ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2011.191.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 191
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

54. köide
1. juuli 2011

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

SOOVITUSED

 

Nõukogu

2011/C 191/01

Nõukogu soovitus, 28. juuni 2011, varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta ( 1 )

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2011/C 191/02

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6241 – CIE Management II/Gruppo Coin) ( 1 )

7

2011/C 191/03

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6162 – Pfizer/Ferrosan Consumer Healthcare Business) ( 1 )

7

2011/C 191/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6160 – Apollo/PlayPower) ( 1 )

8

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2011/C 191/05

Nõukogu otsus, 28. juuni 2011, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamise ja asendamise kohta

9

 

Euroopa Komisjon

2011/C 191/06

Euro vahetuskurss

10

 

Kontrollikoda

2011/C 191/07

Eriaruanne nr 5/2011 Ühtse otsemaksete kava usaldusväärse finantsjuhtimise parandamise käigus käsitlemist vajavad küsimused

11

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2011/C 191/08

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

12

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2011/C 191/09

MEDIA 2007 – Arendus, levi, edendus ja koolitus – Konkursikutse – EACEA/19/11 – Toetus Euroopa kinode digiteerimiseks

15

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2011/C 191/10

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6288 – Blackstone/Stargazer) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

19

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2011/C 191/11

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

20

2011/C 191/12

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

24

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

SOOVITUSED

Nõukogu

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/1

NÕUKOGU SOOVITUS,

28. juuni 2011,

varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 191/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 166,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Mõistet „varakult haridussüsteemist lahkumine” kasutatakse isikute puhul, kelle haridus ja koolitus piirdub vaid madalama kesktaseme või vähemaga ning nende puhul, kes ei osale enam koolitus- ja haridussüsteemis.

(2)

Varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamine on oluline Euroopa 2020. aasta strateegia mitme põhieesmärgi saavutamiseks. Varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamine on suunatud nii „aruka majanduskasvu” eesmärgile hariduse ja koolituse taset parandades kui ka „kaasava majanduskasvu” eesmärgile töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse üht peamist riskitegurit käsitledes. Euroopa 2020. aasta strateegias on seepärast peamine eesmärk vähendada varakult haridussüsteemist lahkunud noorte osakaalu 2009. aasta 14,4 %-lt 2020. aastaks vähem kui 10 %-ni. Liikmesriigid on võtnud endale ülesandeks määrata kindlaks riiklikud eesmärgid, võttes arvesse oma lähtepositsiooni ja eripära.

(3)

Nõukogu otsuses 2010/707/EL (1) sisalduvates liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes, millega rakendatakse Euroopa 2020. aasta strateegiat, kutsutakse liikmesriike üles tegema kõik vajalikud jõupingutused varakult haridussüsteemist lahkumise vältimiseks.

(4)

Juhtalgatusega „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm” kehtestatakse sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusraamistik, milles pannakse erilist rõhku ebasoodsa olukorra ülekandumise ahela murdmisele ja ennetustegevuse tugevdamisele. Selles käsitletakse Euroopa 2020. aasta strateegia peamist eesmärki, mis on aidata vähemalt 20 miljonil inimesel järgmise kümnendi jooksul väljuda vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest.

(5)

Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Noorte liikuvus” eesmärk on „suurendada heade tulemuste ja võrdsete võimaluste kaudu kõrgharidust pakkuvate Euroopa asutuste tulemuslikkust ja muuta need rahvusvaheliselt senisest atraktiivsemaks ning parandada ELis kõikide haridus- ja koolitustasemete üldist kvaliteeti, edendades selleks õpilaste ja praktikantide liikuvust”.

(6)

Nõukogu 5.–6. mai 2003. aasta järeldustes Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemete kohta hariduse ja koolituse valdkonnas (haridustähised) märgiti, et varakult haridussüsteemist lahkunud noorte osakaal peaks 2010. aastaks olema vähem kui 10 %, kusjuures varakult haridussüsteemist lahkunud noored määratleti 18–24 aastaste isikutena, kellel on teise taseme alumise astme või sellest madalam haridus ning enam hariduses ega koolituses ei osale. Eesmärki ei saavutatud. Üks seitsmest noorest lahkub haridus- ja koolitussüsteemist enne teise taseme ülemise astme hariduse omandamist.

(7)

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks, (2) rõhutatakse vajadust tõsta oskuste üldtaset ja käsitleda prioriteedina majandusliku ja sotsiaalse tõrjutuse riskirühma isikute, eelkõige varakult haridussüsteemist lahkunud noorte haridust ja koolitust. Toonitati vajadust võimaldada tööotsijatele kutsenõustamist ja individuaalseid koolituskavu ning töötada välja formaalõppe, informaalse ja mitteformaalse õppimise õpitulemuste kinnitamine.

(8)

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes täiskasvanuhariduse kohta tunnustatakse täiskasvanuhariduse tähtsust varakult haridussüsteemist lahkumise probleemiga tegelemisel, et anda teine võimalus neile, kes jõuavad täisikka kvalifikatsiooni omandamata, keskendudes eelkõige põhioskustele, IT-oskustele ja keeleõppele.

(9)

Nõukogu leppis oma 12. mai 2009. aasta järeldustes, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), kokku selles, et 2020. aastaks peaks varakult haridus- või koolitussüsteemist lahkunud noorte osatähtsus olema väiksem kui 10 %.

(10)

Nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldustes sisserändaja taustaga laste hariduse kohta on märgitud, et kuigi paljud sisserändaja taustaga lapsed on hariduses edukad, on sisserändaja taustaga õpilaste puhul varakult haridussüsteemist lahkumine üldiselt tõenäolisem. Sisserändajate puhul on varakult haridussüsteemist lahkunud noorte keskmine osakaal kõikjal ELis kaks korda suurem põliselanikest õpilaste omast. Olemasolevad tõendid osutavad sellele, et varakult haridussüsteemist lahkunud noorte osakaal on veelgi suurem roma elanikkonna hulgas.

(11)

Nõukogu tõdes oma 2010. aasta mai järeldustes hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta, et varakult haridussüsteemist lahkumise vastane edukas ennetustöö nõuab teadmiste arendamist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil nende rühmade kohta, keda ohustab koolist väljalangemine, süsteemide väljatöötamist selliste ohustatud isikute aegsaks kindlakstegemiseks, ning jõudis järeldusele, et tuleks rakendada koolidele suunatud mitmesuguseid süsteemseid tegevuspõhimõtteid hõlmavaid ulatuslikke valdkondadevahelisi strateegiaid eesmärgiga käsitleda varakult haridussüsteemist lahkumist põhjustavaid erinevaid asjaolusid.

(12)

Varakult haridussüsteemist lahkumise põhjused on riigiti ja ka piirkonniti väga erinevad. Varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitikat tuleb kohandada valitseva konkreetse olukorraga kohalikul, piirkonna või riigi tasandil; ühtset lahendust kõigi liikmesriikide jaoks ei ole.

(13)

Riikide ja piirkondade vahelistest erinevustest hoolimata on kõigi liikmesriikide kohta olemas veenvad tõendid, et rohkem on mõjutatud ebasoodsas olukorras olevad ja haavatavad rühmad. Ka on varakult haridus- ja koolitussüsteemist lahkunud noorte seas liiga kõrge hariduslike erivajadustega noorte osatähtsus. Varakult haridussüsteemist lahkumine mitte üksnes ei tulene sotsiaalselt ebasoodsast olukorrast, vaid ka kinnistab sotsiaalse tõrjutuse riski.

(14)

Austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet, võib varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlev kõikehõlmav Euroopa poliitikaraamistik olla liikmeriikidele abiks praeguse poliitika läbivaatamisel, Euroopa 2020. aasta strateegia raames riiklike reformikavade väljatöötamisel ning väga mõjuvate ja kulutasuvate strateegiate rakendamisel. See võib olla ka avatud koordinatsiooni meetodi raames tehtava koostöö aluseks ja ELi rahastamisvahendite kasutamise lähtealuseks.

