Euroopa Liidu C 302/2009

12.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 302/3

Nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas

2009/C 302/03

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad,

TULETADES MEELDE

—	uuendatud Lissaboni strateegia põhiväärtusi, mis keskenduvad majanduskasvule ja töökohtadele kui vahenditele Euroopale jõuka, õiglase ja keskkonnasäästliku tuleviku saavutamiseks ning teadmiste kolmnurga tähtsale rollile selles protsessis;

—

Brüsselis 8.–9. märtsil 2007 kohtunud Euroopa Ülemkogu kinnitust, et haridus ja koolitus on hästitoimiva teadmiste kolmnurga (haridus – teadus – innovatsioon) eeltingimuseks ning määrava tähtsusega majanduskasvu kiirendamisel ja töökohtade loomisel, ning Brüsselis 19.–20. märtsil 2009 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutset võtta viivitamatult konkreetseid meetmeid, et ergutada ettevõtluse, teaduse, hariduse ja koolituse vahelist partnerlust ning suurendada investeeringuid teadusesse, teadmistesse ja haridusse ja parandada nende investeeringute kvaliteeti;

OLLES TEADLIKUD

—	et pikaajaline majanduslangus mõjutab tõsiselt maailma majandust ning et teadmiste kolmnurka rõhutavat uuendatud Lissaboni strateegiat tuleks täiel määral ära kasutada kui tõhusa ja kestva taastumise alust kõikjal Euroopa Liidus;

—	et võimaldamaks Euroopa Liidul tegeleda selliste pikaajaliste katsumustega nagu konkurentsitihe maailmamajandus, kliimamuutus ja rahvastiku vananemine, peavad teadmiste kolmnurga kolm komponenti nõuetekohaselt funktsioneerima ning täiel määral vastastikku toimima;

—

et hariduse põhiroll on hoolitseda inimeste arengu eest, võimaldamaks neil realiseerida oma täielikku potentsiaali tänapäeva ühiskonnas, ning et sellest tulenevalt on kõikide tasandite haridusasutustel väga palju erinevaid funktsioone ja ülesandeid. Edasi tuleb aga arendada hariduse kui teadmiste kolmnurga aluse erifunktsiooni;

LEIAVAD, ET HARIDUSE, TEADUSE JA INNOVATSIOONI TÄIENDAV INTEGREERIMINE TÄIELIKULT TOIMIVASSE TEADMISTE KOLMNURKA

tugevdaks Euroopa innovatsioonialast võimekust ning loova ja teadmistemahuka majanduse ja ühiskonna arengut järgmiste vahendite abil:

—	üha rohkem toetatav ja pidevalt arenev selline teadmistebaas ülikoolides (1) ja teaduskeskustes, mida saaks kiirelt teisendada innovaatilisteks toodeteks, teenusteks, lähenemisviisideks ja meetoditeks majanduses ja ühiskonnas laiemalt;

—	õpilaste, praktikantide, üliõpilaste, õpetajate ja teadlaste loova, innovaatilise ja ettevõtliku ellusuhtumise edendamine, mis oleks aluseks ulatuslikuma ettevõtluskultuuri edumeelsele arengule hariduse ja koolituse kaudu koos dünaamilisema Euroopa tööturu ja kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõuga;

aitaks kaasa märkimisväärse edu saavutamisele järgmistes valdkondades:

—	jõudmine algatuse „uued oskused uute töökohtade jaoks” eesmärgini parandada ELi kodanike tööalast konkurentsivõimet muutuval tööturul;

—	ülikoolide uuendamiskava (2);

OSUTAVAD JÄRGMISTELE KONKREETSETELE PROBLEEMIDELE HARIDUSSEKTORIS:

—	vajadus kaotada kultuurilõhe hariduse (sotsiaalkultuuriliste väärtuste õpetamise, õppimise ja edasiandmise mõttes) ning teaduse ja innovatsiooni vahel ettevõtlusvaldkonnas;

—	vajadus innovaatilisust ja ettevõtlikkust kõrgemalt hindava kultuuri järele ülikoolisektoris;

—	vajadus parandada suhtlust ja liikuvust õpetamise ja teaduse ringkondade ning ettevõtlusmaailma ja laiema majanduse vahel ning edendada liikuvust ja ideede vahetamist erinevate teadus- ja uurimisvaldkondade vahel;

—	vajadus täiendavalt reformida ülikoolide juhtimis- ja rahastamisstruktuure, võimaldades suuremat autonoomiat ja vastutust, et hõlbustada tuluvoogude mitmekesisemaks muutmist ja tõhusamat koostööd ettevõtlussektoriga ning võimaldada ülikoolidel osaleda teadmiste kolmnurgas globaalsel tasandil;

LEIAVAD, ET JÄRGMISED ÜLDPÕHIMÕTTED PEAKSID OLEMA ALUSEKS POLIITIKALE, MILLE ABIL LAHENDADA EESPOOL NIMETATUD KONKREETSEID PROBLEEME:

—	teadmiste kolmnurga mõiste seostub vajadusega parandada süsteemse ja pideva vastastikuse toimimise kaudu investeeringute mõju kolmes tegevusvaldkonnas – hariduses, teaduses ja innovatsioonis;

—	teadmiste kolmnurga täielik integreerimine nõuab ühtsemat poliitikakujundamist ja koostööd haridus-, teadus- ja innovatsioonivaldkonnas nii Euroopa kui liikmesriikide tasandil;

—

hariduse rolli täitmiseks teadmiste kolmnurgas peavad teaduse ja innovatsiooni eesmärgid ja tulemused andma tagasisidet haridusse, kusjuures õpetamise ja õppimise aluseks oleks tugev teadmiste baas ning õpetamise ja õppimise keskkondi arendataks ja parandataks loova mõtlemise ning innovaatiliste suhtumis- ja lähenemisviiside ulatuslikuma rakendamise abil;

—

ülikoolide traditsioonilist akadeemilist kultuuri tuleb täiendada selle teadvustamisega, et sel on täita ka oluline roll kõrgema kvalifikatsiooniga, ettevõtliku ja paindliku tööjõu ettevalmistamisel, mis on aluseks majanduskasvule ja jõukusele ning ka paremale elukvaliteedile eelseisvatel aastatel; teadlaste ja lektorite koolitamine võimaldaks neil paremini juurutada innovatsioonikultuuri neis organisatsioonides, kus nad töötavad;

—

teadmiste kolmnurka tuleb arvesse võtta elukestva õppe strateegiate väljatöötamisel riiklikul, piirkondlikul ja institutsioonide tasandil, et ülikoolid oleks rohkem kaasatud teadmistepõhise majanduse aspektist oluliste oskuste ajakohastamisse ning et vastuvõtueeskirjades tunnustataks piisavalt eelneva õppe ja töökogemuste väärtust;

—

uued ideed ja innovatsioon sünnivad erinevate teadmiste kohtumisel ning uudishimul põhineval uute teadmiste otsingul. Seepärast on äärmiselt oluline tunnistada, et lisaks reaalainetele ja tehnilisele haridusele etendab innovatsioonis olulist rolli kõrgetasemeline haridus ja teadusuuringud ühiskonnateaduste ja humanitaarainete vallas;

—	Euroopa ülikoolide ja teadussüsteemide paljusust tuleks pidada väärtuseks, mille alusel töötada välja mitmekülgsed lähenemisviisid täielikult toimiva teadmiste kolmnurga osas;

KEHTESTAVAD SEITSE JÄRGMIST TEGEVUSPRIORITEETI:

1. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonna poliitikate ühtsuse arendamine

Eksisteerib vajadus teadmiste kolmnurga kolme komponenti täiel määral integreeriva ühtsema poliitikakujundamise järele Euroopa ja liikmesriikide tasandil. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonna poliitikad peaksid üksteist vastastikku tugevdama, et tagada täielikult toimiva teadmiste kolmnurga areng ning kiirendada üleminekut tõelisele teadmistel põhineva majandusele ja ühiskonnale. Kehtivate aruandlusprotsesside ja avatud koordinatsioonimeetodi raames peaks komisjon andma nõukogule aru hariduse, teaduse ja innovatsiooni vallas võetud meetmete kohta, millega toetatakse teadmiste kolmnurga integreerimist. Aruandes tuleks osutada ka takistustele ning esitada ettepanekuid edasise arengu kohta.

2. Pedagoogilise reformi kiirendamine

Liikmesriigid peaksid julgustama haridus- ja koolitusasutusi tagama, et õppekavad ning kõikide haridustasandite, sh doktoriõppe tasandi õpetamis- ja eksamineerimismeetodid hõlmaksid ja soodustaksid loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust. Üks viis selle elluviimiseks on teha õppekavade koostamisel pidevalt koostööd vastavalt vajadusele teadusasutuste, tööstussektori ning muude sidusrühmadega.

3. Partnerlus ülikoolide ning ettevõtlussektori ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel

Liikmesriigid ja komisjon peaksid kiirelt reageerima üleskutsele tegutseda vastavalt nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 12. mai 2009. aasta järeldustele partnerluste tõhustamise kohta haridus- ja koolitusasutuste ning tööturu osapoolte, eelkõige tööandjate vahel elukestva õppe raames. Võttes arvesse tihedamate sidemete loomist ülikoolide ja nende teenindatavate kogukondade vahel, tuleks eritähelepanu pöörata töötajate ülikoolide ja ettevõtlussektori vahelise liikuvuse stiimulite väljatöötamisele. Ülikoolide ja ettevõtlussektori koostööd peaks tõhustama kui ülikoolide hariduse, teaduse ja innovatsiooni strateegiate osa.

