Euroopa Liidu C 238/6. j

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/1

EUROOPA PARLAMENT

ISTUNGJÄRK 2016–2017

12.–15. detsembri 2016. aasta istungid

Istungjärgu protokoll on avaldatud ELTs C 387, 16.11.2017.

VASTUVÕETUD TEKSTID

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/2

P8_TA(2016)0485

Põhiõiguste olukord Euroopa Liidus 2015. aastal

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioon põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal (2016/2009(INI))

(2018/C 238/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

—	võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 1948. aastal,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse lepinguid ja ÜRO lepingu alusel loodud organite praktikat,

—	võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis võeti vastu New Yorgis 13. detsembril 2006 ja mille EL ratifitseeris 23. detsembril 2010. aastal,

—	võttes arvesse puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee 2015. aasta oktoobris vastu võetud lõppjäreldusi,

—	võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis võeti New Yorgis vastu 20. novembril 1989,

—

võttes arvesse järgnevaid ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldisi märkusi: nr 6 (2005) saatjata ja vanematest eraldatud laste kohtlemise kohta väljaspool päritoluriiki, nr 7 (2005) lapse õiguste kohaldamise kohta varases lapsepõlves, nr 9 (2006) puuetega laste õiguste kohta, nr 10 (2007) laste õiguste kohta alaealiste kohtus, nr 12 (2009) lapse õiguse kohta olla ära kuulatud, nr 13 (2011) lapse õiguse kohta mitte kannatada vägivalla mitte ühegi vormi käes, nr 14 (2013) lapse õiguse kohta seada tema huvid esikohale,

—

võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja Pekingi tegevusprogrammi, oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta (1) ning oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ (2) ning nõukogu 5. juuni 2014. aasta järeldusi „Naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõikide vormide, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ennetamine ja selle vastu võitlemine“,

—	võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

—	võttes arvesse 1990. aasta kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni,

—	võttes arvesse ÜRO 1949. aasta inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsiooni,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo soovituslikke põhimõtteid ja suuniseid rahvusvahelistel piiridel inimõiguste austamise kohta,

—	võttes arvesse tõe, õigluse ja reparatsioonide edendamise ja teatavate sündmuste mittekordumise tagamise ÜRO eriraportööri 22. juuli 2014. aasta aruannet,

—	võttes arvesse 2002. aasta Madridi rahvusvahelise vananemisalase tegevuskava piirkondlikku rakendusstrateegiat;

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 48/134 lisatud põhimõtteid, mis käsitlevad inimõiguste edendamise ja kaitse riiklike institutsioonide staatust (Pariisi põhimõtted),

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, eelkõige kohtuasju 18766/11 ja 36030/11, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1985 (2014) rahvusvähemuste olukorra ja õiguste kohta Euroopas,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu hartat demokraatliku kodakondsuse ja inimõiguste alase hariduse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni,

—	võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (3),

—	võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (5),

—	võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (6),

—	võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (7),

—	võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (8),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (9),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste kohta (10) ja 2015. aasta juulist septembrini toimunud komisjoni avaliku konsultatsiooni tulemusi,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (11),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (12),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (13),

—	võttes arvesse direktiive kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõiguste kohta,

—	võttes arvesse 2015. aasta detsembris vastu võetud isikuandmete kaitse paketti,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/1624 (14), millega luuakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL (15) (varjupaigamenetluste direktiiv),

—	võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002 Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel eesistujariigi tehtud järeldusi;

—	võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldustega vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti perioodiks 2011–2020,

—	võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2011. aasta järeldusi väikelaste hariduse ja hoiu kohta,

—	võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 5.–6. juuni 2014. aasta järeldusi sisserändajate Euroopa Liitu integreerimise poliitika kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2015. aasta järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

—	võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku 7. detsembri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 16. juunil 2016. aastal vastu võetud järeldusi, milles käsitletakse LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust,

—	võttes arvesse nõukogu järeldusi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) kohta,

—	võttes arvesse deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (Pariisi deklaratsioon),

—	võttes arvesse välisasjade nõukogu 24. juunil 2013 vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

—	võttes arvesse Eurobaromeetri uuringut „Diskrimineerimine ELis 2015. aastal“,

—	võttes arvesse komisjoni teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (COM(2014)0158) ja nõukogu järeldusi õigusriigi põhimõtte austamise tagamise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni loetelu LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmetest,

—	võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus (SWD(2016)0054),

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Kolmandate riikide kodanike integratsiooni tegevuskava“ (COM(2016)0377),

—	võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“, eriti selle eesmärke vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta,

—	võttes arvesse OECD / Euroopa Liidu väljaannet „Indicators of Immigration Integration 2015 – Settling In“ (Sisserändajate integratsiooni näitajad 2015 – kohanemine),

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks“ (COM(2013)0083) ja 20. veebruari 2013. aasta soovitust 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“,

—	võttes arvesse komisjoni 29. mai 2013. aasta eduaruannet Barcelona eesmärkide kohta pealkirjaga „Väikelaste hoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2013)0322),

—	võttes arvesse inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat aastateks 2012–2016 (COM(2012)0286), eelkõige selle sätteid lastekaitsesüsteeme ja parimate tavade vahetamist käsitlevate suuniste väljatöötamise rahastamise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ (COM(2011)0173) ja Euroopa Ülemkogu 24. juuni 2011. aasta järeldusi,

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Liikumine romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise suunas“ (COM(2013)0454),

—	võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta (COM(2016)0265) ja sellega seotud töödokumente,

—	võttes arvesse komisjoni 2013. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanikud – teie õigused, teie tulevik“ (COM(2013)0269),

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ja nõukogu soovituse (romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta) rakendamise hindamine: 2016“ (COM(2016)0424),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet ELi korruptsioonivastase võitluse kohta (COM(2014)0038),

—	võttes arvesse Euroopa rände tegevuskava (COM(2015)0240),

—	võttes arvesse Euroopa julgeoleku tegevuskava (COM(2015)0185),

—	võttes arvesse komisjoni iga-aastase põhiõiguste kollokviumi 2015. aasta järeldusi,

—	võttes arvesse avaliku konsultatsiooni tulemusi teemal „Meedia mitmekesisus ja demokraatia“ enne 2016. aasta iga-aastast põhiõiguste kollokviumit,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426),

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut seoses ELi ühinemisega Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga,

—	võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni edusammude kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel (16),

—	võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi tegevuskava kohta (17),

—	võttes arvesse oma resolutsioone soolise võrdõiguslikkuse kohta,

—	võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni saatjata alaealiste olukorra kohta Euroopa Liidus (18),

—	võttes arvesse oma resolutsioone põhiõiguste ja inimõiguste kohta, eriti kõige hilisemat, 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2013–2014) (19),

—	võttes arvesse oma rännet käsitlevaid resolutsioone, eriti kõige hilisemat, 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta (20),

—	võttes arvesse oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas (21),

—	võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta (22),

—	võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus (23),

—	võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni rahvusvahelise romade päeva puhul romade diskrimineerimise kohta Euroopas ja II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis (24),

—	võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni ELi harta ja ühesuguste tingimuste kohta meediavabaduse tagamiseks kõikjal ELis (25),

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (26),

—	võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust lõpetada komisjoni puudutav omaalgatuslik uurimine OI/8/2014/AN,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu esitatud arvamust 2/2013 lepingu eelnõu kohta, mis käsitleb ELi ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid ja praktikat ning riiklike konstitutsioonikohtute praktikat, kus kasutatakse hartat viiteallikana riigisisese õiguse tõlgendamisel, eelkõige kohtuasju C-83/14, C-360/10, C-70/10, C-390/12, C-199/12, C-200/12, C-201/12, C-404/15, C-659/15, C-362/14,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta põhiõiguste aruannet,

—	võttes arvesse Põhiõiguste Ameti käsiraamatut, milles käsitletakse ELi õigust seoses lapse õigustega (2015),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta uuringut „Lapsesõbralik õigusemõistmine – spetsialistide seisukohad ja kogemused laste osalemise kohta tsiviil- ja kriminaalprotsessides kümnes ELi liikmesriigis“,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta aruannet „Puuetega laste vastane vägivald: õigusaktid, poliitika ja programmid ELis“,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ELi LGBT-inimeste uuringut (2013), tema aruannet „Transinimesena Euroopa Liidus – ELi LGBT-inimeste uuringu tulemuste võrdlev analüüs“ (2014) ja tema aruannet intersooliste inimeste põhiõiguste olukorra kohta (2015),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet „Üleeuroopaline naistevastase vägivalla uuring“,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringut „Juudivastasus – ülevaade kättesaadavatest andmetest Euroopa Liidus 2004.–2015. aastal“,

—	võttes arvesse Põhiõiguste Ameti võrdlevat õiguslikku analüüsi „Protection against discrimination on grounds of sexual orientation, gender identity and sex characteristics in the EU“ (Kaitse seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste alusel diskrimineerimise eest ELis),

—	võttes arvesse Põhiõiguste Ameti uuringuid ELi vähemuste ja diskrimineerimise kohta (EU-MIDIS) ja uuringut romade kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit ja instituudi 2015. aasta aruannet pealkirjaga „Reconciliation of work, family and private life in the European Union: Policy review“ (Töö, pere- ja eraelu ühitamine Euroopa Liidus: ülevaade poliitikast),

—	võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi uuringut naistevastast seksuaalvägivalda käsitlevate kättesaadavate andmete ja ressursside kindlakstegemiseks ja kaardistamiseks ELis,

—	võttes arvesse Europoli 2016. aasta aruannet inimkaubanduse olukorra kohta ELis,

—	võttes arvesse Eurostati 2015. aasta aruannet „Inimkaubandus“,

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) uuringuid „Tööaeg ning töö- ja eraelu tasakaal elukäigu perspektiivist“ (2013), „Laste ja ülalpeetavate hooldamine: mõju noortele töötajatele“ (2013) ja „Töötamine ja hooldamine: ühitamismeetmed demograafilise muutuse ajal“ (2015),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta mais läbiviidud uuringut „Gender equality in employment and occupation – Directive 2006/54/EC: European Implementation Assessment“ (Sooline võrdõiguslikkus tööhõive ja elukutse küsimustes – direktiivi 2006/54/EÜ Euroopa tasandil rakendamise hinnang),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Diskrimineerimine soo ja puude tõttu“,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 16. juunil 2016. aastal toimunud kuulamist põhiõiguste teemal,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0345/2016),

arvestades, et kõigi põhiõiguste kaitsmine on ülioluline; arvestades, et ELi põhiõiguste harta on saanud aluslepingute lahutamatuks osaks; arvestades, et ELis ja liikmesriikides leiavad aset põhiõiguste rikkumised, nagu kajastavad komisjoni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu ja ÜRO ning valitsusväliste organisatsioonide aruanded;

B.	arvestades, et Euroopa Liit on ühendus, mis rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

arvestades, et õigusriik on Euroopa liberaalse demokraatia nurgakivi ja Euroopa Liidu üks aluspõhimõtetest, mis tugineb kõigi liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele, ning et õigusriigi põhimõtte austamine on aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate põhiõiguste ja kohustuste kaitsmise eeldus;

arvestades, et praeguste probleemide valguses peavad EL ja liikmesriigid kõigis oma võetavates meetmetes neid väärtusi au sees hoidma ja nende järgmise tagama; arvestades, et viisil, kuidas õigusriigi põhimõtet rakendatakse riiklikul tasandil, on keskne roll liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel; arvestades, et ELi lepingu artikli 17 kohaselt peab aluslepingute kohaldamise tagama komisjon;

arvestades, et ELi institutsioonid on juba alustanud menetlusi nn Kopenhaageni dilemma lahendamiseks; arvestades, et hiljutised suundumused on näidanud, et on vaja läbi vaadata ja integreerida olemasolevad vahendid ja mehhanismid, millega tagada aluslepingute põhimõtete ja väärtuste täielik ja nõuetekohane rakendamine, ning et tuleb välja töötada mõjus mehhanism, et täita veel olemasolevad lüngad ja tagada aluslepingu põhimõtete ja väärtuste kaitse ja edendamine kogu liidus; arvestades, et see mehhanism peaks olema tõenduspõhine, objektiivne, mittediskrimineeriv, hõlmama võrdseid hindamiskriteeriume, järgima subsidiaarsuse, vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning kohalduma nii liikmesriikidele kui ka liidu institutsioonidele ning selle aluseks peab olema järkjärguline käsitlusviis, mis hõlmab nii ennetavat kui ka korrigeerivat osa;

F.	arvestades, et Euroopa Liit on võtnud endale ülesandeks kaitsta massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust ning õigust saada teavet ja arvamusvabadust, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste konventsioonis;

arvestades, et ränne on Euroopa Liidu oleviku ja tuleviku osa ja üks meie aja suurimaid probleeme, kuna ELil ja selle liikmesriikidel on sellega seoses rahvusvahelised humanitaarkohustused, aga ka võimalused demograafilistel põhjustel, ning see vajab tulevikku suunatud lahendusi nii lühiajalise kui ka keskpika kriisiohje seisukohast ning pikaajalisi integreerimise ja sotsiaalse kaasamise meetmeid;

H.	arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni (Genfi konventsioon) ja selle 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga ning hartaga;

I.	arvestades, et komisjon võttis 2015. aasta septembrist detsembrini seoses liikmesriikide poolt Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ebapiisava ülevõtmise ja rakendamisega vastu 48 rikkumist käsitlevat otsust;

J.	arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel hukkus 2015. aastal või jäi teadmata kadunuks vähemalt 3 771 Euroopasse kui turvalisse paika jõuda üritanud inimest, mis tähendab, et viimase kahekümne aasta jooksul hukkunud või teadmata kadunud isikute arv on nüüd üle 30 000;

K.	arvestades, et terrorismiaktid on üks kõige tõsisemaid põhiõiguste ja -vabaduste rikkumisi; arvestades, et on vaja asjakohaseid vahendeid, et kaitsta ELi kodanikke ja elanikke ning reageerida sellistele rikkumistele ühemõtteliselt ja nende vastu õigusriigi põhimõtete raames võidelda;

L.	arvestades, et satiiriajakirja Charlie Hebdo kaheksa ajakirjaniku mõrvaga 7. jaanuaril 2015 üritati rünnata meedia-, väljendus- ja kunstivabadust Euroopa Liidus;

arvestades, et kõikides meetmetes, mida liikmesriigid ja EL võtavad, on oluline järgida põhiõigusi ja kodanikuvabadusi, sh õigust era- ja pereelule, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, süütuse presumptsiooni ja õigust kaitsele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, väljendusvabadust, vabadust saada teavet, mõttevabadust, südametunnistuse- ja usuvabadust; arvestades, et mõjus demokraatlik kontroll julgeolekumeetmete üle on keskse tähtsusega; arvestades, et koos ELi kodanike julgeoleku tagamisega tuleb säilitada nende õigused ja vabadused; arvestades, et need on ühe ja sama mündi kaks külge;

N.	arvestades, et vastavalt harta artiklile 52 võib hartas sätestatud õigustele ja vabadustele piiranguid seada proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt üksnes juhul, kui need on vajalikud;

O.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaselt tuleb liikmesriikide pädevust seoses julgeolekuteenistusega austada;

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (27) (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)) kohaselt, eelkõige vastavalt artikli 15 lõikele 1 ei kehtesta liikmesriigid edastamis-, talletamis- ja veebimajutusteenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid;

Q.	arvestades, et komisjoni hinnangul langeb ELis kuriteo ohvriks igal aastal 75 miljonit inimest;

arvestades, et inimkaubandus on raske kuritegu, mis pannakse sageli toime organiseeritud kuritegevuse raames ja kujutab endast tõsist rünnakut inimväärikuse vastu ja põhiõiguste rikkumise üht kõige rängemat vormi, mõjutab ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi ning on ELi hartaga sõnaselgelt keelatud;

S.	arvestades, et inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil on endiselt kõige laiemalt levinud inimkaubanduse vorm; arvestades, et 76 % ELis registreeritud ohvritest on naised; arvestades, et 70 % ELis kindlakstehtud inimkaubanduse ohvritest on ELi kodanikud;

T.	arvestades, et direktiivis 2011/36/EL on soolist aspekti arvestades kehtestatud ühissätted, et tugevdada inimkaubandusega seotud kuritegude ennetamist ja selliste kuritegude ohvrite kaitset;

U.	arvestades, et inimkaubandus ja inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine on kaks väga erinevat nähtust, kuid mõnel juhul võib nende vahel olla seos;

arvestades, et diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, vihkamist õhutavad avaldused ja vihakuriteod, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast või eelarvamustest isiku usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi suhtes, ähvardavad Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide põhiväärtusi; arvestades, et poliitiliste jõudude hulgas sageneb vihakõne ning elanikkonna olulistes rühmade kasvavad ksenofoobia ja muud eelarvamused, sealhulgas interneti kaudu; arvestades, et diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemine on väga oluline sallivust, mitmekesisust ja vastastikust austust käsitlevate Euroopa väärtuste järgimise tagamiseks;

arvestades, et inimesed võivad langeda mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimise ohvriks; arvestades, et poliitikameetmetes, mis on suunatud mingi konkreetse diskrimineerimise põhjusega tegelemiseks, tuleks pöörata tähelepanu konkreetsete rühmade olukorrale, kes võivad langeda mitmekordse diskrimineerimise ohvriks, mis võib muu hulgas põhineda vanusel, rassil, usul, seksuaalsel sättumusel, sool või puudel;

X.	arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on ELi aluspõhimõte ja igasugune sooline diskrimineerimine on keelatud;

arvestades, et naistevastane vägivald on selline põhiõiguste rikkumine, mis puudutab kõiki ühiskonnakihte ega olene vanusest, haridusest, sissetulekust, ühiskondlikust positsioonist ega päritolu- või elukohariigist; arvestades, et sooline ebavõrdsus ja soolised stereotüübid suurendavad vägivalla ja muud liiki ekspluateerimise ohtu ning takistavad naiste täieõiguslikku osalemist kõikides eluvaldkondades;

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti naistevastast vägivalda käsitleva küsitluse tulemuste põhjal on üks kolmest naisest ELis pärast 15aastaseks saamist kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, üks naine kümnest on sattunud mingit laadi seksuaalse vägivalla ohvriks ja üht naist kahekümnest on vägistatud;

AA.	arvestades, et soopõhist ja naistevastast vägivalda talutakse paljudes kohtades ikka veel nö vaikides ja sellest jäetakse ohvrite ametiasutuste vastase usalduse puudumise tõttu sageli politseile teatamata; arvestades, et vaja on nulltolerantsil põhinevat lähenemisviisi;

AB.	arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning sellega seonduvad õigused on liikmesriikide pädevuses; arvestades, et EL saab siiski liikmesriike parimate tavade edendamisel toetada;

AC.	arvestades, et tuleb tagada võrdne ligipääs tervishoiule, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule, sõltumata naiste majanduslikust olukorrast, puudest ja geograafilisest asukohast;

AD.

arvestades, et lapsed on meie ühiskonna tulevik ja meie vastutame nende oleviku eest; arvestades, et haridus on üks parimaid viise, kuidas vastavalt harta artiklile 14 edastada formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse meetodite abil selliseid väärtusi nagu rahu, sallivus, kooseksisteerimine, võrdõiguslikkus, õiglus ja inimõiguste austamine;

AE.	arvestades, et lasteabi telefonid, teabeteenused ja muud sarnased vahendid on laste õiguste rikkumisega seotud juhtumite puhul kasulikud teadlikkuse tõstmise, suunamise ja teatamise mehhanismid;

AF.

arvestades, et laste seksuaalsest kuritarvitamisest otseülekannete tegemine ei ole enam esilekerkiv uus suund, vaid väljakujunenud reaalsus; arvestades, et lastele võivad tekitada kahju veebis kontakti otsimine ja ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil, mis kõige tõsisematel juhtudel võib viia seksuaalsuhtele sundimise ja muude kuritarvitamise vormideni, ning et laste seksuaalse kuritarvitamise ärahoidmiseks haridusprogrammide kaudu ja liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tugevdamiseks pedofiilivõrgustikega võitlemiseks ei tegutseta piisavalt;

AG.	arvestades, et õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele on oluline eelkõige laste puhul, kes on ühiskonna kõige kaitsetum osa;

AH.	arvestades, et lapse õiguste konventsiooni artikli 37 ja lapse parimate huvide põhimõtte rakendamisel ei tohiks saatjata ja vanematest eraldatud lapsi üldjuhul kinni pidada ning tuleks tagada nende paigutamine turvalisse keskkonda koos kogu vajaliku kaitse, tervishoiu ja haridusega;

AI.

arvestades, et vähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine on üks ELi aluspõhimõtteid; arvestades, et vähemuste tulemuslikku kaitset tuleb tugevdada; arvestades, et populismi ja ekstremismi üha suurema leviku kontekstis tuleks edendada kooseksisteerimist ja austust vähemuste vastu; arvestades, et vähemused aitavad suurendada Euroopa rikkust ja mitmekesisust; arvestades, et rändekriis on vallandanud Euroopas vähemuskogukondade vastase usaldamatuse ja kasvava viha;

AJ.

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta aruandes leiti, et diskrimineerimine ja romavastasus takistab jätkuvalt romade tulemuslikku integreerimist; arvestades, et 2015. aasta Eurobaromeetri diskrimineerimist puudutava küsitluse kohaselt peetakse etnilist päritolu kõige sagedasemaks diskrimineerimise põhjuseks;

AK.

arvestades, et paljud romad kannatavad Euroopas nii üksikisiku kui ka rühmana igapäevaelus romavastasuse, süstemaatiliste eelarvamuste, sallimatuse, vaenulikkuse, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all; arvestades, et roma laste segregatsioon koolis on enamikus liikmesriikides endiselt püsiv probleem; arvestades, et romade diskrimineerimine tööturul ei võimalda neil parandada oma võimet murda välja vaesuse nõiaringist;

AL.

arvestades, et nii Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 8, 9, 10, 19 ja 21 kui ka Euroopa Liidu Kohtu praktika tunnustavad sotsiaalsete põhiõiguste tähtsust, rõhutades seega, et neid õigusi, eelkõige ametiühinguõigusi, streigiõigust ning ühinemis- ja kogunemisõigust tuleb kaitsta samal viisil nagu teisi hartas tunnustatud põhiõigusi;

AM.	arvestades, et vaid 27 % eurooplastest teab Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112 ning praeguseni ei ole kõigil inimestel sellele juurdepääsu;

AN.	arvestades, et kõikidel liikmesriikidel on kohustus kaitsta iga inimest, sh LGBTI-inimesi, igasuguse diskrimineerimise ja vägivalla eest; arvestades, et igasugune diskrimineerimine ja vägivald seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel tuleks hukka mõista;

AO.	arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tehtud väliuuringu kohaselt on valitsev negatiivne sotsiaalne hoiak ja stereotüübid LGBTI-inimeste diskrimineerimise ja nendevastaste vihakuritegudega võitlemisel suurimaks takistuseks;

AP.	arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringust LGBTI-inimeste vastu suunatud diskrimineerimise, vägivalla ja ahistamise kohta nähtus, et transsoolised inimesed kannatavad selle all kõige rohkem;

Põhiõiguste ja väärikuse kaitse

kordab, et inimväärikus on kõigi põhiõiguste puutumatu alus ning seda ei tohiks kasutada tööriistana, vaid et seda tuleb austada ja kaitsta kõigis ELi algatustes; nõuab Euroopa Liidu kodanike teadlikkuse suurendamist kõikide inimeste sünnipärase väärikuse kohta, et muuta ühiskond inimlikumaks ja õiglasemaks;

mõistab hukka kõigi inimeste mis tahes vormis diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla, sest need kujutavad endast inimväärikuse otsest rikkumist;

kordab oma nõuet austada väärikust elu lõpul; rõhutab, et surmanuhtlus on vastuolus ELi põhiväärtustega;

rõhutab, et liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on aluslepingus sätestatud kohustus vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikele 2; märgib, et see tugevdaks põhiõiguste kaitset Euroopa Liidus, ning ootab, et ühinemist segavad juriidilised takistused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti;

Õigusriik

rõhutab, et inimõigused on üldised, lahutamatud ja alati täiendavad ning et seepärast tuleb jõukas ja mitmekesises ühiskonnas saavutada kõigi õiguste vahel õiglane tasakaal; rõhutab, kui tähtis on tagada põhiõiguste harta artiklis 2 sätestatud põhimõtete täielik rakendamine nii ELi kui ka riigisisestes õigusaktides; palub komisjonil alustada rikkumismenetlust, kui mingi liikmesriik rikub ELi õigust rakendades hartat;

tuletab meelde, et suhetes maailmaga peaks liit aitama kaasa inimõiguste kaitsmisele; kutsub ELi institutsioone üles tagama nende õiguste kaitse kõrge taseme nii välissuhetes kui ka välismõju avaldavas sisepoliitikas;

märgib, et oluline on tagada Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa ühiste väärtuste täielik järgimine Euroopa ja liikmesriikide õiguses, avalikus poliitikas ja selle rakendamises; leiab, et õigusriigi põhimõtte kaitsmiseks peavad kõik riigi tasandi osalejad suurendama pingutusi õigusriigi põhimõtte alalhoidmiseks ja selle tugevdamiseks; märgib, et tõhus, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem on õigusriigi toimimiseks ülitähtis;

märgib, et liikmesriikide ja ELi vaheline ja liikmesriikide endi vaheline korrapärane teabevahetus, mis põhineb objektiivsetel kriteeriumidel ja konteksti hindamisel, võib tulevikus õigusriigiga seotud probleeme leevendada ja ennetada; kordab oma üleskutset luua demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist käsitlev liidu pakt, mis peaks sisaldama iga-aastast aruannet koos riigipõhiste soovitustega; on seisukohal, et see aruanne tuleks koostada paljude allikate põhjal, sh Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu ja ÜRO aruanded, ning see peaks hõlmama ja täiendama olemasolevaid vahendeid (nt õiguskaitse tulemustabel) ja asendama Bulgaaria ja Rumeenia koostöö- ja jälgimiskorra;

väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu korraldab õigusriigi teemal korrapäraselt arutelusid; on seisukohal, et liidu pakt peaks hõlmama õigusriigi põhimõtet käsitlevat komisjoni raamistikku ja nõukogu õigusriiki käsitlevat dialoogi ning nõukogu peaks pidama oma arutelusid riigipõhiseid soovitusi sisaldava iga-aastase aruande põhjal;

10.

tuletab meelde, et põhiõigused tuleks lisada kõigi seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangutesse;

11.

rõhutab, et aluslepingutes sätestatud ja vaba liikumise direktiiviga tagatud Euroopa kodanike ja nende perekondade liikumisvabadus ja õigus elada liikmesriikide territooriumil on üks Euroopa kodanike põhiõigusi;

12.

tunnistab, et riigi neutraliteet on ülimalt oluline, et kaitsta mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust, tagada kõigi usutunnituste ja veendumuste võrdne kohtlemine ning vabadus praktiseerida enda valitud usku ning usku või veendumusi vahetada;

13.

tuletab meelde, et väljendus-, teabe- ja meediavabadus on demokraatia ja õigusriigi tagamisel põhilise tähtsusega; mõistab kindlalt hukka ajakirjanike ja meediakanalite vastu suunatud vägivalla, surveavaldused ja ähvardused; kutsub liikmesriike üles hoiduma mis tahes meetmetest, mis piiravad meedia-, suhtlus- ja teabevabadust; kutsub komisjoni üles keskenduma ühinemisläbirääkimiste protsessis rohkem ka nende põhivabaduste järgimisele;

14.

kordab oma üleskutset ELile ja selle liikmesriikidele uurida võimalust võtta kasutusele rikkumisest teatajate kaitsesüsteem ja tagada ajakirjanike allikate õiguslik kaitse;

15.

väljendab muret tingimuste pärast mõne liikmesriigi vanglates, kus esineb sageli ülerahvastatust ja väärkohtlemist; juhib tähelepanu asjaolule, et vangide põhiõigused peavad olema tagatud; palub komisjonil hinnata kinnipidamispoliitika ja kriminaalõigussüsteemi mõju lastele; kutsub komisjoni üles liikmesriike selles vallas toetama ning edendama liikmesriikide asutuste vahelist heade tavade vahetust mooduste kohta, mis aitavad tagada kinnipidamisasutuses viibivate vanemate ja nende laste vahelise suhtluse;

16.

kordab, et mõistab karmilt hukka jõhkrate ülekuulamismeetodite kasutamise, mis on rahvusvaheliste õigusaktidega keelatud ja millega rikutakse muu hulgas õigust vabadusele, turvalisusele, inimlikule kohtlemisele, kaitsele piinamise eest, süütuse presumptsioonile, õiglasele kohtulikule arutamisele, õigusnõustajale ja võrdsele kaitsele seaduse alusel;

17.

kordab uuesti oma üleskutset tagada avaliku ja läbipaistva uurimisega vastutusele võtmine põhiõiguste massiliste rikkumiste eest, eeskätt mis puudutab vangide vedamist ja ebaseaduslikku kinnipidamist;

18.

rõhutab, et korruptsioon kujutab tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles võitlema süsteemse korruptsiooni vastu, töötama välja mõjusad vahendid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja selle eest sanktsioonide määramiseks, kontrollima korrapäraselt avalike (nii ELi kui ka riiklike) vahendite kasutamist ja edendama läbipaistvust;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu korruptsioonivastase strateegia, mida toetavad mõjusad vahendid; palub liikmesriikidel võtta komisjoni korruptsioonivastase võitluse aruandes toodud soovitusele järelmeetmeid; nõuab tungivalt, et nad tugevdaksid politsei- ja õigusalast koostööd korruptsiooniga võitlemisel; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone seetõttu üles hõlbustama Euroopa Prokuratuuri kiiret loomist, et anda sellega piisav sõltumatuse ja tõhususe tagatis;

Ränne, integreerimine ja sotsiaalne kaasamine

Integreerimine ja sotsiaalne kaasamine

20.

on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse saanud rändajate ja pagulaste sotsiaalne kaasamine ja integreerimine vastuvõtvasse ühiskonda on dünaamiline ja kahemõõtmeline protsess (mis hõlmab õigusi ja kohustusi), mille lahutamatuks osaks peab olema ELi aluseks olevate väärtuste austamine, aga ka asjaomaste isikute põhiõiguste austamine; usub, et see kujutab endast ühtaegu väljakutset ja võimalust, mis eeldab nii pagulastelt ja rändajatelt kui ka liikmesriikidelt, nende kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt ning vastuvõtvatelt kogukondadelt, kes kõik etendavad olulist rolli, kooskõlastatud jõupingutuste tegemist ja kohustuste võtmist;

21.

kutsub liikmesriike üles rakendama oma integratsioonipoliitikat võimalikult kiiresti, kasutades selleks asjakohaseid sihtotstarbelisi ressursse, ning kujundama seda koostöös riiklike asutuste, kohalike omavalitsuste, koolide ja valitsusväliste organisatsioonidega, aga ka rändajate ja pagulaskogukondadega; julgustab integratsiooni puudutavate heade tavade intensiivsemat jagamist; nõuab haridusprogramme, milles võetakse arvesse asjaomaste kogukondade piirkondlikke ja kohalikke aspekte;

22.

on seisukohal, et juurdepääs haridusele on rändajate ja pagulaste integreerimise üks alustalasid; rõhutab asjaolu, et sotsiaalse kaasatuse, mittediskrimineerimise ja integratsiooni poliitika ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb alati järgida võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste põhimõtet;

23.

kordab, et kultuuride ja religioonide vahelist sallivust tuleb edendada pidevate jõupingutuste ja ulatusliku dialoogi kaudu, kuhu oleksid kaasatud kõik ühiskonnas osalejad ja mis toimuks kõigil valitsuse tasanditel;

24.

julgustab liikmesriike tegema pingutusi, et hoida peresid koos, sest see aitab kaasa integratsiooniväljavaadetele pikaajalises plaanis; palub liikmesriikidel järgida komisjoni suuniseid, mis käsitlevad direktiivi 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamist; rõhutab, et liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku, et ületada selles küsimuses kiiremate otsuste tegemise ees seisvad õiguslikud ja praktilised takistused;

Rändajad ja pagulased

25.

märgib murega sisserändajate põhiõiguste rikkumisega seotud juhtumeid ELi välispiiridel ja kordab, et kõigil inimestel on õigus kasutada oma inimõigusi; tuletab meelde põhiõigust taotleda varjupaika; innustab ELi ja liikmesriike eraldama piisavalt vahendeid selleks, et avada varjupaigataotlejatele Euroopa Liitu sisenemiseks uued ohutud ja seaduslikud kanalid, et nõrgestada inimkaubandusvõrgustike ja inimsmugeldajate ärimudelit ja ennetada paljude inimeste ohtlikule teekonnale asumist; tuletab meelde, et elude päästmine on solidaarsusakt ohus olevate inimeste suhtes, aga ka õiguslik kohustus; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles järgima piirivalve tegevuses ja varjupaigamenetlustes rahvusvahelist ja ELi õigust ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; märgib, et füüsilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, kes hädas olevaid inimesi reaalselt aitavad, ei peaks kartma sellise abistamise eest karistada saamist;

26.

väljendab heameelt asjaolu üle, et hiljuti vastu võetud Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses nähakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve Ametile ette konkreetne volitus otsingu- ja päästeoperatsioonide toetamiseks ning määruses sätestatud põhiõiguste kaitse tagamiseks; ergutab liikmesriike pakkuma varjupaigatöötajatele (näiteks küsitlejad ja tõlgid) asjakohast koolitust, et teha kaitsetud rühmad kindlaks võimalikult kiiresti ja käsitleda varjupaigataotlusi vastavalt varjupaiga miinimummnõuete direktiivile ja asjakohasele Euroopa Liidu Kohtu praktikale;

27.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid kindlustaksid vastuvõtutingimused, mis ei jäta inimesi ilma nende põhiõigusest omada inimväärset elamistaset ning füüsilist ja vaimset tervist ning oleksid kooskõlas kehtivate põhiõiguste ja varjupaigaalaste õigusaktidega, pöörates erilist tähelepanu kõige kaitsetumatele rühmadele; tuletab meelde, et nii rahvusvahelise õiguse kui ka harta alusel peavad liikmesriigid uurima, millised oleksid alternatiivid kinnipidamisele; palub komisjonil jälgida Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist; kutsub liikmesriike üles tagama erivajadustega varjupaigataotlejate tulemuslikku ja varajast tuvastamist, neile kiiret kohandatud vastuvõtutingimuste pakkumist ja menetluslike tagatiste pakkumist; tuletab meelde, et õigus tegelikule menetlustele juurdepääsule on varjupaigamenetluste direktiivi lahutamatu osa ja hõlmab ka õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, seda ka kriminaalmenetluses; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid teabe andmiseks ja läbipaistvuse tagamiseks seoses rändajate ja varjupaigataotlejate kinnipidamisega liikmesriikides;

28.

nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku vaadata läbi määrus (EÜ) nr 862/2007 ja lisada sellesse sooliselt diferentseeritud andmed kinnipidamisasutuste toimimise kohta, et paremini mõista pagulaste ja varjupaigataotlejate erivajadusi ja neile reageerida; kutsub ELi ja liikmesriike üles töötama välja terviklikku poliitikat selleks, et teha lõpp naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla kõikidele vormidele, ning erimeetmeid naissoost pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse tagamiseks ja neile õiguskaitsevahenditele juurdepääsu andmiseks; rõhutab, et naissoost rändajatele võib langeda kinnipidamis- ja vastuvõtukeskustes osaks kahekordne diskrimineerimine ning neile tuleb pakkuda naiste hügieenitarbeid, privaatsust ja tervishoiuteenuseid;

29.

väljendab muret teadete üle, et organiseeritud kuritegevus on imbunud sisse rändajate vastuvõtmiseks eraldatud vahendite haldamisse, ning kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt nende vahendite kasutamist ja tagama, et kõiki eeskirjade rikkumisi uuritakse ja süüdlased võetakse vastutusele;

30.

kutsub liikmesriike üles, et nad hoiduksid poliitilise kasu nimel õhutamast oma kodanikes hirmu ja viha rändajate ja varjupaigataotlejate vastu; palub seepärast, et EL ja liikmesriigid töötaksid välja kampaaniad, mis aitaksid parandada kodanike hoiakut integratsiooni suhtes;

31.

taunib asjaolu, et komisjon ei ole ikka veel võtnud järelmeetmeid Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsioonile ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta (28) ja 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioonile ELi kodutuse kaotamise strateegia (29), eelkõige selle punktide 10 ja 11 kohta; rõhutab, et ELi kodutuse kaotamise strateegia loomise põhjused kehtivad endiselt;

Vabadus ja julgeolek

32.

peab tervitatavaks komisjoni algatusi ja peamisi meetmeid selleks, et tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd julgeoleku vallas ja saavutada ELi tulemuslik reageering terrorismile ja julgeolekuohtudele Euroopa Liidus, ning toetab täielikult meetmeid, mis sillutavad teed tulemuslikule julgeolekuliidule; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid omavahel täielikku koostööd ja parandaksid teabe vahetamist omavahel, Europoli ja muude asjakohaste ELi ametitega; rõhutab põhiõigustest kinnipidamise olulisust võitluses terrorismi vastu; nõuab olemasolevate terrorismivastaste meetmete hindamist;

33.

rõhutab, et igasugune valimatu massilise jälgimise süsteem rikub tõsiselt kodanike põhiõigusi; rõhutab, et liikmesriikide luureorganite jälgimisalase võimekusega seotud seadusandlikud ettepanekud peavad alati olema kooskõlas hartaga ning proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõttega, ning palub komisjonil, tunnistades samas liikmesriikide sellealast ainupädevust, jälgida tähelepanelikult niisuguste seadusandlike ettepanekute vastavust aluslepingutele, sest nendega seoses võivad tekkida olulised õiguslikud küsimused;

34.

rõhutab, et liikmesriigid peaksid hädaolukorras meetmete võtmisel ajati järgima aluslepinguid ja Euroopa inimõiguste konventsiooni; märgib, et kõik erandid peaksid piirduma sellega, mida konkreetses olukorras on hädasti vaja, ja olema vastavuses asjaomase liikmesriigi rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega;

35.

kutsub taas liikmesriike üles tagama, et nende luureteenistuste tegevust käsitlevad õigusraamistikud ja järelevalvemehhanismid oleksid kooskõlas hartaga ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga;

36.

nõuab kõigi radikaliseerumise ja terrorismi ärahoidmisega tegelevate, sealhulgas kohaliku ja piirkondliku tasandi õiguskaitseasutuste kaasamist nendesse jõupingutustesse ning neile nende tööks vajaliku koolituse ja teabe tagamist; väljendab muret poliitiliste, usuliste ja terroristlike liikumiste kasvava vaenulikkuse pärast ajakirjanike ja meediaväljaannete suhtes; kutsub liikmesriike üles pakkuma ajakirjanikele ja meediaväljaannetele asjakohast kaitset ning võtma olemasolevate õiguslike vahenditega vajalikke meetmeid ajakirjanike vastu suunatud rünnakute vastu;

37.

rõhutab, et ohvrite, sealhulgas terrorismi ohvrite asjakohane kohtlemine on ohvrite põhiõiguste tagamiseks hädavajalik; nõuab sellega seoses jõulist poliitikat ja mehhanisme ohvrite erivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas ohvrite õigusi käsitleva ELi direktiivi (2012/29/EL) rakendamise põhjalikku hindamist, et tagada, et ELis kuriteo ohvriks langenud isikud saavad kasutada teatavaid minimaalseid õigusi;

38.

on veendunud, et terviklik poliitika liidu kodanike radikaliseerumise ja terroriorganisatsioonide poolt värbamise ennetamise valdkonnas saab olla edukas vaid siis, kui sellega kaasnevad ka pikaajalised ennetavad deradikaliseerimise protsessid õigusvaldkonnas, haridus- ja integratsioonimeetmed ja kultuuridevaheline dialoog; rõhutab vajadust töötada sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni alal välja strateegiad, millega võideldaks ka diskrimineerimise vastu, mis takistab juurdepääsu haridusele, tööhõivele ja eluasemele;

39.

kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse ärahoidmise jõupingutustes, milles tuleb keskenduda Euroopa väärtuste, sallivuse ja kogukonna edendamisele ilma häbimärgistamata, ning palub ka liikmesriikidel oma sellealaseid pingutusi intensiivistada;

40.

on seisukohal, et diskrimineerimisvastaste õigusaktide järjekindel kohaldamine on radikaliseerumise ennetamise ja äärmusorganisatsioonidesse kuuluvate isikute deradikaliseerumist võimaldava strateegia oluline osa; tuletab meelde, et usukogukondade tõrjumine ja diskrimineerimine Euroopa Liidus võib luua soodsa pinnase kaitsetute üksikisikute liitumiseks äärmusorganisatsioonidega, mis võivad olla vägivaldsed;

41.

on seisukohal, et Euroopa varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi tuleks tugevdada, et tuvastada üksikisikud, kellel on suur oht radikaliseeruda; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema hariduse kaudu suuremaid jõupingutusi, et radikaliseerumist ära hoida; soovitab liikmesriikidel edendada algatusi internetis, et võidelda äärmusrühmituste ideede ja tegevuse vastu, ning lisada see mõõde internetis riskide ennetamise alastesse loengutesse koolides; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et aidata ohustatud isikute perekondi; nõuab parimate tavade vahetamist ja narratiivide loomist võitluseks vägivaldse äärmusluse, radikaliseerumise ja Euroopas terrorirünnakute korraldamisele ja toimepanemisele õhutamise vastu; rõhutab, et pädevate riiklike ja Euroopa tasandi asutuste vahel on vaja tihedamat piiriülest koostööd teabevahetuse parandamiseks, et võidelda tõhusamalt terrorismivõrgustike vastu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevaid koostöövahendeid võimalikult suurel määral; soovitab ELil ja liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid riskirühma kuuluvate, eriti vanglas olevate isikute radikaliseerumise ärahoidmiseks;

42.

palub komisjonil ja liikmesriikidel jõustada standardid, mis tagavad piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee soovituste ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise nii kohtueelse kinnipidamise kui ka kriminaalkaristuse tingimustes;

43.

kordab oma komisjonile esitatud soovitust Euroopa vahistamismääruse läbivaatamise kohta, eriti mis puudutab proportsionaalsuse kontrolli kehtestamist ning põhiõigusi puudutavat erandit;

Inimkaubandus

44.

kutsub ELi õiguskaitseasutusi üles tegema suuremaid jõupingutusi, mille sihtmärk on kuritegeliku inimkaubanduse võrgustikud ja nende soodustajad, ning tegema omavahel tihedamat koostööd, pöörates erilist tähelepanu laste vastu suunatud kuritegudele; toonitab vajadust koolitada inimkaubanduse ohvrite või potentsiaalsete ohvritega kontaktis olevaid teenistusi, et aidata neil asjaomaseid isikuid tõhusamalt tuvastada ja osutada neile asjakohast abi, ning keskenduda koolitusel põhiõiguste järgimisele ja eriti kaitsetus olukorras olevate isikute vajaduste täitmisele;

45.

märgib, et komisjoni aruanne edusammude kohta inimkaubanduse vastases võitluses näitab, et uued tehnoloogiad annavad organiseeritud kuritegelikele rühmitustele varasemast palju laiemas ulatuses juurdepääsu suurele hulgale potentsiaalsetele ohvritele, kuna paljud inimkaubanduse ohvrid, eelkõige seksuaalse ja tööhõive alase ekspluateerimise ohvrid värvatakse veebi kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, mis võimaldaksid takistada ja piirata uute tehnoloogiate kasutamist peamiselt naiste ja tütarlaste värbamiseks kaubitsemise eesmärgil;

46.

rõhutab, et laste kaitsetus teeb neist inimkaubitsejate jaoks eelistatud sihtrühma ning inimkaubanduse ohvriks langenud laste isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine on kasvav probleem; tuletab meelde, et mõnes liikmesriigis käsitatakse lastega kauplemist ärakasutamise eri vormina, samas kui teistes käsitletakse lastest ohvreid koos täiskasvanutega, mis pärsib tervikliku luureandmete ülevaate loomise võimalust ning parima uurimisalase reageeringu kindlaksmääramist ELi tasandil; nõuab seetõttu vahendite väljatöötamist selliste laste jälgimiseks selle kuriteonähtuse ühise määratluse alusel ning nõuetekohaste sihtmeetmete kehtestamist laste toetamiseks selles protsessis;

47.

märgib, et saatjata lastele hooldaja nimetamine on oluline selle tagamiseks, et lapse huvid oleksid kaitstud; palub liikmesriikidel kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegutsedes tugevdada vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud ja saatjata laste eestkoste süsteeme ning luua need süsteemid kooskõlas käsiraamatuga vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laste eestkoste süsteemide kohta; märgib, et süsteemi rakendamisel on vaja pöörata erilist tähelepanu laste saatjatele, lähtuda lapse parimatest huvidest ja mitte eraldada last perest või mitteametlikust saatjast;

48.

kutsub liikmesriike üles tegema võrdseid jõupingutusi, et tuvastada, kaitsta ja abistada ükskõik millise ekspluateerimise ohvreid, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnereid, erasektorit, ametiühinguid ja kodanikuühiskonda, ning tagama ELis ohvrikaitsega seotud otsuste vastastikuse tunnustamise; kutsub liikmesriike üles täies ulatuses ja nõuetekohaselt rakendama ELi inimkaubanduse vastast direktiivi, eelkõige selle artiklit 8, milles nõutakse ohvri karistamata jätmist, ja direktiivi laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastase võitluse kohta ning soovitab liikmesriikidel, ELi institutsioonidel ja asutustel tihendada omavahelist inimkaubanduse vastast koostööd, sh parimate tavade vahetust, tehes seda ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori toetusel ja inimkaubandust käsitlevate riiklike raportööride või samaväärsete mehhanismide võrgustikke;

49.

kutsub ELi ja kõiki liikmesriike üles ratifitseerima Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni; rõhutab, et nii liikmesriike kui ka asjaomaseid EL ameteid, nt Europoli, tuleks toetada nende pingutustes tuua inimkaubanduse soodustajad kohtu ette; palub liikmesriikidel ühtlasi käsitleda oma riiklikes strateegiates ja tegevuskavades inimkaubanduse ja inimeste ärakasutamise nõudluse poolt;

50.

rõhutab, et haridus on tõhus vahend inimkaubanduse ja ekspluateerimise ärahoidmiseks ja kutsub liikmesriike kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegutsedes üles lisama siseriiklikesse õppekavadesse ennetamist käsitlevaid haridusprogramme ning selliseid ennetamisprogramme ja teadlikkuse tõstmise tegevusi edendama ja peavoolustama;

51.

rõhutab vajadust tugevdada meetmeid, et vältida inimkaubanduse ohvrite toodetud kaupade ja nende osutatavate teenuste tarbimist; rõhutab, et niisugused meetmed tuleks lisada selle probleemi vastu võitlemise Euroopa strateegiasse, millesse tuleks kaasata ka ettevõtted;

52.

nõuab, et EL ja liikmesriigid tunnistaksid lunaraha väljapressimise ja piinamisega seotud inimkaubandust inimkaubanduse vormina; on seisukohal, et sellest raskete traumadega pääsenuid tuleks lugeda karistatava inimkaubanduse ohvriteks ning nad peaksid saama kaitset, abi ja toetust (30);

Diskrimineerimise, ksenofoobia, vihakuritegude ja vihakõne vastane võitlus

53.

tunneb muret kasvava rassismi ja ksenofoobia pärast, mis väljendub afrofoobias, roma- ja juudivastasuses, islamifoobias ja rändajatevastases meelsuses; kutsub liikmesriike üles kaitsma mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadust; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid lisaksid võrdõiguslikkuse poliitikasse mitmekordse diskrimineerimise küsimuse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles intensiivistama tööd parimate tavade vahetamisel ja tihendama koostööd võitluseks rassismi, ksenofoobia, homofoobia, transfoobia ja muude sallimatuse vormide vastu, võttes täiel määral arvesse kodanikuühiskonna ja asjaomaste sidusrühmade, nt Põhiõiguse Ameti panust;

54.

väljendab heameelt iga-aastase põhiõiguste kollokviumi 2015. aasta tulemuste ning juudi- ja moslemivastase vaenu ennetamise koordinaatorite ametisse nimetamise üle; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kooskõlastama ja tugevdama juudi- ja moslemivastase vaenuga võitlemisele suunatud poliitilisi meetmeid, sh viivitamatult rakendama kollokviumis määratletud peamisi meetmeid;

55.

peab kahetsusväärseks, et esildatud 2008. aasta võrdse kohtlemise direktiiv ootab endiselt nõukogu heakskiitu; kordab oma üleskutset nõukogule võtta oma seisukoht selle ettepaneku kohta vastu võimalikult kiiresti; ergutab komisjoni tegema konkreetseid edusamme diskrimineerimise vastase tegevuskava osas;

56.

mõistab hukka vihkamist õhutavad avaldused ja vihakuriteod, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast, usulisest sallimatusest või eelarvamusest isiku puude, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või vähemuse hulka kuulumise suhtes ning mida esineb ELis iga päev; taunib teatavatest institutsioonidest, erakondadest ja meediast pärineva vihakõne sagenemist; kutsub ELi üles näitama eeskuju ja seisma vastu vihakõnele oma institutsioonides;

57.

tunneb muret vihakõne üha laialdasema leviku pärast internetis; soovitab liikmesriikidel kehtestada lihtsa korra, mis võimaldaks kodanikel teatada viha õhutava sisu olemasolust internetis; peab tervitatavaks komisjoni teadaannet tegevusjuhendi kasutusele võtmise kohta võitlemiseks ebaseadusliku vihakõne vastu veebis ning ergutab selle järgimist ja jätkuvate pingutuste tegemist, et tugevdada koostööd erasektori ja kodanikuühiskonnaga; tuletab meelde, et sellega seoses võetud meetmed ei tohiks minna vastuollu väljendusvabadusega seotud põhiõigustega, eelkõige ajakirjandusvabadusega;

58.

tunneb muret, et ohvrid ei teata vihakuritegudest, kuna kaitsemeetmed on ebapiisavad ja ametiasutused ei suuda vihakuritegusid liikmesriikides nõuetekohaselt uurida ja nende eest süüdimõistmist saavutada; kutsub liikmesriike üles arendama välja vihakuritegudest ja vihakõnest teatamise vahendeid ja mehhanisme ning neid levitama ja tagama, et iga väidetava vihakuriteo ja vihakõne juhtumi kohta korraldatakse uurimine, esitatakse süüdistus ja algatatakse kohtuasi kooskõlas vastava riigi õigusega ning vajadusel ka raamotsusega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta, Euroopa ja rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega ning Inimõiguste Kohtu asjakohase praktikaga, tagades samas väljendusvabaduse ja õiguse saada teavet ning eraelu ja andmete kaitse;

59.

väljendab muret asjaolu pärast, et mitmes liikmesriigis ei ole nõuetekohaselt üle võetud raamotsuse 2008/913/JSK sätteid, ning palub asjaomastel liikmesriikidel seda teha ja neid sätteid, aga ka direktiivi 2012/29/EL (kuriteoohvrite kohta) täielikult rakendada; palub komisjonil jälgida nende instrumentide nõuetekohast ülevõtmist ja algatada vajaduse korral rikkumismenetlused; märgib, et raamotsuse rakendamisel on mõned liikmesriigid kohaldanud diskrimineerimisohvrite kaitset ka muudel alustel, näiteks seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel diskrimineeritud inimeste puhul; innustab komisjoni alustama dialoogi liikmesriikidega, kelle õigusakte ei kohaldata homofoobse viha suhtes, et kaotada kõik õiguslikud lüngad;

60.

palub komisjonil toetada õiguskaitseasutustele, kohtuorganitele ja asjaomastele ELi ametitele ettenähtud koolitusprogramme, et ära hoida diskrimineerivat kohtlemist ja vihakuritegusid ja nende vastu võidelda; palub liikmesriikidel tagada selliste kuritegude uurimise ja vastutusele võtmise eest vastutavatele ametiasutustele praktilised vahendid ja oskused, mida nad vajavad, et tuvastada raamotsusega hõlmatud õiguserikkumised ja neid käsitleda ning suhelda ohvritega;

61.

tunnistab, et ebavõrdsuse kogu ulatus ELis on jäänud tähelepanuta, sest liikmesriikides ei koguta võrreldavaid ja eristatud andmeid võrdsuse kohta; on seisukohal, et selliste andmete kogumine liikmesriikides on võrdõiguslikkust käsitlevate ELi õigusaktide elluviimiseks vajaliku otstarbeka poliitika väljatöötamiseks väga oluline; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnustama vajadust usaldusväärsete ja võrreldavate võrdsust käsitlevate andmete järele, mis võimaldaksid mõõta poliitikakujundajate teavitamise eesmärgil diskrimineerimist, mis on liigendatud vastavalt diskrimineerimise põhjustele; kutsub mõlemaid institutsioone üles määratlema ühtsed võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise põhimõtted, mis tuginevad enesemääramisele, ELi andmekaitse standarditele ja asjaomaste kogukondadega konsulteerimisele;

62.

kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles suurendama inimõigustealase ja kultuuridevahelise hariduse tähtsust riiklikes õppekavades, kuna see aitab rassismi ja sellega seotud kõiki muid sallimatuse vorme ennetada, ning nõuab, et teadlikkuse tõstmist õigustest tuleb intensiivistada; on seisukohal, et täielik inimõiguste alane haridus peab hõlmama ka piisaval määral teadmiste andmist minevikus toime pandud inimõiguste rikkumistest, institutsionaalsest rassismist ja mäletamise tähtsusest;

63.

peab äärmiselt oluliseks, et kõik liikmesriigid teeksid koostööd riiklike ja rahvusvaheliste kohtulike uurimistega, et püüda täpsustada vastutusvaldkondi ja selgitada välja tõde ning tagada õigusmõistmine ja õiguskaitsevahendid totalitaarsete režiimide poolt liidus toimepandud inimsusvastaste kuritegude ohvrite jaoks; kutsub liikmesriike üles tagama selle valdkonna õiguspraktikutele vajaliku koolituse; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks objektiivselt nende protsesside hetkeseisu, et suurendada demokraatlikku ajalooteadlikkust kõikides liikmesriikides; hoiatab, et demokraatlikku ajalooteadlikkust puudutavate rahvusvaheliste soovituste ja üldise kohtualluvuse põhimõtete mittejärgimine kujutab endast õigusriigi aluspõhimõtete rikkumist;

Naiste õigused ja naistevastane vägivald

64.

peab kahetsusväärseks, et soolist võrdõiguslikkust ei ole veel saavutatud, et paljudes valdkondades ei ole tehtud mingeid edusamme ning et jätkuvalt rikutakse naiste põhiõigusi; mõistab hukka naiste ja tütarlaste vastase vägivalla selle kõikides vormides, nagu koduvägivald, aumõrvad, sundabielu, inimkaubandus ja naiste suguelundite moonutamine; rõhutab, et selliseid tavasid ei saa kuidagi õigustada ning need tuleks kriminaliseerida ja nende eest tuleks karistada ning et ELi ja riiklikud asutused peaksid tegema omavahel rohkem koostööd, eelkõige heade tavade vahetamise ning kõiki naistevastase vägivalla vorme käsitlevate andmete parema kogumise ja võrreldavuse abil; on seisukohal, et kõik liidus elavad inimesed peaksid järgima seadusi ning austama naiste õigusi ja väärikust hoolimata oma kultuurilisest päritolust ja traditsioonidest;

65.

taunib asjaolu, et naistele ja tütarlastele ei ole tagatud kõikides liikmesriikides ühesugune kaitse vägivalla vastu; rõhutab, et naiste ja tütarlaste vastase vägivallaga võitlemist on veel vaja suurel määral tõhustada; kutsub ELi üles allkirjastama ja ratifitseerima Istanbuli konventsiooni, arvestades et komisjon alustas 2016. aasta märtsis sellekohast menetlust; tuletab liikmesriikidele meelde, et ELi ühinemine Istanbuli konventsiooniga ei vabasta neid Istanbuli konventsiooni allkirjastamisest, ratifitseerimisest ja jõustamisest, ning nõuab tungivalt, et nad seda teeksid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi kehtivaid õigusakte ja hoidma naistevastase vägivalla küsimust päevakorras, kuna soolist vägivalda ei tohiks sallida; kordab oma üleskutset komisjonile esitada õigusakt, millega kehtestatakse meetmed, mis edendaksid ja toetaksid liikmesriikide meetmeid naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ennetamise valdkonnas;

66.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused viiksid läbi rohkem teadlikkuse tõstmise sihtkampaaniaid, et ennetada vägivalda ja kutsuda naisi üles rünnakutest teada andma; nõuab ka, et liikmesriigid kohaldaksid toimepanijate suhtes asjakohaseid ja heidutavaid karistusi ja kaitseksid viivitamata kõiki vägivalla ohvreid ja nende õigusi, pöörates ohvrite õiguste direktiivi kohaselt eritähelepanu kaitsetutele rühmadele; kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult direktiivi 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta, et tagada asjakohane kaitse ja abi vägivalla ohvriks langenud naistele ja tütarlastele, samuti direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust, et kaitsta naisi ja tütarlapsi inimkaubanduse, vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise eest; rõhutab, et soopõhise vägivalla ohvriks langenud isikud peaksid saama asjakohast ravi ja toetust vastavalt riigisisestele eeskirjadele ja rahvusvahelistele kohustustele;

67.

rõhutab, et soopõhise vägivalla tulemuslikuks tõkestamiseks on vaja muuta tütarlastesse ja naistesse suhtumist; kutsub liikmesriike üles tõhustama võitlust soopõhiste stereotüüpide vastu, mis taastoodavad ja võimendavad soorolle kesksetes valdkondades, kus need on kinnistunud; kutsub komisjoni üles jagama liikmesriikide parimaid tavasid sooliste stereotüüpidega tegelemise kohta koolides; palub liikmesriikidel pakkuda vajalikku teadvustamis- ja muud erikoolitust politseinikele, kohtuametnikele ja kohtunikele, et nad oskaksid asjakohaselt käsitleda soolise vägivalla probleemi, et vältida kriminaalmenetluse käigus uusi traumasid ja uuesti ohvriks langemist; palub liikmesriikidel aidata ametiasutustel tulemuslikult teha kindlaks soolise vägivalla ohvrite erivajadused ning pakkuda neile kooskõlas ohvrite õiguste direktiiviga erikaitseteenuseid;

68.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid soolise vägivalla ohvritele piisava arvu varjupaiku ning suunatud ja integreeritud tugiteenused, sh traumaabi ja nõustamise; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid kodanikuühiskonna organisatsioone, kes tegelevad soolise vägivalla ohvritega, igal võimalikul viisil;

69.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid koduvägivalla ohvriks langenud puuetega naiste probleemiga, sest neil naistel puudub sageli võimalus vägivaldsest suhtest pääseda;

70.

on väga mures selle pärast, et ikka veel püsivad naiste suguelundite moonutamise tavad, mis on raske naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vorm; kutsub liikmesriike üles suurendama kõikide asjaomaste osaliste teadlikkust ja keskenduma oma naiste suguelundite moonutamise vastases poliitikas ennetamisele; nõuab lisaks, et liikmesriigid teeksid omavahel täiel määral koostööd, et parandada andmete kogumist ja selle nähtuse mõistmist, muutmaks seeläbi optimaalseks naiste ja tüdrukute suguelundite moonutamise eest kaitsmise eesmärgil tehtavate pingutuste tulemused;

71.

mõistab teravalt hukka liidu avalikus ruumis sageli toimuvad ahistamise ja vägistamise juhtumid ning on seisukohal, et iga naine ja tütarlaps peaks tundma end kõigis avalikes paikades mis tahes vormis seksuaalse ahistamise eest kaitstuna; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid tagamaks, et sellistele tegudele järgneb asjakohane karistus, et selliste tegude toimepanijad tuuakse kohtu ette ja ohvritele pakutakse kaitset; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles tugevdama oma jõupingutusi, et tagada naissoost pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse, kuna nemad on põgenemisteel vägivalla suhtes eriti kaitsetud;

72.

kutsub liikmesriike üles tagama töökohal soolist võrdõiguslikkust; peab kahetsusväärseks, et naiste töötingimused on ikka veel diskrimineerivad; rõhutab naiste vähest esindatust teaduse, tehnoloogia ja inseneriteaduse valdkondades, ettevõtluses ja otsustamisprotsessides nii era- kui ka avalikus sektoris ning toonitab, et sooline palgalõhe on vastuvõetamatu diskrimineerimine; palub komisjonil teha rohkem jõupingutusi naiste esindatuse suurendamiseks poliitilises ja majandussfääris, parandada andmete kogumist naiste osalemise kohta ja võidelda soolise ebavõrdsuse kuvandite vastu meedias, edendades parimate tavade vahetust;

73.

tuletab sellega seoses meelde, et meeste ja naiste võrdõiguslikkust on võimalik saavutada ainult tasustatava ja tasustamata töö õiglase ümberjaotamisega; tõdeb, et naiste ja tütarlaste põhiõiguste kaitset on võimalik tagada nende jätkuva majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse mõjuvõimu ning esindatuse ja kaasamise suurendamise abil; märgib, et viimastel aastatel on tekkinud soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised, mis seavad ohtu senised saavutused naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas;

74.

tuletab meelde, et eakate vaesus on naiste puhul eriti murettekitav, sest jätkuv sooline palgalõhe toob kaasa soolise pensionilõhe; kutsub liikmesriike üles looma asjakohase poliitika eakate naiste toetamiseks ja hüvitiste valdkonnas sooliste erinevuste struktuursete põhjuste kaotamiseks; rõhutab kvaliteetsete avalike teenuste suurt tähtsust vaesuse ja eriti naiste vaesuse vähendamisel;

75.

märgib, et koduabilised on enamasti naised, ning kutsub liikmesriike üles kiirendama ILO koduabiliste konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist pärast nõukogu otsuse 2014/51/EL vastuvõtmist, kuna see on oluline vahend inimväärsete töötingimuste tagamiseks;

76.

kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, mis vastaksid emade ja isade vajadustele seoses eri liiki puhkuse, täpsemalt rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse ja hoolduspuhkusega; nõuab seetõttu vanemapuhkuse õiguse tugevdamiseks konkreetsete meetmete võtmist; võtab teadmiseks ettepaneku võtta kasutusele hoolduspuhkus, nagu on ette nähtud komisjoni tegevuskavas „Uus algus töötavate perekondade töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“; ootab komisjonilt pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse ettepaneku tagasivõtmist edasisi meetmeid;

77.

rõhutab ohtu, et internetti, sotsiaalmeediat ja muud tehnoloogiat võidakse kasutada naiste kontrollimiseks, ähvardamiseks ja alandamiseks, ning rõhutab sellega seotud teadlikkuse tõstmise kampaaniate tähtsust;

78.

kutsub komisjoni üles soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikumaks edendamiseks arvestama soolist aspekti kõigis poliitikakujundamise valdkondades ja kavandatavates õigusaktides ning sealhulgas hindama süstemaatiliselt soolist mõju osana põhiõiguste nõuetelevastavuse hindamisest ja käsitama seda ühe kriteeriumina, mida tuleb läbivalt arvestada kahepoolsetes suhetes teiste riikidega, muu hulgas kandidaatriikidega;

79.

tõdeb, et naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused on seotud mitmete inimõigustega, sealhulgas õigusega elule, õigusele mitte langeda piinamise ohvriks, õigusega tervisele, õigusega eraelule, õigusega haridusele ja mittediskrimineerimisele; rõhutab, et liikmesriikidel on kohustus austada ja kaitsta kõikide naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervist ja täita sellega seonduvaid õigusi, kaasa arvatud nende õigus olla vaba sunnist, diskrimineerimisest ja vägivallast; rõhutab sellega seoses, et puuetega inimestel on õigus teistega võrdsetel alustel kasutada kõiki oma põhiõigusi;

80.

palub ELil ja liikmesriikidel tunnistada ennetavatele tervishoiuteenustele juurdepääsu põhiõigust; rõhutab liidu rolli selles valdkonnas teadlikkuse suurendamisel ja sellealaste parimate tavade edendamisel, sh seoses ELi tervishoiustrateegiaga, austades samas liikmesriikide pädevusi, arvestades et tervis on põhiline inimõigus, mis on väga oluline teiste inimõiguste kasutamiseks; tuletab sellega seoses meelde, et sidusus ja järjepidevus ELi siseste ja väliste inimõigustega seotud poliitikameetmete vahel on ülisuure tähtsusega;

81.

tõdeb, et elupäästvate seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste, sealhulgas elupäästva abordi keelamine on inimõiguste raske rikkumine;

82.

mõistab hukka mis tahes vormis ärilise surrogaatemaduse;

Lapsed

83.

märgib murega, et laste vaesuse määrad on ELis jätkuvalt kõrged ja vaesuses elavate alaealiste arv suureneb; kordab, et laste heaolusse ja nende vaesusest väljaaitamisse investeerimine ei ole üksnes moraalne kohustus, vaid ka sotsiaalne ja majanduslik prioriteet; soovitab liikmesriikidel ja ELil algatada programme, mis on konkreetselt suunatud laste heaolu ja tervisliku arengu tagamiseks; palub liikmesriikidel teha laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks suuremaid jõupingutusi, rakendades tulemuslikult komisjoni soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ ning integreeritud strateegiaid, millega toetatakse asjakohaste vahendite kättesaadavust, mis võimaldab juurdepääsu taskukohastele kvaliteetsetele teenustele; palub komisjonil võtta soovituse rakendamise jälgimiseks täiendavaid meetmeid; nõuab, et loodaks poliitika ja programmid, mille eesmärk on võidelda alaealiste suureneva haridusliku vaesusega, et saavutada nende sotsiaalne kaasatus; kutsub komisjoni üles kaaluma lastegarantii loomist, et võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega;

84.

mõistab hukka igasuguse laste diskrimineerimise ja peab tervitatavaks asjaolu, et Euroopa Nõukogu võttis vastu lapse õiguste strateegia (2016–2021), milles samuti keskendutakse vajadusele võidelda puuetega laste, rändest mõjutatud laste, roma laste ja LGBTI-laste diskrimineerimise vastu; palub komisjonil ja liikmesriikidel astuda lastevastase diskrimineerimise kaotamiseks ühiseid samme; palub liikmesriikidel ja komisjonil eeskätt seada piirkondliku ja ühtekuuluvuspoliitika, näiteks puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ning ELi võrdsuse ja mittediskrimineerimise poliitika kavandamisel ja rakendamisel lapsed sõnaselgelt esikohale; kordab uuesti, kui oluline on kaitsta ja edendada roma laste võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele, väärikatele elutingimustele ja haridusele;

85.

nõuab, et kõik liikmesriigid korraldaksid avalikke haridus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, milles juhitakse tähelepanu laste õigusele olla kaitstud ning edendatakse positiivseid ja vägivallavabu suhteid lastega;

86.

mõistab üheselt hukka igasuguse vägivalla ja kuritahtliku laste ohvristamise kõigil tasanditel, alates kodudest kuni koolide, avaliku ruumi ja noorte kinnipidamiskeskusteni; kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et kaitsta lapsi igasuguses vormis füüsilise ja psühholoogilise vägivalla eest, sh füüsilise ja seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalse ärakasutamise, lapstööjõu kasutamise, sundabielude, aumõrvade, naiste suguelundite moonutamise ja lapssõdurite värbamise eest; rõhutab, et tähtis on koostada ametlikud sätted laste kehalise karistamise keelustamiseks ja selle eest sanktsioonide määramiseks, ning innustab komisjoni tõhustama liikmesriikide vahelist vastastikust õppimist koolikiusamise vähendamise parimate võimaluste kohta, eelkõige kui see mõjutab kaitsetute laste rühmi;

87.

nõuab, et lastekaitses seataks sisse mitmeastmeline süsteem, milles austatakse iga lapse põhiõigusi ja mis põhineks iga lapse parimatel huvidel; rõhutab, et selles süsteemis ei tohiks eesmärgiks seada vanemate ja hooldajate karistamist, vaid see peaks andma selge sõnumi, et igasugune füüsiline ja emotsionaalne lastevastane vägivald on vastuvõetamatu ja seadusega karistatav, ning lapse eraldamine perekonnast peaks olema alles kõige viimane võimalus; tuletab meelde, et laste riiklik hoolekanne on alati palju kulukam kui piisav ja hästi suunatud abi vaesuses elavatele peredele; kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks uue lapse õiguste Euroopa strateegia;

88.

nõuab lapsesõbralike alaealiste kriminaalõigussüsteemide loomist, milles lapsed mõistaksid nii oma õigusi kui ka oma rolli, kui nad on kaasatud kuriteo ohvrite, tunnistajate või väidetavate toimepanijatena; nõuab erimeetmete vastuvõtmist nii kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses, et kaitsta lapsi asjatu stressi, hirmutamise ja korduva ohvristamise eest, võttes arvesse direktiivi (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi;

89.

nõuab, et valvetelefon 116 oleks ELis lastele kättesaadav ööpäevaringselt ja ilma puhkepäevadeta ning on seisukohal, et tuleks kasutusele võtta interneti anonüümsed vestlusliinid, sest need on lastele stressiolukorras palju mugavamad, ning soovitab, et need tuleks asutada ELis ühtse süsteemina, kasutades ametlikke ja vähemuskeeli; kutsub liikmesriike üles toetama Euroopa ühist lasteabitelefoni 116111, mille eesmärk on toetada lasteabitelefone, tugevdada valvetelefonide ja vestlusliinide suutlikkust ja Euroopa võrgustikku ning eraldada selleks piisavalt vahendeid;

90.

rõhutab, et tuleks suurendada lastekaitset digitaalmaailmas, arvestades selliste seksuaalse ärakasutamise juhtude arvu suurenemist, mille puhul kuriteo toimepanijad on kontakti saamiseks kasutanud internetti, ning nõuab sellealast edasist koostööd era- ja avaliku sektori vahel, kutsudes eelkõige viimati nimetatut võtma endale oma osa vastutusest, hoiduda lastele suunatud agressiivsest reklaamist ja kaitsta neid eksitava reklaami eest; soovitab asjaosalistel järgida häid näiteid ennetamise ja kaebuste esitamise mehhanismide kasutamise kohta sotsiaalmeedias ning rakendada neid kogu ELis; on ka seisukohal, et lapsi tuleks nõuetekohaselt teavitada internetiga seotud võimalikest ohtudest, eelkõige kui nad annavad internetis oma isikuandmeid, ning teha seda näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniate või kooli õppekavade kaudu; toonitab, et laste kohta veebis profiilide koostamine peaks olema keelatud; toetab pingutusi, mida tehakse, et tagada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reformi kaugeleulatuv ja mõjus tulemus, eelkõige seoses laste kaitsmisega digikeskkonnas; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid küberkiusamise vastu võitlemiseks;

91.

nõuab tegevuskava väljatöötamist laste õiguste kaitsmiseks veebis ja mujal küberruumis ning tuletab meelde, et õiguskaitseasutused peavad küberkuritegevuse vastases võitluses pöörama erilist tähelepanu laste vastu suunatud kuritegudele; rõhutab selles kontekstis vajadust tugevdada koostööd liikmesriikide kohtuasutuste ja politsei vahel ning Europoli ja selle küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega (EC3), et ennetada seda laadi kuritegevust ja selle vastu võidelda, eelkõige mis puudutab laste seksuaalset ärakasutamist internetis;

92.

kutsub liikmesriike üles rakendama direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust; kutsub nii riikide kui ka ELi tasandi õiguskaitseasutusi investeerima uude tehnoloogiasse, et võidelda kuritegevusega pime- ja süvaveebis; rõhutab, et Eurojustile ja Europolile tuleb anda asjakohased vahendid, et edendada ohvrite tuvastamist, võidelda seksuaalkurjategijate organiseeritud võrgustikega ning kiirendada laste kuritarvitamist kujutava materjali avastamist, analüüsimist ja selle alast koostööd internetis ja väljaspool seda;

93.

on seisukohal, et kaasamise poliitika peaks tugevalt keskenduma lastele, kuna lapsed on ühenduslüli kultuuride ja ühiskondade vahelises üksteisemõistmises;

94.

tuletades meelde, et kuna komisjoni 2016. aasta aruandest edusammude kohta inimkaubanduse vastases võitluses nähtub, et vähemalt 15 % registreeritud ohvritest on lapsed, nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kohesed meetmed vastuseks Europoli teatele, mille kohaselt jäi 2015. aastal ELis kadunuks vähemalt 10 000 saatjata pagulas- ja rändajast last; kutsub liikmesriike ja ELi ametiasutusi üles suurendama jõupingutusi piiriülese koostöö, teabevahetuse ning ühiste uurimiste alal, et võidelda lastega kaubitsemise ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse, seksuaalse ärakasutamise ja muude ekspluateerimisvormidega ning lapsi kaitsta; kutsub liikmesriike ja Euroopa ameteid üles kiirendama kvalifitseeritud eestkostjate määramist saatjata lastele ja tagama, et alati võetakse arvesse lapse huve; kutsub liikmesriike üles lapsi lapsesõbralikul viisil registreerima ja tuvastama ning ära hoidma nende kadumist, tagades nende kaasatuse riiklikesse kaitsesüsteemidesse; soovitab tõhustada olemasolevaid vahendeid kadunud laste otsimiseks, sealhulgas Euroopa abitelefone kadunud laste otsimiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti oskusteavet seoses laste ja kaitsetute inimeste kaitse tõhustamisega praeguses rändeolukorras, eelkõige esmase vastuvõtu keskustes; tuletab meelde, et ELi poliitikameetmetes ja tegevustes, sh seoses rände ja varjupaigaga, tuleb arvesse võtta ja hinnata lapse õigusi ja huve;

95.

soovitab liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu programmidele, mis keskenduvad haridussüsteemist varase lahkumise ennetamisele, ning katsetama ja vahetama selles valdkonnas häid tavasid;

Vähemuste õigused

96.

rõhutab asjaolu, et rahvusvähemusi, kes on Euroopas juba sajandeid elanud koos või kõrvuti enamuskultuuridega, diskrimineeritakse ELis ikka veel; leiab, et selle probleemi lahendamiseks tuleb kehtestada vähemuste õiguste kaitse miinimumstandardid ning pakkuda kultuurilise mitmekesisuse ja sallivuse alast haridust, kuna Euroopa kultuuripärandi säilitamine annab mitmekesisusele lisaväärtust;

97.

rõhutab, et vähemuste kogukondadel on konkreetsed vajadused ja et tuleks edendada nende täielikku võrdsust majanduse, ühiskonna, poliitika ja kultuurielu kõigis valdkondades; rõhutab, et äärmiselt oluline on austada ja edendada vähemuste hulka kuuluvate isikute põhiõigusi ja -vabadusi;

98.

väljendab muret selle pärast, et need rühmad kohtavad takistusi omandiõiguste teostamisel, õiguskaitse ja teiste avalike teenuste, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste kättesaadavuses ning oma kultuuriliste õiguste teostamisel, mida kõike võidakse piirata; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, et ära hoida haldus- või finantstõkkeid, mis võiksid takistada keelelist mitmekesisust Euroopa või riiklikul tasandil;

99.

nõuab, et komisjon kehtestaks vähemuste kaitsmiseks poliitikastandardi, kuna nende rühmade kaitse on üks Kopenhaageni kriteeriumidest nii kandidaat- kui ka liikmesriikide jaoks; kutsub liikmesriike üles tagama, et nende õigussüsteemiga garanteeritakse, et vähemustesse kuuluvaid isikuid ei diskrimineerita, ning võtma ja rakendama asjakohastel rahvusvahelistel õigusnormidel põhinevaid sihipäraseid kaitsemeetmeid;

100.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid vahetaksid häid tavasid ja läbiproovitud lahendusi vähemuste probleemidega tegelemisel kogu Euroopa Liidus; juhib tähelepanu sellele, kui olulist rolli võivad ELis vähemuste kaitsmisel mängida piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, ja leiab, et haldusümberkorraldused ei tohiks neid negatiivselt mõjutada;

101.

palub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil jätkata teadete edastamist vähemusse kuulumise alusel diskrimineerimise kohta ja olukorra kohta andmete kogumist;

102.

ergutab liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartat, seda viivitamata tegema; tuletab ka meelde vajadust rakendada OSCE raames välja töötatud põhimõtteid;

103.

nõuab, et liikmesriigid arvestaksid igakülgselt vähemuste õigustega, et tagada õigus kasutada liidus vähemuskeeli ja kaitsta keelelist mitmekesisust; kutsub komisjoni üles täiendama oma kava edendada piirkondlike keelte õpetamist ja kasutamist, mis võib olla viis keelelise diskrimineerimisega võitlemiseks ELis;

104.

kutsub ELi üles rakendama Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1985 (2014) rahvusvähemuste olukorra ja õiguste kohta Euroopas, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet; rõhutab, et kõik liikmesriikides tegutsevad hädaabitelefonid ja ametlikud abitelefonid peaksid olema kättesaadavad mitte ainult riigi ametlikus keeles, vaid ka vähemuskeeltes, ning kõnede suunamisel samuti ELi peamistes keeltes;

Puuetega inimeste õigused

105.

peab tervitatavaks lõppjäreldusi ELi edusammude kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel ja palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada neid soovitusi kui võimalust olla positiivseks eeskujuks, tagades võimalikult kiiresti konventsiooni tõhusa ja põhjaliku rakendamise;

106.