(15)

Haridusreformide mõju saabumine võtab aega. Selleks et vähendada varakult haridussüsteemist lahkunud noorte osakaalu järgmise kümne aasta jooksul ja saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärk, on vaja rakendada võimalikult kiiresti ulatuslikke varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlevaid valdkonnaüleseid strateegiaid,

SOOVITAB KÄESOLEVAGA LIIKMESRIIKIDEL:

kasutada riigi eripärast lähtuvalt käesoleva soovituse lisas esitatud raamistikku, et:

1)

teha sihipärase ja tulemusliku tõenditel põhineva poliitika kujundamise alusena kindlaks varakult haridussüsteemist lahkumist põhjustavad peamised tegurid ja jälgida selle nähtuse eripärasid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

2)

tagada 2012. aasta lõpuks ulatuslike varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlevate strateegiate kehtestamine ja nende rakendamine kooskõlas liikmesriikide prioriteetide ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Ulatuslikud strateegiad hõlmavad ennetamismeetmeid, sekkumismeetmeid ja kompensatsioonimeetmeid, millest viimase eesmärk on uuesti kaasata inimesed, kes on koolist välja langenud;

3)

tagada, et need strateegiad sisaldavad sobivaid meetmeid rühmade jaoks, kelle puhul on liikmesriigis varakult haridussüsteemist lahkumise oht suurem, näiteks ebasoodsa sotsiaalmajandusliku, sisserändaja või roma taustaga lapsed või hariduslike erivajadustega lapsed;

4)

tagada, et nendes strateegiates käsitletakse sidusal viisil nii üldharidust kui ka kutseharidust ja -koolitust ning igale haridusliigile omaseid probleeme;

5)

integreerida meetmed, mis toetavad varakult haridussüsteemist lahkunud noorte osakaalu vähendamist, asjakohasesse lapsi ja noori käsitlevasse poliitikasse ja koordineerida tegevust eri poliitikavaldkondade vahel;

6)

tunnistades küll õpetajate, koolijuhtide ja teiste haridustöötajate olulist rolli, tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemine nimetatud meetmetes ja tegevustes, et aidata inimesi, keda ohustab varakult haridussüsteemist lahkumine, sealhulgas neid, kes juba on koolist välja langenud;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

1)

aitama ET 2020 raames kaasa liikmesriikide jõupingutustele, jälgides arengut eri haridustasemetel kõikide liikmesriikide lõikes, et teha kindlaks suundumused;

2)

toetama liikmesriikide strateegiaid, kasutades selleks kogemuste ja heade tavade vahetamist, ning toetama liikmesriikide vahelist tõhusat üksteiselt õppimist, võrkude loomist ja innovatiivse metoodika katsetamist seoses varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise ning varakult haridussüsteemist lahkumise riskirühma kuuluvate laste haridustulemusi parandavate meetmetega;

3)

integreerima meetmed, mis toetavad varakult haridussüsteemist lahkunud noorte osakaalu vähendamist, kõigisse asjaomastesse lastele ja noortele täiskasvanutele suunatud liidu meetmetesse;

4)

toetama varakult haridussüsteemist lahkumise vastu suunatud tulemusliku poliitika kujundamist võrdlevate uuringute ja teaduslike uurimistööde algatamisega ning innustama nimetatud valdkonnas koostööd liikmesriikide vahel;

5)

tagama liikmesriikidega koostöös ja ilma et see mõjutaks tulevasi läbirääkimisi tulevase finantsraamistiku üle, et ELi programmid elukestva õppe, noorte ja teaduseuuringute valdkondades, samuti Euroopa struktuurifondid toetaksid varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlevate liikmesriikide strateegiate rakendamist;

6)

andma korrapäraselt aru Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude ja varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlevate liikmesriikide strateegiate rakendamise kohta iga-aastase majanduskasvu analüüsi kaudu ja ET 2020-d käsitleva aruandluskorra raames.

Luxembourg, 28. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

FAZEKAS S.

(1)  ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

(2)  ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.

LISA

VARAKULT HARIDUSSÜSTEEMIST LAHKUMISE VÄHENDAMISE TERVIKLIKU POLIITIKA RAAMISTIK

Varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlevad strateegiad peaksid põhinema analüüsil, mis käsitleb seda nähtust põhjustavat olukorda riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sest keskmised näitajad jätavad sageli varju piirkonniti ja riigiti esinevad suured erinevused. Varakult haridussüsteemist lahkuvad noored moodustavad heterogeense rühma ja õpingute varajase katkestamise põhjused on väga erinevad. Olulised on perekondlik taust ja laiemad sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu tööturu tõmbetegurid. Nende mõju sõltub haridus- ja koolitussüsteemi struktuurist, olemasolevatest õppimisvõimalustest ja õpikeskkonnast. Varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise puhul on oluline osa laste ja noorte heaolu, sotsiaalkindlustust, noorte tööhõivet ja tulevasi karjääriväljavaateid käsitleva poliitika koordineerimisel.

1.   Peamiste tegurite kindlakstegemine ja jälgimine

Varakult haridussüsteemist lahkumiseni viiv asjade kulg on keerukas ja sellel on erinevad põhjused, kuid sageli on see seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, madala haridustasemega tausta, hariduse omandamisest võõrandumise või kehvade õpitulemuste ja tööturu tõmbejõuga ja/või sotsiaalsete, emotsionaalsete ja hariduslike probleemide kombinatsiooniga, mistõttu tekib koolist väljalangemise oht.

Arvesse tuleb võtta ka õpilase omandatava hariduse liiki. Mõnes liikmesriigis valivad üldhariduse omandamisel raskusi kogenud õpilased sageli kutsehariduse ja -koolituse. Sellisel puhul jääb seoses varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamisega kutsekoolidele eriti vastutusrikas ja keeruline ülesanne. Tõenditel põhineva poliitika puhul on vaja pöörata erilist tähelepanu hariduse ja koolituse tulemustele sektorite kaupa.

Tõenditel põhineva ja kulutasuva poliitika kujundamiseks varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamiseks on vaja selle nähtuse kohta koguda andmeid ja neid säilitada. See peaks võimaldama analüüsida olukorda kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. See võib sisaldada teavet, mis käsitleb varakult haridussüsteemist lahkunud noorte osakaalu, üleminekuid ühelt haridustasemelt teisele, teise taseme ülemise astme hariduse alustajate ja omandajate määra, koolist puudumisi ja koolist eemalehoidmisega seotud käitumist.

—

Teabe kogumine peaks võimaldama analüüsida varakult haridussüsteemist lahkumise peamisi põhjusi erinevate õpilasrühmade, koolide, haridusasutuste ja kutsekoolide liikide, omavalitsuste või piirkondade puhul.

—

Varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlevate andmete ja seotud andmete, näiteks sotsiaalmajandusliku teabe omavaheline kombineerimine võib olla abiks meetmete ja poliitika sihipäraseks väljatöötamiseks. Varakult haridussüsteemist lahkunud noorte ajendite, tööhõive ja karjäärivõimaluste kohta andmete kogumine ja nende analüüsimine võib ka olla abiks meetmete ja poliitika sihipärasel väljatöötamisel.

—

Haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks juba rakendatavate poliitikameetmete tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine on oluline alus, mille põhjal parandada õpilaste haridustee edukusse panustavaid strateegiaid ja kavasid.

2.   Poliitikaraamistik

Varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlevad ulatuslikud strateegiad koosnevad poliitikakogumist, eri poliitikavaldkondade koordineerimisest ja varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamist toetavate meetmete integreerimisest kõigisse asjaomastesse lapsi ja noori käsitlevatesse poliitikavaldkondadesse. Lisaks hariduspoliitikatele, millega edendatakse kvaliteetseid koolisüsteeme, kuuluvad siia eeskätt sotsiaalpoliitika ning tugiteenuseid, tööhõivet, noori, perekonda ja integratsiooni käsitlev poliitika. Ühtviisi oluline on nii horisontaalne koordineerimine eri osapoolte vahel kui ka vertikaalne koordineerimine valitsuse eri tasandite vahel. Varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlevad strateegiad peaksid koosnema ennetavast, sekkuvast ja kompenseerivast osast. Liikmesriigid peaksid valima oma strateegiate konkreetsed osad vastavalt oma olukorrale ja taustale.

2.1.

ENNETAVATE MEETMETE eesmärk on vähendada varakult haridussüsteemist lahkumise ohtu enne probleemi tekkimist. Sellised meetmed optimeerivad hariduse ja koolituse andmist eesmärgiga soodustada paremaid õpitulemusi ja kõrvaldada tõkked, mis takistavad haridusteel edusammude tegemist.