4. Meetmed innovatsioonikultuuri arendamiseks ülikoolides

Liikmesriigid peaksid julgustama ülikoole kiirendama oma jõupingutusi innovatsioonikultuuri arendamisel muu hulgas dünaamilisemate ja interaktiivsemate õppekeskkondade kaudu ning pakkudes töötajatele stiimuleid innovatsioonimõõtmega projektides osalemiseks. Institutsionaalsel tasandil tuleks välja töötada rahastamiskord ja stimuleerimisstruktuurid kultuuriliste muutuste soodustamiseks, et koostööd tööstussektoriga peetaks karjääri arendamisel tähtsaks teguriks. Tunnustada tuleks kõrgharidusliidrite ülitähtsat rolli innovatsioonikultuuri tõhusa arengu toetamisel.

5. Stiimulite loomine ülekantavate teadmiste arendamiseks ülikoolides

Liikmesriigid peaksid analüüsima, kas on olemas piisavad ülikoolidele mõeldud stiimulid arendamaks teadmisi, mida saaks üle kanda majandusele laiemalt, et töötada välja innovaatilisi kaupu ja teenuseid. Kui õigussätted, juhtimisstruktuurid või finantssätted takistavad õppeasutustel teenida kasumit selliste teadmiste arendamiselt ja ülekandmiselt, peaksid liikmesriigid seadma eesmärgiks muuta raamistikku, milles nende õppeasutused tegutsevad, et sellised takistused kõrvaldada ning anda ülikoolidele piisav autonoomia. Ülikoolid peaksid välja töötama konkreetsed strateegiad teadmiste loomiseks, väljatöötamiseks ja ülekandmiseks.

6. Uued lähenemisviisid kvaliteedi hindamisele

Liikmesriigid peaksid eelkõige kõrghariduse vallas tegema koostööd, et töötada välja oma õppeasutuste kvaliteedi hindamiseks teadmiste kolmnurga kriteeriumid, mis keskenduksid sellele, kui edukalt on teadus ja innovatsioon kaasatud õpetamisse ning hariduslikesse põhifunktsioonidesse ning kui edukad on õppeasutused selliste õppekeskkondade väljatöötamisel, mis stimuleeriksid loovust ja ettevõtlikke lähenemisviise teadmiste rakendamiseks, ning oma üliõpilaste ettevalmistamisel nende edaspidiseks ühiskondlikuks ja majanduslikuks tegevuseks.

7. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi arendamine tulevikumudeliks

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) kui esimene teadmiste kolmnurga kõikide osaliste vahelisele ühtsele koostoimimisele keskenduv ELi tasandi algatus tuleks kujundada liikmesriikidele, kõrgharidus- ja teadusasutustele ning ettevõtlussektorile hea tava eeskujuks kolmnurga kõige kolme poole integreerimise osas.

EITi peamised rakendusüksused, tulevased teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid olema võimelised pakkuma uusi võimalusi tegelemaks terviklike ja mitut valdkonda hõlmavate lähenemisviiside kaudu majanduslike ja ühiskondlike väljakutsetega (näiteks säästev energia ja kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine), kasutades uusi juhtimis- ja rahastamismudeleid, mille eesmärgiks on stimuleerida kõrgeima kvaliteediga innovatsiooni. EIT peaks levitama neid mudeleid, mis peaksid innustama muude ühiste algatuste loomist erinevatel tasanditel ja piiriüleselt, pöörates erilist tähelepanu vajadusele arendada hariduse rolli teadmiste kolmnurga raames.

Üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal mõeldud strateegilise raamistiku raames peaks komisjon tagama, et liikmesriike teavitatakse parimatest tavadest nende seitsme prioriteedi osas ning et oleks võimalik võrrelda edusamme nimetatud valdkondades;

LISAKS SELLELE RÕHUTAVAD, KUI OLULINE ON

—

tagada, et 2010. aasta järgses majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevas strateegias sätestataks haridus kui teadmiste kolmnurga alus, ning toonitab vajadust selle järele, et kolmnurga kõik kolm külge (haridus – teadus – innovatsioon) toetaksid ja täiendaksid üksteist vastastikku. Kogu haridus- ja koolitussüsteemil on oma osa põhipädevuste edendamisel hästitoimiva kolmnurga nimel;

—	tagada täielik koostöö ja koordineerimine Euroopa kõrgharidusruumi, Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni valdkonna algatuste, eelkõige laiapõhjalise innovatsioonistrateegia ja tulevase Euroopa innovatsioonikava arendamise strateegiate vahel;

—

et komisjon võtaks haridust ja muid asjakohaseid valdkondi käsitlevate ühenduse programmide ettepanekute koostamisel järgmisest finantsraamistikust hõlmatavaks ajavahemikuks täiel määral arvesse 2010. aasta järgse majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva strateegia vajadusi ning analüüsiks koos liikmesriikidega, kuidas saaks struktuurifonde kasutada hariduse kui teadmiste kolmnurga baasi täieliku arenguga seotud algatuste toetamiseks.

(1) Käesolevas tekstis viidatakse sõnaga ülikoolid kõikidele kõrgharidusasutustele.

(2) Vt nõukogu 23. novembri 2007. aasta resolutsioon ülikoolide moderniseerimise kohta Euroopa konkurentsivõime nimel ülemaailmses teadmistepõhises majanduses (dok 16096/1/07) ning komisjoni 2006. aasta mai teatis „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon” (dok 9166/06).

12.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 302/6

Nõukogu järeldused, 26. november 2009, õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu kohta

2009/C 302/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

VÕTTES ARVESSE:

Lissabonis 23.–24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi, milles rõhutati inimestesse investeerimise tähtsust seoses Euroopa positsiooniga teadmistepõhises majanduses ning milles kutsuti liikmesriike üles „astuma samme õpetajate liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamiseks ja kõrgetasemeliste õpetajate ligimeelitamiseks” (1).

Tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” eesmärki 1.1, milles rõhutatakse kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud inimeste õpetajaameti juurde meelitamise ja nende selles ametis hoidmise tähtsust, ühiskonna muutuvate vajaduste rahuldamiseks õpetajatele vajalike oskuste väljaselgitamise tähtsust, tingimuste tagamise tähtsust õpetajate toetamiseks alus- ja täiendõppe kaudu, ning teistes valdkondades erialast kogemust omavate inimeste hariduse ja koolituse juurde meelitamise tähtsust (2).

3.	Nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooni elukestva õppe kohta, milles kutsuti liikmesriike üles parandama elukestvas õppes osalevate õpetajate haridust ja koolitust, et nad omandaksid teadmistepõhises ühiskonnas vajalikud oskused (3).

Nõukogu ja komisjoni 26. veebruari 2004. aasta ühist vahearuannet Lissaboni haridus- ja koolitusvaldkonna eesmärkide (4) (milles peetakse esmatähtsaks teadmistepõhises ühiskonnas õpetajatele nende muutuva rolli täitmiseks vajalikku pädevust ja kvalifikatsiooni käsitlevate Euroopa ühiste põhimõtete väljatöötamist) suunas tehtud edusammude kohta (5).

Nõukogu ja komisjoni 23. veebruari 2006. aasta ühist vahearuannet tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” elluviimise kohta, milles rõhutatakse, et haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe parandamiseks on äärmiselt oluline investeerida õpetajate ja koolitajate koolitamisse ning haridus- ja koolitusasutuste juhtimise tugevdamisse (6).

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. novembri 2006. aasta järeldusi tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses, mille kohaselt õpetajate, koolitajate, muu pedagoogilise personali ning nõustamis- ja hoolekandeteenistuste motiveeritus, oskused ja pädevus ning koolijuhtimise kvaliteet on võtmetegurid kõrge kvaliteediga õpitulemuste saavutamisel ning pedagoogilise personali püüdlusi peaks toetama pidev erialane areng.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. novembri 2006. aasta järeldusi tulevaste prioriteetide kohta tõhustatud Euroopa koostöös kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, milles rõhutati vajadust kõrge kvalifikatsiooniga õpetajate järele, kes tegelevad pidevalt enda erialase arendamisega (7).

8.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal, mis hõlmab erieesmärki parandada õpetajahariduse kvaliteeti ja Euroopa mõõdet ning toetab õpetajate ja teiste haridustöötajate liikuvust (8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, (9) milles määratletakse teadmised, oskused ja hoiakud, mida inimesed vajavad, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive, ning mis nende läbipõimumist arvestades nõuavad õpetajatelt ulatuslikumat koostööd ja meeskonnatööd ning õppeainete tavapäraseid piire ületavat lähenemist õpetamisele.

10.	Nõukogu 25. mai 2007. aasta järeldusi näitajate ja sihttasemete ühtse raamistiku kohta, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas, milles kutsutakse üles jätkama tööd õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu näitaja väljatöötamiseks (10).

11.	Nõukogu ja nõukogus 21. novembri 2008. aasta istungil kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi noorte liikuvuse kohta, milles kutsuti liikmesriike üles tegema tööd õpetajate, koolitajate ja teiste haridustöötajate liikuvuse suurendamiseks (11).

12.

Nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, milles käsitletakse strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (12) ja milles soovitatakse järk-järgult laiendada õpetajate ja koolitajate liikuvust, et välisriigis õppimise perioodidest saaks reegel, mitte erand, ja määratletakse esimese töötsükli ühe prioriteedina vajadus keskenduda uute õpetajate alushariduse kvaliteedile, karjääri alguse toetusele ning õpetajatele, koolitajatele ja juhtimis- või nõustamistegevuses osalejatele suunatud pideva erialase arengu võimaluste kvaliteedi parandamisele, ning milles kutsutakse komisjoni üles uurima võimalust lisada õpetajate liikuvus liikuvusealase eesmärgina igasse tulevasse ettepanekusse,

ning MEENUTADES ERITI:

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. novembri 2007. aasta järeldusi õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta, (13) milles lepiti kokku, et õpetajatele püütakse tagada terve tööea jooksul innustus ja toetus oma teadmiste, oskuste ja kompetentsi pidevaks täiendamiseks vastavalt vajadusele ning tagatakse, et juhtimisülesannetega õpetajatel on juurdepääs kõrgekvaliteedilisele kooli haldamise ja juhtimise alasele koolitusele.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta, (14) milles kutsuti liikmesriike – võttes järelmeetmeid eespool nimetatud järeldustele õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta – keskendama koostööd sellele, et võimaldada kõikidele oma karjääri alguses seisvatele õpetajatele juurdepääs struktureeritud toetusprogrammidele, parandada õpetajate pideva erialase arengu programmide pakkumist ja kvaliteeti ning tõsta nendes osalemise taset, ning parandada koolijuhtide töölevõtmise ja koolitamise taset,

KINNITAB VEEL KORD, et

ehkki iga liikmesriik vastutab haridus- ja koolitussüsteemide korralduse ja sisu eest, aitab avatud koordinatsioonimeetodi abil toimuv Euroopa koostöö koos ühenduse programmide raames pakutavate võimaluste tõhusa kasutamisega kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele, toetades ja täiendades riiklikul tasandil võetud meetmeid ning aidates liikmesriike ühiste väljakutsetega tegelemisel,

TÕDEB, et

Õpetajate (15) teadmised, oskused ja pühendumine ning koolijuhtimise kvaliteet on võtmetegurid kõrge kvaliteediga õpitulemuste saavutamisel. Õpetamise hea tase ja võime innustada õpilasi saavutama oma parimat avaldab kestvat positiivset mõju noorte inimeste tulevikule. Seetõttu on oluline mitte ainult tagada töölevõetud õpetajate ja koolijuhtide kõrge kvalifikatsioon ja hea sobivus oma tööülesannete täitmiseks, vaid ka pakkuda kõigi tasandite pedagoogilisele personalile kõrgetasemelist alusharidust ja pidevat erialast arengut. See omakorda aitab parandada eriala staatust ja suurendada selle külgetõmbavust.

Õpetajahariduse õppekavad, mis on võtmetähtsusega nii õpetajate ja koolijuhtide ettevalmistamisel oma kohustuste täitmiseks kui ka õpetajate ja koolijuhtide pideva erialase arengu kindlustamisel, peavad olema kvaliteetsed, vastama vajadustele ning põhinema tugeva akadeemilise uurimistöö ja ulatusliku praktilise kogemuse hästi tasakaalustatud ühitamisel. On oluline, et õpetajate alusharidust, ametisseasumise programmi („sisseelamine” (16)) ja enese pidevat erialast harimist käsitletakse ühtse tervikuna.

Algaja õpetaja esimene töökoht pärast õpetaja alushariduse omandamist on tema motiveerituse, töö tulemuste ja erialase arengu seisukohalt eriti oluline periood. Äsja õpetajakutse omandanutel võib olla raske koolis kohaneda ja kasutada reaalses õppeprotsessis õpetaja alushariduse omandamise käigus saadud oskusi. Märkimisväärselt paljud neist lahkuvad õpetajaametist; see läheb kalliks maksma nii neile endile kui ka ühiskonnale. Paljud riigisiseste ja rahvusvaheliste teadusuuringute tulemused näitavad, et kõigile uutele õpetajatele suunatud struktureeritud toetusprogrammide abil on võimalik seda ilmingut vähendada. Need võivad olla kasulikud ka ametisse naasvatele õpetajatele.

Mitte ükski kuitahes heatasemeline õpetajate alushariduse kursus ei suuda anda õpetajatele kõiki pädevusi, mida neil tööea jooksul vaja läheb. Nõuded õpetajaametile arenevad kiiresti, tekitades vajadust uute lähenemisviiside järele. Et tagada õppetöö tõhusus ja olla suuteline kohanema õpilaste üha uute nõudmistega maailmas, kus toimuvad kiired sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja tehnoloogilised muutused, peavad õpetajad mõtlema oma õppimisvajaduste üle nende konkreetse koolikeskkonna kontekstis ja võtma ise suuremat vastutust, et elukestva õppe abil oma teadmisi ja oskusi uuendada ja arendada. Sellegipoolest on tõendeid nii selle kohta, et osadel õpetajatel on vähe võimalusi osaleda pideva erialase arengu programmides kui ka selle kohta, et paljude õpetajate arvates, kellel selline võimalus on, ei vasta need programmid alati piisavalt nende individuaalsetele vajadustele ja nende ees seisvatele väljakutsetele.

Hästitoimiv koolijuhtimine on oluline faktor üldise õppimis- ja õpetamiskeskkonna kujundamisel ning õpilaste, lapsevanemate ja töötajate püüdluste õhutamisel ja toetamisel ning seeläbi kõrgema õppeedukuse saavutamisel. Seetõttu on võtmetähtsusega tagada, et koolijuhtidel on vajalikud oskused ja omadused, et hakkama saada nende ees seisva kasvava ülesannete hulgaga, või et nad on suutelised neid omandama. Sama tähtis on tagada, et koolijuhte ei koormata üle halduskohustustega ja nad keskenduvad sellistele olulistele küsimustele nagu õpetamise kvaliteet, õppekava, pedagoogilised küsimused ning töötajate tulemusnäitajad, motivatsioon ja areng.

Kõigi tasandite pedagoogiline personal, sealhulgas koolijuhid, võiksid rohkem ära kasutada suuremat haridusalast liikuvust ja võrgustike loomist, võttes arvesse nende senist olulist rolli haridus- ja koolitussüsteemide ja -asutuste kvaliteedi tõstmisel ning nende muutmisel avatumaks, väljapoole suunatumaks, kättesaadavamaks ja tõhusamaks,

NÕUSTUB, et

Ehkki Euroopa haridussüsteemid on mitmes suhtes erinevad, on neil ühine vajadus ligi meelitada ja kinni hoida kõrgetasemelist pedagoogilist personali ja koolijuhte, et tagada kõrge kvaliteediga õpitulemuste saavutamine. Seetõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu tulevaste õpetajate ja koolijuhtide nõutava profiili määratlemisele, nende valikule ja ülesannete täitmiseks ettevalmistamisele.

Õpetajate koolitusprogrammid peaksid olema kõrge kvaliteediga, faktipõhised ja vastama vajadustele. Õpetajate – ja ka õpetajate koolitajate – koolitamise eest vastutavatel isikutel peaks olema kõrge akadeemiline tase ja tugev praktilise õpetamise kogemus, aga ka heatasemeliseks õpetamiseks vajalik pädevus. Samuti tuleks teha jõupingutusi, et tagada õpetajaharidust andvate õppeasutuste tõhus koostöö ühelt poolt teiste kõrgkoolide pedagoogika-alaste uurimisasutustega ja teiselt poolt koolijuhtidega.

3.	Arvestades üha suuremaid õpetajatele esitatavaid nõudmisi ja nende rolli kasvavat keerukust, vajavad õpetajad juurdepääsu tõhusale isiksuse- ja ametialasele toele kogu ametiaja vältel, eriti aga esmakordsel õpetajaametisse asumisel.

Kiirelt muutuvas maailmas ning kooskõlas elukestva õppe põhimõttega peaks õpetajate koolitamine ja areng olema järjekindel ja katkematu protsess, mis ühendab õpetaja alushariduse (tugeva praktilise osaga), sisseelamise ning pideva erialase arengu. Eelkõige tuleks teha jõupingutusi, et tagada järgmist:

a)	kõigile hiljuti õpetajakutse omandanud õpetajatele tagatakse piisav ja tõhus tugi ja nõustamine õpetajakarjääri esimestel aastatel;

b)	edendatakse läbimõeldud lähenemisviisi, mille puhul nii hiljuti õpetajakutse omandanud kui ka kogenumaid õpetajaid julgustatakse pidevalt oma tööd individuaalselt ja ühiselt läbi vaatama;

c)	kõigile õpetajatele tagatakse regulaarne tagasiside oma tööle ning abi erialase arengu vajaduste hindamisel ja elluviimise planeerimisel;

d)	tegutsevatele õpetajatele tagatakse sellise tagasiside valguses piisavalt võimalusi oma pädevust ajakohastada, arendada ja laiendada kogu õpetajakarjääri kestel ning neid innustatakse selleks ja neile võimaldatakse seda teha;

e)	õpetajate pideva erialase arengu programmid on sobivad, vajadustele kohandatud ja praktilise iseloomuga ning nende kvaliteet on tagatud;

f)	õpetajaid ja koolijuhte innustatakse ära kasutama võimalusi, mida pakuvad riikliku ja rahvusvahelise tasandi vahetus- ja liikuvuskavad ning võrgustikud, ja neil võimaldatakse seda teha;

g)	õpetajaid ja koolijuhte innustatakse osalema edasijõudnud taseme kutsealasel täiendkoolitusel ja arendamisel, tegema pedagoogika-alast uurimistööd ning kasutama võimalusi teadmiste ja kogemuse arendamiseks teistes kutsevaldkondades, ja neil võimaldatakse seda teha.