rõhutab, et puuetega inimestel on vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsioonile õigus teistega võrdsetel alustel kasutada oma põhiõigusi, sealhulgas õigust võõrandamatule väärikusele, tervisele ja perekonnale, iseseisvale elule, autonoomiale ja täielikule sotsiaalsele integratsioonile, õiguskaitse kättesaadavusele, kaupadele ja teenustele ning hääletus- ja tarbijaõigustele; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõik puuetega inimesed saaksid teostada kõiki aluslepingutes ja ELi õigusaktides sätestatud õigusi; märgib, et puude inimõigustepõhine käsitus ei ole veel leidnud täielikku toetust, mille tulemuseks on ELis puuetega inimeste diskrimineerimine, ning kutsub ELi ja selle liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et viia oma õigusraamistik kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetega ja kaasata puuetega inimesi tulemuslikult ühiskonda;

107.

kutsub liikmesriike üles võtma vastu strateegiad, et tagada puuetega inimeste tulemuslik juurdepääs tööturule; peab kahetsusväärseks, et mõningaid ELi rahalisi vahendeid, mis on mõeldud puuetega isikute integreerimiseks, ei kasutata sellel eesmärgil veel täielikult; kutsub komisjoni üles rahaliste vahendite kasutamist hoolega jälgima ja võtma vajaduse korral meetmeid;

108.

tuletab meelde, et vaimsete ja psühhosotsiaalsete puuetega inimesed puutuvad oma põhiõiguste kasutamisel kokku eriti paljude takistustega, ning kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tugevdama jõupingutusi, et edendada nende inimeste iseseisvust ja kaasamist võrdsetel alustel teistega;

109.

märgib, et puuetega naised ja lapsed puutuvad ebaproportsionaalselt palju kokku erinevate inimõiguste rikkumistega, näiteks ei võimaldata neile juurdepääsu sellistele põhiteenustele nagu haridus ja tervishoid ning neid paigutatakse hooldusasutustesse, eemale perest ja kogukonnast, ning neil on suurem oht sattuda vägivalla, seksuaalse ärakasutamise, ekspluateerimise ning muu väärkohtlemise ja kuritarvitamise ohvriks; rõhutab, et ELil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on vaja võtta terviklikke ja sootundlikke poliitikameetmeid, et tagada ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhjalik rakendamine koos puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

110.

nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja liikmesriigid töötaksid kohalikes kogukondades puuetega lastele ja nende peredele välja tugiteenused, edendaksid deinstitutsionaliseerimist ja tagaksid neile kaasava haridussüsteemi;

111.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid abitelefoni 112 täieliku ligipääsetavuse puuetega inimestele ja parandaksid selle numbri teadmist teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu;

112.

palub, et EL ja selle liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused kiirendaksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohaselt loodud järelevalveraamistikele nende ülesannete täitmiseks piisavate ja stabiilsete finants- ja inimressursside eraldamist, mis võimaldaksid neil täita oma ülesandeid, ning tagaksid nende sõltumatuse, kindlustades selle, et nende koosseisus ja toimimises võetakse arvesse Pariisi põhimõtteid riiklike inimõigusalaste asutuste toimimise kohta;

113.

palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel tagada puuetega inimeste tegelik osalemine ja väljendusvabadus avalikus elus; märgib, et neid jõupingutusi tuleks toetada subtiitritega varustamise, viipekeelde tõlkimise ning dokumentide vormistamisega pimedate kirjas ja kergesti loetavate vormingute kasutamisega; kutsub liikmesriike üles tagama puuetega pagulastele kättesaadavaid lahendusi; juhib tähelepanu erilistele riskidele, millega peavad kokku puutuma puuetega pagulased, rändajad ja varjupaigataotlejad, kellel napib kättesaadaval kujul teavet ja suhtlemisvõimalusi ning keda võidakse kinni pidada tingimustes, kus ei pakuta nõuetekohast abi ega mõistlikke abinõusid;

Eakad inimesed

114.

märgib, et aktiivsena vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus on olulised küsimused, mille tähtsust saab suurendada inimõigustest lähtuva käsitusega, sest see tähistab üht põhjalikumat majanduslikku ja sotsiaalset üleminekut, millega arenenud riigid peavad toime tulema; kutsub liikmesriike üles motiveerima eakate aktiivset osalemist tööturul sotsiaalsete ja majanduslike algatuste kaudu, et võidelda sotsiaalse tõrjutusega ja tagada neile tervishoiuteenuste hea kättesaadavus;

115.

rõhutab, et ealine diskrimineerimine on tänapäeva ühiskonnas väga levinud ja esineb tihti koos teiste diskrimineerimise vormidega, nagu diskrimineerimine rassilise ja etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, tervise või sotsiaalmajanduslike tingimuste, sooidentiteedi või seksuaalse sättumuse alusel; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, mille eesmärk on integreerida eakad uuesti kogukonna ellu, et vähendada nende isoleeritust;

116.

kutsub ELi ja liikmesriike üles aktiivselt osalema ÜRO piiritlemata ajaks loodud vananemist käsitlevas töörühmas ja suurendama oma jõupingutusi, et kaitsta eakate õigusi;

Romade õigused

117.

tuletab meelde, et roma vähemusse kuuluvatel inimestel on vaba liikumise õigus, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused kaitseksid seda õigust ega kavandaks ümberasustamispoliitikat, mis põhineb etnilistel põhjustel; on mures, et paljudes liikmesriikides esineb ebaproportsionaalselt palju roma vähemusse kuuluvate inimeste väljatõstmist;

118.

peab kahetsusväärseks, et romad puutuvad ikka veel kokku romavastasuse ning süstemaatilise ja institutsionaalse rassismiga, ja tuletab meelde, et romade diskrimineerimine tööhõive, eluaseme, hariduse ja tervishoiu valdkonnas ning juurdepääsul õiguskaitsele ja muudes valdkondades on vastuvõetamatu ja kahjulik Euroopa ühiskonnale; palub seetõttu liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, pidades silmas komisjoni aruannet romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta (2015), rakendada täielikult ja kiiresti oma riiklikke romastrateegiaid ning kehtestada erimeetmed, et kooskõlas rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi sätetega ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga võidelda romade rassilise diskrimineerimise vastu ning kooskõlas rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsusega võidelda romavastasusega;

119.

tuletab meelde Euroopa Kohtu praktikat, milles öeldakse, et direktiivis 2000/43/EÜ sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet kohaldatakse isikutele, kes, kuulumata asjaomasesse rassi või etnilisse rühma, kannatavad nendel põhjustel ikkagi vähem soodsama kohtlemise või ebasoodsamasse olukorda asetamise tõttu;

120.

kutsub seetõttu komisjoni üles integreerima diskrimineerivate tavade jälgimist kõikidesse valdkondadesse, eelkõige haridus, tööhõive, eluase ja tervishoid, ning pöörama eritähelepanu sellele, et kõiki programme rakendataks viisil, mis vähendab otse ja ilmselgelt romade ja mitteromade vahelist lõhet; nõuab ka, et komisjon võtaks meetmeid liikmesriikide vastu, kes edendavad või võimaldavad institutsionaliseeritud diskrimineerimist ja segregatsiooni;

121.

taunib roma laste segregatsiooni koolides, mis kahjustab sügavalt nende laste väljavaateid edasises elus; toetab komisjoni algatust astuda selle tava vastu välja rikkumismenetlustega ning kutsub liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid segregatsiooni kaotamiseks koolides ja koostama roma laste integreerimismeetmete üksikasjalike kavasid;

122.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama romade ja vaeste kogukondade kaasamist käsitlevaid strateegiaid neid tõhustades ja laiendades, et need jõuaksid 80 miljoni kodanikuni; nõuab ka komisjoni romade rakkerühma ja riiklike kontaktpunktide tugevdamist, piirkondlike ja kohalike kontaktpunktide ning piirkondlike romade kaasamise platvormide arendamist poliitika kujundamise veebifoorumi loomist koos romade kaasamise Euroopa platvormiga; palub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil jätkata romade olukorra kohta andmete kogumist ning töötada välja ja esitada romade kaasamise näitajate tabel, mille abil saaks jälgida kõnealuse valdkonna edusamme; palub liikmesriikidel nimetada 2. august Euroopa romade holokausti mälestuspäevaks;

LGBTI-inimeste õigused

123.

mõistab hukka igasuguse diskrimineerimise ja vägivalla seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel; ergutab komisjoni koostama tegevuskava, mis tagab kõigile kodanikele võrdsed õigused ja võimalused, austades samas liikmesriikide pädevusi, ning jälgima LGBTI-inimeste õiguste seisukohalt asjakohaste ELi õigusaktide nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni koostatud meetmete loetelu LGBTI-inimeste võrdsuse edendamiseks, sh komisjoni teavituskampaaniat, mis käivitati võitlemiseks stereotüüpidega ja LGBTI-inimeste sotsiaalse vastuvõetavuse parandamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tihedat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes töötavad LGBTI-inimeste õiguste nimel; märgib, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohapealsed uuringud näitavad, et avaliku sektori töötajad peavad ELi õigust ja poliitikat peamiseks tõukejõuks, mis toetab riiklikke jõupingutusi LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamisel;

124.

peab kahetsusväärseks, et LGBTI-inimesed kannatavad kiusamise ja ahistamise all, mis algab juba koolis, ning neid diskrimineeritakse elu eri valdkondades, sh tööl; palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu homofoobiale spordis, noortele LGBTI-inimestele ja koolikiusamisele; julgustab liikmesriike toetama ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone nende jõupingutustes võtta vastu mitmekesisust ja mittediskrimineerimist käsitlev poliitika, mille keskmes on LGBTI-inimesed;

125.

tuletab meelde Euroopa Inimõiguste Kohtu LGBTI-inimeste õigusi puudutavat praktikat; peab tervitatavaks asjaolu, et järjest rohkem liikmesriike on astunud samme, millega aidatakse kaasa LGBTI-inimeste õiguste edendamisele ja kaitsele, ning võtnud nende inimeste põhiõigustega seoses vastu uued õiguslikud soo tunnustamise menetlused; palub komisjonil ja selle ametitel koguda andmeid inimõiguste rikkumiste kohta, millega LGBTI-inimesed silmitsi seisavad, ning jagada liikmesriikidega LGBTI-inimeste põhiõiguste kaitsmise parimaid tavasid, ning ergutab liikmesriike teavitama LGBTI-inimesi täielikult nende õigustest ja vahetama sellalaseid parimad tavasid; mõistab hukka trans- ja intersooliste inimeste põhiõigusi rikkuvad meditsiinilised tavad;

126.

märgib, et transsoolisi inimesi peetakse ikka veel enamikus liikmesriikides vaimselt haigeks, ja palub liikmesriikidel vaadata läbi riiklikud vaimsete haiguste loetelud ja töötada välja alternatiivsed stigmadeta juurdepääsumudelid, tagades, et meditsiiniliselt vajalik ravi jääks kõigile transsoolistele inimestele kättesaadavaks; märgib, et sundsteriliseerimine on põhiõiguste rikkumine; peab tervitatavaks, et mitmed liikmesriigid on võtnud vastu uued õiguslikud soo tunnustamise menetlused, milles austatakse rohkem transsooliste inimeste põhiõigusi;

127.

tervitab komisjoni algatust, millega püütakse saavutada, et transsoolisus jäetakse Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) läbivaatamisel haiguste loetelust välja; kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et hoida ära lapsena esineva soolise variatiivsuse muutumine uueks RHK kohaseks diagnoosiks;

128.

on arvamusel, et LGBTI-inimeste põhiõigused on tõenäolisemalt kaitstud, kui neil on juurdepääs sellistele õiguslikele institutsioonidele nagu vabaabielu, registreeritud kooselu või abielu; tervitab asjaolu, et praegu pakuvad neid võimalusi 18 liikmesriiki, ning kutsub teisi liikmesriike üles kaaluma samade võimaluste andmist;

129.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut kõigi isikute, paaride ja perede perekonnaseisuaktide (sealhulgas kõik abielu, registreeritud partnerlust, seaduslikku soovahetust ja lapsendamist käsitlevad dokumendid ning sünnitunnistused) mõju täieliku vastastikuse tunnustamise, sh soo tunnustamise ning selliste dokumentide vaba ringluse kohta kogu ELis, et vähendada diskrimineerivaid õiguslikke ja haldustakistusi oma vaba liikumise õigust kasutavatele kodanikele;

Kodakondsus

130.

märgib sügava murega, et euroskeptitsism ja vägivaldsete poliitiliste vaadete väljendamine on tõusuteel, ja nõuab seetõttu tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid kodanike, eelkõige noorte ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist Euroopa Liidu küsimustes, nii et eurooplased saaksid teha oma mured kuuldavaks ja väljendada oma arvamusi demokraatlike kanalite kaudu;

131.

peab vajalikuks vähendada avalikus elus osalemist takistavat halduskoormust ja edendada kogu ELis e-valitsemist ning nõuab, et tuleb tugevdada selliste mehhanismide nagu kodanikualgatus tulemuslikkust;

132.

innustab välja töötama e-konsultatsioone kodanike otsese osalemise vahendina, et koguda teadmisi selle kohta, millised on kodanike ootused valitsusele ja avalikule haldusele; peab vajalikuks eemaldada menetluslikud ja keelelised takistused, mis pärsivad kodanike osalust avaliku sektori asutuste otsustusprotsessides kõigil valitsemistasanditel; rõhutab vajadust läbipaistvuse järele mitte ainult institutsioonide otsustusprotsessides, vaid ka selle jälgimisel, kuidas käsitletakse avaliku sektori asutuste pakutavate teenustega seotud küsimusi; rõhutab vajadust suurendada selliste teenuste pakkumist ligipääsetava digitaalmeedia kaudu; kordab, kui tähtis on suurendada teadlikkust hartast;

133.

märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel, sealhulgas vabatahtlikel, usu- ja noorsootöö organisatsioonidel, on sotsiaalses ja kodanike kaasamises oluline osa, ning kutsub ELi, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles nende tööd toetama ja edendama; palub liikmesriikidel ja ELil tagada harta alusel ühinemis- ja kogunemisvabadus;

134.

leiab, et kodanikuharidus ja kultuuridevaheline dialoog parandab kodanike arusaamist sotsiaalse ja poliitilise osalemise tähtsusest, samas kui inimõiguste alane haridus tõstab nende teadlikkust oma õigustest ja õpetab neile austust teiste õiguste vastu; palub liikmesriikidel koostada põhiõiguste õpetamiseks riiklikud kavad, mis hõlmavad ELi panust põhiõiguste raamistiku väljatöötamisse, ja rakendama Euroopa Nõukogu hartat demokraatliku kodakondsuse ja inimõiguste alase hariduse kohta; kutsub piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles eespool nimetatud tegevustest aktiivselt osa võtma;

135.

märgib murelikult, et vaja on teha veel suuri jõupingutusi selleks, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas, kutsub liikmesriike üles leidma õigeid poliitikameetmeid, mis hõlmavad tööturule kaasamist ning kvaliteetsete teenuste ja hariduse kättesaadavuse tagamist; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et nende sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ei diskrimineeriks leibkondade suuruse ja koosseisu alusel;

Digitaalsed õigused

136.

tuletab meelde, et kõigil inimestel on õigus eraelule ja neid puudutavate isikuandmete kaitsele, sh õigus juurdepääsule andmetele, mida on nende kohta kogutud, ja õigus lasta neid parandada; toonitab kõigi isikute õigust otsustada oma isikuandmete käsitlemise üle, eelkõige ainuõigust otsustada oma isikuandmete kasutamise ja levitamise üle; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid rakendama väljendus- ja teabevabadust arvestades ning kehtivaid õigusakte ja kohtupraktikat silmas pidades meetmeid, mis võimaldaksid igal kodanikul pääseda juurde sisule, mis võiks tema väärikust või mainet kahjustada; juhib tähelepanu sellele, et konkreetse avaliku huvi puudumise korral on igaühel vastavalt ELi ja riiklikele õigusaktidele õigus otsustada, millised andmed võib teha kättesaadavaks, samuti õigus lasta isikuandmed kustutada ning õigus olla unustatud;

137.

väljendab muret selle pärast, et kodanikud ei ole täielikult teadlikud oma õigustest ega neile kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest; peab väga oluliseks, et kodanikele ja eelkõige lastele tutvustataks oma isikuandmete kaitsmise tähtsust, muu hulgas küberruumis, ning ohtusid, millega nad võivad kokku puutuda, arvestades eelkõige tehnoloogia kiiret arengut ja küberrünnakute suurenevat arvu; palub liikmesriikidel suurendada pingutusi uue meedia pädevuse osas ja muuta see kooli õppekava lahutamatuks osaks; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid küberkiusamise vastu võitlemiseks, eelkõige kui see mõjutab kindlaid lasterühmi;

138.

juhib tähelepanu asjaolule, et kõigil isikutel on kehtivate õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt õigus vabalt internetis oma arvamust avaldada ja levitada; toonitab, et mitte kedagi ei või seada ebasoodsamasse olukorda seetõttu, et ta ei kasuta digitaalseid teenuseid; kutsub komisjoni üles võtma järelmeetmeid ELi audiovisuaalteenuste direktiivi teemal toimunud avalike konsultatsioonide järelduste osas ning direktiivi läbi vaatama, sh põhiõigusi puudutavate küsimuste osas;

139.

tuletab meelde vajadust uurida uute tehnoloogiate, näiteks droonide võimalikku mõju põhiõigustele ja eelkõige eraelu puutumatuse õigusele; rõhutab lisaks probleemi, mis seisneb laialdase internetikasutuse mõjus põhiõigustele, eelkõige mis puudutab isikuandmete kaitset ning võitlust veebiahistamise ning eeskätt seksuaalse ja tööga seotud ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vastu;

140.

rõhutab vajadust austada Euroopa sotsiaalharta artiklis 30 sätestatud õigust kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest; kutsub kõiki liikmesriike üles kehtestama toetusmeetmeid, et pakkuda oma kodanikele inimväärseid elamistingimusi ning võidelda tulemuslikult tööpuuduse, sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja tervishoiuteenuste ebapiisavuse vastu;

o o

141.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0126.

(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0105.

(3) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(4) ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.

(5) ELT L 132, 21.5.2016, lk 1.

(6) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(7) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(8) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.

(9) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(10) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

(11) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.

(12) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.

(13) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(14) ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(15) ELT L 180, 29.6.2013, lk 60.

(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0594.

(17) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0062.

(18) ELT C 93, 9.3.2016, lk 165.

(19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0286.

(20) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0102.

(21) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 405.

(22) ELT C 289, 9.8.2016, lk 57.

(23) ELT C 93, 9.3.2016, lk 52.

(24) ELT C 328, 6.9.2016, lk 4.

(25) ELT C 55, 12.2.2016, lk 33.

(26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.

(27) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(28) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 101.

(29) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0043.

(30) Euroopa Parlament juba käsitles sellist uut liiki inimkaubandust oma Eritrea olukorda käsitleva 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0090).

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/28

P8_TA(2016)0486

ELi sidus kultuuri- ja loomemajanduse poliitika

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioon ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta (2016/2072(INI))

(2018/C 238/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava – Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

—	võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442),

—	võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

—	võttes arvesse komisjoni 9. jaanuari 2013. aasta teatist „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020“. Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas“ (COM(2012)0795),

—	võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

—	võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 26. septembri 2012. aasta töödokumenti tipptasemel tooteid valmistavate Euroopa ettevõtete konkurentsivõime kohta (SWD(2012)0286),

—	võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

—	võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (COM(2010)0183),

—	võttes arvesse komisjoni 2015. aasta juuni uuringut „Boosting the competitiveness of cultural and creative industries for growth and jobs“ (kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime tõstmine majanduskasvu ja töökohtade jaoks) (EASME/COSME/2015/003),

—	võttes arvesse komisjoni 2009. aasta juuni uuringut kultuuri mõju kohta loovusele,

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 30. mai 2013. aasta teatist kultuuri- ja loomesektori edendamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Kultuuri- ja loomemajandus – Euroopa eelis ülemaailmses konkurentsis“ (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (5) (edaspidi „ühissätete määrus“),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (7),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (8),

—	võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust,

—	võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2012. aasta järeldusi teemal „Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis: Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“,

—	võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi kultuuri kui loovuse ja innovatsiooni allika kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

—	võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks (9),

—	võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta (10),

—	võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta (11),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta (12),

—	võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta (13),

—	võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (14),

—	võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas (15),

—	võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta (16),

—	võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

—	võttes arvesse OECD ning Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ameti (EUIPO) 18. aprilli 2016. aasta aruannet „Trade in Counterfeit and Pirated Goods – Mapping the Economic Impact“ (17),

—	võttes arvesse UNESCO 2015. aasta detsembri uuringut pealkirjaga „Cultural times: The first global map of cultural and creative industries“ (Kultuursed ajad – kultuuri- ja loomemajanduse esimene ülemaailmne ülevaade);

—	võttes arvesse ELi liikmesriikide ekspertide töörühma 2015. aasta novembri aruannet „Tõhusamate finantsökosüsteemide suunas: innovatiivsed vahendid, mis lihtsustavad kultuuri- ja loomesektori juurdepääsu rahastamisele“,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 167 ja 173,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0357/2016),

A.	arvestades, et komisjon tunnistab oma eespool mainitud teatises „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ kultuuri- ja loomesektori (18) tähtsat rolli ELi ja selle liikmesriikide sotsiaalses ja majanduslikus arengus;

arvestades, et EL peaks suurendama arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning investeerima selle uutesse allikatesse; arvestades, et sellega seoses peaks ta rakendama kultuuri- ja loomemajanduses majanduskasvu ja töökohtade loomise suures osas kasutamata potentsiaali, kuna see avaldab märkimisväärset mõju sellistes valdkondades nagu uued ärimudelid, loovus ja innovatsioon, digiteerimine ning oskuste suurendamine;

arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on läbi otseste seoste kunstnike ja loomeinimestega kahekordne ja olemuslik väärtus, nad säilitavad ja edendavad kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tugevdavad Euroopa, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku identiteeti, hoides samas sotsiaalset sidusust ning aidates mitmesuguste väärtuse loomise mudelitega oluliselt kaasa loovusele, investeeringutele, innovatsioonile ja tööhõivele ning toimides ELi ja selle liikmesriikide jätkusuutliku majanduskasvu mootorina;

D.	arvestades, et Euroopa kultuur ja kunst osutab 3 000 aastale jagatud kultuuripärandile, edastab teadmisi ja väärtusi ning aitab kaasa praegusele põlvkonnale ja tulevastele põlvkondadele inimtekkelise ja loodusliku maailma kohta materiaalse ja immateriaalse tõendusmaterjali edastamisele;

arvestades, et väärtuste ja eripärade vastastikusel austamisel põhinev kultuuridiplomaatia tugevdab kahe- ja mitmepoolseid suhteid Euroopa ja kolmandate riikide vahel, loob inimestevaheliste kontaktide ning kõigis kultuuri- ja loomevaldkondades toimuva koostöö kaudu ühiskondade vahele kokkupuutekohti, aitab parandada vastastikust mõistmist ja aitab kaasa ühistele projektidele, toimides ühtlasi majandusliku ja sotsiaalse arengu mootorina;

F.	arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus annab Euroopa väärtuste – nagu kultuur, loovus, kvaliteet, kõrgetasemeline pädevus, käsitööndus – saadikuna panuse Euroopa „pehmesse võimu“ maailmas;

arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on rahvusvahelise konkurentsivõimega ja selliste innovatiivsete VKEde ja idufirmade suurte rühmade kahetise ja tundliku ökosüsteemi tuum, mis uuendavad pidevalt valdkonda, säilitavad ja edendavad mitmekesisust ja loovad töökohti, kuid on vahel haavatavad, eelkõige seoses oma juurdepääsuga turgudele ja rahastamisele;

arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses on üle 12 miljoni täiskoormusega töökoha, mis moodustab 7,5 % ELi tööjõust, luues SKP jaoks ligikaudu 509 miljardit eurot lisandväärtust (5,3 % ELi kogulisandväärtusest); arvestades, et konkreetsetes piirkondades moodustab kultuuri- ja loomemajandus oluliselt suurema protsendi SKPst ja annab tööd suuremale protsendile kohalikust tööjõust;

I.	arvestades, et Euroopa Patendiameti ning Siseturu Ühtlustamise Ameti uuringu kohaselt loovad intellektuaalomandi õiguste mahukad tööstusharud enam kui neljandiku ELi töökohtadest ning enam kui kolmandiku tema majandustegevusest;

arvestades, et pea 39 % ELi SKPst loovad intellektuaalomandi õiguste mahukad tööstusharud ning kaubamärgimahukate tööstusharude toodang moodustab 34 %, disainimahukate tööstusharude toodang 13 %, patendimahukate tööstusharude toodang 14 % ning autoriõiguste mahukate tööstusharude toodang 4,2 % kogutoodangust (19);

K.	arvestades, et ELi kultuuri- ja loomemajanduses on 2,5 korda rohkem töökohti kui autotööstuses ning 5 korda rohkem kui keemiatööstuses;

L.	arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on oluline osa aktiivsete ja eriomaste piirkondade loomises, mis saavad aidata kaasa kodanike elukvaliteedi parandamisele ning olla oluline sissepoole suunatud investeeringute tegur;

M.	arvestades, et autorid ja esinejad on kultuuri- ja loomemajanduse alus ja allikas;

arvestades, et kultuurisektori töökohti ei viida suure tõenäosusega mujale üle, sest need on seotud konkreetsete kultuuri-, sageli piirkondlike ja ajalooliste pädevustega; arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus annab olulise ja kõigist teistest sektoritest suurema panuse noorte tööhõivesse ning on osutunud 2008. aasta majanduskriisi järgsel ajal kõige vastupidavamaks valdkonnaks; arvestades, et tööhõive kultuuri- ja loomemajanduses kasvas ajavahemikus 2008–2014 kogu ELis; tunnistab Euroopa Sotsiaalfondi olulist osa noorte tööhõive ja oskuste arendamise edendamisel;

arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on kohaliku arengu seisukohast atraktiivsed omadused: see kasutab mitmel erineval tasemel mitmesuguseid oskusi, see on üldjuhul sotsiaalselt vastutustundlik ja kaasav ning tekitab paiknemise piirkonnas positiivse välismõju; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse avatus ja koosmõju teiste tegevustega põhjustab koondumis- ja klastrimõju ning need tekitavad üldjuhul kohalikult suure osakaaluga kogulisandväärtuse;

P.	arvestades, et paindlikkus ja liikuvus ei ole kunstilise kutsetegevuse kontekstis üksteisest eristatavad ning seetõttu on oluline, et kunstnikuna tegutsemise ennustamatu ja vahel ebakindel olemus oleks tasakaalustatud tegeliku sotsiaalkaitse tagatisega;

Q.	arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses tegutsevad valdavalt väike- ja mikroettevõtted, ning arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses moodustavad vähem kui 10 töötajaga äriühingud üle 95 % tööjõust (20);

arvestades, et esineb vale ettekujutus, mille kohaselt on kultuuri- ja loomemajanduses võrreldes teiste ärivaldkondadega suurem investeerimisrisk, mis tuleneb muu hulgas asjaolust, et tegemist on intellektuaalomandi mahukate tööstustega, ning raskustest kasutada oma mittemateriaalseid kaupu rahastamistagatistena;

S.	arvestades, et kunstnikud ja loovinimesed töötavad üha harvem koosseisuliste töötajatena ja üha tihedamini vabakutselisena või vaheldumisi vabakutselise ja koosseisulisena või osalise või mittepideva tööajaga;

arvestades, et kultuuril põhinevad algatused ja tööstused täidavad kohalikus ja piirkondlikus arengus mitut rolli ning traditsiooniliselt on nende roll piirkondade atraktiivsuse suurendamine, tagades maapiirkondade ja isoleeritud alade sotsiaal-majandusliku arengu ning võimaldades ka integreeritud jätkusuutlikku linnade taaselustamist;

U.	arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus mängib Euroopa tööstuse taastamisel tähtsat rolli, ergutab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse tööstusharudesse, näiteks turismi, jaemüüki ja digitaalsetesse tehnoloogiatesse;

arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on Euroopas IKT innovatsiooni ja arengu liikumapanev jõud; arvestades, et tööstuse digitaalne üleminek annab uusi võimalusi uute ärimudelite väljatöötamiseks ja turu laienemiseks, aga tekitab samuti väljakutseid kultuuri- ja loomemajanduse traditsioonilistele sektoritele;

W.	arvestades, et loomemajandus on üks kõige ettevõtlikumaid sektoreid, mis arendab ülekantavaid oskusi, nagu loovmõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö ja leidlikkus;

X.	arvestades, et tööstuspärandi turism ning tööstusmuuseumid võivad pakkuda uusi kultuurilisi ja majanduslikke perspektiive, eelkõige endistele tööstuspiirkondadele, ning säilitada Euroopa traditsioonilisi oskusteadmisi;

Y.	arvestades, et ELi eri rahastamisallikate hulgas peetakse kultuuri- ja loomemajandust omaette prioriteediks ainult programmi „Loov Euroopa“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi puhul;

arvestades, et komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 jõustumisega võidakse käsitada riigiabina kultuuripärandi sektori teatud meetmeid (eelkõige restaureerimine ja kaitse) ning teatud juhul ELi fondidest ja täiendavatest piirkondlikest fondidest toetatud kultuuritegevusi, hoolimata nende kohalikust asjakohasusest ning tegevuste ja kultuuriasutuse mitteärilisest korraldusest, mis põhjustab märkimisväärseid takistusi asjaomastele piirkondlikele ametiasutustele ja viivitusi kõnealuste meetmete rakendamisel;

AA.	arvestades, et tänapäeva koonduval ja ülemaailmsel turul on Euroopa innovatiivne ja teadusuuringutel põhinev kultuuri- ja loomemajandus ülioluline keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse, pluralismi ning innovatiivsete ja kvaliteetsete teenuste pakkumise jaoks;

AB.

arvestades, et hoolimata asjaolust, et praegu tarbitakse ja jagatakse kultuuri- ja loovsisu rohkem kui kunagi varem, eriti selliseid teenuseid nagu kasutajate poolt üles laetud sisu platvorme ja sisu koondavaid teenuseid, ning et jaotuse ja tootmise kulud on langenud tehnoloogilise arenguga, ei toimu kultuuri- ja loomemajanduses tarbimise kasvuga võrreldavat tulude kasvu, mis on suuresti põhjustatud väärtusahelas läbipaistvuse ja õigusselguse puudumisest ning traditsiooniliste sektorite raskusest digitaalse üleminekuga kohanemisel;

AC.	arvestades, et komisjonilt nõutakse tungivalt asjakohaste meetmete võtmist, et hõlbustada atraktiivsete seaduslike pakkumiste ja piiriülese kättesaadavuse teket, et vähendada väärtuslõhet ning tagada, et autorid, loovisikud, esitajad ja õiguste omanikud saaksid oma tööde eest õiglast tasu;

AD.	arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses toimub suurema digitaaltehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu märkimisväärseid muudatusi, mis muudavad kunstitootmise tingimusi ja mõjutavad intellektuaalomandiõigust;

AE.	arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus ei ole jätkuvalt piisavalt väärtustatud ja tunnustatud, eelkõige seoses selle võimega saada juurdepääs algkapitalile ja rahastamisele;

AF.

arvestades, et viimases komisjoni tellitud uuringus (21) võetakse kultuuri- ja loomemajanduse määratluse all arvesse ka loomepõhiseid luksuskaupade tööstusharusid; arvestades, et moe- ja luksuskaupade tööstusharud kasutavad tugevat kultuurilist ja loovat sisendit, aitavad hoida Euroopa sajanditevanust oskusteavet ning tuginevad kultuuripärandile ja -traditsioonidele, mida ei suuda teised kopeerida; arvestades, et tuleks tugevdada koostööd eesmärgiga võtta arvesse muudatusi tööhõives ja vajadust erioskuste järele;

AG.

arvestades, et riiklikud hinnangud on harva võrreldavad, kuna liikmesriigid kasutavad siiani erinevaid kultuuri- ja loomemajanduse määratlusi; märgib, et kõnealused määratlused hõlmavad samuti kultuuri- ja loomemajanduse laiu kategooriaid, näiteks tarkvara, reklaami ja turundust, mis on väga edukad nii majanduslikust seisukohast kui ka Euroopa loovuse ja ettevõtluse näidetena;

AH.	arvestades, et 2013. aastal moodustas rahvusvaheline võlts- ja piraatkaupade kaubandus kuni 2,5 % maailmakaubandusest ja kuni 5 % ELi-suunalisest impordist, mis tähendab 85 miljardit eurot;

AI.

arvestades, et tööstusmajanduses on investeeringud suunatud peamiselt materiaalsetele kaupadele, mis on kasvu peamised vedajad, samas kui praeguses loomemajanduses investeeritakse peamiselt mittemateriaalsetesse kaupadesse kui väärtusallikatesse ja kasvu edendajatesse; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse rahastamisel tuleb seda tausta arvesse võtta;

AJ.	arvestades, et kuigi digitaaltehnoloogia ja -taristu areng on Euroopa poliitiline prioriteet, tuleb jätkuvalt parandada kultuuriasutuste kaudu veebis kultuuri- ja loomekaupade ja -teenuste levitamist;

AK.

arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus panustab Euroopa ülisuure kultuuri-, ajaloo- ja arhitektuuripärandi säilitamisse ja suurendamisse; arvestades, et kultuuri- ja loomesektor on oluline kultuuridiplomaatia ja turismisektori arendamiseks ning rahvus- ja kohaliku kultuuri edendamiseks, soodustades progressi ning linnade ja piirkondade arengut;

Määratlus ja statistilised andmed

kutsub komisjoni üles töötama kultuuri- ja loomemajanduse jaoks välja tervikliku, sidusa ja pikaajalise tööstuspoliitika raamistiku ning kutsub ELi üles lisama kultuuri- ja loomemajanduse arendamise, tõhusa edendamise, kaitse ja piisava rahastamise oma strateegiliste eesmärkide ja üldiste prioriteetide hulka, et suurendada kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõimet ning võimaldada sel valdkonnal saavutada oma potentsiaal seoses kvaliteetsete töökohtade loomise ja majanduskasvuga;

kutsub komisjoni üles võtma oma tulevaste meetmete kavandamisel aluseks kultuuri- ja loomemajanduse järgmise määratluse: kultuuri- ja loomemajandus tähendab majandusharusid, mis põhinevad kultuurilistel väärtustel, kultuurilisel mitmekesisusel, individuaalsel ja/või kollektiivsel loovusel, oskustel ja talendil, millel on võimet luua innovatsiooni, kasvatada rikkust ja tekitada töökohti, eelkõige intellektuaalomandist sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomise kaudu; see hõlmab järgmisi kultuurilistel ja loovatel sisenditel põhinevaid sektoreid: arhitektuur, arhiivid ja raamatukogud, kunstkäsitöö, audiovisuaalsed tooted (sh filmid, televisioon, tarkvara, videomängud, multimeedia ja salvestatud muusika), kultuuripärand, disain, loomepõhised luksustooted ja moelooming, festivalid, elav muusika, etenduskunstid, raamatud ja kirjastamine (ajalehed ja ajakirjad), raadio ja visuaalkunstid ning reklaam;

kutsub komisjoni üles – võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigid kasutavad kultuuri- ja loomemajandusse kuuluvate tegevuste jaoks riiklikke klassifikatsioonisüsteeme – määratlema kultuuri- ja loomemajandusega seotud meetmete ja seadusandlike ettepanekute kultuurilise, majandusliku ja ühiskondliku mõju ning dünaamika ja kõnealuse sektori kui ELi ja seotud kolmandate riikide kõigi muude tegevusvaldkondade innovatsiooni ja majanduskasvu mootori rolli jälgimiseks ja analüüsimiseks konkreetsed näitajad; rõhutab seetõttu vajadust, et komisjon määraks ametliku statistika täiendamiseks ja parandamiseks kindlaks alternatiivsed andmeallikad; rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandusel on sageli keerukad ärimudelid, mis võivad traditsiooniliste rahastamisviiside puhul osutuda probleemiks, ning toonitab, et oluline on tagada avaliku sektori investeeringute positiivse mõju selgem mõistmine ning enamate erasektori investeeringute stimuleerimiseks vajalikud analüüsitasemed; palub lisaks komisjonil näha ette kooskõlastamistegevus, et soodustada riikideülest koostoimet, näiteks koostööprojekte, liikuvuse võimalusi või ühisettevõtteid asjaomases valdkonnas;

rõhutab, et vajadus koguda statistilisi andmeid kultuuri- ja loometööstuse kohta soodustab ka kultuuripoliitilist arutelu, ning soovitab komisjonil ja Eurostatil oma jõupingutustes kultuuripoliitika poolt kogu kultuuri- ja loomesektorile avalduva mõju korrapäraseks analüüsimiseks ja mõõtmiseks lisada kultuuri- ja loomemajanduse oma iga-aastase statistika hulka, võttes aluseks digitaalajastul kultuuri- ja loomemajanduse tekitatud väärtuse ja ülekanduva mõju analüüsi, ning avaldada Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse arengu kohta iga kahe aasta tagant valdkondliku aruande; toonitab sellega seoses vajadust tugevdada Eurostati ja Teadusuuringute Ühiskeskuse rolli;

Raamtingimused ja innovatsiooni toetamine

kutsub komisjoni võtma kasutusele üldkava, mis kõrvaldab lünga teadusuuringute ja arendustegevuse, Euroopa loomesisu tootmise ja tehnoloogilise innovatsiooni vahel meedia valdkonnas ning mujal; märgib, et kõnealune üldkava edendaks loovate ja konkurentsivõimeliste ELi teenuste tootmist, äri- ja tööhõivevõimalusi ning suurendaks VKEde ja idufirmade turulepääsu, edendades pluralistlikku ja mitmekesist Euroopa maastikku, mis tugineb tugevatele sünergiatele kultuuri- ja loomemajanduse ning tehnoloogilise innovatsiooni vahel, tugevdades seeläbi Euroopa digitaalset ühtset turgu;

rõhutab, et digitaalne tehnoloogia ja taristu kasutavad loovisikute pakutavat sisu; märgib, et otsene juurdepääs ülemaailmsele publikule on toonud kaasa kunsti- ja loomesisu oote vormide tekkimise; kutsub seetõttu komisjoni üles, tasakaalustades kõigi asjaomaste osalejate vajadusi, kehtestama digitaalajastu väärtusahela jaoks asjakohase õigusraamistiku (sealhulgas autoriõigused), mis võtab arvesse sektori eripärasid, võimaldab jätkata innovatsiooni, edendab läbipaistvaid lepingulisi suhteid ning toob kaasa autorite, loovisikute ja kõigi loomeprotsessis osalevate poolte ja nende tööde õiglase tasustamise õiguse ja õiguskaitse kehtestamise, tagades seeläbi digitaalmajanduse õitsengu;

rõhutab koostöö tegemise vajadust ja seda, kui oluline on jagada liikmesriikide vahel pidevalt teadmisi ja parimaid tavasid, millega püütakse toetada ja stimuleerida loomemajandust ning edendada loovust ja tootlikkust kõigil tasanditel;

on seisukohal, et kultuuri- ja loomemajanduse tulude keskmes on autoriõiguste ja nendega seotud õiguste kaitsmine; nõuab tungivalt, et komisjon looks käimasolevat autoriõiguse reformi silmas pidades tasakaalustatud ja digitaalajastule kohandatud õiguslikud lahendused, muu hulgas partnerluses tööstuse ja tarbijarühmadega, millega toetatakse niihästi VKEde, väga väikeste ja mikroettevõtjate, loovisikute, õiguste omanike, õiguste kasutajate, vabakutseliste ja tarbijate huve ning mis vastavad nende huvidele, et oleks selge, et vastutusest vabastamist saab kohaldada ainult tõeliselt neutraalsete ja passiivsete veebipõhiste teenuste pakkujate puhul, nagu on määratletud e-kaubanduse direktiivis ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas, mitte aga teenuste puhul, mis mängivad loojate arvelt sisu levitamisel, edendamisel ja rahaks tegemisel aktiivset rolli; on seisukohal, et digitaalkeskkonna piirideta olemuse tõttu on vajalik tagada ELi-siseselt ühtsus reguleerivate asutuste, õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi vahel;

toonitab asjaolu, et õiguste omanike uurimine ja mitteläbipaistvad autoriõiguste eeskirjad tekitavad halduskoormuse, millega kaasnevad suured kulud ja märkimisväärsed jõupingutused, eelkõige piirüleselt töötavate VKEde puhul; soovitab seetõttu luua ühise üleeuroopalise andmebaasi, mis sisaldab kogu kättesaadavat teavet iga sektori õiguste omanike kohta, et lihtsustada õiguste andmist;

10.

rõhutab, et direktiivi 2014/26/EL tulemusena on paranenud veebikeskkonnas muusikateoste õiguste andmise süsteem; palub komisjonil samuti parandada õiguste kollektiivse teostamise organisatsioonide häid valitsemistavasid, tõhusust, läbipaistvust ja aruandekohustust teistes sektorites;

11.

toonitab asjaolu, et piraatlus ja võltsimine on nii kultuuri- ja loomemajanduse kui ka kodanike jaoks jätkuvalt tõsine probleem; rõhutab, et need ebaseaduslikud tegevused põhjustavad olulist kahju sissetulekute ja töökohtade kaotuse tõttu ning võivad põhjustada ohutuse ja tervisega seotud probleeme, millega tuleb tegeleda; tunneb heameelt selle üle, et tööstus osaleb lahenduste otsimisel, et võidelda piraatluse ja võltsimise vastu, ning toonitab vajadust tugevdada võitlust nende ebaseaduslike tegevuste vastu;

12.

rõhutab vajadust kõikjal ELis olemasolevate jõustamiseeskirjade kohaldamise järelevalve ja tugevdamise järele; soovitab kaaluda karmimate karistuste kehtestamist ja jälgitavuse garantiide süsteemi edendamist võltsijate – eelkõige nende, kes tegelevad suuremahuliste kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks mõeldud võltsimistega – heidutamiseks ning õiguste omanikele suuremate kahjutasude ja hüvitiste maksmist; nõuab, et EL ja liikmesriigid korraldaksid piraatluse ja võltsimise vastaseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning selgitaksid välja seaduspärad ja suunaksid neid tõhusamalt, julgustades samas õiguste omanikke ja teenuseosutajaid tagama, et on olemas lihtsad viisid seaduslikule sisule juurdepääsu saamiseks, et heidutada piraatlust; rõhutab samuti vajadust kaasata võltsitud kaupade internetimüügi vastasesse võitlusse kõik digitaalsektori osapooled;

13.

kutsub komisjoni üles pakkuma välja tõhusaid meetmeid veebipiraatluse vastaseks võitluseks, eelkõige tagama, et sisu hostivad veebiteenuse pakkujad võtavad tõhusaid meetmeid oma serveritest litsentsita sisu kõrvaldamiseks ning võtavad pärast kõrvaldamist meetmeid sisu uuesti veebis avaldamise vältimiseks;

14.

on seisukohal, et on ülioluline loobuda kapseldunud mõtlemisest traditsioonilistes poliitikavaldkondades ning edendada kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnaülest tegevust;

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama oma vastavatel pädevusaladel sektoritevahelist koostööd, asutades „õppelaboratooriumeid“, loomekeskuseid, koostööruume, võrgustumisprogramme ning kultuuri- ja loomeklastreid ja piirkondlikke, riiklikke, Euroopa ning rahvusvahelise tasandi võrgustikke, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjate ning mittetulundusühenduste ja äriühingute, traditsiooniliste käsitööliste, pärimusorganisatsioonide, turismisektori, uurimiskeskuste, ülikoolide, investorite ja poliitikakujundajate vahelist koostööd; palub lisaks toetust uute ärimudelite, toodete ja teenuste loomise ja katsetamise jaoks innovatsioonisõbraliku ja toetava õiguskeskkonna väljatöötamisele tootjate, turustajate ja edendajate vaheliste strateegiliste partnerluste kaudu ning palub toetust ettevõtlusinkubaatorite tegevustele;

16.

peab hädavajalikuks, et liit ja selle liikmesriigid hoiaksid alal võimalust säilitada ja arendada oma kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat ning seda oma seadusandlike, reguleerivate ja traditsiooniliste õigusaktide raamistikus, järgides muu hulgas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni; nõuab sellega seoses, et kultuuri- ja audiovisuaalsisuga teenuste väljajätmine (sealhulgas interneti kaudu) oleksid ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes selgesõnaliselt sätestatud; rõhutab selles kontekstis vajadust jätta kultuuri- ja audiovisuaalteenused üldiste vabakaubanduslepingute läbirääkimisvolituste alt välja, tuletades meelde, et kultuuri- ja loometeosed on kahekordse ja olemusliku väärtusega;

17.

kutsub komisjoni üles edendama ja toetama sellise taristu loomist, täiendamist ja laiendamist, mis on Euroopas loomemajanduse toetamiseks määrava tähtsusega, eelkõige tagades kiire lairibaühenduse laiendamise maapiirkondadesse ja äärepoolseimatesse piirkondadesse;

18.

märgib, et Euroopa mitmed linnad ja piirkonnad on töötanud välja märkimisväärsed kavad oma kohaliku kultuuri- ja loomemajanduse jaoks; kutsub komisjoni üles tuginema nende strateegiate parimatele tavadele;

19.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitama Euroopa kultuuripärandi aastat 2018 olulise võimalusena kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas Euroopa pädevuse suurendamiseks ning asjakohaste programmide koostamise ja asjakohase rahastamise vajaduse rõhutamiseks;

20.

nõuab, et Euroopa välisteenistus kasutaks kultuuridiplomaatia potentsiaali, edendades ja parandades Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet;

Kultuuri ja loomemajanduse digiteerimine

21.

rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus, mis koosneb peamiselt VKEdest, toimib pidevalt muutuvas keskkonnas ning on seetõttu kohustatud uusi ärimudeleid uuesti läbi mõtlema ja ümber kujundama, et töötada välja turupõhised lahendused ja meelitada ligi uut publikut; rõhutab võimalusi, mida pakuvad majandusele ja ühiskonnale uued info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, nagu suurandmed, pilvandmesideteenused ja asjade internet, eriti kui need integreeritakse muude sektorite, näiteks kultuuri- ja loomemajandusega ning eelkõige kui need on seotud loometeoste levitamise, kasutamise ja tootmisega; rõhutab siiski, et selleks, et kultuuri- ja loomemajandus saaks täielikult kasutada uutest tehnoloogiatest tulenevaid majanduskasvu ja töökohtade loomisega seotud võimalusi, tuleb seada prioriteediks digitaalse ühtse turu lõpuleviimine; rõhutab lisaks vajadust parandada õiguskindlust ja vähendada halduskoormust; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama kultuurisisu digiteerimist; rõhutab sellega seoses, et komisjoni tööstuse digiteerimist käsitlevas kavas ja ELi jõustamisraamistikus tuleks täiel määral võtta arvesse kultuuri- ja loomemajanduse eriomadusi;

22.

on seisukohal, et digitaalsed platvormid võimaldavad kultuuri- ja loometeostele laiemat juurdepääsu ning pakuvad loome- ja kultuurisektori jaoks suurepäraseid võimalusi uute ärimudelite väljaarendamiseks; toonitab, et kaaluda tuleks, kuidas see protsess võiks toimida nii, et seejuures oleks tagatud suurem õiguskindlus ja austus õiguste omajate vastu; rõhutab seda, kui oluline on läbipaistvus ning õiglaste ja võrdsete võimaluste tagamine; on sellega seoses seisukohal, et õiguste omajaid on vaja autoriõiguse ja intellektuaalomandi raamistikes kaitsta, et tagada väärtuste tunnustamine ning innovatsiooni, loovuse, investeeringute ja sisu tootmise stimuleerimine;

23.

rõhutab, et digiteerimine ja meedia lähenemine tekitavad uusi võimalusi Euroopa teostele juurdepääsu saamiseks, nende levitamiseks ja edendamiseks, ning rõhutab Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks, säilitamiseks ja veebis selle kättesaadavuse tagamiseks vajaliku rahastamise tagamise olulisust;

Töötingimused kultuuri- ja loomemajanduses

24.

juhib tähelepanu asjaolule, et eriti meedia- ja kultuurisektoris on levinud kultuuri- ja loometöötajate ebatüüpilised töösuhted (osalise tööajaga ja tähtajalised töölepingud, ajutine töö ja majanduslikult sõltuva füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine); toonitab vajadust kõrvaldada kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvuse takistused ning toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt komisjonile esitatud taotlust, et leida asjakohane lahendus kultuuri- ja loomemajanduse töötajate liikuvuse parandamiseks ELi piires ning viisamenetluste lihtsustamiseks kolmandate riikidega toimuvate vahetuste jaoks;

25.

kutsub liikmesriike üles töötama välja või rakendama kunstilise loometegevuse õigus- ja institutsionaalset raamistikku, võttes vastu või kohaldades mitmeid sidusaid ja terviklikke meetmeid seoses lepingute, kollektiivse esindatuse, sotsiaalkindlustuse, tervisekindlustuse, otsese ja kaudse maksustamise ning Euroopa eeskirjade järgimisega, et parandada kunstnike liikuvust ELis;

26.

juhib tähelepanu naiste suurele osakaalule loomemajanduses ning rõhutab eriti vabakutseliste ja tööellu tagasipöörduvate naiste olukorda;

27.

juhib tähelepanu praegusele ELi keskmisele soolisele palga- (16,1 % 2014. aastal) ja pensionilõhele (40,2 %) ning rõhutab, et naistel on kultuuri- ja loomemajanduses sarnased tõkked nagu teistes majandussektorites, eriti mis puudutab soolist palga- ja pensionilõhet, juurdepääsu rahastamisele, stereotüüpe, koolitust ja elukestvat õpet;

Haridus, oskused, koolitus

28.

rõhutab, et loomevajadus on kõigil inimestel ning et loomeoskusi tuleks arendada varasest east alates, et panna alus loomeannete pidevaks uuendamiseks; märgib siiski, et neid oskusi on võimalik ergutada kõigis eluetappides, eelkõige kättesaadavate elukestva õppe programmide kaudu; soovitab liikmesriikidel toetada kultuuri- ja loomemajanduse alaste teadmiste suurendamist haridus- ja koolitusprogrammides, arendada meediapädevuse ja digitaalsete oskuste õpetamist ning täiustada oma koolitus-, õppe- ja kvalifikatsioonisüsteeme, et võimaldada igas vanuses tudengitel kultuuri- ja kunstialade põhjalikku koolitust saada;

29.

juhib tähelepanu valdkonnaüleste – eelkõige ettevõtlusega seotud – oskuste puudumisele kultuuri- ja kunstivaldkonna õppe lõpetanute hulgas ning nende ebapiisavatele teadmistele autoriõiguse seadustest ja selle kaitsmise vahenditest; peab seetõttu oluliseks ergutada liikmesriike ja haridusasutusi tegelema selle vajakajäämisega, kohandades õppeprogramme, et pakkuda pidevat kutsekoolitust ja integreerida paremini loov- ja ettevõtlusharidust ning tugevdada seeläbi loovettevõtjate äri-, finants-, turundus- ja juhtimisoskusi;

30.

kutsub liikmesriike üles toetama rohkem õpetajaid noorte loominguliste ja innovaatiliste võimete arendamisel, uuendades õppeprotsesse ning lisades haridus- ja koolitusprogrammidesse meediapädevuse, kunsti-, muusika-, teatri- ja filmihariduse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid kultuuripärandi, kunstiliste tavade ja väljendusviiside ning loovusele ja innovatsioonile suunatud pehmete oskuste alaseid teadmisi; kutsub liikmesriike üles toetama ka koostööd koolide vahel, et vahetada kõige tulemuslikumaid meetodeid ja tavasid loomingulisuse ja innovatsiooni stimuleerimiseks, aidates seeläbi inimestel hinnata loomemajanduse tooteid ja teenuseid;

31.

tuletab meelde, et hariduspartnerlused võivad samuti aidata kaasa õppekeskkonna stimuleerimisele ning ebasoodsas olukorras ja kõrvalejäetud kogukondade integreerimisele ja pakkuda võimalusi puudustkannatavates piirkondades elavatele inimestele;

32.

rõhutab kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali seoses noorte tööhõive ja taasindustrialiseerimisega ning toob eelkõige esile kultuuri- ja loomesektoris digitaalkeskkonnast tulenevaid üha suuremaid võimalusi noortele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama kultuuri- ja loomemajanduse noorte tööhõive algatusse ning andma selles sektoris karjääri tegemise, ettevõtluse ja koolituse toetuseks rahalisi vahendeid, luues õpipoisiõppe kavad ning lihtsustades liikuvust ja teadmiste vahetamist mentorluse ja praktikaprogrammide abil; nõuab noortegarantiiga ette nähtud vahendite tõhusamat kasutamist;

33.

tuletab meelde, et üks põhiprobleeme, millega kultuuripärandi sektor silmitsi seisab, on traditsiooniliste oskuste ja käsitöö järkjärguline kadumine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kindlustama pärandi, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, traditsiooniliste oskuste ning Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku oskusteabe säilitamise ning kaitsma ja edendama kultuuri- ja loomemajandusega seotud käsitööoskusi, ergutama ja lihtsustama oskusteadmiste üleandmist ning keskenduma rohkem kutseõppele ja kvalifitseeritud tööjõule, et meelitada ligi talente, sealhulgas tipptasemel käsitöölisi ehitussektoris ning säilitamise ja restaureerimise valdkonnas; rõhutab sel eesmärgil, et tuleb arendada tugevaid strateegilisi seoseid kultuuripoliitika ning sotsiaalsete ressursside ja tootmisvahendite vahel;

34.

kutsub komisjoni üles suurendama teadlikkust karjäärivõimalustest kultuuri- ja loomesektoriga seotud käsitöö valdkonnas ja töötlevas tööstuses, kasutades teavituskampaaniaid ja meetmeid, millega toetatakse teadmiste edasiandmist neis sektorites käsitöö- ja eksperdioskuste hoidmiseks;

35.

julgustab liikmesriike võtma programmi „Erasmus+“ järelmeetmeid, et edendada sektoritevahelisi lähenemisviise formaalse ja informaalse hariduse, koolituse ja elukestva õppe erinevate valdkondade vahel; julgustab kõrgharidus- ja kutseharidusasutusi kasutama kunsti ja kultuuri, loodusteaduste, inseneriteaduste, tehnoloogia, ettevõtluse ja muude asjakohaste valdkondade üleseid programme; nõuab eelkõige sammude astumist selleks, et kõrvaldada lünk loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning kunsti- ja disainiainete vahel, et toetada tehniliste karjäärivõimaluste arengut loomemajanduses ja loovaid töökohti loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, mis on üliolulised Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse kasvu jaoks; rõhutab vajadust toetada tippkeskuseid ja edendada vahetusi sektori kutsealade vahel, sh kolmandates riikides, ning meelitada ligi ja arendada loovat võimekust;

36.

julgustab liikmesriike edendama koostööd kunstikoolide, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate, ülikoolide ning kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete vahel, muu hulgas kunstnike residentuuride abil äri- ja hariduskeskkonnas, et tagada parem kooskõla oskuste pakkumise ja tööturu nõudluse vahel ning edendada kõnealuse sektori konkurentsivõime potentsiaali; soovitab töötada välja töö-õppe trajektoorid, näiteks paralleelse hariduse kavad;

37.

soovitab koostada ja vastu võtta poliitika, mille eesmärk on suurendada ELi kodanike kultuurilise osalemise määra, mis on paljudes liikmesriikides siiani kriitiliselt madal; rõhutab, et sellest saadaks kasu nii rohkemate võimekate loomeinimeste toetamise kui ka ELi kultuuri- ja loometoodete suurema ja tugevama nõudlusbaasi tagamise seisukohast;

38.

nõuab, et loodaks loome- ja kultuurimajanduse Euroopa auhind, mis on kujundatud Prantsusmaa ja Saksamaa loome- ja kultuurimajanduse auhinna eeskujul;

39.

juhib tähelepanu naissoost innovaatorite ja ettevõtjate tohutule potentsiaalile ning sellele, kui olulist rolli nad mängivad kultuuri- ja loomemajanduses; ergutab liikmesriike pakkuma asjakohast rahalist tuge ja koolitust ning juhib tähelepanu võrgustike loomise ja parimate tavade vahetamise tähtsusele;

40.

nõuab, et uuritaks võimalusi noorte innovaatorite liikuvusprogrammi loomiseks, et edendada vahetusi ja innovatsiooni kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas;

41.

võtab teadmiseks komisjoni teatise „Euroopa uus oskuste tegevuskava: koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“, nõustudes seisukohaga, et kiiresti arenevas üleilmses majanduses sõltub oskustest suurel määral konkurentsivõime ja suutlikkus edendada innovatsiooni, oskused meelitavad ligi investeeringuid ning soodustavad tööhõive ja majanduskasvu positiivse mõjuringi toimimist ning nad on sotsiaalse ühtekuuluvuse eeldus; peab võtmepädevuste raamistiku ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamisel vajalikuks pöörata erilist tähelepanu loomeoskustele;

42.

ergutab liikmesriike viima läbi selliseid algatusi nagu Itaalia valitsuse poolt algatatud 500 euro suurune kultuuriboonus, mis on kättesaadav kõigile 18 aasta vanustele Itaalias seaduslikult elavatele noortele ja mille tohib kulutada ainult kultuuritaju suurendavatele tegevustele, näiteks muuseumidele, galeriidele, arheoloogilistele ja pärimusobjektidele, raamatutele ja filmidele;

Rahastamine

43.

juhib tähelepanu sellele, et kultuuri- ja loomemajandus saavad olulisel määral kasu avalikust kultuuri edendamisest, mis aitab oluliselt kaasa ka Euroopa Liidu kultuurilise mitmekesisuse saavutamisele; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid oma vastavates pädevusvaldkondades ka edaspidi piisava osa oma eelarvest avalikule kultuuri edendamisele;

44.

rõhutab vajadust tugevdada kultuuri- ja loomesektorit toetavat valitsuse poliitikat ja suurendada kultuurieelarvet; juhib tähelepanu sellele, et riigipoolse rahastamise puhul on tehtud liikmesriikides olulisi eelarvekärpeid, mis ohustab tõsiselt Euroopa kultuuri- ja loometööd;

45.

märgib ära teatavates liikmesriikides kehtivate kultuuri- ja loomesektori maksusoodustuskavade tulemuslikkuse; ergutab seetõttu kõiki liikmesriike selliseid kavasid kehtestama, taunides samas maksustamise erikorda (eelotsuseid), mis on võimaldanud mõnedel ettevõtetel põhjendamatult vähendada maksude maksmist miinimumini;

46.

märgib, et ELi rahastatavates programmides osalemine on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks avatud, kuid et seda osalust tuleks pidada potentsiaalsest väiksemaks; palub komisjonil ühe esimese sammuna luua ühtne kontaktpunkt – näiteks veebileht –, mille kaudu mitmesugused asjassepuutuvad peadirektoraadid suhtleksid tihedalt, et tuua esile erinevad kultuuri- ja loomemajanduse rahastamisvõimalused, levitada teavet üleeuroopaliste kultuuri- ja loomevõrgustike ja liikmesriikide organisatsioonide kaudu, koguda ja tutvustada parimate tavade näiteid ning suurendada finantsinvestorite ja asutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse eripärast ning erinevatest väljakutsetest, kuivõrd see suurendaks teadlikkust ning kultuuri- ja loomemajanduse juurdepääsu rahastamisele;

47.

kutsub komisjoni üles tegutsema selle nimel, et süvalaiendada ELi toetust kultuuri- ja loomemajandusele, sealhulgas rahastamist, võttes vastu ELi üldise ja valdkondadeülese strateegia; rõhutab siiski seda, kui oluline on olla teadlik kultuuri- ja loomemajanduse mitmekesisest olemusest ning sellest tulenevalt konkreetsetest sektoripõhistest vajadustest rahastamise ja innovatsioonikeskkonna osas ning seetõttu konkreetsetest rakenduskavadest, näiteks programmide „Horisont 2020“ ja „Loov Euroopa“ ühine raamistik; tunnistab ELi rahastamise võimendavat mõju kultuuri- ja loomemajanduses, eelkõige konkreetsetes piirkondades;

48.

tunnistab ühistute, mittetulunduslike ja sotsiaalsete ettevõtete olulist osa kultuuri- ja loomemajanduses ning nõuab seetõttu, et välditaks mis tahes eristusi ELi struktuurses ja sotsiaalses rahastamises, mis võiks piirata kõnealuste struktuuride abikõlblikkust;

49.

märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist ning ELi programmide rakendamisaruandeid tuleks käsitleda ühe protsessi kahe osana, mis on omavahel seotud; märgib, et eriti programmide „Loov Euroopa“ ja „Horisont 2020“ ning struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond) puhul tuleks konkreetselt hinnata kultuuri- ja loomemajanduse mõju majanduskasvule, tööhõivele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning seda täiendavalt edendada; rõhutab, et see protsess peaks looma kindla ja sidusa aluse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks ja ELi programmide ülesehituseks pärast 2020. aastat;

50.

palub komisjonil järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõiget 4 ning kehtestada kultuuri- ja loometööstus kultuuri- ja loomesektori osana ELi rahastamiskavade ja -programmide ühe läbiva prioriteedina, eriti programmi „Horisont 2020“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul;

51.

kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära ELi poliitikasuundade vahel olemasolevaid sünergiavõimalusi, et kasutada tõhusalt ELi programmide – nagu „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, Erasmus+, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, „Loov Euroopa“ ning COSME – ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kättesaadavaid rahalisi vahendeid, et toetada kultuuri- ja loomemajanduses rohkemaid projekte;

52.

juhib tähelepanu asjaolule, et programmitöö perioodiks 2014–2020 ette nähtud paremat koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste Euroopa programmide vahel, kusjuures programmidele Erasmus+ ja „Loov Euroopa“ osutatakse konkreetselt ühissätete määruse I lisa punktides 4.6 ja 6.4, on võimalik veelgi optimeerida parema teabe andmisega terves ELis ning palju rangema rakendamisega liikmesriikides ja nende piirkondades;

53.

kutsub komisjoni üles muutma ja/või tõlgendama komisjoni määrust (EL) nr 651/2014 kultuurile ja kultuuripärandi kaitsele riigiabi andmist käsitlevas osas, võttes arvesse määruse ja komisjoni 19. mai 2016. aasta teatise põhjendust 72 sellisel viisil, et riigiabi mõistega ei ole hõlmatud teatud meetmed kultuuripärandi sektoris (eelkõige restaureerimine ja säilitamine) ning teatud juhtudel ELi fondidest ja täiendavatest piirkondlikest fondidest toetatud kultuuritegevused;

54.

märgib, et programmi „Loov Euroopa“ tagatissüsteem on üks võimalus rahuldada kultuuri- ja loomemajanduse innovatiivsete ja jätkusuutlike projektide kiireloomulist vajadust laenurahastamise kättesaadavuse järele; tuletab meelde tagatissüsteemi käivitamise viibimist; rõhutab vajadust suurendada programmi „Loov Euroopa“ eelarvet ja tagatissüsteemi, et toetada tõhusalt Euroopa kultuurilisi ja loovaid väljendusviise, mitmekesistada rahastamise saajate hulka, tagada võrdne juurdepääs tagatissüsteemile ning parandada kõigist liikmesriikidest pärit kultuurivaldkonnas tegutsejate osalemist selles;

55.

märgib, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond peaks aitama VKEdel täita kapitalipuudujääki ja üldjuhul tegelema projektidega, mille riskiprofiil on kõrgem kui Euroopa Investeerimispanga tavapärase tegevuse käigus toetatavatel projektidel (22); märgib, et 2016. aasta septembri seisuga oli antud rahalist toetust üksnes mõnele projektile kultuuri- ja loomemajanduses – mis peamiselt koosneb kõrgema riskitasemega VKEdest – ning haridus- ja koolitussektoris, ning rõhutab, et tuleks igati püüda parandada nende valdkondade osalemist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis;

56.

palub Euroopa Investeerimispangal tegeleda Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist kultuuri- ja loomemajandusele liikuva rahastamise vähesusega, uurides võimalikku koostoimet programmi „Loov Euroopa“ ja tagatissüsteemi vahel, et pakkuda kultuuri- ja loomemajandusele sihtotstarbelisi laene;

57.

palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa Investeerimispangal toetada segarahastamise vorme, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse kujul, et tegeleda kultuuri- ja loomemajanduse omakapitali kaudu rahastamise vähese kättesaadavusega ning seda olukorda parandada;

58.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama investeerimiskeskkonda ning laiendama kultuuri- ja loomesektoris mikroettevõtjatele ja VKEdele kättesaadavate rahastamisvahendite ulatust uute ja innovaatiliste rahastamiskavadega, nagu mikrokrediit, tagasimakstavad toetused, ühisrahastamine, stardiraha ja riskikapital; märgib, et kultuuri- ja loomemajanduse ühisrahastamise ja ühisinvesteerimise eri mudelid võivad saada kindlaks vahendiks kultuuri- ja loomeprojektide rahastamisel ning võivad sellisena olla heaks täienduseks kultuuri- ja loomemajanduse kui terviku rahalise toetuse tavapärastele allikatele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles jätkama ühisrahastamise turu arengu jälgimist ja edendamist, kaasama riigiasutusi ja kasutama paremini ära institutsionaalse ühisrahastamise võimalusi, et koordineerida erinevaid regulatiivseid lähenemisviise, tagada ELi eeskirjade kohaldamisel asjakohane selgus, arendada parimat tava ja parandada vajaduse korral koormuse kaotamise ja/või uue regulatiivse instrumendi koostamise kaudu reguleerivat raamistikku; juhib siiski tähelepanu sellele, et see ei saa asendada kultuuri- ja loomemajanduse jätkusuutlikku avaliku ja erasektori vahenditest rahastamist;

59.

peab oluliseks kultuuri- ja loomesektoris riiklike investeerimispankade täidetava rolli täiustamist, andes VKEdele parema juurdepääsu krediidile ning aidates ettevõtetel laiendada oma turgu ja eksporditegevust;

60.

on seisukohal, et kultuuri- ja loomemajanduse jaoks rahastamise kättesaadavuse parandamiseks on vaja arendada pädevust sellise immateriaalse vara väärtuse kindlaksmääramisel ja hindamisel, mida võiks kasutada tagatisvarana; rõhutab vajadust suurendada finantsinvestorite ja asutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse – mida loetakse kõrgema riskitasemega valdkonnaks – eripärast ning erinevatest väljakutsetest; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon lisas programmi „Loov Euroopa“ tagatissüsteemi finantsvahendajate koolitusprogrammi, kuna see võib samuti parandada kultuuri- ja loomemajanduse võimet välisinvestoritega ühendust võtta ja neid veenda; peab siiski kasulikuks kontrollida selle programmi edukust ja kui see on positiivne, siis lisada see erinevatesse poliitikavaldkondadesse;

61.

nõuab selleks „intellektuaalomandi varade protokollide“ edendamist, mis hõlbustavad intellektuaalomandi õiguste hindamist, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu mehhanismid, mida on vaja, et suurendada intellektuaalomandi õiguste usaldusväärsust pankade jaoks ja nende väärtuse täielikku arvessevõtmist varadena;

o o

62.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 13, 15.1.2016, lk 83.

(2) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.

(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.

(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(8) ELT L 347, 20.12.2013, lk 33.

(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.

(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0293.

(11) ELT C 93, 9.3.2016, lk 95.

(12) ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40.

(13) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.

(14) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142.

(15) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 25.

(16) ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223.

(17) OECD/EUIPO (2016), Trade in Counterfeit and Pirated Good: Mapping the Economic Impact (Võlts- ja piraatkaupadega kauplemine. Majandusliku mõju ülevaade), OECD Publishing, Pariis.

(18) Komisjoni teatises nimetatakse kultuuri- ja loomemajanduse valdkondadena järgmiseid: arhitektuur, arhiivid ja raamatukogud, kunstkäsitöö, audiovisuaalsed tooted (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), kultuuripärand, disain (sh moedisain), festivalid, muusika, näite- ja kujutav kunst, kirjastamine ja raadio.

(19) Industry-Level Analysis Report, (2013), Intellectual property rights intensive industries: contribution to economic performance and employment in the European Union, lk 8 https://euipo.europa.eu/ohimportal/documents/11370/80606/IP+Contribution+study

(20) Euroopa Komisjoni uuring EASME/COSME/2015/003.

(21) Viide uuringule täita, kui see on avaldatud. Palume tähele panna, et kõik käesolevas resolutsioonis nimetatud arvud põhinevad sellel uuringul.

