Rooma leping (EMÜ)
KOKKUVÕTE:
Euroopa Majandusühenduse asutamise leping (EMÜ leping)
MIS ON LEPINGU EESMÄRK?
-
Sellega asutati Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mis ühendas kuue riigi (Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad) püüdlusi saavutada majanduskasvu ja lõimitust kaubanduse kaudu.
-
Sellega loodi ühisturg, mis põhines järgmiste vabal liikumisel:
-
kaubad;
-
inimesed;
-
teenused;
-
kapital.
-
See allkirjastati üheaegselt teise lepinguga, millega asutati Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).
-
Rooma lepingut on mitu korda muudetud. Praegu nimetatakse seda Euroopa Liidu toimimise lepinguks.
PÕHIPUNKTID
Eesmärgid
-
EMÜ ja ühisturu eesmärk oli
-
muuta kaubanduse ja tootmise tingimusi nende kuue liikme territooriumil ning
-
olla sammuks Euroopa tihedama poliitilise lõimituse suunas.
Konkreetsed eesmärgid
Allakirjutanud leppisid kokku järgmises:
-
panna alus üha tihedamale liidule Euroopa rahvaste vahel;
-
tagada neid eraldavaid kaubandus- ja muid barjääre lammutavate ühismeetmetega oma riikide majanduslik ja sotsiaalne progress;
-
parandada oma kodanike elu- ja töötingimusi;
-
tagada tasakaalustatud kaubandus ja aus konkurents;
-
vähendada erinevate EMÜ piirkondade vahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi;
-
kaotada ühise kaubanduspoliitika abil järk-järgult rahvusvahelise kaubanduse piirangud;
-
järgida ÜRO põhikirja põhimõtteid;
-
oma ressursse ühendades säilitada ja tugevdada rahu ja vabadust ning kutsuda teisi samu ideaale järgivaid Euroopa rahvaid üles nende jõupingutustega ühinema.
Ühisturg
Kõnealuse lepinguga
-
asutatakse ühisturg, milles allakirjutanud riigid kohustuvad järk-järgult kooskõlastama oma majanduspoliitikat;
-
luuakse ühtne majanduspiirkond koos vaba konkurentsiga ettevõtjate vahel. Sellega pannakse alus juba teistes lepingutes (Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) ja Euratom) käsitletud kauba- ja teenustevahetust reguleerivaid tingimusi ületavate tingimuste lähendamisele;
-
keelatakse üldiselt piiravad kokkulepped ja valitsuse subsiidiumid, mis võivad mõjutada nende kuue riigi vahelist kaubavahetust;
-
hõlmatakse käesolevate kokkulepete ja tolliliiduga nende kuue liikme ülemeremaid ja -territooriume, et edendada nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Tolliliit
-
Kõnealuse lepinguga kaotati kvoodid (st impordi ülemmäärad) ja tollimaksud kuue allakirjutanud riigi vahel.
-
Sellega kehtestati ühine välistariifistik impordile väljastpoolt EMÜd, asendades erinevate riikide varasemad tariifid.
-
Tolliliiduga kaasnes ühine kaubanduspoliitika. See poliitika, mida juhitakse EMÜ tasandil (mitte enam riiklikul tasandil), eristab tolliliitu lihtsast vabakaubanduse assotsiatsioonist.
Ühised poliitikavaldkonnad
-
Kõnealuse lepinguga sätestati kohe algusest, et konkreetsed poliitikavaldkonnad on liikmesriikide vahel ühised, sealhulgas
-
Sellega nähti ette teiste ühiste poliitikavaldkondade loomise võimalus, kui see peaks osutuma vajalikuks. Pärast 1972. aastat kehtestas EMÜ ühismeetmeid keskkonna-, regionaal-, sotsiaal- ja tööstuspoliitika valdkonnas.
-
Nende poliitikavaldkondadega koos loodi
Institutsioonid
-
Kõnealuse lepinguga loodi institutsioone ja otsustusmehhanisme, mis võimaldavad väljendada nii riiklikke huve kui ka ühist nägemust.
-
Peamised institutsioonid olid
-
Neist esimest kolme nõustab otsustusprotsessis majandus- ja sotsiaalkomitee.
MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?
25. märtsil 1957 allkirjastatud lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1958.
TAUST
Lisateave:
PÕHIDOKUMENT
Leping, millega asutati Euroopa Majandusühendus (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata)
Lepingu järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.
Viimati muudetud: 14.03.2017