Võttes arvesse seda, kui suurt mõju avaldavad koolijuhid üldisele õppimis- ja õpetamiskeskkonnale, sealhulgas töötajate motivatsioonile, töömoraalile ja tulemusnäitajatele, õpetamisviisidele ning õpilaste ja nende vanemate hoiakutele ja püüdlustele, tuleb tagada, et koolijuhtidel oleks piisavalt võimalusi tõhusate juhtimisoskuste arendamiseks ja säilitamiseks. Kuna õpikogukondade juhtimisega seotud väljakutsed on ühesugused kogu Euroopas, oleks koolijuhtidel kasu õppimisest koos oma kolleegidega teistest liikmesriikidest, eelkõige kogemuste ja heade tavade alaste näidete vahetamisest ning erialase arengu piiriüleste võimaluste kasutamisest,

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

1.	Astuma täiendavaid samme selleks, et õpetaja amet meelitaks ligi ja hoiaks kinni kõrgetasemelisi kandidaate ning et õpetajad saaksid oma kohustuste tõhusaks täitmiseks küllaldase ettevalmistuse ja toetuse.

2.	Nägema asjakohaselt kõikide uute õpetajate jaoks ette osalemist ametisse sisseelamise programmis, mis pakub esimeste õpetaja-aastate jooksul nii erialast kui ka isiklikku tuge.

3.	Pakkuma enesehindamise ja/või välishindamise alusel kindlaksmääratud õpetajate individuaalse erialase arengu vajaduste korrapärast ülevaatamist ning looma nendele vajadustele vastamiseks piisavalt pideva kutsealase arengu võimalusi, et seeläbi kindlustada positiivne mõju õpilaste õpitulemustele.

4.	Aktiivselt edendama vahetus- ja liikuvuskavade pakutavaid võimalusi nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil ning toetada nendes kavades osalemist, eesmärgiga oluliselt suurendada sellist võimalust kasutavate õpetajate ja koolijuhtide arvu.

5.	Vaatama üle koolijuhtide kohustusi ja neile pakutavat toetust, eelkõige eesmärgiga kergendada nende halduskoormust, et neil oleks võimalik keskendada oma tähelepanu üldise õpikeskkonna kujundamisele ja õppeedukuse parandamisele.

6.	Kindlustama, et nii tulevastele kui ka tegutsevatele õpetajatele pakutakse kvaliteetset võimalust arendada oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning – näiteks eriprogrammide kaudu – tõhusaks koolijuhtimiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid,

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

1.	Edendama ja toetama Euroopa poliitilist koostööd õpetajate alushariduse, pideva erialase arengu ja koolijuhtimise alal, eelkõige luues platvorme ja tegevusi, mille abil poliitikakujundajad ja õpetajad saaksid õppida üksteise kogemustest ning vahetada teadmisi ja kogemusi.

2.	Andma poliitikakujundajatele praktilist teavet uutele õpetajatele suunatud struktureeritud toetusprogrammide väljatöötamiseks koos näidetega selle kohta, milliste meetmete abil selliseid programme ellu rakendada või parendada.

3.	Edendama ja toetama õpetajate, koolijuhtide ja õpetajate koolitajate osalemist ühenduse programmide alusel loodud riikidevahelistes liikuvuskavades, partnerlussuhetes ja projektides, eelkõige elukestva õppe programmis.

4.	Koostama uurimus olemasolevast õpetajate koolitajate valimise, värbamise ja väljaõppe korraldusest liikmesriikides.

5.	Esitama kokkuvõte õpetajate pädevuste kohta liikmesriikides koos üksteise kogemustest õppimise tegevustega kõnealuses valdkonnas.

6.	Toetama õpetaja ja koolijuhi erialade kohta käiva teabe edasist kogumist, sealhulgas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Teavitama nõukogu esimesel sobival võimalusel, kasutades selleks olemasolevaid teavitamismehhanisme, milliseid meetmeid on liikmesriigid Euroopa koostöö kontekstis võtnud järelmeetmetena nõukogu 2007. aasta novembri järeldustele õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta ning 2008. aasta novembri järeldustele koole käsitleva Euroopa koostöökava kohta õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu osas.

(1) Õpetajate ja koolitajate hariduse ja koolituse parandamine – SN 100/1/00 REV 1.

(2) EÜT C 142, 14.6.2002.

(3) EÜT C 163, 9.7.2002.

(4) 6905/04.

(5) Dokumendi 12414/07 ADD 1 I ja II lisa.

(6) ELT C 79, 1.4.2006.

(7) ELT C 298, 8.12.2006.

(8) ELT L 327, 24.11.2006.

(9) ELT L 394, 30.12.2006.

(10) ELT C 311, 21.12.2007.

(11) ELT C 320, 16.12.2008.

(12) ELT C 119, 28.5.2009.

(13) ELT C 300, 12.12.2007.

(14) ELT C 319, 13.12.2008.

(15) Käesolevate järelduste kontekstis kasutatakse mõistet „õpetaja” isiku tähenduses, kellel on õpetaja (või sellega võrdne) staatus vastavalt liikmesriigi seadusandlusele ja tavadele. See hõlmab kutseharidust ja -koolitust saavate õpetajate ja koolitajate eriolukorda, kuid nende hulka ei kuulu väljaspool formaalseid haridus- ja koolitussüsteeme värvatud isikud nende poolt täidetavate ülesannete erineva iseloomu ja konteksti tõttu.

(16) Mõistet „sisseelamine” kasutatakse käesolevas tekstis struktureeritud toetusprogrammide kohta, mida pakutakse uutele õpetajatele, kes on lõpetanud õpetaja alushariduse õppekava ja on esimest korda koolis tööle asunud.

12.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 302/10

Nõukogu järeldused, 1. detsember 2009, innovatiivsete stiimulite kohta mõjusate antibiootikumide väljatöötamiseks

2009/C 302/05

NB: Käesolevas dokumendis hõlmab mõiste „antibiootikumid” sünteetiliselt või looduslikult toodetud ravimeid, mida kasutatakse bakterite hävitamiseks või nende kasvu pärssimiseks, samuti alternatiivse toimemehhanismiga ravimeid, nt selliseid, millel on mõju bakterite virulentsusele. Sellega seoses tuleks arvesse võtta ka alternatiivseid meetodeid nakkuste ennetamiseks ja kontrolliks.

1.	TULETAB MEELDE ühenduse strateegiat antimikroobse resistentsuse vastu (KOM(2001) 0333).

2.	TULETAB MEELDE nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitust, mis käsitleb antimikroobsete toimeainete arukat kasutamist inimmeditsiinis (1).

3.	TULETAB MEELDE nõukogu 10. juuni 2008. aasta järeldusi antimikroobse resistentsuse kohta (2).

4.	TULETAB MEELDE nõukogu 9. juuni 2009. aasta soovitust, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet (3).

5.	TULETAB MEELDE Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aruannet (2004) „Esmatähtsad ravimid Euroopa ja maailma jaoks” (4).

TULETAB MEELDE Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) ühist tehnilist aruannet (2009) „Bakteriaalne väljakutse: aeg reageerida”, milles käsitletakse lõhet ELis levinud multiresistentsete bakterite ja uute antibakteriaalsete toimeainete väljatöötamise vahel (5).

TUNNISTAB, et antibiootikumiresistentsuse levik on suureks ohuks rahvatervise ohutusele kogu maailmas ning et selle küsimusega tuleb tegeleda kõigil tasanditel. Antibiootikumidele resistentsete bakteritega seotud haiguste hulk, mida ei saa mõjusalt ravida esmaste või isegi teiseste ravimitega, kasvab maailmas kiiresti.

8.	TUNNISTAB, et antibiootikumiresistentsus võib tuleneda mitmetest tervishoiusüsteemis ja loomakasvatuses ilmnevatest puudustest, sealhulgas nakkuste ennetamise, juhtimise ja raviga seotud puudustest.

TUNNISTAB, et juurdepääs mõjusatele ja ratsionaalselt kasutatavatele antibiootikumidele on oluline rahvatervise kõrge taseme ja mõjusate tervishoiuteenuste tagamiseks nii arenenud riikides kui arengumaades. Ilma juurdepääsuta mõjusatele antibiootikumidele võivad tavalised nakkushaigused muutuda taas surmavaks ohuks ja mitmed meditsiinilised ning raviprotseduurid, näiteks vähiravi ja siirdamine, on seotud suure riskiga.

10.

TUNNISTAB, et vaja on väga erinevaid meetmeid tagamaks, et praegu kättesaadavad antibiootikumid püsivad mõjusatena nii kaua kui võimalik; näiteks on vaja mõjusaid vaktsiine nakkuste ennetamiseks, uusi diagnostikameetodeid ning üldsuse, tervishoiu- ja veterinaartöötajate teadlikkuse tõstmist antibiootikumide ratsionaalse kasutamise olulisuse kohta, et ennetada antibiootikumiresistentsuse levikut nii inimeste kui loomade hulgas.