(22) Määrus (EL) 2015/1017.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/42

P8_TA(2016)0487

Naiste õigused idapartnerluse riikides

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioon naiste õiguste kohta idapartnerluse riikides (2016/2060(INI))

(2018/C 238/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3, milles sätestatakse ELi ühe aluspõhimõttena sooline võrdõiguslikkus,

—	võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—	võttes arvesse ÜRO 1995. aasta võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu Pekingi tegevusprogrammi,

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1820 (2008), 1325 (2000) ning hiljutist resolutsiooni 2242 (2015) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

—	võttes arvesse 1995. aasta septembri Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi ning 1994. aasta septembri rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi (Kairo konverents) tegevusprogrammi ja nende läbivaatamiskonverentside tulemusi,

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. novembri 2015. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa naabruspoliitika ülevaate kohta (SWD(2015)0500),

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta, 20. aprilli 2015. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika ülevaate kohta ja 14. detsembri 2015. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika ülevaate kohta,

—	võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust,

—	võttes arvesse 28.–29. novembril 2013. aastal Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust idapartnerluse arengusuundade kohta,

—	võttes arvesse 21.–22. mail 2015. aastal Riias toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust,

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia, Moldova ja Ukraina vahelisi assotsieerimislepinguid / põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (1),

—	võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 21. septembri 2015. aasta ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“,

—	võttes arvesse oma 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga (2),

—	võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2014. aastal käsitleva aruande ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas (3),

—	võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist arengukoostöös käsitleva ELi tegevuskava uuendamise kohta (4),

—	võttes arvesse oma 8. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni soopõhise tapmise ja puuduolevate naiste kohta (5),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ja oma hiljutist 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta (6),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu projekti õiguskaitse kättesaadavuse parandamise kohta naistele viies idapartnerluse riigis,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu 2011. aasta Istanbuli konventsiooni,

—	võttes arvesse OECD Istanbuli korruptsioonivastase tegevuskava riigiaruandeid ja idapartnerluse riikide eduaruandeid,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soolise võrdõiguslikkuse alaseid konventsioone, nimelt 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100), 1958. aasta tööhõives ja töökohtadel diskrimineerimise vastast konventsiooni (nr 111), 1981. aasta perekondlike kohustustega töötajate konventsiooni (nr 156) ja 2000. aasta emaduse kaitse konventsiooni (nr 183),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0365/2016),

arvestades, et vastavalt Praha deklaratsioonile põhineb idapartnerlus rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja põhiväärtuste, sealhulgas demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austamisega seotud kohustustel; arvestades, et Riia deklaratsioonis nimetati soolist võrdõiguslikkust paljulubavaks uueks koostöövaldkonnaks;

B.	arvestades, et tõhusam vahetegemine partnerriikide vahel ja nende riikide suurem isevastutus on läbivaadatud naabruspoliitika põhiprintsiibid, kusjuures võetakse arvesse iga riigi konkreetset olukorda;

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus naiste ja meeste vahel on sätestatud kõigi idapartnerluse riikide põhiseadustes ja õigussüsteemides ning kõik need riigid on reservatsioonideta ratifitseerinud enamiku selle valdkonna olulistest rahvusvahelistest konventsioonidest; märkides kahetsusega, et naised puutuvad idapartnerluse riikides ikka veel kokku sotsiaalse diskrimineerimisega;

D.	arvestades, et kõik idapartnerluse riigid on naiste olukorra parandamiseks välja töötanud strateegiad, programmid ja tegevuskavad;

arvestades, et idapartnerluse riikides töötasid naised 2015. aastal 136-st kõrgemast ministrikohast kokku ainult 17 ametikohal, naiste osakaal valitud parlamendiliikmete hulgas oli keskmiselt 16 % ja avaliku teenistuse kõrgeimatel ametikohtadel töötas keskmiselt vaid 17 % naisi; arvestades, et ainult kolme erakonda kogu piirkonnas juhtisid naised;

F.	arvestades, et naiste tööhõive vertikaalne ja horisontaalne segregatsioon idapartnerluse riikide tööturul on nende riikide kultuuri- ja sotsiaalsetes normides ikka veel sügavalt juurdunud; arvestades, et naised on koormatud ka nn teise vahetuse töö ehk tasustamata majapidamistööga;

G.	arvestades, et ühiskonnas laialt levinud stereotüüpide tõttu on naistel ühiskonnas allutatud roll; arvestades, et stereotüübid hakkavad tekkima juba lapsepõlves, et need ilmnevad hariduse ja väljaõppega seotud valikutes ning jätkuvad tööturul;

arvestades, et paljud maapiirkondades elavad naised võtavad muude võimaluste puudumisel tihti vastu põllumajanduse madalapalgalisi töökohti, mis on tihti ametlikult registreerimata ja sotsiaalkindlustuse õigusteta; arvestades, et põllumajandussektoris töötavate meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse kaotamine aitaks tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused töö saamiseks ning võrdse tasu võrdse töö eest;

arvestades, et idapartnerluse riikides on naistel ja meestel raskusi juurdepääsuga seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ja seonduvatele õigustele ning vaeste naiste, rändajate, rahvusvähemuste ja maapiirkondades elavate inimeste ees on ikka veel tõsiseid takistusi; arvestades, et vähem kui 50 protsenti idapartnerluse riikides elavatest naistest kasutavad kaasaegseid rasestumisvastaseid vahendeid ning mõnedes riikides isegi vähem kui 20 protsenti, mille peamised põhjused on kehv nõustamine, suured kulud, rasestumisvastaste vahendite valiku puudumine ning ebapiisav varustuskindlus;

arvestades, et õiguskaitse kättesaadavuse osas soolise vägivalla naissoost ohvrite jaoks esineb ikka veel tõsiseid puudusi, eelkõige naiste vastu suunatud vägivalla kõigi vormide puudulik kriminaliseerimine, sellistest kuritegudest puudulik teatamine, väga väike arv süüdimõistvaid kohtuotsuseid vägistamise eest ning tugiteenuste rahastamise puudulikkus või selle täielik puudumine;

arvestades, et kuigi idapartnerluse riikide vahel on olulisi erinevusi naistevastase vägivalla levimuse ja sellise vägivalla aktsepteerimise osas, on see määr siiski suhteliselt kõrge – elu jooksul füüsilise vägivallaga kokkupuutumise määr neljast riigist kuue hulgas on üle 20 %; arvestades, et ei ole piisavalt võrreldavaid andmeid, et teha kindlaks füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla levimust töökohtadel, mis on väga tõenäoliselt tingitud ka teatamata jätmisest; arvestades, et rahvusvähemustesse kuuluvatel naistel, nagu romadel, on palju suurem oht langeda vägivalla ohvriks;

L.	arvestades, et idapartnerluse riigid on inimkaubanduse alal jätkuvalt päritoluriigid, ja mõnel juhul ka transiit- ja sihtriigid, sealhulgas naiste ja tütarlastega kaubitsemise, kaasa arvatud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil;

M.	arvestades, et selle piirkonna arengut takistavad jätkuvalt pikaleveninud konfliktid, mis kahjustavad sügavalt nendest mõjutatud inimeste, sealhulgas naiste ja tütarlaste elu ja inimõigusi;

N.	arvestades, et jätkuv konflikt Ida-Ukrainas on süvendanud soolisi stereotüüpe, mis rõhutavad mehi kui kaitsjaid ja naisi kui hoolitsevaid toetajaid ning piiranud naiste osalemist konflikti lahendamisel;

O.	arvestades, et Ukrainas on konflikti algusest alates enam kui 1,5 miljonit inimest – neist kaks kolmandikku naised ja lapsed – olnud sunnitud riigi teistesse piirkondadesse põgenema ning nad kannatavad tervishoiuteenuste, eluaseme ja tööhõive piiratud kättesaadavuse tõttu;

P.	arvestades, et võrreldes mitteromadest tütarlastega, kes käivad koolis 11 aastat, käivad Moldova roma tütarlapsed koolis keskmiselt vähem kui neli aastat, põhjuseks laste ja varajased abielud, planeerimatud rasedused ja laste kasvatamisega seotud kohustused;

Q.	arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on pühendunud naiste ja tütarlaste inimõiguste kaitsele, täitmisele ja nende inimõiguste kasutamise tagamisele ning edendavad neid aktiivselt kõigis välissuhetes, sealhulgas sellistes suhetes, mis ulatuvad arengukoostööst kaugemale;

arvestades, et soolist võrdõiguslikkust peetakse endiselt Euroopa naabruspoliitika ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi horisontaalseks prioriteediks, ning arvestades, et läbivaadatud naabruspoliitikas tuleks ette näha suurem toetus kodanikuühiskonnale ja uuendatud keskendumine soolise võrdõiguslikkuse tähtsusele; arvestades, et kodanikuühiskonnal on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel idapartnerluse riikides väga oluline roll;

S.	arvestades, et paljud ELi programmid, nagu „Erasmus+“, COSME, programm „Loov Euroopa“ ja programm „Horisont 2020“ on idapartnerluse riikidele avatud;

arvestades, et sünnituseelne hooldus ning kvalifitseeritud meditsiinitöötaja viibimine sünnituse juures, varuvõimalusena tagatud erakorraline sünnitusabi ja vajalikud vahendid on emade suremuse vähendamiseks hädavajalikud; arvestades, et idapartnerluse riikides ei jõuta ikka veel kõikide naisteni, eriti nendeni, kes elavad kõige vaesemates või kaugemates piirkondades või kuuluvad tõrjutud rühma, nagu rahvusvähemused, rändajad ja puudega naised;

on seisukohal, et olukord naiste õiguste alal idapartnerluse riikides vajab parandamist; juhib tähelepanu sellele, et sügavad majanduslikud muutused ja majanduslik ebakindlus on avaldanud negatiivset mõju naiste majanduslikule olukorrale, mis tekitab puudujääke nende tegelikus võrdõiguslikkuses;

juhib tähelepanu sellele, et üldine poliitiline stabiilsus ja inimõiguste austamine on üldjuhul vajalik eeltingimus, et suurendada naiste õigusi ja parandada nende olukorda asjaomastes riikides;

peab vajalikuks, et idapartnerluse riigid võtaksid kohe meetmeid, et suurendada ühiskonnas valitsevat võrdsust meeste ja naiste vahel, sealhulgas riiklike tegevuskavade vastuvõtmist ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega;

kutsub idapartnerluse riike üles kõrvaldama lünki oma diskrimineerimisvastastes raamistikes ja ulatuslikumalt kasutama soolistes küsimustes diskrimineerimisvastaseid õigusakte, sealhulgas kasutama kohtuotsustes rohkem rahvusvahelisi standardeid, et suurendada seaduste täidetavust ja lõpetada naiste õiguste rikkumine neis riikides;

märgib, et mõnedes idapartnerluse riikides on lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste olukord homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest hoolimata endiselt ebakindel ja ärevust tekitav; mõistab karmilt hukka LGBTI-inimeste vastu suunatud igasuguse diskrimineerimise ja vägivalla ning kutsub riigi ametiasutusi üles võtma vastu poliitikameetmeid, et võidelda igasuguse seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise vastu;

rõhutab vajadust avalikkusele suunatud teavituskampaaniate ja institutsionaalsete muudatuste järele, et kõrvaldada naistega seotud sügavalt juurdunud stereotüübid, mis mõjutavad negatiivselt kõiki naiste ühiskonnas osalemise valdkondi;

kutsub riikide ametiasutusi üles olema valvsad ja kindlakäelised ning määrama karistusi inimestele, kes solvavad või häbimärgistavad LGBTI-inimesi, eriti riigiasutustes ja avalikus ruumis;

Naiste osalus otsustusprotsessides

mõistab hukka asjaolu, et naised on idapartnerluse riikide võimustruktuuridest oluliselt ja märgatavalt eemale jäetud;

juhib tähelepanu püsivatele diskrimineerivatele tavadele idapartnerluse riikide poliitilisel maastikul, kus – isegi kui naistel õnnestub saavutada kõrgetasemelisi poliitilisi ja otsuste tegemisega seotud ametikohti – seatakse nende võimed ja oskused pidevalt kahtluse alla;

10.

nõuab naiste võrdset juurdepääsu võimule ning võrdset esindatust valitsuse ja otsuste tegemise kõikidel tasanditel, et toetada nende juhtrolli; tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja rahvusvaheliste vabaühenduste olulist rolli positiivsete reformide ja meetmete edendamises, et kaitsta naiste õigusi ning parandada nende osalemist poliitilises ja majandustegevuses; julgustab vahetama häid tavasid naiste poliitilise osalemise edendamiseks detsentraliseeritud ja kohalikes asutustes; rõhutab asjaolu, et kõige paremini saavutatakse püsivaid tulemusi parteide juhtimisel, ning seetõttu toonitab Euroopa parteide ning nende naissektsioonide keskset rolli;

11.

palub idapartnerluse riikidel edendada ja tugevdada naiste poliitilist osalust ja juhtimist; rõhutab, et oleks kasulik, kui rohkem naisi osaleks haldusalal, kus juhitakse olulisemaid reforme, näiteks korruptsioonivastaseid ja majandusreforme; väljendab heameelt kõigi selle eesmärgini jõudmiseks tehtavate jõupingutuste üle, nagu kohustuslike kvootide kehtestamine kandidaatide nimekirjadele ning naispoliitikutele ja -aktivistidele pakutavad toetused, koolitused ja tugi, nõustamisprogrammid ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mis muudavad naiste kuvandit meedias;

12.

juhib tähelepanu positiivsele rollile, mida Euronesti parlamentaarne assamblee võib täita naiste poliitilise osaluse ja nende nähtavuse edendamisel idapartnerluse raames; avaldab heameelt Euronesti naistefoorumi esimese kohtumise üle, mis toimus 2016. aasta märtsis; julgustab samuti üldisemalt ELi looma ja toetama poliitikas osalevate naiste riikidevahelisi võrgustikke;

13.

toetab kindlalt naiste osalemist ja rolli korruptsioonivastastes valitsus- ja valitsusvälistes organisatsioonides, tegevustes ja programmides ning korruptsioonivastases võitluses; on seisukohal, et üldiselt aitaks idapartnerluse riikides naiste suurem osalemine poliitilises elus ja kõrgematel ametikohtadel kaasa poliitilise eliidi uuendamisele ja seega jätkuvatele poliitilistele muutustele;

14.

tuletab meelde, et ELi ja muud rahvusvahelised valimisvaatlusmissioonid annavad oma aruannetes soovitusi naiste osalemise kohta valimisprotsessis; kutsub ELi üles neid soovitusi Euroopa naabruspoliitika raames täiel määral kasutama;

Naiste osalus majanduses

15.

märgib, et üldiselt on idapartnerluse riikides naised suhteliselt suurel määral tööturule integreerunud, kuid nende osalemine majanduses on viimasel ajal vähenenud;

16.

märgib, et sooliste stereotüüpide ja naiste diskrimineerimise tõttu on piiratud naiste ulatuslikum osalemine tööturul ja et see on ka algpõhjus, miks naiste ettevõtlustegevusele tekib uusi takistusi;

17.

mõistab hukka asjaolu, et naised töötavad sagedamini teenindus- ja riigisektoris, kus on oluliselt väiksem palk, kui aladel, kus töötab enamus meestest, et sooline palgalõhe on jätkuvalt suur ja ulatub vahel koguni 50 %-ni, ning et juhtivatele ametikohtadele juurdepääsu osas puutuvad naised kokku kultuuriliste ja sotsioloogiliste takistustega, nagu see on ka tihti ELis;

18.

avaldab kahetsust asjaolu üle, et kõigis idapartnerluse riikides on naised aktiivsed valdavalt madalapalgalistes sektorites, vaatamata oma kõrgemale haridustasemele; nõuab naiste kaasamist otsuste tegemise ja majanduspoliitika rakendamise protsessi ning selliste äriprogrammide edendamist, mis toetavad naiste integratsiooni ja edutamist äriühingutes ja ettevõtetes, ning kohalike arenguprojektide rakendamist, mille eesmärk on suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu; julgustab järgima sihipärast käsitust, tagamaks rohkem naissoost eeskujusid juhtivatel ametikohtadel, et võimaldada nooremal põlvkonnal uskuda oma võimesse tegutseda juhina kõikides töövaldkondades; rõhutab, et tuleb tagada naiste aktiivne osalus ametiühingute tegevuses ning toonitab, et kiiremas korras tuleb kõrvaldada töökohas naiste diskrimineerimiseni viivad õiguslikud ja struktuursed tõkked, et võrdväärse töö eest saadaks ka võrdset tasu ning kõrvaldataks sugudevahelised erinevused palga ja pensioni osas;

19.

märgib, et taskukohased lapsehoiuteenused ja selged vanemapuhkuse sätted on otsustava tähtsusega naiste paremaks osalemiseks tööturul; märgib, et mõnel juhul kahjustab nende puudumine tütarlaste ja noorte naiste juurdepääsu haridusele ja karjäärivõimalustele, kuna nad peavad õdede-vendade eest hoolitsema;

20.

toonitab, et enamasti on naiste kanda eakate ja ülalpeetavate inimeste hooldamise kohustus ning lastega naiste jaoks on tööturule naasmine sageli raskendatud; rõhutab, et tasustamata töö, näiteks hooldamise ja majapidamistööde võrdne jagamine naiste ja meeste vahel on üks naiste tööturul osalemise ja majandusliku iseseisvuse eeltingimusi; nõuab tungivalt, et riikide ametiasutused tugevdaksid veelgi eakatele ja ülalpeetavatele inimestele mõeldud kvaliteetsete hooldusasutuste võrgustikku;

21.

rõhutab, et mõnes idapartnerluse riigis kehtivate kaitsesätetega on keelustatud naiste töötamine potentsiaalselt ohtlikel ametikohtadel, piiratakse naiste juurdepääsu teatud kutsealadele ja tööle ning vähendatakse veelgi nende võimalusi tööturul; soovitab sellistel riikidel need sätted läbi vaadata;

22.

juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on pakkuda naistele ja tütarlastele kvaliteetset haridust ja kutseõpet, et hõlbustada nende kaasamist tööturule, ning rõhutab, et haridusel on tähtis osa naise rolliga seotud stereotüüpide kaotamises; rõhutab naisettevõtjate vajadust sihtotstarbelise toetuse ja nõustamise järele, kuna naistel on sageli võimatu saada laenu ja pääseda sisse oma kutseala võrgustikku ning nad puutuvad kokku suure regulatiivse koormusega;

23.

julgustab sotsiaalmajanduse väljaarendamist naistele ja mikrolaenude kasutuselevõttu majandusliku iseseisvuse tagamiseks ja selliste äriprogrammide edendamiseks, mille eesmärk on kaasata naisi äriühingutesse ja ettevõtetesse; märgib sellega seoses, et läbipaistvus, õiglane juurdepääs ning rahalisi toetusvahendeid käsitleva teabe kättesaadavus on otsustavalt tähtis;

24.

nõuab, et kõikidele lastele oleks tagatud võrdne juurdepääs haridusele, sh lastehoiule, eelkooliharidusele, alg-, kesk- ja kõrgharidusele ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika erialadele, ning et erilist tähelepanu pöörataks maapiirkondades elavate tütarlaste haridusele ja koolitusele varases eas harimise ja julgustamise abil, mis aitab kiirendada kasvu erakordselt olulises majandusarengu sektoris; nõuab, et naistele avataks kõik haridusteed ja kutsealad, mis on neile endiselt keelatud; rõhutab laste töö probleemi, mis takistab lapsi piisavat haridust omandamast või kutseõpet läbimast ja mõjutab nende edasist võimalust saada tööturul häid ametikohti; toetab partnerriikide laiaulatuslikumat koostööd ELi agentuuride ja programmidega, nagu „Horisont 2020“, „Loov Euroopa“, COSME ja „Erasmus+“;

25.

rõhutab, et laste töö on jätkuvalt kriitiline küsimus mõnes idapartnerluse riigis, eelkõige Moldovas, Gruusias ja Aserbaidžaanis; kutsub neid riike üles seadma konkreetseid eesmärke laste töö kõigi vormide kaotamiseks ning tagama asjaomaste õigusaktide täieliku jõustamise;

Naistevastane vägivald

26.

väljendab vajadust võidelda idapartnerluse riikides perevägivalla ja soolise vägivalla vastu, sealhulgas seksuaalse ahistamise, sunniviisilise surrogaatemaduse ja inimkaubanduse vastu seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, millest sageli ei teatata, kuna ühiskond aktsepteerib sellist käitumist;

27.

mõistab hukka naiste ja tütarlaste vastu suunatud seksuaalvägivalla kasutamise sõjarelvana, nagu massiline vägistamine, seksuaalorjus, prostitutsioon ning soopõhine tagakiusamine, sealhulgas inimkaubandus ja seksturism; rõhutab vajadust võidelda sundabielu vastu, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt, sealhulgas laste abiellumine ja varased abielud, ning kutsub idanaabreid üles olema sihikindlalt vastu naiste igasugusele ärakasutamisele ja kuritarvitamisele surrogaatemaduse läbi; palub idapartnerluse riikidel võtta kiiresti meetmeid, et hoida oma jurisdiktsioonis ära seda tüüpi raskeid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistus isegi väljaspool nende oma territooriumi; rõhutab vajadust piisavalt rahastada naiste ja tütarlaste vastase vägivalla vastu suunatud algatusi, mis tagab tõhusate teenuste pikaajalise kättesaadavuse vägivalla ohvritele ja kannatanutele ning mis seetõttu peaksid olema varustatud piisaval arvul töötajate ja vahenditega; nõuab, et vägivalla ohvrite heaks võetaks kiiresti positiivseid meetmeid, nagu kutseõppeprogrammid, eriti kui nende hoole all on lapsi, et integreerida neid tööjõuturule;

28.

juhib tähelepanu asjaolule, et soolise kuuluvuse ja seksuaalvägivallaga seotud kuriteod liigitatakse Rooma statuudis sõjakuritegudeks, inimsusevastasteks kuritegudeks või konstitutiivseteks tegudeks seoses genotsiidi või piinamisega; peab sellega seoses kiiduväärseks 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2106 seksuaalvägivalla ennetamise kohta konfliktides;

29.

rõhutab, et naissoost inimõiguslaste kaitseks on vaja luua tõhusad mehhanismid;

30.

palub idapartnerluse riikidel suunata rohkem vahendeid igasuguse naistevastase vägivallaga võitlemiseks, sealhulgas õigusaktide muutmiseks ja vägivallaohvrite abistamiseks; rõhutab, et on vaja viia läbi institutsionaalsed muudatused võitlemiseks sotsiaalsete stereotüüpidega, mis põhjustavad vägistamise ja vägivalla ohvrite jätkuvat häbimärgistamist;

31.

rõhutab säästva arengu 5. eesmärgi olulisust, pöörates erilist tähelepanu selle 2. punktile, milles nõutakse igasuguse naiste- ja tütarlaste vastase vägivalla lõpetamist nii avalikus ruumis kui ka erasfääris, ning vajadust läbi vaadata idapartnerluse riikide kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad naiste- ja tütarlaste vastast vägivalda, pidades silmas nende õigusaktide asjakohasust naiste- ja tütarlaste vastase vägivalla tõhusal ennetamisel ja likvideerimisel, pöörates erilist tähelepanu asjaolule, et seadused peavad hõlmama kõiki vägivallavorme (füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline, majanduslik vägivald) ning piisavaid karistusi kurjategijatele ja hüvitisi ohvritele ja kannatanutele;

32.

kutsub idapartnerluse riike üles kavandama meetmeid, et tagada õigussüsteemi sooteadlikkus, sealhulgas õigusspetsialistide, politseinike ning muude naiste- ja tütarlaste vastase vägivalla kohta saabunud teadete ja avaldustega tegelevate töötajate koolitamise abil, et sellise vägivalla ohvreid võetaks tõsiselt kuulda, ning nõuab veel selliste rünnakute ohvritega tegelevate politseinike, õigusspetsialistide, arstide, psühholoogide, ametiasutuste ja vabatahtlike organite suuremat koostööd ja asjatundlikkust;

33.

kordab, et soopõhiste eelistustega seonduvad tavad on soolise vägivalla ja inimõiguste rikkumise raske vorm; soovitab korraldada avalikkusele suunatud teavituskampaaniaid, et muuta ühiskonna suhtumist soopõhiste eelistustega seonduvatesse tavadesse ning nõuab nende ennetamiseks ja nendega võitlemiseks suuremate jõupingutuste tegemist;

34.

nõuab tungivalt, et valitsused suurendaksid jõupingutusi, et uurida inimkaubitsemise juhtumeid, esitada kahtlustusalustele süüdistus ning määrata tööjõu ja seksiga kaubitsemise eest karistused, kaitsta ohvriks sattunud naiste puutumatust Põhjamaade eeskujul ja toetada vabaühendustest partnereid, kes pakuvad ohvritele rehabilitatsiooni ja taasintegreerimise teenuseid;

35.

nõuab suuremat koostööd ühelt poolt idapartnerluse riikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ametite ja liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel, et võidelda inimkaubanduse vastu, mis on üks kõige kasumlikumaid organiseeritud kuritegevuse liike, ja lammutada kuritegelikud võrgustikud;

36.

julgustab idapartnerluse riike võimalikult kiiresti allkirjastama ja ratifitseerima Istanbuli konventsiooni naiste vastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta, kuna ükski asjaomane riik ei ole seda ratifitseerinud, ning kutsub ametiasutusi üles kehtestama riiklikke strateegiaid ning rangelt jälgima nende tõhusat rakendamist, et võidelda naiste vastase vägivallaga;

37.

nõuab, et kohaldataks Pekingi tegevusprogrammi, mis käsitleb haridust ja tervishoidu kui üht peamist inimõigust, mis hõlmab näiteks juurdepääsu vabatahtlikule pereplaneerimisele ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, sealhulgas rasestumisvastased vahendid, turvaline ja seaduslik abort ning seksuaalharidus;

38.

toonitab, et risk surra emakakaelavähki on idapartnerluse riikides kümme korda suurem kui Lääne-Euroopas ning see on 15–44-aastaste naiste hulgas kõige levinum vähivorm ja seetõttu on sellel kaugeleulatuv mõju ühiskonnastruktuurile; nõuab, et riigid korraldaksid selliste suundumustega võitlemiseks sõeluuringuprogramme ja vaktsineerimisi;

39.

palub liikmesriikidel tagada, et idapartnerluse riikide naiste õigused, nagu õigus saada viisa, seaduslikult väljastatud elamisluba ja sotsiaalsed õigused, oleksid tagatud üksikisiku tasandil ega sõltuks naiste perekonnaseisust või paarisuhtest;

40.

rõhutab, et perekonna taasühinemise menetlused peavad pakkuma oma perekonnaga ELis ühinevatele naistele ja tütarlastele individuaalseid õigusi, et nad ei peaks tervishoiule, haridusele või tööle juurdepääsu osas sõltuma võib-olla vägivaldsest suhtest pereliikmega;

Naiste osa konfliktide rahumeelses lahendamises

41.

rõhutab, kui oluline on naiste roll konfliktide lahendamisel, rahu tagamisel ja konfliktidega seotud hädaolukordades, nagu humanitaarabi andmisel põgenikele; toonitab, et naised peaksid olema täielikult kaasatud rahuläbirääkimistesse, ülesehitustöödesse ja poliitilistesse üleminekutesse;

42.

soovitab teha täiendavaid jõupingutusi konfliktide rahumeelseks lahendamiseks ning nõuab naiste suuremat kaasatust nendes protsessides kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1325 ja 2242 naiste, rahu ja julgeoleku kohta;

43.

nõuab konkreetseid kaitsemeetmeid varjupaika taotlevatele naistele ja tütarlastele, kuna naised ja tütarlapsed on eriti haavatavad ja võivad põgeneda soolise vägivalla eest, kuid nad ei pruugi suuta või soovida seda teavet pagulasseisundi kindlaksmääramise protsessi ajal avaldada;

Näiteid headest tavadest

44.

rõhutab, et on tähtis vahetada häid tavasid ja positiivseid näiteid, millest saaks eeskuju võtta ka teistes idapartnerluse riikides; leiab, et muu hulgas tuleks kindlasti esile tõsta projekti „Naised Moldova poliitikas“, mis on Rootsi valitsuse rahastatud ÜRO naiste õiguste agentuuri ja UNDP algatus, mille kaudu toetatakse naiste suutlikkuse suurendamist poliitikas ja teavituskampaaniaid naiste osaluse kohta poliitilises protsessis;

45.

väljendab heameelt ELi ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga idapartnerluse riikidele mõeldud programmi „Naised ettevõtluses“ üle, mis pakub naiste juhitud VKEdele juurdepääsu rahastamisele ja ärialasele nõustamisele krediidiliinide, riskijuhtimise toe ja tehnilise abi kaudu, mida antakse kohalikele partnerpankadele, kes teevad naiste juhitud VKEdega koostööd ning korraldades ettevõtlusalast nõustamist, koolitust ja mentorlust;

46.

juhib tähelepanu positiivsetele näidetele naiste kaasamisest konfliktide lahendamisse ja lepitamisse selliste algatuste kaudu nagu 1994. aastal asutatud kaukaasiaülene naiste rahu ja julgeoleku dialoog, mille töötas välja USA fond National Peace Foundation ning mis loodi selleks, et Kaukaasia naised saaksid osaleda sellistes projektides nagu sõjas kannatada saanud laste rehabilitatsioon ning rahu ja demokraatia ülesehitamise teemalised koolitused;

47.

toetab naiste mõjuvõimu suurendamise projekte, mis tõstavad naiste enesekindlust, tagavad nende osalemise ning suurendavad nende võimu ja pädevust teha otsuseid kõigis nende elu mõjutavates valdkondades; juhib erilist tähelepanu sõna- ja arvamusvabaduse rollile naiste mõjuvõimu suurendamisel; toetab tugevalt mõjuvõimu suurendamise projekte, mille eesmärk on edendada naiste osalemist kohalikel valimistel, näiteks projekti WiLD („Naised kohalikus demokraatias“ (Women in Local Democracy)), mille naissoost toetusesaajatest 70 % osutus valituks Armeenia 2013. ja 2014. aasta valimistel, või nende osalemist majanduspoliitika rakendamise protsessis, näiteks praegu Aserbaidžaanis rakendatavat ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) projekti, mille eesmärk on toetada naiste juhitavate ettevõtete loomist Masalli piirkonnas; avaldab heameelt Euroopa Nõukogu projekti „Naiste juurdepääsu parandamine õiguskaitsele viies idapartnerluse riigis“ üle, mille eesmärk on selgitada välja piirangud, mis takistavad naiste võrdset juurdepääsu õiguskaitsele, ja aidata neid piiranguid kõrvaldada, ning tugevdada idapartnerluse riikide suutlikkust töötada välja meetmed tagamaks, et õigussüsteem oleks sooteadlik, sealhulgas õigusspetsialistide koolituse kaudu;

ELi toetus seoses Euroopa naabruspoliitikaga

48.

rõhutab, et viimase viie aasta jooksul on kulutatud 103 miljonit eurot 121 projektile ja programmile, mille abil edendatakse soolist võrdõiguslikkust Euroopa naabruses asuvates riikides, sealhulgas 5 miljonit eurot idapartnerluse riikidele mõeldud programmile „Naised ettevõtluses“; tõdeb, et EL on juba pakkunud olulisel määral toetust naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna eesmärkide saavutamisele, sealhulgas TAIEXi vastastikuse abi kaudu, millega aidatakse kaasa avaliku halduse reformile ning soodustatakse aluspõhimõtete ja poliitika alast koostööd;

49.

juhib tähelepanu sellele, et kuigi sooline võrdõiguslikkus on naabruspoliitika ja naabruspoliitika rahastamisvahendi horisontaalne põhimõte, tuleks soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas seada täpsemaid ja mõõdetavamaid eesmärke, samuti seoses ELi uue tegevuskavaga soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (2016–2020); rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika riiklikes tegevuskavades tuleb kiiremas korras igakülgselt arvesse võtta soolist võrdõiguslikkust kui strateegiat, mis aitab saavutada soolist võrdõiguslikkust, ja kasutada positiivseid meetmeid;

50.

kutsub komisjoni üles kasutama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõikides Euroopa naabruspoliitika ja selle rahastamisvahendi valdkondades ning seega tagama, et töötatakse välja konkreetsed soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid ning jälgitakse neid;

51.

märgib, et läbivaadatud naabruspoliitika raames tuleks riigipõhistes aruannetes keskenduda partneritega kokku lepitud prioriteetidele; peab tervitatavaks asjaolu, et korrapärased aruanded, milles jälgitakse arenguid naabrusriikides, keskenduvad muu hulgas ka soolisele võrdõiguslikkusele;

52.

nõuab tungivalt, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused lisataks idapartneritega peetavate korrapäraste poliitiliste ja inimõiguste alaste dialoogide päevakorda koos kavandatud meetmetega;

53.

rõhutab, kui oluline on parlamentaarse diplomaatia roll kõikides eelnimetatud valdkondades ja tõstab esile vajadust vahetada parimaid tavasid;

54.

peab oluliseks koguda ühtlustatud andmeid naiste olukorra kohta idapartnerluse riikides; soovitab võtta idapartnerluse riikides naabruspoliitika rahastamisvahendist finantseeritavate projektides kasutusele soolise võrdõiguslikkuse indeks, mille on välja töötanud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut;

55.

rõhutab vajadust pakkuda naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu toetust rohujuure tasandi naisorganisatsioonidele ja kodanikuühiskonnale, kuna nemad saavad kõige paremini jõuda kohaliku elanikkonnani ning aidata teadvustada ja lahendada naiste ja tütarlaste probleeme nendes piirkondades;

56.

julgustab liikmesriike looma tugevamaid kahe- ja mitmepoolseid suhteid idapartnerluse riikidega ning aktiivselt jagama üleminekuabi, tehnilist tuge ja kogemusi; usub sellega seoses, et idapartnerluse riikidele geograafiliselt lähedal paiknevad liikmesriigid võivad täita olulist osa tugevamate suhete edendamisel ja teiste liikmesriikide kaasamisel partnerlusse idapartnerluse riikidega;

o o

57.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 77, 15.3.2014, lk 27.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0018.

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0470.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0350.

(5) ELT C 181, 19.5.2016, lk 21.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0272.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/51

P8_TA(2016)0490

EÜ ja Usbekistani partnerlus- ja koostööleping ning kahepoolne tekstiiltoodetega kauplemine

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta (16384/1/2010 – C7-0097/2011 – 2010/0323(NLE) – 2016/2226(INI))

(2018/C 238/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16384/1/2010),

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli eelnõu (16388/2010),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0097/2011),

—	võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta vaheresolutsiooni (1) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

—	võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta seadusandlikku resolutsiooni (2) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

—

võttes arvesse konventsioonide ja soovituste kohaldamise eksperdikomisjoni viimaseid märkusi Usbekistani kohta seoses sunniviisilise töö kaotamise konventsiooniga (konventsioon nr 105) ja lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooniga (konventsioon nr 182), mis võeti vastu 2015. aastal ja avaldati 2016. aastal (3),

—	võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

—	võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 teist lõiku,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0330/2016),

arvestades, et 2011. aasta detsembris otsustas Euroopa Parlament lükata edasi otsuse tegemise nõusoleku andmise kohta ELi ja Usbekistani vahelise tekstiiltoodetega kauplemise protokollile, võttes vastu vaheraporti, et uurida süüdistusi lapsele sobimatu töö ja sunniviisilise töö kasutamise kohta puuvillakoristuse ajal Usbekistanis;

arvestades, et nimetatud vaheraportis märkis parlament kokkuvõtteks, et ta kaalub nõusoleku andmist alles pärast seda, kui Usbekistani ametivõimud on andnud ILO vaatlejatele loa teostada põhjalikku ja takistamatut järelevalvet ning kui need vaatlejad on kinnitanud, et ellu on viidud põhjalikud reformid, mis on andnud märkimisväärseid tulemusi selle näol, et toimub sunniviisilise ja lapsele sobimatu töö tulemuslik likvideerimine nii riiklikul, piirkondlikul (vilajeti) kui ka kohalikul tasandil;

arvestades, et parlament on seadnud sisse korrapärase dialoogi komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Usbekistani valitsuse, ILO ja kodanikuühiskonnaga, et jälgida olukorda puuvillakoristuse ajal ning avaldada survet kõigile asjaomastele osalejatele, et saavutada lapsele sobimatu ja sunniviisilise töö kasutamise lõpetamine Usbekistanis;

D.	arvestades, et Usbekistani valitsus andis ILO-le loa puuvillakoristuse jälgimiseks; arvestades, et alates 2013. aastast on ILO mitmel korral teostanud järelevalvet, mis algselt hõlmas lapsele sobimatut tööd ja mida hiljem laiendati sunniviisilisele tööle ja töölevõtutingimustele;

E.	arvestades, et ILO ja Usbekistani valitsuse koostööd on järk-järgult laiendatud ning 2014. aastal sai Usbekistanist esimene Kesk-Aasia riik, kellega ILO on saavutanud kokkuleppe inimväärset tööd käsitleva riigipõhise programmi kohta;

F.	arvestades, et ILO teostatud kõige hiljutisemast jälgimisest 2015. aasta puuvillakoristuse ajal selgus, et laste kasutamine puuvillakoristusel on muutunud haruldaseks, sporaadiliseks ning see ei ole ühiskonnas aktsepteeritud, ent sellegipoolest ei tohi valvsust kaotada (4);

G.	arvestades, et ILO hinnangul on sunniviisilise töö alane teadlikkus Usbekistanis endiselt madal, ent viimastest ILO küsitlustest selgub sellele vaatamata, et suur osa töötajaid osaleb puuvillakoristusel vabatahtlikult ja neil on võimalus selle tegemisest keelduda;

H.	arvestades, et ILO 2016. aasta lõpparuanne puuvillakoristuse kohta Usbekistanis on kättesaadav enne aasta lõppu;

arvestades, et sunniviisiline ja lapsele sobimatu töö kaotamine Usbekistanis on eesmärk, kuid siiski kestev protsess, mis vajab jõupingutusi ning mida EL ja rahvusvaheline kogukond peavad täiendavalt toetama, mis hõlmab ka inimõiguste ja töötajate õigustega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist;

arvestades, et Usbekistani valitsus on võtnud vastu tegevuskava, et muuta puuvillakoristuseks töölevärbamise protsessi ning on koos tööandjate organisatsioonide ja ametiühingutega edendanud teadlikkuse suurendamist ning töötanud välja tagasiside mehhanismi sunniviisilise ja lapsele sobimatu töö kaotamiseks;

arvestades, et valitsusväliste organisatsioonide andmetel esineb riigis endiselt inimõiguste rikkumisi, eelkõige puuvillakoristuse puhul, kus nende väitel kasutatakse massiliselt sunniviisiliselt mobiliseeritud üliõpilasi ja avaliku sektori teenistujaid, samuti esineb Usbekistanis ühinemis- ja sõnavabaduse rikkumisi, eelkõige koristusest teatanud kodanike ülekuulamist, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide korrapärast tagakiusamist ja ahistamist ning rahvusvahelise õiguse rühmade ja meediaväljaannete riigis tegutsemise takistamist;

L.	arvestades, et president Karimovi äkksurm ei tohiks mõjutada käimasoleva Usbekistani puuvillapõldudel töötamise tingimuste parandamise protsessi jätkumist;

rõhutab, kui olulised on meetmed, mis Usbekistani valitsus on võtnud, et anda ILO-le luba jälgida puuvillakoristust ning alustada ILO-ga ulatuslikku koostööd inimväärset tööd käsitleva riigipõhise programmi alusel;

väljendab heameelt märkimisväärsete edusammude üle, mida Usbekistanis on alates 2013. aastast tehtud, muu hulgas lapsele sobimatu töö kasutamist keelustavate seaduste vastuvõtmisega, millega saavutati peaaegu täielik lapsele sobimatu töö kasutamise kaotamine; ergutab ametivõime tegelema aktiivsemalt kogu riiki hõlmava teadlikkuse tõstmise kampaaniaga lapsele sobimatu töö täielikuks kaotamiseks;

peab kiiduväärseks asjaolu, et Usbekistani valitsus teeb koostöös ILO-ga samuti tööd sunniviisilise töö kaotamise nimel ning et on tehtud edusamme; rõhutab siiski, et sunniviisilise töö kaudsed vormid eksisteerivad endiselt, et see on keeruline protsess ja et see eeldab muu hulgas tööhõivepoliitika reformi;

on arvamusel, et Usbekistani valitsuse kõnealuste pingutuste pärast peaks Euroopa Parlament andma nõusoleku ELi ja Usbekistani vahelisele tekstiiltoodetega kauplemise protokollile; on seisukohal, et selline nõusolek innustab Usbekistani valitsust jätkama jõupingutusi lapsele sobimatu töö kasutamise ja kõikide muude sunniviisilise töö vormide täieliku kaotamise nimel, samuti veelgi tugevdama koostööd ELiga;

on rahul asjaoluga, et Usbekistani ametiühingute liit sai 2015. aasta oktoobris Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni (ITUC) assotsieerunud liikmeks; rõhutab Usbekistani ametiühingute tähtsust inimväärsete töötingimuste tagamisel ja töötajate õiguste kaitsmisel; palub Usbekistani valitsusel teha ametiühingutega neis küsimustes täielikku koostööd; ergutab Usbekistani ametiühinguid suurendama oma mõju sunniviisilise töö täielikul kaotamisel;

on mures sõltumatute jälgijate teadete pärast 2016. aasta koristuseelsetel töödel toimunud kodanike riikliku mobiliseerimise kohta, mis hõlmas ka avaliku sektori töötajate ja üliõpilaste sunniviisilist tööd;

palub järgmisel Usbekistani presidendil luua uus inimõiguste paradigma, kaotades viivitamata ikka veel jätkuva sunniviisilise ja lapsele sobimatu töö kasutamise puuvillakoristuse hooajal;

kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles esitama Euroopa Parlamendile korrapäraste ajavahemike tagant üksikasjalikku teavet olukorra kohta Usbekistanis, eelkõige lapsele sobimatu töö ja sunniviisilise töö kaotamise osas; otsustab jätkata olukorra jälgimist Usbekistanis ning korraldada korrapäraseid dialooge ILO, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja muude sidusrühmadega, eesmärgiga kaotada Usbekistanis täielikult sunniviisilise töö ja lapsele sobimatu töö kasutamine;

tunnistab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja dialoogi ja koostöö ühendamist ning Usbekistani valitsuse jätkuvat survestamist liidu, ILO ja Maailmapanga poolt; jätab endale õiguse paluda komisjonil ja nõukogul aktiveerida partnerlus- ja koostöölepingu artiklid 2 ja 95, et võtta kõik vajalikud üldised ja erimeetmed, kui lapsele sobimatu ja sunniviisilise töö kaotamise kohustust ei täideta;

10.

kutsub komisjoni ja Taškendis asuvat ELi delegatsiooni üles aitama poliitilise dialoogi ja abiprogrammidega kaasa struktuurireformi teostamisele Usbekistanis, tagades puuvillakorjajate parema tasustamise, masinate kasutamise ja suurema eelarve läbipaistvuse puuvillakoristusest saadavate tulude osas;

11.

nõustub seisukohaga, et inimväärset tööd käsitleva riigipõhise programmi kestust tuleks pikendada ka pärast 2016. aastat ning laiendada programmi ulatust, et kaaluda Usbekistani majanduse moderniseerimist ja tööhõivepoliitika parandamist töötervishoiu ja -ohutuse ning tööinspektsiooni vallas, võttes ühtlasi arvesse soolist võrdõiguslikkust; tunneb sellega seoses heameelt Usbekistani valitsuse (16. novembri 2015. aasta) dekreedi nr 909 üle, mille eesmärk on parandada töötajate töösuhteid ning tööhõive- ja sotsiaalkaitset põllumajandussektoris ajavahemikul 2016–2018;

12.

rõhutab, et viimastel aastatel õigusriigi põhimõtte ja kohtuasutuste toetamiseks, reformide käivitamiseks ja Usbekistani parlamendi töö tõhustamiseks antud ELi abi peab andma konkreetseid tulemusi;

13.

on veendunud, et ELi abi Usbekistanile peaks olema mõeldud ka selleks, et vähendada riigi ühekülgset sõltuvust puuvillast ja selle ekspordist ning mitmekesistada majandust, mis võiks ehk vähehaaval leevendada kohutavaid keskkonnaprobleeme, eriti seoses sellega, mis on Araali merest ja sinna suubuvatest jõgedest järele jäänud;

14.

kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ELi juhtalgatuse rõivasektori tarneahela vastutustundliku juhtimise kohta, lisades sellele ettepaneku tarneahela läbipaistvuse tugevdamise kohta; tuletab meelde 2013. aastal käivitatud jätkusuutlikkuse kokkuleppe tähtsuse ning rõhutab, et selline algatus saab olla aluseks uute meetmete väljatöötamiseks partnerluses kolmandate riikidega, et täita eesmärki parandada töö-, tervishoiu- ja ohutustingimusi rõivasektoris;

15.

ergutab Usbekistani valitsust tegema tööd selle nimel, et ratifitseerida ja tulemuslikult rakendada kõik 27 GSP+ erikorda puudutavad peamised rahvusvahelised konventsioonid, et Usbekistan saaks taotleda tariifsete soodustuste kohaldamist GSP+ erikorra alusel;

16.

juhib tähelepanu sellele, et 2009. ja 2010. aastal tühistas nõukogu ELi sanktsioonid, „et innustada Usbekistani ametivõime võtma täiendavaid sisulisi meetmeid õigusriigi põhimõtete järgimiseks ja inimõiguste olukorra parandamiseks kohapeal“ ning märkis lisaks, et „nõukogu jälgib hoolikalt ja pidevalt inimõiguste olukorda Usbekistanis“ ja et „dialoogi ja koostöö põhjalikkus ja kvaliteet sõltub Usbekistanis läbiviidavatest reformidest“;

17.

kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jälgima poliitilist üleminekut Usbekistanis ja andma parlamendile selle protsessi kohta korrapäraselt teavet;

18.

palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, Euroopa välisteenistusel ja ELi liikmesriikidel kasutada üleminekuprotsessi võimalusena nõuda lähikuudel konkreetseid ja mõõdetavaid edusamme inimõiguste valdkonnas; rõhutab, et konkreetsed edusammud peaksid hõlmama ELi välisministrite poolt 2010. aastal kehtestatud tingimusi;

19.

juhib tähelepanu asjaolule, et tekstiilisektor, eelkõige puuvilla tootmine, on peamine ELi ja Usbekistani vaheline kaubandusvaldkond; rõhutab sellega seoses, et EL peaks täielikult ära kasutama partnerlus- ja koostöölepingu pikendamist, tagamaks, et Usbekistani võimud tegelevad presidendi ootamatu surma järel üleminekuprotsessiga, mille tulemuseks on parem valitsemine, õigusriigi põhimõtete tugevdamine, demokraatlikud reformid ja inimõiguste olukorra oluline paranemine;

20.

rõhutab veel kord liidu võetud kohustust edendada ja süvendada suhteid Usbekistaniga, mis eeldab inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamist; kutsub Usbekistani valitsust üles andma sõltumatule kodanikuühiskonnale rohkem ruumi, võtma rohkem arvesse Usbekistani ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide tõstatatud mureküsimusi ning täitma oma kohustusi kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti ning piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsiooni raames;

21.

nõuab tungivalt, et Usbekistani ametivõimud täidaksid täiel määral oma rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste kaitse valdkonnas; on rahul nende ettepanekuga kuulutada Usbekistani põhiseaduse 24. aastapäeva puhul välja amnestia; nõuab tungivalt, et Usbekistani ametivõimud sellega seoses vabastaksid vanglast kõik poliitilistel põhjustel vangistatud isikud, parandaksid kinnipeetute kohtlemist ning lõpetaksid nende tagakiusamise, vahistamise ja süüdimõistmise; õhutab Usbekistani valitsust tihendama koostööd rahvusvaheliste institutsioonidega, sealhulgas ÜRO Inimõiguste Nõukogu (UNHRC) üheteistkümne erimenetluse kaudu (5);

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Usbekistani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 195.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0489.

(3) Konventsioonide ja soovituste kohaldamise eksperdikomisjoni aruanne – Rahvusvaheliste töönormide kohaldamine (2016), III ARUANNE (1A osa).

(4) Konventsioonide ja soovituste kohaldamise eksperdikomisjoni aruanne – Rahvusvaheliste töönormide kohaldamine (2016), III ARUANNE (1A osa), lk 218.

(5) Nimetatud 11 erimenetlust on kirjeldatud aadressil: http://spinternet.ohchr.org/_Layouts/SpecialProceduresInternet/ViewCountryVisits.aspx?Lang=en&country=UZB

Üldteavet UNHRC erimenetluste kohta vt: http://www.ohchr.org/en/HRBodies/SP/Pages/Welcomepage.aspx

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/55

P8_TA(2016)0493

ELi ja Norra vaheline leping, mis käsitleb vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta (10711/2016 – C8-0332/2016 – 2016/0192(NLE) – 2016/2229(INI))

(2018/C 238/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10711/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu eelnõu, mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis (11692/2014),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0332/2016),

—	võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta seadusandlikku resolutsiooni (1), mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 teist lõiku,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0320/2016),

A.	arvestades, et Taani, Norra ja Rootsi kalurid on traditsiooniliselt alati Kattegatis ja Skagerrakis ühiselt kala püüdnud;

B.	arvestades, et leping säilitab Taani, Norra ja Rootsi kalurite ajaloolised püügiõigused, ilma et see piiraks teiste riikide kalurite õigusi, tagades samal ajal ka sobivate meetmete võtmise kalavarude majandamiseks ja kaitsmiseks kõnealustes vetes;

C.	arvestades, et leping toetab ka uue kalavarude majandamise reformitud süsteemi rakendamist ELis kooskõlas uue ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja aluspõhimõtetega, eelkõige lossimiskohustuse lisamist ja kohustuslikke meetmeid kalavarude säilitamiseks ülalpool säästva kalapüügi piire;

palub, et komisjon edastaks Euroopa Parlamendile kõikide lepingu artikli 4 kohaste nõupidamiste protokollid ja järeldused;

palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule lepingu kohaldamise viimase aasta jooksul ja enne selle uuendamise läbirääkimiste alustamist täieliku aruande lepingu rakendamise kohta;

palub, et komisjon ja nõukogu teavitaksid oma vastavate volituste piires Euroopa Parlamenti viivitamata ja ammendavalt lepingu ja selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10;

rõhutab, et mis tahes kolmanda riigi juurdepääs siseturule peab põhinema vastastikkuse põhimõttel ning et Norra puhul peavad EList pärit toiduainetele, sealhulgas kalandustoodetele, kehtestatavad mis tahes tollimaksud olema kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga;

rõhutab, et komisjoni ülesanne on tagada, et EList pärit toiduainetele ja kalandustoodetele ei kehtestata tollimakse viisil, mis on vastuolus toiduainete, sealhulgas kalandustoodete valdkonnas kehtivate vabakaubanduse põhimõtetega;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Norra Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0492.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/57

P8_TA(2016)0502

Inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitlev 2015. aasta aruanne

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta (2016/2219(INI))

(2018/C 238/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse 24. oktoobril 1945. aastal jõustunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning muid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõigustealaseid lepinguid ja inimõigusi käsitlevaid dokumente, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, mis võeti vastu New Yorgis 16. detsembril 1966. aastal,

—	võttes arvesse põhilisi rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid konventsioone, sealhulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille üks osalisi on EL,

—	võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1),

—	võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja Euroopa Parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta (2),

—	võttes arvesse 18. detsembri 1990. aasta rahvusvahelist konventsiooni kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta (3),

—	võttes arvesse ÜRO arenguõiguse deklaratsiooni (4),

—	võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni ja ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelise täiskoguistungi ehk põlisrahvaste maailmakonverentsi 22. septembri 2014. aasta lõppdokumenti (5),

—	võttes arvesse Viini deklaratsiooni ja 25. juunil 1993. aastal vastu võetud tegevuskava (6),

—	võttes arvesse 1995. aasta Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi (7) ning elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi 1994. aasta tegevusprogrammi (8) ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi,

—	võttes arvesse ÜRO Pariisi põhimõtteid riiklike inimõiguste institutsioonide kohta (9),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—	võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklit 25 eakate õiguste kohta,

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 8, 21 ja 23,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 207,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. juunil 2016. aastal avaldatud dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa – Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“ (10),

—	võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal (11),

—	võttes arvesse välisasjade nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamise kohta (12) ja ajakohastatud Euroopa Liidu suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks (13),

—	võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019, mille nõukogu võttis vastu 20. juulil 2015. aastal (14),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu inimõigustealaseid suuniseid,

—	võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta (15),

—	võttes arvesse nõukogus 24. juunil 2013. aastal vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste kõigi inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks (16),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi parlamentidevahelistele delegatsioonidele mõeldud suuniseid inimõiguste ja demokraatia edendamiseks visiitidel väljapoole Euroopa Liitu,

—	võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2015. aastal, mille nõukogu võttis vastu 20. juunil 2016 (17),

—	võttes arvesse tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise ning naiste ja tütarlaste elu muutmise kohta ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020 (soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava II), mille nõukogu võttis vastu 26. oktoobril 2015 (18),

—	võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi, milles käsitletakse LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust (19), ja komisjoni loetelu LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise tegevustest (2016–2019) (20),

—	võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi sooküsimuste kohta arengukoostöös (21),

—	võttes arvesse 13. mai 2015. aasta Euroopa rände tegevuskava (COM(2015)0240) ning nõukogu 20. juuli 2015. aasta (22), 14. septembri 2015. aasta (23) ja 22. septembri 2015. aasta (24) järeldusi rände kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/260, millega pikendatakse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja volitusi (25),

—	võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2014. aasta järeldusi lapse õiguste edendamise ja kaitsmise kohta (26),

—	võttes arvesse nõukogu 14. mai 2012 aasta järeldusi muutuste kava kohta ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks (27),

—	võttes arvesse naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 ELi poolse rakendamise suhtes võetava laiaulatusliku lähenemisviisi muudetud näitajaid, mis võeti nõukogus vastu 20. septembril 2016 (28),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu 11. mai 2011. aasta Istanbuli konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta (29),

—	võttes arvesse nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsust 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (30),

—	võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatist „Euroopa naabruspoliitika ülevaade“ (JOIN(2015)0050),

—	võttes arvesse 11.–12. novembri 2015. aasta Valletta tegevuskava (31),

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 13. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse naisi, rahu ja julgeolekut (32),

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse seksuaalvägivalla kasutamist sõjarelvana (33),

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta (34),

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni rändajate kaitse kohta (35),

—	võttes arvesse oma kiireloomulisi resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite kohta,

—	võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta arengu- ja humanitaarabile (36),

—	võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni inimkaubanduse vastase võitluse kohta ELi välissuhetes (37),

—	võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni haiglate ja koolide ründamise kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta (38),

—	võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus (39),

—	võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt (40),

—	võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2014. aastal käsitleva aruande ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas (41),

—	võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni rände ja pagulaste kohta Euroopas (42),

—	võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist arengukoostöös käsitleva ELi tegevuskava uuendamise kohta (43),

—	võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta (44),

—	võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni inimõiguste ja tehnoloogia ning sekkumis- ja jälgimissüsteemide mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides (45),

—	võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja iga-aastase aruande kohta Euroopa Parlamendile (46),

—	võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2015. aasta istungjärguks (47),

—	võttes arvesse oma 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta (48),

—	võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kasutamise kohta (49),

—	võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kastipõhise diskrimineerimise kohta (50) ning ÜRO vähemusküsimuste eriraportööri 28. jaanuari 2016. aasta aruannet vähemuste ja kastipõhise diskrimineerimise kohta (51),

—	võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ajakirjandus- ja meediavabaduse kohta maailmas (52),

—	võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas (53),

—	võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toetuse kohta Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule probleemide lahendamiseks ja raskuste ületamiseks (54),

—	võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta (55),

—	võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjaid toetava ELi poliitika kohta (56),

—	võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada“, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas oma 6. juuli 2011. aasta resolutsioonis 17/4 (57),

—	võttes arvesse Euroopa demokraatia rahastu 2015. aasta aruannet (58),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0355/2016),

arvestades, et ELi lepingu artikkel 21 kohustab ELi ühiseks välis- ja julgeolekupoliitikaks, tuginedes järgmistele põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine;

B.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 207 nõutakse, et ELi kaubanduspoliitikat teostataks kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega;

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 kinnitatakse, et „[s]uhetes maailmaga kaitseb ja edendab liit oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele. Ta toetab rahu, turvalisust, maailma säästvat arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba ja ausat kaubandust, vaesuse kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset, samuti rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist.“;

D.	arvestades, et inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse austamine, edendamine ja kaitsmine kuuluvad ELi välis- ja julgeolekupoliitika kesksete eesmärkide sekka, nagu on kehtestatud inimõiguste klausliga kõigis ELi ja kolmandate riikide vahelistes lepingutes;

E.	arvestades, et inimõiguste austamine, rahu, julgeolek ja areng on omavahel tihedalt seotud ning tugevdavad üksteist vastastikku;

arvestades, et inimõiguste ja demokraatia toetamise poliitika tuleks integreerida kõikidesse teistesse välismõõtmega ELi poliitikavaldkondadesse, nagu areng, ränne, julgeolek, terrorismivastane võitlus, naabruspoliitika, laienemine ja kaubandus, eelkõige inimõiguste tingimuslikkuse rakendamise kaudu;

arvestades, et inimõiguste valdkonna sisemine ja väline sidusus on oluline ELi inimõiguspoliitika usaldusväärsuse saavutamiseks välisriikides ja arvestades, et suurem sidusus ELi sise- ja välispoliitika, kuid ühtlasi välispoliitika eri valdkondade vahel on samuti eduka ja tõhusa inimõiguste- ja demokratiseerimispoliitika vältimatu nõue; arvestades, et suurem järjepidevus peaks võimaldama ELil reageerida kiiremini ja tõhusamalt juba inimõiguste rikkumiste varajastes etappides; ja arvestades, et sidususe probleem on eriti terav praeguses rändepoliitikas;

arvestades, et sellised väärtused nagu vabadus, inimõiguste austamine ning korrapäraste ja õiguspäraste valimiste korraldamise põhimõte on demokraatia lahutamatud osad; arvestades, et lisaks vabade ja õiglaste valimiste korraldamisele iseloomustavad demokraatlikke režiime läbipaistev valitsemine, õigusriigi põhimõtte austamine, sõnavabadus, inimõiguste austamine, sõltumatu kohtusüsteemi olemasolu ning inimõigustega seotud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingute austamine;

arvestades, et inimõiguste austamine on kõikjal maailmas ohus ja arvestades, et rida autoritaarseid režiime seab inimõiguste universaalsust aina tõsisemalt kahtluse alla; arvestades, et kõikjal maailmas tehakse arvukalt katseid vähendada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel; ja arvestades, et inimõiguste austamata jätmisel on negatiivsed tagajärjed üksikisiku, tema sugulaste ja ühiskonna jaoks;

J.	arvestades, et EL oli juhtival kohal säästva arengu tegevuskava 2030 vastuvõtmisel, mille eesmärk on kõigi inimõiguste elluviimine;

arvestades, et nõukogu võttis 20. juulil 2015. aastal vastu uue inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019, et EL võiks neile väljakutsetele vastata oma inimõigusvahendite keskendatuma, süstemaatilisema ja kooskõlastatuma kasutamisega; arvestades, et seda tegevuskava tuleks rakendada kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga aastateks 2016–2020;

arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on sedastanud, et üheks tema üldeesmärgiks on inimõigused ja et ta kavatseb kasutada neid kompassina kõikides suhetes kolmandate riikidega; arvestades, et ta on samuti korranud ELi kohustust edendada inimõigusi eranditult kõikides välissuhete valdkondades;

arvestades, et ELi pühendumus tõhusale mitmepoolsusele, mille keskmes on ÜRO, moodustab liidu välispoliitika lahutamatu osa ja lähtub veendumusest, et üleilmsetele kriisidele, probleemidele ja ohtudele lahenduse leidmiseks on sobivaim mitmepoolne süsteem, mis põhineb universaalsetel normidel ja väärtustel; arvestades, et kolmandate riikidega suhtlemine kõikide kahepoolsete ja mitmepoolsete foorumite kaudu on üks kõige tulemuslikumaid vahendeid, mille abil käsitleda inimõiguste probleeme kolmandates riikides;

arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu korrapärased istungjärgud, eriraportööride nimetamine, inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise mehhanism ja erimenetlused konkreetsete riikide olukorra või valdkondlike küsimustega tegelemiseks toetavad rahvusvahelisi jõupingutusi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamiseks ja järgimiseks;

O.	arvestades, et EL peab kolmandates riikides kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjatega tehtavat tihedat koostööd üheks oma peamiseks prioriteediks inimõiguste edendamisel ja inimõiguste rikkumistele reageerimisel;

arvestades, et oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa tegevuses jätkusuutliku arengu toetamisel (59) väljendas parlament suurt muret kodanikuühiskonna organisatsioonide suhtes paljudes riikides võetud rangete meetmete pärast, rõhutas seiresüsteemi määratlemise olulisust, mis võimaldab hinnata edusamme seoses poliitika ja õigusnormidega, ning nõudis kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa keskkonna edendamist; arvestades, et paljudes riikides on hiljuti vastu võetud valitsusväliste organisatsioonide tegevust reguleerivad ranged õigusaktid, milles sedastatakse, et välismaised organisatsioonid on ebasoovitavad, kui neid peetakse ohuks riigi põhiseaduslikule korrale, kaitsele ja julgeolekule, ja arvestades, et üksnes 2015. aastal tapeti maailmas 185 keskkonna- ja inimõigusaktivisti ning neist 66 % Ladina-Ameerikas;

Q.	arvestades, et üha suurem arv riike, eelkõige Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas, kasutavad reisikeelde, et takistada inimõiguste kaitsjate osalemist rahvusvahelistel üritustel;

arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklites 18 ja 19 sedastatakse, et igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse, usu- ning veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata; arvestades, et juhtude arv, kus inimesi kiusatakse taga üksnes veendumus-, usu- ja väljendusvabaduse õiguse rahumeelse kasutamise pärast, on järsult suurenenud;

arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 20 on sätestatud, et igal inimesel on õigus rahumeelse kogunemise ja liitumise vabadusele; arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioonis 21/16 tuletatakse riikidele meelde nende kohustust austada ja täielikult kaitsta üksikisikute õigusi rahumeelselt koguneda ja vabatahtlikult liituda nii internetis kui ka sellest väljaspool, ja arvestades, et mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadust tuleb religioonide- ja kultuuridevaheliste dialoogide kaudu toetada;

arvestades, et rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhieeskirjad on sätestatud Genfi konventsioonides ja lisaprotokollides ning moodustavad kogu inimõigustegevuse tuuma; arvestades, et tsiviilisikute ja põgenike kaitse konfliktipiirkondades tuleb tagada täieliku neutraalsuse ja erapooletusega ning arvestades, et abi sõltumatus peab püsima;

U.	arvestades, et territooriumi ebaseaduslik okupeerimine on rahvusvahelise õiguse jätkuv rikkumine, mis rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel käivitab okupatsioonivõimu vastutuse sellise territooriumi tsiviilelanikkonna eest;

V.	arvestades, et sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude tõendeid on raske säilitada, eriti vägivalla eest põgenevate ennenägematute pagulasvoogude ajal; arvestades, et tõendite säilitamine on hädavajalik kuritegude toimepanijate vastutusele võtmiseks;

W.	arvestades, et Guantánamo Bay vangilaagri sulgemiskatsed kukkusid läbi ja 2015. aastal vabastati või paigutati ümber ainult 20 kinnipeetavat;

arvestades, et kogu maailmas pageb sõdade, relvastatud konfliktide või muude halvenevate tingimuste eest aina suurem hulk inimesi, ja arvestades, et need pagulasvood ja erinevad rändeliigid kujutavad endast nii ELi kui ka terve maailma jaoks märkimisväärset väljakutset, mis nõuab viivitamatuid, tõhusaid ja jätkusuutlikke lahendusi kooskõlas meie ühiste Euroopa väärtustega; arvestades, et komisjoni kui suurima üleilmse abiandja humanitaarabiga aidatakse pagulasi ja põgenikke enam kui 30 riigis;

arvestades, et rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, nendega läbiviidava inimkaubanduse ja nende tööalase ärakasutamise vastu võitlemisel on vaja lahendusi nii lühikeses, keskpikas kui ka pikas perspektiivis, sealhulgas on vaja meetmeid, mille abil lõhkuda kuritegelikud võrgustikud ja võtta kurjategijad vastutusele, koguda ja analüüsida andmeid, kaitsta ohvreid ja saata tagasi liikmesriikides ebaseaduslikult viibivad rändajad, samuti on vaja koostööd kolmandate riikidega ja pikemaajalisi strateegiaid, et kõrvaldada nõudlus inimkaubanduse teel ja ebaseaduslikult üle piiri toimetatud inimeste järele ning rände algpõhjused, mis sunnivad inimesi andma end kuritegelike üle piiri toimetajate meelevalda;

arvestades, et õigusemõistmine on hädavajalik inimõiguste austamise edendamiseks ning et EL ja selle liikmesriigid on olnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tingimusteta toetajad alates selle loomisest, edendades Rooma statuudi universaalsust ja kaitstes selle terviklust eesmärgiga tugevdada kohtu sõltumatust;

AA.

arvestades, et tänaseks on tehtud olulisi edusamme surmanuhtluse kaotamiseks ning arvestades, et paljud riigid on surmanuhtluse peatanud, teised aga võtnud sel eesmärgil seadusandlikke meetmeid; arvestades, et 2015. aastal suurenes hukkamiste koguarv hüppeliselt, kusjuures 90 % neist leidsid aset ainult kolmes riigis, nimelt Iraanis, Pakistanis ja Saudi Araabias; arvestades, et Valgevene on ainus Euroopa riik, kus surmanuhtlust ei ole veel kaotatud;

AB.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on Euroopa väärtuste keskmes ning on sätestatud ELi õigus- ja poliitikaraamistikus, samuti on see kesksel kohal ÜRO 2030. aasta tegevuskavas; arvestades, et naiste ja tütarlaste vastane vägivald ja nende diskrimineerimine on viimastel aastatel järsult sagenenud, eriti sõjapiirkondades ja autoritaarse režiimiga riikides;

AC.

arvestades, et UNICEFi hinnangul elab maailmas 250 miljonit last konfliktidest mõjutatud riikides ja ligi 50 miljonit last on kas vägivalla, sõja ja sõjakoleduste, terrorismi või mässude tõttu sunniviisiliselt ümberasustatud või rännanud üle piiride, ja et paljud kannatavad jätkuvalt kõikvõimalike diskrimineerimise ja vägivallavormide, ärakasutamise, väärkohtlemise, sunniviisilise töö, vaesuse ja alatoitluse all;

AD.	arvestades, et UNICEFi andmetel on maailmas üks laps 200-st pagulane, samuti on pagulased peaaegu kolmandik oma sünniriigist väljaspool elavatest lastest ning ajavahemikus 2005–2015 lapspagulaste arv kahekordistus;

AE.

arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 25 sätestatakse, et igal inimesel on õigus sellisele elatustasemele, mis on nõutav tema enda ning tema perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks, kusjuures emadus ja väikelapseiga annavad õiguse erilisele hooldusele ja abile, mis hõlmab ka arstiabi; arvestades, et kõigile lastele peaks olema tagatud hariduse, toitumise ja tervishoiu kättesaadavus; arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioonis 26/28(36) nõutakse, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu sotsiaalfoorumi järgmisel istungil keskendutaks ravimite kättesaadavusele seoses iga inimese õigusega võimalikult heale füüsilisele ja vaimsele tervisele; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) põhikirjas on sätestatud, et inimese üks põhiõigustest on omada võimalikult head terviseseisundit, sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest;

AF.	arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt peavad ametiasutused austama ühest või mõlemast lapsevanemast eraldatud lapse õigusi;

AG.	arvestades, et paljudes maailma piirkondades jätkub vägivald vähemuste, sealhulgas LGBTI-inimeste vastu ning nende õigusvastane tagakiusamine ja diskrimineerimine tervishoiu, hariduse, tööhõive ja muudes valdkondades on laialt levinud;

AH.

arvestades, et kõikjalt maailmast tuleb endiselt teateid mõne erasektori osaleja poolsest eeskirjade eiramisest tingitud kodaniku- ja poliitiliste, majanduslike, töö-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rikkumise ning keskkonnakahju kohta; arvestades, et korruptsioon, maksudest kõrvalehoidumine, ebaseaduslikud kapitalivood ja inimõiguste rikkumised on omavahel tihedalt seotud;

AI.

arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted kehtivad kõigile riikidele ja ettevõtetele, vaatamata sellele, kas tegemist on rahvusvahelise ettevõttega või mitte, ja vaatamata ettevõtte suurusele, sektorile, asukohale, omandiõigusele või struktuurile, ning arvestades, et tõhusate kontrolli- ja karistusmehhanismide kohaldamine on nende juhtpõhimõtete ülemaailmsel rakendamisel endiselt probleemiks; arvestades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) eripära tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ja lõimida see nende potentsiaalile kohandatud ettevõtja sotsiaalse vastutuse paindliku lähenemisviisiga;

AJ.	arvestades, et 2015. aasta oktoobris avaldas komisjon oma uue kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“, milles sõnastas oma eesmärgi kasutada kaubandust kolmandates riikides inimõiguste tugevdamise vahendina;

AK.	arvestades, et 2015. aastal alustas EL tööd õigusaktide väljatöötamisega, mille eesmärk on võidelda konflikte süvendava mineraalikaubandusega;

AL.

arvestades, et riiklikke ja rahvusvahelisi spordiüritusi, näiteks olümpiamänge ja jalgpalli maailmakarikavõistlusi ei tohiks kasutada poliitilistel eesmärkidel, vaid nende korraldamisel tuleks täielikult austada inimõigusi, nagu need on sätestatud olümpiahartas, ning püüelda inimkonna harmoonilise arengu poole ja edendada rahumeelset ühiskonda, kus mõeldakse inimõiguste ja inimväärikuse säilitamisele ja kedagi ei diskrimineerita sellistel alustel nagu kodakondsus, rass, usund, poliitika, sugu, sooidentiteet, seksuaalne sättumus või sootunnused;

AM.	arvestades, et keskkonnamuutused pärsivad juurdepääsu veele, loodusvaradele ja toidule;

Inimõiguste keskne koht ELi välispoliitikas

väljendab tõsist muret selle pärast, et inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamine ja austamine on kõikjal maailmas ohus ning et inimõiguste universaalsust seatakse aina tõsisemalt kahtluse alla mitmel pool maailmas, sealhulgas autoritaarses režiimiga riikides ja terroristlike rühmituste, näiteks Daeshi poolt;

väljendab tõsist muret arvukate ja aina sagenevate katsete pärast kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate tegutsemisruumi ahendada, üha suurenevate kogunemis- ja sõnavabaduse piirangute ja kõikjal maailmas (näiteks Venemaal, Türgis ja Hiinas) aina arvukamalt vastu võetavate kodanikuühiskonda mõjutavate repressiivsete seaduste pärast, mille ettekäändeks on muu hulgas terrorismivastane võitlus (terrorismivastaste seaduste, hädaolukordade ja julgeolekumeetmete kehtestamise teel), sest neil on sageli negatiivne mõju inimõigustele ja neid kasutatakse tihti ära represseerimise eesmärgil; tuletab meelde, et sellised õigusaktid ei tohiks mingil viisil vähendada kodanikuühiskonna rühmade tegutsemisruumi; nõuab selliste väärkasutamiste ja rikkumiste selget hukkamõistmist;

rõhutab kindlalt, et EL on kohustatud tuginema oma ühises välis- ja julgeolekupoliitikas ja kõigis teistes välismõõtmega poliitikavaldkondades demokraatia edendamisele, õigusriigi põhimõttele, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsusele ja jagamatusele, inimväärikuse austamisele, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõttele ning ÜRO põhikirja, rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtete austamisele; tuletab meelde, et need põhimõtted on omased ka ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast kaugemale minevale välistegevusele, sealhulgas arengu- ja humanitaarpoliitikale;

kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles täitma oma kohustust edendada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, kaitsta ja teostada inimõigusi ja põhivabadusi, k.a õigust arengule kõigi rahumeelsete vahendite abil, ning seada inimõigused ELi ja kolmandate riikide – sealhulgas strateegiliste partnerite – suhete keskmesse, ja seda kõigil tasanditel;

kordab oma üleskutset, et liikmesriigid näitaksid eeskuju, toetades üksmeelselt inimõiguste jagamatust, vastastikust sõltuvust, seotust ja universaalsust ning eelkõige ratifitseerides kõik ÜRO koostatud rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad õigusaktid;

rõhutab, et välissuhetes usaldusväärsuse saavutamiseks peaks EL tagama oma sise- ja välispoliitika suurema ühtsuse inimõiguste ja demokraatlike väärtuste austamises (milleks on hädavajalikud inimõiguste strateegiad LGBTI-inimeste õiguste edendamise ja kaitse kohta) ning püüdma liidu inimõigustepoliitikat süstemaatiliselt ja järjekindlalt rakendada;

juhib tähelepanu oma pikaajalisele pühendumisele inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamisele, mis kajastub muu hulgas iga-aastases Sahharovi mõttevabaduse auhinna andmises, inimõiguste allkomisjoni töös, demokraatia toetamises ja valimiste vaatlemises ning Euroopa demokraatia rahastus, igakuistes täiskogu aruteludes ja resolutsioonides inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite kohta, samuti paljudes parlamendi delegatsioonides;

on sügavalt mures selle pärast, et tänapäeval rünnatakse üha rohkem inimõiguste kaitsjaid; kutsub ELi ja eelkõige komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma kasutusele poliitika, mis tauniks süstemaatiliselt ja ühemõtteliselt inimõiguste kaitsjate tapmist ja mis tahes katseid kasutada nende suhtes mis tahes vägivalla vorme, tagakiusamist, ähvardamist, ahistamist, sunniviisiliselt kaduma jäämist, vangistamist või meelevaldset vahistamist, mõistaks hukka need, kes panevad selliseid koledusi toime või lubavad neid, ning tõhustaks diplomaatilist tegevust inimõiguste kaitsjate avalikul ja selgel toetamisel, kaasa arvatud siis, kui nad mitmepoolsetel foorumitel tunnistusi annavad; palub, et EL koostaks selle poliitika suunised, sest see muudab järjepidevamaks ELi praegused prioriteedid, mis on esitatud mitmesugustes olemasolevates ELi suunistes; innustab ELi delegatsioone ja liikmesriikide diplomaatilisi esindusi jätkama inimõiguste kaitsjate aktiivset toetamist, eelkõige jälgides süstemaatiliselt kohtuprotsesse, külastades inimõiguste kaitsjaid vanglas ja tehes vajaduse korral avaldusi üksikjuhtumite kohta; nõuab süsteemi loomist, mis aitaks tõhusalt jälgida kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ning hõlmaks selgeid võrdlusaluseid ja näitajaid; kordab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tähtsust kiireloomulise otsese rahalise ja materiaalse abi andmisel ohus olevatele inimõiguste kaitsjatele ning seda, kui tähtis on hädaolukorra fond, mis võimaldab ELi delegatsioonidel anda sihtotstarbelisi otsetoetusi kaitsjatele, kelle elu on otseselt ohus;

kutsub ELi ja selle liikmesriike üles ergutama selliste Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pariisi põhimõtetele vastavate riiklike inimõiguste institutsioonide loomist, millel oleksid piisavad volitused, vahendid ja teadmised, et tagada inimõiguste kaitse ja austamine;

10.

toonitab vajadust arendada parlamentidevahelisi suhteid liidu ja selle partnerite vahel ausa dialoogi raames, mis põhineb vastastikusel mõistmisel ja usaldusel, et edendada tõhusalt inimõigusi;

ELi inimõiguste ja demokraatia strateegiline raamistik ja uus tegevuskava

11.

tunneb heameelt ELi teise inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) vastuvõtmise üle ning nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid rakendaksid täielikult, järjepidevalt, läbipaistvalt ja õigeaegselt selle meetmeid ning tugevdaksid demokraatia toetamist; rõhutab, et tegevuskava sidusaks rakendamiseks on vaja ELi ja liikmesriikide konsensust ja koordineerimist, ja ergutab liikmesriike võtma tegevuskava rakendamisel ja läbivaatamisel suuremat vastutust; toonitab, et liikmesriigid peaksid andma tegevuskava rakendamise kohta aru;

12.

rõhutab, et teises tegevuskavas sätestatud ulatuslike eesmärkide täitmiseks peab EL ette nägema piisavad vahendid ja asjatundlikkuse nii delegatsioonide, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse spetsialiseeritud inimressursside kui ka projektide jaoks kättesaadavate rahaliste vahendite kujul;

13.

on arvamusel, et vaba kodanikuühiskond on üks aluseid, millele rajaneb inimõiguste ja demokraatlike väärtuste kaitse ja toetamine, ja tunneb seepärast muret, et kodanikuühiskonna avalik ruum kahaneb, ja et inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke rünnatakse kogu maailmas üha rohkem; peab tervitatavaks kodanikuühiskonda ähvardavaid ohte käsitleva eesmärgi lisamist tegevuskavva ja nõuab tungivalt, et EL rakendaks kirjeldatud meetmeid; ergutab kõiki ELi välistegevuses osalejaid tuvastama ja käsitlema inimõiguste ja demokraatlike vabaduste kaitsmises esinevaid puudusi ning tihendama koostööd kodanikuühiskonna, parlamentide, erakondade ja kohalike asutuste ning kohalike piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; juhib tähelepanu asjaolule, et tegevuskava ei hõlma eraldi eesmärki demokraatlike standardite edendamiseks partnerriikides; kutsub komisjoni üles töötama välja demokraatia toetamise ELi suunised;

ELi aastaaruanne

14.

peab tervitatavaks püüdlusi täiendada inimõiguste ja demokraatia aastaaruannet, muuta selle temaatiline osa täpsemaks ja süstemaatilisemaks ning teha aruanne üldsusele laialdasemalt kättesaadavamaks; kordab oma seisukohta, et aastaaruannet tuleks tugevdada objektiivsema hoiakuga, tõstes aruandes lisaks saavutustele ja parimatele tavadele esile ka kolmandates riikides kohatud väga spetsiifilisi probleeme ja piiranguid ning tehes soovitusi parandusmeetmete kohta ja esitades teavet meetmete kohta, mida Euroopa välisteenistus on võtnud nende probleemide lahendamiseks; kordab oma seisukohta, et aastaaruandesse kuuluvad riikide aruanded peaksid olema võimalikult vähe kirjeldavad ning kajastama inimõiguste ja demokraatia alaste riigistrateegiate rakendamist ning andma ülevaate ELi kohapealse tegevuse mõjust;

15.

kordab oma nõuet, et süstemaatiliselt ja terviklikult antaks aru võetud meetmetest, nende abil saavutatud tulemustest ja poliitilistest järeldustest, mis tehti Euroopa Parlamendi resolutsioonidele inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite kohta võetud järelmeetmetest; peab äärmiselt vajalikuks tagada kiire ja asjakohase reageerimise inimõiguste rikkumistele, isegi selliste rikkumiste varajastes etappides; peab sellega seoses tervitatavaks Euroopa välisteenistuse järelmeetmeid, mis võeti inimõiguste allkomisjonis resolutsioonidele, milles käsitletakse inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutelusid; tuletab meelde on nõuet, et komisjon ja Euroopa välisteenistus esitaksid põhjaliku kirjaliku vastuse Euroopa Parlamendi resolutsioonile inimõigusi ja demokraatiat käsitleva aastaaruande kohta, mis täidab olulist rolli süstemaatilises ja süvendatud järelmeetmetes kõikidele Euroopa Parlamendi tõstatatud küsimustele ning parlamentaarses järelevalves; kordab komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale esitatud kutset osaleda kahel korral aastas Euroopa Parlamendi liikmetega täiskogu istungil arutelus: üks kord ELi aastaaruande tutvustamise ajal ja teine kord Euroopa Parlamendi resolutsioonile vastates;

ELi inimõiguste eriesindaja

16.

tuletab meelde, kui olulised on ELi inimõiguste eriesindaja tugevamad ja paindlikumad volitused ELi tulemuslikkuse, järjepidevuse ja nähtavuse suurendamiseks inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete edendamisel kõikjal maailmas; kordab oma üleskutset muuta need volitused alaliseks; on lisaks arvamusel, et ELi inimõiguste eriesindajal peaks olema õigus avalikult esineda ning algatusõigus, suurem avalik nähtavus, piisavad vahendid ja asjatundlikkus;

17.

rõhutab, kui tähtis on ELi inimõiguste eriesindaja partnerriikide visiitide ettevalmistamisel süstemaatiliselt toetada kodanikuühiskonda ning sellega tõeliselt ja põhjalikult konsulteerida; peab sellega seoses tervitatavaks ELi inimõiguste eriesindaja tihedat koostööd inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonnaga, sealhulgas kohalike esindajate, noorte ja lastega, samuti asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, tema külaskäikude ajal partnerriikidesse ning enne ja pärast neid, ning rõhutab sellise jätkuva ja tugevneva koostöö tähtsust ning vajadust selgete ja läbipaistvate järelmeetmete mehhanismide järele; toetab täielikult ELi inimõiguste eriesindaja keskendumist kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate avatud võimaluste edendamisele ja kaitsele kui oma volituste peamisele prioriteedile; kutsub ELi inimõiguste eriesindajat üles andma pärast oma külaskäike Euroopa Parlamendile aru; peab kahetsusväärseks, et ELi inimõiguste eriesindaja töö ja mõju on ainult osaliselt kättesaadav inimõigusi käsitleva aastaaruande läbivaatamise, eriesindaja sotsiaalmeedia kontode ja kättesaadavate kõnede kaudu; peab samuti kahetsusväärseks, et puudub ametlik teave tema tegevuse ja plaanide, samuti eduaruannete ja ülevaadete kohta;

18.

innustab ELi inimõiguste eriesindajat jätkuvalt süstemaatiliselt toetama ELi inimõigustealaseid prioriteete ning edendama ELi koostööd kõigi asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide ja mehhanismidega; kutsub nõukogu üles võtma üldise põhimõttena kasutusele tava, mille kohaselt lisatakse koostöö ELi inimõiguste eriesindajaga süstemaatiliselt tulevaste geograafiliste ELi eriesindajate mandaati;

Inimõiguste ja demokraatia alased riigistrateegiad ja ELi delegatsioonide roll

19.

peab tervitatavaks demokraatia lisamist inimõiguste ja demokraatia alastesse riigistrateegiatesse, sest see on vajalik osa igas inimõiguste ja demokraatia olukorda partnerriikides käsitlevas põhjalikus analüüsis;

20.

toonitab taas, kui oluline on võtta inimõiguste ja demokraatia alaseid riigistrateegiaid arvesse kõikidel kolmandate riikidega seotud poliitikakujundamise tasanditel, sealhulgas kõrgetasemeliste poliitiliste dialoogide ja inimõigusdialoogide ettevalmistamisel ning riigistrateegia dokumentide ja iga-aastaste tegevuskavade koostamisel;

21.

kordab, et inimõiguste ja demokraatia alased riigistrateegiad peaksid olema vastavuses ELi meetmetega, mida rakendatakse igas riigis sõltuvalt konkreetsetest oludest, ning need strateegiad peaksid sisaldama mõõdetavaid edunäitajaid ja võimalust neid vajaduse korral kohandada; juhib tähelepanu sellele, et inimõiguste ja demokraatia alaseid riigistrateegiaid tuleb pidevalt hinnata; nõuab inimõiguste ja demokraatia alaste riigistrateegiate koostamisel ja rakendamisel ELi delegatsioonide, liikmesriikide saatkondade ja ELi institutsioonide veelgi paremat koostööd, suhtlust ja teabevahetust; kordab oma nõudmist, et Euroopa Parlamendi liikmetele antaks juurdepääs inimõiguste ja demokraatia alastele riigistrateegiatele ning teavet selle kohta, kuidas EL neid strateegiaid rakendab, ning et need tuleb esitada vormis, mis võimaldab parlamendiliikmetel oma kontrollikohustust nõuetekohaselt täita;

22.

rõhutab vajadust viia ellu sidus ja nähtav kodanikuühiskonda käsitlev ELi poliitika ning toonitab vajadust avaliku diplomaatia kasutamise suurema mõistmise järele; ergutab avaldama inimõiguste ja demokraatia alaseid riigistrateegiaid ja tegevuskavu ning kehtestama tõhusa tagasisidemehhanismi, üksikjuhtumite järelmeetmed ja teabevahetuse;

23.

peab tervitatavaks inimõiguste ja/või soolise võrdõiguslikkuse valdkonna kontaktpunktide määramist kõigis ELi delegatsioonides ning tuletab meelde oma soovitust komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa välisteenistusele töötada välja selged tegevussuunised inimõiguste valdkonna kontaktpunktide rolli kohta; on veendunud, et inimõiguste valdkonna kontaktpunktide tööd peaksid samuti toetama liikmesriikide diplomaatilised töötajad; nõuab, et inimõiguste valdkonna kontaktpunktid teeksid oma tööd täiesti sõltumatult ja ilma kolmandate riikide ametiasutuste poliitilise sekkumise ja ahistamiseta, eriti nende kontaktide puhul inimõiguslaste ja kodanikuühiskonnaga; peab väga tähtsaks kõigi ELi delegatsioonide töötajate koolitamist ELi inimõiguste suuniste sisu vallas;

24.

tunneb heameelt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi 2014–2020 suurendatud eelarve ja ühtlustatud menetluste üle ning nõuab, et rahastamisvahendi vahehindamiseni ette nähtud eraldised säilitataks kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni; kordab, et ELi eri rahastamisvahendid peavad olema sidusad ja vastastikku täiendavad ning et selliselt tuleb tugevdada kõiki inimõigusi edendavaid vahendeid;

25.

nõuab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi iga-aastaste tegevuskavade vastuvõtmist selle asemel, et võtta vastu kaheaastane tegevuskava nagu viimati (aastateks 2016–2017), et tagada maksimaalne paindlikkus muutuvale olukorrale reageerimisel ja optimaalne täiendavus ELi muude välisrahastamisvahenditega;

Inimõigustealased dialoogid ja konsultatsioonid

26.

kordab oma toetust inimõigustele pühendatud dialoogidele ning tunnistab, et need võivad olla tõhusad ja tulemuslikud kahepoolse osaluse ja koostöö vahendid tingimusel, et osalistel võimaldatakse tegeleda sisuliste küsimustega ja edastada mõttekaid poliitilisi signaale ning need on tulemustele suunatud ja nendega kaasnevad järjepidevad järelmeetmed, mis ulatuvad kaugemale kui vaid teabevahetus parimate tavade ja probleemide kohta; kutsub ELi üles süstemaatiliselt lisama naiste ja laste õiguste olukorda käsitlevaid arutelusid kõigisse inimõigustealastesse dialoogidesse;

27.