Nende eesmärk on rajada lastele varakult tugev alus oma võime arendamiseks ja koolieluga heaks kohanemiseks. Ennetavad meetmed võiksid hõlmata järgmist:

1)

kõrge kvaliteedi tagamiseks on väikelaste haridus ja kasvatus kasulik kõigile lastele ning eelkõige on see oluline ebasoodsa taustaga laste jaoks, sealhulgas sisserändajad ja romad. See suurendab füüsilist heaolu, soodustab sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, keeleoskust ja kognitiivseid põhioskusi. Väikelaste haridus peab olema kvaliteetne, taskukohane, piisava hulga töötajatega ning kättesaadav ebasoodsa taustaga peredele;

Nimetatud meetmed käsitlevad haridus- ja koolitussüsteemide korraldust, koolide käsutuses olevaid vahendeid, haridustee kättesaadavust, läbitavust ja paindlikkust. Meetmed käsitlevad ka soolisi erinevusi, ebasoodsa taustaga või erineva emakeelega laste toetamist. Ennetavad meetmed võiksid lisaks hõlmata järgmist:

2)

koolitusvõimaluste pakkumise suurendamine kohustuslikule haridusele järgneva haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumisega võib mõjutada noorte inimeste ja nende perekondade käitumist ning selle tulemuseks võib olla suurem teise taseme ülemise astme hariduse omandanud noorte osakaal;

3)

kui edendatakse aktiivselt eraldatuse vähendamise poliitikat ja antakse suuremat toetust koolidele, mis asuvad ebasoodsas olukorras olevates piirkondades või kus on suurel arvul ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga õpilasi, aitab see neil mitmekesistada sotsiaalset kooslust ja tugevdada pakutavat haridust. See parandab ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste õpitulemusi ja vähendab nende varakult haridussüsteemist lahkumise riski;

4)

rõhutades keelelise mitmekesisuse väärtust ja toetades erineva emakeelega lapsi õppekeele ja vajadusel emakeele omandamisel, toetades samuti õpetajaid nende töös erineva tasemega keeleoskusega laste õpetamisel, on võimalik parandada sisserändaja taustaga laste haridustulemusi ja vähendada nende varakult haridussüsteemist lahkumise riski;

5)

lapsevanemate kaasamise parandamine, kooli ja lapsevanemate koostöö tugevdamine ning koolide ja lapsevanemate partnerluste loomine võib suurendada õpilaste motiveeritust õppimisel;

6)

suurendades õppevormide paindlikkust ja läbitavust (nt moodulkursused või õppetöö ja töötamise vaheldumine), toetatakse eelkõige kehvemate õpitulemustega õpilasi ja see võib neid motiveerida jätkama haridusteed ja kutse omandamist, mis on paremini kohandatud nende vajaduste ja võimetega. See võimaldab ka käsitleda varakult haridussüsteemist lahkumise soolist laadi põhjusi, näiteks varane minek tööturule või rasedus teismeeas. Lisaks seostatakse varakult haridussüsteemist lahkunud noorte väiksema osakaaluga ka kooliaasta kordamise piiramist ning selle asendamist paindliku individuaalse toetusega;

7)

kutseõppe kvaliteetsete vormide arendamine ja nende atraktiivsemaks ja paindlikumaks muutmine pakub riskirühmas õpilastele mõistlikke alternatiive varakult haridussüsteemist lahkumise asemel. Üldharidusse ja koolitussüsteemidesse hästi integreeritud kutseharidus ja -koolitus pakub alternatiivseid viise, mis sillutavad teed teise taseme ülemise astme ja kolmanda taseme hariduseni;

8)

haridus- ja koolitussüsteemide ning tööhõivesektori vahelise sideme tugevdamine, et rõhutada tulevase tööalase konkurentsivõime puhul hariduse omandamise tähtsust. Selleks võiks kasutada tööpraktikat või kaasata koolides ja kõrgkoolides rohkem tööandjaid.

2.2.

SEKKUMISMEETMETEGA kavatsetakse varakult haridussüsteemist lahkumist ära hoida, parandades hariduse ja koolituse kvaliteeti haridusasutuste tasandil, reageerides ilmnevatele ohumärkidele ja pakkudes õpilastele või õpilasrühmadele, keda ohustab varakult haridussüsteemist lahkumine, sihipärast toetust. Need meetmed on suunatud kõikidele haridustasemetele alates väikelaste haridus- ja kasvatusasutustest kuni teise taseme ülemise astme hariduseni.

Kooli või kutsekooli tasandil kuuluvad varase haridussüsteemist lahkumise vähendamise strateegiad kooli arengu üldise poliitika raamesse. Strateegiate eesmärk on luua meeldiv õpikeskkond, tugevdades pedagoogilist kvaliteeti ja innovatsiooni, parandades õpetajaskonna pädevust toimetulekuks sotsiaalse ja kultuurilise mitmekesisusega ning töötades välja vägivalla- ja kiusamisvastased lähenemisviisid. Sekkumismeetmed kooli või koolitusasutuse tasandil võiksid hõlmata järgmist:

1)

koolide muutmine õpikogukondadeks, kus kõigil sidusrühmadel on ühine ettekujutus kooli arengust, kõigi osapoolte kogemuste ja teadmiste kasutamine ning avatud, inspireeriva ja mugava keskkonna võimaldamine, et julgustada noori oma haridusteed ja kutseõpet jätkama;

2)

riskirühma õpilasi puudutava varajase hoiatamise süsteemide väljatöötamine, mis võib olla abiks tulemuslike meetmete võtmisel enne, kui probleemid ilmnevad, õpilased koolist võõranduma ja põhjuseta puuduma hakkavad või koolist välja langevad;

3)

võrkude loomine lapsevanemate ja teiste kooliväliste üksustega, nagu kohaliku omavalitsuse talitused, sisserändajaid või rahvusvähemusi esindavad organisatsioonid, spordi- ja kultuuriühingud või tööandjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis võimaldab leida terviklikke lahendusi riskirühmas olevate õpilaste aitamiseks ja hõlbustab abi saamist väljastpoolt, näiteks psühholoogidelt, sotsiaal- ja noorsootöötajatelt, kultuuriüksustel ja ühiskondlikke teenuseid osutavatelt üksustelt. Seda saab toetada kohaliku kogukonna vahendajate abil, kes oskavad edendada suhtlemist ja vähendada umbusku;

4)

õpetajate toetamine nende töös riskirühma kuuluvate õpilastega, mis on kooli tasandil võetavate meetmete edukuse eeltingimus. Õpetajate alusharidus ning õpetajate ja koolijuhtide pidev erialane arendamine aitab neil erisustega klassiruumis toime tulla, ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilasi toetada ja lahendada õpetajatöös esinevaid keerukaid olukordi;

5)

õppeväline tegevus pärast ja väljaspool kooli ning kunsti, kultuuri ja spordiga tegelemine, mis võib tõsta riskirühma kuuluvate õpilaste enesehinnangut ja suurendada nende visadust õpiraskuste ületamisel.

Individuaalsel tasandil võetavate sekkumisemeetmete eesmärk on luua koolist väljalangemise riskiga õpilaste jaoks tugimehhanismid, mida saab kujundada nende vajaduste järgi. Keskendutakse nii individuaalsele arengule, et suurendada ohustatud õpilaste pingetaluvust, kui ka sotsiaalset, tunnetuslikku või emotsionaalset laadi konkreetsetest raskustest ülesaamisele. Sekkumismeetmed üksikisiku tasandil võiksid hõlmata järgmist:

1)

juhendamise abil toetatakse õpilasi individuaalselt konkreetsetest õppimisega seotud, sotsiaalsetest või isiklikest raskustest ülesaamisel. Õpilasi juhendatakse kas individuaalselt või väikestes rühmades ja nad saavad sihipärast abi, mida annavad enamasti haridustöötajad, kogukonna liikmed või nende eakaaslased;

2)

õpetamise kujundamine vastavalt õpilaste vajadustele, individuaalse õppimise meetodi toetamine ja riskirühma kuuluvate õpilaste toetamine aitab neil kohaneda formaalhariduse nõuetega ja ületada haridus-ja koolitussüsteemis esinevaid takistusi, ning võib seega aidata vähendada kooliaasta kordamist;

3)

juhendamise ja nõustamise tugevdamine toetab õpilasi elukutse valimisel, üleminekutel haridussüsteemi sees või koolist tööellu siirdumisel. Selle abil väheneb valedel ootustel ja puuduliku teabe põhjal halbade otsuste tegemine. See aitab noortel teha valikuid, mis on kooskõlas nende soovide, isiklike huvide ja võimetega;

4)

tagada noortele, keda ohustab majandusliku olukorra tõttu koolist väljalangemine, asjakohase rahalise toetuse andmine. Vajaduse korral võib nimetatud toetuse suhtes kehtestada tingimusi või see võib olla seotud sotsiaalhüvitisega.