11.

TUNNISTAB, et antibiootikumiresistentsuse ja tervishoiuteenuste kaudu levivate nakkuste ennetamise ja kontrolli piisavate vahenditega varustamine on majanduslikult tasuv strateegia, mis aitab kaasa tervishoiusüsteemide üldisele finantsstabiilsusele ja tagab pideva kvaliteedi ning patsiendi ohutuse paranemise.

12.

TUNNISTAB, et uute mõjusate antibiootikumidega seotud teadus- ja arendustegevus on oluliselt vähenenud ja tõenäoliselt ei paku see piisavalt uusi ravialternatiive, et vastata meditsiinilistele vajadustele järgmisel viiel kuni kümnel aastal. Seega on vaja kiiresti luua stiimuleid uute antibiootikumidega seotud teadus- ja arendustegevuseks, eriti nendes valdkondades, kus vajadus on kõige suurem.

13.

TERVITAB Stockholmis 17. septembril 2009 toimunud konverentsi (kus käsitleti innovatiivseid stiimuleid mõjusate antibakteriaalsete ainete jaoks) tulemusi, mis on väärtuslikuks sisendiks edasisel tegevusel, et edendada uute mõjusate antibiootiliste ravimite ja meetoditega seotud teadus- ja arendustegevust.

14. KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

—	arendama ja rakendama strateegiaid, et tagada üldsuse ja tervishoiutöötajate teadlikkus antibiootikumiresistentsuse ohu ja probleemiga võitlemiseks kättesaadavate meetmete kohta;

—

tagama antibiootikumiresistentsuse ja tervishoiuteenuste kaudu levivate nakkuste ja nende tagajärgede arengu ja leviku vähendamise integreeritud strateegiate väljatöötamise ja kasutamise, julgustama tervishoiuasutusi looma vajalikke struktuure ja tagama diagnostikale, antibiootikumiresistentsuse vältimisele ja nakkustõrjele keskenduvate programmide mõjusa koordineerimise;

—

vaatama läbi ja kaaluma võimalusi uute mõjusate antibiootikumidega seotud teadus- ja arendustegevuse stimuleerimise suurendamiseks nii teadusringkondades kui farmaatsiasektoris tervikuna, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorda. Need võimalused ja meetodid võiksid sisaldada majanduslikult tasuvaid tõukemehhanisme, et kõrvaldada kitsaskohti uute antibiootikumidega seotud teadus- ja arendustegevuse varajastes etappides, ning tõmbemehhanisme, et edendada uute toodete edukat turuletoomist.

15. KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES

—	toetama teadusuuringute infrastruktuuride jagamist, teadlaste töölevõtmist, ülemaailmse teaduskoostöö stimuleerimist ja toetamist, teabevahetusstruktuuride kaudu toimiva uurimistulemuste ja teadmiste leviku suurendamist ning olemasolevate ja uute rahastamisvahendite kaalumist;

—

uurima võimalusi edendada täiendavalt avaliku ja erasektori partnerlusi tööstuse, teadusasutuste, mittetulundusorganisatsioonide ja tervishoiusüsteemi vahel, et lihtsustada uute antibiootikumide, praegu kättesaadavate antibiootikumide kasutamise strateegiate ja diagnostikameetodite teaduslikku uurimist;

—

ravimite müügiloa õigusliku raamistiku raames lihtsustama selliste uute antibiootikumide arendamist, mille järele on konkreetne meditsiiniline vajadus ning juhul, kui loa taotleja saab objektiivsetel põhjustel esitada üksnes piiratud kliinilisi andmeid, kasutama ohutuse ja mõjususe hindamiseks täielikult ära lisavahendid, näiteks prekliinilised hindamisvahendid ja farmakokineetiliste andmete analüüsid;

—

määrama kindlaks sobivad regulatiivsed vahendid, et lihtsustada selliste uute antibiootikumide varajast heakskiitmist, mille järele on konkreetne meditsiiniline vajadus, pakkudes pidevat Euroopa Ravimiameti ja pädevate riiklike asutuste teadusalast nõu, sealhulgas piisavad strateegiad loa andmise järelmeetmeteks, rõhuasetusega ohutuse aspektidel, sealhulgas antibiootikumiresistentsuse seire;

—	uurima, kuidas hoida mõjusaid antibiootikume turul;

—	uute mõjusate antibiootikumide arendamise soodustamisel tagama tervishoiuteenuste kaudu levivate ja muude nakkuste ennetamise, samuti olemasolevate ja uute ravimite ratsionaalse kasutamise;

—	tagama, et kõik tegevused on asjakohaselt kooskõlastatud erinevate sidusrühmade vahel asjaomastest valdkondadest, näiteks tervishoid, rahandus, majandus, õigusloome ja teadusuuringud.

16. KUTSUB KOMISJONI ÜLES

—

töötama 24 kuu jooksul välja tervikliku tegevuskava koos konkreetsete ettepanekutega stiimulite kohta, et töötada välja uued mõjusad antibiootikumid, sealhulgas moodused nende mõistliku kasutamise tagamiseks; ja tagama, et nimetatud ettepanekud võtavad arvesse majanduslikku mõju tervishoiusüsteemide finantsstabiilsusele;

—

kaaluma võimalust kasutada asjakohaste menetlustega seotud kogemusi, mis on saadud seoses varasemate konkreetsete ELi õigusaktidega (harva kasutatavate ravimite ja pediaatrias kasutatavate ravimite kohta), et stimuleerida selliste uute antibiootikumide väljatöötamist, mille järele on konkreetne meditsiiniline vajadus;

—

teostama järelevalvet ja andma nõukogule korrapäraselt aru rahvatervisega seotud vajaduse kohta uute antibiootikumide järele, arvestades antibiootikumiresistentsuse tekkimist, uute resistentsete patogeenide kirjeldusi, uusi antibiootilisi ravimeid ja muid meetodeid kujunevate nakkushaiguste ravimiseks ja ennetamiseks, samuti pakkuma välja edasisi meetmeid, kui see on asjakohane.

(1) EÜT L 34, 5.2.2002, lk 13.

(2) 9637/08.

(3) ELT C 151, 3.7.2009, lk 1.

(4) http://whqlibdoc.who.int/hq/2004/WHO_EDM_PAR_2004.7.pdf

(5) http://www.nelm.nhs.uk/en/NeLM-Area/News/2009-September/17/ECDCEMEA-joint-technical-report-The-bacterial-challengetime-to-react/

12.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 302/12

Nõukogu järeldused, 1. detsember 2009, ohutu ja tõhusa tervishoiu kohta e-tervise abil

2009/C 302/06

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETAB MEELDE, et EÜ asutamislepingu artiklis 152 on märgitud, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et ühendus soodustab liikmesriikidevahelist koostööd nimetatud artikliga hõlmatud valdkondades ja toetab vajaduse korral nende meetmeid. Kõigi ühenduse tasandi meetmete võtmisel arvestatakse täielikult liikmesriikide kohustust organiseerida ja pakkuda tervishoiuteenuseid;

TULETAB MEELDE, et ühenduse 2008.–2013. aasta tervishoiustrateegia (1) üks eesmärke on toetada dünaamilisi tervishoiusüsteeme ja uusi tehnoloogiaid, tunnistades, et uued tehnoloogiad võivad parandada haiguste ärahoidmist, diagnoosimist ja ravi, soodustada patsientide ohutust ning parandada tervishoiusüsteemide koordineerimist, vahendite kasutamist ja jätkusuutlikkust;

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad tegid 20. veebruaril 2009 Praha 2009. aasta e-tervise ministrite konverentsil (2) avalduse, millega tunnustati e-tervise kasulikkust tervisesektori ohutumaks ja tõhusamaks muutmisel, nõuti meetmete võtmist e-tervise ala loomiseks Euroopa kodanikele ning algatati protsess koordineeritud meetmete võtmiseks ja juhtimiseks e-tervise valdkonnas;

TULETAB MEELDE e-tervise seisukohast tähtsaid Euroopa Liidu algatusi, sealhulgas järgmisi:

a)	e-tervis – parandada tervishoidu Euroopa kodanike heaks – tegevuskava Euroopa e-tervise valdkonnas (3);

b)	nõukogu 27. mai 2004. aasta järeldused e-tervise kohta (4);

c)	komisjoni teatis juhtivate turgude algatuse kohta Euroopas, (5) kus rõhutatakse eriti vajadust kaotada turu killustatusest ja e-tervishoiusüsteemide koostalitlusvõime puudumisest tulenevad tõkked, et kiirendada turu arengut;

d)	komisjoni soovitus digitaalsete terviseloosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime kohta (6);

e)	komisjoni teatis telemeditsiini kohta nii patsientide, tervishoiusüsteemi kui ka majanduse hüvanguks (7);

TERVITAB mitmete liikmesriikide vahel hiljuti tehtud koostööd

laiaulatuslikus epSOS katseprojektis, (8) mille eesmärk on arendada elektrooniliste tervisekaartide kokkuvõtete ja e-retseptide piiriülest koostalitlusvõimet, ning Calliope temaatilises võrgustikus, (9) mille eesmärk on välja arendada Euroopa e-tervise koostalitlusvõime tegevuskava ja saavutada selle rakendamiseks vajalik konsensus;

b)	käimasolevas koostöös e-tervise standardiseerimise valdkonnas vastusena Euroopa Komisjoni e-tervist käsitlevale volitusele nr 403 (10);