tunnistab inimõigustealase dialoogi olulisust ka nende riikide puhul, kus inimõigustega on tõsised probleemid; rõhutab siiski, et EL peab tegema selged poliitilised järeldused, kui inimõigustealased dialoogid ei vii positiivsetele tulemustele; hoiatab inimõigusküsimuste kõrvalejätmise eest kõrgetasemelistes poliitilistes dialoogides;

28.

nõuab, et kõrgetasemelistes poliitilistes aruteludes ei peetaks inimõigusi käsitlevaid arutelusid kunagi muudest huvidest vähemtähtsaks; kordab oma üleskutset Euroopa välisteenistusele töötada välja mehhanism inimõigustealaste dialoogide läbivaatamiseks, et dialooge täiustada; arvab, et kui niisugused dialoogid pidevalt ebaõnnestuvad, tuleks kasutada alternatiivseid vahendeid, millega toetada asjaomases riigis inimõiguste edendamist;

29.

nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus edendaks süstemaatiliselt kodanikuühiskonna organisatsioonidega korraldatavaid ettevalmistavaid dialooge ka kohalikul tasandil, eesmärgiga toetada otseselt inimõigustealast dialoogi; rõhutab, et on tähtis, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistus käsitleksid inimõigustealaste dialoogide käigus süstemaatiliselt inimõiguste kaitsjatega seotud üksikjuhtumeid; palub Euroopa välisteenistusel süstemaatiliselt jälgida inimõigustealaste dialoogide käigus võetud kohustuste täitmist ja muuta korrapäraseks teabekoosolekud kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

ELi suunised inimõiguste kohta

30.

tervitab ELi inimõiguste suuniseid kui ELi inimõigustealase välispoliitika väärtuslikku töövahendit, mis annab praktilist juhatust ELi delegatsioonidele ja liikmesriikide diplomaatilistele esindustele; kordab oma üleskutset võtta edasiste viivitusteta vastu uued ELi suunised lapse õiguste edendamise ja kaitse kohta;

31.

rõhutab, kui tähtis on suuniste rakendamist pidevalt hinnata, kasutades selgeid võrdlusaluseid; nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi ja avaldaks põhjaliku hindamise selle kohta, kuidas ELi delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused on suuniseid rakendanud kõigis kolmandates riikides, et avastada võimalikud erinevused ja lüngad rakendamises ning need kaotada; on seisukohal, et suuniste nõuetekohase rakendamise tagamiseks on vaja Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide töötajaid süstemaatiliselt ja tulemuslikult koolitada;

Võitlus diskrimineerimise kõigi vormide vastu

32.

mõistab kõige karmimalt hukka diskrimineerimise kõik vormid, sealhulgas rassil, nahavärvusel, sool, seksuaalsel sättumusel, sooidentiteedil, keelel, kultuuril, usutunnistusel või uskumusel, sotsiaalsel päritolul, kastikuuluvusel, sünnipäral, vanusel, puudel või muul seisundil põhineva diskrimineerimise; kordab nõuet tugevdada sellist ELi poliitikat ja diplomaatiat, mille eesmärk peaks olema diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimine, ja kutsub üles kasutama iga võimalust, et väljendada tõsist muret sellise diskrimineerimise pärast; nõuab lisaks tungivalt, et EL edendaks jätkuvalt kõikide asjaomaste ÜRO konventsioonide (näiteks rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon) ratifitseerimist ja täielikku rakendamist; tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse töö üle diskrimineerimisvastase käsiraamatu koostamisel;

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonid ja operatsioonid

33.

tuletab meelde ELi kohustust võtta ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidel arvesse inimõiguste ja soolisi aspekte, kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu teedrajavate resolutsioonidega 1325 ja 1820 naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning hiljuti vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2242, kus naised seatakse kõigi ülemaailmsete probleemide lahendamise katsete keskmesse; kordab sellega seoses oma üleskutset ELile ja liikmesriikidele toetada kestva leppimise saavutamise protsessis naiste süstemaatilist osalemist, kuna see on rahuprotsessi lahutamatu koostisosa; palub sellega seoses ELil toetada rahvusvahelisel tasandil lisaväärtuse tunnustamist, mis tuleneb naiste osalemisest konfliktide ennetamises ja lahendamises, samuti rahuvalveoperatsioonides, humanitaarabi andmisel ning konfliktijärgses ülesehitustöös;

34.

rõhutab, et ÜJKP on vahend, mis ei taga mitte ainult Euroopa julgeoleku, vaid kuulub ka ELi välispoliitika vahendite hulka ning seetõttu tuleb seda kasutada inimõiguste ja demokraatia edendamise tugevdamiseks kolmandates riikides;

35.

nõuab Euroopa sõjalise integratsiooni suurendamist, et parandada Euroopa relvajõudude valmisolekut ja paindlikkust, et võimaldada neil reageerida ohtudele ning inimõiguste raskete rikkumiste, genotsiidi või etnilise puhastuse juhtumitele; rõhutab sellega seoses, et kaitsmise kohustuse mõiste tuleks lisada rahvusvahelisse õigusesse ja et EL peaks väärtustel põhineva ühendusena juhtima algatusi ja asjakohaseid meetmeid, et kaitsta tsiviilisikuid ka siis, kui neid ohustab nende oma riik;

36.

rõhutab, et rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine on seotud inimkaubandusega ning see on inimõiguste raske rikkumine; juhib tähelepanu sellele, et sellised ÜJKP missioonid nagu Euroopa Liidu juhitavate merevägede operatsioon Sophia Vahemerel (EUNAVFOR MED) aitavad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu tõhusalt võidelda; kutsub liitu üles selliseid operatsioone jätkama ja hoogustama;

37.

kutsub välisasjade nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et ELi missioonide juhid ja asjaomased ELi esindajad (ELi tsiviiloperatsioonide juhid, ELi sõjaliste operatsioonide ülemad ja ELi eriesindajad) annaksid aru rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste juhtudest ja edendaksid käitumisjuhendit, milles käsitletakse ÜRO Julgeolekunõukogu meetmeid genotsiidi ning inimsusvastaste ja sõjakuritegude vastu ja mis kohustab ÜRO liikmesriike toetama ÜRO Julgeolekunõukogu meetmeid selliste kuritegude vältimiseks või lõpetamiseks; nõuab lastekaitsemeetmete kaasamist kõikidesse ELi tsiviil- ja sõjalistesse operatsioonidesse, milles puututakse kokku lastega;

38.

nõuab, et EL tugevdaks koostööd ÜROga ühise strateegilise julgeolekukava koostamisel, lähtudes ühest küljest ELi uuest üldisest välis- ja julgeolekupoliitika strateegiast ja teisest küljest ÜRO rahuoperatsioonide ja rahukindlustamisstruktuuri läbivaatamisest; nõuab ÜROga koostöö tegemist piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide rolli tugevdamisel rahuvalves, konfliktide ennetamisel, tsiviil- ja sõjaliste kriiside ohjamisel ning konfliktide lahendamisel ja nõuab, et arendataks edasi menetlusi ÜJKP kasutamiseks ÜRO operatsioonide toetuseks, sealhulgas ELi lahingugruppide kasutamise ning suutlikkuse suurendamise ja julgeolekusektori reformi algatuste abil, võttes kõigis missioonides ja operatsioonides arvesse inimõigusi ja sooküsimusi;

Mitmepoolne tegevus inimõiguste nimel

39.

kordab kindlalt, et kõik ÜRO konventsioonides sätestatud inimõigused on universaalsed, lahutamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud, nagu on kokku lepitud Viini 1993. aasta deklaratsioonis ja tegevuskavas, ning need õigused tuleb maksma panna; tuletab meelde liidu kohustust edendada ja arendada rahvusvahelist õigust ÜRO egiidi all; rõhutab, kui tähtis on, et liikmesriigid ratifitseeriksid kooskõlas ELi lepingu artikliga 21 kõik ÜRO kehtestatud rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad õigusaktid, kaasa arvatud need, mis on sätestatud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis, ja eelkõige selle pakti fakultatiivprotokolli, millega kehtestatakse kaebuste ja uurimise mehhanismid;

40.

rõhutab, et ELi juhid peavad nõudma ÜRO reformimist eesmärgiga tugevdada mitmepoolsel süsteemil põhinevate normide mõju ja nende rangust ning tagada tõhusam inimõiguste kaitse ja rahvusvahelise õiguse edendamine; kordab lisaks, kui oluline on tagada, et EL osaleks aktiivselt ja järjepidevalt ÜRO inimõigustealastes mehhanismides ja teeks koostööd eriti kolmanda komitee, ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Inimõiguste Nõukoguga, et parandada selle usaldusväärsust; toetab Euroopa välisteenistuse, ELi New Yorgi ja Genfi delegatsioonide ning ELi liikmesriikide jõupingutusi selleks, et veelgi suurendada ELi ühtsust inimõigustega seotud küsimustes ÜRO tasandil; ergutab ELi tugevdama piirkondadevaheliste algatuste tava, algatama ja toetama resolutsioone ning tähelepanelikult jälgima ÜRO inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise menetlust; taunib asjaolu, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeteks on sageli riigid, kelle puhul on tõendatud inimõiguste rasked rikkumised, ja palub ELi liikmesriikidel avalikustada oma hääletuse tulemused ÜRO Inimõiguste Nõukogus; palub sellega seoses ELil ja tema liikmesriikidel väljendada oma hääletustes õiguste võrdset tähtsust ning hääletada ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioonide üle sisu, mitte nende tekstide kaasautorite järgi; rõhutab, kui tähtis ja vajalik on ELi alaline esindatus mitmepoolsetel foorumitel ja ELi tegevuse parem nähtavus;

41.

palub ELil pöörata erilist tähelepanu oma idanaabruse vaidlusalustele territooriumitele, kus elab ligikaudu viis miljonit inimest ilma inimõiguste tegeliku kaitse ja juurdepääsuta õigusemõistmisele; palub ELil seada see küsimus oma kahepoolsetes suhetes tähtsale kohale, et leida asjaomaste riikidega lahendused, ja kasutada kõiki oma vahendeid, et toetada konkreetseid lahendusi, mis aitavad edendada inimõigusi nendes üksustes ja toetada seal viibivate inimõiguste kaitsjate tööd;

Kodanikuühiskonna vaba tegutsemisruumi edendamine ja inimõiguste kaitsjate toetamine

42.

mõistab teravalt hukka prokuröride, kohtunike, advokaatide, teadlaste, ajakirjanike ja muude selliste kutsealade esindajate ründamise, heidutamise, vahistamise, tapmise, ahistamise ja survestamise, kelle sõltumatus ja kutsevabadus on olulised demokraatliku ühiskonna ülesehitamiseks;

43.

peab kahetsusväärseks üha sagenevaid rünnakuid keskkonna- ja inimõiguste kaitsjate vastu kogu maailmas; mõistab sügavalt hukka karistamatuse nende mõrvade eest ja kutsub Euroopa välisteenistust üles seisma hea nõuete eest anda süüdlased kohtu ette;

44.

mõistab teravalt hukka asjaolu, et paljud maailma riigid on hiljuti võtnud vastu ranged vabaühendusi käsitlevad seadused, mis nõrgestavad kodanikuühiskonda ja põhjustavad nende seaduste meelevaldset kohaldamist, k.a karistused, sealhulgas vangistus, varade külmutamine ja vabaühenduste töötajatele juurdepääsukeeldude kehtestamine, eriti välisriikide toetust saavate vabaühenduste puhul;

45.

mõistab teravalt hukka reisikeeldude väljaandmise ametiasutuste poolt, et heidutada ja vaigistada inimõiguste kaitsjate ja aktivistide, aga ka juristide ja ajakirjanike sõltumatuid sõnavõtte, ning rõhutab, et selliseid meetmeid võetakse tihti meelevaldselt ja ilma õigusliku aluseta;

46.

tõstab esile ELi delegatsioonide rolli selle kinnitamisel ja edendamisel, millist olulist rolli täidab kodanikuühiskond demokraatias, ning soodsama keskkonna loomisel kodanikuühiskonna jaoks, milleks on vaja maksimaalset läbipaistvust ning nende kaasamist koostöösse kodanikuühiskonnaorganisatsioonide ja inimõiguste kaitsjatega; peab seepärast kahetsusväärseks asjaolu, et kümme aastat pärast inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste vastuvõtmist ei ole inimõiguste kontaktpunktide ja inimõiguste kaitsjate kontaktametnike kontaktandmeid ikka veel kõikide ELi delegatsioonide veebisaitidele lisatud;

47.

kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning ELi välisministreid üles võtma välisasjade nõukogu päevakorda korrapäraselt arutelu meetmete teemal, mida EL peab võtma inimõiguste kaitsjate, humanitaartöötajate, ajakirjanike, poliitiliste aktivistide ja teiste vabastamiseks, ning korraldama kord aastas välisasjade nõukogu avatud kohtumise, mille päevakorras on kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vähenemine ning inimõiguste kaitsjate vangistamine, samuti käsitlema igal võimalusel asjaomaste vastaspooltega neid juhtumeid, sealhulgas parlamendi resolutsioonides esile tõstetud juhtumeid, mis puudutavad inimõiguste rikkumisi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet;

48.

kutsub rahvusvahelist kogukonda üles võtma poliitilised juhid vastutusele, kui nad kuritarvitavad struktuurselt politseid ja sõjalisi jõude nendepoolse juhtimise (jätkumise) vastu avaldatud protestide lämmatamiseks;

Rändajad, pagulased, varjupaigataotlejad ja riigisisesed põgenikud

49.

väljendab oma solidaarsust pagulaste ja rändajatega, kes kannatavad konfliktide, valitsemisvigade ning inimkaubanduse võrgustike ohvritena inimõiguste arvukate ja raskete rikkumiste all; peab häbiväärseks, et Vahemerel on hukkunud tohutu hulk inimesi; on väga mures Euroopasse suunduvate pagulaste, õigusliku aluseta rändajate ja varjupaigataotlejate inimõiguste aina sagedasema rikkumise pärast; rõhutab asjaolu, et naistest ja lastest pagulased, varjupaigataotlejad ja dokumentideta rändajad on rändeteedel ja ka ELis eriti haavatavad; nõuab, et kiiresti võetaks meetmeid rändepoliitika sidususe parandamiseks, ja toonitab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele, et leida kestlikud, pikaajalised ja sidusad lahendused, mille aluseks on rahvusvahelised inimõiguste standardid ja põhimõtted, ja et samal ajal tegeletaks pagulaskriisi algpõhjustega; rõhutab, et rändajate ja pagulaste kaitsmiseks kooskõlas inimõigustepõhise ELi poliitikaga on vaja solidaarsust; toonitab sellega seoses, kui tähtis on eristada pagulasi ja rändajaid;

50.

rõhutab asjaolu, et konfliktid, sõjad, valitsemisvead ning inimõiguste ja demokraatia eiramine on rände, sealhulgas sundrände peamised põhjused; rõhutab, et vastuvõtvad riigid peaksid tagama täieliku juurdepääsu tasuta riiklikule ja kvaliteetsele haridusele ning tervishoiuteenustele, sealhulgas seoses seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega, tööturule ja eluasemele, mis vastab pagulaste vajadustele; toonitab, et rändajate ja pagulaste soov integreeruda koos nõuetekohase heaolupoliitikaga on integratsiooni võti; palub ELi suurendada jõupingutusi, et toetada Liibanoni ja Jordaaniat, kes annavad peavarju enneolematult suurele hulgale pagulastele, kes seisavad sageli silmitsi mitmekordsete ohtudega;

51.

rõhutab vajadust tugevdada koostööd päritolu- ja transiidiriikidega, et hõlbustada nii rändevoogude struktureeritud juhtimist kui ka meetmete võtmist väljarände algpõhjuste käsitlemiseks; toonitab rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate rühmade vastu võitlemise määravat tähtsust; toob esile, et EL peab ergutama asjaomaseid riike ühinema rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamist käsitleva Palermo protokolliga; tuletab meelde Valletta tippkohtumisel kokku lepitud kohustusi;

52.

rõhutab pakilist vajadust koostada ja kehtestada terviklik, ühtne ja hästi kooskõlastatud ühine Euroopa varjupaigasüsteem, mis jagaks vastutuse liikmesriikide vahel;

53.

kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama täieliku läbipaistvuse kolmandatele riikidele rändealaseks koostööks eraldatud vahendite osas ja teavitama võetud kaitsemeetmetest, tagamaks, et sellest koostööst ei saa otseselt või kaudselt kasu inimõiguste rikkumisse kaasatud julgeoleku- ja kohtusüsteemid ning politsei;

54.

võtab teadmiseks komisjoni hiljutise ettepaneku koostada turvaliste päritoluriikide nimekiri, muutes sellega varjupaigamenetluste direktiivi;

55.

on seisukohal, et tagasivõtmise tõhustamiseks ning tagasisaatmise järjepidevuse tagamiseks Euroopa tasandil tuleb võtta vastu uued ELi tagasivõtulepingud, mis oleksid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute suhtes ülimuslikud;

56.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et tagasisaatmisdirektiivi rakendamine toimub koos selliste menetluste, normide ja põhiliste inimõiguste järgimisega, mis võimaldavad ELil tagada tagasipöördujate inimliku ja inimväärse kohtlemise kooskõlas välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu võimaliku poliitilise tagakiusamisega seotud varjupaiga taotlemise juhtumitele, et vältida tagasisaatmist, millega võib kaasneda inimõiguste rikkumine päritoluriigis või kolmandas riigis;

57.

kordab oma üleskutset ELile tagada, et kõigi rändevaldkonna koostööd ja tagasivõttu käsitlevate lepingute puhul ELi-väliste riikidega järgitaks rahvusvahelisi inimõigusi, pagulasi käsitlevat õigust, rahvusvahelist mereõigust ning ELi põhimõtteid ja väärtusi; kutsub liikmesriike üles järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse rahvusvahelist põhimõtet vastavalt rahvusvahelisele õigusele; palub, et järelevalvemehhanismid integreeritaks viisil, mis võimaldab hinnata inimõiguste mõju rändealasele koostööle kolmandate riikidega ja piirikontrolli meetmeid; rõhutab, et inimõigused tuleb peavoolustada Frontexi kõigis toimingutes ja nende suhtes tuleb teha järelevalvet; palub ELil osaleda aktiivselt aruteludes mõiste „kliimapõgenik“ üle, sealhulgas selle võimaliku õigusliku määratluse üle rahvusvahelises õiguses;

58.

nõuab lisaks klauslit, milles osutatakse, et sellised lepingud võib peatada, kuni osalised annavad tegelikkuses piisavaid tagatisi varjupaigataotluste individuaalse läbivaatamise ja üldisemalt rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõiguste austamise kohta;

59.

tuletab meelde vajadust järgida tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet Euroopa ja rahvusvahelistes vetes, nagu kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus ja on sätestatud kehtivates ELi õigusaktides; tuletab meelde komisjoni kohustust töötada välja nõuetekohased seaduslikud ja turvalised rändekanalid ning kaitsta samal ajal paremini ELi välispiire; kutsub ELi ja arenenumaid kolmandaid riike üles sõlmima partnerluslepinguid kolmandate riikidega, et soodustada perekondade taasühinemist ja liikuvust kõikidel pädevustasemetel, sealhulgas kõige vähem kvalifitseeritute hulgas;

60.

kutsub liikmesriike üles austama ja täies mahus rakendama vastu võetud ELi ühist varjupaigapaketti ja rännet käsitlevaid ühiseid õigusakte, et eelkõige kaitsta selliseid haavatavaid varjupaigataotlejaid nagu lapsi, naisi, eakaid ja LGBTI-inimesi vägivalla ja diskrimineerimise eest varjupaigamenetluses, ning andma liikmesriikidele nõuetekohast koolitust, et võimaldada asjakohaseid ja mõistlikke menetlusi; palub liikmesriikidel osaleda ümberasustamisprogrammides, võimaldades perede taasühinemist ja andes humanitaarviisasid; rõhutab, kui oluline on kaotada haldus- ja poliitilised tõkked ümberpaigutamiskohustuse täitmise kiirendamiseks; mõistab, et peab toimuma nende inimeste turvaline tagasisaatmine, kel pärast varjupaigataotluse individuaalset läbivaatamist ei ole õigust liidus kaitset saada;

61.

on väga mures üha kasvava arvu lastest pagulaste ning saatjata, kadunud või vanematest eraldatud laste olukorra pärast; nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid esmatähtsaks saatjata alaealiste kiire taasühinemise oma pereliikmetega; rõhutab, kui oluline on tagada ELi programmide raames laste juurdepääs tervishoiule ja haridusele, et kaotada rände algpõhjused; palub riikidel lõpetada laste kinnipidamine ning võtta kõigis menetlustes arvesse lapse parimaid huve ja tagada laste kaitsmine vastavalt rahvusvahelisele õigusele; rõhutab, kui oluline on eraldada piisavaid vahendeid pagulastest ja rändajatest laste kaitsmiseks vägivalla, ärakasutamise ja väärkohtlemise eest; palub komisjonil tagada, et saatjata alaealised ei kaoks, ning luua strateegia, et vältida tulevikus rändajatest saatjata alaealiste kadumist ELi territooriumil ja selgitada välja kadunud laste asukoht;

62.

tunnistab, et LGBTI-inimeste sekka kuuluvaid varjupaigataotlejaid ohustab nende teekonnal ja saabudes riiki, kus nad varjupaika taotlevad, sageli lisaoht ahistamise, tõrjutuse, seksuaalvägivalla või muu vägivalla vormi kujul; tuletab meelde, et paljudes kolmandates riikides, mida loetakse varjupaigataotlejatele ohutuks, diskrimineeritakse LGBTI-inimesi, või on homoseksuaalsus koguni kriminaalkorras karistatav; rõhutab, et haavatavad rühmad vajavad täiendavaid kaitsemeetmeid, ja palub riikidel tagada, et LGBTI-pagulasi kaitstakse rahvusvahelises humanitaarõiguses nõutud korras;

63.

rõhutab, kui oluline on investeerida ennetusmeetmetesse eelkõige integreerimise ja sotsiaalse kaasamise strateegiate väljatöötamise kaudu; rõhutab vajadust rakendada konkreetselt tagasipöördujatele suunatud deradikaliseerumise ja taasintegreerumise programme;

64.

juhib tähelepanu pagulaste keerulisele olukorrale Süüriaga piirnevates riikides ning rõhutab, et on oluline, et EL teeks kõik endast oleneva, et aidata kaasa sellele, et nendes riikides olevatel pagulastel oleks tagatud inimväärne elukeskkond, sealhulgas eelkõige ligipääs tervishoiule, haridusele ning võimalus töötada;

65.

juhib tähelepanu riigisiseste põgenike kohutavale olukorrale, eelkõige riigisiseste põgenike tohutule arvule Iraagis ja Süürias, samuti riigisiseste põgenike üha kasvavale arvule Ukrainas, mis 2015. aastal moodustas kokku juba 1,4 miljonit; rõhutab, et iga piirkonna pagulasi käsitlevates programmides tuleb tunnistada ka riigisiseste põgenike olemasolu ja arvestada nende võimaliku saatusega; kutsub komisjoni, liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles võtma meetmeid, et parandada nende olukorda kohapeal ning tagada ümberasustatud isikutele eluase, toit ning juurdepääs tervishoiule ja haridusele;

66.

tuletab meelde, et riigisisese ümberasustamise järelevalvekeskuse (Internal Displacement Monitoring Centre, IDMC) andmetel asustati üksnes 2015. aasta jooksul keskkonnakatastroofide tagajärjel ümber 19,3 miljonit inimest; tuletab meelde, et need ümberasustamised toimuvad eelkõige lõunapoolsetes piirkondades; juhib tähelepanu asjaolule, et 85 % nendest ümberasustamistest toimuvad arenguriikides, peamiselt ühe riigi või riigi osa piires;

Inimkaubandus

67.

palub ELil seada inimkaubanduse vastane võitlus oma välispoliitikas esmatähtsaks, tegeledes nii selle nähtuse nõudluse kui ka pakkumise poolega, pöörata erilist tähelepanu ohvrite kaitsele ning tugevdada suhtlust ja koostööd asjaomaste inimkaubanduse vastases võitluses osalejatega; kordab, et kõik liikmesriigid peavad rakendama direktiivi 2011/36/EL ja inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat;

68.

tuletab meelde, et kuritegelikud võrgustikud kasutavad ära üha kasvavat rändesurvet, ohutute rändekanalite puudumist ning rändajate ja pagulaste, eriti naiste, tüdrukute ja laste haavatavust, kasutades neid ära ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse, orjastamise ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil;

69.

nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid pööraksid tähelepanu inimkaubanduse või ebaseadusliku üle piiri toimetamise käigus toimunud rikkumiste ja ärakasutamise ohvriteks langenud pagulaste ja rändajate tuvastamisele; palub sellega seoses koolitada piirivalveametnikke, et tagada asjakohane tuvastamine, mis on hädavajalik selleks, et ohvrid saaksid kasutada oma seaduslikke õiguseid;

70.

väljendab heameelt operatsioonile Triton ja ühisoperatsioonile Poseidon eraldatud vahendite suurendamise üle; võtab teadmiseks EUNAVFOR MED operatsiooni Sophia alustamise, et võidelda Vahemerel inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate vastu, ning toetab liidu välispiiride haldamise tugevdamist;

71.

kutsub ELi ja selle liikmesriike üles ratifitseerima kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni ja seda rakendama;

Arengu, demokraatia ja inimõiguste vahelised seosed

72.

väljendab sügavat muret maailma teatavates piirkondades suureneva äärmise vaesuse ja ebavõrdsuse pärast, mis takistab kõigi inimõiguste täielikku kasutamist; on veendunud, et inimõiguste ja arenguõiguse austamine on tihedalt seotud; rõhutab, et inimõiguste – sealhulgas majanduslike ja sotsiaalsete õiguste – austamine, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest kinnipidamine, rahu ja julgeolek on vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamise eeltingimus;

73.

kiidab heaks säästva arengu tegevuskava aastani 2030; rõhutab, et ELi arengukoostöös kolmandate riikidega tuleks püüda luua sotsiaalsete ja majanduslike õiguste teostamist soodustavat rahvusvahelist keskkonda, ning nõuab ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsiooni rakendamist; tuletab meelde ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte suurt tähtsust inimõiguste austamise saavutamise seisukohalt; kutsub ELi üles tagama, et poliitikavaldkondade arengusidusus muudetakse vajalike suuniste, mõjuhinnangute ning järelevalve- ja aruandlusmehhanismide abil reaalsuseks nii liidu kui ka liikmesriikide poliitikas; on veendunud, et poliitikavaldkondade arengusidususe rakendamine, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208, ja selgelt määratletud tulemusraamistikud kõikides ELi vahendites ja inimõiguste mehhanismides on äärmiselt vajalikud, et täita 2030. aasta tegevuskava, tagada tõrjutud ja haavatavate rühmade kaasatus ning peavoolustada inimõigustepõhist lähenemisviisi; nõuab õigustepõhise lähenemisviisi rakendamisel sidususe ja kooskõlastamise tõhustamist kõikide ELi välispoliitika meetmete ja vahendite puhul; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid oma pädevuse ulatuses ning täitma selles valdkonnas arenguga seotud kohustused, mille EL on oma poliitikas eesmärgiks seadnud; kutsub komisjoni üles hindama õigustepõhise lähenemisviisi kasutamist delegatsioonide töös ning esitama parlamendile nimetatud hindamise ülevaate;

74.

tuletab meelde, et ELi arengupoliitikas võeti kasutusele õigustepõhine lähenemisviis, et integreerida inimõigused arengut toetavasse ELi tegevusse, mis hõlmab korraldusi nii peakorteri tasandil kui ka kohapeal, eesmärgiga ühitada inimõigusi ja arengukoostöö valdkonna tegevust; nõuab õigustepõhise lähenemisviisiga seotud meetmete senisest ulatuslikumat levitamist ELi partnerite hulgas, sealhulgas kohalikes omavalitsustes, kodanikuühiskonnas ja erasektoris ning komisjoni tugevat kontrolli meetmete rakendamise üle;

75.

on seisukohal, et kõikide isikute inimõigused tuleb säästva arengu tegevuskava 2030 kõikide eesmärkide ja sihtide saavutamisel seada siduvaks märksõnaks; nõuab, et riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kehtestataks selline säästva arengu eesmärkidel põhinev näitajate raamistik, mis oleks kaasav, õigustele tuginev ning mille puhul võetaks arvesse inimõigusi, et tagada selles osas range läbipaistvus ja aruandekohustus, et arengule eraldatud vahendid jõuaksid ka tegelikult abivajajateni;

76.

kinnitab, et kiiresti on vaja nõuetekohaselt tegeleda vaesuse ülemaailmse probleemiga ning alatoitlusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigustega; nõuab ulatuslikku pikaajalist poliitilist strateegiat ja tegevuskava ülemaailmse tervise, innovatsiooni ja ravimitele juurdepääsu kohta, mis hõlmab muu hulgas investeerimist teadus- ja arendustegevusse, et tagada õigus elatustasemele, millest piisab iga inimese tervise ja heaolu jaoks, ilma diskrimineerimiseta rassi, usu, poliitiliste veendumuste, majandusliku või sotsiaalse olukorra, soolise identiteedi või seksuaalse sättumuse alusel;

77.

on mures mis tahes püüete pärast kasutada vaesuse leevendamiseks ja arengu edendamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid, millega viiakse ühtlasi konkreetselt ellu poliitikameetmeid, mis lõppkokkuvõttes aitavad kaasa inimõiguste kaitsele, selliste eesmärkide rahastamiseks, mis ei ole arenguga seotud; toonitab, et arenguabi eesmärk peaks olema vaesuse leevendamine, ja et sellest ei tohiks saada vaid rände kontrollimise vahend, ning tuletab meelde, kui oluline on rahu, õiguskaitset ja tõhusaid institutsioone käsitlev säästva arengu eesmärk 16 püüdlustes parandada inimõigusi ja tulemuslikku demokraatlikku valitsemistava; usub, et ELi abi läbipaistvuse ja abisaavate riikide vastutuse tagamiseks tuleks kõikides arenguprogrammides võtta kasutusele korruptsioonivastane klausel, ja et ELi välispoliitika peamised eesmärgid peaksid olema õigusriigi põhimõtete kinnistamine, hea valitsustava, institutsioonilise võimekuse edendamine eelarvetoetuse abil, demokraatlik osalemine ja esinduslik otsustusprotsess, stabiilsus, sotsiaalne õiglus ning kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv, mis võimaldab toodetud rikkuse õiglast jaotamist; hoiatab populismi, ekstremismi ja põhiseaduse rikkumise juhtude eest, millega legitimeeritakse inimõiguste rikkumisi;

78.

märgib humanitaarabi jätkuvat rahastamispuudujääki humanitaarvajaduste suurenemise tõttu ja Maailma Toiduprogrammi probleeme, mis on viinud toidutarnete vähendamiseni; nõuab, et ÜRO liikmesriigid, EL ja selle liikmesriigid täidaksid vähemalt juba võetud rahalisi kohustusi; täheldab sellega seoses, et enamik ELi liikmesriike ei ole täitnud oma kohustust eraldada 0,7 % SKPst arenguabiks, kuid tunneb heameelt ELi võetud kohustuste üle humanitaarabi ja tsiviilkaitse vallas, kus EL ja selle liikmesriigid on suurim abiandja;

79.

väljendab heameelt uue välisinvesteeringute kava ja Aafrika usaldusfondi üle, mille eesmärk on tegeleda vaesuse, ebavõrdsuse ja õigusliku aluseta rände algpõhjustega, luues jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti, ning ergutada inimõiguste austamist ja erainvesteeringuid Aafrikas ja ELi naabruses; palub, et Euroopa Regionaalarengu Fond võetaks ajutiselt kasutusele ELi naaberriikides, et aidata kaasa nende stabiliseerimisele;

80.

väljendab heameelt selle üle, et ELi aastaaruandesse inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2015. aastal lisati arengut käsitlev peatükk, ning nõuab, et see saaks tavaks ka järgmiste aastate aruannete puhul;

Kaubandus, äritegevus ja inimõigused

81.

nõuab ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete kiiret, tulemuslikku ja terviklikku rakendamist; nõuab tungivalt, et kõik ÜRO liikmesriigid, sealhulgas ELi liikmesriigid, töötaksid välja riiklikud tegevuskavad ja rakendaksid neid; on seisukohal, et kaubandus ja inimõigused võivad käia käsikäes ning äriringkondadel on inimõiguste ja demokraatia edendamisel oluline roll;

82.

kordab uuesti tungivat vajadust pidevalt, tulemuslikult ja sidusalt tegutseda kõigil tasanditel, sealhulgas riigi, ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et rahvusvaheliste äriühingute inimõigusrikkumisi ja korruptsiooni tõhusalt käsitleda siis, kui see toimub, ning tagada, et neid äriühinguid saaks vastutusele võtta, tegeledes muu hulgas ettevõtete eksterritoriaalsest mõõtmest ja käitumisest tulenevate õiguslike probleemidega;

83.

kutsub ÜROd ning ELi ja selle liikmesriike üles tõstatama rahvusvaheliste ja Euroopa ettevõtetega maa hõivamise ning maaomandiõiguste kaitsjate kohtlemise küsimust, kuna nad langevad sageli tagakiusamise, sealhulgas ähvarduste, ahistamise, meelevaldse vahistamise, kallaletungide ja mõrvade ohvriks;

84.

väljendab suurt heameelt selle üle, et on alustatud siduva ÜRO äritegevuse ja inimõiguste lepingu ettevalmistamist; peab seda protsessi takistavat käitumist kahetsusväärseks ning kutsub ELi ja selle liikmesriike üles läbirääkimistes konstruktiivselt osalema;

85.

tuletab meelde riikide ja ettevõtete erinevat, kuid vastastikku täiendavat rolli inimõiguste kaitsmisel; tuletab tungivalt meelde, et inimõiguste rikkumise korral peavad riigid tagama ohvrite juurdepääsu tõhusale õiguskaitsele; tuletab sellega seoses meelde, et inimõiguste järgimine kolmandate riikide poolt, sealhulgas tõhusa õiguskaitse tagamine kõigile niisuguste rikkumiste ohvritele, on väga oluline osa ELi välissuhetest nende riikidega; kiidab heaks asjaolu, et ELil on olnud juhtiv roll mitme ülemaailmse vastutuse algatuse läbirääkimistel ja rakendamises, mis käib käsikäes rahvusvaheliste standardite edendamise ja austamisega; väljendab heameelt nõukogu 20. juunil 2016. aastal vastu võetud järelduste üle äritegevuse ja inimõiguste kohta ning selle üle, et järeldustes kutsutakse üles lisama äritegevust ja inimõigusi käsitlevatesse riiklikesse tegevuskavadesse juurdepääsu õiguskaitsevahenditele;

86.

kordab, et tähelepanu tuleb juhtida konkreetsetes sektorites peamiselt kohalikul ja piirkondlikul tasandil tegutsevate VKEde eriomadustele; peab seetõttu oluliseks, et liidu poliitikas, mis käsitleb ettevõtja sotsiaalset vastutust, sealhulgas vastavates riiklikes tegevuskavades, võetaks nõuetekohaselt arvesse VKEde erivajadusi, järgitaks põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ ning tunnustataks VKEde mitteametlikku ja intuitiivset lähenemisviisi ettevõtja sotsiaalsele vastutusele; väljendab taas vastuseisu kõigile meetmetele, mis võivad tekitada VKEdele täiendavaid haldus- või rahalisi piiranguid, ning toetab meetmeid, mis võimaldavad VKEde ühistegevust;

87.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada äritegevuse ja inimõigustega seoses poliitika sidusus kõikidel tasanditel, eriti seoses liidu kaubanduspoliitikaga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korrapäraselt teada andma meetmetest, mida äritegevuse kontekstis on võetud inimõiguste tõhusa kaitse tagamiseks;

88.

kordab oma kindlat nõuet inimõigusi käsitlevate klauslite süstemaatiliseks lisamiseks kõikidesse rahvusvahelistesse lepingutesse, sealhulgas ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ja sõlmitavatesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse; peab lisaks vajalikuks kehtestada enne raamlepingu sõlmimist eelneva kontrolli mehhanismid, mis moodustavad lepingu põhielemendi ja mille olemasolu on lepingu sõlmimise tingimuseks, ning järelkontrolli mehhanismid, mis võimaldavad nimetatud klauslite rikkumise korral võtta konkreetseid meetmeid, nagu lepingu inimõigusklauslites ette nähtud asjakohased sanktsioonid, sealhulgas lepingu (ajutine) peatamine;

89.

nõuab mehhanismide kehtestamist, mille eesmärk on tagada inimõiguste järgimine nii riikide kui ka äriühingute poolt, ning kaebuste lahendamise mehhanismide kehtestamist nende inimeste jaoks, kelle õigusi kaubandus- ja investeerimislepingutega rikutakse;

90.

võtab teadmiseks komisjoni 28. septembri 2016. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudeti määrust (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) (COM(2016)0616) ning mille eesmärk on seda korda tugevdada, arvestades, et teatavaid kaupu ja tehnoloogiat võidakse kuritarvitada, et toime panna tõsiseid inimõiguste rikkumisi;

91.

tunneb heameelt kokkuleppe üle uuendada ELi ekspordikontrolli seoses kaupadega, mida võidakse kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või inimväärikust alandavaks kohtlemiseks ja karistamiseks, ning kutsub üles neid tähtsaid õigussätteid tulemuslikult ja täielikult rakendama; ergutab ELi ja liikmesriike julgustama kolmandaid riike kaaluma sarnaste õigusaktide vastuvõtmist ning käivitama algatust piinamise ja surmanuhtluse täideviimise vahendeid käsitleva rahvusvahelise raamistiku edendamiseks; väljendab heameelt algatuse üle võtta vastu määrus konfliktipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlike tarneahelate hoolsuskohustuse süsteemi loomise kohta; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle ajakohastada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimist käsitlevaid õigusakte; rõhutab, et inimõigused on ekspordilubade väljastamise kriteeriumina Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtsad, ja palub liikmesriikidel saavutada lõpuks kokkulepe, et liikuda tänapäevasema, paindlikuma ja inimõigustel põhineva ekspordipoliitika suunas; palub liikmesriikidel rakendada rangemat ja suuremal määral inimõigustel põhinevat relvaekspordikontrolli, eriti kui tegemist on riikidega, mille puhul on tõendatud riigisisesed vägivaldsed repressioonid ja inimõiguste rikkumised;

92.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis vastu uue kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“, milles ta püüab integreerida inimõigusi kaubanduspoliitikaga ja kasutada ELi kui kaubandusühenduse positsiooni inimõiguste edendamiseks kolmandates riikides; rõhutab, et see eeldab kaubanduse ja välispoliitika algatuste täielikku järjekindlust ja üksteise täiendamist, sealhulgas tihedat koostööd eri peadirektoraatide, Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide ametiasutuste vahel; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse tugevdada Euroopa majanduspoliitikat ja rõhutab, et kaubanduspoliitika peaks ühtlasi toetama kolmandate riikide kestlikku majanduskasvu; palub komisjonil kaasata kõik sidusrühmad arutelusse õigusraamistiku ja äritegevusega seotud kohustuste üle riikides, kus avaliku ja erasektori investeeringud tõenäoliselt suurenevad; palub tungivalt, et komisjon tagaks EIP toetatavate projektide kooskõla ELi poliitikaga, ja soovitab parandada järelkontrolli EIP toetatavate projektide majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamiseks;

93.

kiidab heaks uue kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) määruse, mis jõustus 1. jaanuaril 2014, ning peab seda ELi peamiseks kaubanduspoliitika õigusaktiks inim- ja tööõiguste, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava edendamisel haavatavates arenguriikides; rõhutab, et GSP+ kaubandussoodustused sõltuvad sisuliselt ja õiguslikult rahvusvaheliste inimõiguskonventsioonide jätkuvast rakendamisest; väljendab heameelt komisjoni avaldatud esimese kahe aasta aruande üle, mis käsitleb kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra rakendamise tulemusi, ja aruande avaldamisele eelnenud arutelu üle parlamendiga; märgib, et mitme GSP+ erikorraga riigi puhul on teatatud peamiste tööstandardite korduvatest rikkumistest, ja nõuab tungivalt GSP+ tõelist jõustamist; palub komisjonil uurida võimalust lisada GSP+ staatuse saamiseks vajalike konventsioonide nimekirja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut, ning kutsub GSP+ erikorraga liituda soovivaid riike, kes ei ole statuudi liikmed, statuuti ratifitseerima;

94.

peab kiiduväärseks asjaolu, et 14 riigile on 1. jaanuaril 2014 jõustunud GSP+ raames antud eriti kasulikud kaubandussoodustused, ning samuti tungivalt soovitatud vastavust 27 rahvusvahelisele konventsioonile (sh põhiliste inim- ja tööõiguste konventsioonid);

95.

kordab kindlat nõuet koostada kõigi kaubandus- ja investeerimislepingute sõlmimise eel põhjalikud inimõiguste mõjuhinnangud, kus võetakse sisuliselt arvesse kodanikuühiskonna arvamusi;

96.

kiidab heaks uute suuniste vastuvõtmise inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõju hindamisel (60), kuid on sügavalt mures inimõiguskaalutluste kvaliteedi pärast ELi ja Myanmari investeeringute kaitsmise lepingu kestlikkuse mõjuhinnangus ja samuti selle pärast, et komisjon ei koostanud hinnangut ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu mõju kohta inimõigustele; kordab oma toetust terviklikule hindamisele nende lepingute järelhindamise raames;

Sport ja inimõigused

97.

tunneb muret selle pärast, et riikidele, kus inimõiguste olukord on väga halb, usaldatakse suurte spordiürituste korraldamine, nagu jalgpalli maailmameistrivõistlused 2018. aastal Venemaal ja 2022. aastal Kataris ning 2022. aasta olümpiamängud Pekingis, samuti muretseb selliste spordiüritustega kaasnevate inimõigusrikkumiste pärast, kaasa arvatud elanike sunniviisiline väljatõstmine ilma nendega konsulteerimata või neile hüvitist maksmata, haavatavate rühmade, nagu laste ja võõrtöötajate ärakasutamine, mis võib endast kujutada orjapidamist, ning niisuguseid inimõiguste rikkumisi taunivate kodanikuühiskonna organisatsioonide vaikimasundimine; palub Rahvusvahelisel Olümpiakomiteel ja Rahvusvahelisel Jalgpalliföderatsioonil ühtlustada oma tavad spordi ideaalidega, kehtestades kaitsemeetmed, et ennetada suurte spordiüritustega seotud inimõiguste rikkumisi, neid jälgida ja tagada õiguskaitsevahendid; nõuab, et töötataks välja ELi spordi ja inimõiguste valdkonna poliitiline raamistik; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles suhtlema riiklike spordialaliitude, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega seoses nende osalemise üksikasjadega sellistel üritustel;

Puuetega inimesed

98.

väljendab heameelt ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) käsitlevate nõukogu suuniste uute eesmärkide nr 12 ja nr 16, eriti eesmärgi nr 16 alapunkti f üle ning kutsub komisjoni üles tagama, et kolmandate riikidega peetavates inimõigusdialoogides süstemaatiliselt käsitletaks puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist; märgib, et diskrimineerimiskeeldu käsitlevates püüdlustes tuleb arvesse võtta puuetega inimeste erivajadusi; nõuab tungivalt, et põhjalikult uuritaks puuetega seotud projektide tõhusust ning puuetega inimesi esindavate organisatsioonide nõuetekohast kaasamist nende projektide kavandamisse ja rakendamisse;

99.

palub liikmesriikidel tagada, et puuetega inimestel oleks avalikes kohtades tegelik liikumisvabadus ning seega võrdsed võimalused avalikus elus osalemiseks;

100.

nõuab tungivalt puuetega inimeste inimõigustega arvestamist kõigis ELi välispoliitika valdkondades ja meetmetes, eriti ELi rände- ja pagulaspoliitikas, täites nõuetekohaselt nende erivajadusi, kuna nad kannatavad mitmekordse diskrimineerimise all; tuletab meelde, et puuetega naised ja lapsed kogevad mitmekordset diskrimineerimist ning neid ohustab sagedasti rohkem vägivald, kuritarvitamine, väärkohtlemine või ärakasutamine; toetab kindlalt soovitust arvestada soolist mõõdet kõigis ELi puuetega inimeste strateegiates, sealhulgas välispoliitikas ja -tegevuses;

101.

ergutab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat toetama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimis- ja rakendusprotsessi nendes riikides, kus seda ei ole veel ratifitseeritud või rakendatud; märgib, et EL peaks puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhusa liidusisese rakendamisega teistele eeskujuks olema; nõuab, et EL juhiks kaasava säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamist, sest nii oleks tagatud, et kedagi ei jäeta kõrvale, mida on soovitanud puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee oma lõppjäreldustes konventsiooni ELis rakendamise läbivaatamise kohta;

Naiste ja laste õigused

102.

kiidab heaks soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) vastuvõtmise, kus esitatakse põhjalik loetelu meetmetest, mille eesmärk on parandada naiste olukorda seoses võrdsete õiguste ja naiste mõjuvõimu suurendamisega; rõhutab, et seda tegevuskava tuleks rakendada koos inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga, et tagada naiste õiguste tunnustamine; kiidab samuti heaks dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ vastuvõtmise, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi kogu maailmas; kinnitab veel kord, et naiste õigusi ei tohi eirata mis tahes usu või veendumusega seotud keelu tõttu; nõuab, et EL teeks suuremaid jõupingutusi naiste õiguste valdkonna kohustuste ja lubaduste täitmisel naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni, Pekingi tegevusprogrammi, rahvastikku ja arengut käsitleva Kairo deklaratsiooni ja asjaomaste tulemuste läbivaatamiste ning säästva arengu eesmärkide raames; rõhutab, kui oluline on hoiduda õõnestamast Pekingi tegevusprogrammi ja Kairo tegevuskava eesmärke, mis puudutavad juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, mis on põhiline inimõigus, ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvate õiguste kaitset, ning tagada, et sõjas vägistamisohvriks langenud naistele pakutakse vajalikku turvalist arsti- ja psühholoogilist abi ja teenuseid, sealhulgas võimalust teha aborti, nagu on ette nähtud rahvusvahelises humanitaarõiguses; juhib tähelepanu sellele, et pereplaneerimine, emade tervis, rasestumisvastaste vahendite lihtne kättesaadavus ja ohutu abort ning kõigi seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste kättesaadavus on olulised tegurid, mis võimaldavad säästa naiste elu ning vähendada väikelaste ja naiste suremust; rõhutab vajadust seada need poliitikavaldkonnad kolmandate riikidega tehtava arengukoostöö keskmesse; rõhutab, et naiste ja tütarlaste õiguste kaitsmine, nende inimväärikuse tagamine ning nendevastase vägivalla ja diskrimineerimise kaotamine on nende inimõiguste teostamiseks hädavajalik; rõhutab, et igal inimesel on õigus vabalt otsustada küsimuste üle, mis on seotud tema seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega; tunnistab sellega seoses naiste ja tütarlaste võõrandamatut õigust iseseisvalt otsuseid teha, sealhulgas pereplaneerimise võimalusi kasutada;

103.

kinnitab veel kord, et mõistab hukka naiste ja tütarlaste mis tahes väärkohtlemise ja vägivalla nende vastu, samuti seksuaalvägivalla, kaasa arvatud varajase ja sunnitud abielu kahjuliku tava, naiste suguelundite moonutamise, ekspluateerimise ja orjuse, koduvägivalla ning seksuaalse vägivalla kasutamise sõjarelvana; on seisukohal, et naistevastane vägivald avaldub ka psühholoogiliselt, ja rõhutab vajadust integreerida soomõõdet, mis aitab muu hulgas suurendada naiste aktiivset osalemist humanitaarabis ning kaasata kaitsestrateegiaid seksuaal- ja soopõhise vägivalla vastu, samuti põhilisi tervishoiumeetmeid, mis hõlmavad seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenuseid; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid ei pea võitlema mitte ainult naistevastase vägivalla vastu, vaid nende prioriteediks peab olema ka juurdepääs haridusele ning võitlus tüdrukute ja poiste soostereotüüpide vastu varasest east alates; kutsub ELi ja liikmesriike üles viivitamata ratifitseerima Istanbuli konventsiooni, et tagada ELi sise- ja välistegevuse sidusus naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ning soolise vägivalla vastu võitlemisel; väljendab heameelt komisjoni 4. märtsil 2016. aastal tehtud ettepaneku üle ELi ühinemiseks Istanbuli konventsiooniga, mis on rahvusvahelisel tasandil esimene õiguslikult siduv vahend naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks; usub, et see muudab ELi sise- ja välispoliitikat tulemuslikumaks ja sidusamaks ning tugevdab ELi vastutust ja rolli naistevastase ja soolise vägivalla vastu võitlemisel rahvusvahelisel tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu teeksid kõik endast oleneva, et võimaldada ELil konventsioon allkirjastada ja sõlmida, ergutades samal ajal 14 liikmesriiki, kes ei ole veel Istanbuli konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, seda tegema ning tagama konventsiooni nõuetekohase rakendamise; osutab vajadusele tagada tervishoiutöötajatele, politseijõududele, prokuröridele, kohtunikele, diplomaatidele ja rahuvalvajatele nii ELis kui ka mitteliikmesriikides nõuetekohane koolitus, et aidata ja toetada vägivalla ohvreid, eelkõige naisi ja lapsi, konfliktiolukordades ja kohalikel operatsioonidel;

104.

väljendab sügavat muret pagulaslaagrites ja vastuvõtukeskustes viibivate naiste ja tütarlaste inimõiguste rikkumiste pärast, sealhulgas teatavaks saanud juhtumite pärast, kus on kasutatud seksuaalset vägivalda ning naisi ja lapsi on meestega võrreldes ebavõrdselt koheldud; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus avaldaks kolmandatele riikidele survet rangemate eeskirjade ja heade tavade rakendamiseks; rõhutab vajadust tagada konfliktiolukorras väärkoheldud naiste ja laste juurdepääs tervishoiule ja psühholoogilisele abile kooskõlas rahvusvahelise õigusega, samuti vajadust tagada pagulaslaagrites, konfliktipiirkondades ning äärmisest vaesusest mõjutatud ja äärmuslike keskkonnaoludega piirkondades lastele haridustee jätkamise võimalus, tervishoiuteenused ja toiduga varustatus;

105.

märgib, et soolise vägivalla vastaste meetmetega tuleb samuti võidelda veebipõhise vägivalla, sealhulgas ahistamise, kiusamise ja hirmutamise vastu, ning püüda luua naiste ja tütarlaste jaoks turvaline veebikeskkond;

106.

kiidab heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2242 vastuvõtmise ja toetab selle resolutsiooni rakendamist, milles kõigi ülemaailmsete probleemide lahendamisel seatakse naised kesksele kohale ning nõutakse täiendavaid jõupingutusi naisküsimuste, rahu ja julgeoleku tegevuskava integreerimiseks kõigisse rahuvalve mõõtmetesse; rõhutab, kui oluline on naiste võrdne, täielik ja aktiivne osalemine konfliktide ennetamises ja lahendamises ning rahuläbirääkimistes ja rahu ülesehitamise protsessis; soovitab kasutusele võtta kvoodisüsteemi, mis aitaks edendada naiste osalemist kõigil poliitilistel tasanditel;

107.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et romad ja eriti roma naised kannatavad jätkuvalt laialdase diskrimineerimise ja romavastaste hoiakute all, mis toidavad ebasoodsate olude, väljajätmise, segregatsiooni ja tõrjumise ringi; kutsub ELi ja liikmesriike üles täielikult austama romade inimõigusi, tagades nende õiguse haridusele, tervishoiuteenustele, tööhõivele, eluasemele ja sotsiaalkaitsele;

108.

peab äärmiselt kahetsusväärseks soolise võrdõiguslikkuse puudumist poliitikasfääris ja naiste vähest esindatust poliitilises, sotsiaalses ja majanduslikus otsustusprotsessis, kuna sellega õõnestatakse inimõigusi ja demokraatiat; on seisukohal, et valitsused peaksid demokraatia ülesehitamise ja säilitamise protsessides püüdlema soolise võrdõiguslikkuse poole ja võitlema ühiskonnas toimuva diskrimineerimise kõigi vormide vastu; rõhutab, et valimisvaatlusmissioonide aruanded sisaldavad ELi poliitilise dialoogi jaoks kolmandate riikidega täpseid suuniseid, et suurendada naiste osalemist valimisprotsessis ja riigi demokraatlikus elus;

109.

taunib tõsiasja, et mõnedes riikides piiratakse ikka veel naiste osalemist valimistel;

110.

taunib tõsiasja, et kõikjal maailmas on naistel suuri raskusi inimväärsete töökohtade leidmisel ja säilitamisel, nagu näitab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) aruanne „Naised tööl 2016“;

111.

peab kahetsusväärseks, et ettevõtluses tegutsevaid naisi takistav nn klaaslagi, sooline palgalõhe ja ühiskonna tõrjuv suhtumine naiste ettevõtlusse on endiselt üleilmsed nähtused; nõuab algatusi, millega naiste mõjuvõimu veelgi suurendada, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjate ja VKEde valdkonnas;

112.

tuletab meelde, et hariduse, kutsekoolituse ja mikrokrediidi kättesaadavus on ülioluline vahend naiste mõjuvõimu suurendamiseks ja nende inimõiguste rikkumise ärahoidmiseks;

113.

ergutab naisi aktiivselt osalema ametiühingutes ja muudes organisatsioonides, sest see aitab suuresti kaasa sooliste aspektide arvestamisele töötingimustes;

114.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid, komisjon ja Euroopa välisteenistus keskenduksid naiste majanduslikule ja poliitilisele emantsipatsioonile arengumaades, edendades nende osalemist ettevõtluses ning kohaliku ja piirkondliku arengu projektide rakendamises;

115.

palub komisjonil ja ELi liikmesriikidel rakendada sooteadlikku eelarvestamist kõigis asjaomastes ELi rahastamisprogrammides;

116.

nõuab investeerimist naistesse ja noortesse, kuna see on tõhus viis vaesuse ja eelkõige naiste vaesuse vastu võitlemiseks;

117.

tunneb suur muret selle pärast, et kiiresti suurenev antimikroobikumiresistentsus on ilmselt kujunemas maailma levinuimaks surmapõhjuseks, mille ohvrid on eelkõige arenguriikide haavatavad ja nõrgad elanikud; palub komisjonil viivitamata koostada tõeliselt tõhus rahvatervise strateegia;

Laste õigused

118.

kinnitab uuesti, et viivitamatult tuleb ülemaailmselt ratifitseerida ÜRO lapse õiguste konventsioon ja selle fakultatiivprotokollid ning neid tõhusalt rakendada, ning nõuab, et EL konsulteeriks süstemaatiliselt asjaomaste kohalike ja rahvusvaheliste lapse õiguste organisatsioonidega ning käsitleks kolmandate riikidega peetavates poliitilistes ja inimõigusdialoogides osalisriikide kohustust konventsiooni rakendada; tunneb heameelt asjaolu üle, et Lõuna-Sudaan ja Somaalia ratifitseerisid konventsiooni; kordab oma üleskutset, et komisjon ning komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja uuriksid viise ja vahendeid, mille abil EL saaks ühineda ÜRO lapse õiguste konventsiooniga;

119.

nõuab, et EL jätkaks ELi ja UNICEFi vahelise lapse õigusi käsitleva töövahendi „Laste õiguste integreerimine arengukoostöösse“ edendamist välisdelegatsioonide kaudu ning ELi delegatsioonide töötajate piisavat koolitamist selles valdkonnas; toob esile oma vanemate kodumaalt väljaspool sündinud laste registreerimata jätmise probleemi, mis on eriti tõsine seoses pagulastega, ja kutsub ELi üles kolmandate riikidega peetavates poliitilistes dialoogides vajaduse korral sellele küsimusele tähelepanu juhtima; palub komisjonil töötada välja vangistatud vanemate laste kaitsmise meetmed ja edendada neid rahvusvahelistel foorumitel, et lõpetada nende laste diskrimineerimine ja häbimärgistamine; rõhutab, et endiselt kannatavad miljonid lapsed alatoitumuse all, mis põhjustab paljudele pöördumatuid pikaajalisi tagajärgi ja isegi surma; palub komisjonil ja rahvusvahelisel kogukonnal võtta kasutusele uuenduslikke viise, kuidas tulemuslikult vähendada eelkõige laste alatoitumust kogu toiduahela täieliku ärakasutamise kaudu, kaasates seega avaliku ja erasektori ning inimestevahelisi partnerlusi ja muid võimalikke vahendeid, eriti sotsiaalmeediat;

120.

väljendab vajadust rahvusvahelise abi järele pingutustes otsida ja vabastada Daeshi ja muude terroristlike rühmituste ning sõjaväestatud organisatsioonide käes vangis viibivaid naisi ja lapsi ning edendada eriprogramme vangistuses olnute raviks Euroopa Liidus ja kogu maailmas; on mures laste värbamise pärast terrorirühmitustesse ning nende osalemise pärast terroristlikus ja sõjalises tegevuses; rõhutab vajadust poliitikameetmete järele, millega juhtida nende laste otsimist, vabastamist, rehabiliteerimist ja taasintegreerimist; rõhutab vajadust edendada lapssõdurite desarmeerimist, rehabilitatsiooni ja taasintegreerimist soodustavaid meetmeid; kordab oma nõudmist, et komisjon teeks ettepaneku tervikliku lapse õiguste strateegia ja tegevuskava kohta järgmiseks viieks aastaks, et tähtsustada laste õigusi nii ELi välis- kui ka sisepoliitikas ja neid õigusi edendada, eelkõige aidates tagada laste juurdepääsu veele, sanitaartingimustele, tervishoiuteenustele ja haridusele, sealhulgas konfliktipiirkondades ja pagulaslaagrites;

Eakate õigused

121.

väljendab heameelt ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) eesmärgi nr 16 alapunkti g üle, millega soovitakse suurendada teadlikkust eakate inimõigustest ja erivajadustest; väljendab muret vanuselise diskrimineerimise negatiivse mõju pärast; rõhutab konkreetseid probleeme, millega eakad oma inimõiguste kasutamisel kokku puutuvad, nagu sotsiaalkaitse ja tervishoiuteenuste kättesaadavus; kutsub liikmesriike üles kasutama Madridi rahvusvahelise vananemise teemalise tegevuskava praegust läbivaatamist selleks, et saada ülevaade kehtivate õigusaktide rakendamisest ja teha kindlaks võimalikud lüngad; kutsub ELi ja liikmesriike üles aktiivselt osalema vananemist käsitlevas ÜRO avatud töörühmas ja suurendama oma jõupingutusi, et kaitsta ja edendada eakate õigusi, muu hulgas kaaludes uue õigusakti väljatöötamist;

Lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) õigused

122.

väljendab sügavat muret LGBTI-inimeste vastu suunatud vägivalla ja diskrimineerimise sagenemise pärast; mõistab kindlalt hukka viimasel ajal sagenenud diskrimineerivate seaduste vastuvõtmise ning vägivallaaktid üksikisikute vastu nende seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja sootunnuste tõttu, samuti tõsiasja, et 73 riigis loetakse homoseksuaalsust endiselt kuriteoks (kaasa arvatud liiderlikkusesüüdistused LGBTI-inimeste vastu), ja neist riikidest 13s (61) on lubatud surmanuhtlus, 20 riigis aga on transsoolisus kriminaalkorras karistatav; väljendab suurt muret nn propagandaseaduste pärast, millega tahetakse piirata LGBTI-inimeste ja nende õiguste toetajate sõna- ja kogunemisvabadust; kutsub kõiki riike, kus sellised seadused kehtivad, neid sätteid kehtetuks tunnistama; mõistab kindlalt hukka asjaolu, et järjest enam piiratakse LGBTI-rühmade kogunemis- ja ühinemisvabadust ning nende üritusi ja meeleavaldusi, näiteks geiparaade, kusjuures mõnel juhul on võimud kasutanud meeleavaldajate vastu vägivalda; kinnitab, et need põhivabadused täidavad otsustavat osa demokraatlike ühiskondade toimimises ja et riigid vastutavad nende õiguste ja osalejate kaitsmise eest; nõuab, et Euroopa välisteenistus peaks tähtsaks ja tugevdaks oma tegevust riikides, kus levib LGBTI-inimeste vastane vägivald, tapmised, väärkohtlemine ja diskrimineerimine, mõistes need tavad hukka kooskõlas surmanuhtlust ning piinamist ja muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist käsitlevate ELi suunistega, ning jätkaks selles valdkonnas koostööd ÜRO inimõiguste ülemvolinikuga; rõhutab, kui oluline on toetada LGBTI-inimeste inimõiguste kaitsjaid, suurendades tulemuslikuks kavandamiseks vajalikku toetust ja vahendite suunamist, käivitades LGBTI-inimeste vastase diskrimineerimise ja vägivalla teemalisi üldsuse teavitamise kampaaniaid, rahastades neid muu hulgas demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu, ning tagades erakorralise abi neile, kes seda vajavad; palub ELi delegatsioonidel ja asjaomastel institutsioonidel neid õigusi ja põhivabadusi aktiivselt edendada;

123.

väljendab heameelt välisasjade nõukogu 24. juunil 2013. aastal vastu võetud suuniste üle LGBTI-inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles edendama suuniste strateegilisemat ja süstemaatilisemat rakendamist, sealhulgas teadlikkuse suurendamise ja ELi töötajate koolitamise kaudu kolmandates riikides, et kolmandate riikidega peetavates poliitilistes ja inimõigusdialoogides ning mitmepoolsetel foorumitel tulemuslikult käsitleda LGBTI-inimeste õiguste küsimusi; rõhutab, kui oluline on teha kõigi inimõiguste edendamist ja kaitsmist käsitlevad ELi suunised LGBTI-inimestele laialdaselt kättesaadavaks; nõuab konkreetseid meetmeid, et suurendada ELi sise- ja välispoliitika sidusust seoses LGBTI-inimeste õigustega;

124.

ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike rohkem osalema aruteludes samasooliste abielu või samasooliste tsiviilpartnerluse tunnustamise üle poliitilise, sotsiaalse ning inim- ja kodanikuõiguste küsimusena; väljendab heameelt selle üle, et järjest enam riike austab õigust abielu, tsiviilpartnerluse ja lapsendamise kaudu perekonda luua, inimesi seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimata, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike koostama ettepanekuid niisuguste ühenduste ja samasooliste perede vastastikuse tunnustamise kohta kogu ELis, et tagada võrdne kohtlemine seoses töö, liikumisvabaduse, maksustamise ja sotsiaalkindlustusega, kaitstes perede ja laste sissetulekuid;

Põlisrahvaste ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õigused

125.

märgib murega, et diskrimineerimine ohustab endiselt eelkõige põlisrahvaid, kes on eriti kaitsetud poliitiliste, majanduslike, keskkonna ja tööga seotud muutuste ja häirete ees; märgib, et enamik neist elab allpool vaesuspiiri ning nende osatähtsus poliitilistes organites ja otsuste tegemisel on väike või olematu, mis on vastuolus nende õigusega vabale, eelnevale ja teadlikule nõusolekule, mis on tagatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga ja mida on tunnustatud 2005. aasta Euroopa arengukonsensuses; on eriti mures seoses teadetega põlisrahvaste inimõiguste ulatusliku ja sageneva rikkumise kohta, nagu tagakiusamine, inimõiguste kaitsjate meelevaldne vahistamine ja tapmine, sunniviisiline ümberasustamine, maahõivamine ning äriühingute poolt toime pandud õigusrikkumised;

126.

märgib sügava murega, et loodusvarade kaevandamisega seotud inimõiguste rikkumised puudutavad eelkõige põlisrahvaste kogukondi; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles toetama rangeid õigusraamistikke ja algatusi, mille eesmärk on tagada kaevandussektoris ja teistes loodusvaradega seotud valdkondades läbipaistvus ja hea valitsemistava, ning seega austama kohalike inimeste vaba, eelnevat ja teadlikku nõusolekut ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni sätteid; kutsub ELi delegatsioone üles veelgi parandama põlisrahvastega peetavat dialoogi, et inimõiguste rikkumisi kindlaks teha ja ära hoida;

127.

rõhutab, et vähemuste kogukondadel on erivajadused, mistõttu tuleks edendada vähemuste ja enamuste hulka kuuluvate inimeste täielikku ja tõhusat võrdsust kõigis majandus-, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurielu valdkondades; nõuab tungivalt, et komisjon kogu laienemisprotsessi vältel tähelepanelikult jälgiks vähemuste hulka kuuluvate inimeste õigusi kaitsvate sätete rakendamist;

Kastikuuluvuse alusel diskrimineeritud inimeste õigused

128.

mõistab hukka jätkuvad inimõiguste rikkumised, mida pannakse toime kastihierarhia ja kastisüsteemil põhineva diskrimineerimise all kannatavate inimeste vastu, sh võrdsuse välistamise, juurdepääsu tõkestamise kohtusüsteemile ja tööhõivele, jätkuva segregatsiooni ja kastikuuluvusest tingitud piirangud seoses peamiste inimõiguste ja inimarenguga; tunneb tõsist muret seoses kastikuuluvusega seotud vägivaldsete rünnakutega puutumatute vastu ning karistamatu institutsioonilise diskrimineerimisega; kordab üleskutset arendada ELi poliitikat kastipõhise diskrimineerimise vastu ja kutsub ELi kasutama iga võimalust, et väljendada tõsist muret kastipõhise diskrimineerimise pärast;

Rahvusvaheline Kriminaalkohus/üleminekuperioodi õigusemõistmine

129.

tuletab meelde, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on universaalne, ning kordab, et toetab täielikult selle tööd; rõhutab, kui oluline on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate raskeimate kuritegude toimepanijate karistamatuse lõpetamisel ning sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi ohvritele õigluse tagamisel; jääb valvsaks kõigi püüete suhtes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu legitiimsust või sõltumatust kahjustada;

130.

tuletab meelde oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni, milles kutsutakse ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid üles toetama julgeolekunõukogu pöördumist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole, et uurida Iraagis ja Süürias nn ISISe/Daeshi poolt kristlaste (kaldealased, süürlased, assüürlased), jeziitide ning usuliste ja etniliste vähemuste vastu toime pandud rikkumisi;

131.

tunneb heameelt Ukraina deklaratsiooni üle, milles nõustuti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtualluvusega riigis alates 20. veebruarist 2014 toime pandud kuritegude suhtes, kuna see deklaratsioon võimaldab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröril kaaluda, kas kohus võiks uurida relvakonflikti ajal toimunud rikkumisi, kuigi Ukraina ei ole veel Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriik;

132.

tunneb heameelt nõukogu järelduste üle ELi toetuse kohta üleminekuperioodi õigusemõistmisele ning seda toetava ELi poliitikaraamistiku üle, kusjuures EL on esimene piirkondlik organisatsioon, kes on sellise poliitikaraamistiku vastu võtnud; palub, et EL, selle liikmesriigid ja eriesindajad toetaksid aktiivselt Rahvusvahelist Kriminaalkohut, selle otsuste jõustamist ja võitlust Rooma statuudi kohaste kuritegude karistamatuse vastu, ning väljendab tõsist muret asjaolu pärast, et mitmeid vahistamismäärusi ei ole ikka veel täide viidud; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ning kindla diplomaatilise ja poliitilise toetuse osutamist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja ÜRO vahelise koostöö tugevdamisele ja laiendamisele, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu raames, ning astuksid samme Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööst keeldumise ennetamiseks ja sellele tõhusalt reageerimiseks; kordab oma üleskutset, et EL võtaks vastu ühise seisukoha agressioonikuritegude ja Kampala muudatuste kohta ja palub liikmesriike viia oma riiklikud õigusaktid kooskõlla Kampala muudatuste määratlustega ning tõhustada koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga; kahetseb mitme riigi trotslikku hoiakut Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suhtes, kes on kohtu jurisdiktsioonist taandunud või ähvardavad seda teha;

133.

kordab oma üleskutset luua rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ELi eriesindaja ametikoht, et anda neile teemadele vääriline tähtsus ja nähtavus, tõhusalt edendada ELi tegevuskava ja võtta kogu ELi välispoliitikas arvesse liidu võetud kohustust võidelda karistamatuse vastu ja toetada Rahvusvahelist Kriminaalkohut;

134.

palub ELil ja selle liikmesriikidel anda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu käsutusse vajalikud ressursid ning suurendada toetust rahvusvahelisele kriminaalõiguse süsteemile, sealhulgas üleminekuperioodi õigusemõistmisele;

Rahvusvaheline humanitaarõigus

135.

mõistab hukka rahvusvahelise humanitaarõiguse mittejärgimise ning on sügavalt mures relvakonfliktidega kaasnevate kahjustuste murettekitava hulga pärast kogu maailmas ning haiglate, koolide, humanitaarkonvoide ja muude tsiviilsihtmärkide vastu suunatud surmatoovate rünnakute pärast; väljendab tõsist muret valitsusväliste osalejate suureneva mõju pärast kõikjal maailmas toimuvates konfliktides ning nõuab tungivalt, et EL kasutaks kõiki oma vahendeid, et suurendada nii riikide kui ka valitsusväliste osalejate kinnipidamist rahvusvahelisest humanitaarõigusest; tunneb heameelt selle üle, et EL ja liikmesriigid on võtnud Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ees kohustuse kindlalt toetada tulemusliku mehhanismi loomist, mis aitaks suurendada rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist, ning kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles Euroopa Parlamendile selle kohustuse täitmiseks seatud eesmärkide ja koostatud strateegia kohta aru andma; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus kutsuks kokku rahvusvahelise konverentsi, et ette valmistada uus rahvusvaheline mehhanism andmete kogumiseks ja jälgimiseks ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistest, sealhulgas haiglate, meditsiinitöötajate ja kiirabibrigaadide ründamisest avalikult teada andmiseks; on seisukohal, et selle mehhanismi koostamisel võiks aluseks võtta relvakonfliktidest mõjutatud laste mehhanismi rakendamisel saadud kogemused; palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitaks igal aastal avaliku loetelu koolidele ja haiglatele korraldatud rünnakute väidetavatest toimepanijatest, et kindlaks määrata sobivad ELi meetmed selliste rünnakute peatamiseks;

136.

peab kahetsusväärseks, et seitse liikmesriiki ei ole veel kassettlahingumoona konventsiooni ratifitseerinud; palub ELil ja selle liikmesriikidel toetada valge fosfori kasutamise ülemaailmset keelustamist, sõlmides selleks eelkõige teatavate tavarelvade konventsiooni raames uue protokolli, milles selliste relvade kasutamine ära keelatakse;

137.

palub liikmesriikidel ratifitseerida peamised rahvusvahelise humanitaarõiguse õigusaktid ja muud asjakohased õiguslikud vahendid, mis rahvusvahelist humanitaarõigust mõjutavad; tunnistab ELi rahvusvahelise humanitaarõiguse täitmise suuniste tähtsust ja kordab üleskutset, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistus vaataksid nende suuniste rakendamise uuesti läbi seoses traagiliste sündmustega Lähis-Idas ja eelkõige rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva õiguse jõhkrate rikkumiste laialdase ja süstemaatilise karistamatuse taustal; palub ELil toetada rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja selle kohaldamise headest tavadest teavitamist ning kutsub liitu üles kasutama kõiki tema käsutuses olevaid kahepoolseid vahendeid, et tulemuslikult ergutada oma partnereid rahvusvahelisest humanitaarõigusest kinni pidama, sealhulgas poliitilise dialoogi kaudu; kordab oma üleskutset, et liikmesriigid ühendaksid rahvusvahelised jõupingutused, et ennetada rünnakuid koolide vastu ja nende sõjalist kasutamist relvarühmituste poolt, kiites heaks ohutute koolide deklaratsiooni, mis on koostatud selleks, et aidata lõpetada ulatuslikke sõjalisi rünnakuid koolidele relvakonfliktide ajal;

138.

nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus kutsuks kokku rahvusvahelise konverentsi, et suurendada rahvusvaheliste humanitaarnormide tulemuslikkust;

139.

kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käivitama algatust, mille eesmärk on kehtestada ELi relvaembargo riikide suhtes, keda süüdistatakse rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsistes rikkumistes, eelkõige tsiviiltaristu tahtlikus ründamises; rõhutab, et relvamüügi jätkuv lubamine sellistele riikidele kujutab endast nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rikkumist; kutsub liikmesriike üles kaaluma Guantanamo vangide ELi lubamist; rõhutab, et Guantánamo Bay vangla tuleb sulgeda esimesel võimalusel;

Mõtte-, südametunnistuse, usu- ja veendumusvabadus

140.

mõistab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 hukka kõik vägivallaaktid ning tagakiusamise, sallimatuse ja diskrimineerimise ideoloogia, usutunnistuse või veendumuste tõttu; väljendab tõsist muret seoses jätkuvate teadetega usu- ja veendumusvähemuste vastase vägivalla, tagakiusamise, sallimatuse ja diskrimineerimise kohta kogu maailmas; toonitab, et õigus mõtte-, südametunnistuse, usu- ja veendumusvabadusele on põhiline inimõigus, mis on seotud muude inimõiguste ja põhivabadustega ning hõlmab õigust uskuda või mitte uskuda, õigust väljendada või mitte väljendada mis tahes usutunnistust või veendumust, õigust valitud veendumust omandada, muuta ja sellest loobuda või selle juurde naasta, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 18 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 9; kutsub ELi ja liikmesriike üles osalema poliitilistes läbirääkimistes pühaduseteotust käsitlevate seaduste tühistamise kohta; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tagama, et usu- või veendumusvähemusi austataks kogu maailmas, sealhulgas Lähis-Idas, kus ISIS ja teised terrorirühmitused kiusavad taga jeziite, kristlasi, moslemivähemusi ja ateiste; mõistab hukka usu või veendumuse ärakasutamise terroristlikul eesmärgil;

141.

toetab ELi võetud kohustust edendada õigust usu- ja veendumusvabadusele rahvusvahelistel ja piirkondlikel foorumitel, sealhulgas ÜROs, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis, Euroopa Nõukogus ning muude piirkondlike mehhanismide raames, ning julgustab ELi jätkuvalt esitama oma iga-aastaseid resolutsioone usu- ja veendumusvabaduse õiguse kohta ÜROs ning toetama ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri mandaati; ergutab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust pidevale dialoogile valitsusväliste organisatsioonide, usurühmade ja usujuhtidega;

142.

toetab täiel määral ELi tava võtta juhtroll seoses usu- ja veendumusvabaduse teemaliste resolutsioonidega ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja ÜRO Peaassambleel, julgustab ELi toetama ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri mandaati ning nõuab tungivalt, et riigid, kes praegu ei nõustu ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri külastustaotlustega, seda teeksid;

143.

kutsub ELi üles tugevdama kehtivaid õigusakte ja võtma oma volituste piires vastu uusi, et tagada usuvähemuste tõhus kaitsmine kogu maailmas;

144.

nõuab tungivalt konkreetseid samme, et tagada ELi usu- ja veendumusvabaduse edendamist ja kaitset käsitlevate suuniste rakendamine, kaasa arvatud ELi töötajate süstemaatiline ja järjepidev koolitamine peakorterites ja delegatsioonides; riikide ja kohalikust olukorrast aruandmine; tihe koostöö kohalike osalistega, eelkõige usu- või veendumusrühmituste juhtidega;

145.

on sügavalt mures selle pärast, et mõnes maailma paigas on usu- või veendumuskogukondade säilimine ohus ning terved usukogukonnad on kadumas või põgenemas;

146.

rõhutab, et kristlased on praegu kõige rohkem ahistatud ja hirmutatud usurühmitus maailmas, sealhulgas ka Euroopas, kus kristlastest pagulased pidevalt kannatavad usu tõttu tagakiusamise all, ning et mõned vanimad kristlikud kogukonnad on kadumisohus, eriti Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas;

147.

ergutab rahvusvahelist üldsust ja ELi vähemustele kaitset pakkuma ja turvatsoone looma; nõuab etniliste ja usuliste vähemuste tunnustamist ning neile enesekorraldusõiguse andmist aladel, kus nad on olnud ajalooliselt tugevalt esindatud ning elanud rahumeelselt teineteise kõrval – näiteks Sinjari mägedes (jeziidid) ja Niineve tasandikul (kaldea-süüria-assüüria rahvad); nõuab eriabi kestvate või hiljuti toimunud konfliktide aladel asuvate (massi)haudade säilitamiseks, eesmärgiga kaevata välja nendes olevad inimsäilmed ja neid kohtuekspertiisis analüüsida, et anda võimalus ohvrite säilmed väärikalt maha matta või perekondadele üle anda; nõuab sihtotstarbelise fondi loomist, et aidata rahastada tõendite säilitamise algatusi, mis võimaldaks arvatavate inimsusvastaste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid moodustaksid kiiresti eksperdirühma, kes koguks kõik tõendid usu- ja rahvusvähemuste vastu toimuvate rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas genotsiidi kohta, kus need ka ei toimuks, kaasa arvatud kestvate või hiljuti toimunud konfliktide aladel asuvate massihaudade säilitamine, et valmistada ette süüdlaste rahvusvahelist vastutuselevõtmist;

Sõnavabadus internetis ja mujal ning audiovisuaalsetes ja muudes meediaallikates

148.

rõhutab, et inimõigused ja põhivabadused on universaalsed ja neid tuleb kaitsta kogu maailmas nende kõigis väljendusvormides;

149.

rõhutab sõnavabaduse, meedia sõltumatuse ja mitmekesisuse rolli demokraatia põhielementidena ning vajadust kodanikele ja kodanikuühiskonnale suurem mõjuvõim anda, et tagada avaliku sektori läbipaistvus ja vastutus;

150.

väljendab muret seoses ajakirjanike sageneva vahistamise ja hirmutamisega paljudes riikides ning rõhutab, et see takistab tõsiselt ajakirjandusvabadust; nõuab tungivalt, et EL ja rahvusvaheline kogukond kaitseksid sõltumatuid ajakirjanikke ja blogijaid, vähendaksid digitaalset lõhet ning soodustaksid teabe ja sidevahendite piiranguteta kättesaadavust ja tsenseerimata juurdepääsu internetile (digitaalset vabadust);