2.3.

KOMPENSATSIOONIMEETMETE eesmärk on aidata neil, kes on katkestanud õpingud vara, jätkata haridusteed, pakkudes võimalusi haridussüsteemi ja kutseõppesse naasmiseks ning omandada puuduv kvalifikatsioon. Kompensatsioonimeetmed võiksid hõlmata järgmist:

1)

edukate teise võimaluse hariduskavadega, millega tagatakse õppekeskkond, mis vastab varakult haridussüsteemist lahkunud noorte erivajadustele, tunnustatakse eelnevalt omandatud teadmisi ja toetatakse nende turvatunnet. Koolist erinevad need hariduskavad nii korralduslikust küljest kui ka pedagoogilise lähenemise poolest ning neile on enamasti iseloomulikud väikesed õpperühmad, individuaalne, eakohane ja uuenduslik õpetamine ning paindlikud haridusteed. Nii palju kui võimalik, peavad need kavad olema hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta;

2)

erinevad viisid tavahariduse ja koolituse juurde naasmiseks, mille pakkumine on oluline. Üleminekuklassid, mille puhul on tugev rõhuasetus juhendamisel, võivad olla abiks lünga täitmisel eelneva ebaõnnestunud haridustee ja tavasüsteemi naasmise vahel;

3)

eelnevalt omandatud teadmiste tunnustamine ja kinnitamine, sealhulgas pädevused, mis on omandatud mitteformaalse ja informaalse õppimise raames, mis parandab noorte enesekindlust ja enesehinnangut ning aitab neil haridusellu naasta. See võib innustada neid jätkama hariduse omandamist ja kutseõpet, aitab neil teha kindlaks oma võimed ja teha paremaid karjäärivalikuid;

4)

sihipärane individuaalne toetus, mis ühendab endasse raskustes olevatele noortele suunatud sotsiaalse, rahalise, haridusalase ja psühholoogilise toetuse. See on eriti tähtis noorte jaoks, kes on raske sotsiaalse või emotsionaalse surve all, mis takistab neid haridusteed või koolitust jätkamast.

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/7

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6241 – CIE Management II/Gruppo Coin)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 191/02

21. juunil 2011 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6241 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/7

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6162 – Pfizer/Ferrosan Consumer Healthcare Business)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 191/03

9. juunil 2011 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6162 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/8

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6160 – Apollo/PlayPower)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 191/04

23. juunil 2011 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6160 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/9

NÕUKOGU OTSUS,

28. juuni 2011,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamise ja asendamise kohta

(000/2011/)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, eelkõige selle artiklit 4, (1)

võttes arvesse komisjoni poolt nõukogule esitatud kandidatuuri tööandjate esindajate kategoorias

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu nimetas oma 14. septembri 2009. aasta otsusega (2) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2009 kuni 17. septembrini 2012.

(2)

Keskuse haldusnõukogu tööandjate esindajate kategoorias on vabanenud liikmekoht seoses Andrew MAMO tagasiastumisega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga nimetatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2012 järgmine isik:

TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD:

MALTA

Jeanelle CATANIA

Executive Policy & Business Development

The Malta Chamber of Commerce Enterprise and Industry

Luxembourg, 28. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

FAZEKAS S.

(1)  EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2)  ELT C 226, 19.9.2009, lk 2.

Euroopa Komisjon

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/10

Euro vahetuskurss (1)

30. juuni 2011

2011/C 191/06

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4453

JPY

Jaapani jeen

116,25

DKK

Taani kroon

7,4587

GBP

Inglise nael

0,90255

SEK

Rootsi kroon

9,1739

CHF

Šveitsi frank

1,2071

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,7875

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

24,345

HUF

Ungari forint

266,11

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7093

PLN

Poola zlott

3,9903

RON

Rumeenia leu

4,2435

TRY

Türgi liir

2,3500

AUD

Austraalia dollar

1,3485

CAD

Kanada dollar

1,3951

HKD

Hongkongi dollar

11,2475

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7468

SGD

Singapuri dollar

1,7761

KRW

Korea won

1 543,19

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,8569

CNY

Hiina jüaan

9,3416

HRK

Horvaatia kuna

7,4018

IDR

Indoneesia ruupia

12 397,41

MYR

Malaisia ringit

4,3626

PHP

Filipiini peeso

62,619

RUB

Vene rubla

40,4000

THB

Tai baht

44,380

BRL

Brasiilia reaal

2,2601

MXN

Mehhiko peeso

16,9765

INR

India ruupia

64,5620

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Kontrollikoda

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/11

Eriaruanne nr 5/2011 „Ühtse otsemaksete kava usaldusväärse finantsjuhtimise parandamise käigus käsitlemist vajavad küsimused”

2011/C 191/07

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati eriaruanne nr 5/2011 „Ühtse otsemaksete kava usaldusväärse finantsjuhtimise parandamise käigus käsitlemist vajavad küsimused”.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebilehel: http://www.eca.europa.eu

Aruande tasuta eksemplari saamiseks pöörduge kontrollikoja poole aadressil:

Euroopa Kontrollikoda

Teabeedastus ja aruanded

12, rue Alcide De Gasperi

1615 Luxembourg

LUXEMBOURG

Tel +352 4398-1

E-post: [email protected]

või täitke elektrooniline tellimus EU-Bookshop-veebilehel.

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/12

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2011/C 191/08

Abi nr: SA.32518 (11/XA)

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond: Schleswig-Holstein

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Gewährung von Beihilfen im Rahmen der Bekämpfung

Leukose und Brucellose bei Rindern, Schafen und Ziegen

Õiguslik alus:

Richtlinien für die Gewährung von Beihilfen im Rahmen der Bekämpfung Leukose und Brucellose bei Rindern, Schafen und Ziegen (Leukose-Brucellose-Beihilfe-Richtlinien)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,15 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 17. veebruarist 2011–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Loomahaigused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Loomakasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ministerium für Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume Schleswig-Holstein

Mercatorstraße 3

24106 Kiel

DEUTSCHLAND

Veebileht: http://www.schleswig-holstein.de/cae/servlet/contentblob/872674/publicationFile/Beihilfe_RiLi_Leukose.pdf

Muu teave: —

Abi nr: SA.33004 (11/XA)

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Basilicata

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Interventi compensativi relativi a mancati redditi, a favore delle aziende agricole interessate da provvedimenti di abbattimenti totali conseguenti ad infezioni di tubercolosi bovina, brucellosi, leucosi bovina enzootica e scrapie o colpite dalle avversità atmosferiche. Periodo 2010 e 2011.

Õiguslik alus:

 

Brucellosi bovina, bufalina, ovina e caprina:

 

D.P.R. n. 320/1954,

 

L. n. 615/1964,

 

D.M. n. 453/1992,

 

D.M. n. 651/1994.

 

Tubercolosi bovina e bufalina:

 

D.P.R. n. 320/1954,

 

L. n. 615/1964,

 

D.M. n. 592/1995.

 

Leucosi bovina enzootica:

 

D.P.R. n. 320/1954,

 

D.M. n. 358/1996.

 

Encefalopatie Spongiformi Trasmissibili:

 

D.M. 8.4.1999,

 

regolamento (CE) n. 999/2001 del 22 maggio 2001.

