudu;

29.

TUNNUSTAMA dementsuse valdkonna valitsusekspertide rühma olulist tööd kogemuste ja heade tavade jagamise hõlbustamisel, et toetada liikmesriike dementsuse alaste riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamisel ja rakendamisel;

30.

TOETAMA tööd nendes ELi poliitikavaldkondades, mis võivad dementsust käsitlevat poliitikat mõjutada, eelkõige kõrgetasemelise rahvatervise töörühma, sotsiaalkaitsekomitee (14) ja majanduspoliitika komitee (15) tööd tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas;

31.

täielikult liikmesriikide pädevusi austades EDASI ARENDAMA ELi tasandi arutelusid järgmistes küsimustes:

32.

TÕHUSTADA dementsusealaseid teadusuuringuid, eelkõige selle riskifaktoreid ja selle aluseks olevaid patofüsioloogiaid käsitlevaid teadusuuringuid, tuginedes selliste ELi poolt rahastatud projektide tulemustele nagu neurodegeneratiivsete haiguste uuringute ELi ühise kavandamise algatus, ning dementsuse valdkonna edukate praktikate ülevõtmist kliinilisse töösse, pidades silmas ka erasektori, avaliku ja erasektori ning rahvusvahelisi partnerlusi;

33.

SAAMA KASU ELi tasandil edukalt välja töötatud ressurssidest, mudelitest ja vahenditest, näiteks nendest, mis on kogutud sellistest algatustest nagu täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerlus ja ALCOVE ühismeede ning heade tavade edasiarendamiseks väljatöötatud strateegiatest;

34.

TÖÖTAMA VÄLJA, vajaduse korral tihedas koostöös dementsuse valdkonna valitsusekspertide rühmaga, vabatahtlikud juhised, mis tuginevad dementsust käsitlevale laiaulatuslikule ja ühtlustatud perspektiivile ning milles võetakse arvesse kooskõlastatud ennetamise ja tervise edendamise, õigeaegse diagnoosimise, diagnoosijärgse toetuse, ravi ja hoolduse aspekte, austades samal ajal liikmesriikide pädevusi;

35.

MÄÄRAMA KINDLAKS head tavad ja JAGAMA neid tihedas koostöös dementsuse valdkonna valitsusekspertide rühmaga, eelkõige sihipärase ennetamise, sh sekundaarse ennetamise, tervise edendamise, õigeaegse diagnoosimise, diagnoosijärgse toetuse ja teraapia, teadusuuringute, tervishoiutöötajate koolituse ja täiendkoolituse valdkonnas ning avalikkuse teavitamise valdkonnas stigmade vastu võitlemiseks;

36.

PARANDAMA dementsusega seotud epidemioloogilise teabe kvaliteeti, et hõlbustada riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamist ja parimate tavade vahetamist;

37.

PÖÖRAMA TÄHELEPANU valitsusväliste organisatsioonide tööle ja vabatahtlikule tööle dementsuse valdkonnas, eesmärgiga panustada tõhusalt riiklikesse strateegiatesse, tegevuskavadesse või -programmidesse.

38.

TUGEVDAMA liikmesriikide koostööd dementsuse valdkonna valitsusekspertide rühmas, et hõlbustada teabe vahetamist poliitikaraamistike ja juba kasutusel olevate heade tavade kohta ning toetada riike dementsuse alaste riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamisel;

39.

EDENDAMA dementsuse valdkonnas käimasolevat koostööd WHO ja OECDga, tehes tihedat koostööd liikmesriikidega.