151.

väljendab sügavat muret seire-, järelevalve-, tsenseerimis- ja filtreerimistehnoloogia leviku pärast, mis üha enam ohustavad inimõigusi ja demokraatia eest võitlejaid autokraatlikes riikides;

152.

mõistab teravalt hukka asjaolu, et inimõiguste kaitsjaid ähvardatakse üha sagedamini digitaalselt, ohustades andmeid muu hulgas seadmete konfiskeerimise, kaugseire ja andmete lekitamise teel; mõistab hukka veebiseire ja häkkimise praktika teabe kogumiseks, mida võidakse kasutada kohtumenetlustes või laimukampaaniates, samuti laimamist käsitlevates kohtumenetlustes;

153.

mõistab teravalt hukka interneti, meedia ja teadusasutuste kontrollimise võimude poolt ning inimõiguste kaitsjate, juristide ja ajakirjanike üha sageneva heidutamise, ahistamise ja meelevaldse vahistamise;

154.

mõistab hukka digitaalse kommunikatsiooni piiramise, sealhulgas veebisaitide sulgemise ja isiklike kontode blokeerimise autoritaarsete režiimide poolt kui sõnavabaduse piiramise, opositsiooni vaikimasundimise ja kodanikuühiskonna mahasurumise viisi; kutsub ELi ja liikmesriike üles avalikult hukka mõistma režiime, kes piiravad oma kritiseerijate ja oponentide digitaalset kommunikatsiooni;

155.

rõhutab, kui oluline on edendada piiramatut juurdepääsu internetile kõigis kokkupuudetes kolmandate riikidega, sealhulgas ühinemisläbirääkimised, kaubandusläbirääkimised, inimõigusdialoogid ja diplomaatilised suhted, et muuta inimõigusi ja demokraatiat käsitlev teave inimestele kõikjal maailmas võimalikult kättesaadavaks;

156.

tunneb muret vihakõne leviku pärast, eelkõige sotsiaalmeediaplatvormidel; palub komisjonil kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid, tagamaks, et nende seisukohti käitumisjuhendite üle peetavatel läbirääkimistel arvesse võetakse; mõistab kindlalt hukka vägivallale ja terrorile õhutavate vihasõnumite levitamise;

157.

nõuab suuremat toetust meediavabaduse edendamisele, sõltumatute ajakirjanike, blogijate ja rikkumistest teatajate kaitsmisele, digitaalse lõhe vähendamisele, teabe ja sidevahendite piiranguteta kättesaadavuse soodustamisele ning interneti tsenseerimata juurdepääsetavuse (digitaalse vabaduse) kaitsmisele;

158.

palub aktiivselt arendada ja levitada tehnoloogiat, mis aitab kaitsta inimõigusi, võimaldada inimestel digitaalseid õigusi ja vabadusi kasutada ja tagada nende turvalisus ja eraelu puutumatus;

159.

palub ELil kasutusele võtta tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara ja julgustada ka muid osalejaid seda tegema, kuna selline tarkvara võimaldab suuremat turvalisust ja inimõiguste paremat järgimist;

160.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema interneti sõnavabaduse, digitaalsete vabaduste ning tasuta ja avatud interneti tähtsuse küsimust kõikidel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas ÜRO Interneti Haldamise Foorum, G8, G20, OSCE ja Euroopa Nõukogu;

Võitlus terrorismi vastu

161.

kinnitab veel kord, et mõistab kategooriliselt hukka terrorismi ja toetab täielikult meetmeid, mille eesmärk on terroriorganisatsioonide, eelkõige Daeshi hävitamine, kuna see kujutab endast selget ohtu piirkondlikule ja rahvusvahelisele julgeolekule, tuletades seejuures meelde, et võetavad meetmed peaksid olema alati täielikult kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega; toetab terroristidest välisvõitlejate põhjustatud ohu vastu võitlemist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2178 (2014) ning terroristidest välisvõitlejate liikumise takistamist käsitlevate Madridi juhtpõhimõtete rakendamist;

162.

tuletab meelde, et ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas rõhutatakse vajadust tagada, et terrorismivastase võitlusega seotud arengupoliitikas ja programmides, sealhulgas digitaalsete jälgimistehnoloogiate kasutamisel, austataks arvamus- ja sõnavabadust; rõhutab, et liikmesriigid peaksid täielikult kasutama olemasolevaid vahendeid Euroopa kodanike radikaliseerumise peatamiseks ja koostama tõhusad programmid, et võidelda terroristliku ja äärmuspropaganda ning värbamismeetodite vastu, eeskätt internetis, ning ennetada radikaliseerumist; rõhutab, et viivitamata on vaja Euroopa kooskõlastatud tegevust, ja nõuab kindlalt, et liikmesriigid teeksid tundlikes valdkondades, eelkõige teabe ja luureandmete jagamisel koostööd;

163.

nõuab, et EL jätkaks terrorismi rahastamise vastases võitluses koostööd ÜROga, muuhulgas kasutades olemasolevaid mehhanisme terroristide ja terroristlike organisatsioonide kindlakstegemiseks, ning tugevdaks kogu maailmas varade külmutamise mehhanisme, järgides samal ajal nõuetekohast menetlust ja õigusriigi põhimõtteid puudutavaid rahvusvahelisi standardeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhusalt ja kiiresti tõstatada see küsimus nende riikidega, kes rahastavad või toetavad terroriorganisatsioone või lubavad oma kodanikel seda teha;

Surmanuhtlus

164.

tuletab meelde ELi seisukohta surmanuhtluse suhtes kohaldatava nulltolerantsi küsimuses ning kinnitab veel kord oma pikaajalist vastuseisu surmanuhtluse, piinamise ning julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise kasutamisele karistuse eesmärgil mis tahes juhtudel ja asjaoludel;

165.

väljendab heameelt surmanuhtluse kaotamise üle Fidžil, Surinames, Mongoolias ja USA Nebraska osariigis;

166.

on sügavalt mures selle pärast, et mõnes riigis on viimastel aastatel surmanuhtlus uuesti kasutusele võetud; taunib tõsiasja, et veel mitme riigi liidrid kaaluvad surmanuhtluse taastamist; väljendab suurt muret surmaotsuste arvu väidetava suurenemise pärast 2015. aastal kogu maailmas, eriti Hiinas, Egiptuses, Iraanis, Nigeerias, Pakistanis ja Saudi Araabias; tuletab nende riikide ametivõimudele meelde, et nad on ÜRO lapse õiguste konventsiooni osalisriigid ning selle konventsiooniga on rangelt keelatud surmanuhtluse kasutamine, kui kuriteo toimepanija on alla 18-aastane;

167.

on eriti mures selle pärast, et kollektiivsetel kohtuprotsessidel määratakse karistuseks üha sagedamini surmanuhtlus, tagamata rahvusvahelise õiguse kohaseid õiglase kohtumõistmise miinimumstandardeid;

168.

mõistab kindlalt hukka surmanuhtluse sagenenud kasutamise uimastitega seotud kuritegude puhul ja nõuab surmanuhtluse ning kohtuvälise hukkamise välistamist selliste kuritegude puhul;

169.

palub nendel riikidel, kes on surmanuhtluse kaotanud või selle täideviimisele pikaajalise moratooriumi kehtestanud, oma lubadusi pidada ja seda mitte uuesti kehtestada; kutsub ELi üles kasutama ka edaspidi kõigil võimalikel foorumitel üle kogu maailma koostööd ja diplomaatiat surmanuhtluse vastu ning püüdma tagada, et täielikult austataks iga surma mõistetud inimese õigust õiglasele kohtumenetlusele; rõhutab, et ELi jaoks on oluline jälgida ka edaspidi tingimusi, milles toimuvad hukkamised nendes riikides, kus surmanuhtlus on endiselt lubatud, eelkõige veendumaks, et surmamõistetute nimekiri avalikustatakse ning et surnukehad antakse perekondadele üle;

170.

peab oluliseks, et EL säilitaks suure nähtavusega poliitika, mille eesmärk on surmanuhtluse kaotamine terves maailmas vastavalt 2013. aastal muudetud ELi suunistele surmanuhtluse kohta, ning et liit jätkuvalt toetaks surmanuhtluse kaotamist; kutsub ELi üles jätkama tööd surmanuhtluse kaotamise nimel kogu maailmas, uurima uusi viise, kuidas selleks kampaaniaid korraldada, ning toetama demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames meetmeid, mille eesmärk on surmaotsuseid ja hukkamisi ära hoida; nõuab, et ELi delegatsioonid korraldaksid sel eesmärgil jätkuvalt teavituskampaaniaid;

Võitlus piinamise ja väärkohtlemise vastu

171.

väljendab suurt muret jätkuva kinnipeetavate piinamise ja väärkohtlemise pärast, millega muu hulgas pressitakse välja tunnistusi, et neid seejärel kasutada kriminaalmenetlustes, mis ilmselgelt ei vasta rahvusvahelistele õiglusnõuetele;

172.

mõistab hukka piinamise ja väärkohtlemise laiaulatusliku kasutamise teisitimõtlejate vastu, et neid vaikima sundida, ning kaitsetute elanikkonnarühmade puhul, nagu rahvus-, keele- või usuvähemused, LGBTI-inimesed, naised, lapsed, varjupaigataotlejaid ja rändajad;

173.

mõistab kõige karmimalt hukka ISISe ja muude terroristlike või poolsõjaväeliste organisatsioonide korraldatud piinamised ja väärkohtlemised; väljendab solidaarsust kõigi vägivallaohvrite perekondade ja kogukondadega; mõistab hukka Daeshi ja muude terroristlike või poolsõjaväeliste organisatsioonide diskrimineerivad ning vähemusrühmade vastu suunatud tavad; palub ELi, liikmesriike ja rahvusvahelist kogukonda suurendada jõupingutusi edasiste kannatuste ärahoidmiseks;

174.

leiab, et kinnipidamise tingimused ja vanglate olukord on teatavates riikides väga murettekitavad; peab hädavajalikuks võidelda kinnipeetavate mis tahes piinamise ja väärkohtlemise vastu, kaasa arvatud psühholoogiline väärkohtlemine, ning suurendada jõupingutusi, et tagada rahvusvahelise õiguse austamine selles valdkonnas, pidades eelkõige silmas juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele; mõistab selle õiguse rikkumise kindlalt hukka ning leiab, et kinnipeetavate ravimata jätmine, eelkõige selliste haiguste puhul nagu hepatiidid või HIV, võrdub inimese päästmise kohustuse täitmatajätmisega;

175.

võttes arvesse pidevaid teateid kohtuvälise hukkamise, piinamise ja väärkohtlemise laialdase kasutamise kohta kogu maailmas, nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus suurendaks kõigil tasanditel ja foorumitel ELi võitlust kohtuvälise hukkamise, piinamise ja muu väärkohtlemise vastu, kooskõlas ELi suunistega kolmandatele riikidele suunatud poliitika kohta seoses piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamisega;

176.

nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus käsitleks asjaomaste riikidega peetavates poliitilistes ja inimõigusdialoogides ja avalikes sõnavõttudes jätkuvalt ja süstemaatiliselt piinamise ja väärkohtlemise küsimusi, ning kutsub ELi delegatsioone ja liikmesriikide kohalikke saatkondi üles jälgima piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid, astuma konkreetseid samme nende täielikuks kaotamiseks, vaatlema nendega seotud kriminaalmenetlusi ning kasutama kõiki neile kättesaadavaid vahendeid, et asjaomaseid inimesi aidata;

Droonid

177.

väljendab tõsist muret relvastatud droonide kasutamise pärast väljaspool rahvusvahelist õigusraamistikku; nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid relvastatud droonide kohta selge poliitika ja õiguslikud seisukohad ja nõuab uuesti, et EL võtaks relvastatud droonide kasutamise kohta ühise seisukoha, mille aluseks oleks inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine ning kus tuleks käsitleda selliseid küsimusi nagu õigusraamistik, proportsionaalsus, aruandekohustus, tsiviilisikute kaitse ja läbipaistvus; nõuab taas tungivalt, et EL keelustaks täisautonoomsete, inimese osaluseta rünnakuid võimaldavate relvade väljatöötamise, tootmise ja kasutamise; kutsub ELi üles vastu seisma kohtuvälistele ja sihipärastele tapmistele ja neid keelustama ning võtma kohustust tagada nõuetekohased meetmed kooskõlas siseriiklike ja rahvusvaheliste õiguslike kohustustega, kui on põhjust uskuda, et liidu jurisdiktsiooni alla kuuluv üksikisik või organisatsioon võib olla seotud õigusemõistmiseta toimunud sihipärase tapmisega välismaal; palub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, liikmesriike ja nõukogu lisada relvastatud droonid ja täisautonoomsed relvad asjaomastesse Euroopa ja rahvusvahelistesse desarmeerimise ja relvastuskontrolli mehhanismidesse ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid nende kontrollimehhanismidega liituksid ja neid tugevdaksid; palub, et EL edendaks liikmesriikide tegevuse suuremat läbipaistvust ja vastutust, sealhulgas mitte viimases järjekorras kolmandate riikide suhtes, seoses relvastatud droonide kasutamise õigusliku aluse ja tegevuspädevusega, et võimaldada droonirünnakute kohtulikku läbivaatamist ning tagada ebaseaduslike droonirünnakute ohvrite tõhus juurdepääs õiguskaitsevahenditele;

178.

rõhutab, et EL on keelustanud täisautonoomsete, inimese osaluseta rünnakuid võimaldavate relvade väljatöötamise, tootmise ja kasutamise; nõuab, et EL seisaks vastu ebaseaduslikele sihipärastele tapmistele ning keelustaks need;

179.

palub, et komisjon hoiaks parlamenti nõuetekohaselt kursis ELi rahaliste vahendite kasutamisega kõigis teadus- ja arendusprojektides, mis on seotud droonide ehitamisega nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel; nõuab, et tulevaste droonide arendamise projektide puhul hinnataks nende mõju inimõigustele;

180.

rõhutab, et tehnoloogia mõju inimõiguste parandamisele tuleks integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja programmidesse, et edendada inimõiguste kaitset ja demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, head valitsemistava ning konfliktide rahumeelset lahendamist;

Demokraatia ja valimiste toetamine ning valimisvaatlusmissioonid

181.

tuletab meelde, et kodanikuühiskonna vaba tegutsemisruum, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus ning õigusriigi põhimõtte austamine on õiglaste ja demokraatlike valimiste põhielemendid; kutsub ELi üles tagama, et kohalikel vabaühendustel oleks võimalik valimiste toimumist õiguspäraselt vaadelda; rõhutab, et korruptsioon ohustab inimõiguste võrdset kasutamist ja kahjustab demokraatlikke protsesse; on seisukohal, et EL peaks rõhutama usaldusväärsuse, vastutuse ja avalike asjade nõuetekohase haldamise olulisust kõikides kolmandate riikidega peetavates dialoogides, nagu on sätestatud ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis; tuletab meelde, et EL peab täitma oma partnerite ja eelkõige naaberriikide ees võetud kohustust toetada majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi reforme, kaitsta inimõigusi ning aidata luua õigusriik kui parim vahend rahvusvahelise korra tugevdamiseks ja stabiilsuse tagamiseks ELi naabruses; rõhutab selles kontekstis, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine andis võimaluse uuesti kinnitada, et universaalsete väärtuste kaitse ja inimõiguste edendamine kuuluvad liidu peamiste eesmärkide hulka; tuletab meelde, et ELi, poliitikute, akadeemikute, meedia, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna kogemused ja õppetunnid, mis on saadud demokraatiale üleminekust laienemis- ja naabruspoliitika raames, võiksid aidata kindlaks teha parimaid tavasid, mida võiks kasutada muude demokratiseerimisprotsesside toetamiseks ja tugevdamiseks kõikjal maailmas; kiidab siinjuures heaks Euroopa demokraatia rahastu töö ja ELi programmid kodanikuühiskonna organisatsioonide toetuseks, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi;

182.

soovitab ELil välja töötada terviklikum demokratiseerimisprotsesside käsitlus, sest valimiste vaatlemine on vaid üks osa pikemast ja ulatuslikumast tsüklist; kordab, et poliitiline üleminek ja demokratiseerumine võib kestlik ja edukas olla vaid siis, kui seejuures austatakse inimõigusi ja naiste, puuetega inimeste ning muude tõrjutud rühmade võrdset juurdepääsu demokraatlikule protsessile, edendatakse õiglust, läbipaistvust, vastutust, leppimist, õigusriigi põhimõtteid, majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võitlust äärmise vaesuse vastu ning demokraatlike institutsioonide loomist; rõhutab, et EL peaks riikides, kus toimuvad demokratiseerumisprotsessid, prioriteediks seadma korruptsioonivastase võitluse, kuna korruptsioon takistab hea valitsemistava kaitsmist ja edendamist, toetab organiseeritud kuritegevust ning on seotud valimispettusega;

183.

tunneb heameelt ühisteatise üle Euroopa naabruspoliitika ülevaate kohta ning tuletab meelde, et nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus, peaksid ELi suhted naabruses asuvate riikidega rajanema liidu väärtustel, sealhulgas inimõigustel ja demokraatial; rõhutab, et naaberriikide stabiliseerumise toetamine ning demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja inimõiguste edendamine toimivad üheskoos;

184.

rõhutab, et EL peaks jätkama demokraatlike ja tõhusate inimõigusinstitutsioonide ning kodanikuühiskonna toetamist naaberriikides; märgib sellega seoses rahuloluga Euroopa demokraatia rahastu pidevat tegevust ELi ida- ja lõunanaabruses, kus see organisatsioon edendab põhiõiguste ja -vabaduste ning demokraatlike põhimõtete austamist;

185.

rõhutab, et laienemispoliitika on üks jõulisemaid vahendeid demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste tugevdamiseks; kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama demokraatliku poliitilise kultuuri tugevdamist, õigusriigi põhimõtte austamist, meedia ja kohtusüsteemi sõltumatust ning korruptsioonivastast võitlust kandidaat- ja potentsiaalsetes kandidaatriikides;

186.

kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles ka edaspidi täielikult toetama kolmandates riikides toimuvaid demokraatlikke protsesse ja poliitilist dialoogi valitsevate ja opositsioonierakondade ning kodanikuühiskonna vahel; rõhutab, kui oluline on võtta järjekindlalt järelmeetmeid valimisvaatlusmissioonide soovitustele, mis moodustab osa ELi panusest demokraatia toetuseks ning vastavate riikide riigipõhistest inimõigusstrateegiatest; nõuab tihedamat kooskõlastamist ja koostööd Euroopa Parlamendi ja komisjoni / Euroopa välisteenistuse vahel, et kindlalt jälgida nende soovituste rakendamist, samuti sihtotstarbelise rahalise ja tehnilise abi kasutamist, mida EL võib pakkuda; kutsub komisjoni üles valimiste vaatlemise protsesse üldiselt hindama;

187.

palub nõukogu ja Euroopa välisteenistust lisada maailma inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi aastaaruande geograafilisse ossa jaotis, mis puudutab valimisvaatlusmissioonide raames vastu võetud soovituste elluviimist asjaomastes riikides; tuletab meelde, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja liikmesriigid võtsid tegevuskavas kohustuse teha kolmandates riikides valimiskomisjonide, parlamentaarsete institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega kindlamat ja järjepidevamat koostööd, et aidata nende mõjuvõimu suurendada ja seega demokraatlikke protsesse tugevdada;

188.

kutsub komisjoni üles täiendama oma valimistega seotud tööd (vaatlemist ja abi) sarnase toe pakkumisega muudele demokraatliku süsteemi olulistele osalejatele, näiteks erakondadele, parlamentidele, kohalikele omavalitsustele, sõltumatule meediale ja kodanikuühiskonnale;

189.

kutsub ELi üles jätkama tööd parimate tavade määratlemiseks selles valdkonnas, sealhulgas konfliktide ennetamise meetmed, vahendamine ja dialoogi hõlbustamine, et kujundada sidus, paindlik ja usaldusväärne lähenemisviis;

190.

tunnustab Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide edukat tööd teise põlvkonna demokraatiaanalüüside lõpuleviimisel ja demokraatia tegevuskava edusamme ning kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tagama, et tegevuskavade raames kohalikule demokraatiale konkreetset tuge pakutaks;

191.

kutsub Euroopa välisteenistust üles demokraatiaanalüüside kogemustest lähtudes valmistuma sellise analüüsi arvestamiseks oma välistegevuses, ning märgib, et kuigi demokraatia lisamine inimõiguste ja demokraatia riigistrateegiatesse on tervitatav, ei piisa sellest demokraatia tõeliselt igakülgseks mõistmiseks partnerriigis;

o o

192.

(1) http://www.un.org/womenwatch/daw/cedaw/cedaw.htm

(2) ELT C 289, 9.8.2016, lk 57.

(3) http://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/CMW.aspx

(4) A/RES/41/128.

(5) http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/69/2

(6) http://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/Vienna.aspx

(7) http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/pdf/BDPfA%20E.pdf

(8) http://www.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/programme_of_action_Web%20ENGLISH.pdf

(9) http://www.ohchr.org/Documents/Publications/PTS-4Rev1-NHRI_en.pdf

(10) https://europa.eu/globalstrategy/en/global-strategy-foreign-and-security-policy-european-union

(11) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11855-2012-INIT/et/pdf

(12) https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/111817.pdf

(13) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52009XG1215(01)

(14) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10897-2015-INIT/et/pdf

(15) ELT C 65, 19.2.2016, lk 174.

(16) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/foraff/137584.pdf

(17) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10255-2016-INIT/et/pdf

(18) http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/fac/2015/10/st13201-en15_pdf/

(19) http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/06/16-epsco-conclusions-lgbti-equality/

(20) http://ec.europa.eu/justice/discrimination/files/lgbti_actionlist_en.pdf

(21) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9242-2015-INIT/et/pdf

(22) http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2015/07/20-fac-migration-conclusions/

(23) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12002-2015-REV-1/en/pdf

(24) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12098-2015-INIT/et/pdf

(25) ELT L 43, 18.2.2015, lk 29.

(26) http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=ET&f=ST%2015559%202014%20INIT

(27) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/ foraff/130243.pdf

(28) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12525-2016-INIT/et/pdf

(29) https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/ DisplayDCTMContent?documentId=090000168008482e

(30) ELT L 76, 22.3.2011, lk 56.

(31) http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/international-summit/2015/11/action_plan_en_pdf/

(32) http://www.securitycouncilreport.org/atf/cf/%7B65BFCF9B-6D27-4E9C-8CD3-CF6E4FF96FF9%7D/s_res_2242.pdf

(33) http://www.securitycouncilreport.org/atf/cf/%7B65BFCF9B-6D27-4E9C-8CD3-CF6E4FF96FF9%7D/CAC%20S%20RES%201820.pdf

(34) http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=S/RES/1325(2000)

(35) http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/69/167

(36) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0337.

(37) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0300.

(38) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0201.

(39) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0102.

(40) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0051.

(41) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0470.

(42) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0317.

(43) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0350.

(44) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0348.

(45) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0288.

(46) ELT C 316, 30.8.2016, lk 130.

(47) ELT C 316, 30.8.2016, lk 178.

(48) ELT C 234, 28.6.2016, lk 25.

(49) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0172.

(50) ELT C 181, 19.5.2016, lk 69.

(51) http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/RegularSessions/Session31/ Documents/A_HRC_31_56_en.doc

(52) ELT C 65, 19.2.2016, lk 105.

(53) ELT C 434, 23.12.2015, lk 24.

(54) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 115.

(55) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 165.

(56) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 69.

(57) A/HRC/RES/17/4.

(58) https://www.democracyendowment.eu/annual-report/

(59) ELT C 208, 10.6.2016, lk 25.

(60) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/july/tradoc_153591.pdf

(61) Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Nigeeria, Somaalia, Mauritaania, Sudaan, Sierra Leone, Jeemen, Afganistan, Pakistan, Katar, Iraan ja Maldiivid.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/89

P8_TA(2016)0503

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamine (ELi lepingu artikkel 36)

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta (2016/2036(INI))

(2018/C 238/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu aastaaruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 21 ja 36,

—	võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja deklaratsiooni poliitilise vastutuse kohta,

—

võttes arvesse 21. septembri 2015. aasta komisjoni talituste ühist töödokumenti „Gender Equality and Women’s Empowerment: Transforming the Lives of Girls and Women through EU External Relations 2016–2020“ (Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ (SWD(2015)0182),

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri 14. septembril 2016 Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis peetud kõnet Euroopa Liidu olukorra kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini esitas 28. juunil 2016, ja ettepanekuid, mille ta esitas 2. septembril 2016 Bratislavas toimunud mitteametlikul välisministrite kohtumisel,

—	võttes arvesse 16. septembri 2016. aasta Bratislava tippkohtumise järeldusi,

—	võttes arvesse 27. septembril 2016. aastal Bratislavas toimunud ELi kaitseministrite mitteametliku kohtumise tulemust,

—	võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes (1),

—	võttes arvesse Weimari kolmiku välisministrite Frank-Walter Steinmeieri (Saksamaa), Jean-Marc Ayrault’ (Prantsusmaa) ja Witold Waszczykowski (Poola) 28. augustil 2016. aastal Weimaris tehtud ühisavaldust Euroopa tuleviku kohta,

—	võttes arvesse Prantsusmaa ja Saksamaa 2016. aasta septembris esitatud kaitsealgatust „Ühise välis- ja julgeolekupoliitika uuendamine“,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0360/2016),

arvestades, et Euroopa Liit seisab vastamisi enneolematute sise- ja välisprobleemidega, mille seas on riikidevahelised konfliktid, kokkuvarisenud riigid, hübriidohud, küberjulgeoleku puudumine ja energiavarustuse ebakindlus, organiseeritud kuritegevus ja kliimamuutused; arvestades, et Euroopa Liit saab reageerida uutele probleemidele tõhusalt ainult siis, kui selle struktuurid ja liikmesriigid teevad ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames ühist ja tõeliselt koordineeritud koostööd;

arvestades, et EL on praegu ümbritsetud ebastabiilsest vööndist, kuna suurt osa Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast on haaranud etnilised ja religioossed konfliktid ja varisõjad ning kõikjal piirkonnas võtavad maad terrorirühmitused, nagu Islamiriik (IS)/Daesh ja Jabhat Fatah al Sham; arvestades, et Al Qaeda kasutab ära Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas valitsevat julgeolekuvaakumit, et end tugevdada

C.	arvestades, et need konfliktid avaldavad otsest ja tõsist mõju ELi kodanike julgeolekule ja heaolule, kandudes terrorismi ja massiliste pagulasvoogude ning meie ühiskondi lõhestada püüdvate valeinformatsiooni kampaaniate vormis üha sagedamini ELi;

arvestades, et Euroopa kogeb oma territooriumil terrorismiohtu; arvestades, et IS/Daeshiga seotud radikaalsete džihadistide hiljutised terroriaktid Euroopa linnades on osa ISISe laiaulatuslikust strateegiast, mis täiendab Süürias, Iraagis ja Liibüas toimuvat maismaasõda, turismitööstuse vastu suunatud majandussõda Põhja-Aafrikas ning internetipropagandat ja küberrünnakuid; arvestades, et tuhanded ELi kodanikud, kes on ühinenud selliste terrorirühmitustega, ohustavad järjest enam meie julgeolekut nii kodus kui ka mujal maailmas;

arvestades, et agressiivne Venemaa rikub jätkuvalt oma naabrite suveräänsust ja sõltumatust ning seab Euroopa ja maailma rahu ja julgeolekukorra avalikult kahtluse alla; arvestades, et Venemaa on praegu üha rohkem autokraatlikum ja oma naabrite suhtes agressiivsem kui kunagi varem alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest 1991. aastal; arvestades, et Venemaa ametlikus propagandas kujutatakse läänt vaenlasena ning et ta püüab aktiivselt kahjustada Euroopa Liidu ühtsust ja Atlandi-ülese liidu sidusust, kas valeinformatsiooni kampaaniate abil või liidus ja kandidaatriikides ELi suhtes skeptilistele ja fašistlikele rühmitustele rahalise toetuse andmise vormis;

Jätkata ELi edulugu – teha tegelikke ümberkujundusi

tuletab meelde, et Euroopa Liit on üks suuremaid saavutusi Euroopa ajaloos ning ELi ümberkujundav jõud on liidu kodanikele ja oma naaberriikidele, millest paljud on praegu ELi liikmesriigid, loonud rahu, stabiilsuse ja heaolu; toonitab, et EL on endiselt suurim majandusjõud, kõige heldem humanitaar- ja arenguabi andja ning ülemaailmse mitmepoolse diplomaatia juhtjõud selliste küsimuste käsitlemisel nagu kliimamuutused, rahvusvaheline õigusemõistmine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja inimõigused; nõuab nendes valdkondades ELi tegevuse nähtavuse suurendamist;

on seisukohal, et praegune sise- ja väliskriis on ELi jaoks ka šanss – kui seda kasutada ELi toimimise ja koostöö parandamiseks; on seisukohal, et praeguste probleemide lahendamiseks on vaja ELi reformida, et muuta see paremaks ja demokraatlikumaks ning et see suudaks vastata kodanike ootustele; tuletab meelde, et Euroopa kodanikud peavad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ELi üheks esmatähtsaks tegevusvaldkonnaks ning et see on ka üks valdkondi, kus Euroopa koostöö võib anda kõige rohkem lisaväärtust; rõhutab sellega seoses, et liikmesriigid peavad muutma oma mõtteviisi, sest praegusel ajal on välispoliitika ja julgeoleku käsitamine kitsarinnalisest riigi tasandi vaatenurgast iganenud; on veendunud, et ükski liikmesriik eraldi ei suuda lahendada ühtegi täna meie ees seisvat probleemi; on kindlalt veendunud, et ELi haavatavus on puuduliku integratsiooni ja kooskõlastamise puudumise otsene tagajärg; rõhutab asjaolu, et üleilmastumine ja mitmetahulisus tingivad sellised vajalikud integreerumisprotsessid nagu EL; kutsub liikmeriike üles ilmutama lõpuks piisavat ühtsust, poliitilist tahet ja usaldust üksteise vastu, et olemasolevaid vahendeid saaks kooskõlastatult kasutada meie huvide ja väärtuste edendamiseks; kordab, et EL saab teiste suurte jõududega võrdväärne tugev üleilmne toimija olla üksnes siis, kui kõik liikmesriigid esinevad ühtsena ja tegutsevad koos tugeva ELi välis- ja julgeolekupoliitika raamistikus;

tunnustab Bratislava tippkohtumisel vastuvõetud tegevuskava ja kohustusi ning ootab liikmesriikidelt selle rakendamiseks konkreetseid samme;

tuletab meelde, et liidu välispoliitika peaks olema sidus ja kooskõlas teiste välismõõtmega poliitikameetmetega ning taotlema Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud eesmärke; täheldab, et kuna vastupanuvõime suurendamine peaks olema ÜVJP üks põhilisi eesmärke, vajab see terviklikku lähenemisviisi erinevate sektorite kaasamisega, mis on väljakutseks tavapärastele välis- ja julgeolekupoliitika lähenemisviisidele, kasutades mitmesuguseid diplomaatia, julgeoleku, kaitse, majanduse, kaubanduse, arengu ja humanitaarvaldkonnaga seotud vahendeid, samuti on oluline suurem sõltumatus energiavarustuskindluse valdkonnas; on seisukohal, et ÜVJP peaks olema veenvam, mõjusam ja väärtuspõhisem; toonitab, et poliitikavaldkondade arengusidusus on ainulaadne vahend ELi toimiva tervikliku lähenemisviisi saavutamiseks kooskõlas eesmärkidega, mis on seatud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030;

väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis vastu uue kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“, milles ta püüab tugevdada inimõigusi kaubanduspoliitikas ja kasutada ELi kui kaubandusühenduse positsiooni inimõiguste edendamiseks kolmandates riikides; rõhutab, et see eeldab kaubanduse ja välispoliitika algatuste täielikku lähenemist ja üksteise täiendamist, sealhulgas tihedat koostööd eri peadirektoraatide, Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide ametiasutuste vahel; rõhutab, kui oluline on volinike välistegevuse töörühm, mille esimees on komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, innustamaks tervikliku lähenemisviisi rakendamist; nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt aruanded kõnealuse töörühma töö kohta; palub ELi delegatsioonidel rakendada ühist kavandamist kõigis välistegevuse poliitikavaldkondades, et vältida dubleerimist, säästa raha, parandada tõhusust ja teha kindlaks võimalikud lüngad;

tunnistab, et kliimamuutusel võib olla tõsine mõju piirkondlikule ja ülemaailmsele stabiilsusele, kuna globaalne soojenemine mõjutab vaidlusi territooriumi, toidu, vee ja muude ressursside üle, nõrgestab majandusi, ohustab piirkondlikku julgeolekut ning on rändevoogude allikaks; kutsub ELi ja selle liikmesriike täiendavalt üles kaaluma, kuidas riiklik ja ELi sõjaline planeerimine saaks hõlmata kliimamuutusega kohanemise strateegiaid, ning seda, mida saab pidada asjakohaseks suutlikkuseks, prioriteediks ja reageerimiseks;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma suutlikkust astuda vastu ELi elanike ja nende naabriteni jõudvale valeinformatsioonile ja propagandakampaaniatele; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles tunnistama, et käimasoleva teabesõja näol ei ole tegemist üksnes ELi-välise, vaid ka ELi-sisese probleemiga; peab kahetsusväärseks, et EL ei suuda edastada asjakohaselt ja tutvustada Euroopa üldsusele ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmeid, kasu ja saavutusi; nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid täidaksid selle tühimiku ning suurendaksid ELi välistegevuse aruandekohustust ja muudaksid selle nähtavamaks;

sedastab, et info- ja kübersõda valitsuse ja valitsusvälisel tasandil on sihilik katse destabiliseerida ja diskrediteerida poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid struktuure; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust integreerida küberjulgeolek ja küberkaitse kogu ELi sise- ja välispoliitikasse ning liidu suhetesse kolmandate riikidega; kutsub liikmesriike üles looma automaatset teabevahetuse süsteemi küber- ja hübriidohtude ning -rünnakute kohta; kutsub ELi üles kaitsma rahvusvahelistel foorumitel seisukohta, et avatud ja üleilmse interneti põhitaristu peaks olema neutraalne ala; on samuti veendunud, et EL peaks pidama nõu oma partneritega ning suurendama oma abi küberjulgeoleku alase ning küberkuritegevuse ja küberterrorismi vastase võitlusega seotud suutlikkuse parandamiseks;

tuletab meelde ELi kohustust töötada välja ühine välis- ja julgeolekupoliitika, milles juhindutakse demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsuse ja jagamatuse ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse järgimise põhimõtetest; tuletab meelde ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava, milles rõhutatakse, kui oluline on ELi jaoks integreerida inimõiguste ja soopoliitika kriisiohjamise missioonidesse ja operatsioonidesse; tuletab meelde, kui oluline on nn inimõiguste klausel, mis on alates 1990. aastate algusest lisatud kõigisse kolmandate riikidega allkirjastatud raamlepingutesse;

10.

tuletab meelde, et laienemispoliitika on ELi üks kõige edukam poliitikavaldkond, mis on aidanud tagada Euroopa mandril stabiilsuse, demokraatia ja heaolu; kinnitab seetõttu uuesti oma tugevat toetust laienemisprotsessile, juhul kui on täidetud Kopenhaageni kriteeriumid, sh ELi integratsioonivõime kriteerium; rõhutab vajadust tõhustada koostööd ELi ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vahel sellistes küsimustes nagu ränne, julgeolek, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning inimkaubanduse vastane võitlus; kutsub kandidaatriike üles tegema kõik jõupingutused selleks, et saavutada kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika/ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga;

11.

rõhutab, et EL on võtnud kohustuse järgida reeglitepõhist rahvusvahelist korda ning ÜRO juhitud tõhusat mitmepoolsust; tunnustab ELi ja ÜRO vahelist strateegilist partnerlust rahuvalves ja kriisiohjamises alates 2003. aastast; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama ÜRO rahuvalvet ning tegema ÜROga koostööd piirkondlike organisatsioonide, eelkõige Aafrika Liidu rahuvalvevõime parandamises, võttes arvesse Aafrika rahutagamisvahendit; kutsub ELi liikmesriike üles suurendama märkimisväärselt panust ÜRO rahuvalvemissioonidesse sõjaliste ja politseiüksuste abil; väljendab heameelt ELi üldises strateegias võetud kohustuste üle NATO kui Euroopa kollektiivse julgeoleku alustala ja ÜRO kui rahvusvahelise korra nurgakivi suhtes;

12.

rõhutab, et praegused kriisid toovad esile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni võimaluste piirid; kutsub liitu ja selle liikmesriike üles ühendama oma jõud, eesmärgiga võtta vastu ÜRO Julgeolekunõukogu reform, eelkõige selleks, et keelata vetoõigus jõhkrate massikuritegude korral;

13.

rõhutab, et 2016. aasta juunis komisjoni asepresidendi ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt esitatud ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat ei ole võimalik tulemuslikult rakendada, kui liikmesriigid ei näita üles tugevat teovalmidust, omavastutust, poliitilist tahet ja eestvedamist; toonitab, et strateegia elluviimiseks, eriti konfliktide ennetamise, julgeoleku ja kaitse üliolulistes valdkondades, peavad liikmesriigid eraldama vajalikud inim- ja rahalised ressursid; rõhutab praktilist ja rahalist kasu, mida annab Euroopa kaitsevõime edasine integreerimine;

14.

pooldab kavatsust töötada välja julgeoleku ja kaitse rakenduskava; toonitab, et rakenduskava täiendamiseks tuleks koostada valge raamat, milles täpsustatakse Euroopa kaitsevaldkonna sihte, ülesandeid, nõudeid ja võime prioriteete; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga selle raamatu koostamist kiiremas korras alustada, et esimesed tulemused saaks esitada juba 2017. aastal;

15.

tunnustab ettepanekut iga-aastase mõttevahetuse korraldamiseks strateegia rakendamise seisu üle; arvab, et see mõttevahetus peaks toimuma iga-aastase arutelu raames Euroopa Parlamendis ning tuginema komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koostatud rakendamisaruandele;

16.

on seisukohal, et üldine strateegia tuleks vastavalt valimistsüklile ning komisjoni iga uue koosseisu ametisse asumisele korrapäraselt läbi vaadata ja esitada analüüs selle rakendamise kohta, et kontrollida, kas strateegia eesmärgid ja prioriteedid vastavad jätkuvalt probleemidele ja ohtudele;

17.

rõhutab, et ELi välistegevus peab põhinema kolmel sambal: diplomaatia, arengupoliitika ja kaitse;

Võtta vastutus oma julgeoleku eest – ennetada, kaitsta, heidutada, reageerida

18.

toonitab, et EL peab tugevdama oma julgeoleku- ja kaitsevõimet, kuna liidul on võimalik kasutada oma täit potentsiaali ülemaailmse jõuna üksnes juhul, kui ta ühendab oma suurepärase pehme jõu tugeva jõuga ELi tervikliku lähenemisviisi raames; tuletab meelde, et tugevam ja ühine tsiviil- ja sõjaline võimekus on ELi jaoks otsustava tähtsusega tegurid, et liit suudaks täiel määral reageerida kriisidele, tugevdada partnerite vastupanuvõimet ja kaitsta Euroopat; märgib, et kuna rahvusvahelistes suhetes on taas ülekaalus jõupoliitika, on kaitse- ja heidutusvõime üliolulised, et meil oleks diplomaatilistes kõnelustes mõjuvõim; kordab sellega seoses, et ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat tuleb tugevdada ja süvendada, kuna ainus realistlik viis meie sõjalise võime tugevdamiseks eelarvepiirangute ajal on suurendada sünergiat kaitsekoostöö tõhustamise abil, tuginedes kõikide liikmesriikide vajadustele ja sihtotstarbelistele investeeringutele; usub, et Euroopa tihedam julgeoleku- ja kaitsekoostöö suurendaks tulemuslikkust, ühtsust ja tõhusust ning EL ja selle liikmesriigid saaksid vajaliku tehnoloogilise ja tööstusliku võime ainult sellise tihedama koostöö abil;

19.

on veendunud, et juba alarahastatud ELi eelarvet silmas pidades on ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika operatsioonide, halduskulude, ettevalmistavate meetmete ja katseprojektide jaoks vaja ka täiendavaid jõupingutusi ja täiendavat rahastamist liikmesriikide poolt, samuti pingutusi sünergia suurendamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada ära mitmeaastase finantsraamistiku käimasolevast läbivaatamisest tulenevad võimalused, et lahendada üha suurenevate julgeolekuprobleemidega seotud eelarvevajadused; kutsub ELi liikmesriike üles suurendama oma kaitsekulutusi, et täitma NATO seatud võimekuse eesmärki, mille kohaselt tuleb eraldada kaitsele vähemalt 2 % SKPst; rõhutab, et parem kooskõlastamine ning ELi ja liikmesriikide tegevuse dubleerimise vähendamine võimaldaks rahalisi vahendeid säästa ja ümber jaotada;

20.

on seisukohal, et vältimatult vajalik on lõpuks rakendada Lissaboni lepinguga ettenähtud vahendeid, eriti alalist struktureeritud koostööd; on seisukohal, et paindlik ja kaasav lähenemisviis, mis soodustab kõigi liikmesriikide avatud ja ennetavat osalemist, on alalise struktureeritud koostöö rakendamisel ülioluline; väljendab heameelt Prantsusmaa ja Saksamaa kaitseministri ühisdokumendi üle, mis käsitleb ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika uuendamist kohta ja Itaalia ettepaneku üle tugevdada Euroopa kaitset, ning toetab täielikult nende eesmärki 2016. aasta novembris toimunud välisasjade ja kaitseküsimuste nõukogu kohtumisel tehtud positiivse otsuse osas alalise struktureeritud kaitsekoostöö alustamise kohta; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal võtta juhtrolli nii selle algatuse kui ka teiste viimasel ajal ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks tehtud ettepanekute edendamisel, et valmistada ette edasisi ambitsioonikaid otsuseid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas, mis tehakse 2016. aasta novembris välisasjade ja kaitseküsimuste nõukogu kohtumisel ning 2016. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu kohtumisel, sealhulgas otsuseid järgmistes asjades:

—

luua alaline tsiviil-sõjaline peakorter koos tähtsuselt võrdväärse sõjaliste operatsioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse ning tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistusega, mis aitaks tugevdada strateegilist ja operatiivset planeerimist kogu planeerimistsükli vältel, tõhustada tsiviil-sõjalist koostööd ning parandada ELi suutlikkust reageerida kiiresti kriisidele;

—	arendada ELi kiirreageerimisvahendeid, eelkõige jätkates lahingugruppide kasutatavuse parandamist, hakates tegelikult rakendama aluslepingu artiklit 44 ning tugevdades Eurocorps’i ja kasutades seda ulatuslikumalt ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonideks ja operatsioonideks;

—

laiendada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide ühist rahastamist, muu hulgas Athena mehhanismi kiireloomulise ja põhjaliku muutmise kaudu, mis hõlmaks lahingugruppe käsitlevat deklaratsiooni ja mis on vajalik selleks, et tagada ELi missioonide ühistest vahenditest rahastamise võimalus, selle asemel et enamik kulusid jääb üksikute osalevate liikmesriikide kanda, kõrvaldades seeläbi võimaliku tõkke, mis takistab liikmesriikidel vägesid kättesaadavaks teha;

—	luua ELi ministrite nõukogus kaitseministrite koosseis;

21.

ergutab vaatama läbi ELi lähenemisviisi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonidele, arvestades sekkumiste olemust, nende eesmärke ja kaasatud inimesi, et tagada missioonide asjakohane kavandamine, rakendamine ja toetamine; puudujääkidele vaatamata tervitab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidel ja operatsioonidel tehtud edusamme; nõuab ELi finantseeskirjade paindlikkuse suurendamist, et toetada liidu kriisidele reageerimise võimet ja rakendada Lissaboni lepingu sätteid; pooldab käivitusfondide loomist sõjaliste operatsioonide algetappide kiireloomuliseks rahastamiseks; on seisukohal, et uus ja tõhusam menetlus ELi sõjaliste missioonide üle otsustamisel parandaks ELi kiirust ja tugevust ohtudele ja kriisidele reageerimisel, kuid tunnistab samas, et otsus, kas saata vägesid sellistele missioonidele või mitte, tuleb teha liikmesriikide tasandil;

22.

nõuab, et mis tahes otsus liikuda Euroopa kaitseliidu suunas, sealhulgas ulatuslikuma alalise struktureeritud koostöö arendamine ja ühiste kaitsevahendite loomine, tuleb vastu võtta ELi liikmesriikide ühehäälsuse põhjal;

23.

peab kahetsusväärseks, et komisjon, Euroopa välisteenistus, Euroopa Kaitseagentuur ja liikmesriigid ei ole veel täies ulatuses täitnud laiaulatuslikke ülesandeid, mis neile anti 2013. aasta novembris toimunud välisasjade nõukogu ning Euroopa Ülemkogu 2013. ja 2015. aasta kohtumistel; palub komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinikul esitada Euroopa Parlamendile hinnang varasemate otsuste rakendamise kohta enne uute ülesannete esitamist; soovitab kiirendada käimasolevat tööd Euroopa kaitsealase tegevuskava kallal ning komisjoni pingutusi kaitsekoostöö maksimaalseks suurendamiseks, kasutades muu hulgas stiimuleid sellistes valdkondades nagu siseturu-, riigihanke-, teadusuuringute, transpordi-, kosmose-, küber-, energia- ja tööstuspoliitika; võtab teadmiseks Prantsusmaa presidendi ettepaneku luua Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsefond ning toetab uute ja innovatiivsete rahastamis- ja investeerimiskavade väljatöötamist, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ning avaliku ja erasektori partnerluste poolt;

24.

märgib, et kuna liikmesriikidel on raskusi kõikehõlmava ja täielikult kasutusvalmis kaitsevõime hoidmisega, on vaja tihedamat kooskõlastamist ja selgemaid valikuid selle suhtes, millist võimet tagada, et eri liikmesriigid saaksid spetsialiseeruda konkreetsetele valdkondadele; rõhutab Euroopa kaitsevõime edasise integreerimise praktilist ja rahalist kasutegurit ning märgib mitmesuguseid käimasolevaid algatusi, mis tuleks paigutada laiemasse raami, et luua arukas tegevuskava; toetab „Euroopa kaitsepoliitika poolaasta“ ettepanekuid ning palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada sellekohased konkreetsed ettepanekud; usub, et koostegutsemisvõime on vältimatu selleks, et liikmesriikide väed oleksid suuremal määral ühildatavad ja lõimitud; julgustab liikmesriike otsima täiendavaid võimalusi vägede ja varustuse ühiseks hankimiseks, säilitamiseks ja hooldamiseks;

25.

tunnustab Euroopa Kaitseagentuuri osa võimete arendamise edendaja ja koordineerijana ning nõuab agentuuri tugevdamist eelkõige eelarve suurendamise kaudu; nõuab tungivalt, et agentuuri personali ja jooksvaid kulusid rahastataks liidu eelarvest; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal vaadata läbi Euroopa Kaitseagentuuri ülesehitus, menetlused ja varasem tegevus;

26.

tuletab meelde, et Euroopas tuleb säilitada konkurentsivõimeline ja innovatiivne tööstuslik ja tehnoloogiline baas, mis oleks suuteline vajalikke võimekusi arendama ja looma; tuletab meelde, et lõimitud kaitseturg ja Euroopa kaitsetööstuse konsolideerimine on vältimatud, saavutamaks mastaabisäästu ja suuremat tõhusust;

27.

väljendab heameelt president Junckeri ettepaneku üle luua teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks Euroopa kaitsefond; väljendab heameelt käimasoleva töö üle, mis käsitleb kaitsevaldkonna teadusuuringute ettevalmistavate meetmete koostamist, millele peaks järgnema suuremahuline sihipärane ELi rahastatud Euroopa kaitseuuringute programm järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, hõlmates ka liikmesriikide eraldatavaid täiendavaid finantsvahendeid;

28.

nõuab, et EL etendaks aktiivsemat rolli desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli valdkonnas; kutsub nõukogu üles võimaldama komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal etendada aktiivsemat rolli konfliktide lahendamises ja rahu tagamises;

29.

tuletab meelde, et ELi üldises strateegias nõutakse investeerimist konfliktide ennetamisse, kuid tegelikkuses on nii komisjon kui ka nõukogu teinud ettepaneku kärpida 2017. aasta eelarves ulatuslikult ELi ainsale konfliktide ennetamise vahendile (stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend) mõeldud summasid; rõhutab vajadust mitmekordistada jõupingutusi konfliktide ennetamise, vahendamise ja lepitamise valdkonnas, arvestades arvukaid julgeolekuprobleeme Euroopa naabruses ja kaugemal;

30.

täheldab sise- ja välisjulgeoleku üha suurenevat omavahelist seotust ning leiab, et praegused julgeolekuprobleemid nõuavad meie julgeolekupoliitika põhjalikku kriitilist analüüsi, et luua ühtne ja järjepidev poliitika, mis hõlmaks nii sise- kui ka välismõõdet, sealhulgas niisuguseid aspekte nagu terrorismivastane võitlus, küberjulgeolek, energiajulgeolek, hübriidohud, strateegiline kommunikatsioon ja elutähtsad taristud; palub liikmesriikide julgeolekuteenistustel tungivalt tõhustada koordineerimist ja koostööd, parandada luure- ja muu teabe vahetust ning kutsub kõiki liikmesriike üles täitma oma seaduslikku kohustust jagada terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses luureteavet Europoli ja Eurojustiga; kutsub ELi üles terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses veelgi tugevdama oma koostööd ja luureandmete jagamist kolmandate riikidega kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õigusega; tunnustab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevuse käivitamist;

31.

väljendab heameelt seoses Varssavi tippkohtumise ajal vastu võetud NATO ja ELi koostööd käsitleva ühisdeklaratsiooniga; toetab täiel määral NATO ja ELi süvendatud koostööd küberjulgeoleku, rände, strateegilise teabevahetuse ja hübriidohtudele reageerimise vallas; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada Varssavi ühisdeklaratsiooni järelmeetmena konkreetsed ettepanekud hiljemalt 2016. aasta lõpuks; on veendunud, et NATO on Euroopa kollektiivse julgeoleku seisukohast ülimalt tähtis, kuid rõhutab vajadust säilitada ELi nõuetekohane reageerimisvõimekus; kordab, et tugevam NATO ja tugevam EL toetavad ja täiendavad üksteist vastastikku; väljendab heameelt ELi üldises strateegias võetud kohustuste üle NATO kui Euroopa kollektiivse julgeoleku alustala suhtes; rõhutab, et EL peaks kasutama parimal viisil olemasolevaid julgeoleku- ja kaitseressursse ning vältima võimalikku dubleerimist; usub lisaks, et EL ja selle liikmesriigid peavad tegema tihedamat koostööd NATOga, tagamaks et alliansi arukas kaitse ning ELi ühendamis- ja jagamisalgatused täiendaksid ja toetaksid vastastikku üksteist;

32.

rõhutab, et ELi liikmesriikide julgeolek on jagamatu ning et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 7 peab kõigil liikmesriikidel olema ühesugusel tasemel julgeolek, mistõttu peaksid liikmesriigid võrdselt ja proportsionaalselt osalema ELi julgeoleku tagamises ning pidama kinni võetud kohustustest; märgib täiendavalt, et kõnealuses artiklis on ühtlasi sätestatud, et sellega ei piirata teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eriomadusi;

33.

tunnistab vajadust otsida loomingulisi lahendusi ELi ja Ühendkuningriigi vaheliseks koostööks ÜVJP/ÜJKP valdkonnas;

34.

usub, et on hädavajalik tugevdada Euroopa julgeolekustruktuuri, mis põhineb 1975. aasta Helsingi lõppaktil ja selle neljal nn korvil ning mida on tõsiselt kahjustanud Venemaa ebaseaduslik sõjaline sekkumine Krimmis ja Ida-Ukrainas;

35.

on seisukohal, et tuleks kindlaks määrata ELi ja Venemaa suhete uus, realistlikum strateegia, mis põhineks usutaval heidutusel, aga ka dialoogil ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja kaubandus; rõhutab samal ajal, et on oluline investeerida rohkem koostöösse Venemaa kodanikuühiskonnaga ja selle toetamisse, et tugevdada ELi ja Venemaa suhete pikaajalist alust; rõhutab, et sanktsioonid olid vajalikuks reaktsiooniks, ning on osutunud kõige tõhusamaks vahendiks, et tõkestada Venemaa edasist agressiooni Ukrainas; kordab, et asjaomaste sanktsioonide peatamise tingimuseks on Minski kokkulepete täitmine täies ulatuses; toetab täiel määral ELi piiravate meetmete kehtestamist füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes Venemaal vastusena Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Ukraina tahtlikule destabiliseerimisele ning rõhutab, et EL peaks jätma avatuks võimaluse kehtestada täiendavalt järkjärgulisi sanktsioone, eelkõige nafta- ja gaasi-, IT- ja relvastusvaldkonna kõrgtehnoloogiliste toodete osas, kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist; usub, et nii ELi kui ka Venemaa huvides on omavahelisi suhteid parandada, tingimusel et järgitakse rahvusvahelist õigust;

36.

kutsub ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles väljendama ühehäälselt oma arvamust, saates Venemaa valitsusele selge sõnumi, et tema tegevusel on hind ja tagajärjed; nõuab täiendavalt praeguse kriisi leevendamist ning kutsub ELi ja selle liikmesriike tungivalt üles rahvusvaheliste partneritega koostööd tegema, et avaldada Venemaa valitsusele diplomaatilist, poliitilist ja majanduslikku survet, et see oma agressiooni lõpetaks; tunnustab seoses sellega NATO Varssavi tippkohtumise otsuseid; toonitab oma pühendumust Ukraina ühtsusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; rõhutab, et Krimmi okupeeritud aladel toimunud valimised olid kehtetud;

37.

usub, et ülioluline on leida viise, kuidas praeguseid pingeid leevendada ja astuda Venemaaga konstruktiivsesse dialoogi, et välja selgitada meetmed, millega saaks vähendada ohtlike arusaamatuste ja valearvestuste ohtu; toonitab, et on oluline suurendada vastastikust läbipaistvust sõjalise tegevuse valdkonnas, et vältida õhu- ja mereintsidente Venemaaga, ning et tuleb välja töötada ühised normid võimalike õnnetuste ja intsidentide haldamiseks; peab koostööst keelduvaid ja väljalülitatud transponderitega sõjalisi lende tõsiseks ohuks tsiviillennundusele ning peab vajalikuks võtta meetmed selliste lendude võimalikult varajaseks avastamiseks ja leida rahvusvaheline toimimisviis selliste ohutusriskide kõrvaldamiseks; usub lisaks, et koostöö Venemaaga hiljutise Iraani tuumalepingu valdkonnas annab lootust suhete paranemiseks ka muudes valdkondades, sh NATOga, et leevendada pingeid näiteks Balti riikides, Süürias ja Ukrainas;

38.

soovitab ELil tungivalt tõhustada oma koostööd idapoolsete partnerriikidega, et tugevdada nende demokraatlikke institutsioone, vastupanuvõimet ja sõltumatust, algatades muuhulgas ambitsioonikaid täiemahulisi ÜJKP missioone, mille eesmärk on suurendada julgeolekut ja stabiilsust; kutsub ELi üles etendama aktiivsemat ja tulemuslikumat rolli konfliktide lahendamises ja rahu tagamises; palub liikmesriikidel anda Ukrainale rohkem abi, sh piisavate kaitsesüsteemide näol, et tõkestada sõjategevuse ägenemist Ida-Ukrainas, muuta ELi töörühm East StratCom alaliseks ELi struktuuriks ning eraldada selle paremaks toimimiseks piisavalt inim- ja rahalisi ressursse; toetab lisaks kõnealuste riikide ELi-suunalisi püüdlusi ning reformikavasid sellistes valdkondades nagu õigusriik, majandus, avalik haldus, korruptsioonivastane võitlus ja vähemuste kaitse;

39.

tuletab meelde liidu kohustust oma naabruses asuvate partnerite ees aidata kaasa sotsiaalsetele ja poliitilistele reformidele, toetada õigusriigi konsolideerimist, kaitsta inimõigusi ning soodustada majandusarengut kui parimaid vahendeid rahvusvahelise korra tugevdamiseks ja oma naabruspiirkonna stabiilsuse tagamiseks; tunnistab, et ELi ei tohiks oma poliitikas võtta ühte kõigile sobivat lähenemisviisi ning seetõttu peaks see olema paindlikum ja võimaldama reageerida muutuvale olukorrale ida- ja lõunanaabruses; märgib, et muudetud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ei ole oma eesmärke täitnud, eriti seoses põhimõttega „rohkem rohkema eest“; soovitab kaaluda põhimõtet „vähema eest vähem“ nende riikide suhtes, mille tegevus seoses juhtimise, demokraatia ja inimõigustega liigub vastupidises suunas;

40.

rõhutab, et ELil on strateegiline huvi süvendada suhteid USA ja Kanadaga, kuid samal ajal on ELi jaoks oluline tihendada oma sidemeid Kesk- ja Lõuna-Ameerikaga, mitte üksnes selleks, et tugevdada kahe piirkonna vahelist partnerlust, vaid ka selleks, et ühiselt lahendada suuri ülemaailmseid probleeme; tunnistab, et EL on Ameerika Ühendriikide jaoks (ja ka vastupidi) ülekaalukalt kõige tähtsam majanduspartner, kusjuures mõlemad on peamised rahvusvahelised liitlased – nii kahepoolselt kui ka NATO kaudu – valdkondades nagu Iraani tuumaleping, Süüria ja Ukraina; ergutab ELi ja selle liikmesriike tagama selle jagatud väärtustel põhineva suhte jätkumise pärast 2016. aasta novembris toimunud USA presidendivalimisi;

Vastupanuvõime loomine ja panustamine tõeliselt kõikehõlmavasse strateegiasse – arendamine, toetamine ja tugevdamine

41.

toonitab, et Euroopa tegevuse keskmesse tuleb seada rahu ja stabiilsuse tagamine meie maailmajaos, meie naabruses ja Aafrikas; tunnistab, et ilma julgeolekuta ei ole jätkusuutlik areng võimalik ning et jätkusuutlik areng on julgeoleku, stabiilsuse, sotsiaalsete õiguste ja demokraatia jaoks vajalik eeltingimus; on seisukohal, et see on vajalik, et võidelda ebastabiilsuse ning sund- ja ebaseadusliku rände algpõhjuste, eelkõige vaesuse, majanduslike võimaluste puudumise, relvakonfliktide, halva valitsemistava, kliimamuutuse, inimõiguste rikkumise, ebavõrdsuse ja sellise kaubanduspoliitika vastu, milles neid küsimusi ei arvesta; on seisukohal, et julgeolek, majanduslik ja sotsiaalne areng ning kaubandus on kõik ühe kõikehõlmava strateegia osad ning peavad olema kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, nagu on sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 208; nõuab Euroopa ja rahvusvahelisi meetmeid (ÜRO ja G20 kaudu) Aafrikast lähtuvate ebaseaduslike rahaülekannete vastu;

42.

rõhutab, et EL peab pöörama erilist tähelepanu elutingimuste parandamisele oma naaberriikides, kasutades kõiki olemasolevaid poliitikavahendeid, sealhulgas kaubandust, arenguabi, keskkonnapoliitikat ja diplomaatiat ning kriisiohjamise võimekust; väljendab sellega seoses heameelt ELi uute rändepartnerluste ning välisinvesteeringute kavade üle ja soovib olla kaasatud nende vahendite rakendamisse; toonitab vajadust töötada välja ELi väärtustele ja põhimõtetele rajanev uus lähenemisviis Aafrikale, mis pakuks paremaid võimalusi kaubanduseks, investeeringuteks, energia kättesaadavuseks ja majanduskasvuks ning toetaks Aafrika riike demokraatlike, läbipaistvate ja hästitoimivate institutsioonide rajamisel, ning meetmed kliimamuutuse leevendamiseks; on veendunud, et EL peaks oma arengu- ja kaubanduspoliitika üle vaatama, kindlustamaks, et need on kooskõlas meie väärtustega ja aitavad kaasa nimetatud eesmärkide saavutamisele; kutsub ELi ja eelkõige selle liikmesriike üles võitlema ebaseaduslike rahaülekannete vastu ja märgatavalt suurendama oma rahalist panust sellesse piirkonda, muu hulgas Aafrika usaldusfondi (Africa Trust Fund), Euroopa välisinvesteeringute kava ja Euroopa Arengufondi kaudu; rõhutab ELi olulist rolli säästva arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisel; on seisukohal, et erasektor võib etendada arenguprotsessis olulist rolli, kui tegutsetakse õiguslikult siduvas raamistikus, milles on määratletud ärisektori kohustused inim-, sotsiaalsete ja keskkonnaõiguste austamise suhtes;

43.

tunnistab, et ELi abi katastroofiohvritele, pagulastele ja teistele abivajajatele on andnud vastakaid tulemusi;

44.

lisaks toonitab vajadust tõhustada võitlust terrorismi ja radikaliseerumise algpõhjuste vastu, mis mõjutab peamiselt Lääne-Aafrikat, Saheli piirkonda, Aafrika Sarve ja Lähis-Ida ning mis on võtnud enneolematul tasemel sihikule Euroopa; kutsub ELi üles tegema koos USA ja teiste rahvusvaheliste liitlastega kooskõlastatud diplomaatilisi jõupingutusi, et veenda asjaomases piirkonnas asuvaid partnereid, näiteks Türgit, Saudi Araabiat ja Iraani, seda ülemaailmset probleemi käsitleva ühise ja õiguspõhise strateegia vajalikkuses; ergutab tegema selle võitluse raames täiendavaid jõupingutusi koostöö tegemiseks ja kooskõlastamiseks teiste riikidega ning nõuab tungivalt, et riiklikud ja valitsusvälised osalised nimetatud piirkonnas hoiduksid mis tahes täiendavate usurühmadevaheliste ja etniliste pingete õhutamisest; väljendab suurt muret rahvusvaheliste humanitaar- ja inimõigusi käsitlevate õigusaktide tõsiste rikkumiste pärast Jeemenis, sh 8. oktoobril 2016 toimunud matuste pommitamisel Sanaas; nõuab selle ja muude rahvusvaheliste humanitaar- ja inimõigusi käsitlevate õigusaktide rikkumiste viivitamatut ja sõltumatut rahvusvahelist uurimist; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles peatama kogu koostöö Jeemenis seni, kuni neid rikkumisi on uuritud ning süüdlased vastutusele võetud; nõuab Jeemeni blokaadi viivitamatut lõpetamist ning kutsub kõiki konflikti osalisi dialoogi jätkama ning töötama jätkusuutlikku relvarahu suunas; rõhutab, et konfliktile ei ole sõjalist lahendust;

45.

innustab looma temaatilisi raamistikke, et teha ettepanek koostööks liidu, lõunanaabruse partnerriikide ja peamiste piirkondlike osalejate vahel, eelkõige Aafrikas, lahendamaks piirkondlikke küsimusi, nagu julgeolek, areng, energia või rändevoogude juhtimine; on veendunud, et meie naabruse vastupanuvõime oleks tugevam, kui seda korraldataks piirkondliku koostöö raames, mis võimaldaks leida ühiseid vastuseid erinevatele probleemidele, muu hulgas rände-, terrorismi- ja arenguküsimustele; kutsub seetõttu ELi oma Magribi naabritega koostööd tegema, et elavdada ja arendada Araabia Magribi Liitu;

46.

tuletab meelde, et Saheli piirkond ja muud seotud geograafilised piirkonnad kujutavad endast Euroopa Liidu julgeoleku tagamiseks esmatähtsaid piirkondi ning rõhutab sealset habrast julgeolekuolukorda ja praeguse ebastabiilsuse võimalikke tagajärgi; kutsub Euroopa Liitu üles tugevdama koostööd Põhja-Aafrika ja Saheli riikidega, võitlemaks Saheli-Sahara piirkonnas sageneva terroristliku tegevuse vastu; rõhutab, et väga rasked elutingimused teatavates paikades võivad suunata ühe osa elanikest pöörduma alternatiivina islamiterrorismi poole; innustab ühtse ja jõulise strateegia väljatöötamist Saheli piirkonna jaoks, eesmärgiga parandada valitsemistava ning riiklike ja piirkondlike institutsioonide usaldusväärust ja legitiimsust, tugevdada julgeolekut, tegeleda radikaliseerumise, inim-, relva- ja uimastikaubanduse probleemidega ning tugevdada majandus- ja arengupoliitikat; on veendunud, et piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide suutlikkuse tugevdamine, eelkõige Aafrikas, on ülioluline konfliktide ennetamise, konfliktide lahendamise ja julgeolekualase koostöö seisukohast; rõhutab, et ELil tuleb sellele julgeolekuolukorrale reaalselt reageerida, mitte üksnes majanduslikult vaid ka poliitiliselt ja sõjaliselt;

47.

toonitab, et oluline on leida Süüria konfliktile kestlik lahendus kooskõlas Genfi kommünikees ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2254 (2015) sätestatud üleminekuprotsessiga; toetab ÜRO juhitud jõupingutusi hõlbustada Süüria konflikti kõigi poolte läbirääkimisi kaasava poliitilise lahenduse saavutamiseks; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal valmistada võimalikult kiiresti ette Euroopa strateegia Süüria kohta; on veendunud, et Süüria kriisile jätkusuutliku lahenduse leidmiseks ei piisa kahepoolsetest läbirääkimistest Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel; kutsub ELi üles loobuma oma diplomaatilise marginaliseerumise seisukohast ja kasutama oma mõju peamistele osalistele, nagu Iraan, Saudi Araabia, Türgi, Katar ja Venemaa, et tagada nende konstruktiivne positsioon, ning hoiduma olukorra edasisele süvenemisele kaasa aitamisest; nõuab endiselt tungivalt, et kõik ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed täidaksid oma kohustusi seoses kriisiga; tuletab meelde Venemaa jt riikide korduvat vetoõiguse kasutamist ÜRO Julgeolekunõukogus ning leiab, et see on vastuolus rahvusvaheliste rahu saavutamise ja konflikti lahendamise püüdlustega Süürias ning kogu piirkonnas; toonitab, et kõigi nende füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes osalevad Süürias inimsusvastastes kuritegudes, tuleks kaaluda sanktsioonide kasutamist; väljendab sügavat muret rahvusvaheliste humanitaar- ja inimõigusi käsitlevate õigusaktide massilise ja laialdase rikkumise pärast Süüria konflikti kõigi osaliste poolt ning rõhutab, et on oluline tagada selliste rikkumiste eest vastutusele võtmine; kordab oma toetust Süüria naaberriikidele, kes seisavad miljonite pagulaste vastuvõtmisel silmitsi tohutute probleemidega; kordab oma täielikku toetust Iraagi ja Süüria iseseisvusele, territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele, austades täielikult kõigi etniliste ja usurühmade õigusi;

48.

tunnistab Türgi kui olulise partneri rolli Süüria konflikti ja rändekriisi lahendamises ning Islamiriigi/Daeshi-vastases võitluses Süürias ja Iraagis; mõistab karmilt hukka Türgis toimunud sõjaväelise riigipöördekatse, mis oli suunatud demokraatlikult valitud valitsuse vastu; kutsub Türgi valitsust üles kaitsma kooskõlas oma kohustustega Euroopa Nõukogu liikmena põhiseaduslikku korda, toonitades inimõiguste, õigusriigi põhimõtete, sõnavabaduse ning kohtusüsteemi ja meedia sõltumatuse austamise tähtsust riigipöördekatse järgsel ajal; rõhutab, et Türgi peaks tihedas koostöös Euroopa Nõukoguga tagama, et kõigis menetlustes järgitaks õigusriigi põhimõtteid; väljendab muret riigipöördekatsele järgnenud puhastuse repressiivse iseloomu ja ulatuse pärast, millega kärbiti karmilt põhivabadusi ja inimõigusi Türgis; väljendab erilist muret seoses asjaoluga, et kasvab politsei ülemäärase jõu kasutamise ja kinnipeetavate väärkohtlemise juhtumite arv, jätkub karistamatus inimõiguste rikkumiste eest ning on vähenenud kohtusüsteemi sõltumatus;

49.

rõhutab vajadust saavutada Lähis-Ida konfliktile nõukogu 2014. aasta juuli järeldustes kehtestatud parameetrite alusel kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, millega tagataks turvaline Iisraeli riik ja elujõuline Palestiina riik 1967. aasta piirides ning lahendataks konflikti lõpetamiseks kõik püsiva staatuse küsimusega seotud probleemid; palub ELil võtta vastutus ja tegutseda selles diplomaatilises protsessis tõelise toimija ja vahendajana; palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel võtta kiiresti meetmeid, et kaitsta kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse idee elujõulisust ning tekitada positiivne areng tõeliste rahuläbirääkimiste suunas; kutsub Iisraeli võime üles oma asunduspoliitika koheselt peatama ja tagasi pöörama; rõhutab, et kestva ja õiglase rahu saavutamise oluline eeltingimus on, et kõik osalised järgiksid igas olukorras inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust; rõhutab, et on oluline tagada ELi poliitika järjepidevus territooriumide okupeerimist või annekteerimist käsitlevate olukordade suhtes;

50.

on veendunud, et inimkaubitsejate vastu on võimalik võidelda vaid siis, kui toimib inimõiguste austamisel põhinev koostöö Vahemere lõunakaldal asuvate riikide ja Aafrika riikidega laiemalt, ning usub sellega seoses, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega, et käsitleda rännet põhjustavaid tõuketegureid;

51.

toetab kindlalt nn kaitsmise kohustuse (R2P) kui olulise valitseva põhimõtte tugevdamist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tegevuses kõigis konflikti aspektides ning samuti inimõiguste ja arengu valdkonnas;

Euroopa diplomaatia jõud – teadmised, aktiivne tegevus ja mõju

52.

toonitab, et ELil on diplomaatilise suurjõuna määratu potentsiaal, mille aluseks on meie käsutuse s olevad väga mitmesugused instrumendid ja meie normatiivne jõud demokraatia, rahu ja inimõiguste valdkonnas; soovib selles kontekstis rõhutada komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistuse ning kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide keskset tähtsust kooskõlastamise valdkonnas;

53.

on seisukohal, et eritähelepanu tuleks pöörata konfliktide ennetamisele, ebastabiilsuse algpõhjuste käsitlemisele ja inimeste turvalisuse tagamisele; tunnistab, et vägivaldse konfliktiga seotud pikaajaliste ohtude vastu võetud varased ennetusmeetmed on tõhusamad, vähem aeganõudvad ja odavamad kui rahuvalveoperatsioonid; nõuab tungivalt, et EL võtaks poliitilise juhtrolli ennetavas diplomaatias ja konfliktide vahendamises; pooldab sellega seoses ELi konfliktide varajase hoiatamise süsteemi, Euroopa välisteenistuse vahendamise toetusrühma ja Euroopa rahuinstituudi rolli; nõuab, et täiendavalt arendataks ELi suutlikkust konfliktide ennetamisel ja vahendamisel; rõhutab, et naiste osalemine konfliktide lahendamise läbirääkimistes on ülioluline, et edendada naiste õigusi ja osalust, ning et see on esimene samm nende täielikuks kaasamiseks tulevastesse üleminekuprotsessidesse; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning komisjonil suurendada vahendamise, dialoogi, lepitamise ja kriisile reageerimise läbiviimiseks eraldatud finants- ja haldusressursse; palub liikmesriikidel pidada rangelt kinni ELi ühises seisukohas relvaekspordi kohta kehtestatud normidest ning lõpetada relvakaubandus kolmandate riikidega, kes ei täida loetletud kriteeriume; nõuab tungivalt, et EL hoogustaks poliitilist dialoogi ja koostööd desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli valdkonnas;

54.

innustab tungivalt pidama Küprose taasühendamise küsimuses täiendavaid läbirääkimisi, et jõuda kiire ja eduka lahenduseni;

55.

usub, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad töötama välja mõjusa välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika, milles arvestatakse riikide huve, kuid püütakse teha ka koostööd rahvusvaheliste partnerite, ÜRO, vabaühenduste, inimõiguste kaitsjate ja teistega ühiste mureküsimuste lahendamiseks ja selleks, et edendada kogu maailmas rahu, heaolu ja stabiilsust; rõhutab, et globaalsete ohtude ja probleemide käsitlemisel on vaja teha tihedat koostööd teiste globaalsete ja piirkondlike jõududega; rõhutab, et eriliselt tähtsad on Atlandi-ülesed suhted, mis rajanevad ühistel huvidel ja väärtustel; osutab asjaolule, et selliste strateegiliste partnerluste taaselustamine ning püüd vormida neist tõhus välispoliitika vahend peaks olema ELi jaoks esmatähtis ülesanne;

56.

on seisukohal, et EL peaks ajakohastama ja tõhustama oma diplomaatilisi pingutusi Aasias, muu hulgas ASEANiga, et aidata kaasa stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisele konfliktipiirkondades, kus pinged on taas teravnenud, tehes tihedat koostööd oma partneritega selles piirkonnas ja järgides rahvusvahelist õigust, muu hulgas Lõuna-Hiina mere ja India Ookeani piirkonnas, ning et käsitleda inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsmisega seotud probleeme; märgib, et ELil on vaja jätkuvalt toetada Hiina ja tema Lõuna-Hiina mere piirkonna naabrite, muu hulgas Vietnami, Taiwani ja Filipiinide vaheliste rahumeelsete suhete arendamist konstruktiivsete kahepoolsete ja kaasavate mitmepoolsete mehhanismide kaudu; usub, et rahvusvahelise korra struktuure ei saa tugevdada ega uuendada ilma Aasia ja eriti Hiina osavõtuta; rõhutab, et võttes arvesse Hiina ülemaailmseid eesmärke, peavad ELi ja Hiina suhted hõlmama enamat kui vaid majandussidemeid, et need muutuksid ulatuslikumaks ning et nende raames keskendutaks Hiina rollile ÜROs, Hiina mõjule selle naabruses toimuvatele piirkondlikele konfliktidele ning panusele ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks;

57.

kutsub ELi üles mitte jätma täiesti kõrvale piirkondi, mis on praegu väiksema strateegilise tähtsusega, ent mis võivad omandada tulevikus taas keskse tähtsuse kas majanduslikust, inimlikust või sõjalisest seisukohast, nagu Kesk-Aasia, Sahara-tagune Aafrika või Arktika, ja millele teised juhtivad maailma riigid pööravad erilist tähelepanu;

58.

tuletab meelde Euroopa normatiivse jõu tähtsust ning nõuab ELi kultuuri- ja teadusdiplomaatia edasist tugevdamist, et vahendada Euroopa tugevaid jooni ja väärtusi üle meie piiride ning neid seal propageerida; juhib tähelepanu ka majandusdiplomaatia jõule, muu hulgas majandussanktsioonidele, kui ELi poliitika maksmapanemise vahendile;

59.

rõhutab parlamentaarse diplomaatia rolli poliitilise koostöö tugevdamisel ELi partneritega;

60.

rõhutab vajadust tugevdada liikmesriikide parlamentide osa ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel, muu hulgas tõhustades Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostööd ELi välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes;

61.

rõhutab valitsusväliste osaliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli diplomaatia osalistena ja ELi peamiste partneritena ning rõhutab neile antava ELi abi ja nendega suhete loomise olulisust;

62.

rõhutab vajadust kiirendada täiejõulise Euroopa diplomaatilise teenistuse konsolideerimist ning eelkõige vajadust tugevdada selle teenistuse valdkondlikku asjatundlikkust ning strateegilist poliitikaplaneerimist ja -prognoosimist, aga ka luurevaldkonda; peab oluliseks Euroopa välisteenistuse esindustele kriisipiirkondades konsulaarfunktsiooni lisamist ELi kodanike abistamiseks; rõhutab, et Euroopa välisteenistuses tuleb saavutada õiglane tasakaal liikmesriikidest lähetatud diplomaatide ja ELi ametnike vahel, seda ka juhtivatel ametikohtadel;

63.

rõhutab, et ELi välistegevuse jaoks eraldatud rahalised vahendid ei ole vastavuses meie ees seisvate probleemidega; nõuab sellega seoses, et mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva läbivaatamise käigus suurendataks oluliselt IV rubriigi raames kasutatavaid ressursse;

64.

nõuab vastutuse ja läbipaistvuse suurendamist, eelkõige rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel;

65.

peab väga kahetsusväärseks, et ELi ÜVJP eelarve suurus on vaid ligikaudu 320 miljonit eurot (0,2 % ELi eelarvest), ning nõuab rahavoogude paremat juhtimist selle eelarve täitmiseks; rõhutab, et 2016. aastaks ettenähtud eelarveassigneeringud on jäänud 2015. aasta tasemele ning pärast seda, kui Malis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni (EUCAP Sahel Mali) julgeolekumeetmeteks kiideti heaks täiendavalt viis miljonit eurot ja Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonile Liibüas (EUBAM Libya) 10 miljonit eurot, oli 2016. aasta märtsi lõpus olemasolev varu 170 miljonit eurot; on mures olemasolevate vahendite vähesuse pärast, võttes arvesse kohustusi, mis tuleb täita 2016. aasta jooksul, kusjuures üksnes 2016. aastal lõppevate operatsioonide jätkamiseks on ette nähtud 169 miljoni euro suurune lisaeelarve;

66.