 

Avversità atmosferiche:

 

D.P.C.M. n. 66/2011,

 

D.G.R. n. 518/2011.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,20 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 24. juunist 2011–31. detsembrini 2011

Abi eesmärk: Ebasoodsad ilmastikutingimused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 11), loomahaigused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Piimakarjakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, muu veislaste ja pühvlikasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Regione Basilicata

Dipartimento Agricoltura Sviluppo Rurale Economia Montana

Via Vincenzo Verrastro 10

85100 Potenza PZ

ITALIA

Veebileht: http://www.regione.basilicata.it/giunta/site/giunta/department.jsp?dep=100049

Muu teave: —

Abi nr: SA.33005 (11/XA)

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Basilicata

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

L. 2 dicembre 1998 n. 423 — articolo 1 comma 2 — Interventi urgenti nel settore zootecnico per il ripristino funzionale delle strutture aziendali delle aree riconosciute dal D.P.C.M. n. 66/2011.

Õiguslik alus:

 

L. 2.12.1998 n. 423.

 

D.P.C.M. 22.3.2011 n. 66 «Dichiarazione dello stato di emergenza in relazione alle eccezionali avversità atmosferiche che hanno colpito il territorio della Regione Basilicata nel periodo dal 18 febbraio al 1o marzo 2011».

 

D.G.R. n. 641 del 4 maggio 2011«L. 2 dicembre 1998 n. 423 — articolo 1 comma 2 — Interventi urgenti nel settore zootecnico per il ripristino funzionale delle strutture aziendali delle aree riconosciute dal D.P.C.M. n. 66/2011».

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,32 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 80 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 24. juunist 2011–31. detsembrini 2011

Abi eesmärk: Ebasoodsad ilmastikutingimused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 11)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Piimakarjakasvatus, muu veislaste ja pühvlikasvatus, lamba- ja kitsekasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Regione Basilicata

Dipartimento Agricoltura Sviluppo Rurale Economia Montana

Via Vincenzo Verrastro 10

85100 Potenza PZ

ITALIA

Veebileht: http://www.regione.basilicata.it/giunta/site/giunta/department.jsp?dep=100049

Muu teave: —

Abi nr: SA.33156 (11/XA)

Liikmesriik: Bulgaaria

Piirkond: Bulgaria

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

„Помощ за участие в изложения по овцевъдство — Регионално изложение по овцевъдство гр. Костинброд, Общинско изложение по овцевъдство гр. Елин Пелин, Общинско изложение по овцевъдство гр. Годеч и Общинско изложение по овцевъдство гр. Брезник“

Õiguslik alus:

Чл. 10, ал. 1, т. 10 от Закона за подпомагане на земеделските производители; Указания, приети с Решение на Управителния съвет на Държавен фонд „Земеделие“ за схема на държавна помощ за участие в изложения и панаири

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,03 BGN (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 27. juunist 2011–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Държавен фонд „Земеделие“

бул. „Цар Борис III“ № 136

1618 София/Sоfiа

БЪЛГАРИЯ/ВULGАRIА

Veebileht: http://www.dfz.bg/bg/darzhavni-pomoshti/shemi_durjavni_pomoshti_reglament_1857_2006/

Muu teave: —

Abi nr: SA.33219 (11/XA)

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond: Thüringen

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Satzung zur Änderung der Satzung über Beihilfen der Thüringer Tierseuchenkasse 612-40306-TH/0002

Õiguslik alus:

§ 7 Absatz 2 und § 20 Thüringer Ausführungsgesetz zum Tierseuchengesetz (Thüringer Tierseuchengesetz — ThürTierSG —) in der Fassung vom 30. März 2010 (GVBl. S. 89) in Verbindung mit der Satzung über Beihilfen der Thüringer Tierseuchenkasse (Beihilfesatzung in der Fassung der 4. Änderungssatzung)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 3,15 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 24. juunist 2011–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Loomahaigused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Loomakasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Thüringer Tierseuchenkasse

Victor-Goerttler-Straße 4

07745 Jena

DEUTSCHLAND

Veebileht:

 

http://www.thueringertierseuchenkasse.de/Download/Beihilfesatzung2011.pdf

 

http://www.thueringertierseuchenkasse.de/Download/thuertiersg.pdf

Muu teave: —

V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/15

MEDIA 2007 – ARENDUS, LEVI, EDENDUS JA KOOLITUS

Konkursikutse – EACEA/19/11

Toetus Euroopa kinode digiteerimiseks

2011/C 191/09

1.   Eesmärgid ja kirjeldus

Käesoleva konkursikutse alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007).

Programmi üldised eesmärgid on:

a)

säilitada ja väärtustada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kinematograafia- ja audiovisuaalset pärandit, tagada avalikkusele juurdepääs nendele ning soodustada kultuuridevahelist dialoogi;

b)

suurendada Euroopa audiovisuaalteoste ringlust ja vaatajaskonda Euroopa Liidu sees ja väljaspool Euroopa Liitu, sealhulgas alal tegutsejate tõhusama koostöö abil;

c)

tugevdada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet Euroopa avatud ja konkurentsile rajatud turu süsteemis, mis soodustab tööhõivet, sealhulgas audiovisuaalalade spetsialistide vaheliste sidemete edendamise abil.

Kinode digiteerimise toetuse eesmärk on soodustada suurel määral mitteriiklikke Euroopa teoseid näitavates kinodes digitaalse levitamise võimaluste kasutamist.

Käesoleva konkursikutse eesmärk on võimaldada Euroopas toodetud filme näitavatel kinodel minna üle digitehnoloogiale, toetades digiprojektori ostuga seotud kaudsete kulude katmist.

2.   Abikõlblikud taotlejad

Käesolev teade on suunatud Euroopa sõltumatutele kinoettevõtjatele, kelle põhitegevus on filmide näitamine.

Taotlejate tegevuskoht peab olema ühes järgmistest riikidest:

—

27 Euroopa Liidu riiki;

—

EMP riigid, Šveits ja Horvaatia.

Taotlevad organisatsioonid peavad vastama järgmistele tingimustele:

—

nad peavad olema esilinastuvaid filme näitavad kinod (näitavad esilinastuvaid Euroopas toodetud filme hiljemalt 12 kuu jooksul pärast nende linastumist tootjariigis);

—

nad peavad olema olnud üldsusele avatud vähemalt kolm aastat;

—

neil peab olema piletimüügi- ja sissepääsu registreerimise süsteem;

—

neil peab olema vähemalt üks ekraan ja 70 istekohta;

—

neil peab olema olnud 520 linastust aastas, kui tegu on püsikinoga (st kinoga, mis tegutseb vähemalt kuus kuud aastas), 300 linastust aastas, kui tegu on ühe ekraaniga kinoga (30 linastust kuus), ja vähemalt 30 linastust kuus, kui tegu on suve-/vabaõhukinoga (kinoga, mis tegutseb alla kuue kuu aastas);

—

neil oli viimase 12 kuu jooksul vähemalt 20 000 vaatajat või 20 000 kinokülastust, mil maksti tavaline piletihind.

Taotlejad, kes on saanud või saavad projektori kolmandalt investorilt VPF-lepingu sõlmimise tulemusel, ei ole toetuse saamiseks abikõlblikud.

Kino loetakse abikõlblikuks, kui seal 2010. aastal näidatud filmidest vähemalt 50 % olid Euroopa filmid, millest vähemalt 30 % olid mitteriiklikud Euroopa filmid.

Film loetakse Euroopa filmiks, kui see vastab programmi MEDIA selliste filmide määratlusele kinode valikulises ja automaatses toetuskavas.