6.	TERVITAB eesistujariik Rootsi aruannet „E-tervis tervema Euroopa nimel”, (11) mida tutvustati terviseministrite mitteametlikul kohtumisel Jönköpingis 6. ja 7. juulil 2009 ja mis on näide sellest, kuidas tervishoiu valdkonna poliitilisi eesmärke on võimalik e-tervise investeeringute abil saavutada;

TUNNUSTAB e-tervise tähtsust vahendina, mis aitab parandada kvaliteeti ja patsientide ohutust, ajakohastada riikide tervishoiusüsteeme, parandada nende tõhusust ning teha need kõigile kättesaadavamaks ja sobivamaks patsientide ja tervise valdkonna töötajate individuaalsete vajaduste rahuldamiseks ning vananeva ühiskonna probleemide lahendamiseks;

8.	TUNNISTAB vajadust täiendava poliitilise juhtimise järele ja vajadust liita e-tervis tervisepoliitikaga, et arendada lähtuvalt rahvatervise vajadustest välja e-tervise teenused;

PALUB liikmesriike välja töötada ja rakendada algatusi, mis on suunatud e-tervise teenuste käivitamiseks ja kasutamiseks, eriti

võtta poliitiline ja strateegiline kohustus muuta e-tervis üheks tervishoiu kvaliteedi, kättesaadavuse ja ohutuse parandamise põhivahendiks,

a)	asetades e-tervise tervishoiu reformikavade konteksti ja luues selle käivitamiseks konkreetsed rahalised stimuleerimismehhanismid;

b)	kõrvaldades koordineeritult e-tervise teenuste käivitamise ees seisvad tõkked;

suurendada usaldust e-tervise teenuste vastu ja nende omaksvõtmist,

a)	tagades patsiendiohutuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse rangeimad standardid;

b)	edendades teadlikkust, usaldust ja omaksvõtmist tervisekaitseasutuste, -töötajate, patsientide ja nende sugulaste poolt;

c)	tagades nii patsientide kui ka tervise valdkonna töötajate vajaduste piisava hindamise ja koolitamise;

luua õiguskindlus ja tagada terviseandmete kaitse,

a)	analüüsides oma kehtivaid litsentsimise, akrediteerimise ja e-tervise teenuste reguleerimise sätteid ning tehes ettepanekuid nende täiustamiseks;

b)	analüüsides kehtivat tava isiklikele terviseandmetele ligipääsu omavate ja neid kasutavate tervise valdkonna töötajate isiku tuvastamisel ja tõendamisel;

c)	käsitledes riigipiire ületava terviseandmete turvalise vahetuse õiguslikke piiranguid, pidades silmas vajadust kaitsta patsiendi terviseandmeid ja isikupuutumatust ning seega patsientide õigust anda nõusolek oma terviseandmete kasutamisele;

lahendada tehnilised küsimused ja soodustada turu arengut,

a)	tagades, et e-tervise teenuste organisatsioonide ja riikide piire ületava koostalitlusvõime eesmärki võetakse arvesse riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes tervisestrateegiates ja investeerimiskavades;

b)	tagades ühise meditsiiniterminoloogia ja ühiste tehniliste standardite vastuvõtmise ja rakendamise, eriti liikmesriikide vahel vahetatavate terviseandmete suhtes;

c)	kasutades avalikke hankeid, et toetada koostalitlusvõimeliste e-tervise teenuste käivitamist, järgides seejuures täielikult olemasolevaid seadusi;

10.

PALUB komisjonil

1)	uuendada Euroopa e-tervise tegevuskava;

2)	koostada aruanne elektroonilise tuvastamise haldussüsteeme käsitlevate olemasolevate ELi poliitikate ja meetmete arengusuundade kohta seotud valdkondades, et kasutada ära nende võimalikku koostoimet;

3)	korraldada sobivate ajavahemike järel erinevate e-tervise teenuste kasutamise tasuvuse ja soodsate tervisemõjude hindamine, tuginedes ELi ja riikide tasandil kogutud teadmistele;

11.

PALUB komisjonil ja liikmesriikidel

tugineda riigisekretäride ja nendega võrdväärsete ametiisikute vahel peetud mitteametlike kohtumiste tulemusena tekkinud poliitilisele impulsile, et töötada koostöös Euroopa Komisjoniga tõhusaima ja sobivaima liikmesriikide juhitava kõrgetasemelise mehhanismi kaudu välja e-tervise valdkonna käimasolevate meetmete juhtimine, koordineerimine ja konsolideerimine, et aidata kaasa e-tervise käivitamisele ja koostalitlusvõimeliste e-tervise teenuste tegelikule kasutamisele nii siseriiklike tervishoiusüsteemide sees kui ka vahel;

tagada, et selle mehhanismi põhilised eesmärgid on järgmised:

a)	ühendada ja koordineerida ELi tasemel rühmi, projekte ja asutusi;

b)	edendada e-tervise ühtlustamist ELi ja riikide tasemel tervisestrateegiate ja -vajadustega riikide tervisekaitseasutuste otsese kaasamise teel;

c)	levitada riikide ja ühenduse tasemel tehtavate uuringute põhjal teaduslikke tõendeid e-tervise teenuste tasuvuse ja sotsiaal-majanduslike kasude kohta;

d)	anda selle tegevustest asjakohastel nõukogu istungitel korrapäraselt aru;

kohaldada seda mehhanismi eriti järgmistes valdkondades:

a)	koostöö ühiste probleemide ja raskuste ületamiseks e-tervise teenuste edasiviimisel tervise-eesmärkide saavutamiseks;

b)	liikmesriikide toetamine, töötades välja tegevuskava, mis sisaldab abi otsuste langetamiseks ja suuniseid e-tervise teenuste käivitamiseks, omaksvõtmiseks ja kasutamiseks;

c)	koostöö sidusrühmadega, eriti patsientide ja tervise valdkonna töötajatega, et tagada e-tervise vahendite ja teenuste vastavus kliinilistele vajadustele ja üldistele tervishoiusüsteemi eesmärkidele.

(1) Valge raamat „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” (KOM(2007) 630).

(2) http://www.ehealth2009.cz/Pages/108-Prague-Declaration.html

(3) KOM(2004) 356.

(4) 9628/04.

(5) KOM(2007) 860.

(6) KOM(2008) 3282.

(7) KOM(2008) 689.

(8) Nutikad avatud teenused Euroopa patsientidele – kaasrahastatud EÜ poolt konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP) info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi (ICT PSP) raames: http://www.epsos.eu

(9) Koostalitlusvõime kutse, mida EÜ rahastab CIP ICP PSP raames: http://www.calliope-network.eu

(10) Volitus e-tervise koostalitlusvõime standardite kohta (M/403): http://www.ehealth-interop.nen.nl

(11) E-tervis tervema Euroopa nimel – võimalused tervishoiuvahendite paremaks kasutamiseks http://www.se2009.eu

12.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 302/15

Nõukogu järeldused, 1. detsember 2009, alkoholi ja tervise kohta

2009/C 302/07

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU:

1. TULETAB MEELDE:

—	EÜ asutamislepingu artiklit 152, milles sätestatakse, et kõik ühenduse institutsioonid tagavad kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse ning et ühenduse meetmetega täiendatakse riiklikku poliitikat;

—	komisjoni teatist Euroopa Ühenduse tervishoiustrateegia kohta (1);

—

nõukogu soovitust noorte alkoholitarvitamise kohta, (2) milles kutsuti üles komisjoni koostöös liikmesriikidega kasutama soovitusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks kõiki ühenduse poliitikaid, muu hulgas töötama riiklikul ja Euroopa tasandil välja laiaulatuslikud terviseedendamise poliitikad alkoholiküsimuse käsitlemiseks;

—	nõukogu 5. juuni 2001. aasta järeldused alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ühenduse strateegia kohta, (3) mida korrati nõukogu 2004. aasta järeldustes (4);

—

nõukogu osutatud toetust (5) komisjoni teatisele „Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel”, (6) sealhulgas selle esmatähtsatele teemadele ja meetmetele, ning komisjonile esitatud üleskutset esitada alates 2008. aastast korrapäraselt aruandeid ELi ja siseriiklikul tasandil tehtud edusammude kohta;

—

et Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et rahvatervis on asutamislepingu artikliga 30 kaitstud huvide seas esikohal ning et liikmeriikide ülesanne on neile asutamislepinguga sätestatud piirides otsustada selle üle, millist tervisekaitse taset nad püüavad riiklike poliitikate ja õigusaktidega kindlustada (7);

—

Maailma Terviseorganisatsiooni „Euroopa Alkoholihartat”, mille ELi kõik liikmesriigid 1995. aastal vastu võtsid, ning eelkõige eetikapõhimõtet, mille kohaselt on kõigil lastel, noorukitel ja noortel õigus kasvada üles keskkonnas, mis on kaitstud alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgede ning, nii palju kui võimalik, ka alkohoolsete jookide propageerimise eest;

—

tööd, mis on tehtud vastavalt Maailma Terviseassamblee resolutsioonile „Strateegiad alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks” (WHA61.4), milles taotleti et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni peadirektor koostaks ülemaailmse strateegia kavandi alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks, ning et see lisataks 2010. aasta jaanuaris toimuva juhatuse 126. koosoleku päevakorda.