rõhutab kultuuri olulist rolli ELi välispoliitikas dialoogi ning vastastikuse mõistmise ja õppimise edendamisel; rõhutab, et sihipärase kultuuri- ja hariduspoliitikaga saab toetada ELi peamiseid välis- ja julgeolekupoliitika alaseid eesmärke ning panustada demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kaitse tugevdamisse; kinnitab, kui oluline on ekstremismi, radikaliseerumise ja tõrjutuse vastu võitlemisel kultuuride- ja religioonidevaheline dialoog; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel võtta kultuuridiplomaatiat ja kultuuridevahelist dialoogi arvesse ELi välissuhete alastes vahendites ja ELi arengukavas; kutsub Euroopa välisteenistust ja ELi delegatsioone kogu maailmas üles määrama kultuuriatašee kõikidesse ELi esindustesse kolmandates partnerriikides; lisaks rõhutab hariduse olulist rolli kodakondsuse ja eri kultuuride tundmise edendamisel, paremate majanduslike väljavaadete loomisel ning tervise parandamisel; toetab komisjoni praeguseid jõupingutusi edendada teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas koostööd kui ELi välissuhete pehme jõu vahendit; rõhutab, kuidas teadusvahetus saab aidata kaasa koalitsioonide moodustamisele ja konfliktide lahendamisele, eriti suhetes ELi naaberriikidega;

o o

67.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0249.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/101

P8_TA(2016)0504

ÜPP vahendid hinnavolatiilsuse vähendamiseks põllumajandusturgudel

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon ÜPP vahendite kohta hinnavolatiilsuse vähendamiseks põllumajandusturgudel (2016/2034(INI))

(2018/C 238/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013, millega on kindlaks määratud Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 2016. aasta märtsis koostatud uuringut pealkirjaga „Ülevaade liikmesriikide poolt ajavahemikuks 2014–2020 ette nähtud riskijuhtimisvahenditest liikmesriikide ja ELi raames“,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0339/2016),

A.	arvestades, et põllumajandusturge on alati iseloomustanud ebastabiilsus ja hinnavolatiilsus ning viimasel paaril aastal on sellest saanud nõudlust, pakkumist ja hindu puudutavate kiirelt üksteisele järgnenud šokkide tõttu struktuurne nähtus nii Euroopa kui ka maailma tasandil;

B.	arvestades, et põllumajanduses tuleb lahendada maailma rahvastiku kasvuga seotud suur probleem, kusjuures suur osa planeedi rahvastikust on alatoidetud ning tootmiserinevustest ja pakkumise ning nõudluse tasakaalustamatusest tulenev põllumajandusturgude volatiilsus suureneb jätkuvalt;

C.	arvestades, et kliimamuutus ja põllumajanduskahjurid avaldavad negatiivset mõju põllumajanduse tootmismahtudele ning kliimamuutuse ilmingud, nagu põud ja üleujutused, aitavad hinnavolatiilsusele kaasa;

D.	arvestades, et makromajanduslikud tingimused, sh struktuursed tegurid, nagu vahetuskursid, energia ja väetiste hinnad, intressimäärad ning spekuleerimine põllumajandusturgudel, võivad hinnavolatiilsust oluliselt mõjutada;

arvestades, et väljaspool ELi võtavad peamised ülemaailmsed osalejad põllumajandusturgudel kasutusele poliitika, mille eesmärk on volatiilsust piirata, ning arvestades, et G20 põllumajandusministrid on samuti võtnud ülesandeks tegelda selle küsimusega jätkusuutliku arenguga seoses, võttes meetmeid põllumajandusliku tooraine hindade ülemäärasest volatiilsusest tingitud kahjuliku mõju vastu toiduga kindlustatusele;

F.	arvestades, et kõigil maailma piirkondadel on oma tootmismudelid ning erinevad keskkonna- ja loomade heaolu meetmed, millel võib olla tõsine mõju toodangu omahinnale, ning arvestades, et Euroopa põllumajandustootjad peaksid olema võimelised maailmaturul konkureerima;

G.	arvestades, et põllumajandustoodete hindade volatiilsust võivad süvendada poliitilised valikud, nagu kaubandusembargode kehtestamine;

H.	arvestades, et Euroopa Liidul puudub praegu turu volatiilsuse piiramiseks tõeline turvavõrk, mis on väga oluline takistav asjaolu põllumajandustootjatele ELi territooriumil töö jätkamiseks;

I.	arvestades, et turu avanemine viimastel aastakümnetel ja valikud, mis on viinud majanduse üleilmastumiseni, eriti WTO lepingute või kahepoolsete kaubanduslepingute mõjul, on võimaldanud turul sujuvamalt toimida, aga on aidanud kaasa ka hinnavolatiilsuse süvenemisele põllumajanduses;

J.	arvestades, et põllumajandustootjate tootmiskulud on kasvanud ja põllumajandusettevõtete võlad suurenenud, ning arvestades, et aastatel 2005–2010 kadus ELis 2,4 miljonit põllumajandusettevõtet, mis tõi kaasa paljude töökohtade kadumise maapiirkondades;

arvestades, et põllumajandustoodete turud, kus saavad kokku pakkumine ja nõudlus, on olemuselt ebastabiilsed, ning arvestades, et finantstegurite olemasolu tavaliselt süvendab seda ebastabiilsust ning toiduainete ülemaailmse nõudluse ja põllumajandustoodete pakkumise piiratud elastsus aitab suurendada tegeliku või tajutud tasakaalustamatuse mõju turuosalistele, millel on mõnikord šokeeriv mõju põllumajandustoodete hindadele;

arvestades, et liigne keskendumine finantstegevusele ülemaailmses majanduses ja sellega kaasnev spekuleerimine võib mõjutada põllumajandustoodete turge ning aidata kaasa hindade tasakaalustamatuse ja volatiilsuse suurendamisele, kusjuures põllumajanduslikku toorainet kasutatakse pelgalt finantsvarana; selline liigne keskendumine finantstegevusele võib olla laastava mõjuga ja eetiliselt taunitav, kui see seab ohtu maailma kõige vaesemate, kõige halvema toitumusega inimeste toiduga kindlustatuse, nagu 2008. aasta kohutavad näljaga seotud rahutused ilmekalt näitasid;

M.	arvestades, et Euroopa Liidul on kohustus aidata kaasa toiduga kindlustatusele Euroopas ning aidata parandada Euroopa põllumajandustoojate ja aednike konkurentsiolukorda maailmaturul;

N.	arvestades, et põllumajandussektor ja põllumajanduslik toidutööstus on ELi majanduse jaoks olulised ning neil on potentsiaal aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule;

arvestades, et hinnavolatiilsus põhjustab tootjates ja tarbijates suurt ebakindlust, kusjuures esimesed näevad ohtu oma sissetulekutele ja investeerimissuutlikkusele ning sellest tulenevalt oma tegevuse pikaajalisele elujõulisusele, kui hinnad on madalad, samas võivad kõrged toiduainete hinnad ohustada tarbijate suutlikkust end toita ja omada juurdepääsu esmatarbekaupadele, mis omakorda viib kriisiolukordadeni;

P.	arvestades, et hinnavolatiilsus kahjustab põllumajanduslikku tootmist ja põllumajanduslikku toidutööstust, mis on kahjulik investeeringute, majanduskasvu ja tööhõive seisukohalt ning mis võib ka tõsiselt mõjutada tarbijate varustamist, toiduga kindlustatust ning ÜPP tõrgeteta toimimist;

Q.	arvestades, et hinnavolatiilsus mõjutab põllumajandustootjate suutlikkust investeerida ja luua töökohti, mis ei soodusta kaasajastamist, innovatsiooni, noori põllumajandustootjaid ega põlvkondade vahetumist;

R.	arvestades, et jätkusuutlikku põllumajandust kui kvaliteetse toidu allikat on võimalik tagada ainult siis, kui põllumajandustootjad saavad oma toodete eest piisavat tootjahinda, mis katab kõik jätkusuutliku tootmise kulud;

arvestades, et seoses nn digipöördega võib Euroopa turgude suurem läbipaistvus ja õigeaegne juurdepääs teabele aidata koos muude vahenditega piirata turgude volatiilsust ja hinnavolatiilsust, kui ettevõtjatel on parem ja objektiivsem juurdepääs põllumajandusturgudel toimuvatele arengutele, mis aitab põllumajandustootjate sissetulekuid paremini kaitsta ja võidelda spekuleerimise vastu põllumajandusturgudel;

T.	arvestades, et 2013. aastal reformitud ÜPP maaelu arendamise poliitika sisaldab riskijuhtimisvahendeid, ning arvestades, et ainult 2 % II samba eelarvest ning 0,4 % ÜPP eelarvest kulutatakse praegu neile vahenditele;

Praegune olukord ja eesmärgid

on seisukohal, et põllumajandustootjad seisavad järjest rohkem silmitsi hinnavolatiilsusega, millel on eri põhjuseid, nt põllumajandusturgude ebastabiilsus ja puudulikkus, globaliseerumine ning põllumajandusturgude keerukus, pakkumise suurem muutlikkus tulenevalt kliima ebastabiilsusest, suurematest terviseohtudest ja toidutarnete ebakindlast tasakaalust;

peab vajalikuks võtta vastu mõjusam ja sidusam poliitika sihtotstarbeliste instrumentidega ELi ja riiklikul tasandil, et tagada multifunktsionaalne jätkusuutlik põllumajanduslik tootmine kogu liidus õiglaste ja tasuvate hindadega, vähendades eelkõige kahjulikku mõju neile ettevõtjatele, keda hinnavolatiilsus kõige enam mõjutab;

märgib, et eri põllumajandussektorid on hinnavolatiilsusest erinevalt mõjutatud ning riiklike poliitikavahendite või mõju leevendamise strateegiate kalibreerimist tuleb kohandada iga sektori jaoks ja vastavalt põllumajandustootjate ees seisvatele tegelikele, praegustele ja tulevastele ohtudele;

märgib, et sellal kui Euroopa Liit vähendab järk-järgult strateegilist toetust põllumajandusele, teevad tema konkurendid maailmaturul, eriti Ameerika Ühendriigid, Brasiilia ja Hiina, kättesaadavaks väga märkimisväärsed ja järjest suuremad avaliku sektori vahendid uute riskipoliitika mudelite väljatöötamiseks ja instrumentide loomiseks oma põllumajandustootjate kaitsmiseks hinnavolatiilsuse mõjude eest;

juhib tähelepanu, et Euroopa Liit on ainus põllumajandusturul tegutseja, kelle põllumajanduspoliitika tugineb toodanguga sidumata toetusele, kusjuures aastate jooksul on vähendatud põllumajandusele antavat strateegilist toetust;

märgib, et Ameerika Ühendriigid töötasid oma 2014. aasta põllumajandusseadusega (Farm Bill) välja konkreetsed kindlustuspoliitikad eri põllumajandussektorite jaoks;

juhib tähelepanu, et ÜPP on viimaste aastakümnetega järjepidevalt arenenud ning selle peamised eesmärgid – tagada põllumajandustootjatele inimväärne elatustase ja võimaldada tarbijatele stabiilsed ja turvalised toidutarned taskukohaste hindadega – kehtivad endiselt;

toonitab sellega seoses asjaolu, et ühine Euroopa poliitika on väga oluline sektori jaoks, mis vastutab toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse tagamise eest ning millel on väga oluline roll loodusvarade kasutamisel ning maapiirkondade säästlikus majanduslikus ja keskkonnaalases arengus;

toonitab koostoime tähtsust ÜPP ja muude ELi poliitikavaldkondade vahel;

10.

märgib, et ÜPP kõige viimaste reformidega on otsetoetused tootmisest peaaegu täielikult lahutatud, jätkatakse otsetoetuste lähendamist ning suuremas ulatuses on arvesse võetud ühiskondlikke, eriti keskkonnaalaseid küsimusi;

11.

võtab murega teadmiseks ÜPP vahendite vähendamise aastate jooksul, eriti nende vahendite osas, mis on eraldatud ühise turukorralduse meetmeteks, mis avab ÜPP renatsionaliseerimise väljavaate ja kahjustab õiglasi tingimusi ning võrdseid võimalusi ELi ühtsel turul;

12.

toonitab, et ELi põllumajandustootjate iga-aastased keskmised sissetulekud on viimase kümne aastaga kas jäänud samaks või isegi vähenenud, kusjuures tootmiskulud on jätkuvalt suurenenud, mistõttu on põllumajandusettevõtete arv oluliselt vähenenud, millega kaasneb paljude töökohtade kadumise oht maapiirkondades;

13.

on seisukohal, et komisjon peaks kasutama kogu tema käsutuses olevat ühise turukorraldusega seotud finantsvaru;

14.

peab kahetsusväärseks ühise turukorralduse vahendite väga aeglast rakendamismäära, selleks et vähendada hinnavolatiilsuse kahjulikku mõju ja tulla toime turuhäiretega;

15.

juhib tähelepanu asjaolule, et enamikku maaelu arenguprogrammide kohaselt võimaldatavatest riskijuhtimisvahenditest, usaldusfondidest, sissetuleku stabiliseerimise vahenditest ning kindlustusvahenditest kasutatakse ebaühtlaselt ja neid rahastatakse eelarvest väga piiratult;

16.

soovitab seetõttu tugevdada kehtivaid teise samba meetmeid, et suurendada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet ning kaasata tootjaorganisatsioonid tihedalt rakendamisprotsessi;

17.

kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima nii ÜPP II samba kohaselt kättesaadavate vahendite vähese kasutamise kui ka ühise turukorralduse ebapiisava rakendamise põhjuseid, et asjaomased sätted sellele vastavalt läbi vaadata;

18.

toonitab, kui oluline on säilitada praeguse ÜPP raames tootmisega sidumata otsetoetused koos ühtse pindalatoetuse kavaga, mis on kompensatsioon avalike teenuste eest ja oluline komponent põllumajandustootjate sissetuleku tagamisel ning neile teatava finantsstabiilsuse andmisel;

19.

toonitab siiski, et praegune paindlike ja mõjusate vahenditeta ÜPP ei ole nõuetekohaselt käsitlenud põllumajandustoodete turgude suuremat volatiilsust ega ole ka võimaldanud põllumajandustootjatel reageerida turusignaalidele ega töötada välja lahendusi hinnamuutustega toimetulekuks;

20.

kutsub komisjoni üles võtma kiireloomulisi meetmeid põllmajandussektori toetamiseks kõige äärepoolsemates, mägi- ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, kus tootmise ja saagikoristuse ning toodete väljapoole tootmispiirkonda turustamisega seotud kulud on palju suuremad kui muudes piirkondades, ning esitama konkreetsed näitajad turvavõrgu meetmete kasutuselevõtuks nende piirkondade põllumajandusturgude jaoks;

21.

on seisukohal, et ELi sõltumatus toidu osas ja toiduga kindlustatus ning kodanike vajadustele vastava konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku põllumajandussektori väljaarendamine kogu liidus peab jääma tulevase ÜPP strateegiliseks eesmärgiks ning esmajärjekorras tuleb tagada põllumajandustootjatele väärikas elatustase;

22.

on seisukohal, et elujõuline toidutööstus ei saa eksisteerida Euroopa põllumajandustootjateta, keda hinnavolatiilsus pidevalt mõjutab ja kes sõltuvad suuresti stabiilsetest turgudest ja hindadest ning piisavast riigipoolsest rahastamisest ja meetmetest põllumajandusettevõtete ja põllumajanduslike pereettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks;

23.

toonitab sellega seoses, kui oluline on noorte põllumajandustootjate ja uustulnukate roll Euroopa põllumajanduse tuleviku tagamise seisukohalt;

Ettepanekud

Valdkondlik korraldus ja lepinguliste suhete süsteem

24.

on seisukohal, et toormetootjad on kõige nõrgem lüli toidutarneahelas, eriti arvestades järjest kontsentreeritumat ja suurt jaemüügisektorit nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, ning neil peab olema lubatud ühineda nt kooperatiivides, tootjaorganisatsioonides või muudes sektoripõhistes liitudes;

25.

palub, et komisjon hõlbustaks lepinguliste suhete süsteemi kasutamist ja kohandaks selleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 kohaselt ELi konkurentsipoliitikat põllumajandussektori erivajadustele vastavalt, et kõigis liikmesriikides oleksid ühtsed eeskirjad ja nende täitmine oleks ühetaoline; on seisukohal, et ÜPP eesmärgid peavad olema jätkuvalt konkurentsieeskirjade suhtes ülimuslikud ning kõik algatused konkurentsiõiguse paremaks kohandamiseks põllumajandussektori eripäraga peaksid põhinema põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusel;

26.

toonitab, et tootjate läbirääkimispositsiooni toidutarneahelas tuleb tugevdada standardsete, läbipaistvate, tasakaalustatud ja kollektiivselt läbiräägitud lepingute abil, et põllumajandustootjatel oleks võimalik võidelda ebaõiglaste kaubandustavade vastu, tõsta oma konkurentsivõimet, suurendada sissetulekute stabiilsust, luua lisaväärtust ning investeerida innovatsiooni;

27.

palub komisjonil luua ELi õigusraamistiku, millega keelatakse toiduainete tarneahelas ebaausad kaubandustavad, mis võivad põhjustada hinnavolatiilsust põllumajandusturgudel;

28.

toonitab, et need lepingud peaksid olema piisavalt pikad ning neis tuleks kehtestada hinnad, makseperioodid ja muud põllumajandustoodete tarnetingimused;

29.

on seisukohal, et eri põllumajandussektorite põllumajandustootjatel peaks olema võimalik pidada lepingu tingimuste üle läbirääkimisi tootjaorganisatsioonide kaudu, mille suurus vastab nende tööstuskontsernide ja turustusühenduste suurusele, kellega nad läbirääkimisi peavad;

30.

märgib, et võimalused, mida pakuvad pikemaajalised integreeritud tarneahela lepingud, forvardlepingud, kindla marginaaliga lepingud ja võimalus kinnistada tootmiskulusid kajastavad hinnad kindlaksmääratud ajavahemikuks, võiksid olla tootjatele vahendiks, mille abil ohjata volatiilsuse mõju oma kasumimarginaalidele;

31.

usub, et uute instrumentide kasutamise võimalus peaks olema kättesaadav ka lepingulistes suhetes ning et samuti tuleb kättesaadavaks teha lepingute vahendamise vahendid;

32.

märgib, et tootmisharude vahelised organisatsioonid suurendavad usaldust ja arutelu eri sidusrühmade (tootjad, töötlejad ja turustajad) vahel ning lihtsusavad lisaväärtuse loomist ühisalgatuste kaudu, mis aitavad põllumajandustootjatel mõista turge ja tootmist paremini, edendavad häid tavasid ja turu läbipaistvust, prognoosivad tootmispotentsiaali, aitavad parandada pakkumise juhtimist ning koostada standardlepinguid, mis on kooskõlas ELi õigusnormidega;

33.

kutsub komisjoni üles julgustama ELi tasandi tootmisharudevahelisi organisatsioone kaitsma ühiselt tootjate huve kõige rohkem piiriülestele turgudele suunatud sektorites, nt puu- ja köögiviljasektoris;

34.

tunnustab Euroopa ühistute pingutusi tootjate ühendamisel ning abistamisel nende positsiooni parandamiseks väärtusahelas ning usub, et neid tuleb julgustada mängima suuremat rolli põllumajanduses, millega leevendatakse ülemäärase turuvolatiilsuse mõju;

Riskijuhtimisvahendid

35.

soovitab kliima-, tervise- ja majandusriski juhtimise vahendeid, eelkõige põllumajandustoodangu eri liiki riskikindlustusvahendeid, sissetuleku stabiliseerimise vahendeid, individuaalsete eraldiste mehhanisme ja usaldusfonde turupõhise ÜPP raames edasi arendada, et piirata hinnavolatiilsuse mõju ja soodustada tulevikku vaatavat põllumajandusettevõtete juhtimist;

36.

kutsub komisjoni üles soodustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja töötama välja uued vahendid, mis peaksid olema mitte ainult õiglased, mõjusad ja paindlikud, vaid ka mõistliku hinnaga ja põllumajandustootjatele kättesaadavad, et hoida ära ja juhtida hinnavolatiilsusega seotud riske ja panna alus ÜPP tulevaste reformide arutamiseks;

37.

toonitab, et need vahendid, mida hakatakse kasutama koos otsetoetuste süsteemiga, peavad olema tagatud piisavate ressurssidega, et suurendada põllumajandustootmise vastupanuvõimet ja vähendada seejuures vajadust tagantjärele kriisiohjamise järele;

38.

on seisukohal, et valdkondlikult hallatavad põllumajandustootjate algatusel loodud usaldusfondid võivad teataval määral stabiliseerida põllumajandustootjate sissetulekuid, kui nende toodete kasumimarginaalid kõiguvad;

39.

on ka seisukohal, et need usaldusfondid ei peaks asendama liidu antavat toetust ja neid tuleks kombineerida riikliku toetusega;

40.

kutsub ühtlasi komisjoni üles olema algataja ja pakkuma stiimuleid selliste fondide asutamiseks, tagades seejuures, et kõikide uute riskijuhtimissüsteemide puhul tuleb austada ja vajaduse korral täiendada liikmesriikide tasandil vastu võetud kindlustussüsteeme;

41.

on seisukohal, et hinnavolatiilsust saab ohjata ka riiklikul tasandil, ning kutsub liikmesriike üles võtma oma maksueeskirjades arvesse turu volatiilsust, võimaldades põllumajandustootjatel luua individuaalseid eraldiste mehhanisme, mis võiksid olla maksuvabad;

42.

on seisukohal, et põllumajandustootjad, eriti oma majapidamisse investeerinud tootjad, on majanduslikult kõige kaitsetumate turgudel osalejate hulgas;

43.

on ühtlasi seisukohal, et investeeringute kaotamise ennetamiseks tuleks luua ÜPP vahendid, nagu mõjus abi rahavoogude osas või kohustuslik ettevaatusvaru;

44.

toonitab asjaolu, et põllumajandusettevõtted saavad endale lubada innovatsiooni vaid siis, kui kapitalikulud on madalad ja teatav likviidsuse tase on kättesaadav; rõhutab sellega seoses, et stabiilne sissetulek on üks eeltingimusi, mis võimaldab põllumajandustootjatel laenu saada;

45.

märgib, et pangandussektori tegevusel on tootjatele terav mõju ning põllumajandustootjate kasvavad võlad lisavad sektorile volatiilsuse ajal koormust;

46.

toonitab, kui oluline on teavitada põllumajandustootjaid paremini Euroopa Investeerimispanga kesksest rollist maapiirkondade majanduse toetamisel ja arendamisel ning sellest, kuidas kasutada innovatiivseid rahastamisvahendeid;

47.

on seisukohal, et parem teave põllumajanduslike majapidamiste kaasajastamise, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõimelisuse kohta tuleb teha põllumajandustootjatele ja põllumajandustootjate organisatsioonidele kättesaadavaks ning samas tuleb korraldada koolituskursusi riskiohjamise, turuandmete, marginaalide ja volatiilsuse kohta;

48.

kutsub komisjoni üles võtma tihedas koostöös riiklike asutuste ja põllumajandusorganisatsioonidega vastu teadlikkuse tõstmise kava II samba ja ühise turukorralduse raames kättesaadavate riskiohjamisvahendite kohta;

49.

kutsub liikmesriike ja kohalikke asutusi üles tugevdama oma põllumajandushariduse ja kutsekoolituse kavades eespool nimetatud aspekte;

50.

usub, et üks võimalus turgude stabiliseerimiseks ja hinnavolatiilsuse vähendamiseks on tagada nõudluse ja pakkumise parem tasakaal;

Põllumajandusturg ja hinnavaatluskeskused

51.

on seisukohal, et põllumajandusturud peavad olema läbipaistvad, mida on peamiselt võimalik saavutada sellega, kui teha hindu ja kulusid puudutava olemasoleva teabe avaldamine ajakohasemaks, kergesti kättesaadavaks ja kõigile tarneahela sidusrühmadele (tootmisest turustamiseni) kasulikuks, piirates seeläbi hindadega spekuleerimist ja hinnavolatiilsust;

52.

märgib siiski, et hindade läbipaistvus iseenesest ei aita parandada põllumajandustootjate vastupidavust hinnavolatiilsusele ega lahenda struktuurseid puudusi turukorralduses, nt pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust;

53.

julgustab koostama üleeuroopalist kaarti, mis näitaks reaalajas põllumajandustoodete kättesaadavust;

54.

väljendab heameelt täiendavate turuseirevahendite laiendamise üle muudesse sektoritesse;

55.

toonitab, kui olulise eelise annab põllumajandustootjatele kõigi teiste sidusrühmadega lepingute üle läbirääkimiste pidamisel teadlikkus hindade kujunemisest ja hinnaliikumistest ning pakkumise suundumustest;

56.

soovitab luua Euroopa põllumajandustoodete hindade vaatluskeskused, mis kataksid kogu ahela tootjahindadest lõpliku müügihinnani, et põllumajandusturge jätkuvalt segmentide kaupa analüüsida;

57.

soovitab kaasata majandusala sidusrühmad, tehes vastavalt asjaomaste sektorite eri vajadustele üks või kaks korda kuus kättesaadavaks hinnaliikumisi ning lühiajalisi ja keskmise perioodi prognoose kajastavad ajakohased ja asjakohased andmed;

58.

nõuab tungivalt, et komisjon annaks vaatluskeskuste käsutusse vajalikud vahendid, et neil oleks võimalik anda soovitusi ja mitte pelgalt tegelda häirete seirega;

Kriiside ennetamise ja ohjamise vahendid

59.

on seisukohal, et traditsioonilised ÜPP kriisiohjamisvahendid (riiklik sekkumine ja eraladustamine) ei ole globaliseerunud majanduses piisavalt mõjusad;

60.

kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja avaliku ja erasektori vahendid, mida saab omavahel kombineerida ja/või üksteisega täiendada, millega kaasneb sihtotstarbeline siduv varajase hoiatamise mehhanism, et tagada turgude nõuetekohane toimimine ja seista vastu turukriisidele;

61.

on seisukohal, et komisjon peaks kasutama kriiside vastu võitlemiseks kõiki tema käsutuses olevaid ühise turukorralduse vahendeid;

62.

väljendab kahetsust kriisireservi vähese kasutamise üle, mis tuleneb peamiselt eelarve-eeskirjadest, eriti aastasuse põhimõttest, ning komisjoni kaalutlusõigusest rahaliste vahendite reservist vabastamisel;

63.

nõuab seetõttu kriisireservi arvamist ÜPP eelarvest välja ja selle kasutamist kriisiohjevahendite rahastamisallikana;

64.

käsitleb vastutsüklilisi meetmeid kriiside ennetamise ja ohjamise vahendina koos riskijuhtimise vahenditega, mille kaudu EL saab sekkuda põllumajandusturgudel vääramatust jõust tingitud kriiside korral, et hoida ära suuri hinnakärpeid;

65.

kutsub komisjoni üles uurima, kuidas töötada välja mehhanismid hinnavolatiilsusest tulenevate kriiside ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks vastutsükilisi abivahendeid kasutades, ning võimaldama aasteelarves suuremat paindlikkust mitmeaastase rahastamispaketi raames, et vastutsüklilisi abivahendeid arvesse võtta;

o o

66.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/108

P8_TA(2016)0505

Tiibeti budistliku õppekeskuse Larung Gari ja Ilham Tohti juhtumid

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta (2016/3026(RSP))

(2018/C 238/09)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tiibeti kohta, eriti 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni kava kohta kehtestada Tiibetis põhiliseks õpetuskeeleks hiina keel (1), 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Tiibeti, eelkõige nunnade ja munkade enesepõletamiste kohta (2) ja 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Tiibetis (3),

—	võttes arvesse oma 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine (4) ning 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta (5),

—	võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta (6),

—

võttes arvesse Hiina valitsuse ja dalai-laama kõrgete esindajate vahel aastatel 2002–2010 toimunud üheksat kõnelustevooru; võttes arvesse Hiina valget raamatut Tiibeti kohta pealkirjaga „Tiibeti arenguteekonda suunab vääramatu ajalooline tõus“, mille Hiina riiginõukogu teabeamet avaldas 15. aprillil 2015; võttes arvesse XIV dalai-laama esindajate 2008. aasta memorandumit ja 2009. aasta teadet tõelise autonoomia kohta,

—	võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele usuvabadus ning artiklit 4, mis kaitseb vähemusrahvuste õigusi,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski märkusi, mille ta esitas 29. juunil 2015. aastal pärast ELi ja Hiina 17. tippkohtumist Hiina peaministri Li Keqiangiga peetud ühisel pressikonverentsil ja milles ta väljendas ELi muret sõnavabaduse ja ühinemisvabaduse pärast Hiinas, sealhulgas seoses selliste vähemusrahvuste nagu tiibetlaste ja uiguuride hulka kuuluvate isikute olukorraga, ning õhutas Hiinat jätkama sisulist dialoogi dalai-laama esindajatega,

—	võttes arvesse Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee korraldatud, 2015. aasta augustis toimunud kuuendat Tiibeti tööfoorumit,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 23. septembri 2014. aasta avaldust, milles ta mõistis hukka uiguuri majandusprofessorile Ilham Tohtile mõistetud eluaegse vanglakaristuse ning nõudis tema kohest ja tingimusteta vabastamist,

—	võttes arvesse 1995. aastal alguse saanud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 34. vooru, mis toimus 30. novembril ja 1. detsembril 2015. aastal Beijingis,

—	võttes arvesse asjaolu, et 11. oktoobril 2016. aastal anti Ilham Tohtile inimõiguste kaitsmise eest Martin Ennalsi auhind ning et 2016. aasta septembris sai ta Sahharovi mõttevabaduse auhinna nominendiks,

—	võttes arvesse 2003. aastal alguse saanud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 22. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“,

—	võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

arvestades, et ELi ja Hiina vahelise pikaajalise partnerluse keskmes peab jätkuvalt olema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete edendamine ja tunnustamine vastavalt ELi võetud kohustusele nimetatud väärtusi oma välistegevuses kõrgel hoida ning Hiina poolt väljendatud huvile järgida oma rahvusvahelises ja arengukoostöös neid samu väärtusi;

arvestades, et Hiina valitsus on seoses oma arengueesmärkidega teatanud, et püüab võtta endale olulisemat osa selliste globaalprobleemide lahendamisel nagu rahvusvaheline rahu ja julgeolek ja kliimamuutused, ning omandada suuremat mõju maailmapoliitika ja -majanduse juhtimisel, ning on kohustunud tugevdama õigusriigi põhimõtteid;

arvestades, et 29. juunil 2015. aastal aset leidnud ELi ja Hiina 17. tippkohtumine viis kahepoolsed suhted uuele tasandile, ning arvestades, et EL tõotab oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus seada inimõigused kõigi kolmandate riikide, sh strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse; arvestades, et 12.–13. juulil 2016. aastal toimunud ELi ja Hiina 18. tippkohtumise järeldustes märgitakse, et ELi ja Hiina vahelise inimõigustealase dialoogi järgmine voor korraldatakse enne 2016. aasta lõppu;

arvestades, et viimastel kümnenditel on Hiina saavutanud edu majanduslike ja sotsiaalsete õiguste järgimisel, mis kajastavad tema prioriteedina märgitud inimeste õigust elatisele ja arengule, kuid samas on tema saavutused poliitiliste ja kodanikuõiguste valdkonnas ning inimõiguste edendamisel tagasihoidlikud;

arvestades, et 2. detsembril 2015. aastal Beijingis toimunud ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 34. vooru käigus väljendas EL muret vähemuste hulka kuuluvate isikute, eriti Tiibeti ja Xinjiangi elanike õiguste järgimise ning usu- ja veendumusvabaduse tunnustamise pärast; arvestades, et ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 34. vooru ajal käsitleti Ilham Tohti juhtumit;

arvestades, et maailma suurimat Tiibeti budismi keskust, 1980. aastal asutatud Larung Gari ähvardavad praegu Hiina valitsuse kavandatud ulatuslikud lammutustööd eesmärgiga vähendada akadeemia suurust poole võrra, tõsta jõuga välja umbes 4 600 selle elanikku ja hävitada umbes 1 500 eluruumi; arvestades, et Hiina ametivõimude väitel on lammutamine vajalik „parandus- ja ratsionaliseerimistööde teostamiseks“;

G.	arvestades, et väljatõstmisele kuuluvad isikud tahetakse vägisi saata nn patriootliku kasvatustöö õppustele; arvestades, et kolm akadeemias viibinud nunna sooritasid enesetapu protestiks Larung Garis toimuvate ulatuslike lammutustööde vastu;

arvestades, et 2009. aastast alates on teadete kohaselt äärmiselt suur arv tiibetlasi (enamasti mungad või nunnad) end põlema süüdanud, et protesteerida Hiina piirava poliitika vastu Tiibetis ning toetada dalai-laama tagasitulekut ja usuvabaduse õigust Sichuani provintsi Aba/Ngawa maakonnas ja Tiibeti kiltmaa muudes osades;

arvestades, et Tema Pühaduse dalai-laama esindajad on pöördunud Hiina Rahvavabariigi valitsuse poole, et leida Tiibeti küsimusele mõlemale poolele kasulik lahendus; arvestades, et viimaste aastate jooksul ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel edusamme toimunud, sest viimane kõnelustevoor toimus 2010. aastal ja praegu on läbirääkimised külmutatud;

arvestades, et uiguuri majandusprofessorile Ilham Tohtile, kes vahistati 2014. aasta jaanuaris, mõisteti 23. septembril 2014 eluaegne vangistus separatismi õhutamise süüdistuse alusel; arvestades, et kinni peeti ka Ilham Tohti seitse endist üliõpilast ja neile mõisteti kolme kuni kaheksa aasta pikkused vanglakaristused väidetava koostöö eest professor Tohtiga;

K.	arvestades, et väidete kohaselt ei järgitud nõuetekohast kohtumenetlust, eriti seoses õigusega asjakohasele kaitsele;

L.	arvestades, et Xinjiangi piirkonnas, kus uiguuri moslemite etniline vähemus peamiselt elab, on korduvalt toimunud etnilised rahutused ja vägivallapuhangud; arvestades, et Ilham Tohti on alati separatismi ja vägivalda tõrjunud ning otsinud uiguuri kultuuri austamisel põhinevat lepitust;

nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud peataksid Larung Gari lammutamise ja selle elanike väljatõstmise ning austaksid nii toimides usuvabadust kooskõlas inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvaheliste kohustustega;

kutsub Hiina ametivõime üles algatama dialoogi ja suhtlema Larung Gariga seotud sündmustega seoses konstruktiivselt kohaliku kogukonna ja selle usujuhtidega, ning lahendama ülerahvastatud usuakadeemiatega seotud mured, lubades tiibetlastel asutada rohkem akadeemiaid ja ehitada rohkem rajatisi; nõuab Larung Gari lammutustöödega seoses välja tõstetud tiibetlastele piisavat hüvitist ja ümbermajutamist nende valitud kohta, et nad saaksid oma usulist tegevust jätkata;

mõistab hukka Barkhamis rahvakohtu poolt kümnele tiibetlasele viie kuni neljateistkümne aasta pikkuste vanglakaristuste mõistmise selle eest, et nad osalesid Tema Pühaduse dalai-laama 80. sünnipäeva tähistamisel Ngawa maakonnas;

väljendab sügavat muret inimõiguste olukorra halvenemise pärast Tiibetis, mis on kaasa toonud enesesüütamisjuhtude sagenemise; suhtub kriitiliselt kasvavasse sõjalise jõu demonstreerimisse Tiibeti kiltmaal, mis üksnes süvendab pingeid kõnealuses piirkonnas; mõistab hukka järelevalvesüsteemide üha ulatuslikuma kasutamise Tiibeti kodumajapidamistes;

väljendab muret mitmesuguste vähemuste, eriti tiibetlaste ja uiguuride üha rõhuvamale korrale allutamise pärast, kuna nende põhiseadusest tulenevat kultuurilist väljendusvabadust, usuvabadust, sõnavabadust ning rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadust piiratakse üha rohkem, mis muudab küsitavaks väited, et Hiina järgib õigusriigi põhimõtet ja oma rahvusvahelisi kohustusi; nõuab ametiasutustelt nimetatud põhivabaduste austamist;

väljendab muret julgeolekuseaduste paketi vastuvõtmise ja selle mõju pärast Hiina vähemustele, eriti terrorismivastast võitlust käsitleva seaduse pärast, mis võib viia Tiibeti kultuuri ja usu rahumeelsete väljendusviiside eest karistamiseni, samuti 1. jaanuaril 2017 jõustuva rahvusvaheliste vabaühenduste juhtimise seaduse pärast, mis seab inimõigusorganisatsioonid valitsuse range kontrolli alla, kusjuures tegemist on kitsalt ülalt-alla lähenemisviisiga selle asemel, et ergutada kohaliku ja keskvalitsuse ning kodanikuühiskonna vahelist partnerlust;

nõuab tungivalt, et Hiina valitsus muudaks julgeolekuseaduste paketi neid sätteid, millega piiratakse kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusruumi ja suurendatakse valitsuse kontrolli usutavade üle; kutsub Hiina valitsust üles looma ja tagama kõigile vabaühendustele ja inimõiguste kaitsjatele õiglast ja turvalist keskkonda, et nad saaksid riigis vabalt tegutseda; see võiks oluliselt täiendada riigipoolset sotsiaalteenuste osutamist alt-üles lähenemisviisiga ning aitata kaasa sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste ja kodanikuõiguste edendamisele;

kutsub Hiina valitsust üles taasalustama Tiibeti esindajatega dialoogi, mille Hiina 2010. aastal katkestas, ning leidma Tiibeti kriisile kaasavat poliitilist lahendust; nõuab põhiseaduses sätestatud tiibetlaste sõna-, ühinemis- ja usuvabaduse austamist; on veendunud, et vähemuste õiguste austamine on demokraatia ja õigusriigi oluline element ning poliitilise stabiilsuse säilitamiseks vältimatult vajalik;

mõistab karmilt hukka Ilham Tohti vangistamise, kes kannab eluaegset vanglakaristust väidetava separatismi õhutamise tõttu; taunib asjaolu, et ei järgitud nõuetekohast kohtumenetlust ja ta ei saanud kasutada õigust asjakohasele kaitsele; nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud järgiksid normi, mille kohaselt tuleb pereliikmetele võimaldada üks külastus kuus;

10.

nõuab Ilham Tohti ja tema juhtumiga seoses kinni peetud toetajate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; nõuab lisaks Ilham Tohti tööloa taastamist ja talle liikumisvabaduse tagamist Hiinas ja väljaspool Hiinat;

11.

tuletab meelde, kui oluline on, et EL tõstataks küsimuse inimõiguste rikkumisest Hiinas, eelkõige seoses Tiibeti ja Xinjiangi vähemustega, ning seda iga poliitilise ja inimõiguste alase dialoogi korral Hiina ametivõimudega, kooskõlas ELi võetud kohustusega võtta Hiinaga seoses tugev, selge ja ühtne seisukoht, sealhulgas iga-aastaste inimõiguste alaste dialoogide korral; juhib lisaks tähelepanu sellele, et käimasoleva reformiprotsessi ja üha ulatuslikuma ülemaailmsel tasandil sekkumise raames on Hiina võtnud kasutusele rahvusvahelise inimõigusalase raamistiku, allkirjastades rea rahvusvahelisi inimõigusalaseid lepinguid, ning nõuab seetõttu dialoogi jätkamist Hiinaga, et panna teda oma kohustusi täitma;

12.

taunib asjaolu, et ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi 35. voor ei toimu tõenäoliselt enne 2016. aasta lõppu, nagu varem oli kokku lepitud; nõuab tungivalt, et Hiina valitsus nõustuks kõrgetasemelise dialoogiga 2017. aasta esimestel nädalatel;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 118.

(2) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 121.

(3) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 69.

(4) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80.

(5) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0458.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/112

P8_TA(2016)0506

Rohingja vähemuse olukord Myanmaris

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon rohingja vähemuse olukorra kohta Myanmaris (2016/3027(RSP))

(2018/C 238/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Myanmaris ja rohingja moslemite olukorra kohta, eelkõige 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni (1),

—	võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi ELi Myanmari/Birma-strateegia kohta,

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi strateegia Myanmaris/Birmas: eripartnerlus demokraatia, rahu ja heaolu edendamiseks“,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldust Myanmari Liidu Vabariigi uue valitsuse ametisseastumise puhul,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 2. detsembri 2016. aasta avaldust hiljutise vägivalla eskaleerumise kohta Myanmaris,

—	võttes arvesse ühist pressiteadet ELi ja Myanmari vahel 25. novembril 2016. aastal toimunud kolmanda inimõigustealase dialoogi kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2015. aasta järeldusi kodakondsusetuse kohta,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 29. novembri 2016. aasta ja Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. novembri 2016. aasta hiljutisi teateid inimõiguste olukorra halvenemise kohta Arakani osariigi põhjaosas,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 20. juuni 2016. aasta aruannet „Rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukord Myanmaris“,

—	võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 24. märtsil 2016. aastal vastuvõetud resolutsiooni (31/24) inimõiguste olukorra kohta Myanmaris,

—	võttes arvesse Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. märtsi 2016. aasta aruannet,

—	võttes arvesse 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

—	võttes arvesse 1954. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

—	võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024,

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 18–21,

—	võttes arvesse 1966. aasta rahvusvahelist kodanike ja poliitiliste õiguste pakti ja1966. aasta rahvusvahelist majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse ASEANi põhikirja,

—	võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) inimõigustega tegelevate parlamendiliikmete 2015. aasta aprilli aruannet „Rohingja kriis ning hirmutegude läbiviimise oht Myanmaris: ASEANi probleem ja üleskutse tegudele“,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra’ad Al Hussein kirjeldas oma 20. juuni 2016. aasta aruandes rohingjade vastu suunatud pidevaid ja raskeid õiguste rikkumisi, sealhulgas meelevaldne kodakondsusest ilmajätmine, mille tagajärjel puudub neil kodakondsus, vaba liikumise range piiramine, elu ja julgeoleku ohustamine, tervishoiu ja haridusega seotud õiguste eiramine, sunnitöö, seksuaalvägivald ning poliitiliste õiguste piiramine, „mis võivad kujutada endast inimsusevastaseid kuritegusid“; arvestades, et Zeid Ra’ad Al Hussein märkis, et rohingjad on tõrjutud kõrvale paljudelt ametialadelt ning vajavad eridokumente haiglasse pääsemiseks, mis on kaasa toonud viivitusi ning mille tagajärjel on sünnituse käigus surnud lapsi ja emasid; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Bangladeshis Cox’s Bazari linnas asuva esinduse juht John McKissick teatas hiljuti ametlikult, et Myanmari territooriumi püütakse etniliselt puhastada rohingja moslemivähemusest; arvestades, et rohingja vähemuse inimõiguste rikkumine on võrreldav kollektiivse karistamisega;

arvestades, et 9. oktoobril 2016 ründasid relvastatud mehed kolme politseipunkti Bangladeshi piiri lähistel, tapsid üheksa politseinikku ja võtsid kaasa palju relvi; arvestades, et Myanmari valitsus väitis, et relvastatud isikud olid rohingja võitlejad ning kuulutas seejärel Maungdaw piirkonna „operatsioonide alaks“, kus kehtib liikumiskeeld ja muud karmid piirangud ka ajakirjanikele ja välisvaatlejatele, keda sellele alale enam ei lubata;

arvestades, et inimõiguste organisatsioonide andmetel on kohalikud allikad teatanud, et valitsusjõud rikuvad nn operatsioonide alal rängalt inimõigusi; arvestades, et Myanmari valitsus on teatanud 69 väidetava võitleja ja 17 julgeolekujõudude liikme surmast, kusjuures seda väidet ei ole võimalik sõltumatult kontrollida juurdepääsupiirangute tõttu;

D.	arvestades, et 3. novembril 2016. aastal toimunud teine rünnak piirivalvepunktile põhjustas ühe politseiniku surma;

E.	arvestades, et inimõiguste organisatsioonid, eeskätt Human Rights Watch, on satelliidipilte kasutades andnud teada kodude ja teiste hoonete laiaulatuslikust hävitamisest Arakani osariigi põhjaosas, millele VVOdel ja sõltumatutel vaatajatel ei ole praegu juurdepääsu;

arvestades, et Myanmari valitsus korraldas 2. ja 3. novembril 2016 valitsuse juhitud ringkäigu Maungdaw konfliktist mõjutatud piirkondades, millest võttis osa üheksaliikmeline välisriikide suursaadikute delegatsioon, kuhu kuulus ka ÜRO kohalik koordinaator, mis võimaldas neil kinnitada, et nad nägid mitmes linnas põlenud hooneid;

G.	arvestades, et viimastel nädalatel on vähemalt 25 000 rohingjat põgenenud naaberriik Bangladeshi ja Arakani osariigi põhjaosas on vägivalla tõttu hinnanguliselt 30 000 elanikku kodudest lahkunud; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on Malaisias registreerinud üle 56 000 rohingja;

arvestades, et 2011. aastast on Myanmar astunud samme majanduse ja poliitilise süsteemi reformimiseks; arvestades siiski, et sõjaväel on riigiasjadele endiselt ebaproportsionaalselt suur mõju; arvestades, et 2015. aasta novembris valiti uus parlamendikoosseis ja 2016. aasta märtsis asus ametisse demokraatlikult valitud valitsus;

arvestades, et vastusena sellele lõpetasid EL ja teised ülemaailmsed osalejad oma sanktsioonid ning võimaldasid Myanmaril hakata taas osalema ülemaailmsetes poliitilistes ja majandusstruktuurides; arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel on olnud märkimisväärne osa reformi- ja avanemisprotsessis ning nad on muu hulgas andnud arvestatavat arenguabi, koolitust ja teinud tehnilist koostööd, edendanud kogu riiki hõlmava relvarahukokkuleppe sõlmimist ja kaubandust algatusega „Kõik peale relvade“; arvestades, et EL ja Myanmar peavad igal aastal inimõiguste dialoogi;

arvestades, et siiski on jäänud palju probleeme, sealhulgas inimõiguste valdkonnas ja eriti rohingja moslemivähemuse olukorra osas; arvestades, et üle miljoni rohingja moslemi on elanud põlvkondade vältel Myanmaris, kuid on praegu üks kõige enam tagakiusatud vähemusi maailmas; arvestades, et pärast 1982. aasta Birma kodakondsusseadust on nad olnud ametlikult kodakondsuseta; arvestades, et rohingjad on Myanmari ametivõimude ja naaberriikide silmis soovimatud isikud, kuigi mõned naaberriigid on vastu võtnud suurel hulgal pagulasi; arvestades, et Myanmari õigusraamistikuga on vähemuste diskrimineerimine institutsionaliseeritud ja see on jätnud rohingjad kodakondsuseta, sest nende ajutised isikutunnistused (valged kaardid) tunnistati 2015. märtsis kehtetuks ja 2012. aastast ei ole neil olnud võimalust saada oma lastele sünnitunnistust;

arvestades, et Myanmari võimud eiravad jätkuvalt rohingjade kõige põhilisemaid õigusi; arvestades, et ASEANi inimõigustega tegelevate parlamendiliikmete 2015. aasta aprilli aruande kohaselt elas aruande koostamise ajal ligikaudu 120 000 rohingjat endiselt Arakani osariigis asuvas rohkem kui 80 riigisiseses ümberasumislaagris, kus on piiratud juurdepääs humanitaarabile, ning üle 100 000 rohingja on viimastel aastatel põgenenud mööda merd või maad teistesse riikidesse, sageli inimkaubitsejate abiga, ning paljud on sel ohtlikul teekonnal hukkunud;

arvestades, et väidetavalt kasutavad Myanmari relvajõud rahvusvähemuste hirmutamiseks laialdaselt vägistamist, millel on ohvritele laastavad tagajärjed; arvestades, et konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimustega tegelev ÜRO peasekretäri eriesindaja Zainab Hawa Bangura on väljendanud sellega seoses tõsist muret; arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on lisanud vägistamise ja muud seksuaalvägivalla vormid sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude loetellu; arvestades, et eriti tuleb rõhutada, et rohingja naised kannatavad mitmekordse diskrimineerimise all, mille hulka kuulub seksuaalne väärkohtlemine ja sundsteriliseerimine;

arvestades, et tõsist muret tekitab lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste – nende seas ka rohingjade – olukord Myanmaris, keda kriminaliseeritakse siiani ja kelle üle mõistetakse kohut koloniaalajast pärineva karistusseadustiku 377. jaotise alusel ning keda jätkuvalt meelevaldselt vahistatakse ja kinni peetakse, hirmutatakse, rünnatakse füüsiliselt ja seksuaalselt ning kellele keelatakse tervishoiuteenuseid;

arvestades, et Aung San Suu Kyi teatas kohtumisel Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Yanghee Leega, et valitsus ei kasuta sõna „rohingja“ (sõjaväelise diktatuuri ajal valitsenud poliitika jätkamine), kuna seda peetakse vaenu õhutavaks, nagu ka sõna „bengali“, ning et selle asemel soovitatakse kasutada uut terminit „moslemikogukond Arakani osariigis“;

O.	arvestades, et Myanmar on püüdnud rahuprotsessi edendada, lisaks valmistab ta ette riiklikku rahukonverentsi; arvestades, et äärmiselt tähtis on säilitada riiklik relvarahu ja kaasata kõik etnilised relvastatud rühmitused, et tagada riigis rahu, heaolu ja ühtsus;

on äärmiselt mures teadete pärast vägivaldsete kokkupõrgete kohta Arakani osariigi põhjaosas ning mõistab hukka inimeste tapmise, elatusvahendite ja peavarju kaotamise, samuti Myanmari relvajõudude ebaproportsionaalse jõu kasutamise; kinnitab, et Myanmari ametivõimud on kohustatud uurima 9. oktoobri 2016. aasta rünnakuid ja võtma süüdlased vastutusele, kuid seda tehes tuleb järgida inimõiguste standardeid ja kohustusi;

nõuab tungivalt, et sõjavägi ja julgeolekujõud lõpetaksid viivitamata rohingjade tapmise, ahistamise ja vägistamise ning nende kodude põletamise;

väljendab heameelt selle üle, et Myanmari valitsus teatas komisjoni moodustamisest Arakani osariigi hiljutiste vägivaldsete sündmuste uurimiseks; palub, et Myanmari valitsus lubaks ÜRO ja teistel välisvaatlejatel osaleda Arakani osariigi Maungdawi piirkonna hiljutiste sündmuste, sh 9. oktoobri 2016. aasta rünnakute ja neile järgnenud valitsuse meetmete uurimises; rõhutab, et süüdlased tuleb nõuetekohaselt vastutusele võtta ja rikkumiste ohvritele tuleb kahju asjakohaselt hüvitada;

rõhutab, et see on alles esimene samm laiema eesmärgi suunas – teha lõpp karistamatusele rohingja vähemuse vastaste kuritegude eest; on eriti šokeeritud teadetest seksuaalvägivalla kasutamise kohta hirmutamise vahendina ja sõjarelvana rohingja vähemuse mahasurumiseks ning nõuab, et nende kuritegude toimepanijad antaks kohtu alla;

nõuab lisaks, et Myanmari valitsus lubaks viivitamata toimetada humanitaarabi kõikidesse konfliktipiirkondadesse ja kõigile põgenikele;

nõuab, et Myanmari valitsus ja tsiviilasutused lõpetaksid kohe rohingja vähemuse kohutava diskrimineerimise ja segregatsiooni;

kutsub seepärast Myanmari valitsust üles reformima 1982. aasta kodakondsusseadust ja taastama rohingja vähemuse kodakondsuse; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus ja Arakani osariigi ametivõimud hakkaksid viivitamata kõiki lapsi vahetult pärast sündi registreerima;

palub Myanmari valitsusel kaotada Arakani osariigis kõik tarbetud, diskrimineerivad ja ebaproportsionaalsed piirangud;

kutsub Myanmari valitsust üles võitlema inimkaubanduse ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu;

10.

palub, et Myanmari valitsus parandaks koostööd ÜROga, sealhulgas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ja erimenetluste volitatud esindajatega; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus viiks ellu soovitused, mis esitati ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioonis 31/24 inimõiguste olukorra kohta Myanmaris; palub, et Myanmari valitsus kutsuks ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürood avama Myanmaris täielike volituste ja piisava personaliga esinduse;

11.

kutsub Myanmari valitsust üles mõistma ühemõtteliselt hukka igasuguse rassi- või usuviha õhutamise, võtma meetmeid, et teha lõpp vihakõnele, sh radikaalsete budistlike rühmituste poolt, ning võitlema rohingja vähemuse sotsiaalse diskrimineerimise ja vaenamise vastu; palub lisaks, et Myanmari valitsus tagaks usu- ja veendumusvabaduse, mis on üldine õigus;

12.

kutsub Sahharovi auhinna laureaati Aung San Suu Kyid üles kasutama oma juhtivat positsiooni Myanmari valitsuses, et parandada rohingja vähemuse olukorda; tuletab meelde 18. mail 2015. aastal Aung San Suu Kyi erakonna pressiesindaja poolt tehtud avaldust, mille kohaselt Myanmari valitsus peaks taastama rohingja vähemuse kodakondsuse;

13.

soovitab, et nende riikide valitsused, kuhu suundub rohingja pagulaste vool, teeksid tihedat koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, kellel on tehnilised ekspertoskused pagulase staatust puudutavaks sõelumiseks ning volitused pagulaste ja kodakondsuseta isikute kaitsmiseks; nõuab tungivalt, et nende riikide valitsused järgiksid tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ega sunniks rohingja pagulasi tagasi pöörduma, vähemalt seni, kuni nende olukorrale on leitud rahuldav ja inimväärne lahendus; kutsub eelkõige Bangladeshi üles lubama rohingjadel riiki siseneda ning tunnustab samal ajal Bangladeshi seniseid jõupingutusi sadade tuhandete pagulaste vastuvõtmisel;

14.

väljendab heameelt nõukogu 20. juuni 2016. aasta järelduste üle ELi strateegia kohta Myanmaris; on veendunud, et ELil on strateegiline huvi tugevdada sidemeid Myanmariga; on arvamusel, et uuel valitsusel on ajalooline võimalus ja samas ka kohustus tugevdada demokraatiat ning saavutada rahu, rahvuslik leppimine ja heaolu; on seisukohal, et ELi ja Myanmari suhete edasine arendamine peab sõltuma inimõiguste olukorra parandamisest selles riigis;

15.

kordab lisaks nõukogu järeldustes esitatud üleskutset rajada tõhusad demokraatlikud institutsioonid ja tugev kodanikuühiskond, austada põhiõigusi ja -vabadusi ning edendada head juhtimistava;

16.

kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama regulaarseid kahepoolseid dialooge inimõiguste teemal ning arutama üksikasjalikult olukorda seoses probleemsete seadustega ja vähemuste, eelkõige rohingjade diskrimineerimisega, ning teavitama Euroopa Parlamenti arutelude tulemustest;

17.

palub, et EL ja liikmesriigid toetaksid jätkuvalt Myanmari uusi demokraatlikke struktuure ja keskenduksid eriti tehnilisele koostööle, et aidata parandada mitmesuguseid riigi funktsioone;

18.

nõuab, et EL ja liikmesriigid jätkaksid Myanmari jälgimist ÜRO Inimõiguste Nõukogus vastavalt päevakorrapunktile 4;

19.

nõuab, et EL toetaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti püüdlusi aidata rohingja pagulasi Lõuna- ja Kagu-Aasias;

20.

nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmset tegevuskava aastateks 2014–2024, mille eesmärk on kaotada kodakondsusetus;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0316.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/117

P8_TA(2016)0507

Massihauad Iraagis

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon massihaudade kohta Iraagis (2016/3028(RSP))

(2018/C 238/11)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja-Iraagis ja Mosulis (1), 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis (2), 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta (3), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS) (4), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni hiljutiste ISISe/Daeshi rünnakute ja inimröövide kohta Lähis-Idas, eelkõige assüürlaste vastu (5) ning 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt (6),

—

võttes arvesse nõukogu 23. mai 2016. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning Daeshi ohu kohta, 14. detsembri 2015. aasta järeldusi Iraagi kohta, 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISISe/Daeshi ohu kohta, 20. oktoobri 2014. aasta järeldusi ISISe/Daeshi kriisi kohta Süürias ja Iraagis, 14. aprilli 2014. aasta ja 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi Süüria kohta, 15. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi kohta ning Euroopa Ülemkogu 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja ÜRO Iraagi abimissiooni (UNAMI) inimõiguste büroo 2016. aasta augusti aruannet „A Call for Accountability and Protection: Yezidi Survivors of Atrocities Committed by ISIL“ (Nõue tagada vastutus ja kaitse: ISILi julmuste jeziididest ohvrid),

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuuti ja selle kohtualluvust käsitlevaid sätteid seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja agressioonikuriteoga,

—	võttes arvesse ELi ja Iraagi Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingut,

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2253 (2015),

—	võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

—	võttes arvesse oma otsust anda 2016. aasta Sahharovi auhind mõttevabaduse eest Iraagi jeziidi aktivistidele ja endistele ISISe/Daeshi vangidele Nadia Muradile ja Lamiya Aji Basharile,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

arvestades, et 2014. aasta augustis ründas ISIS/Daesh Iraagi Niineve kubernerkonnas Sinjari linna ümbruses jeziidi kogukondi, tappes teadete kohaselt tuhandeid inimesi; arvestades, et pärast seda, kui kurdi jõud võtsid 2014. aasta detsembris tagasi Sinjari mäestikust põhja pool asuvad piirkonnad, leiti sealt mitmeid massihaudu; arvestades, et kui kurdi jõud võtsid 2015. aasta novembri keskel tagasi Sinjari linna, avastati veelgi tapmispaiku ja ilmseid massihaudu;

arvestades, et ISISe/Daeshi süstemaatiliste ja laialdaste julmuste eesmärk ja taotlus oli jeziidi rahva hävitamine; arvestades, et rahvusvahelise õiguse alusel, eelkõige ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni II artikli kohaselt kujutavad sellised julmused endast genotsiidi;

arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas 4. veebruaril 2016, et ISIS/Daesh teostab genotsiidi kristlaste ja jeziidide ning teiste usu- ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate isikute vastu, ning selle seisukohaga on ühinenud ka Euroopa Nõukogu, USA välisministeerium, USA Kongress, Ühendkuningriigi parlament, Austraalia parlament ning teised riiklikud ja rahvusvahelised institutsioonid, tunnistades, et ISISe/Daeshi sooritatud julmused usu- ja rahvusvähemuste vastu Iraagis hõlmavad ka sõjakurjategusid, inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi;

arvestades, et Niineve tasandik, Tal Afar ja Sinjar ning see piirkond laiemalt on olnud kaua aega kristlaste (kaldealased, süürlased ja assüürlased), jeziidide, sunniitide ja šiiidi araablaste, kurdide, šabakkide, türkmeenide, kakaide, saabalaste ehk mandalaste ja teiste kogukondade esivanemate kodukoht, kus nad on elanud sajandeid üldise pluralismi, stabiilsuse ja kogukondliku koostöö vaimus vaatamata väljastpoolt tuleneva vägivalla ja tagakiusamise perioodidele, ning seda kuni käesoleva sajandi alguseni, kuni 2014. aastal okupeeris ISIS/Daesh suure osa sellest piirkonnast;

arvestades, et alates 27. oktoobrist 2016 on ISIS/Daesh röövitud naisi, sealhulgas jeziidi naisi Mosuli ja Tal Afari linna ümber paigutanud; arvestades, et mõned neist naistest on väidetavalt „välja jagatud“ ISISe/Daeshi võitlejatele, samal ajal kui teistele on öeldud, et neid kasutatakse ISISe/Daeshi konvoide saatjatena;

arvestades, et kõigi massihaudade kaitsmine, säilitamine ja analüüsimine Iraagis, aga ka Süürias, on ülioluline ISISe/Daeshi poolt toime pandud sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi kohta asitõendite säilitamiseks ja kogumiseks ning selleks, et tagada kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine; arvestades, et ohvrite sugulastele tuleks pakkuda psühholoogilist ja logistilist tuge;

arvestades, et mitmed kohalikud organisatsioonid on dokumenteerinud ISISe/Daeshi kuritegusid jeziidi kogukonna vastu, kuid nende võimalused on piiratud; arvestades, et rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide, nagu Human Rights Watch, andmetel ei ole rahvusvahelised kohtueksperdid piirkonnas tööd alustanud, hoolimata mitmete riikide, sealhulgas USA ja Saksamaa poliitilisest toetusest sellisele missioonile;

arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik märkis 11. novembril 2016, et „andes olukorra Iraagis Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; andes rahvusvahelised kuriteod Iraagi kohtute pädevusse; reformides kriminaalõigussüsteemi ning suurendades kohtuametnike võimet rikkumisi dokumenteerida, uurida ja nende eest vastutusele võtta, saab Iraagi valitsus tagada õigluse ning panna aluse püsivale rahule riigis. Kui seda ei tehta, võib see tõsiselt ohustada pikaajalist rahu ja julgeolekut, mille Iraagi rahvas on ära teeninud“;

I.	arvestades, et Iraagi sõjavägi on alustanud ülemaailmse ISISe/Daeshi-vastase koalitsiooni ja Kurdistani piirkondliku valitsuse Peshmerga jõudude toetusel operatsiooni, et vabastada Iraagi suuruselt teine linn Mosul ning ülejäänud Iraagi territoorium, mis on veel ISISe/Daeshi okupatsiooni all;

mõistab resoluutselt hukka rühmituse ISIS/Daesh jätkuvad julmused ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigustealase õiguse jämedad rikkumised; märgib äärmise nördimusega, et Iraagis ja Süürias avastatakse üha uusi massihaudu, mis tõendavad ISISe/Daeshi terroritegusid; avaldab kaastunnet kõigile Iraagi inimestele, kes on ISISe/Daeshi ja sellega seotud jõudude inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude tagajärjel kaotanud lähedasi;

kutsub rahvusvahelist üldsust ja eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu tungivalt üles tunnistama Iraagis leitud massihauad veel üheks tõendiks genotsiidi kohta ja kaebama ISISe/Daeshi Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse;

kutsub Iraagi ametivõime, sealhulgas Kurdistani piirkondlikku valitsust üles võtma kiiresti meetmeid, et kaitsta Sinjari mäestikus asuvaid matusepaiku, millele pärast selle piirkonna tagasivõitmist ISISe/Daeshi käest on avanenud juurdepääs, ning rakendama kõiki muid vajalikke abinõusid ISISe/Daeshi sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude asitõendite säilitamiseks, et tagada süüdlaste vastutusele võtmine;

palub Iraagi ametivõimudel kutsuda riiki rahvusvahelised kohtueksperdid, sealhulgas kriminaalkohtutes töötanud kohtueksperdid, kes aitaksid kaardistada kõik massihauad ning säilitada ja analüüsida asitõendeid, mis on leitud viimasel ajal juurdepääsetavaks muutunud massihaudadest, kuna surnukehade väljakaevamisel, kui see toimub kohtuekspertide järelevalveta, võib tähtis tõendusmaterjal hävineda ja surnukehade tuvastamine tunduvalt keerukamaks muutuda;

nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja teised võimalikud rahvusvahelised doonorid abistaksid ja täiel määral toetaksid Iraagi valitsust tõendusmaterjali säilitamiseks ja analüüsimiseks vajaliku inimjõu ja infrastruktuuri rakendamisel, kuna see materjal võib olla ülimalt oluline tulevasteks Iraagi-sisesteks ja rahvusvahelisteks vastutusprotsessideks, kui hakatakse käsitlema sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi;

peab eriti ärevusttekitavaks konfliktipiirkonnas olevate naiste ja laste, eelkõige jeziidi naiste ja laste olukorda, kuna nemad langevad tagakiusamise, hukkamiste, piinamise, seksuaalse ärakasutamise ja muude julmuste ohvriks; nõuab, et eelkõige vägistatutele tuleb võimaldada kõiki meditsiiniteenuseid; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid teeksid selles küsimuses tihedat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga ja toetaksid seda organisatsiooni; nõuab kõigi veel ISISe/Daeshi käes vangis olevate naiste ja laste viivitamatut vabastamist;

kinnitab, et toetab täielikult Iraagi armee, ülemaailmse ISISe/Daeshi vastase koalitsiooni, Kurdistani piirkondliku valitsuse Peshmerga jõudude ja nende liitlaste tegevust, mille eesmärk on vabastada Mosul ja teised Iraagi piirkonnad ISISe/Daeshi kontrolli alt, ning kinnitab, et toetab Iraagi sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust;

tuletab meelde, et Iraagi ametivõimud peavad võtma konkreetseid meetmeid tsiviilisikute kaitsmiseks sõjaliste operatsioonide ajal, muu hulgas rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida rünnakute ajal tsiviilisikute hukkumist ja inimõiguste rikkumisi; rõhutab, et kohapeal tegutsevad jõud peavad operatsioonide käigus järgima rahvusvahelist humanitaar- ja inimõigustealast õigust;

avaldab Iraagi Vabariigile ja Iraagi rahvale toetust selleks, et kooskõlas piirkondliku autonoomia seaduslike väljendusvormidega, mis on tagatud Iraagi põhiseadusega, tunnustataks poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult elujõulise ja jätkusuutliku kubernerkonna loomist Niineve tasandikul, Tal Afari ja Sinjari piirkonnas;

10.

rõhutab, et Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari põliselanike – kellest paljud on Iraagi sees ümber asustatud – õigus oma esivanemate maale tagasi pöörduda peaks olema Iraagi valitsuse jaoks poliitiline prioriteet, mida toetavad ka EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus; rõhutab, et Iraagi valitsuse ja Kurdistani piirkondliku valitsuse toel tuleks täielikult tagada nende inimeste inimõigused, sh nende poliitiline võrdõiguslikkus, ja nende omandiõigused, mida tuleks eelistada teiste isikute omandiõiguse taotlustele;

11.

kutsub Iraaki üles astuma Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmeks, et oleks võimalik ISIS/Daesh sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutusele võtta;

12.

esitab rahvusvahelisele üldsusele, sealhulgas ELi liikmesriikidele üleskutse anda oma jurisdiktsiooni all oleval territooriumil viibivad ISISe/Daeshi liikmed kohtu alla, rakendades muu hulgas ka universaalse jurisdiktsiooni põhimõtet;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule ning Kurdistani piirkondlikule valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0422.

(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0171.

(3) ELT C 234, 28.6.2016, lk 25.

(4) ELT C 310, 25.8.2016, lk 35.

(5) ELT C 316, 30.8.2016, lk 113.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0051.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/120

P8_TA(2016)0509

Taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavad kaitsemeetmed

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusdirektiivi eelnõu kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I–V lisa (D047308/01 – 2016/3010(RSP)))

(2018/C 238/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni rakendusdirektiivi eelnõu, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I–V lisa (D047308/01,

—	võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (1), eriti selle artikli 14 teise lõigu punkte c ja d ning artikli 18 lõiget 2,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid (3),

—

võttes arvesse komisjoni 11. mai 2016. aasta rakendusotsust (EL) 2016/715, millega sätestatakse meetmed seoses teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate puuviljadega, et hoida ära kahjuliku organismi Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa Euroopa Liitu sissetoomine ja seal levimine (4),

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 30. jaanuari 2014. aasta teaduslikku arvamust (5),

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon resolutsiooni ettepanekut,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

arvestades, et komisjoni rakendusdirektiivi eelnõu eesmärk on muuta direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisa; arvestades, et direktiiv 2000/29/EÜ tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2016/2031 (mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid) kohe, kui seda määrust hakatakse kohaldama;

B.	arvestades, et komisjoni rakendusdirektiiv on vastuolus määruse (EL) 2016/2031 eesmärkidega, rikkudes nõudeid, mis puudutavad teatavatele taimekahjustajatele, eriti Phyllosticta citricarpa-le ja Xanthomonas citri-le vastuvõtlike puuviljade liitu sissetoomist,

on seisukohal, et komisjoni rakendusdirektiivi eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EL) 2016/2031 eesmärgiga, milleks on määrata kindlaks mis tahes liiki, tüvesse või biotüüpi kuuluvatest taimi või taimseid saadusi kahjustavatest haigusetekitajatest, loomadest või parasiittaimedest (edaspidi „taimekahjustajad“) tulenevad taimetervislikud riskid ning meetmed nende riskide vastuvõetavale tasemele vähendamiseks; tuletab sellega seoses meelde, et direktiiv 2000/29/EÜ tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2016/2031 kohe, kui seda määrust hakatakse kohaldama (s.t 14. detsembril 2019);

palub komisjonil muuta oma rakendusdirektiivi eelnõu (6) järgmiselt:

Muudatusettepanek 1

Rakendusdirektiivi eelnõu

Lisa – punkti 4 alapunkti a alapunkt i – taane 6 – punkt 16.2 – alapunkt e

Rakendusdirektiivi eelnõu

Muudatusettepanek

välja jäetud

(e)

in the case of fruits destined for processing, official inspections prior to export have shown that the fruits are free from symptoms of Xanthomonas citri pv. citri and Xanthomonas citri pv. aurantifolii,

and transport and processing takes place under conditions, approved in accordance with the procedure referred to in Article 18(2).

Muudatusettepanek 2

Rakendusdirektiivi eelnõu

Lisa – punkti 4 alapunkti a alapunkt i – taane 7 – punkt 16.4 – alapunkt d – punkt 4 a (uus)

Rakendusdirektiivi eelnõu

Muudatusettepanek

Kolmandatest riikidest pärit teatavate puuviljade liitu sissetoomine

Kolmandatest riikidest pärit teatavate puuviljadega peab olema kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punkti ii esimeses lõigus osutatud fütosanitaarsertifikaat ning „Täiendavate kinnituste“ all peavad olema esitatud järgmised kinnitused:

i)	kinnitus selle kohta, et teatavad puuviljad on pärit kasvukohast, mida on asjakohaselt töödeldud Phyllosticta citricarpa vastu ning alates viimase vegetatsioonitsükli algusest on asjakohasel ajal kasutatud taimekasvatusmeetodeid, mis kinnitatakse vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele;

ii)	kinnitus selle kohta, et kasvukohas on kasvuperioodil teostatud asjakohane ametlik kontroll ja kõnealustel puuviljadel ei ole alates viimase vegetatsioonitsükli algusest avastatud Phyllosticta citricarpa sümptomeid;

iii)

kinnitus selle kohta, et ajavahemikus alates viljade pakendamiskohta saabumisest kuni nende pakkimiseni on võetud prooviks vähemalt 600 vilja iga liigi 30 tonnist või väiksemast kogusest ning viljad on valitud nii palju kui võimalik Phyllosticta citricarpa võimalike sümptomite alusel ning kõik valimisse kuuluvad sümptomitega puuviljad on kontrollitud ja neilt ei ole leitud kõnealust kahjurorganismi;

iv)	Citrus sinensis (L.) Osbeck „Valencia“ puhul tuleb lisaks punktides a, b ja c osutatud kinnitustele esitada kinnitus selle kohta, et 30 tonnist või väiksemast kogusest on võetud valim, mida on kontrollitud Phyllosticta citricarpa varjatud nakkuse suhtes ja seda ei ole leitud.

Kolmandatest riikidest pärite teatavate puuviljade liidus kontrollimise nõuded

Kolmandatest riikidest pärit teatavaid puuvilju kontrollitakse visuaalselt liitu sisenemise kohas või kooskõlas komisjoni direktiiviga 2004/103/EÜ kindlaks määratud sihtkohas. Sellise kontrolli jaoks võetakse valimisse vähemalt 200 puuvilja iga liigi 30 tonnist või väiksemast partiist, mis on valitud Phyllosticta citricarpa võimalike sümptomite alusel. Kui esimese lõigus nimetatud kontrolli käigus avastatakse Phyllosticta citricarpa sümptomid, kinnitatakse sümptomitega puuviljade kontrollimise teel kõnealuse kahjurorganismi esinemine või puudumine. Kui Phyllosticta citricarpa esinemine kinnitatakse, ei lubata liitu tuua seda partiid, millest valim oli võetud.

Jälgitavusnõuded

Jälgitavusnõuete täitmiseks võib teatavaid puuvilju liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)	kasvukoht, pakendaja, eksportijad ja kõik teised asjaomaste puuviljade käitlemises osalevad ettevõtjad on ametlikult registreeritud;

ii)	kogu teekonnal kasvukohast kuni liitu sisenemise kohani peavad kõnealuste puuviljadega kaasas olema asjaomase riigi taimekaitseorganisatsiooni järelevalve all väljastatud dokumendid;

iii)	kolmandatest riikidest pärit teatavate puuviljade korral peab lisaks punktidele a ja b olema alles hoitud üksikasjalik teave enne ja pärast saagikogumist tehtud töötluste kohta.

Muudatusettepanek 3

Rakendusdirektiivi eelnõu

Lisa – punkti 4 alapunkti a alapunkt i – taane 7 – punkt 16.4 – alapunkt e

Rakendusdirektiivi eelnõu

Muudatusettepanek

välja jäetud

(e)

in the case of fruits destined for processing, official visual inspections prior to export have shown that the fruits are free from symptoms of Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa,

and a statement that the specified fruits originate in a field of production subjected to appropriate treatments against Phyllosticta citricarpa carried out at the appropriate time is included in the certificates referred to in Article 13(1)(ii) under the rubric „Additional declaration“, and transport and processing takes place under conditions, approved in accordance with the procedure referred to in Article 18(2).

Muudatusettepanek 4

Rakendusdirektiivi eelnõu

Lisa – punkti 4 alapunkti a alapunkt i – taane 8 – punkt 16.6 – alapunkt d

Rakendusdirektiivi eelnõu

Muudatusettepanek

(d)	on läbinud mõjusa töötluse, et tagada Thaumatotibia leucotreta (Meyrick) puudumine. Andmed töötlemise kohta tuuakse ära artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud tõenditel.

(d)

on läbinud mõjusa töötluse, et tagada Thaumatotibia leucotreta (Meyrick) puudumine. Citrus L. liikide (v.a Citrus limon (L.) Osbeck ja Citrus aurantifolia (Christm.) Swingle) puhul ametlik kinnitus, et puuviljad on läbinud külmtöötluse (24 päeva temperatuuril 0,55 oC ja 3 päeva eeljahutust) või sama mõju omava muu säästliku ja mõjusa töötluse, mis on valideeritud vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele EFSA hindamise alusel, et tagada Thaumatotibia leucotreta (Meyrick) puudumine. Andmed töötlemise kohta tuuakse ära artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud tõenditel.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(4) ELT L 125, 13.5.2016, lk 16.

(5) Euroopa Komisjoni taotletud teaduslik arvamus (küsimus nr EFSA-Q-2013-00334) Phyllosticta citricarpa (Guignardia citricarpa) ohu kohta ELi territooriumil, organismi tuvastamine ja riskivähendamisvõimaluste hindamine. EFSA Journal 2014; 12(2):3557.