Seni klassifitseeritud filmid on loetletud Euroopa filmiandmebaasis:

http://ec.europa.eu/culture/media/programme/distrib/filmbase/index_en.htm

Film loetakse Euroopas filmiks, kui see vastab järgmisele määratlusele:

mis tahes uus mängu- (sh anima-) või dokumentaalfilm, mis on pikem kui 60 minutit ja mis vastab järgmistele tingimustele:

—

filmi on valdavas osas loonud tootja või tootjad, kes on asutatud ühes programmi MEDIA osalejariigis. Tegelikuks tootja pidamiseks peab tootmisettevõte olema sertifitseeritud. Tegeliku tootja kindlakstegemisel võidakse arvesse võtta ka muid tegureid, nagu loominguline juhtimine, kasutusõiguste omamine ja kasumi jaotamine;

ning

—

filmi tootmises peavad olema märkimisväärselt osalenud spetsialistid, kes on programmi MEDIA osalejariikide kodanikud või kelle peamine elukoht on osalejariigis. „Märkimisväärne osalus” tähendab, et saadakse enam kui 50 % allpool tabelis esitatud punktidest (nt saadakse 10 või enam punkti mängufilmi korral või suurima punktide arvu, kui kogusumma on alla 19 punkti, mis on tavaline dokumentaal- ja animafilmide korral, kus tavaliselt kõikides kategooriates punkte ei anta):

Funktsioonid

Punktid

Režissöör

3

Stsenarist

3

Helilooja

1

1. näitleja

2

2. näitleja

2

3. näitleja

2

Kunstiline juht/lavastaja

1

Operaator

1

Toimetaja

1

Heli

1

Filmimiskoht

1

Montaaž

1

Kokku

19

Filmi, mis sisaldab reklaami, pornograafilist või rassistlikku materjali või materjali, mis õhutab vägivallale, ei loeta abikõlblikuks.

3.   Abikõlblikud tegevused

Toetust antakse digiprojektorite soetamisega seotud kaudseteks kuludeks; digiprojektorid peavad vastama digitaalse kino algatuses (Digital Cinema Initiative DCI) kehtestatud sisu turvalisuse nõuetele ja need tuleb paigaldada kõiki abikõlblikkuse kriteeriume täitvasse kinosse.

Toetust võib küsida üksnes ühe projektori jaoks ekraani kohta või kõige rohkem kolme ekraani jaoks kino kohta.

Projektor peab olema ostetud ajavahemikul taotluse esitamise kuupäevast kuni 30. juunini 2013.

4.   Toetuse andmise kriteeriumid

Abikõlblikke taotlusi/tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel.

Kriteeriumid

Punktid

Euroopa mõõde

65

 

 

Taotletud projektorite arv:

 

1 projektor

7

2 projektorit

13

3 projektorit

25

Riikliku toetusmehhanismi olemasolu

 

Ei

10

Jah

0

5.   Eelarve

Projektide kaasrahastamiseks eraldatav aastaeelarve on hinnanguliselt 2 miljonit eurot.

Rahastamine toimub toetuse vormis kindlasummalise maksena, suurim summa on 20 000 eurot ekraani kohta.

Kõnealuse toetusega kaetakse Euroopa kinode digitehnoloogiale üleminekuga seotud mis tahes kulud, välja arvatud digiprojektori ja serveri maksumus.

Täitevasutus jätab endale õiguse kõiki kasutada olevaid vahendeid toetusteks mitte eraldada.

6.   Taotluste esitamise tähtpäev

Taotlused peavad olema saadetud hiljemalt 15. septembril 2011 (postitempli kuupäev).

Taotlused tuleb saata Hariduse-, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele (EACEA) järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA)

Constantin DASKALAKIS

BOUR 3/66

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Vastu võetakse ainult ametlikul avaldusvormil esitatud avaldused, mille on nõuetekohaselt allkirjastanud isik, kes on volitatud võtma taotluse esitanud asutuse nimel õiguslikult siduvaid kohustusi. Ümbrikul peab olema selge märge:

MEDIA programme — Distribution EACEA/19/11 — Digitisation of cinemas

Faksi või e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

7.   Üksikasjalik teave

Üksikasjalik juhend koos taotlusvormidega on järgmisel internetiaadressil:

http://ec.europa.eu/culture/media/programme/distrib/schemes/auto/index_en.htm

Taotlus tuleb esitada ettenähtud vormil ja peab sisaldama nõutud teavet ning lisasid.

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/19

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6288 – Blackstone/Stargazer)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 191/10

1.

21. juunil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames The Blackstone Group L.P. („Blackstone”, Ameerika Ühendriigid) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Stargazer GmbH ja tema tütarettevõtjate („Stargazer”, Saksamaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

Blackstone: üleilmne alternatiivne varahaldaja ja finantsnõustamisteenuste osutaja;

—

Stargazer: arendab ja turustab oma tegeva tütarettevõtja Jack Wolfskin kaudu rõivaid, jalanõusid ja varustust, mis sobivad sellisteks vabaõhuharrastusteks nagu telkimine, mägimatkamine ja matkamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti ([email protected]) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6288 – Blackstone/Stargazer):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/20

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 191/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SCHWÄBISCHE SPÄTZLE”/„SCHWÄBISCHE KNÖPFLE”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0738-02.02.2009

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 2.7.

Makaronitooted

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” on värsketest munadest kodusel viisil valmistatud, ebakorrapärase kuju ning krobelise ja poorse välispinnaga munamakaronitoode, mille sitket tainast keedetakse otse keevas vees/veeaurus. Mõlemad nimetused tähistavad igapäevakeeles ühte ja sama toodet, mis on valmistatud samasugusest tainast ning need on üksteisega asendatavad. Seejuures varieerub munamakaronitoote kuju paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni. Nende kahe nimetuse vahel on peaaegu võimatu vahet teha, piirid on hägusad ning tõlgendused piirkonniti erinevad.

Tunnused

Värvus/välised tunnused: naturaalne, kuldkollasest helekollaseni.

Kuju: ebakorrapärase kujuga munamakaronitoode; krobelise ja poorse pinnaga; koduse valmistusviisiga; kuju varieerub paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni.

Konsistents/tekstuur: poolpehme, keetmist kannatav/kleepumatu, krobelise pinnaga.

Munade kvaliteet: värsked munad, vastavalt makaronitoodete põhimõtetele.

Munasisaldus ühe kilogrammi manna/jahu kohta: kuivad „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle”: vähemalt kaks muna ühe kilogrammi manna kohta, tavaliselt lisatakse ühe kilogrammi manna kohta neli kuni kuus muna;

värske „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle”: vähemalt kaheksa muna ühe kilogrammi manna ja jahu kohta.

Manna kvaliteet: kõva nisu manna või speltanisujahu.

Värske „Spätzle” jahu kvaliteet: nisujahu või speltanisujahu.

Vee kvaliteet: värske joogivesi.

Sool: valikuline, maksimaalselt 1 %.

Vürtsid, maitsetaimed, spinat: valikuline.