2. KORDAB:

—	et peamine vastutus riikliku alkoholipoliitika eest lasub liikmesriikidel ning et komisjon saab ELi alkoholistrateegia kaudu osutada täiendavat toetust ja täiendada siseriiklikku rahvatervise poliitikat;

—	et alkoholi kuritarvitamine on ELis suuruselt kolmas terviseprobleemide ja enneaegsete surmade riskifaktor, jäädes alla vaid tubakatarbimisele ja kõrgele vererõhule (8);

—	et paljudel ühenduse poliitikatel on tervisele ja heaolule potentsiaalne, positiivne või negatiivne mõju ning et kõikides poliitikavaldkondades on oluline otsuste tegemisel võtta arvesse nende mõju tervisele.

3. MÄRGIB:

—

et liikluses ja töökohtades alkoholist põhjustatud kahju tase on liikmesriikides jätkuvalt suur ning seda eelkõige haavatavate inimeste seas, ning et prognooside kohaselt tarbib 15 % ELi täiskasvanud elanikkonnast alkoholi korrapäraselt kahjulikul määral, ning et alkohol kahjustab ELi peredes viie kuni üheksa miljoni lapse elu, ning et alkoholi kuritarvitamine põhjustab ligikaudu 16 % laste väärkohtlemise ja hooletussejätmise juhtudest ning põhjustab igal aastal hinnanguliselt 60 000 alakaalulise lapse sünni (9) (10);

—

et alkoholi kuritarvitamise mõju on suurem nooremates vanuserühmades ning seda mõlema soo puhul. 15–29-aastaste vanuserühmas on üle 10 % naiste suremusest ja umbes 25 % meeste suremusest seotud alkoholi kuritarvitamisega (11) ning lisaks avaldab alkoholi kuritarvitamine laste ja noorte hulgas kahjulikku mõju ka nende haridustasemele;

—	et alkoholiga seonduvad küsimused on ühenduse jaoks olulise tähtsusega kuna neil on piiriülene iseloom ning avaldavad negatiivset mõju nii majandus- ja sotsiaalsele arengule kui rahvatervisele;

—	et alkoholi turustamine on koos teiste oluliste asjaoludega, näiteks perekonna rolli ja sotsiaalse keskkonnaga, üks põhjustest, mis suurendab tõenäosust, et lapsed ja noorukid hakkavad alkoholi tarbima või kui nad seda teevad, siis suurendavad alkoholi tarbimist (12);

—	et alkohol muutus kogu ELis ajavahemikul 1996–2004 taskukohasemaks (13) ning et asjakohaselt väljatöötatud alkoholi hinnakujunduse riikliku poliitikaga, millele lisanduvad teised ennetusmeetmed, saab mõjutada alkoholi kuritarvitamise ja sellega seonduva kahju taset eelkõige noorte seas (14);

—	et antud alkoholitarbimise määra puhul võivad vaesemad elanikkonna kihid kogeda ebaproportsionaalselt suuremat alkoholist põhjustatud kahju, mis suurendab tervisega seotud ebavõrdsust elanikkonna kihtide vahel ning liikmesriikide vahelist ebavõrdust tervise valdkonnas (15);

—

et vanemaealised täiskasvanud (vanus 60 ja enam) on alkoholi kuritarvitamise mõjudele tundlikumad kui teised täiskasvanud ning et viimase kümne aasta jooksul on märkimisväärselt suurenenud vanemaealiste täiskasvanute alkoholist põhjustatud surmajuhtumite arv ning et mõnel juhul on surmajuhtumite arv enam kui kahekordistunud (16);

—	et olemas on seos alkoholi kuritarvitamise ja nakkushaiguste nagu HIV/AIDS ja tuberkuloos vahel ning et alkoholi kuritarvitamine mõjutab sünnitajate ja emade tervist (17);

—	et WHO Euroopa piirkondlikel konsultatsioonidel (18) rõhutati, et väga oluline on tagada ressursid, mis on vajalikud poliitika rakendamiseks ja ravi vajavate inimeste piisavaks raviks.

4. LEIAB:

—	et ELi alkoholistrateegias tunnistatakse, et alkoholitarbimisega seonduvad kultuurilised harjumused ja tavad on erinevates liikmesriikides erinevad ning et seetõttu tuleb võetavate meetmetega arvesse võtta siseriiklike mõjuhinnangute tulemusi (19);

—	et esineb vajadus nõustada ja toetada lapsi, noorukeid ja noori ja/või peresid, keda on mõjutanud alkoholist põhjustatud kahju;

—	et esineb vajadus lisada ELi liikmesriikide ja ELi tasandil kasutatavatesse teabesüsteemidesse vanuserühm 60 aastat ja enam;

—	et esineb vajadus uurida erinevatesse vanuserühmadesse kuuluvate naiste ja meeste käitumismustreid, et paremini välja töötada alkoholiga seonduvaid ennetusmeetmeid ning piisavalt käsitleda erinevaid ohte;

—	et sotsiaalsetest teguritest tulenev tervisega seotud ebavõrdsus on lisaks teistele faktoritele nii alkoholitarbimise põhjus kui ka tagajärg. Alkoholi kuritarvitamine on teatud nakkushaigusi ja muid haigusi põhjustav või haigestumisriski suurendav tegur ning mõjutab tööjõu tervist.

5. KUTSUB LIIKMESRIIKE:

—

viima ellu ELi alkoholistrateegias esitatud häid tavasid ning kasutama tõhusaid meetmeid alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks, võttes arvesse viit määratletud esmatähtsat teemat; kaitsema noori, lapsi ja veel sündimata lapsi; vähendama alkoholiga seotud liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arvu; ennetama alkoholist põhjustatud kahju täiskasvanute hulgas ja vähendama alkoholi kahjuliku mõju töökohtadel; teavitama ja harima inimesi ning suurendama nende teadlikkust alkoholi kuritarvitamise mõjust; ning koostama ja pidama ühtset tõenditekogu ELi tasandil;

—

edendama mitut sektorit hõlmavat lähenemisviisi ning ELi tasandil tehtava tööga koordineerides vastavalt vajadusele tugevdama või töötama välja laiaulatuslikke, riiklikele vajadustele kohandatud riiklikke strateegiaid või tegevuskavasid ning esitama komisjonile 2011. aastaks aruande arengute ja tulemuste kohta;

—	kasutama kõige tõhusamaid meetmeid, et tagada riiklikul tasandil alkoholipoliitika reguleerimine ja täitmine;

—	analüüsima, millist rolli etendab hinnakujunduspoliitika, millele lisanduvad teised ennetusmeetmed, näiteks eeskirjad, mis käsitlevad nn happy hours süsteemi, segatud jookide erimakse ja jookide tasuta pakkumisi, kui vahend alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks ja selle mõju hindamiseks;

—	ELi tasandil käsitlema vananeva elanikkonna heaolu ELis, sealhulgas mõjusid, mida alkoholi kuritarvitamine omab tervena ja väärikana vananemisele, ning suurendama tervishoiutöötajate, mitteametlike hooldajate ja vanemaealiste kodanike teadlikkust ravimite ja alkoholi võimalikust koosmõjust.

6. KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI:

—

seadma kuni 2012. aastani päevakorras olulisele kohale rahvatervisel põhineva alkoholipoliitika, et võtta ELi tasandil jätkusuutlikke ja pikaajalisi kohustusi alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks, ning vaatama läbi komisjoni järgmise etapi tööprioriteedid seoses toetuse osutamisega liikmesriikidele, et vähendada ELis alkoholist põhjustatud kahju;

—	tugevdama alkoholi kuritarvitamisest tingitud tervise- ja sotsiaalsete mõjude vähendamiseks võetud tõhusate meetmete kindlakstegemist, tutvustamist ja seiret;

—	tugevdama raseduse ja mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks tulemuslikult toimivate ennetavate programmide väljatöötamist ja tutvustamist;

—	tunnistama tervisega seotud ebavõrdsuse vähendamist poliitilise prioriteedina ja vajadust vähendada ebavõrdsust nii sotsiaalsete kui alkoholiga seonduvate sihtotstarbeliste ennetavate sekkumismeetmete abil, võttes arvesse sotsiaalseid tegureid;

—

kaasama alkohoolsete jookide turustusahela osalisi ennetavas töös, mida tehakse reguleerivate meetmete rakendamisel, et nende tooted oleks valmistatud, jaotatud ja turustatud vastutustundlikult, et vähendada alkoholist põhjustatud kahju. Lisaks peab analüüsima, kuidas parandada alkoholi turustamist käsitlevate riiklike ja ELi õigusaktide rakendamist, et tõhusalt kaitsta lapsi ja noori alkohoolsete jookide turustamise mõjude eest;

—	tagama iseregulatsiooni standardite ja normide olemasolu korral nende arendamine, elluviimine ja järelevalve koostöös tervisekaitseasutustega;

—	lisama olemasolevatesse teabesüsteemidesse teadusandmeid alkoholitarbimise ja alkoholi kuritarvitamisest tingitud kahju kohta vanuserühmas 60 aastat ja enam;

—	suurendama teadusuuringuid seoste kohta, mis valitsevad alkoholi kuritarvitamise ning nakkushaiguste nagu HIV/AIDS ja tuberkuloos vahel;

—	töötama välja ja viima ellu varajase tuvastamise ja kiire sekkumise menetlused esmatasandi tervishoius, vanemaealiste tervishoius ja koolitervishoiusüsteemis;

—	toetama algatusi, millega suurendatakse teadlikkust alkoholi kuritarvitamise mõjudest tervisele ja sotsiaalhoolekandele, mis on osa terviklikust lähenemisest, mis on kavandatud koolides tervise edendamise kontseptsiooni raames;

—	analüüsima, kuidas tarbijaid kõige paremini teavitada ja harida, sealhulgas läbi viima uuringut selle kohta, kuidas alkohoolsete jookide sildid võiksid aidata tarbijatel hinnata enda alkoholitarbimist või teavitada neid ohtudest, mida alkoholi tarbimine tervisele kujutab;

—	võtma käesolevaid järeldusi arvesse, kui arendatakse ja toetatakse ELi Läänemere piirkonna strateegia elluviimist.