(6) Komisjon edastas parlamendile üksnes rakendusdirektiivi eelnõu ingliskeelse versiooni, sest eelnõu polnud veel teistesse ametlikesse keeltesse tõlgitud.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/125

P8_TA(2016)0510

Toetus talidomiidiohvritele

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon talidomiidi ohvrite toetamise kohta (2016/3029(RSP))

(2018/C 238/13)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse talidomiidi ohvrite toetamiseks loodud sihtasutust käsitleva seaduse eelseisvat muutmist, mida Saksamaa valitsus võiks kasutada selleks, et võimaldada nendele talidomiidi ohvritele, kelle puhul kohtu määratud usaldusfond on vastava staatuse kinnitanud või kes saavad toetust riiklike toetuskavade raames, kollektiivne juurdepääs Saksamaa spetsiaalsele tervisekindlustusfondile Conterganstiftung (talidomiidi ohvrite toetamiseks loodud sihtasutus),

—	võttes arvesse 5. augusti 2010. aasta Hispaania kuninga seadlust, millega reguleeritakse Hispaanias ajavahemikul 1960–1965 talidomiidi tõttu kannatanud inimestele abi andmise korda,

—

võttes arvesse talidomiidiohvrite ligikaudset arvu ELis (umbes 2 700 inimest Saksamaal (allikas: Saksamaa valitsus), umbes 500 inimest Itaalias (allikas: VITA – Associazione Vittime Italiane Thalidomide), 500 inimest Ühendkuningriigis, 100 inimest Rootsis (allikas: DLA Piper study) ja 200 inimest Hispaanias (allikas: Avite Spain)),

—

võttes arvesse Heidelbergi Ülikooli aruannet „Wiederholt durchzuführende Befragungen zu Problemen, speziellen Bedarfen und Versorgungsdefiziten von contergangeschädigten Menschen (2010-2013)“ (Teatavate ajavahemike järel korratavad uuringud talidomiidi ohvrite probleemide, erivajaduste ja ravialaste puudujääkide kohta), milles on esitatud üksikasjalik ülevaade talidomiidi ohvrite süvenevatest terviseprobleemidest, erivajadustest ja toetamise puudujääkidest,

—	võttes arvesse uuringuettevõtte Firefly 2015. aasta jaanuari aruannet, milles on välja toodud talidomiidi ohvrite füüsilise ja vaimse tervise halvenemine ja nende tulevased vajadused (1),

—	võttes arvesse Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa tervishoiuministeeriumi poolt 2015. aasta mais tellitud aruannet, milles uuritakse talidomiidi ohvrite elukvaliteeti ja prognoositakse nende tulevasi vajadusi (Kölni Ülikooli aruanne) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi fraktsioonide esimeeste avalikke kirju, milles rõhutatakse, et talidomiidi ohvrid elavad kroonilist invaliidsust põhjustavat valu kannatades ning nende vajadused ei ole kaetud,

—	võttes arvesse 27. mail 2015. aastal Brüsselis Euroopa Parlamendis korraldatud pressikonverentsi, kus kõikide fraktsioonide parlamendiliikmed rõhutasid, et talidomiidi ohvrid peavad saama oma terviseprobleemide tõttu toetust (3),

—

võttes arvesse 2015. aasta septembris ELi poolt korraldatud aastapäeva tähistamist, millega märgiti 50 aasta möödumist Euroopa esimeste ravimialaste eeskirjade vastuvõtmisest ELi kodanike kaitseks ning mis kinnitab ühtlasi asjaolu, et tõhusad ravimialased õigusaktid on püsiv pärand, mille eest oleme võlgu rasedatele naistele talidomiidi määramise tõttu surnud tuhandetele väikelastele ja raske väärarenguga sündinutele,

—	võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust (O-000035/2016 – B8-0120/2016) ja 9. märtsil 2016. aastal täiskogu istungil toimunud arutelu talidomiidi teemal,

—	võttes arvesse rahvusvahelise õigusbüroo Ince and Co. 5. märtsi 2015. aasta kirja, milles kirjeldatakse, kuidas ravimijärelevalve puudumine ja talidomiidi tarvitamise tagajärgede tõendite varjamine on ravimi ohvrite tervist kahjustanud (4),

—	võttes arvesse Saksamaa föderaalvalitsuse 2016. aasta juuni avaldust vajaduse kohta võtta vastutus ja tagada bürokraatlike takistusteta toetus talidomiidi ohvritele (5),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

arvestades, et äriühing Chemie Grünenthal GmbH turustas 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate algul talidomiidi kui ohutut ravimit hommikuse iivelduse leevendamiseks ning peavalu, köha, unetuse ja külmetushaiguste raviks; arvestades, et rasedate naiste poolt ravimi tarvitamise tagajärjel suri või sündis väärarenguga tuhandeid lapsi paljudes Euroopa riikides;

B.	arvestades, et talidomiidi-skandaali aegsetest dokumentidest, mida rahvusvaheline õigusbüroo Ince and Co. sõltumatult uuris, ilmneb, et Saksa Föderatiivses Vabariigis puudus suuresti tõhus ravimijärelevalve, erinevalt sellistest riikidest nagu USA, Prantsusmaa, Portugal ja Türgi;

arvestades, et sõltumatult kontrollitud uuringud (6) osutavad vääramatult järeldusele, et 1970. aastal sekkus Saksa Föderatiivne Vabariik talidomiidi tootnud Saksa äriühingu Chemie Grünenthal GmbH vastu algatatud kriminaalmenetlusse ning seetõttu ei olnud võimalik tootja süüd nõuetekohaselt kindlaks teha; arvestades, et lisaks võeti meetmeid, et hoida ära tsiviilmenetluste algatamine nimetatud äriühingu vastu, mis võis takistada ohvritel õigusemõistmise saavutamist või asjakohase rahalise toetuse saamist praeguste ja tulevaste terviseprobleemide lahendamiseks;

arvestades, et hiljuti Saksamaal (Heidelbergi Ülikooli aruanne ja Kölni Ülikooli aruanne) ja Ühendkuningriigis (Firefly aruanne) avaldatud sõltumatutes aruannetes jõutakse järeldusele, et talidomiidi ohvrid vajavad oma katmata tervisevajaduste rahuldamiseks, liikuvuseks ja iseseisvaks eluks suuremat toetust, kuna nende kehaline seisund muutub puuete olemuse ja sünnist saati puuduliku toetuse tõttu kiiresti halvemaks;

E.	sedastades, et kuigi kõige suuremat vastutust kannab Saksamaa, vastutavad ka teiste riikide valitsused oma talidomiidi ohvritele õiglase kohtlemise tagamise eest;

F.	arvestades, et Euroopa Parlamendi fraktsioonide esimehed on avalikes kirjades toetanud pingutusi, mille eesmärk on abistada talidomiidi ohvreid nende tervisevajaduste katmisel;

G.	tuletades meelde, et 2015. aasta mais Brüsselis korraldatud pressikonverentsil, mida toetasid kõik Euroopa Parlamendi fraktsioonid, tõsteti esile talidomiidi ohvrite ikka veel katmata tervisevajadused;

tuletades meelde, et Euroopa Komisjon tähistas 2015. aasta septembris Brüsselis esimese ELi ravimialase õigusakti vastuvõtmise 50. aastapäeva ning et see õigusakti võeti vastu suuresti talidomiidi-skandaali tagajärjel; rõhutades, et kuigi seejärel välja töötatud reguleerivad struktuurid on aidanud viimase 50 aasta jooksul kaitsta miljoneid ELi kodanikke sarnaste katastroofide eest, on talidomiidi ohvrid pidanud elama ravimi valuliste ja invaliidsust põhjustavate tagajärgedega;

tuletades meelde, et 2016. aasta märtsi täiskogu istungil Strasbourgis rõhutasid kõikide fraktsioonide parlamendiliikmed kiireloomulist vajadust toetada talidomiidi ohvrite rahuldamata tervisevajaduste katmist ning Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis märkis, et ta tunnustab tahet leida kõigi talidomiidi ohvrite jaoks asjakohane lahendus, mis parandaks nende elukvaliteeti;

J.	märkides, et praegu on Euroopa Parlamendis ja komisjonis olemas nii võimalus kui ka tahe hüvitada kooskõlas eetiliste ja humanitaarsete standarditega kahju, mille tekitas puudulik ravimijärelevalve ja hilisem tõendite varjamine, mis viis talidomiidi-tragöödiani;

K.	kinnitades Saksamaa föderaalvalitsuse poolt 2016. aasta juunis tehtud avaldust (7), et riik peab võtma vastutuse ja andma rahalist abi ilma koormavate haldusmenetluste ja pikkade individuaalsete kontrollideta;

L.	märkides, et Saksamaa föderaalvalitsus tunnistas 2016. aasta juunis samuti, et talidomiidi ohvrite toetamiseks loodud sihtasutust käsitlevat Saksa seadust on vaja muuta ja et seda on võimalik teha enne 2017. aasta jaanuari;

märkides, et paljud talidomiidi ohvrid ELis ei ole sageli võimelised tegema rahastamistaotlust, et katta oma sotsiaalteenuste kulusid, mis on hetkel talidomiidi ohvrite kõige suurem mure, sest nad on praegu 50.–60. eluaastates ja vajavad sotsiaalteenuseid lähiaastatel üha enam, kuna nende hooldajad, kes on sageli elukaaslased või pereliikmed, võivad ise haigestuda või surra;

nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon koordineeriksid tegevust ja meetmeid, et ametlikult tunnustada talidomiidi ohvreid ja näha neile ette hüvitis;

nõuab tungivalt, et Saksamaa föderaalvalitsus kasutaks võimalust, mida pakub talidomiidi ohvrite toetamiseks loodud sihtasutust käsitleva seaduse eelseisev muutmine, et võimaldada nendele talidomiidi ohvritele, kelle puhul kohtu määratud usaldusfond on vastava staatuse kinnitanud või kes saavad toetust riiklike toetuskavade raames, kollektiivne juurdepääs Saksamaa spetsiaalsele tervisekindlustusfondile Conterganstiftung für behinderte Menschen (talidomiidi ohvrite toetamiseks loodud sihtasutus);

nõuab, et talidomiidi ohvrid Ühendkuningriigis, Hispaanias, Itaalias, Rootsis ja teistes liikmesriikides saaksid kollektiivse juurdepääsu sellele sihtasutusele, kui nende talidomiidi ohvri staatus on nende oma riigis kinnituse saanud;

palub Hispaania ametivõimudel vaadata läbi valitsuse poolt 2010. aastal algatatud protsessi ja hõlbustada talidomiidi ohvrite kindlakstegemist ja neile hüvitise maksmist Hispaanias riikliku kava raames, nagu on ette nähtud talidomiidi ohvrite kaitset käsitlevas mitteseadusandlikus ettepanekus (161/000331), mille Hispaania Saadikute Kongress 24. novembril 2016 ühehäälselt heaks kiitis;

nõuab tungivalt, et komisjon koostaks ELi tasandil raamprotokolli, mis võimaldaks kõigil talidomiidi ohvritest ELi kodanikel saada ühesuguses summas hüvitist, olenemata sellest, millisest liikmesriigist nad pärit on, ning töötaks välja talidomiidi ohvritele ja nende perekondadele ELi abi- ja toetusprogrammi (mis sisaldab nii finants- kui ka hoolekandealaseid sätteid);

palub äriühingul Grünenthal oma kohustusi täita, tagades asjakohase hüvitamise ja ravi nendele ohvritele, kes veel tuvastatakse, vaadates läbi ohvristaatuse kinnitamise korra ning astudes ohvritega dialoogi, et heastada tekitatud kahju;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja liikmesriikidele.

(1) http://www.thalidomidetrust.org/wp-content/uploads/2014/01/Firefly-report-March-2015.pdf

(2) http://www.thalidomidetrust.org/wp-content/uploads/2016/04/The-Cologne-Report.pdf

(3) http://www.fiftyyearfight.org/latest/europe-speaks-loudly-with-one-voice:-press-conference

(4) http://www.fiftyyearfight.org/images/Appendix_1._Ince_letter.pdf

(5) http://www.bmfsfj.de/BMFSFJ/kinder-und-jugend,did=225796.html

(6) http://www.fiftyyearfight.org/images/Appendix_1._Ince_letter.pdf

(7) https://www.bmfsfj.de/bmfsfj/aktuelles/alle-meldungen/leistungen-sollen-gerechter-verteilt-werden/90418?view=DEFAULT

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/128

P8_TA(2016)0511

Pediaatrias kasutatavad ravimid

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon pediaatrias kasutatavate ravimite määruse kohta 2016/2902(RSP)

(2018/C 238/14)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1902/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta (1) (pediaatrias kasutatavate ravimite määrus),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Paremad ravimid lastele – ideest tegelikkuseks. Üldaruanne määruse (EÜ) nr 1901/2006 (pediaatrias kasutatavate ravimite kohta) kohaldamisel saadud kogemustest.“ (COM(2013)0443),

—	võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad tasakaalu tugevdamist ELi ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemides,

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri kõrgetasemelise ravimite kättesaadavuse eksperdirühma aruannet „Innovatsiooni ja tervishoiutehnoloogiate kättesaadavuse edendamine“, mis avaldati 2016. aasta septembris,

—	võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust pediaatrias kasutatavate ravimite määruse kohta (O-000135/2016 – B8-1818/2016),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

arvestades, et pediaatrias kasutatavate ravimite määrusel on olnud märkimisväärne mõju pediaatrias kasutatavate ravimite arendamisele, kuna enamik farmaatsiaettevõtteid peab pediaatrias kasutatavate ravimite väljatöötamist toote üldise arendamise oluliseks osaks; arvestades, et pediaatriavaldkonna teadusuuringute projektide arv on märkimisväärselt suurenenud ning arvestades, et heakskiidetud ravimite pediaatrias kasutamise kohta on rohkem kvaliteetset teavet; arvestades, et pediaatriliste kliiniliste uuringute suhteline arv on samuti suurenenud;

B.	arvestades, et pediaatrias kasutatavate ravimite määrus on aidanud üldist olukorda parandada ning toonud mitme lastehaiguse seisukohalt tuntavat kasu; arvestades, et teatud valdkondades, eelkõige lasteonkoloogias ja neonatoloogias ei ole siiski piisavalt edusamme tehtud;

arvestades, et lapseeas tekkiv vähktõbi on jätkuvalt peamine aastaste ja vanemate laste surmapõhjus, ning et Euroopas sureb igal aastal vähki 6 000 noort; arvestades, et kaks kolmandikku nendest, kes vähist paranevad, kannatavad praeguste ravimeetodite tõttu ravi kõrvaltoimete all (mis on aruannete kohaselt kuni 50 %-l vähist paranenutel tõsised), ja arvestades, et seetõttu on vaja jätkuvalt parandada lapsepõlves vähist paranenute elukvaliteeti;

D.	arvestades, et pediaatrias kasutatavate ravimite määrus on aidanud edendada sidusrühmade dialoogi ja koostööd pediaatrias kasutatavate ravimite väljatöötamisel;

E.	arvestades, et kliinilistes uuringutes välja töötatavaid uusi ravimeid, mis võiksid aidata, saab vähem kui 10 % lastest, kes on uuesti parandamatult haigestunud;

F.	arvestades, et eluohtlikke haigusi, näiteks vähki põdevate laste ja teismeliste elu saab päästa, suurendades märkimisväärselt juurdepääsu uuenduslikele ravimeetoditele, ning seepärast tuleb neid meetodeid asjakohaste lastel läbiviidavate uuringute abil viivitamata uurida;

arvestades, et ravimi ettenähtust erinev kasutamine laste ravis on ELis mitmes ravivaldkonnas endiselt levinud; arvestades, et kuigi uuringud, milles käsitletakse pediaatrias kasutatavate ravimite ettenähtust erinevat kasutamist, on oma ulatuselt ja patsientide rühma osas erinevad, ei ole ravimite ettenähtust erinev kasutamine pärast pediaatrias kasutatavate ravimite määruse kehtestamist vähenenud; arvestades, et Euroopa Ravimiametil (EMA) on juba palutud töötada välja suunised meditsiinilisel vajadusel põhineva ravimite ettenähtust erineva/litsentsimata kasutuse kohta ning koostama loendi ravimitest, mida litsentsitud alternatiividele vaatamata ettenähtust erinevalt kasutatakse;

H.	arvestades, et pediaatrias kasutatavate ravimite määruses on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad inimtervishoius kasutatavate ravimite väljatöötamist, et täita konkreetselt laste ravivajadusi;

I.	arvestades, et pediaatrias kasutatavate ravimite määruse jõustumisest alates on pediaatrilise uuringu programmi alusel antud luba vaid kahele innovaatilisele sihipärasele vähiravimile pahaloomuliste haiguste ravimiseks;

arvestades, et kehtiva õigusraamistiku raames loobutakse tihtipeale õiguslikust nõudest jätkata pediaatrias kasutatava ravimi väljatöötamist, kuna ravimeid töötatakse välja täiskasvanutele tüüpiliste haiguste jaoks, mida lastel ei esine; arvestades, et selline õiguslik lähenemine on ainult lastel esinevate haiguste puhul ebarahuldav; arvestades, et igal aastal suureneb edasilükatud meetmeid käsitlevate aastaaruannete arv, mis esitatakse pediaatrias kasutatavate ravimite määruse artikli 34 lõike 4 kohaselt EMA-le;

K.	arvestades, et täiskasvanutel ei esine paljusid lapseeas tekkivaid vähktõbesid; arvestades, et ravimite toimemehhanism, mis ravib tõhusalt täiskasvanute vähktõbesid, võib olla siiski asjakohane ka lastel esinevate vähktõbede puhul;

L.	arvestades, et turul on väga väike stiimul konkreetsete pediaatrias kasutatavate ravimite väljatöötamiseks nende haiguste ravimiseks, mis esinevad vaid lastel, näiteks laste vähktõve vormide jaoks;

M.	arvestades, et ELi kolmandas tervishoiuprogrammis (2014–2020) pühendutakse haruldasi haigusi põdevate patsientide jaoks pakutavate vahendite ja ekspertteadmiste suurendamisele;

N.	arvestades, et laste onkoloogiaravimite kliiniliste uuringute alustamisega viivitatakse märkimisväärselt, kuna arendajad ootavad, et ravimid osutuksid kõigepealt edukaks täiskasvanutest vähihaigete patsientide seas;

O.	arvestades, et miski ei takista investorit lõpetamast paljulubava pediaatrias kasutatava ravimi kliinilist uuringut liiga vara, kui ravim ei suuda saavutada täiskasvanute sihtrühmas positiivseid tulemusi;

arvestades, et rahalised soodustused ja stiimulid ravimite väljatöötamise eest pediaatriavaldkonnas, näiteks pediaatrias kasutatava ravimi müügiluba, tulevad liiga hilja ja nende mõju on piiratud; arvestades, et tuleb hinnata kehtivat rahaliste soodustuste süsteemi, et teha kindlaks võimalused seda parandada, et paremini stimuleerida pediaatrias kasutatavate ravimite, eelkõige lasteonkoloogias kasutatavate ravimite uurimist ja arendamist, tagades samal ajal, et farmaatsiaettevõtted ei väärkasuta ega kuritarvita soodustusi ja stiimuleid;

Q.	arvestades, et ravimi müügiloa hoidjatel on kohustus ajakohastada ravimiteavet, et võtta arvesse uusimaid teaduslikke andmeid;

arvestades, et pediaatrilise uuringu programmid kinnitatakse pärast pikki läbirääkimisi reguleerivate asutustega ja farmaatsiaettevõtetega ning liiga tihti osutuvad need teostamatuks või neid viiakse läbi liiga hilja, kuna neis keskendutakse pigem täiskasvanutel esineva vähktõve haruldasele esinemisele lapsel kui uue ravimi potentsiaalselt laiemale kasutusele muude asjakohaste lastel esinevate vähktõbede puhul; arvestades, et kõiki pediaatrilise uuringu programme ei viida lõpule, pidades silmas, et toimeaine uurimine jäetakse hilisemas etapis pooleli, kui algsed lootused ravimi ohutuse ja tõhususe osas ei leia kinnitust; arvestades, et ainult 12 % heaks kiidetud pediaatrilise uuringu programme viiakse täielikult ellu;

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid, sätestatakse ühise avalduste portaali loomine, mis võimaldab sponsoritel esitada ühe taotluse kliiniliste uuringute jaoks, mis viiakse läbi rohkem kui ühes liikmesriigis; arvestades, et sellised piiriülesed uuringud on eriti tähtsad selliste haruldaste haiguste nagu laste vähktõve vormide jaoks, sest usaldusväärse uuringu jaoks võib ühes riigis olla liiga vähe patsiente;

T.	arvestades, et pediaatrilise uuringu programme on ulatuslikult muudetud; arvestades, et kuigi pediaatrilise uuringu programmide ulatuslikku muutmist arutatakse pediaatriakomiteega, on see väiksemate muudatuste puhul vähem selgelt määratletud küsimus;

U.	arvestades, et pediaatrias kasutatavate ravimite määruse artikli 39 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile üksikasjalikud tõendid oma konkreetse pühendumise kohta kasutatavate ravimitega seotud uuringute ning selliste ravimite väljatöötamise ja kättesaadavuse toetamisele;

V.	arvestades, et pediaatrias kasutatavate ravimite määruse artikli 40 lõike 1 kohaselt nähakse ühenduse eelarves ette lastel kasutatavate ravimitega uuringute tegemise fond, et toetada patendi või täiendava kaitse tunnistusega hõlmamata ravimite või toimeainetega seotud uuringuid;

arvestades, et pediaatrias kasutatavate ravimite määruse artikli 50 kohaselt peab komisjon esitama 26. jaanuariks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artiklite 36, 37 ja 38 kohaldamisel saadud kogemuste kohta, sealhulgas soodustuste ja stiimulite majandusliku mõju analüüsi koos kõnealuse määruse kohaldamisest rahvatervisele tuleneva hinnangulise mõju analüüsiga, et teha vajalikke muudatusettepanekuid;

kutsub komisjoni üles esitama pediaatrias kasutatavate ravimite määruse artiklis 50 ette nähtud aruande õigeaegselt; rõhutab, et on vaja, et selles aruandes tuvastataks selgelt takistused, mis praegu piiravad innovatsiooni lastel kasutatavate ravimite valdkonnas, ning analüüsitaks neid põhjalikult; rõhutab, kui tähtis on tugev tõenditel põhinev alus sellise tõhusa poliitika jaoks;

nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks nende tulemuste põhjal muudatuste tegemist, sealhulgas pediaatrias kasutatavate ravimite määruse õiguslikku läbivaatamist, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse a) tegevuspõhisele mehhanismil ning mitte ainult haiguseliigil tuginevaid pediaatriavaldkonna arengukavasid, b) haiguste ja ravimite prioriseerimise mudeleid, mis võtavad arvesse täitmata pediaatrilisi ravivajadusi ja teostatavust, c) varasemaid ja teostatavaid pediaatrias kasutatavate ravimite uuringute kavasid ning d) stiimuleid, mis edendavad paremini teadusuuringuid ning täidavad tõhusamalt laste vajadusi, tagades samas uurimis- ja arendustegevuse kulude hindamise ning kliiniliste tulemuste täieliku läbipaistvuse, ja e) strateegiad lastel kasutatavate ravimite ettenähtust erineva kasutamise vältimiseks, kui loa saanud lastel kasutatavad ravimid on olemas;

rõhutab, kui olulist elupäästvat kasu annab lasteonkoloogias pediaatrias kasutatava ravimi kohustuslik väljatöötamine, mis põhineb sellel, et ravimi toimemehhanism vastab pigem kasvaja bioloogiale kui näidustusele, millega ravimi kasutamist piiratakse konkreetse vähktõvega;

rõhutab, et pediaatriliste ravivajaduste ja eri ettevõtete valmistatud ravimite prioriseerimine teaduslike andmete alusel võimaldaks kohandada parimad kättesaadavad raviviisid eelkõige vähki põdevate laste ravivajadustega ning optimeerida uuringuteks kasutatavaid ressursse;

rõhutab piiriüleste uuringute tähtsust mitmete lastel esinevate ja haruldaste haiguste uurimise jaoks; tunneb seepärast heameelt määruse (EL) nr 536/2014 üle, mis hõlbustab selliste uuringute läbiviimist, ning kutsub EMA-d üles tagama selle määruse rakendamiseks vajaliku taristu kehtestamist võimalikult kiiresti;

rõhutab, et pediaatrilise uuringu programmide varajane läbiviimine ning varajane teadus- ja õigusalane dialoog ja suhtlus EMAga võimaldab ettevõtetel optimeerida ülemaailmset pediaatriavaldkonna arengut ja eelkõige töötada välja teostatavamaid pediaatrilise uuringu programme;

kutsub komisjoni üles kaaluma pediaatrias kasutatavate ravimite määruse muutmist, et paljulubavaid lastel tehtavaid uuringuid ei lõpetataks liiga vara, kui täiskasvanute sihtrühmas ei suudeta saavutada positiivseid tulemusi;

rõhutab, et viivitamatul on vaja hinnata, kuidas rahastamise ja soodustuste eri tüüpe (sealhulgas mitmesugused eraldi rahastamise mehhanismidel põhinevaid vahendeid) saab kõige paremini kasutada, et edendada ja kiirendada pediaatrias kasutatavate ravimite väljatöötamist valdkondades, kus neid vajatakse, eelkõige neonatoloogia ja lastel esineva vähktõve ravimid eelkõige selliste vähktõvede ravimiseks, mis esinevad ainult lastel; on arvamusel, et soodustused peaksid ajendama nende ravimite pediaatrilise arendamise alustamisele niipea, kui on saadud piisavad teaduslikud põhjendused nende ravimite kasutamiseks lastel ning andmed nende ohutuse kohta täiskasvanute puhul, ning see ei tohiks sõltuda tõestatud raviväärtusest täiskasvanute vähiravis;

palub komisjonil kiiresti välja töötada võimalikud õiguslikud muudatused, mis aitaksid vahepeal olukorda parandada;

10.

kutsub komisjoni üles uuendama programmis „Horisont 2020“ esitatud rahastamissätet, mis on välja töötatud kvaliteetsete lasteravimite kliiniliste uuringute toetamiseks, lähtudes praegu rahastatavate projektide kriitilisest läbivaatamisest;

11.

palub komisjonil tugevdada pediaatriliste teadusuuringute Euroopa võrgustiku rolli ning tagada, et liikmesriigid rakendaksid meetmeid, et toetada pediaatrias kasutatavate ravimite uurimist, arendamist ja kättesaadavust;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) ELT L 378, 27.12.2006, lk 20.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/132

P8_TA(2016)0512

Petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevus

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevuse kohta (2016/2146(INI))

(2018/C 238/15)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid 10 ja 11,

—	võttes arvesse protokolli nr 1 liikmesriikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

—	võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—	võttes arvesse petitsiooniõiguse tähtsust ning seda, kuivõrd oluline on, et Euroopa Parlament saaks Euroopa kodanike ja elanike konkreetsetest muredest viivitamata teada, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 24 ja 227,

—	võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

—	võttes arvesse ELi toimimise lepingu sätteid, mis käsitlevad rikkumismenetlust, eelkõige selle artikleid 258 ja 260,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 216 lõiget 8,

—	võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0366/2016),

A.	arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevust käsitleva aastaaruande eesmärk on tutvustada 2015. aastal esitatud petitsioonide analüüsi ja suhteid teiste institutsioonidega ning esitada õige ja õiglane ülevaade 2015. aastal saavutatud eesmärkidest;

arvestades, et 2015. aastal esitati 1 431 petitsiooni, mis on ligikaudu 47 % vähem kui 2014. aastal, mille jooksul saadeti Euroopa Parlamendile 2 714 petitsiooni; 943 petitsiooni tunnistati vastuvõetavaks ning nendest 424 petitsiooni vaadati kiiresti läbi ja nende käsitlemine lõpetati, olles eelnevalt petitsiooni esitajat nõuetekohaselt teavitanud talle muret valmistanud küsimusest, 519 petitsiooni on petitsioonikomisjonis veel arutamiseks avatud; arvestades, et 483 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuks;

arvestades, et esitatud petitsioonide arv on Euroopa Liidu kogu elanikkonda arvestades suhteliselt tagasihoidlik, mis näitab, et enamik ELi kodanikest ja elanikest ei ole kahjuks veel teadlikud petitsiooniõiguse olemasolust ja selle võimalikust kasulikkusest vahendina, millega juhtida ELi institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu kodanikke mõjutavatele ja neile muret valmistavatele probleemidele, mis puudutavad Euroopa Liidu tegevusvaldkondi;

arvestades, et 2015. aastal tunnistati vastuvõetamatuks 483 petitsiooni ning ELi tegevusvaldkondade osas valitseb endiselt üldine segadus, millele osutab vastuvõetamatuteks tunnistatud esitatud petitsioonide suur osakaal (33,8 %); arvestades, et probleemi lahendamiseks tuleks ergutada ja parandada kommunikatsiooni kodanikega ning selgitada eri pädevusvaldkondi – Euroopa, riiklikke ja kohalikke;

E.	arvestades, et kõiki petitsioone kontrollitakse ja käsitletakse tähelepanelikult, tõhusalt ja läbipaistvalt;

arvestades, et petitsiooni esitajad on üldjuhul kodanikud, kes seovad end põhiõiguste kaitse ning meie ühiskonna täiustamise ja edasise heaoluga; arvestades, et nende kodanike kogemus oma petitsioonide käsitlemise osas mõjutab tugevalt nende edaspidist suhtumist ELi institutsioonidesse ja Euroopa Liidu õiguses kehtestatud petitsiooniõigusest kinnipidamisse;

G.	arvestades, et Euroopa Parlament on ainus kodanike poolt otse valitud ELi institutsioon ning petitsiooniõigus annab neile vahendid, mille abil juhtida enda valitud esindajate tähelepanu teemadele, mis neile muret valmistavad;

H.	arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks tegema oma tööd võimalikult avatult;

arvestades, et petitsiooniõigus peab olema keskne element liikumisel osalusdemokraatia poole, kaitstes tulemuslikult iga kodaniku õigust osaleda otse Euroopa Liidu demokraatlikes protsessides; arvestades, et tegelik demokraatlik ja kaasav valitsemine peab tagama täieliku läbipaistvuse, põhiõiguste tõhusa kaitse ja kodanike tulemusliku kaasamise otsustusprotsessi; arvestades, et petitsioonid võimaldavad Euroopa Parlamendil kuulata, anda teavet ja aidata lahendada kodanikke puudutavaid probleeme, paludes ka muudel Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevatel asutustel teha selles vallas kõik vajalikud jõupingutused; arvestades, et petitsioonide kaudu tuleb hinnata ELi õigusaktide mõju elanike igapäevaelule;

arvestades, et pagulastega seotud humanitaarkriis, väga tõsine sotsiaalne ja majanduslik mõju finantskriisile ning rassismi ja ksenofoobia kasv kogu Euroopas seavad kahtluse alla usalduse süsteemi ja sellega seoses Euroopa projekti vastu; arvestades, et petitsioonikomisjonil on vastutus ja tõsine ülesanne pidada ja tugevdada konstruktiivset dialoogi Euroopa kodanike ja elanikega Euroopa Liidu küsimustes;

arvestades, et petitsioonikomisjon suudab kõige paremini kodanikele näidata, mida Euroopa Liit nende heaks teeb ning milliseid lahendusi on võimalik saavutada Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil; arvestades, et petitsioonikomisjon võib teha märkimisväärset tööd Euroopa projekti selgitamisel ning selle saavutuste ja eeliste tõendamisel;

arvestades, et petitsiooniõigus peab tugevdama Euroopa Parlamendi võimet reageerida ja aidata lahendada probleeme, mis on seotud peamiselt ELi õiguse kohaldamise ja ülevõtmisega; arvestades, et petitsioonid on väärtuslik esmane teabeallikas, mis põhineb inimeste endi kogemusel ja aitab riigi tasandil välja selgitada võimalikke puudusi ELi õigusaktide kohaldamisel ning mis on viimaks Euroopa Komisjoni järelevalve all tema aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli raames; arvestades, et petitsioonid, mis põhinevad ELi tegevusvaldkondadel ja täidavad vastuvõetavuse kriteeriume, on põhiliseks vahendiks, mis aitab tuvastada puudusi ELi õiguse ülevõtmisel ja jõustamisel liikmesriikides; arvestades, et petitsioonide kaudu saavad ELi kodanikud anda teada puudujääkidest ELi õiguse kohaldamisel ja aidata avastada ELi õiguse rikkumisi;

arvestades seega, et petitsioonidel on seadusandlikus protsessis suur tähtsus, kuna need annavad teistele Euroopa Parlamendi komisjonidele kasulikku ja otsest teavet õigusloometööks nende vastavates valdkondades; arvestades, et petitsioonide eest ei vastuta mitte ainult petitsioonikomisjon, vaid need peaksid olema kõigi Euroopa Parlamendi komisjonide ühine vastutusvaldkond;

N.	arvestades, et petitsioonide kaudu saavad ELi kodanikud ja elanikud anda teada ELi õiguse ebaõigest kohaldamisest ja seega on kodanikud väärtuslik teabeallikas ELi õiguse rikkumiste väljaselgitamiseks;

O.	arvestades, et lisaks sellele, et petitsioonid annavad vajalikku tagasisidet kehtiva õiguse kohaldamise kohta, võivad need ka aidata tuvastada lünkasid ELi seadustes ning hinnata õigusaktide puudumise mõju teatud valdkondades, andes seega tõuke edasiseks seadusandlikuks tööks;

arvestades, et petitsioonikomisjon on kasutanud hästi enda kui komisjoni käsutuses olevaid eriinstrumente, nagu suuliselt vastatavad küsimused ja lühiresolutsioonid, et teha nähtavaks kodanikele murettekitavad konkreetsed küsimused, ning on esitanud parlamendi täiskogul küsimusi ja resolutsioone, näiteks resolutsioonid hüpoteeki käsitlevate õigusaktide ja riskantsete finantsinstrumentide kohta Hispaanias või lapse huvide kohta Euroopas;

Q.	arvestades, et 2015. aastal on kodanike saadetud petitsioone menetletud kiiremini ja tõhusamalt ning petitsiooni esitajate kirjadele vastamise aega on lühendatud; arvestades, et sekretariaat on teinud selle saavutamiseks märkimisväärseid jõupingutusi;

arvestades, et petitsiooni esitajad teevad komisjoniga aktiivset koostööd, esitades komisjoni liikmetele, Euroopa Komisjonile ja asjaomaste liikmesriikide esindajatele täiendavat vahetut teavet; arvestades, et osaledes aruteludes ja esitades petitsioone, millele on lisatud üksikasjalikum teave, annavad nad oma panuse korrapärase ja konstruktiivse dialoogi kujundamisse Euroopa Parlamendi liikmete ja Euroopa Komisjoniga; arvestades, et 2015. aastal osales petitsioonikomisjoni aruteludes ja oli nendesse kaasatud 191 petitsiooni esitajat; kuigi see arv tundub olevat suhteliselt väike, ei tasu unustada, et petitsioonikomisjoni koosolekud kantakse üle ning see võimaldab petitsiooni esitajatel jälgida arutelusid voogedastuse abil otse ja reaalajas;

arvestades, et heaks on kiidetud erimeetod laste heaolu puudutavate petitsioonide menetlemiseks ning selle teema käsitlemiseks on loodud eriotstarbeline töörühm, mis moodustati 17. septembril 2015 ja mille juhiks valiti Eleonora Evi; rõhutab, et igal töörühmal peaks olema selge volitus, et saavutada käegakatsutavaid tulemusi ning vältida petitsioonide käsitlemisel igasugust põhjendamatut viivitust;

arvestades, et petitsiooni esitamisega samaaegselt esitatakse sageli kaebus Euroopa Komisjonile, kes võib algatada rikkumismenetluse; arvestades, et Euroopa Parlament andis 2015. aastal Euroopa Komisjonile petitsioonide ja küsimuste kaudu teada teatavates liikmesriikides esinevatest puudustest teatavate ELi õigusaktide rakendamisel;

arvestades, et need petitsioonid olid aluseks keskkonnaalastele kaebustele; arvestades, et Euroopa Komisjon saatis Soomele märgukirja seoses keskkonnateabele avalikku juurdepääsu käsitleva direktiivi ülevõtmisega; arvestades, et viiel muul keskkonda puudutaval juhul algatas Euroopa Komisjon asjaomase liikmesriigiga kahepoolsed kõnelused; arvestades, et need juhtumid olid seotud kildagaasi, hundipopulatsiooni majandamise, keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitleva direktiivi ebaõige kohaldamise ning siseriikliku õiguse vastavusega keskkonnateabele avalikku juurdepääsu käsitleva direktiivi nõuetele;

V.	arvestades, et kodanike petitsioonides käsitleti ka õiguse ja õigusalase koostöö teemasid ning ühe petitsiooni alusel algatas Euroopa Komisjon kahepoolse dialoogi ühe liikmesriigiga seoses nimevahetuse piirangutega abiellumise järel;

W.	arvestades, et Euroopa Komisjon algatas mitme petitsiooni alusel ka kahepoolsed kõnelused mitme liikmesriigiga kinnisvaramaksu ning üliõpilaste poolt tasutava kohaliku elukohamaksu üle;

arvestades, et Euroopa Komisjon kavatseb tugevdada ELi õigusaktide kohaldamist nende ülevõtmise ja riiklike õigusaktide nendele vastavuse süsteemse kontrollimise abil; arvestades, et Euroopa Komisjon on teatanud, et ta võtab ELi õigusaktide võimaliku rikkumise tuvastamise korral asjakohaseid meetmeid, algatades muu hulgas uued EU-Piloti uurimised ja rikkumismenetlused;

Y.	arvestades, et Euroopa Parlamendi kaasamisega neisse menetlustesse lisandub ELi pädevate institutsioonide uurimistegevusse täiendav kontroll; arvestades, et ühegi petitsiooni käsitlemist ei tohi lõpetada, kui see on Euroopa Komisjonis uurimisel;

arvestades, et Euroopa Komisjon avalikustab aastaaruandes Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta ELi õiguse rikkumisega seotud meetmed ning annab pressiteadete kujul teavet rikkumismenetluste kohta; arvestades, et nende rikkumismenetluste kohta tehtud otsustega on võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis Europa veebisaidil; arvestades, et Euroopa Komisjonilt saadav üksikasjalikum teave sekkumise kohta petitsioonikomisjoni tegevusse petitsioonidega seotud juhtumite osas aitaks suurendada läbipaistvust ja teha sujuvamat koostööd kahe institutsiooni vahel;

AA.

arvestades, et petitsioonides käsitletavad peamised teemad puudutavad väga paljusid eri küsimusi, nt keskkonnakaitset (eriti reovee puhastust, jäätmekäitlust, vesikondade majandamist, gaasi- ja süsivesinike geoloogilist uurimist ja ekstraheerimist), põhiõigusi (eelkõige lapse õigusi ja puuetega inimeste õigusi), isikute vaba liikumist, diskrimineerimist, sisserännet, tööhõivet, loomade heaolu, kohtumõistmist (eriti lapse isikuhooldusõigust) ning tarbijaõiguste rikkumist;

AB.

arvestades, et 2014. aasta lõpus kasutusele võetud petitsioonikomisjoni veebisait toimib, kuid ei ole veel lõplikult valmis; arvestades, et selle portaali näol antakse ELi kodanikele ja elanikele elektrooniline abivahend, mis võimaldab neil esitada petitsioone ja jälgida jooksvalt nende menetlemist, samuti allkirjastada elektrooniliselt oma petitsioone ning ühineda teiste esitatud petitsioonidega neile huvipakkuvatel teemadel; arvestades, et puudused osades põhifunktsioonides, nagu otsingumootori puhul, mis kestsid kogu 2015. aasta ja veel väga hiljuti, kahjustasid portaali kui kodanike teabevahetuse interaktiivse koha rolli; arvestades, et see probleem on lõpuks lahendatud;

AC.

arvestades, et portaali eesmärk on muuta petitsioonimenetlus läbipaistvamaks ja interaktiivsemaks ning tagada parema haldusliku tõhususe, seda nii petitsiooni esitajate, parlamendiliikmete kui ka üldsuse huvides; arvestades, et projekti teise etapi eesmärk on eelkõige parandada petitsioonide halduslikku menetlemist;

AD.

arvestades, et selle projekti edasiste etappide mitmed viivitused on petitsioonikomisjoni sekretariaadile tekitanud lisatööd, kuna asjaomased dokumendid tuleb eri andmebaasidesse käsitsi üles laadida; arvestades, et osa petitsioone ootab veel üleslaadimist, kuna siiani on portaali lisatud üksnes 2013., 2014. ja 2015. aastal esitatud menetluses olevad petitsioonid ning praegu laetakse süsteemi üles 2016. aastal esitatud petitsioone;

AE.	arvestades, et kõrvaldatud on teatavad puudused, nt otsingufunktsiooni ning petitsiooni esitaja salastatuse osas, ning 2016. aasta teisel poolel jätkati puuduste kõrvaldamist plaanikohaselt, et muuta teenus kodanike jaoks kasulikumaks ja nähtavamaks;

AF.

arvestades, et petitsiooni vastuvõetavus põhineb ELi toimimise lepingu artiklis 227 sätestatud kriteeriumidel; arvestades, et liidu tegevusvaldkonna kontseptsioon on laiem kui lihtsalt pädevuste loetelu; arvestades, et vastuvõetamatuks tunnistamist võib kohtulikult kontrollida, kui see ei ole nende kriteeriumide alusel nõuetekohaselt põhjendatud;

AG.

arvestades, et riiklikel kohtutel lasub peamine vastutus ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamise eest liikmesriikides; arvestades, et sellega seoses on Euroopa Kohtu eelotsus riiklikele kohtusüsteemidele kättesaadav kasulik vahend; arvestades, et mõnes liikmesriigis on asjaomast menetlust kasutatud vähesel määral, kui sedagi; arvestades, et see esialgne vastutus ei tohiks mingil juhul takistada Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja ennetavamat rolli seoses ELi õigusaktide järgimise tagamisega; arvestades, et petitsioonid pakuvad alternatiivset sõltumatut võimalust uurimiseks ja ELi õigusaktidele vastavuse kontrollimiseks, ning arvestades, et need kaks alternatiivset menetlust ei peaks seega üksteist välistama;

AH.

arvestades, et Euroopa kodanikualgatus peaks olema kodanike jaoks oluline vahend, mis võimaldab neil osaleda ELi poliitika kujundamises, ning selle potentsiaal tuleb täielikult ära kasutada, tagades samas, et kodanikke teavitatakse sellest, millised valdkonnad kuuluvad ELi ja millised riikide pädevusse; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse ja petitsiooniõiguse peamist erinevust tuleks kodanikele paremini selgitada; arvestades, et Euroopa Parlamendil on peamine vastutus selle vahendi tõeliselt edukaks muutmise eest; arvestades, et – nii nagu see kajastus 22. veebruaril 2015 toimunud avaliku kuulamise sõnavõttudes –, valitseb Euroopa kodanikualgatusi registreerivates organisatsioonides üldine arvamus, et kodanike osaluse osas parimate võimalike tulemuste saavutamiseks tuleb kõrvaldada haldustakistused;

AI.

arvestades, et rohkem kui kolm aastat pärast 1. aprilli 2012. aasta määruse (EL) nr 211/2011 kohaldamise kuupäeva peab petitsioonikomisjon vajalikuks selle rakendamist hinnata, et tuvastada võimalikud puudused ning pakkuda välja konkreetsed ja toimivad lahendused selle kiireks läbivaatamiseks, et selle toimimist saaks parandada;

AJ.

arvestades, et petitsioonikomisjon suutis suure töökoormuse tõttu teha 2015. aastal ainult ühe teabekogumikülastuse seoses 2015. aastal menetletud petitsioonidega; arvestades, et 5. ja 6. novembril 2015 Ühendkuningriiki tehtud teabekogumiskülastus vanemliku nõusolekuta adopteerimise küsimuses võimaldas delegatsiooni liikmetel kujundada parema arusaamise olukorrast, kuna probleemi oli võimalik arutada Ühendkuningriigi asjaomaste eri asutuste esindajatega;

AK.

arvestades, et sellised külastused on petitsioonikomisjoni spetsiifiline eelisõigus ning oluline osa komisjoni töös, mis hõlmab suhtlust petitsioonide esitajate ja asutustega asjaomastes liikmesriikides; arvestades, et selliste delegatsioonide liikmed osalevad võrdsetel alustel kõigis tegevustes, muu hulgas lõpparuande koostamises;

AL.

arvestades, et petitsioonikomisjonil on kohustusi Euroopa Ombudsmani ees, kes vastutab ELi kodanikelt ja elanikelt ELi institutsioonide ja organite võimaliku haldusomavoli kohta laekunud kaebuste uurimise eest, mille kohta petitsioonikomisjon koostab samuti iga-aastase raporti, mis tugineb Euroopa Ombudsmani enda aastaaruandele;

AM.	arvestades, et Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly esitas oma 2014. aasta aruande 26. mail 2015 Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile; arvestades, et 23. juunil 2015 tutvustas Euroopa Ombudsman oma aruannet selle institutsiooniga suhtlemise eest vastutava petitsioonikomisjoni koosolekul;

AN.

arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mis ühendab riigi ja piirkonna tasandi ombudsmanide institutsioone ja Euroopa Liidu liikmesriikide, kandidaatriikide ning Euroopa Majanduspiirkonda ja/või Schengeni alasse kuuluvate muude riikide petitsioonikomisjone ja samalaadseid organeid; arvestades, et võrgustikku kuulub praegu 94 bürood 36 riigist ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on võrgustiku täieõiguslik liige;

AO.	arvestades, et iga petitsioon vaadatakse tähelepanelikult läbi ning et iga petitsiooni esitaja peab saama vastuse mõistliku aja jooksul; arvestades, et petitsiooni esitajat tuleb teavitada petitsiooni käsitlemise lõpetamise põhjustest;

AP.	arvestades, et kõikidel petitsiooni esitajatel peaks olema võimalus petitsioonikomisjonile juhtumeid otse tutvustada;

toonitab, et petitsiooniõigus peab tugevdama Euroopa Parlamendi reageerimisvõimet, aidates tal lahendada peamiselt ELi õigusaktide ülevõtmise ja kohaldamisega seotud probleeme, kuna petitsioonid, mis põhinevad ELi tegevusvaldkondadel ja täidavad vastuvõetavuse kriteeriume, on väärtuslik teabeallikas ELi õigusaktide kohaldamisel esinevate võimalike rikkumiste väljaselgitamiseks; kutsub komisjoni üles ELi õigusaktide tõhusa kohaldamise tagamiseks oma volitusi rohkem kasutama, näiteks alustades kiiremini ELi toimimise lepingu artiklite 258 ja 260 kohase rikkumismenetluse;

tõstab esile tööd, mida petitsioonikomisjon teeb, et kuulata ja aidata lahendada liidu kodanikke puudutavaid probleeme; usub, et petitsioonide abil on võimalik paremini hinnata ühenduse õigusaktide mõju nende igapäevaelule, mis on justkui sillad kodanike ja institutsioonide vahel;

toonitab, et petitsioonikomisjonil on võimalus ja tõsine ülesanne pidada usalduslikku ja viljakat dialoogi kodanikega, kuna tal on võimalik tuua ELi institutsioone kodanikele lähemale; märgib, et see peaks ka aitama edendada osalusdemokraatiat; on seisukohal, et selle eesmärgi täitmiseks on väga oluline vastata petitsioonidele asjakohaselt, seda nii ajalises kui ka vastuse kvaliteedi mõttes;

tuletab meelde, et petitsioonikomisjoni avalikel aruteludel tuleks järgida petitsiooni esitajate võrdse ja proportsionaalse esindatuse põhimõtet; et tugevdada petitsioonikomisjoni Euroopa mõõdet, tuleks julgustada kõikide liikmesriikide piisavat ja õiglast esindatust petitsioonikomisjoni avalikel aruteludel; rõhutab, et petitsioonikomisjon peab kõiki vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone käsitlema võrdse tähtsusega ja objektiivselt; rõhutab, et liikmesriigis toimuva valimiskampaaniaga seotud petitsioone ei tohiks käsitleda kiirmenetluse raames;

toonitab, et petitsioonid on väga tähtsad ka seadusandliku protsessi jaoks, kuna nende abil selgitatakse välja olemasolevad lüngad ja puudused ühenduse õigusaktide ülevõtmisel ja antakse teistele Euroopa Parlamendi komisjonidele kasulikku ja otsest teavet õigusloometööks nende vastavates valdkondades; tunneb heameelt, et petitsioonikomisjon on hakanud teiste parlamendikomisjonidega rohkem suhtlema ning et täiskogu istungitel käsitletakse üha sagedamini petitsioonidega seotud küsimusi; arvestades, et petitsioonide eest ei vastuta mitte ainult petitsioonikomisjon, vaid see peab olema kõigi parlamendikomisjonide ühine vastutusvaldkond; väljendab heameelt mitteametliku petitsioonide võrgustiku loomise kavatsuse üle parlamendis, milles osalevad kõigi komisjonide esindajad, et tagada petitsioonidega seotud tegevuse sujuv ja tõhus koordineerimine; on arvamusel, et see võrgustik peab aitama paremini mõista petitsioonide rolli parlamendi töös ja tugevdama komisjonidevahelist koostööd petitsiooni esitajate tõstatatud küsimustes; kutsub kõiki parlamendi pädevaid komisjone üles pöörama piisavat tähelepanu neile edastatud petitsioonidele ja tegema vajalikke pingutusi, et anda petitsioonide nõuetekohaseks käsitlemiseks vajalikku teavet;

tunnistab, et parlament täidab ka tähtsat poliitilist rolli seoses Euroopa Komisjoni jõustamismeetmetega, kontrollides ELi õiguse rakendamise järelevalve aastaaruandeid ja võttes vastu asjakohaseid parlamendi resolutsioone; kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma arvesse petitsioonikomisjoni esitatud Euroopa Parlamendi resolutsioone, milles käsitletakse petitsioonide põhjal ilmnenud ELi õiguse rakendamise ja kohaldamise konkreetseid puudusi ning kutsutakse komisjoni üles vastavalt tegutsema ja oma järelmeetmetest parlamendile aru andma; kutsub ka nõukogu ja parlamenti üles võtma konkreetseid meetmeid määruse 2013/0140(COD) vastuvõtmisel seoses hariliku äädikakärbse puhul erandi tegemisega veterinaarkontrollidest ELi välispiiridel, nagu seda on soovitanud Nobeli preemia laureaadid (biokeemia professorid) petitsioonis nr 1358/2011;

väljendab heameelt, et 2015. aastal lühendati petitsioonide menetlemise aega, kuid toonitab siiski, et petitsioonikomisjoni sekretariaat vajab kiiresti rohkem tehnilisi ressursse ja töötajaid, et tagada petitsioonide hoolikas läbivaatamine ja lühendada menetlemise aega, kindlustades samas nende kvaliteetse käsitlemise; nõuab petitsioonide menetlemise digitaliseerimist, võttes eelkõige kasutusele uued info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, et tagada tõhus ja õigeaegne käsitlemine ning olemasoleva personali optimaalne kasutus, hoides samal ajal alles kodanike õiguse esitada petitsioone tavalise kirja teel;

on jätkuvalt seisukohal, et petitsiooni esitajatele tuleb petitsiooni vastuvõetamatust või selle käsitlemise lõpetamist põhjendamatuse tõttu hoolikalt põhjendada;

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjon on petitsiooniprotsessi kaasatud ja võtnud endale sellega seoses kohustused ning vastab võimalikult kiiresti talle parlamendi poolt saadetavatele uutele petitsioonidele; märgib, et Euroopa Komisjoni vastused on üldjuhul üksikasjalikud ja puudutavad tema pädevusvaldkonnas olevaid petitsioone; tuletab siiski meelde, et Euroopa Komisjon ei lisa paljudel juhtudel vastustesse uusi elemente, kui tegemist on petitsioonidega, mis on vaja läbi vaadata staatuses või kontekstis toimunud muutuste tõttu; peab kahetsusväärseks neid juhtumeid, kus Euroopa Komisjon keskendub peamiselt menetluslikele aspektidele ja ei süvene küsimuse sisusse; tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et selliste petitsioonide käsitlemise, milles on viidatud ELi õiguse võimalikule rikkumisele, võib lõpetada alles pärast nende piisavat analüüsimist; väljendab heameelt Euroopa Komisjoni võetud kohustuse üle saata petitsioonikomisjoni koosolekutele üldist pädevust omavaid ametnikke, kuna petitsioonide käsitlemise üldine kvaliteet paraneb, kui Euroopa Komisjoni esindavad aruteludes võimalikult kõrge tasandi ametnikud; väljendab kahetsust, et petitsioonikomisjoni koosolekutel piirduvad Euroopa Komisjoni vastused enamasti petitsioonikomisjonile saadetud ametliku vastuse sisuga ega paku uut või asjakojast teavet, mis võimaldaks tõstatatud küsimusi lahendada; märgib, et kirjalikke vastuseid võetakse tõsiselt arvesse ja neid selgitatakse petitsioonikomisjoni korraldatavatel suulistel aruteludel;

10.

on seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks oma aluslepingute täitmise järelevalvaja rollis ja eelkõige keskkonnaküsimustes minema kaugemale formaalsest menetluskorrale vastavuse analüüsimisest ning keskenduma rohkem põhiküsimuse tegelikule sisule; tuletab meelde ettevaatuspõhimõtet ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide lõppeesmärki, milleks on ökoloogiliselt tundlikele piirkondadele pöördumatu kahju tekitamise ärahoidmine, ning nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon võtaks vastu lähenemisviisi, mis lubaks tal kasutada oma volitusi ja eelisõigusi ennetavalt;

11.

ei nõustu sellega, et Euroopa Komisjon tõlgendab üha sagedamini Euroopa Parlamendi 27. aastaaruannet Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2009) viisil, mille kohaselt on Euroopa Komisjonil õigus lõpetada selliste toimikute käsitlemine, mille kohta rikkumismenetluses ei ole veel tehtud ametlikke samme või peatada pooleliolev rikkumismenetlus, kui menetlus on siseriiklikus kohtus pooleli; kinnitab veel kord eelpool nimetatud raporti algideed, mille kohaselt palutakse Euroopa Komisjonil suurendada jõupingutusi, et tagada oma volituste piires ELi õigusaktide järjepidev rakendamine, kasutades siseriiklike kohtumenetluste olemasust sõltumata rikkumismenetlusi;

12.

märgib, et pöörab edaspidi rohkem tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon annaks parlamendile korrapäraselt aru üksikute liikmesriikide vastu algatatud aluslepingu rikkumise menetlustega seotud edusammude kohta, et võimaldada paremat koostööd ja et asjaomaseid petitsiooni esitajaid oleks võimalik varakult asjade käigust teavitada;

13.

on seisukohal, et läbipaistvuse huvides, eri ELi institutsioonide vahelise lojaalse koostöö vaimus ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppele peaks komisjon Euroopa Parlamendi taotluse alusel esitama EU-Piloti menetlusega seotud üksikjuhtumite kokkuvõtte; tuletab meelde petitsioonikomisjoni taotlusi tagada juurdepääs EU-Piloti ja rikkumismenetluse dokumentidele, kuna petitsioonid viivad tihti selliste menetluste algatamiseni; kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile teavitada petitsioonikomisjoni petitsioonidega otseselt seotud rikkumismenetluste edenemisest; märgib vajadust tagada maksimaalne läbipaistvus seoses EU-Piloti menetlust ja juba lõppenud rikkumismenetlusi puudutava teabe levitamisega;

14.

on seisukohal, et petitsioonidega seotud uurimise tulemusena algatatud rikkumismenetlusi käsitlev teave tuleks esitada õigeaegselt Euroopa Parlamendile ja eelkõige petitsioonikomisjoni nõudel;

15.

peab väga tähtsaks koostöö parandamist riikide parlamentide ja nende pädevate komisjonidega, samuti liikmesriikide valitsustega, eelkõige selleks, et tagada petitsiooni käsitlemine asjakohase ja pädeva asutuse poolt; kordab oma nõudmist algatada liikmesriikidega struktuurne dialoog, mis toimuks korrapäraste kohtumiste kujul asjaomaste parlamendikomisjonidega; väljendab heameelt, et Saksamaa Liidupäeva petitsioonikomisjoni delegatsioon viibis 4. mail 2015 petitsioonikomisjoni koosolekul; loodab, et selline dialoog saab aidata kaasa lojaalsele koostööle viljakate lahenduste leidmisel korduvalt esitatud juhtumite puhul, nagu Jugendamti käsitlevad petitsioonid; julgustab liikmesriike ning asjaomaseid kohalikke ja/või piirkondlikke ametiasutusi saatma petitsioonikomisjoni koosolekutele oma esindajaid; kordab, et on vajalik nõukogu ja komisjoni esindajate osalemine petitsioonikomisjoni koosolekutel ja kuulamistel;

16.

tunnistab, et ELi õiguse tulemuslik kohaldamine tugevdab ELi institutsioonide usaldusväärsust; tuletab meelde, et Lissaboni lepingus sätestatud petitsiooniõigus on Euroopa kodakondsuse oluline element ning tõeline mõõdik ELi õiguse kohaldamise jälgimiseks ja võimalike lünkade leidmiseks; kutsub petitsioonikomisjoni üles korraldama riiklike petitsioonikomisjonidega korrapäraseid kohtumisi, et suurendada teadlikkust Euroopa kodanike muredest ELis ja liikmesriikides ning tugevdada veelgi nende õiguseid parema Euroopa õigusloome ja õiguse kohaldamise abil;

17.

kordab oma petitsioonikomisjonikomisjoni 2013. aasta tegevust käsitlevas 11. märtsi 2014. aasta resolutsioonis (1) tehtud üleskutset parandada struktuurset dialoogi liikmesriikidega, nt korraldades korrapäraseid kohtumisi riiklike petitsioonikomisjonide või muude pädevate asutuste esindajatega; kutsub liikmesriike üles registreerima teabekogumiskülastuste aruannetes ja dialoogide käigus esitatud soovitusi;

18.

väljendab heameelt, et 2015. aastal on 191 kodanikku esitanud oma petitsioonid otse petitsioonikomisjonile; tuletab meelde ja toetab videokonverentside või muude vahendite kasutamist, mis võimaldaks petitsiooni esitajatel petitsioonikomisjoni töös aktiivselt osaleda, kui nad ei saa füüsiliselt kohal viibida;

19.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni piirava ja kitsa tõlgenduse põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 kohta, milles märgitakse muu hulgas, et harta on suunatud liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral; märgib, et harta artikli 51 lõikes 2 sätestatakse, et harta ei laienda liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest; tuletab meelde, et ELi kodanike ootused ei piirdu sageli hartaga ning kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma uut lähenemisviisi, mis vastaks rohkem nendele ootustele; nõuab tungivalt harta kohaldamisala laiemat tõlgendamist ja lõpuks harta ja aluslepingute tulevase läbivaatamise korral selle artikli asjakohasuse ümberhindamist; rõhutab, et miski ei takista liikmesriike harta sätteid täielikult kohaldamast oma riigi õigusaktides, et tagada nende kodanike põhiõiguste kaitse liidu õigusest suuremas ulatuses, ning tuletab meelde, et neile kehtivad ka muud rahvusvahelised kohustused;

20.

peab kahetsusväärseks, et petitsiooni esitajad ei ole endiselt piisavalt teadlikud sellest, mille alusel võib petitsiooni tunnistada vastuvõetamatuks;

21.

peab kahetsusväärseks Euroopa Komisjoni ranget ja piiravat tõlgendust põhiõiguste harta artikli 51 osas, mille kohaselt on harta sätted subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral; tuletab meelde, et harta artikli 51 olemasolu tõttu ei piirdu kodanike ootused sageli sellega, mida harta rangelt õiguslikud sätted võimaldavad, ning selle range ja piiratud tõlgendamise tõttu jäävad ootused sageli täitmata; palub Euroopa Komisjonil leida uus lähenemisviis, mis vastaks paremini neile ootustele;

22.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta ei kaitse endiselt Poola ja Ühendkuningriigi kodanikke;

23.

rõhutab, et kaks parlamendiliiget nimetati 2015. aasta jaanuaris petitsioonikomisjoni esindajateks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni alusel loodud struktuurides ja nad osalesid Euroopa Liidu ja ÜRO komitee puuetega inimeste õigusi käsitleva esialgse aruande analüüsimises 27.–28. augustil 2015 Šveitsis Genfis; rõhutab petitsioonikomisjonis tehtud jätkuvat olulist tööd ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise raames; võtab teadmiseks, et 2015. aasta oli väga märkimisväärne aasta, kuna esmakordselt kontrollis üks ÜRO organ inimõiguste valdkonnas võetud kohustuste täitmist ELis; tunneb heameelt asjaolu üle, et ühel ÜRO komiteel oli võimalus kuulata ära kõik üksikasjad petitsioonikomisjoni kaitsefunktsiooni kohta; toonitab, et Euroopa Komisjon on alustanud ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste ülevõtmist petitsioonide menetlemise protsessi (2); tunneb heameelt, et petitsioonikomisjoni poolt 15. oktoobril 2015 korraldatud avalikul kuulamisel „Puuetega inimeste õiguste kaitse lähtuvalt esitatud petitsioonidest“ saavutati kõrge juurdepääsetavuse tase; juhib tähelepanu poliitikaosakonna C tellitud uuringu (petitsioonikomisjoni kaitsefunktsiooni kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis) järelduste tähtsusele; peab oluliseks, et petitsioonikomisjon jätkaks ürituste korraldamist, milles keskendutakse puuete teemaga seotud petitsioonidele; nõuab, et tugevdataks petitsioonikomisjoni ja selle sekretariaadi suutlikkust, et komisjonil oleks võimalik oma kaitsefunktsiooni asjakohaselt täita; nõuab ühe ametniku määramist puudega seotud probleemide menetlemise eest vastutavaks; võtab teadmiseks petitsioonikomisjonis 2015. aastal puuetega seoses võetud märkimisväärsed järelmeetmed konkreetsematel teemadel, nt Marrakechi lepingu ratifitseerimine, diskrimineerimise vastase direktiivi ummikseisu lõpetamine, puudega inimeste haridus-, teadus- või kultuurielu edendamiseks kavandatud teatavate toodete tollimaksust vabastamine või omaste hooldajad;

24.

nõuab tungivalt Marrakechi lepingu kiiret ratifitseerimist ELi tasandil, et lihtsustada pimedate, nägemispuudega või muul põhjusel trükikirja lugeda mitte saavate inimeste juurdepääsu avaldatud teostele, hoolimata Euroopa Liidu Kohtus arutatavast pädevuskonfliktist; tuletab meelde, et puuetega inimeste õiguste komitee juhtis oma 2015. aasta septembri lõppmärkustes tähelepanu mõnele puudujäägile, mille osas EL konventsiooni täielikult ei täida; märgib, et EL peab kiiresti vastu võtma muudetud Euroopa juurdepääsetavuse akti ning kehtestama tõhusad ja juurdepääsetavad jõustamis- ja kaebuste esitamise mehhanismid; märgib nõuet lahutada Euroopa Komisjoni rollid, eemaldades ta sõltumatu järelevalve raamistikust, et tagada raamistiku piisavate ressursside olemasolu oma ülesannete täitmiseks;

25.

rõhutab kodanike esitatud petitsioonides käsitletavate teemavaldkondade mitmekesisust, nt põhiõigused, laste heaolu, puuetega inimeste õigused, vähemustesse kuuluvate inimeste õigused, lapse õigused, siseturg, keskkonnaõigus, töösuhted, rändepoliitika, kaubanduskokkulepped, rahvatervise küsimused, transport, loomade õigused ja diskrimineerimine;

26.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon on võtnud väga piiratud lähenemisviisi oma vastustes loomade heaolu eri aspekte puudutavatele petitsioonidele, kui tegemist on tema ELi toimimise lepingu artikli 13 kohaste ülesannete tõlgendamisega; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon muudaks oma praegust lähenemisviisi ja uuriks täiendavalt oma õiguslikku alust loomade õiguste parema kaitsmise tagamiseks kogu ELis;

27.

rõhutab teabekogumiskülastuste kontekstis, mida petitsioonikomisjon võib petitsioone käsitledes korraldada, et lapse õigustega seotud petitsioonid on eriti tundlikud, kuna nende puhul on vaja petitsiooni esitaja murele kiiresti ja asjakohaselt vastata, tagades laste parimad huvid;

28.

usub, et avalike kuulamiste korraldamine on kasulik vahend, mis aitab põhjalikumalt uurida kodanike tõstatatud probleeme ELi tegevusvaldkondades, samuti ELi toimimise üldiseid aspekte ning selle olulisi puudusi; juhib tähelepanu avalikele aruteludele, mis toimusid 26. veebruaril 2015 koos põhiseaduskomisjoniga Euroopa kodanikualgatuse teemal, 23. juunil 2015 petitsiooniõiguse teemal, 15. oktoobril 2015 teemal „Puuetega inimeste õiguste kaitse lähtuvalt esitatud petitsioonidest“, 11. mail 2015 koos veel kolme komisjoniga Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp loomkatsetele“ teemal, ning kasulikule seminarile piiriülese lapsendamise teemal, mis toimus 1. detsembril 2015 koos õiguskomisjoniga;

29.

arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike uus poliitiline õigus ja ühtlasi Euroopa Liidu osalusdemokraatias kasutatav asjakohane tegevuskava koostamise vahend, mis võimaldab kodanikke neid mõjutavatesse projektidesse ja protsessidesse otseselt ja aktiivselt kaasata ja mille potentsiaali tuleb kindlasti maksimaalselt ära kasutada ja arvestatavalt suurendada, et saavutada võimalikult häid tulemusi ja ergutada võimalikult paljusid liidu kodanikke Euroopa integreerimise protsessi edasises kujundamises kaasa lööma; usub ka, et põhiõiguste kaitse, demokraatliku õiguspärasuse tugevdamine ja institutsioonide läbipaistvuse suurendamine peaksid kuuluma ELi esmaste eesmärkide hulka; tuletab Euroopa Komisjonile meelde vajadust järgida soovitusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis kodanikualgatuse kohta (3), et tagada Euroopa kodanikualgatuse esitamise õiguse tegelik kasutamine; kinnitab veel kord lubadust osaleda proaktiivselt edukaid Euroopa kodanikualgatusi käsitlevate avalike kuulamiste korraldamises; kohustub pidama selle kaasava protsessi tõhusust institutsioonide tasandil esmatähtsaks ning tagama asjakohased seadusandlikud järelmeetmed;

30.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjoni hinnangul on liiga vara vaadata läbi määrus (EL) nr 211/2011, mida hakati kohaldama rohkem kui kolme aasta eest, alates 1. aprillist 2012; peab vajalikuks selle rakendamist põhjalikult hinnata, et kõrvaldada kõik avastatud puudused ning pakkuda välja toimivad lahendused selle koheseks läbivaatamiseks, tagades, et Euroopa kodanikualgatusega seotud menetlus ja tingimused oleksid tõeliselt selged, lihtsad, kergesti kohaldatavad ja proportsionaalsed; väljendab heameelt Euroopa Komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruande üle Euroopa kodanikualgatuse kohta ja Euroopa Ombudsmani otsuse OI/9/2013/TN üle ning palub komisjonil selle vahendi läbivaatamisel tagada, et Euroopa kodanikualgatus annaks liitu tegeliku panuse kooskõlas liidu väärtuste ja põhiõigustega ning et võetaks kõik vajalikud õigusmeetmed vajalike järelmeetmete jaoks, kui Euroopa kodanikualgatus on tunnistatud edukalt lõpule viiduks; kutsub mitmeid ilmnenud puudusi silmas pidades komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku vaadata läbi määrus (EL) nr 211/2011;

31.

juhib tähelepanu oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsioonile hüpoteeki käsitlevate õigusaktide ja riskantsete finantsinstrumentide kohta Hispaanias (4) (laekunud petitsioonide põhjal), milles Euroopa Parlament esitas rea soovitusi hüpoteegiõigust käsitlevate ELi õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ja pangandustavade kuritarvitamise vastu võitlemise kohta; palub komisjonil jälgida kõigis liikmesriikides tähelepanelikult hüpoteeklaenude direktiivi 2014/17/EL ja direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) kohaldamist ning jagada parimaid tavasid, et paremini kaitsta rahalistes raskustes kodanikke;

32.

peab murettekitavaks, et petitsioonide käsitlemisel on ilmnenud, et teatavates liikmesriikides on probleeme asjakohase õiguskaitse kättesaadavusega; peab seda väga oluliseks probleemiks, millega tuleb viivitamata tegeleda, et tagada liidu nõuetekohane demokraatlik toimimine ja põhiõiguste kasutamine tema kodanike ja elanike poolt; on seisukohal, et liit peaks näitama eeskuju, võttes kasutusele Århusi konventsiooni samba, mis käsitleb kohtu poole pöördumist keskkonnaasjus;

33.

juhib tähelepanu oma 21. jaanuari 2016. aasta resolutsioonile petitsioonikomisjoni 2014. aasta tegevuse kohta (5) ning oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonile Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (6);

34.

tunneb heameelt teabekogumiskülastuste töötaseme normaliseerumise üle ja loodab, et selle petitsioonikomisjoni erilise eelisõiguse kogu potentsiaal kasutatakse järgmistel aastatel kuni õigusloomeperioodi lõpuni täielikult ära; rõhutab, et pärast iga külastust on vaja koostada töödokumendid, sealhulgas konkreetsed soovitused, ning nõuab tungivalt nende nõuetekohast arvesse võtmist eri ametiasutuste poolt; on seisukohal, et nende soovituste järgimist tuleks korrapäraselt hinnata;

35.

toonitab petitsioonikomisjoni 2015. aastal tehtud tööd eesmärgiga anda petitsioonide esitajate käsutusse veebiportaal, mille kaudu neil on võimalik petitsioone registreerida ja esitada, laadida üles saatedokumente ning toetada juba vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone; toonitab, et seda portaali ajakohastatakse ning 2013., 2014. ja 2015. aastal registreeritud petitsioonid on sinna üles laetud; väljendab heameelt, et otsingu, petitsioonide toetamise ning petitsiooni esitaja nime salastatusega seotud funktsioone on uuendatud ja parandatud;

36.

tuletab meelde, et on vaja meetmeid, et viia lõpule petitsioonide veebiportaali projekti viimased etapid, et petitsiooni esitaja saaks reaalajas teavet oma petitsiooni staatuse kohta ning oleks automaatselt teavitatud petitsiooni staatuses toimunud muudatustest, näiteks vastuvõetavaks tunnistamisest, Euroopa Komisjoni vastuse saabumisest või tema petitsiooni lisamisest petitsioonikomisjoni koosoleku ajakavasse koos veebiülekande lingiga, ning seega annab petitsioonikomisjoni sekretariaat talle selget ja otsest teavet; rõhutab, et veebiportaal on ELi kodanike jaoks väga oluline teabeallikas ning seetõttu tuleks anda teavet petitsiooni elutsükli kohta;

37.

juhib tähelepanu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) vastuvõtmisele; nõuab tungivalt, et petitsioonikomisjon ja kõik Euroopa Liidu institutsioonid peaksid vastu võtma kõigi 28 liikmesriigi e-allkirjaga varustatud dokumente;

38.

toonitab tähtsat rolli, mida etendab liikmesriikide vaheline probleemide lahendamise võrgustik SOLVIT, mis tuleks kogu selle potentsiaali kasutades täielikult välja arendada nimetatud riikide ning riikide valitsusasutustest sõltuvate riiklike SOLVITi keskuste koostöös, ning palub eraldada SOLVITile rohkem vahendeid ning süstemaatilisemalt analüüsida SOLVITi kaudu välja selgitatud probleeme, kuna see võrgustik aitab anda õige pildi ühtse turu tõrgetest;

39.

palub Ühendkuningriigil võtta teadmiseks soovitused, mis esitati Londonisse 5. ja 6. novembril 2015 tehtud teabekogumiskülastuse kohta koostatud aruandes ja mille petitsioonikomisjon kiitis heaks 19. aprillil 2016;

40.

rõhutab Euroopa Ombudsmaniga tehtava koostöö ning Euroopa Parlamendi Euroopa Ombudsmani võrgustikus osalemise tähtsust; kiidab heaks Euroopa Ombudsmani ja petitsioonikomisjoni vahel institutsioonilises raamistikus hoitavad head suhted; avaldab tunnustust Euroopa Ombudsmani tööle ELi hea haldustava parandamisel ning tundis erilist heameelt tema regulaarse panuse üle petitsioonikomisjoni töösse kogu aasta jooksul;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0204.

(2) ÜRO komitee poolt vastu võetud 14. istungil (17. august – 4. september 2015), vt http://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD%2fC%2fEU%2fCO%2f1&Lang=en

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0382.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0347.

(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0021.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0062.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/142

P8_TA(2016)0513

Rahvusvahelised lennunduslepingud

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta (2016/2961(RSP))

(2018/C 238/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2016. aasta otsuseid, millega lubati komisjonil alustada läbirääkimisi lennundusohutuslepingute üle Jaapani ja Hiinaga,

—	võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2016. aasta otsuseid, millega lubati komisjonil alustada läbirääkimisi ELi tasandi lennunduslepingute üle Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), Türgi, Katari ja Araabia Ühendemiraatidega,

—	võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2012. aasta teatist „ELi lennundusalane välispoliitika – tulevikuprobleemide lahendamine“ (COM(2012)0556),

—	võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2015. aasta teatist „Euroopa lennundusstrateegia“ (COM(2015)0598),

—	võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni lennunduse kohta (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet (2) (edaspidi „raamkokkulepe“), eelkõige selle punkte 23–29 ning II ja III lisa,

—	võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, eelkõige 24. juuni 2014. aasta otsust Mauritiuse kohtuasjas (C-658/11) ja 14. juuni 2016. aasta otsust Tansaania kohtuasjas (C-263/14),

—

võttes arvesse 12. märtsi 2014. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendis seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsust konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni esimehe ning Euroopa Komisjoni transpordivoliniku vahel kirjavahetuse vormis 19. jaanuaril 2016. aastal ja 18. märtsil 2016. aastal kokku lepitud rahvusvaheliste lennundusläbirääkimiste kohta teabe andmist, sealhulgas konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu puudutavat praktilist korda,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artiklit 218,

—	võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta (O-000128/2016 – B8-1807/2016),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.	arvestades, et Euroopa lennundusstrateegia raames tegi komisjon ettepaneku alustada läbirääkimisi tsiviillennunduse ohutuse üle Jaapani ja Hiinaga ning ELi tasandi lennunduslepingute üle Hiina, Türgi, Mehhiko, Pärsia lahe koostöönõukogu kuue liikmesriigi, Armeenia ja ASEANiga;

B.	arvestades, et nõukogu lubas komisjonil alustada läbirääkimisi lennundusohutuslepingute üle Jaapani ja Hiinaga ning ELi tasandi lennunduslepingute üle ASEANi, Türgi, Katari ja Araabia Ühendemiraatidega;

C.	arvestades, et selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek;

D.	arvestades, et kui komisjon peab läbirääkimisi liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle, teavitatakse Euroopa Parlamenti „viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel“ (ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 10);

E.	arvestades, et raamkokkulepe peaks tagama, et institutsioonide volitusi ja õigusi kasutatakse võimalikult tulemuslikul ja läbipaistval viisil;

F.	arvestades, et kõnealuse raamkokkuleppega on komisjon võtnud kohustuse järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet õigusloome- ja eelarveküsimustes, eelkõige seoses juurdepääsuga koosolekutele ning dokumentide ja muu teabe edastamisega;

rõhutab, et Euroopa Parlament peab jälgima protsessi algusest peale, et suuta langetada otsus selle kohta, kas anda läbirääkimiste lõpus nõusolek või mitte; on seisukohal, et on ka teiste institutsioonide huvides, et kõik piisavalt olulised kahtlused, mis võivad kahandada Euroopa Parlamendi valmidust anda nõusolek, selgitataks välja ja kõrvaldataks varases etapis;

tuletab meelde, et raamkokkuleppes on sedastatud eelkõige, et Euroopa Parlamenti tuleks algusest peale korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt teavitada käimasoleva menetluse täielikest üksikasjadest läbirääkimiste kõigis etappides;

loodab, et komisjon edastab Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile teabe oma kavatsuse kohta esitada ettepanek alustada läbirääkimisi rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimiseks ja muutmiseks; loodab, et komisjon saavutab nõukogu ja läbirääkimispartneritega kokkulepped, et anda Euroopa Parlamendi liikmetele juurdepääs kõigile asjaomastele dokumentidele, sealhulgas läbirääkimisjuhistele ja konsolideeritud tekstidele, paralleelselt ja võrdsetel alustel nõukoguga;

juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt raamkokkuleppe artiklile 24 tuleb eespool nimetatud teave edastada Euroopa Parlamendile sellisel viisil, et Euroopa Parlament saaks vajaduse korral esitada oma arvamuse; nõuab tungivalt, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile aru selle kohta, kuidas on Euroopa Parlamendi seisukohti arvesse võetud;

tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 kohaselt on nõukogu ja komisjon kohustatud teavitama Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel;

tunnistab, et kui Euroopa Parlament saab käimasolevate läbirääkimiste kohta tundlikku teavet, on tal kohustus tagada täielik konfidentsiaalsus;

märgib, et kodukorra kohaselt võib Euroopa Parlament „võtta vastutava komisjoni raporti alusel […] vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne [arutatava rahvusvahelise] lepingu sõlmimist arvesse“ (artikli 108 lõige 4);

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0394.

(2) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(3) ELT C 95, 1.4.2014, lk 1.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/144

P8_TA(2016)0482

ELi ja Alžeeria vaheline raamleping Alžeeria liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta ***

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta (16152/2014 – C8-0152/2015 – 2014/0195(NLE))

(Nõusolek)

(2018/C 238/17)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16152/2014),

—

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel) lisatud protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) eelnõu (16150/2014),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning lõikele 7 (C8-0152/2015),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8-0367/2016),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/145

P8_TA(2016)0483

Süvamere kalavarud ja kalapüük Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ***II

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (11625/1/2016 – C8-0427/2016 – 2012/0179(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2018/C 238/18)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11625/1/2016 – C8-0427/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. veebruari 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2016)0667),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0371) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0369/2016),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 133, 9.5.2013, lk 41.

(2) Vastuvõetud tekstid, 10.12.2013, P7_TA(2013)0539.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/146

P8_TA(2016)0484

Euroopa Parlamendi kodukorra üldine läbivaatamine

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta (2016/2114(REG)) (*1)

(2018/C 238/19)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 226 ja 227,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8-0344/2016),

otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

rõhutab, et kodukorra kohta tehtud muudatusettepanekute puhul on võetud nõuetekohaselt arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sätteid (1);

palub peasekretäril võtta vajalikud meetmed, et viivitamata kohandada Euroopa Parlamendi IT-süsteeme muudetud kodukorrale ning luua asjakohased elektroonilised vahendid, et muu hulgas võtta järelmeetmeid muudele liidu institutsioonidele esitatavate kirjalikult vastatavate küsimuste suhtes;

otsustab jätta kodukorrast välja artikli 106 lõike 4 niipea, kui kontrolliga regulatiivmenetlus on kõikidest kehtivatest õigusaktidest eemaldatud, ja palub asjaomastel teenistustel lisada senikaua nimetatud artikli juurde joonealune märkus, milles osutatakse tulevikus toimuvale väljajätmisele;

palub esimeeste konverentsil seadusandliku tavamenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskiri läbi vaadata, et viia see kooskõlla käesoleva otsusega vastu võetavate kodukorra artiklitega 73–73d;

juhib tähelepanu vajadusele kodukorra lisad ümber korraldada, et need sisaldaksid üksnes tekste, mis on kodukorraga õiguslikult samaväärsed ja mille suhtes kohaldatakse samasugust menetluslikku häälteenamuse nõuet nagu kodukorra enda suhtes, ning et VI lisa, mille vastuvõtmiseks on küll vaja teistsugust menetlust ja teistsugust häälteenamust, sisaldaks kodukorra rakendusmeetmeid; palub teised kehtivad lisad ja mis tahes lisatekstid, mis võivad parlamendiliikmete töö puhul asjakohased olla, paigutada kodukorra juurde kuuluvasse eeskirjade kogumikku;

juhib tähelepanu asjaolule, et kodukorra kohta tehtud muudatused jõustuvad nende vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu esimesel päeval, välja arvatud:

a)	parlamentidevaheliste delegatsioonide koosseisu käsitlevate artikli 212 lõigete 1 ja 2 muudatused, mis jõustuvad olemasolevate delegatsioonide jaoks 2019. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneva esimese osaistungjärgu avamisel;

b)	komisjonide koosseisu käsitleva artikli 199 muudatused, mis jõustuvad 2019. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneva esimese osaistungjärgu avamisel.