Sidrunhape: värske „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” puhul valikuline.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Kuiva „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” valmistamisel kasutatakse mannat, värskeid mune, joogivett. Valikuliselt võib lisada soola (maksimaalselt 1 %), vürtse, maitsetaimi ja spinatit. Värske „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” puhul võib valikuliselt lisada sidrunhapet ning manna võib osaliselt või tervenisti asendada jahuga.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Selle traditsioonilise ja piirkondliku toote autentsuse ja püsivalt kõrge kvaliteedi tagamiseks peab „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” tootmine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Värsked ja kuivad makaronitooted läbivad kuni jahutamise või kuivatamiseni samad tootmisetapid. Traditsiooniliselt lõigutakse „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” tainast käsitsi, alles 20. sajandi alguses hakati „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” valmistamisel masinaid kasutama. Koostisosad segatakse ning massi sõtkutakse seni, kuni tainas muutub sitkeks. Pärast tainasegistite kasutuselevõtmist on see tootmisetapp suures osas mehhaniseeritud. Tainas vormitakse ning seda keedetakse keevas vees või veeaurus. Taina konsistentsi, õige keetmistemperatuuri ja aja määramine nõuab head vaistu ja kogemust, mida on keeruline standardida. Siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Kuivade makaronitoodete puhul saadud „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” eelkuivatatakse ning seejärel kuivatatakse, värskete makaronitoodete puhul järgneb vajaduse korral jahutamine, pastöriseerimine ning seejärel jahutamine temperatuurini 2–7 °C.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Švaabimaa geograafiline piirkond hõlmab nii kogu Baden-Württembergi liidumaad kui ka Baieri liidumaa Švaabimaa ringkonda.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Toodet „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” on geograafilises piirkonnas valmistatud juba sajandeid ning see mängib Švaabimaa köögis olulist rolli. Siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Traditsiooniliselt lõigutakse toote „Spätzle” tainast käsitsi, laual käsitsi lõigutud „Spätzle” on tänapäevani eriline kvaliteedimärk. Majanduslikel põhjustel hakati geograafilises piirkonnas juba 20. sajandi alguses kodusel viisil tehtud, st nagu käsitsi lõigutud toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” valmistamisel masinaid kasutama. Esimesed praktikast tulenenud patendid registreeriti (vt nt Deutsches Reichpatent 471046) toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” autentsuse ja koduse valmistusviisi säilitamiseks. Traditsioonilisi toote valmistamise teadmisi Švaabimaal selle algusaastatest kuni tänapäevani dokumenteerivad mitmed näitused (vt „Spätzle und Knöpfle — Geschichte(n) rund um das Leibgericht der Schwaben”, Blickfang: Alte Zeiten, Ofterdingen; „Spätzle — Schaben, pressen, hobeln”, Freilichtmuseum Beuren). Arvukad toiduvalmistamise võistlused ja mitmed maailmarekordid „Spätzle” taina lõikumise alal rõhutavad geograafilise piirkonna eripära inimtegurite koosmõjul. Sealsete elanike „Spätzle” valmistamise kogemust on põlvest põlve edasi antud ning sellel on oluline osa valmistoote omaduste puhul. „Spätzle” valmistamise traditsioon Švaabimaal pärineb 18. sajandist. Aastal 1725 Württembergi nõuniku ja arsti Rosino Lentilio kokkuvõtte kohaselt on „Knöpflein” ja „Spazen”„kõik, mis valmistatakse jahust”. Tol ajal oli speltanisu švaabi-alemanni piirkonnas laialt levinud. Piirkonnas, kus elasid peamiselt väiketalunikud ning mida iseloomustas vaesus, oli vähenõudlik, ka kehvadel muldadel kasvav teravili väga populaarne. Kuna speltanisujahu sisaldab rohkesti gluteeni, nii et taina tegemine õnnestus näljaaegadel ka mune lisamata, siis kasutati „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” valmistamiseks speltanisu. Tuntuks sai „Spätzle” Münsingeri Alpides. Tööstusajastu algusega ja suureneva heaoluga sai tavalisest igapäevatoidust „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” pidulikel puhkudel pakutav hõrgutis. Ühe Švaabi küla 1937. aastast pärinevas kirjelduses nimetatakse toodet „Spätzle” piduroaks. Aasta varem nimetas kohalik luuletaja Sebastian Blau toodet „Spätzle” švaabide regionaalse identiteedi sümboliks: „[…] „Spätzle” on meie köögi alus, meie maa au ja uhkus, […] Švaabimaa menüü a ja o […]”. Geograafilise piirkonna kohtades, mida loodus muidu just eriti ei soosi, võimaldasid traditsioonilised regionaalsed tootmismeetodid ja „Spätzle” valmistamise kõrgelt arenenud käsitöönduslikud oskused kvaliteetse toote valmistamist. Toodet „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” pakuvad tänapäeval Švaabimaal peaaegu kõik makaronitoodete valmistajad ja restoranid ning 1980. aastatest alates on seda ka edukalt eksporditud. Geograafilises piirkonnas elavate inimeste jaoks on toode kujunenud identiteedi sümboliks. Toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” olulisust Švaabimaa köögis kinnitab muu hulgas 1827. aastal esmakordselt väljaantud romaan „Die Geschichte von den sieben Schwaben”, mille kohaselt on Švaabimaal tavaks „süüa viis korda päevas, viis korda suppi, kahel korral koos „Knöpfle” või „Spätzle”-ga”. Elise Henle kirjutas 1892. aastal, et õige Švaabimaa naine oskab toodet „Spätzle” valmistada: „s isch koi richtigs Schwobe-Mädla, des net Spätzla kocha ka”. Tänapäeval loetleb Švaabimaa kirjanik Siegfried Ruoß kokaraamatus „Schwäbische Spätzleküche” üle 50 erineva „Spätzle” valmistamise retsepti Švaabimaal.

5.2.   Toote eripära:

Erinevalt muudest makaronitoodetest on „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” puhul tegemist värsketest munadest kodusel viisil valmistatud, ebakorrapärase kuju ning krobelise ja poorse välispinnaga munamakaronitootega, mille sitket tainast keedetakse otse keevas vees/veeaurus – kusjuures toote kuju varieerub paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni. See on ainus makaronitoode, mida juba tootmise ajal esimest korda keedetakse. Niiske tainas kas surutakse või see tilgub ise läbi perforeeritud terasplaadi keevasse vette. Vajaduse korral lõigatakse tainast selle protsessi käigus.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Põhjuslik seos toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” eripära ja selle geograafilise päritolu vahel tuleneb erilisest mainest, mis on tootel tänu oma päritolule. Tegemist on traditsioonilise piirkonna Švaabimaa makaronitoote eriroaga, mida tuntakse ja hinnatakse eelkõige kõnealuses piirkonnas, aga ka sellest väljaspool. Seda kinnitavad esiteks arvukad riiklikule ametiasutusele esitatud seisukohad ja 2002. aasta tarbijaküsitlus.

Teiseks annavad toote „Spätzle”/„Knöpfle” kui Švaabimaa rahvustoidu äärmisest olulisusest ja mainest Švaabimaa köögis kinnitust arvukad viited kirjanduses, ajakirjandusartiklites ja kohalikes kokaraamatutes.

Toodet „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” pakuvad tänapäeval Švaabimaal peaaegu kõik makaronitoodete valmistajad ja restoranid ning 1980. aastatest alates on seda ka edukalt eksporditud. Toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” hea maine põhineb eelkõige traditsioonilisel piirkondlikul tootmismeetodil ja „Spätzle” valmistamise kõrgelt arenenud käsitöönduslikel oskustel Švaabimaal, kusjuures eriti kõrgelt hinnatakse käsitsi lõigutud toodet. Ka mehhaniseeritud tootmine nõuab head vaistu ja kogemust, nii et ka siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Seega võib väita, et toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” hea maine on tihedalt seotud päritolupiirkonnaga.

Toode „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” on tarbijate seas saavutanud populaarsuse ning tootel on tänu piirkondlikule päritolule eriline maine, mis põhineb selle pikaajalisel valmistamise traditsioonil Švaabimaal ja seal välja kujunenud „Spätzle” valmistamise käsitöönduslikel oskustel – kusjuures käsitsi lõigutud „Spätzle” on eriline kvaliteedimärk. Juba 1965. aastal Konsumgenossenschaft Stuttgart e.G. poolt läbiviidud üleriigiline küsitlus näitas, et kõige enam hinnatakse toodet „Spätzle” Stuttgardis ja Reutlingenis. Švaabimaa kirjandusest võib leida švaabide lemmiktoidu kohta ka palju luuletusi, nagu näiteks 1838. aastal ajalehes Schwarzwälder Bote avaldatud luuletused „Das Lob der Schwabenknöpfle”, „Schwäbische Leibspeisa” ja „Spätzles-Lied”. Lisaks sellele mainitakse toodet „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” arvukate pidustuste ja tavadega seoses ning seda turustatakse ka turismitootena, korraldades toidunädalaid või kursusi, seminare ja „Spätzle” lõikumise võistlusi. Viimasel ajal nähakse tootes „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” ka Švaabimaa kulinaarset saadikut.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

23. mai 2008. aasta väljaandes Markenblatt, 21. köide, 7a-aa osa, lk 33858.

(http://www.register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/127)

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/24

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 191/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ΚΟΥΦΕΤΑ ΑΜΥΓΔΑΛΟΥ ΓΕΡΟΣΚΗΠΟΥ” („KOUFETA AMYGDALOU GEROSKIPOU”)

EÜ nr: CY-PGI-0005-0800-02.03.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Κουφέτα Αμυγδάλου Γεροσκήπου” („Koufeta Amygdalou Geroskipou”)

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Küpros

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 2.4.

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Koufeta Amygdalou Geroskipou” on valmistatud röstitud suhkrustatud mandlitest.

Lõpptootel on järgmised põhiomadused.

 

Füüsilised omadused

 

Kuju: ovaalne/mandlikujuline

 

Värvus: valge

 

Keemilised omadused

Niiskusesisaldus: 2–4 %

 

Organoleptilised omadused

 

Välispind/tekstuur: võrreldes samalaadsete toodetega muutub sellele tootele iseloomulik kare suhkrusiirupist väliskiht närimisel pehmemaks ning annab meeldiva järelmaitse (sulab suus kergesti). Suhkrust kattekihi paksus on vahemikus 2–4 mm.