7. KUTSUB KOMISJONI:

—	jätkama tugeva toetuse osutamist liikmesriikide tegevusele, mille eesmärk on töötada välja laiaulatuslikud, tõhusad ja jätkusuutlikud riiklikud alkoholipoliitikad;

—	võtma vajalikud meetmed, tagamaks et alkoholist põhjustatud tervise- ja sotsiaalse kahju vähendamise eesmärki arvestatakse ühenduse mis tahes asjakohase poliitika ja tegevuse kindlaksmääramisel ja elluviimisel;

—

analüüsima vajadusel järgmisi samme, et kaitsta lapsi, noorukeid ja noori alkoholist põhjustatud kahju eest, ning et eelkõige vähendada alaealiste alkoholitarbimist, noorte joominguid, alkohoolsete jookide turustamise mõjusid ning kahju, mis tekib lastel, kes kasvavad üles alkoholiprobleemidega peredes;– koguma koostöös liikmesriikidega teadmisi praegu ELis valitsevate piiriüleste probleemide kohta, mida põhjustavad ebaseaduslik kauplemine, piiriülene turustamine ja alkohoolsete jookide jaehindade erinevused;

—	koguma koostöös liikmesriikidega teadmisi praegu ELis valitsevate piiriüleste probleemide kohta, mida põhjustavad ebaseaduslik kauplemine, piiriülene turustamine ja alkohoolsete jookide jaehindade erinevused;

—	koguma teadmisi alkoholi mõjude kohta töökohtadel ning selle kohta, kuidas käsitleda alkoholi kuritarvitamist vigastuste ja haiguste ennetamise ning terviseedendamise laiemas raamistikus;

—	andma hiljemalt 2012. aastal nõukogule aru komisjoni töös saavutatud edusammudest ja tulemustest ning liikmesriikide poolt teavitatud tegevustest;

—	määratlema prioriteedid, mida komisjon järgib alkoholi ja tervist käsitleva tegevuse järgmisel etapil pärast praeguse strateegia kehtivuse lõppu 2012. aastal.

(1) 8756/00.

(2) Nõukogu 5. juuni 2001. aasta soovitus 2001/458/EÜ noorte inimeste, eriti laste ja noorukite alkoholitarbimise kohta (EÜT L 161, 16.6.2001, lk 38).

(3) Nõukogu 5. juuni 2001. aasta järeldused alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ühenduse strateegia kohta (EÜT C 175, 20.6.2001, lk 1).

(4) Nõukogu 1. ja 2. juuni 2004. aasta järeldused alkoholi ja noorte kohta (9881/04).

(5) Nõukogu 30. novembri ja 1. detsembri 2006. aasta järeldused alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegia kohta (16165/06).

(6) Komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatis (14851/06).

(7) Kohtuasi C-89/95 (Franzen), kohtuasi C-394/97 (Heinonen), kohtuasi C-405/98 (Gourmet), liidetud kohtuasjad C-1/90 ja C-179/90 (Catalonia), kohtuasjad C-262/02 ja C-429/02 (Loi Evin).

(8) WHO Regional Office for Europe, Alcohol in Europe (2006).

(9) Alcohol in Europe: A public health perspective, Institute of Alcohol Studies, UK 2006 (põhineb Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uurimusel Global Burden of Disease Study, Rehm et a.l 2004 and 2005).

(10) Euroopa Komisjon „ELi alkoholistrateegia” (2006).

(11) Euroopa Komisjon „ELi alkoholistrateegia” (2006) ja selle mõjuhinnang.

(12) Euroopa alkoholi- ning tervisefoorumi teadusrühma teaduslik arvamus (2009) ja Impact of Alcohol Advertising and Media Exposure on Adolescent Alcohol Use:

A Systematic Review of Longitudinal Studies ( 2009).

(13) Allikas: Eurostat, spetsiaalsed kalkulatsioonid, Rabinovich L et.al.

(14) Rabinovich L et al. (2009)The affordability of alcoholic beverages in the EU: understanding the link between alcohol affordability, consumption and harms.

(15) WHO sotsiaalsete tegurite ja alkoholi komisjon: Equity and Social Determinants, WHO Background paper for the Global Expert Meeting on Alcohol, Health and Social Development, 23. september 2009 http://www.who.int/social_determinants/final_report/en/index.html

(16) Mats H et al., Alcohol consumption among elderly European Union citizens (2009).

(17) J Rehm et al., Alcohol, Social Development and Infectious Disease (2009).

(18) WHO piirkondlikud konsultatsioonid, mis leidsid aset Kopenhaagenis 20.–23. aprillil 2009 http://www.who.int/substance_abuse/activities/globalstrategy/en/index.html

(19) Komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatis (14851/06, lk 4).

12.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 302/19

Euro vahetuskurss (1)

11. detsember 2009

2009/C 302/08

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4757
JPY	Jaapani jeen	131,13
DKK	Taani kroon	7,4420
GBP	Inglise nael	0,90515
SEK	Rootsi kroon	10,4490
CHF	Šveitsi frank	1,5125
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,4435
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,727
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	273,12
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7068
PLN	Poola zlott	4,1457
RON	Rumeenia leu	4,2568
TRY	Türgi liir	2,2058
AUD	Austraalia dollar	1,6076
CAD	Kanada dollar	1,5481
HKD	Hongkongi dollar	11,4373
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0274
SGD	Singapuri dollar	2,0495
KRW	Korea won	1 718,14
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,0255
CNY	Hiina jüaan	10,0755
HRK	Horvaatia kuna	7,2810
IDR	Indoneesia ruupia	13 936,05
MYR	Malaisia ringit	5,0166
PHP	Filipiini peeso	68,082
RUB	Vene rubla	44,3730
THB	Tai baht	48,868
BRL	Brasiilia reaal	2,5846
MXN	Mehhiko peeso	19,0144
INR	India ruupia	68,7100

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.302.est
Euroopa Liidu Teataja		C 302

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 12. detsember 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 302/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5684 – BNP Paribas Assurance/Fortis Insurance International/UBI Assicurazioni) ( 1 )	1

2009/C 302/02	Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused	2

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 302/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5731 – AXA LBO FUND IV/Home Shopping Europe) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	22

2208 30 41 ja 2208 30 49	Segulinnaseviski („blended malt whisky”), nõudes mahuga
	Šoti segulinnaseviski („blended malt Scotch whisky”) on valmistatud, segustades kaht või enamat Šoti ühelinnaseviskit („single malt Scotch whisky”), mis on destilleeritud või saadud eri destilleerimiskodades.
2208 30 61 ja 2208 30 69	Üheteraviljaviski („single grain whisky”) ja seguteraviljaviski („blended grain whisky”), nõudes mahuga
	Šoti üheteraviljaviski („single grain Scotch whisky”) on alkoholjook, mis ei ole Šoti ühelinnaseviski („single malt Scotch whisky”) ega Šoti segulinnaseviski („blended malt Scotch whisky”) ning mis on valmistatud ühes destilleerimiskojas, destilleerides kääritatud meskit odralinnastest koos muude teraviljade (enamasti nisu või mais) tervete teradega või ilma nendeta. Šoti seguteraviljaviski („blended grain Scotch whisky”) valmistatakse kahe või enama eri destilleerimiskojas destilleeritud või saadud Šoti üheteraviljaviski („single grain Scotch whisky”) segustamisel.

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Nõukogu
2009/C 302/03	Nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas	3

2009/C 302/04	Nõukogu järeldused, 26. november 2009, õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu kohta	6

2009/C 302/05	Nõukogu järeldused, 1. detsember 2009, innovatiivsete stiimulite kohta mõjusate antibiootikumide väljatöötamiseks	10

2009/C 302/06	Nõukogu järeldused, 1. detsember 2009, ohutu ja tõhusa tervishoiu kohta e-tervise abil	12

2009/C 302/07	Nõukogu järeldused, 1. detsember 2009, alkoholi ja tervise kohta	15

	Komisjon
2009/C 302/08	Euro vahetuskurss	19

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 302/09	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel ( 1 )	20

2009/C 302/10	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel ( 1 )	21

2208 30 30	Ühelinnaseviski („single malt whisky”)
	Šoti ühelinnaseviski („single malt Scotch whisky”) on alkoholjook, mis on valmistatud „pot still”-destilleerimispajas ühes destilleerimiskojas, destilleerides ainult odralinnastest kääritatud meskit.


	(1) EMPs kohaldatav tekst