 

Maitse: suhkrule iseloomulik magusus ja röstitud mandlitele omane maitse.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” tootmiseks kasutatakse: a) mandleid ning b) granuleeritud roosuhkrut.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” tootmine ja pakendamine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas (Geroskipou omavalitsusüksus); nii suhkur kui mandlid võivad pärineda väljastpoolt määratletud geograafilist piirkonda.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toodet „Koufeta Amygdalou Geroskipou” ei tohi pakendada üle 45 °C temperatuuri juures, kuna kondensatsioon tekitab niiskust pakendikottides. Niipea kui temperatuur langeb alla 45 °C, võib alustada toatemperatuuril toimuva pakendamisega. Kui toodet „Koufeta Amygdalou Geroskipou” ei pakendata õigel ajal, läheb liiga palju niiskust kaduma ja mandlid ei ole närimisel piisavalt pehmed (st nende iseloomulikud organoleptilised omadused muutuvad). Teisisõnu on toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” pakendamise aeg äärmiselt olulise tähtsusega, kuna see määrab ära toote lõplikud organoleptilised omadused. Seetõttu on toodet „Koufeta Amygdalou Geroskipou” kohustuslik pakendada määratletud geograafilises piirkonnas. Sellega tagatakse ka toote autentsus ja jälgitavus.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” märgistamisel on näidatud ka tootmiskuupäevast alates algav ühe kuu pikkune säilimisaeg.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geroskipou omavalitsusüksuse halduspiirid.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” valmistamisel kasutatakse ühe kohaliku perekonna traditsioonilist retsepti. Selle toote valmistamisega Geroskipou omavalitsusüksuses on kuni tänapäevani hõivatud Sophocles Athanasiose järeltulijad. Sophocles Athanasios alustas „Koufeta Amygdalou Geroskipou” valmistamist 1895. aastal. Geroskipou omavalitsusüksuses on Sophocles Athanasiose järeltulijad toodet „Koufeta Amygdalou Geroskipou” valmistanud rohkem kui sajandi vältel täiesti ühesugusel viisil. Seega on toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” tootmiseks vajalik asjatundlikkus ja oskusteave määratletud geograafilises piirkonnas olemas olnud alates 1895. aastast ning seda on pärandatud põlvest põlve kuni tänase päevani. Toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” kogenud tootjad on nooremale põlvkonnale oma oskusi jaganud ja teevad seda ka praegu – nii antakse teadmised alati edasi isalt pojale.

Raamatus „Geroskipou – Old and New” (Geroskipou – vana ja uus) (Aristidou and Vakis, 1992) viidatakse suhkrustatud mandlite (mida peamiselt müüdi pidustuste ajal) valmistamisele Geroskipous pärast 1930. aastat. Ka raamatus „Geroskipou – A Historical and Folkloric Study” (Geroskipou – ajaloo- ja folkloorialane uuring) (Hatzikyriakos, 2000) on viidatud siirupist, suhkrust ja mandlitest tootele, mida valmistatakse väikeses potis keetes. Toote valmistamise ajaloos oli oluline hetk 1937. aastal Stroumbis, kui sealsel erilaadal omistati tootele „Koufeta Amygdalou Geroskipou” auhind.

Toodet „Koufeta Amygdalou Geroskipou” on mainitud ka Geroskipou omavalitsuse raamatus „Geroskipou from Antiquity to the present day” (Geroskipou antiikajast tänapäevani) (2008). Kuukirja „O Tahidromos tis Paphou” 2010. aasta augustikuu numbris on intervjuu toodet „Koufeta Amygdalou Geroskipou” tänapäevani valmistava pikaajalise tootjaga ning intervjuus on mainitud, et see toode on üks Geroskipous pikka aega püsinud traditsioonilistest toodetest.

5.2.   Toote eripära:

Toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” teevad ainulaadseks kaks asjaolu:

a)

19. sajandi lõpust alates Geroskipou omavalitsusüksuses kasutatud traditsioonilisel tootmismeetodil põhinev maine ning

b)

teatavad organoleptilised omadused, mis eristavad seda toodet muudest samalaadsetest toodetest: eelkõige selle iseloomulik kare välispind ja suhkrusiirupist kattekiht, mis närimisel muutub pehmemaks ning suus kergesti sulades jätab meeldiva järelmaitse. Tootel „Koufeta Amygdalou Geroskipou” on ka suhkrule iseloomulik magusus. Ühelgi teisel suhkrustatud mandliliigil ei ole üksnes sellele tootele ainuomast karedat välispinda, tekstuuri ja magusust. Toode „Koufeta Amygdalou Geroskipou” on valmistatud ilma mandlituuma kaitsva või isoleeriva vahata (mandli õlisisalduse säilitamiseks kasutatav tootmismeetod muude suhkrustatud mandlite puhul). Tootmisprotsessis ei kasutata muid tooraineid peale mandlite ja suhkru. Samuti ei kasutata muid lisameetodeid, et suhkrustatud mandleid poleerida (suhkrustatud mandli töötlemise järel mandlite katmine vahaga või nende mehhaaniline lihvimine), nagu seda tehakse muude suhkrustatud mandliliikide puhul. Seetõttu on toote pealispinnal olevad poorid avatud ja pealispind kare – see eristab toodet muudest suhkrustatud mandlitest. Kuna muid tooraineid ei kasutata, on toode „Koufeta Amygdalou Geroskipou” säilivusaja vältel pehmem ja magusam kui muud suhkrustatud mandlid, mille puhul lisatakse muid tooraineid, et kõrvaldada toote magusust.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Toode „Koufeta Amygdalou Geroskipou” on hästi tuntud kogu Küprosel. Nagu eespool nimetatud, on toodet „Koufeta Amygdalou Geroskipou” valmistatud Geroskipou omavalitusüksuses pikka aega ning sellega seotud oskusteavet on põlvest põlve edasi antud tänase päevani. Toote „Koufeta Amygdalou Geroskipou” ainulaadsus ja selle eriomadused on Geroskipou omavalitsusüksuse tootjate teadmiste ja oskuste ning eriti kasutatud tootmismeetodi tulemus. Tootele „Koufeta Amygdalou Geroskipou” iseloomulik eriline tekstuur on saadud tänu toote valmistusviisile, mis hõlmab eelkõige röstitud mandli suhkrusiirupiga katmise protsessi pikkust, mandli suhkrustamisseadme vibreerimist selle protsessi vältel ning toote valmistamiseks kasutatavat retsepti. Oskusteabe alustalaks peetav tootmisprotsessi põhielement on asjaolu, et tootja peab mandli suhkrustamisseadme juures seisma kogu protsessi vältel, et jälgida kogu siirupiga katmise protsessi nii, et ta saaks vajaduse korral siirupi paksuse ja kvaliteedi ning temperatuuri muutmiseks viivitamata sekkuda. Samuti on olulise tähtsusega röstitud mandlite suhkrusiirupiga katmise aja pikkus ning mandlite suhkrustamisseadme vibreerimine suhkrustamise protsessi vältel. Kui mandlid kaetakse suhkrusiirupiga ettenähtust varem ja/või mandli suhkrustamisseade ei vibreeri õiges rütmis, siis kleepuvad mandlid üksteise külge. Ja kui mandlid kaetakse suhkrusiirupiga ettenähtust hiljem ja/või mandli suhkrustamisseade ei vibreeri õiges rütmis, siis mandlid jäävad kuivaks ja suhkur neisse ei imendu. Geroskipou tootjate autentsed kohapealsed tootmismeetodid ning kohalikud teadmised ja kogemused moodustavad kokku traditsiooni ühe osa. Spetsifikaadis kirjeldatud retsepti edukus on saavutatud tänu asjaolule, et kasutatakse üksnes kahte toorainet – nimelt ei midagi muud kui suhkrut ja mandleid (vastupidiselt muude suhkrustatud mandlite tootmismeetodile, mille puhul kasutatakse ka muid tooraineid).

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

 

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

 

http://www.moa.gov.cy/moa/da/da.nsf/All/BAB8773EB6D4C5BD422576CD00354E95/$file/EvnoikiApofasiYpourgou4406Jan10.pdf?OpenElement

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.