Uurimis- ja erikomisjonide liikmete valimise praegune kord jääb kehtima kuni 2019. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneva esimese osaistungjärgu avamiseni, olenemata artikli 196, artikli 197 esimese lõigu ja artikli 198 lõike 3 muudatustest;

nõuab, et kaalutaks kodukorra täiendavat läbivaatamist seoses institutsioonisiseste eelarvemenetlustega;

otsustab, et parlamendiliikmed kohandavad oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kodukorra I lisa artiklis 4 tehtud muudatustele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kõnealuste muudatuste jõustumise kuupäeva; palub juhatusel ja peasekretäril võtta kolme kuu jooksul alates kõnealuse jõustumise kuupäevast asjakohaseid meetmeid, et võimaldada parlamendiliikmetel niisuguseid kohandusi teha; otsustab, et deklaratsioonid, mis esitatakse käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeval kehtiva kodukorra sätete alusel, kehtivad edasi kuus kuud pärast kõnealuse jõustumise kuupäeva; otsustab lisaks, et viimati mainitud sätteid kohaldatakse ka kõikide kõnealusel perioodil ametisse astuvate parlamendiliikmete suhtes;

10.

suhtub kriitiliselt statistiliste andmete esitamisse parlamendi veebisaidil hääletuse selgituste, täiskogul tehtud sõnavõttude, parlamendi küsimuste, muudatusettepanekute ja resolutsiooni ettepanekute kohta, mille eesmärk tundub olevat näidata sellistel platvormidel nagu MEPRanking, millised Euroopa Parlamendi liikmed on väidetavalt „aktiivsed“; palub juhatusel lõpetada esialgsete arvnäitajate esitamine statistilisel kujul ja võtta arvesse sobivamaid kriteeriume parlamendiliikmete „aktiivsuse“ kindlakstegemiseks;

11.

palub põhiseaduskomisjonil vaadata läbi künniste uusi määratlusi käsitlev artikkel 168a ja üks aasta pärast nimetatud artikli jõustumist künniste kohaldamine konkreetsete artiklite suhtes;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 2	Artikkel 2
Sõltumatu mandaat	Sõltumatu mandaat
Euroopa Parlamendi liige on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tema mandaat ja talle antud juhised ei ole siduvad .	Kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 täidab parlamendiliige oma ametiülesandeid vaba ja sõltumatuna ning teda ei seo mingid korraldused ega juhised .

Muudatusettepanek 2

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Volituste kontrollimine	Volituste kontrollimine
1. Euroopa Parlamendi valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel ametiasutustel teatada parlamendile viivitamatult valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda valimisjärgse esimese istungi avamisest alates.	1. Euroopa Parlamendi valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel ametiasutustel teatada parlamendile viivitamatult valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda valimisjärgse esimese istungi avamisest alates.
Ühtlasi juhib president ametiasutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.	Ühtlasi juhib president ametiasutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.
2. Iga liige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon esitatakse pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi esimest istungit . Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile eelnevalt alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.	2. Iga liige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon esitatakse pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi avaistungit . Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile eelnevalt alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.
Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitavate asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 ja 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.	Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitavate asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 ja 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.
3. Volituste kontrollimise eest vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamatult iga vastvalitud liikme volitusi ja võtab vastu otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte vaidluste kohta, mis põhinevad siseriiklikel valimisseadustel .	3. Vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamatult iga vastvalitud liikme volitusi ja võtab vastu otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte vaidluste kohta, mis kuuluvad nimetatud akti kohaselt üksnes selles aktis osutatud riigisiseste sätete kohaldamisalasse .
	Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikul teatel lõplike valimistulemuste kohta, mis sisaldab valituks osutunud kandidaatide ja kõigi asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt hääletamistulemustele.
	Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.
4. Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikult teatatud täielikel valimistulemustel, mis sisaldavad valitud kandidaatide ja võimalike asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt valimistulemustele.
Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.
Parlament võib vastutava komisjoni raporti alusel igal ajal teha otsuse vaidluses mõne parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle.	4. Parlament kontrollib viivitamatult vastutava komisjoni ettepaneku alusel parlamendiliikme asemele asuva liikme volitusi ning võib igal ajal teha otsuse vaidluses iga oma liikme mandaadi kehtivuse üle.
5. Kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 3.	5. Kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 3.
6. Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu ametiasutused edastavad parlamendile viivitamatult igasuguse teabe, mis võib mõjutada Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmist või asendusliikmete järjestust, ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.	6. Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu ametiasutused edastavad parlamendile viivitamatult kogu teabe, mis võib mõjutada Euroopa Parlamendi liikme sobivust ametikohale või asendusliikmete järjestust või nende sobivust ametikohale , ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.
Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused algatavad mõne parlamendiliikme vastu menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuses vastu seisukoha.	Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused algatavad mõne parlamendiliikme vastu menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuses vastu seisukoha.

Muudatusettepanek 3

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 4

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Parlamendiliikme ametiaeg

1. Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. aasta aktile. Ametiaeg lõpeb ka parlamendiliikme surma või tagasiastumise korral.

1. Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artiklitele 5 ja 13 .

2. Parlamendiliige jääb ametisse kuni parlamendi esimese pärast valimisi toimuva istungi avamiseni.

3. Tagasiastuv parlamendiliige teatab presidendile tagasiastumisest ja märgib ära kuupäeva, millal ta tagasi astub; see peab toimuma kolme kuu jooksul pärast teatamist. Teade vormistatakse peasekretäri või tema esindaja juuresolekul koostatava ametliku protokollina, millele kirjutavad alla peasekretär või tema esindaja ja asjaomane parlamendiliige. Teade antakse viivitamatult üle vastutavale komisjonile, kes võtab küsimuse dokumendi saamisele järgneva esimese koosoleku päevakorda.

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega, teavitab ta sellest parlamenti , et viimane saaks otsustada, kas ametikoht loetakse vabaks või mitte .

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta aktiga, loetakse ametikoht vabaks alates tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis märgitud kuupäevast ning president teavitab sellest parlamenti.

Vastasel korral loetakse ametikoht vabaks tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis märgitud kuupäeval. Seda küsimust parlamendis ei hääletata .

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976 . aasta aktiga, teeb ta parlamendile ettepaneku ametikohta vabaks mitte lugeda .

Teatavate erandlike olukordade puhuks on võetud kasutusele lihtsustatud menetluskord; see kehtib eelkõige juhul, kui tagasiastumise jõustumise kuupäeva ja vastutava komisjoni esimese koosoleku vahel toimub üks või mitu osaistungjärku ning fraktsioon, millesse tagasiastuv parlamendiliige kuulub, ei saa nende osaistungjärkude ajaks asendusliiget seetõttu, et ametikohta ei ole vabaks loetud. Lihtsustatud menetluskorra järgi on juhtumite lahendamise eest vastutava komisjoni raportööril õigus vaadata viivitamatult läbi iga tagasiastumise teade, millest teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks kahju tuua, pöörduda vastutava komisjoni esimehe poole, paludes tal vastavalt lõikele 3:

—	teavitadavastutava komisjoni nimel presidenti sellest, et ametikoha võib vabaks lugeda,

—	või kutsuda kokku vastutava komisjoni erakorraline koosolek raportööri tõstatatud probleemide arutamiseks.

3a. Kui enne järgmise osaistungjärgu algust ei ole kavas ühtegi vastutava komisjoni koosolekut, vaatab vastutava komisjoni raportöör viivitamatult läbi iga tagasiastumise teate, millest teda on nõuetekohaselt teavitatud. Kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks tuua kahju, pöördub raportöör vastutava komisjoni esimehe poole, paludes tal vastavalt lõikele 3

—	teavitada vastutava komisjoni nimel presidenti sellest, et ametikoha võib vabaks lugeda, või

—	kutsuda kokku vastutava komisjoni erakorralise koosoleku raportööri tõstatatud probleemide arutamiseks.

4. Kui liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab presidenti Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemisest selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikes 3 nimetatud kokkusobimatuse tõttu või mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu nimetatud akti artikli 13 lõike 3 kohaselt , teavitab president parlamenti mandaadi lõppemisest liikmesriigi teatatud kuupäeval ja palub liikmesriigil vaba ametikoht viivitamatult täita .

4. Kui liikmesriigi või liidu pädev asutus või asjaomane parlamendiliige teavitab presidenti parlamendiliikme nimetamisest või valimisest ametisse, mis on ühitamatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses , teavitab president sellest parlamenti , ja parlament kuulutab ametikoha vabaks alates ühitamatust põhjustavate asjaolude tekkimise kuupäevast .

Kui liikmesriigi või liidu pädev ametiasutus või asjaomane parlamendiliige teatab presidendile parlamendiliikme sellisesse ametisse nimetamisest või valimisest, mis on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses , teavitab president sellest parlamenti , kes loeb ametikoha vabaks .

Kui liikmesriigi pädev asutus teavitab presidenti parlamendiliikme ametiaja lõppemisest kas täiendava ühitamatuse tõttu selle liikmesriigi õiguse kohaseltlevastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikele 3 või parlamendiliikme mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu vastavalt nimetatud akti artikli 13 lõikele 3 , teavitab president parlamenti asjaomase parlamendiliikme ametiaja lõppemisest alates liikmesriigi teatatud kuupäevast. Kui kuupäeva ei ole teatatud, loetakse ametiaeg lõppenuks kuupäevast, mil liikmesriik ühitamatusest teatas.

5. Liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused teavitavad presidenti igast ülesandest, mille nad kavatsevad parlamendiliikmele anda . President palub vastutaval komisjonil uurida, kas kavandatavad ülesanded on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega , ning teavitab parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid ametiasutusi komisjoni järeldustest.

5. Kui liikmesriigi või liidu pädev asutus teavitab presidenti ülesandest, mille ta kavatseb parlamendiliikmele anda, palub president vastutaval komisjonil uurida, kas kavandatav ülesanne on kooskõlas 20. septembri 1976 aasta aktiga , ning teavitab parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid asutusi vastutava komisjoni järeldustest.

6. Ametiaja lõppemise ja ametikoha vabaksjäämise kuupäevaks loetakse:

—	tagasiastumise korral kuupäev, millal parlament luges tagasiastumisteate põhjal ametikoha vabaks;

—	juhul, kui parlamendiliige nimetatakse või valitakse ametisse, mis 20. Septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga, kuupäev, mille on teatanud liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused või asjaomane parlamendiliige.

7. Kui parlament on lugenud ametikoha vabaks, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal ametikoha viivitamatult täita.

7. Kui parlament on lugenud ametikoha vabaks, teavitab president sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal ametikoha viivitamatult täita.

8. Kõik vaidlused parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle, kui parlamendiliikme volitused on juba kontrollitud, edastatakse vastutavale komisjonile, kes annab viivitamatult ja hiljemalt järgmise osaistungjärgu algul parlamendile aru.

9. Parlament jätab endale õiguse kuulutada kontrollitud mandaat kehtetuks või keelduda ametikoha vabaks lugemisest, kui selgub, et ametikoha vastuvõtmine või ametikohalt tagasiastumine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.

9. Parlament võib kuulutada ametissenimetamise kehtetuks või keelduda ametikoha vabaks lugemisest, kui selgub, et ametikoha vastuvõtmine või ametikohalt tagasiastumine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.

Muudatusettepanek 4

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 5	Artikkel 5
Eesõigused ja puutumatus	Eesõigused ja puutumatus
1. Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolliga ette nähtud eesõigused ja puutumatus.	1. Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis sätestatud eesõigused ja puutumatus.
2. Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis.	2. Oma volituste rakendamisel eesõiguste ja puutumatuse suhtes võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku seadusandliku kogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis.
3. Kui parlamendi president on saanud teada parlamendiliikme valimisest , väljastab ta parlamendiliikmele liikmesriikides vaba liikumist võimaldava läbipääsuloa .	3. Euroopa Liidu reisiloa, mis võimaldab parlamendiliikmel vabalt liikuda liikmesriikides ja seda kehtiva reisidokumendina tunnistavates muudes riikides , väljastab Euroopa Liit parlamendiliikmele taotluse alusel ja Euroopa Parlamendi presidendi loal .
	3a. Kõikidel parlamendiliikmetel on oma ülesannete täitmise eesmärgil õigus aktiivselt, kooskõlas käesoleva kodukorra sätetega, osaleda parlamendikomisjonide ja parlamendi delegatsioonide töös.
4. Parlamendiliikmel on õigus tutvuda parlamendi ja parlamendikomisjonide kõigi dokumentidega, välja arvatud isikutoimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Erandid nimetatud põhimõttest selliste dokumentide käsitlemiseks, millele võidakse üldsuse juurdepääs keelata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, on sätestatud kodukorra VII lisas .	4. Parlamendiliikmel on õigus tutvuda parlamendi ja parlamendikomisjonide kõigi dokumentidega, välja arvatud isikutoimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Erandid nimetatud põhimõttest selliste dokumentide käitlemiseks, millele võidakse üldsuse juurdepääs keelata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, on sätestatud artiklis 210a .
	Juhatuse nõusolekul võib põhjendatud otsusega keelduda andmast parlamendiliikmele võimalust tutvuda parlamendi dokumendiga, kui juhatus veendub pärast parlamendiliikme ärakuulamist, et dokumendiga tutvumine põhjustaks parlamendi institutsioonilistele huvidele või avalikele huvidele lubamatut kahju ning parlamendiliikme soov dokumendiga tutvuda lähtub isiklikest või erahuvidest. Parlamendiliige võib sellise otsuse peale ühe kuu jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada kirjaliku kaebuse. Vastuvõetav kirjalik kaebus peab sisaldama põhjendusi. Parlament teeb kaebuse kohta otsuse kaebuse esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul ilma eelneva aruteluta.

Muudatusettepanek 5

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 6

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Puutumatuse äravõtmine

1. Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning käesolevas artiklis osutatud põhimõtete kohaselt.

1. Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning artikli 5 lõikes 2 osutatud põhimõtete kohaselt.

2. Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, ei ole vaja taotleda puutumatuse äravõtmist juhul, kui:

—	parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda tunnistuse kirjalikult või muus vormis, mis ei raskenda tema parlamendiliikme ülesannete täitmist; ning

—	parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda tunnistuse kirjalikult või muus vormis, mis ei raskenda tema parlamendiliikme ülesannete täitmist; ning

—	parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea asjakohaseks.

—	parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea asjakohaseks.

Muudatusettepanek 6

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 7

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 7	Artikkel 7
Eesõiguste ja puutumatuse kaitse	Eesõiguste ja puutumatuse kaitse
1. Kui liikmesriigi ametiasutus on väidetavalt rikkunud parlamendiliikme või endise parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust, võib artikli 9 lõike - 1 kohaselt taotleda parlamendi otsust küsimuses, kas eesõiguste ja puutumatuse rikkumine on ka tegelikult aset leidnud.	1. Kui liikmesriigi ametiasutus on väidetavalt rikkunud või kavatseb väidetavalt rikkuda parlamendiliikme või endise parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust, võib artikli 9 lõike 1 kohaselt taotleda parlamendi otsust küsimuses, kas eesõigusi ja puutumatust on rikutud või tõenäoliselt rikutakse .
2. Eelkõige võib sellise taotluse eesõiguste ja puutumatuse kaitsmiseks esitada juhul, kui leitakse, et asjaolud kujutavad endast haldus- või muud piirangut, mis takistab parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate parlamendiliikmete vaba liikumist või arvamuse avaldamist või hääle andmist nende poolt oma kohustuste täitmisel, või kuuluvad need Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaldamisalasse.	2. Eelkõige võib sellise taotluse eesõiguste ja puutumatuse kaitsmiseks esitada juhul, kui leitakse, et tegemist oleks haldus- või muu piiranguga, mis takistab parlamendi koosoleku toimumise kohta sõitvate või sealt lahkuvate parlamendiliikmete vaba liikumist või nende poolt arvamuse avaldamist või hääle andmist oma kohustuste täitmisel, või need kuuluksid Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaldamisalasse.
3. Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus ei ole vastuvõetav, kui sama kohtumenetlusega seoses on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas otsus on selleks hetkeks juba vastu võetud või mitte.	3. Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus ei ole vastuvõetav, kui samadel asjaoludel on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas otsus on selleks ajaks juba tehtud või mitte.
4. Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui sama kohtumenetlusega seoses on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.	4. Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui samadel asjaoludel on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.
5. Juhul kui on võetud vastu otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige esitada koos uute asitõenditega otsuse uuesti läbivaatamise taotluse . Otsuse läbivaatamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui otsuse vastu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea uusi esitatud tõendeid piisavalt põhjendatuks, et läbivaatamist õigustada.	5. Juhul kui on tehtud otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige erandkorras taotleda otsuse uuesti läbivaatamist, esitades kooskõlas artikli 9 lõikega 1 uusi tõendeid . Otsuse uuesti läbivaatamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui otsuse vastu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea esitatud uusi tõendeid piisavaks, et uuesti läbivaatamine oleks põhjendatud

Muudatusettepanek 7

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 9

Muudatusettepanek 8

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 10

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 10	välja jäetud
Parlamendiliikmete põhimääruse rakendamine
Euroopa Parlament võtab vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle võimalikud muudatused vastutava komisjoni ettepaneku alusel. Artikli 150 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega. Juhatus vastutab nende eeskirjade kohaldamise eest ja otsustab aastaeelarvest lähtudes rahastamise üle.

Muudatusettepanekud 9 ja 314

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 11

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Parlamendiliikmete majanduslikud huvid, käitumisreeglid , kohustuslik läbipaistvusregister ja pääs parlamendi ruumidesse

Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja käitumisreeglid

1. Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 232 ja lisatakse kodukorrale (1).

Eeskiri ei piira parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.

Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.

1a. Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris (1a) .

2. Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel, Euroopa Liidu alusaktides sätestatud väärtustel ja põhimõtetel, tagab parlamendi väärikuse ning ei tohi ohustada parlamendi töö sujuvat toimumist ega häirida rahu ja vaikust parlamendi hoonetes. Parlamendiliikmed täidavad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta .

2. Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel ning aluslepingutes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustel ja põhimõtetel ning tagab parlamendi väärikuse . See ei tohiohustada parlamendi töö sujuvust , julgeoleku ja korra tagamist parlamendi ruumides või parlamendi töövahendite toimimist .

Parlamendiliikmed ei tohi kasutada parlamendi arutelude käigus laimavat, rassistlikku või ksenofoobset keelepruuki ega käitumismaneere ega visuaalseid loosungeid.

Parlamendiliikmed täidavad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta.

Nimetatud põhimõtete ja eeskirjade mittetäitmine võib kaasa tuua meetmete kohaldamise vastavalt artiklitele 165, 166 ja 167.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira mingil viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira muul viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust.

Artikli kohaldamine põhineb esmases õiguses ja parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel.

Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest.

3a. Kui lõikes 2 sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on parlamendiliikme teenistuses või kelle juurdepääsu parlamendi ruumidesse või töövahenditele on korraldanud parlamendiliige, võib asjaomase parlamendiliikme suhtes asjakohasel juhul kohaldada artiklis 166 sätestatud distsiplinaarkaristusi.

4. Parlamendi ametiaja algul määravad kvestorid kindlaks, kui palju assistente võib iga parlamendiliige registreerida (registreeritud assistendid) .

4. Kvestorid määravad kindlaks, mitu assistenti võib iga parlamendiliige registreerida.

5. Kvestorid vastutavad pikaajaliste läbipääsulubade väljaandmise eest liidu institutsioonide välistele isikutele. Läbipääsuload kehtivad kuni ühe aasta ja neid võib uuendada. Läbipääsulubade kasutamise korra määrab kindlaks juhatus.

Läbipääsuload võidakse anda:

—	isikutele, kes on registreeritud läbipaistvusregistris (2) või kes esindavad organisatsioone või töötavad organisatsioonides, mis on registrisse kantud, kuid registreerimine ei anna automaatselt õigust läbipääsuloale;

—	isikutele, kes soovivad sageli pääseda parlamendi ruumidesse, kuid ei kuulu läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppe (3) kohaldamisalasse;

—	parlamendiliikmete kohapealsetele assistentidele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmeid abistavatele isikutele.

6. Läbipaistvusregistris registreeritud isikud peavad suhetes parlamendiga järgima:

—	kokkuleppele lisatud käitumisjuhendit (4) ;

—	kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning

—	käesoleva artikli sätteid ja selle rakendussätteid.

7. Kvestorid otsustavad, millisel määral kohaldatakse käitumisjuhendit nende isikute suhtes, kellel on pikaajaline läbipääsuluba, kuid kes ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse.

8. Läbipääsuluba võetakse ära kvestorite põhjendatud otsusega järgmistel juhtudel:

—	kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud, v.a juhul kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta;

—	kui loa omanik on raskelt rikkunud lõikes 6 sätestatud kohustusi.

9. Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks registri loomist käsitleva kokkuleppe kohaselt.

Lõigete 5–8 rakendussätted kehtestatakse lisas (5) .

10. Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja privileegid kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt.

Muudatusettepanek 10

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 12

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 12	Artikkel 12
Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlused	Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlused
Vastavalt parlamendi otsusele, mis on ära toodud kodukorra lisas, (6) rakendatakse parlamendis 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) kehtestatud ühtseid eeskirju, milles on toodud vajalikud meetmed ameti korraldatavate juurdluste takistusteta läbiviimiseks.	Vastavalt parlamendi 18. novembri 1999. aasta otsusele pettuste , korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava õigusvastase tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse suhtes esitatavate nõuete ja tingimuste kohta kohaldatakse parlamendis 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) kehtestatud ühtseid eeskirju, milles on toodud meetmed ameti korraldatavate juurdluste takistusteta läbiviimiseks.

Muudatusettepanek 11

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 13

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 13	Artikkel 13
Vaatlejad	Vaatlejad
1. Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid; vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.	1. Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid; vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.
2. Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.	2. Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele , samuti ei ole neil õigust parlamenti väljaspool esindada . Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.
3. Parlamendi pakutavate võimaluste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud kulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.	3. Parlamendi rajatiste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud reisi- ja elamiskulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.

Muudatusettepanek 12

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 14

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 14	Artikkel 14
Ajutine istungi juhataja	Ajutine istungi juhataja
1. Artikli 146 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärk on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.	1. Artikli 146 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärk on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.
2. Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, arutatakse ainult küsimusi, mis on seotud presidendi valimise või volituste kontrollimisega.	2. Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on lõike 1 alusel ajutine istungi juhataja, arutatakse ainult küsimusi, mis on seotud presidendi valimise või volituste kontrollimisega vastavalt artikli 3 lõike 2 teisele lõigule. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse vastutavale komisjonile .
Parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, täidab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.

Muudatusettepanekud 13 ja 383

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 15

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 15	Artikkel 15
Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted	Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted
1. President, asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 182 alusel. Kandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek. Kandidaate võivad üles seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda ühise heakskiitmise teel.	1. President ning seejärel asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 182 alusel.
	Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik tema nõusolek ja kandidaate võivad üles seada üksnes fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Enne iga hääletusvooru võib esitada uusi kandidaate.
	Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, valitakse kandidaadid ühise heakskiitmise teel , välja arvatud juhul, kui vähemalt viiendik parlamendiliikmetest nõuab salajase hääletuse korraldamist .
	Kui ühe hääletussedeliga tuleb valida enam kui üks ametikandja, loetakse hääletussedel kehtivaks üksnes siis, kui antud on üle poole võimalikest häältest.
Kui tuleb asendada ainult üks asepresident ja kui on ainult üks kandidaat, võib ta osutuda valituks ühise heakskiitmise teel. Presidendil on volitus otsustada kas valimine toimub ühise heakskiitmise teel või salajasel hääletusel. Valitud asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.
2. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvestada vajadusega tagada liikmesriikide ja poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus.	2. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvestada vajadusega tagada poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus ning sooline ja geograafiline tasakaal .

Muudatusettepanek 14

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 16

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 16	Artikkel 16
Presidendi valimine ja avakõne	Presidendi valimine ja avakõne
1. Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru selle parlamendiliikme kätte , kes on artikli 14 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.	1. Presidendikandidaatide nimed antakse üle parlamendiliikmele , kes on artikli 14 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad erandina artikli 15 lõikest 1 neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul osutub valituks vanem kandidaat.
2. Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 14 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.	2. Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 14 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.

Muudatusettepanek 15

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 17

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 17	Artikkel 17
Asepresidentide valimine	Asepresidentide valimine
1. Seejärel valitakse asepresidendid , kasutades ühtainsat hääletussedelit . Esimeses hääletusvoorus kuulutatakse valituks häälte arvu järjekorras kuni 14 kandidaati, kes on saanud antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate ametikohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud ametikohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, osutuvad ülejäänud kohtade täitmisel valituks kandidaadid, kes on saanud suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanimad kandidaadid.	1. Seejärel valitakse asepresidendid ühe hääletussedeliga . Esimeses hääletusvoorus osutub valituks häälte arvu järjekorras kuni 14 kandidaati, kes on saanud antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate ametikohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud ametikohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, osutuvad ülejäänud kohtade täitmisel valituks kandidaadid, kes on saanud suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul osutuvad valituks vanimad kandidaadid.
Kuigi see artikkel ei näe erinevalt artikli 16 lõikest 1 asepresidentide valimise puhul otseselt ette uute kandidaatide ülesseadmist valimisvoorude vahel, on see lubatud, sest parlament kui suveräänne organ peab saama kaaluda kõiki võimalikke kandidaate ja sellise võimaluse puudumine võiks takistada valimiste sujuvat läbiviimist.
2. Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 20 lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti.	2. Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 20 lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti.
Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.	Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.

Muudatusettepanek 16

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 18

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 18	Artikkel 18
Kvestorite valimine	Kvestorite valimine
Pärast asepresidentide valimist valib parlament viis kvestorit.	Parlament valib viis kvestorit sama korra kohaselt, mida kasutatakse asepresidentide valimisel.
Kvestorid valitakse sama korra järgi nagu asepresidendid.

Muudatusettepanek 17

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 19

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 19	Artikkel 19
Ametikandjate ametiaeg	Ametikandjate ametiaeg
1. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.	1. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.
Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast järelejäänud ajaks oma koha juhatuses või kvestorite kogus .	Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast järelejäänud ajaks oma koha juhatuses või kvestorina .
2. Kui selline ametikoht jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab uue ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult nimetatud tähtaja lõpuni.	2. Kui selline ametikoht jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab uue ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult nimetatud tähtaja lõpuni.

Muudatusettepanek 18

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 20

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 20	Artikkel 20
Vabaks jäävad ametikohad	Vabaks jäävad ametikohad
1. Kui presidendi, asepresidendi või kvestori ametikohale tuleb valida uus parlamendiliige, valitakse ametijärglane eespool toodud sätete alusel.	1. Kui presidendi, asepresidendi või kvestori ametikohale tuleb valida uus parlamendiliige, valitakse ametijärglane eespool toodud sätete alusel.
Uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.	Uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.
2. Kui vabaks jääb presidendi ametikoht, täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid esimene asepresident .	2. Kui presidendi ametikoht jääb vabaks , täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid asepresident, kes määratakse vastavalt asepresidentide järjestusele .

Muudatusettepanek 19

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 22

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 22	Artikkel 22
Presidendi ülesanded	Presidendi ülesanded
1. President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust kodukorras sätestatud tingimustel. Tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine.	1. President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust kooskõlas kodukorraga ning tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine.
Käesolevat sätet võib tõlgendada nii, et sellega antud volituste hulka kuulub ka õigus lõpetada liigsed sõnavõtud kodukorrale viitamiseks, menetlusega seotud ettepanekud, sõnavõtud hääletuse kohta selgituste andmiseks ning eraldi, osade kaupa või nimelise hääletuse taotlemiseks, kui president on veendunud, et nendega soovitakse sihilikult takistada ja takistatakse pikaajaliselt ning oluliselt parlamendi tööd või teiste parlamendiliikmete õiguste teostamist.
Kõnealuse sättega antud volituste hulka kuulub ka õigus panna tekste hääletusele teises järjekorras, kui on määratud hääletusele pandavas dokumendis. Analoogiliselt artikli 174 lõikega 7 võib president küsida selleks eelnevalt parlamendi nõusolekut.
2. President avab, katkestab ja lõpetab istungeid ning võtab vastu otsuseid selle kohta, kas muudatusettepanekud on vastuvõetavad, millised küsimused esitada nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning kas raportid on kooskõlas kodukorraga . President tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab sõnavõtjatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning edastab komisjonidele kõik neid puudutavad teated.	2. President avab, katkestab ja lõpetab istungeid, võtab vastu otsuseid muudatusettepanekute ja muude hääletusele pandavate tekstide vastuvõetavuse ning parlamendi küsimuste vastuvõetavuse kohta . President tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab sõnavõtjatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning edastab komisjonidele kõik neid puudutavad teated.
3. President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või sõnavõtjate korrale kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu uuesti juhatama enne, kui arutelu on lõppenud.	3. President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või sõnavõtjate korrale kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu uuesti juhatama enne, kui arutelu on lõppenud.
4. President esindab parlamenti rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades; ta võib delegeerida need ülesanded teistele.	4. President esindab parlamenti rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades; ta võib delegeerida need ülesanded teistele.
	4a. President vastutab julgeoleku tagamise eest Euroopa Parlamendi ruumides ning Euroopa Parlamendi valduste puutumatuse eest.

Muudatusettepanek 20

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 23

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 23	Artikkel 23
Asepresidentide ülesanded	Asepresidentide ülesanded
1. Kui president ei viibi kohal, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 22 lõikele 3 arutelust osa võtta, asendab teda üks asepresidentidest vastavalt artikli 17 lõikele 2.	1. Kui president ei viibi kohal, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 22 lõikele 3 arutelust osa võtta, asendab teda üks asepresidentidest vastavalt artikli 17 lõikele 2.
2. Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on antud neile artikliga 25, artikli 27 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 71 lõikega 3.	2. Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on antud neile artikliga 25, artikli 27 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 71 lõikega 3.
3. President võib delegeerida asepresidentidele ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma ülesandeid, mis on presidendile antud artikli 130 lõikega 2 ja II lisa lõikega 3 .	3. President võib delegeerida asepresidentidele ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma ülesandeid, mis on presidendile antud artikliga 129 ja artikli 130 lõikega 2.

Muudatusettepanek 21

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 25

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 25	Artikkel 25
Juhatuse ülesanded	Juhatuse ülesanded
1. Juhatus täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.	1. Juhatus täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.
2. Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendi, selle sekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.	2. Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendi, selle peasekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.
3. Juhatus võtab peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.	3. Juhatus võtab peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.
4. Juhatus võtab vastu otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.	4. Juhatus võtab vastu otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.
Fraas „istungite läbiviimine“ hõlmab ka küsimusi, mis on seotud parlamendiliikmete käitumisega kõikides parlamendi hoonetes.
5. Juhatus võtab vastu artiklis 35 osutatud sätted fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete kohta.	5. Juhatus võtab vastu artiklis 35 osutatud sätted fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete kohta.
6. Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning kehtestab ametnike ja muude teenistujate haldus- ja finantsseisundit reguleerivad eeskirjad.	6. Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning kehtestab ametnike ja muude teenistujate haldus- ja finantsseisundit reguleerivad eeskirjad.
7. Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarvestuse projekti.	7. Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarvestuse projekti.
8. Juhatus võtab vastavalt artiklile 28 vastu suunised kvestoritele.	8. Juhatus võtab vastu suunised kvestoritele ja võib neilt nõuda teatud ülesannete täitmist .
9. Juhatuse pädevuses on anda komisjonidele luba korraldada koosolekuid väljaspool tavapäraseid töökohti ja raportööridele luba viia läbi kuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.	9. Juhatuse pädevuses on anda komisjonidele luba korraldada koosolekuid või lähetusi väljaspool tavapäraseid töökohti ja raportööridele luba viia läbi kuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.
Kui nimetatud koosolekute läbiviimise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt sellele, milliseid ametlikke keeli asjaomase komisjoni liikmed ja asendusliikmed kasutavad ning milliste keelte kasutamist nad taotlevad .	Kui nimetatud koosolekute või lähetuste korraldamise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt juhatuse vastu võetud mitmekeelsuse eeskirjale. Sama reegel kehtib ka delegatsioonide kohta .
Sama korda kohaldatakse ka delegatsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui delegatsiooni liikmed ja asendusliikmed lepivad kokku teisiti.
10. Juhatus nimetab vastavalt artiklile 222 ametisse peasekretäri.	10. Juhatus nimetab vastavalt artiklile 222 ametisse peasekretäri.
11. Juhatus määrab kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad. Juhatus täidab määruse rakendamisel talle parlamendi kodukorraga antud ülesandeid.	11. Juhatus määrab kindlaks Euroopa tasandi erakondi ja sihtasutusi reguleerivate määruste ning erakondade ja sihtasutuste rahastamise eeskirjade rakenduseeskirjad.
12. Juhatus määrab kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise eeskirjad parlamendile ja selle organitele ning ametikandjatele ja teistele parlamendiliikmetele, võttes arvesse sellekohaseid institutsioonidevahelisi kokkuleppeid. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja lisatakse kodukorrale (7).	12. Juhatus määrab kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise eeskirjad parlamendile ja selle organitele ning ametikandjatele ja teistele parlamendiliikmetele, võttes arvesse sellekohaseid institutsioonidevahelisi kokkuleppeid. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
13. President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende ülesannete täitmise viisid ja vahendid.	13. President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende ülesannete täitmise viisid ja vahendid.
14. Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega.	14. Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega.
Nad annavad oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru esimeeste konverentsile.
	14a. Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab olulistel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga korraldatavate struktureeritud konsultatsioonide läbiviimise eest.
	14b. Juhatus vastutab Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse kohaldamise eest ja määrab aastaeelarvest lähtudes kindlaks hüvitiste suuruse.
15. Kui valitakse uus parlament, jääb ametist lahkuv juhatus ametisse kuni uue parlamendi esimese istungini.

Muudatusettepanek 22

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 26

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 26	Artikkel 26
Esimeeste konverentsi koosseis	Esimeeste konverentsi koosseis
1. Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib lasta end esindada mõnel oma fraktsiooni liikmel.	1. Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib lasta end esindada mõnel oma fraktsiooni liikmel.
2. Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.	2. Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel , võimaldades fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetel eelnevalt oma arvamust avaldada, osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.
3. Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.	3. Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.
Kui konsensust saavutada ei õnnestu, pannakse küsimus hääletusele; häältele kaalu omistamisel arvestatakse liikmete arvu igas fraktsioonis.	Kui konsensust saavutada ei õnnestu, pannakse küsimus hääletusele; häältele kaalu omistamisel arvestatakse liikmete arvu igas fraktsioonis.

Muudatusettepanekud 23 ja 387

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 27

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 27	Artikkel 27
Esimeeste konverentsi ülesanded	Esimeeste konverentsi ülesanded
1. Esimeeste konverents täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.	1. Esimeeste konverents täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.
2. Esimeeste konverents võtab vastu otsused parlamendi töö korraldust ja seadusandluse kavandamist puudutavates küsimustes.	2. Esimeeste konverents võtab vastu otsused parlamendi töö korraldust ja seadusandluse kavandamist puudutavates küsimustes.
3. Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega.	3. Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega. Otsused parlamendi niisuguse delegatsiooni mandaadi ja koosseisu kohta, mis moodustatakse osalemiseks nõukogus ja teistes Euroopa Liidu institutsioonides toimuvatel konsultatsioonidel Euroopa Liidu arengut käsitlevatel põhimõttelistel teemadel (nn šerpa protsess), võetakse vastu, lähtudes parlamendi vastu võetud asjaomastest seisukohtadest ja võttes arvesse parlamendis esindatud poliitiliste vaadete mitmekesisust. Asepresidendid, kes vastutavad suhete korraldamise eest liikmesriikide parlamentidega, annavad esimeeste konverentsile oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru.
4. Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.	4. Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.
5. Esimeeste konverents vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel selliste avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Juhatus nimetab asepresidendi , kes vastutab konsultatsioonide läbiviimise eest ja annab aru esimeeste konverentsile.	5. Esimeeste konverents vastutab olulistel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel selliste avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Asepresident , kes vastutab konsultatsioonide korraldamise eest, annab esimeeste konverentsile oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru .
6. Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.	6. Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.
7. Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ning alaliste ja ad hoc delegatsioonide koosseisu ja pädevusega seotud küsimused .	7. Esimeeste konverents teeb parlamendile ettepanekuid komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ning alaliste delegatsioonide koosseisu ja pädevuse kohta. Esimeeste konverents vastutab ad hoc delegatsioonide heakskiitmise eest .
8. Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 36 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.	8. Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 36 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.
9. Esimeeste konverentsi pädevuses on anda luba algatusraportite koostamiseks.	9. Esimeeste konverentsi pädevuses on anda luba algatusraportite koostamiseks.
10. Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.	10. Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.

Muudatusettepanek 24

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 28

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 28	Artikkel 28
Kvestorite ülesanded	Kvestorite ülesanded
Kvestorid vastutavad juhatuse kehtestatud suuniste alusel parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest.	Kvestorid vastutavad juhatuse kehtestatud suuniste alusel parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest ning muude neile antud ülesannete eest .

Muudatusettepanek 25

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 29

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 29	Artikkel 29
Komisjonide esimeeste konverents	Komisjonide esimeeste konverents
1. Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste või erikomisjonide esimeestest. Komisjonide esimeeste konverents valib endale esimehe.	1. Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste või erikomisjonide esimeestest. Komisjonide esimeeste konverents valib endale esimehe.
Esimehe puudumisel juhatab konverentsi koosolekut vanim liige või viimase puudumisel vanim kohalolev liige.	1a. Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.
2. Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö kohta ja osaistungjärgu päevakorra koostamiseks.	2. Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö kohta ja osaistungjärgu päevakorra koostamiseks.
3. Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda komisjonide esimeeste konverentsile teatavaid ülesandeid.	3. Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda komisjonide esimeeste konverentsile teatavaid ülesandeid.

Muudatusettepanek 26

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 30

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 30	Artikkel 30
Delegatsioonide juhtide konverents	Delegatsioonide juhtide konverents
1. Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.	1. Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.
Esimehe puudumisel juhatab konverentsi koosolekut vanim liige või viimase puudumisel vanim kohalolev liige.	1a . Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.
2. Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.	2. Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.
3. Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.	3. Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.

Muudatusettepanek 27

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 30 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 30a
	Ametiülesannete jätkuv täitmine valimiste perioodil
	Kui valitakse parlamendi uus kooosseis, jätkavad kõik ametist lahkuva koosseisu organid ja ametikandjad oma ülesannete täitmist kuni parlamendi uue koosseisu esimese istungini.

Muudatusettepanek 28

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 31

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 31	Artikkel 31
Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus	Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus
1. Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse ametlikesse keeltesse , trükitakse ja jagatakse laiali kõigile parlamendiliikmetele ning need on üldsusele kättesaadavad, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta protokolli mõne üksiku punkti suhtes erandkorras teisiti konfidentsiaalsusnõuete tõttu , nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetes 1–4.	1. Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse ametlikesse keeltesse ja jagatakse kõigile parlamendiliikmetele ning need on üldsusele kättesaadavad, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta konfidentsiaalsusnõude tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1–4. alusel protokolli mõne punkti kohta erandkorras teisiti.
2. Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.	2. Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite ülesannete täitmise kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.

Muudatusettepanek 29

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 32

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 32

Fraktsioonide moodustamine

Fraktsioonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine

1. Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete järgi fraktsioone.

Tavaliselt ei ole parlamendil vaja hinnata fraktsiooni liikmete poliitiliste vaadete sarnasust. Fraktsiooni moodustamisel käesoleva artikli alusel tunnistavad asjaomased parlamendiliikmed juba tulenevalt fraktsiooni definitsioonist, et neil on sarnased poliitilised vaated. Ainult siis, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, peab parlament hindama, kas fraktsioon on moodustatud kooskõlas kodukorraga.

2. Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt veerandist liikmesriikidest. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25.

3. Kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla nõutud künnise , võib president esimeeste konverentsi nõusolekul lubada fraktsioonil edasi tegutseda kuni parlamendi järgmise avaistungini, kui on täidetud järgmised tingimused:

3. Kui fraktsioon jääb väiksemaks ühest nõutud künnisest , võib president esimeeste konverentsi nõusolekul lubada fraktsioonil edasi tegutseda kuni parlamendi järgmise avaistungini, kui on täidetud järgmised tingimused:

—	fraktsiooni liikmed esindavad jätkuvalt vähemalt viiendikku liikmesriikidest;

—	fraktsiooni liikmed esindavad jätkuvalt vähemalt viiendikku liikmesriikidest;

—	fraktsioon on eksisteerinud kauem kui üks aasta.

—	fraktsioon on eksisteerinud kauem kui üks aasta.

President ei kohalda kõnealust erandit, kui on piisavalt alust kahtlustada selle kuritarvitamist.

4. Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.

5. Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed.

5. Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed. Avaldusele kirjutavad alla kõik fraktsiooni liikmed.

6. Fraktsiooni moodustamise avaldus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

6. Fraktsiooni moodustamise avaldus lisatakse selle osaistungjärgu protokollile, mille käigus fraktsiooni loomisest teada anti .

6a. President annab fraktsiooni moodustamisest parlamendis teada. Sellel teadaandel on tagasiulatuv õiguslik mõju alates hetkest, mil fraktsioon vastavalt käesolevale artiklile oma moodustamisest presidenti teavitas.

President annab parlamendis teada ka fraktsiooni tegevuse lõpetamisest. Teadaande juriidilise jõustumise hetkeks loetakse päeva, mis järgneb päevale, mil fraktsiooni tegevuseks vajalikke tingimusi enam ei täidetud.

Muudatusettepanekud 30 ja 461

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 33

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 33	Artikkel 33
Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus	Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus
1. Fraktsioonid täidavad oma ülesandeid liidu tegevuse raames, sealhulgas ülesandeid, mis on fraktsioonidele antud kodukorraga. Fraktsioonide käsutuses on peasekretariaadi ametikohtade loetelu raames sekretariaat, haldusvahendid ja parlamendi eelarves selleks ette nähtud assigneeringud.	1. Fraktsioonid täidavad oma ülesandeid liidu tegevuse raames, sealhulgas ülesandeid, mis on fraktsioonidele antud kodukorraga. Fraktsioonide käsutuses on peasekretariaadi ametikohtade loetelu raames sekretariaat, haldusvahendid ja parlamendi eelarves selleks ette nähtud assigneeringud.
	1a. Iga ametiaja alguses püüab esimeeste konverents leppida kokku korra selleks, et kajastada parlamendi poliitilist mitmekesisust parlamendikomisjonides ja delegatsioonides ning otsuseid vastu võtvates organites.
2. Juhatus võtab vastu nimetatud vahendite ja assigneeringute eraldamise, rakendamise ja järelevalvega ning eelarve täitmise volituste delegeerimisega seotud eeskirjad .	2. Juhatus võtab esimeeste konverentsi ettepanekuid arvestades vastu nimetatud vahendite ja assigneeringute eraldamise, rakendamise ja järelevalvening eelarve täitmise volituste delegeerimise eeskirjad ja määrab kindlaks nende rikkumise tagajärjed .
3. Nimetatud eeskirjadega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõppemise haldus- ja finantstagajärjed.	3. Nimetatud eeskirjadega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõppemise haldus- ja finantstagajärjed.

Muudatusettepanek 31

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 34

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 34	Artikkel 34
Laiendatud töörühmad	Laiendatud töörühmad
1. Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.	1. Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.
2. Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi.	2. Kõnealuste rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ega tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi.
Rühmad peavad deklareerima igasuguse rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretariaadi tööna), mis tuleb I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antakse parlamendiliikmele üksikisikuna.	3. Laiendatud rühmad peavad igal aastal deklareerima igasuguse rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretäritöö vormis), mis tuleb I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antakse parlamendiliikmele üksikisikuna.
Kvestorid peavad teises lõigus osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid võtavad vastu nimetatud deklaratsioone käsitlevad eeskirjad.	4. Kvestorid peavad lõikes 3 osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid võtavad vastu nimetatud deklaratsioone käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ning tagavad käesoleva artikli tulemusliku jõustamise .

Muudatusettepanek 32

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
SEADUSANDLIKUD JA EELARVEMENETLUSED NING MUUD MENETLUSED	SEADUSANDLIK MENETLUS, EELARVEMENETLUS , EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMISE MENETLUS JA MUUD MENETLUSED

Muudatusettepanek 33

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 37

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 37	Artikkel 37
Euroopa Komisjoni tööprogramm	Iga-aastane programmitöö
1. Parlament teeb Euroopa Liidu õigusloomekava koostamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.	1. Parlament teeb Euroopa Liidu õigusloomekava koostamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.
Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni tööprogrammi – mis on Euroopa Komisjoni panus liidu tegevuse iga-aastasel ja mitmeaastasel kavandamisel – ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud ja mis on lisatud kodukorrale (8).	Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni tööprogrammi – mis on Euroopa Komisjoni panus liidu tegevuse iga-aastasel ja mitmeaastasel kavandamisel – ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud (8).
	1a. Pärast Euroopa Komisjoni tööprogrammi vastuvõtmist vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (8a) punktile 7 arvamusi ja lepivad kokku institutsioonidevahelist iga-aastast programmitööd käsitlevas ühisavalduses, milles nähakse ette üldised eesmärgid ja prioriteedid.
	Enne nõukogu ja Euroopa Komisjoniga ühisavalduse üle läbirääkimiste pidamist korraldab president arvamuste vahetuse esimeeste konverentsi ja komisjonide esimeeste konverentsiga parlamendi üldiste eesmärkide ja prioriteetide üle.
	Enne ühisavalduse allakirjutamist taotleb president esimeeste konverentsi nõusolekut.
2. Kiireloomuliste ja ettenägematute asjaolude korral võib üks institutsioonidest teha omal algatusel ja vastavalt aluslepingutes sätestatud menetlustele ettepaneku lisada Euroopa Komisjoni tööprogrammis esitatud õiguslikele meetmetele täiendava meetme.
3. President edastab parlamendi vastuvõetud resolutsiooni teistele Euroopa Liidu õigusloomes osalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.	3. President edastab kõik parlamendi poolt õigusloome planeerimise ja prioriteetide kohta vastu võetud resolutsioonid teistele Euroopa Liidu seadusandlikus menetlusesosalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.
President palub nõukogul esitada arvamuse Euroopa Komisjoni tööprogrammi ja parlamendi resolutsiooni kohta.
4. Kui mõni institutsioonidest ei suuda ettenähtud ajakavast kinni pidada, peaks ta teavitama teisi institutsioone viivituse põhjustest ja esitama ettepaneku uue ajakava kohta.
	4a. Kui Euroopa Komisjon kavatseb ettepaneku tagasi võtta, kutsub vastutav komisjon Euroopa Komisjoni pädeva voliniku koosolekule seda kavatsust arutama. Sellele koosolekule võib kutsuda ka nõukogu eesistuja. Kui vastutav komisjon ei nõustu kavandatud tagasivõtmisega, võib ta nõuda, et Euroopa Komisjon teeks parlamendile avalduse. Kohaldatakse kodukorra artiklit 123.

Muudatusettepanek 34

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 38

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 38	Artikkel 38
Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine	Põhiõiguste järgimine
1. Parlament järgib oma tegevuses täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi .	1. Parlament järgib oma tegevuses täiel määral õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, ning väärtusi, mis on sätestatud lepingu artiklis 2 .
Samuti järgib parlament täielikult Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning artikli 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud õigusi ja põhimõtteid.
2. Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et seadusandlik ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega , edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks harta tõlgendamise eest vastutavale komisjonile , kelle arvamus lisatakse kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile .	2. Kui valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et seadusandlik ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõigustega , edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks põhiõiguste kaitse eest vastutavale komisjonile.
	2a. Taotlus tuleb esitada nelja töönädala jooksul alates päevast, kui parlamendis anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.
	2b. Põhiõiguste kaitse eest vastutava komisjoni arvamus lisatakse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile.

Muudatusettepanek 36

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 39

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 39	Artikkel 39
Õigusliku aluse kontrollimine	Õigusliku aluse kontrollimine
1. Kõigi seadusandlike ettepanekute ja muude seadusandlike dokumentide puhul kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon kõigepealt nende õiguslikku alust.	1. Kõigi õiguslikult siduvate aktide ettepanekute puhul kontrollib valdkonna eest vastutav komisjon kõigepealt õiguslikku alust.
2. Kui see komisjon vaidlustab õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 alusel toimuva kontrollimise käigus, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.	2. Kui see komisjon vaidlustab õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 alusel toimuva kontrollimise käigus, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.
3. Õigusasjade eest vastutav komisjon võib tegeleda õigusaktide ettepanekute õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.	3. Õigusasjade eest vastutav komisjon võib tegeleda õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel ning igas seadusandliku menetluse etapis . Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.
4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, teavitab ta parlamenti oma järeldustest. Parlament paneb õigusasjade eest vastutava komisjoni järeldused hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.	4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab – asjakohasel juhul pärast arvamuste vahetamist nõukogu ja Euroopa Komisjoniga vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (1a) – vaidlustada õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, teavitab ta parlamenti oma järeldustest. Ilma et see piiraks artikli 63 kohaldamist, pannakse õigusasjade eest vastutava komisjoni järeldused parlamendis hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.
5. Täiskogul esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta seadusandliku ettepaneku õiguslikku alust, ilma et sisu arutav kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon või õigusasjade eest vastutav komisjon oleks vaidlustanud õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, ei ole vastuvõetavad.	5. Parlamendile esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta õiguslikku alust, ilma et valdkonna eest vastutav komisjon või õiguskomisjon oleks vaidlustanud õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, ei ole vastuvõetavad.
6. Kui Euroopa Komisjon ei nõustu muutma oma ettepanekut nii, et see oleks kooskõlas parlamendis heaks kiidetud õigusliku alusega, võib õigusasjade eest vastutava komisjoni või kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportöör või esimees teha ettepaneku lükata ettepaneku sisu hääletus edasi mõnele hilisemale istungile.

Muudatusettepanek 37

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 40

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 40	Artikkel 40
Seadusandlike volituste delegeerimine	Seadusandlike volituste delegeerimine ja rakendamisvolituste andmine
1. Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, pöörab ta erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle suhtes kehtivatele tingimustele.	1. Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, pöörab ta erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle suhtes kehtivatele tingimustele.
	1a. Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega antakse rakendamisvolitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291, pöörab ta erilist tähelepanu asjaolule, et rakendamisvolituste kasutamisel ei või Euroopa Komisjon muuta ega täiendada seadusandlikku akti ega isegi selle mitteolemuslikke osasid.
2. Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.	2. Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.
3. Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada küsimusi seoses seadusandlike volituste delegeerimisega. Sellistel juhtudel teavitab ta nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.	3. Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada küsimusi seoses seadusandlike volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega . Sellisel juhul teavitab ta nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Muudatusettepanek 38

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 41

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 41	Artikkel 41
Finantsraamistikuga kokkusobivuse kontrollimine	Finantsraamistikuga kokkusobivuse kontrollimine
1. Kui seadusandlikul ettepanekul on finantsmõjud , teeb parlament kindlaks, kas finantsvahendeid on ette nähtud piisavalt .	1. Kui õiguslikult siduva akti ettepanekul on finantsmõju , teeb parlament kindlaks, kasette nähtud on piisavad finantsvahendid .
2. Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon seadusandliku ettepaneku või muu seadusandliku dokumendi kokkusobivust mitmeaastase finantsraamistikuga .	2. Valdkonna eest vastutav komisjon kontrollib, et õiguslikult siduva akti ettepanek on rahaliselt kokkusobiv mitmeaastase finantsraamistiku määrusega .
3. Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon muudab arutatava õigusakti rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.	3. Kui valdkonna eest vastutav komisjon muudab arutatava õigusakti rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.
4. Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda seadusandlike ettepanekute finantsraamistikuga kokkusobivust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.	4. Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda õiguslikult siduvate aktide ettepanekute finantsraamistikuga kokkusobivust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.
5. Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku kokkusobivuse finantsraamistikuga, teavitab ta parlamenti oma järeldustest; parlament paneb järeldused hääletusele .	5. Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku kokkusobivuse finantsraamistikuga, teavitab ta parlamenti oma järeldusest enne, kui parlament ettepaneku üle hääletab .
6. Parlament võib võtta vastu finantsraamistikuga kokkusobimatuks tunnistatud õigusakti, kui eelarvepädevate institutsioonide otsustest ei tulene teisiti.

Muudatusettepanek 39

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 42

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 42	Artikkel 42
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine	Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine
1. Seadusandliku ettepaneku läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele.	1. Seadusandliku ettepaneku läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele.
2. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutav komisjon võib otsustada esitada seadusandliku ettepaneku kohta kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile soovitusi.	2. Ainult subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutav komisjon võib otsustada esitada seadusandliku ettepaneku kohta kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile soovitusi.
3. Kui riigi parlament saadab kooskõlas riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artikliga 3 ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artikliga 6 Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, edastatakse see dokument menetlemiseks kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile ja teavitamise eesmärgil subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile.
4. Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon ei korralda lõpphääletust enne, kui on möödunud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artiklis 6 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg, välja arvatud riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artiklis 4 osutatud edasilükkamatutel juhtudel.	4. Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon ei korralda lõpphääletust enne, kui on möödunud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 artiklis 6 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg, välja arvatud riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli nr 1 artiklis 4 osutatud edasilükkamatutel juhtudel.
	4a. Kui liikmesriigi parlament saadab kooskõlas riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artikliga 3 Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, edastatakse see dokument menetlemiseks kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile ja teavitamise eesmärgil subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile.
5. Kui põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku väidetava kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt kolmandikku või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud seadusandliku ettepaneku puhul neljandikku kõikide riikide parlamentide häälte üldarvust, ei võta Euroopa Parlament otsust vastu enne, kui ettepaneku koostaja on teada andnud, kuidas ta kavatseb edasi toimida.	5. Kui põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku väidetava kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt kolmandikku või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud seadusandliku ettepaneku puhul neljandikku kõikide riikide parlamentide häälte üldarvust, ei võta Euroopa Parlament otsust vastu enne, kui ettepaneku koostaja on teada andnud, kuidas ta kavatseb edasi toimida.
6. Kui seadusandliku tavamenetluse raames esitatud põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt riikide parlamentide häälte lihtenamust, võib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon pärast riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamustega tutvumist ning pärast subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni seisukoha ärakuulamist soovitada Euroopa Parlamendil ettepaneku subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu tagasi lükata või esitab parlamendile muu soovituse, mis võib sisaldada ettepanekuid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seotud muudatusteks. Soovitusele lisatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni arvamus.	6. Kui seadusandliku tavamenetluse raames esitatud põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt riikide parlamentide häälte lihtenamust, võib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon pärast riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamustega tutvumist ning pärast subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni seisukoha ärakuulamist soovitada Euroopa Parlamendil ettepaneku subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu tagasi lükata või esitab parlamendile muu soovituse, mis võib sisaldada ettepanekuid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seotud muudatusteks. Soovitusele lisatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni arvamus.
Soovitus esitatakse Euroopa Parlamendile aruteluks ja hääletuseks. Kui soovitus lükata ettepanek tagasi võetakse antud häälte enamusega vastu, kuulutab president menetluse lõppenuks. Kui Euroopa Parlament ettepanekut tagasi ei lükka, jätkub menetlus Euroopa Parlamendis heakskiidetud soovitusi arvesse võttes.	Soovitus esitatakse Euroopa Parlamendile aruteluks ja hääletuseks. Kui soovitus lükata ettepanek tagasi võetakse antud häälte enamusega vastu, kuulutab president menetluse lõppenuks. Kui Euroopa Parlament ettepanekut tagasi ei lükka, jätkub menetlus Euroopa Parlamendis heakskiidetud soovitusi arvesse võttes.

Muudatusettepanek 40

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 44

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 44	Artikkel 44
Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel	Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel
Kui nõukogu kutsub parlamenti osalema nõukogu koosolekul, millel nõukogu täidab seadusandlusega seotud ülesandeid, palub parlamendi president parlamenti esindada vastutava komisjoni esimehel, raportööril või mõnel teisel vastutava komisjoni määratud parlamendiliikmel.	Kui nõukogu kutsub parlamendi osalema nõukogu koosolekul, palub parlamendi president parlamenti esindada asjaomase valdkonna eest vastutava komisjoni esimehel, raportööril või mõnel teisel vastutava komisjoni määratud parlamendiliikmel.

Muudatusettepanek 41

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 45

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 45

Parlamendile aluslepingutega antud algatusõigused

Parlamendi õigus esitada ettepanekuid

Nendel juhtudel, kui aluslepingud annavad parlamendile algatusõiguse, võib vastutav komisjon otsustada koostada algatusraporti.

Juhul, kui aluslepingud annavad parlamendile algatusõiguse, võib vastutav komisjon otsustada koostada algatusraporti kooskõlas artikliga 52 .

Raport sisaldab:

a)	resolutsiooni ettepanekut;

a)	resolutsiooni ettepanekut;

b)	vajaduse korral otsuse eelnõu või ettepaneku projekti;

b)	ettepaneku projekti;

c)	seletuskirja, vajaduse korral koos finantskalkulatsiooniga.

c)	seletuskirja, vajaduse korral koos finantskalkulatsiooniga.

Kui õigusakti vastuvõtmine parlamendis eeldab nõukogu heakskiitu või nõusolekut ja Euroopa Komisjoni arvamust või nõusolekut, võib parlament pärast esitatud õigusakti üle hääletamist ning raportööri ettepaneku põhjal otsustada lükata hääletuse resolutsiooni ettepaneku üle edasi, kuni nõukogu või Euroopa Komisjon on esitanud oma seisukoha.

Muudatusettepanek 42

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 46

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 46	Artikkel 46
Algatus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel	Euroopa Komisjonilt ettepaneku esitamise taotlemine
1. Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni poolt vastavalt artiklile 52 koostatud algatusraporti alusel, võib parlament Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.	1. Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni poolt vastavalt artiklile 52 koostatud algatusraporti alusel, võib parlament Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.
2. Iga parlamendiliige võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 parlamendile antud algatusõiguse raames esitada liidu seadusandliku ettepaneku.	2. Iga parlamendiliige võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 parlamendile antud algatusõiguse raames esitada liidu seadusandliku ettepaneku.
Sellise ettepaneku võivad esitada koos kuni kümme parlamendiliiget. Ettepanekus märgitakse selle õiguslik alus ja ettepanekule võib lisada kuni 150 sõna pikkuse seletuskirja.	Sellise ettepaneku võivad esitada ühiselt kuni kümme parlamendiliiget. Ettepanekus märgitakse õiguslik alus , millel see põhineb, ja ettepanekule võib lisada kuni 150 sõna pikkuse seletuskirja.
	Ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas õiguslikud nõuded on täidetud. President võib edastada ettepaneku selle õigusliku aluse sobivuse kohta arvamuse saamiseks õigusliku aluse sobivuse kontrollimise eest vastutavale komisjonile. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.
	Enne vastutavale komisjonile edastamist tõlgitakse ettepanek nendesse liidu ametlikesse keeltesse, mida nimetatud komisjoni esimees kokkuvõtliku läbivaatamise seisukohast vajalikuks peab.
	Vastutav komisjon teeb otsuse edasise menetluse kohta kolme kuu jooksul alates ettepaneku edastamisest ja pärast selle koostajatele komisjoni poole pöördumiseks võimaluse andmist.
	Ettepaneku koostajaid mainitakse nimeliselt raporti pealkirjas.
3. Ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas juriidilised nõuded on täidetud. President võib edastada ettepaneku selle õigusliku aluse sobivuse kohta arvamuse saamiseks õigusliku aluse sobivuse kontrollimise eest vastutavale komisjonile. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.
Enne vastutavale komisjonile edastamist tõlgitakse ettepanek nendesse liidu ametlikesse keeltesse, mida nimetatud komisjoni esimees kokkuvõtliku läbivaatamise seisukohast vajalikuks peab.
Komisjon võib soovitada presidendil avada ettepaneku parlamendiliikmetele allkirjastamiseks vastavalt artikli 136 lõikes 2, artikli 136 lõikes 3 ja artikli 136 lõikes 7 sätestatud tingimustele ja tähtaegadele.
Kui ettepanekule kirjutab alla parlamendi koosseisu enamus, tähendab see, et ettepanekut käsitleval raportil on esimeeste konverentsi luba. Komisjon koostab raporti artikli 52 kohaselt pärast ettepaneku koostajate ärakuulamist.
Kui ettepanekut ei avata täiendavaks allkirjastamiseks või kui sellele ei kirjuta alla parlamendi koosseisu enamus, teeb vastutav komisjon otsuse edasise menetluse kohta kolme kuu jooksul alates edastamisest ja pärast ettepaneku koostajate ärakuulamist.
Ettepaneku koostajaid mainitakse nimeliselt raporti pealkirjas.
4. Parlamendi resolutsioonis näidatakse ära õigusakti sobiv õiguslik alus ja sellele lisatakse üksikasjalikud soovitused nõutud ettepaneku sisu suhtes; ettepanek peab olema kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega .	4. Parlamendi resolutsioonis märgitakse õigusakti sobiv õiguslik alus ja sellele lisatakse soovitused taotletava ettepaneku sisu kohta .
5. Kui ettepanekul on finantsmõju, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.	5. Kui ettepanekul on finantsmõju, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.
6. Vastutav komisjon jälgib parlamendi eritaotlusel koostatava seadusandliku ettepaneku väljatöötamise edenemist.	6. Vastutav komisjon jälgib parlamendi konkreetse taotluse alusel koostatava liidu õigusakti väljatöötamise edenemist.
	6a. Komisjonide esimeeste konverents kontrollib korrapäraselt, kas Euroopa Komisjon järgib institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 10, mille kohaselt peab Euroopa Komisjon vastama ettepaneku esitamise taotlustele kolme kuu jooksul, võttes vastu vastava teatise, milles ta esitab kavandatavad järelmeetmed. Komisjonide esimeeste konverents annab kontrolli tulemustest korrapäraselt aru esimeeste konverentsile.

Muudatusettepanek 43

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 47

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 47	Artikkel 47
Seadusandlike dokumentide läbivaatamine	Õiguslikult siduvate aktide läbivaatamine
1. President saadab seadusandlikud ettepanekud ja muud seadusandlikud dokumendid läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.	1. President saadab teistelt institutsioonidelt või liikmesriikidelt saadud õiguslikult siduvate aktide ettepanekud läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
Kahtluse korral võib president, enne kui ta annab parlamendis teada dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, kohaldada artikli 201 lõike 2 sätteid.
Kui ettepanek on kantud Euroopa Komisjoni tööprogrammi, võib vastutav komisjon otsustada määrata raportööri, kes jälgib ettepaneku ettevalmistamist.
Nõukogu esitatud konsulteerimistaotlused või Euroopa Komisjoni arvamuse taotlused edastab president parlamendikomisjonile, mis vastutab kõnealuse ettepaneku läbivaatamise eest.
Artiklites 38–46, 57–63 ja artiklis 75 esitatud esimest lugemist käsitlevaid sätteid kohaldatakse kõigi õigusaktide ettepanekute suhtes, olenemata sellest, kas nende menetlemiseks on vaja ühte, kahte või kolme lugemist.
	1a. Kahtluse korral võib president, enne kui ta annab parlamendis teada dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, esitada pädevust puudutava küsimuse esimeeste konverentsile. Esimeeste konverents võtab oma otsuse vastu komisjonide esimeeste konverentsi või selle esimehe soovituse alusel kooskõlas artikli 201a lõikega 2.
	1b. Vastutav komisjon võib igal ajal otsustada määrata raportööri, kes jälgib ettepaneku ettevalmistamist. Ta kaalub selle tegemist eelkõige juhul, kui ettepanek on kantud Euroopa Komisjoni tööprogrammi.
2. Nõukogu seisukohad saadetakse läbivaatamiseks esimesel lugemisel vastutavale komisjonile.
Nõukogu seisukohtade suhtes kohaldatakse artiklite 64–69 ja artikli 76 teist lugemist käsitlevaid sätteid.
3. Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendikomisjonile tagasi ei saadeta.
Lepitusmenetluse suhtes kohaldatakse artiklite 70, 71 ja 72 kolmandat lugemist käsitlevad sätted.
4. Artikleid 49, 50, 53, artikli 59 lõikeid 1 ja 3 ning artikleid 60, 61 ja 188 teise ning kolmanda lugemise suhtes ei kohaldata.
5. Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorrasätte ning kodukorra mõne muu sätte vahel ilmneb vastuolu, kohaldatakse teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.	5. Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorrasätte ning kodukorra mõne muu sätte vahel ilmneb vastuolu, kohaldatakse teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.

Muudatusettepanek 44

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 47 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 47a
	Seadusandlike menetluste kiirendamine
	Vastutav komisjon või vastutavad komisjonid võivad kokku leppida, et koostöös nõukogu ja Euroopa Komisjoniga kiirendatakse seadusandlikku menetlust teatavate ettepanekute puhul, mis on välja valitud eelkõige artikli 37 lõike 1 a kohases institutsioonidevahelist iga-aastast programmitööd käsitlevas ühisavalduses kindlaks määratud prioriteetite hulgast.

Muudatusettepanek 45

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 48

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 48	Artikkel 48
Liikmesriikide algatustel põhinevad seadusandlikud menetlused	Muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide algatustel põhinevad seadusandlikud menetlused
1. Liikmesriikide poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud algatusi menetletakse käesoleva artikli ja kodukorra artiklite 38–43 ja artiklite 47 ning 59 alusel .	1. Vastutav komisjon võib muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide esitatud algatuste menetlemisel kutsuda institutsioonide või algatuse esitanud liikmesriikide esindajad oma algatust komisjonile tutvustama. Algatuse esitanud liikmesriikide esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja .
2. Vastutav komisjon võib kutsuda algatuse esitanud liikmesriikide esindajad oma algatust vastavale komisjonile tutvustama. Esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja.
3. Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas tal on käsil algatuse kohta arvamuse koostamine. Juhul kui see nii on, ei võta komisjon raportit vastu enne, kui on saanud Euroopa Komisjoni arvamuse.	3. Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas tal on käsil algatuse kohta arvamuse koostamine või kas ta kavatseb lähemal ajal esitada alternatiivse ettepaneku . Juhul kui see saadud vastuse kohaselt nii on, ei võta komisjon raportit vastu enne, kui on saanud Euroopa Komisjoni arvamuse või alternatiivse ettepaneku .
4. Kui parlament on saanud Euroopa Komisjonilt ja/või liikmesriikidelt üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Vastutav komisjon näitab raportis ära, millise teksti kohta on ta esitanud muudatusettepanekud ja viitab seadusandlikus resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.	4. Kui parlament on saanud Euroopa Komisjonilt ja/või muult institutsioonilt ja/või liikmesriikidelt üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Vastutav komisjon näitab raportis ära, millise teksti kohta on ta esitanud muudatusettepanekud ja viitab seadusandlikus resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.

Muudatusettepanek 46

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 49

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 49

Seadusandlikud raportid

1. Kui parlamendikomisjonile on edastatud läbivaatamiseks õigusakti ettepanek, teeb parlamendikomisjoni esimees oma komisjonile ettepaneku kasutatava menetluse kohta.

1. Kui komisjonile on edastatud läbivaatamiseks õiguslikult siduva akti ettepanek, teeb esimees komisjonile ettepaneku kasutatava menetluse kohta.

2. Pärast kasutatava menetluse otsustamist ja eeldusel, et ei kohaldata artiklit 50, määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast seadusandlikule ettepanekule raportööri, kui ta ei ole artikli 37 alusel kokku lepitud Euroopa Komisjoni tööprogrammi alusel juba eelnevalt raportööri määranud.

2. Pärast kasutatava menetluse otsustamist ja eeldusel, et ei kohaldata artikli 50 kohast lihtsustatud menetlust , määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast seadusandlikule ettepanekule raportööri, kui ta ei ole artikli 47 lõike 1b alusel juba eelnevalt raportööri määranud.

3. Komisjoni raport sisaldab:

a)	ettepaneku võimalikke muudatusettepanekuid, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed põhjendused ; põhjenduste koostamise eest vastutab raportöör ja neid ei panda hääletusele;

a)	ettepaneku võimalikke muudatusettepanekuid, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed selgitused ; selgituste koostamise eest vastutab autor ja neid ei panda hääletusele;

b)	seadusandliku resolutsiooni projekti artikli 59 lõike 2 alusel;

b)	seadusandliku resolutsiooni projekti artikli 59 lõike 1c alusel;

c)	vajaduse korral seletuskirja koos finantskalkulatsiooniga , milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga.

c)	vajaduse korral seletuskirja , millele on vajaduse korral lisatud finantskalkulatsioon , milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga;

ca)	viidet parlamendi mõjuhinnangule, kui see on olemas.

Muudatusettepanek 47

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 50

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 50	Artikkel 50
Lihtsustatud menetlus	Lihtsustatud menetlus
1. Pärast seadusandliku ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta see muudatusteta vastu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei ole selle vastu, esitab esimees parlamendile raporti, milles kiidetakse õigusakti ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 150 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 4.	1. Pärast seadusandliku ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta see muudatusteta vastu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei ole selle vastu, loetakse kavandatud menetlus heakskiidetuks. Esimees või raportöör, kui ta on määratud, esitab parlamendile raporti, milles kiidetakse ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 150 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 4.
2. Teise võimalusena võib komisjoni esimees teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab seadusandliku ettepaneku kohta välja muudatusettepanekud, mis kajastavad komisjonis toimunud arutelu. Kui komisjon on ettepanekuga nõus, saadetakse kõnealused muudatusettepanekud komisjoni liikmetele. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita raporti kohta kindlaksmääratud tähtaja (mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva alates muudatusettepanekute saatmisest) jooksul vastuväiteid, loetakse raport komisjonis vastuvõetuks. Sellisel juhul esitatakse seadusandliku resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 150 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 4 alusel ilma aruteluta parlamendile .	2. Teise võimalusena võib komisjoni esimees teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab seadusandliku ettepaneku kohta välja muudatusettepanekud, mis kajastavad komisjonis toimunud arutelu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita vastuväiteid, loetakse kavandatud menetlus heakskiidetuks ja muudatusettepanekud saadetakse komisjoni liikmetele .
	Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita muudatusettepanekute kohta kindlaksmääratud tähtaja (mis ei tohi olla lühem kui 10 tööpäeva alates muudatusettepanekute saatmisest) jooksul vastuväiteid, loetakse raport komisjonis vastuvõetuks. Sellisel juhul esitatakse seadusandliku resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 150 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 4 alusel parlamendile ilma aruteluta.
	Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest esitab muudatusettepanekute kohta vastuväiteid, pannakse muudatusettepanekud järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.
3. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest esitab muudatusettepanekute kohta vastuväiteid, pannakse need järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.
4. Lõike 1 esimest ja teist lauset , lõike 2 esimest, teist ja kolmandat lauset ning lõiget 3 kohaldatakse komisjonide arvamuste suhtes artikli 53 tähenduses vajalike muudatustega .	4. Käesolevat artiklit , välja arvatud parlamendile esitamist käsitlevad sätted, kohaldatakse vajalike muudatustega komisjonide arvamuste suhtes artikli 53 tähenduses.

Muudatusettepanek 48

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 51

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 51

Muud kui seadusandlikud raportid

1. Kui komisjon töötab välja muu kui seadusandliku raporti, määrab ta oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast sellele raportööri.

2. Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel täiskogule esitamise eest.

3. Komisjoni raport sisaldab:

a)	resolutsiooni ettepanekut;

a)	resolutsiooni ettepanekut;

b)	seletuskirja koos finantskalkulatsiooniga , mis näitab ära raporti võimaliku finantsmõju ja selle kokkusobivuse mitmeaastase finantsraamistikuga;

b)	seletuskirja , millele on vajaduse korral lisatud finantskalkulatsioon , milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga;

c)	artikli 133 lõike 4 alusel lisatavate võimalike resolutsiooni ettepanekute tekste.

c)	artikli 133 lõike 4 alusel lisatavate võimalike resolutsiooni ettepanekute tekste.

Muudatusettepanek 49

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 52

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 52	Artikkel 52
Algatusraportid	Algatusraportid
1. Kui komisjon kavatseb koostada oma pädevusalasse kuuluva küsimuse kohta raporti ja esitada täiskogule sellekohase resolutsiooni ettepaneku, ilma et temaga oleks konsulteeritud või tema arvamust küsitud artikli 201 lõike 1 alusel , on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba. Loa andmisest keeldumine peab alati olema põhjendatud. Kui raport käsitleb parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 46 lõikele 2 esitatud ettepanekut, võib loa andmisest keelduda ainult juhul, kui parlamendiliikmete põhimääruse artiklis 5 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud tingimused ei ole täidetud.	1. Kui komisjon kavatseb koostada muu kui seadusandliku raporti või artikli 45 või 46 kohase raporti oma pädevusalasse kuuluva küsimuses, mille kohta ei ole ettepanekut edastatud , on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba.
	Esimeeste konverents teeb otsuse esimese lõigu kohaste raportite koostamiseks loa saamise taotluste kohta vastavalt rakendussätetele, mille ta ise kehtestab.
Esimeeste konverents teeb otsuse lõike 1 kohaste raportite koostamiseks loa saamise taotluste kohta vastavalt rakendussätetele, mille ta ise kindlaks määrab. Kui raporti koostamiseks loa saamise taotluse esitanud komisjoni pädevus vaidlustatakse, teeb esimeeste konverents otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või sellise soovituse puudumise korral esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui esimeeste konverents ei ole nimetatud aja jooksul otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.
	1a. Loa andmisest keeldumist tuleb alati põhjendada.
	Kui raporti teema kuulub artiklis 45 osutatud parlamendi algatusõiguse alla, võib loa andmisest keelduda ainult põhjusel, et aluslepingutes sätestatud tingimused ei ole täidetud.
	1b. Artiklites 45 ja 46 osutatud juhtudel teeb esimeeste konverents otsuse kahe kuu jooksul.
2. Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsiooni ettepanekud läbi vastavalt artiklis 151 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 170 lõikele 4. Komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanekule ja selle muudatusettepanekutele kohaldatakse artikleid 176 ja 180. Artiklit 180 kohaldatakse ka alternatiivsete resolutsiooni ettepanekute korral, mille üle toimub üks hääletus.	2. Parlamendile esitatud resolutsiooni ettepanekud vaadatakse läbi vastavalt artiklis 151 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud ja osade kaupa või eraldi hääletuse taotlused on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 170 lõikele 4. Komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanekule ja selle muudatusettepanekutele kohaldatakse artiklit 180. Artiklit 180 kohaldatakse ka alternatiivsete resolutsiooni ettepanekute korral, mille üle toimub üks hääletus.
Esimest alalõiku ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 45 või 46 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui on antud luba koostada raport strateegiaraportina (9) .
	2a. Lõiget 2 ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 45 või 46 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui on antud luba koostada raport strateegiaraportina (9a) .
3. Kui raporti teema kuulub artiklis 45 osutatud algatusõiguse alla, võib loa andmisest keelduda ainult põhjusel, et aluslepingutes sätestatud tingimused ei ole täidetud.
4. Artiklites 45 ja 46 osutatud juhtudel teeb esimeeste konverents otsuse kahe kuu jooksul.

Muudatusettepanek 50

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 53

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 53	Artikkel 53
Komisjonide arvamused	Komisjonide arvamused
1. Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edastas, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mõni teine komisjon soovib avaldada arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegeleva komisjoni raporti kohta , võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 201 lõike 3 alusel üks komisjon vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.	1. Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edastas, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mõni teine komisjon soovib avaldada arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegelevale komisjonile , võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 201 lõike 3 alusel üks komisjon vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.
	Nõuandev komisjon võib määrata oma liikmete või alaliste asendusliikmete hulgast arvamuse koostaja või esitada oma arvamuse esimehe saadetava kirja vormis.
2. Artikli 47 lõike 1 tähenduses seadusandlike dokumentide puhul koosneb arvamus komisjonile edastatud teksti muudatusettepanekutest, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed põhjendused . Põhjenduste koostamise eest vastutab nõuandva komisjoni arvamuse koostaja ja neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka lühikese kirjaliku selgituse arvamuse kohta tervikuna.	2. Kui arvamus puudutab õiguslikult siduva akti ettepanekut, koosneb arvamus komisjonile edastatud teksti muudatusettepanekutest, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed selgitused . Selgituste eest vastutab nende autor ja neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka kirjaliku lühiselgituse arvamuse kohta tervikuna. Kirjaliku lühiselgituse koostamise eest vastutab arvamuse koostaja.
Muude kui seadusandlike tekstide puhul koosneb arvamus ettepanekutest vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku osade kohta.	Kui arvamus ei puuduta õiguslikult siduva akti ettepanekut, koosneb arvamus ettepanekutest vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku osade kohta.
Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekute projektid või ettepanekud hääletusele.	Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekute projektid või ettepanekud hääletusele.
Nõuandev komisjon käsitleb arvamuses ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.	Nõuandev komisjon käsitleb arvamuses ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.
3. Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama arvamuse, et vastutav komisjon saaks seda arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest teavitab vastutav komisjon viivitamatult nõuandvaid komisjone. Enne tähtaja möödumist vastutav komisjon lõplikke järeldusi ei tee.	3. Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama arvamuse, et vastutav komisjon saaks seda arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest teavitab vastutav komisjon viivitamatult nõuandvaid komisjone. Enne tähtaja möödumist vastutav komisjon lõplikke järeldusi ei tee.
	3a. Teise võimalusena võib nõuandev komisjon otsustada, et ta esitab oma seisukoha muudatusettepanekutena, mis esitakse pärast nende vastuvõtmist otse vastutavale komisjonile. Need muudatusettepanekud esitab komisjoni nimel esimees või arvamuse koostaja.
	3b. Nõuandev komisjon esitab lõikes 3a osutatud muudatusettepanekud vastutava komisjoni poolt muudatusettepanekute esitamiseks kindlaks määratud tähtaja jooksul.
4. Kõik vastu võetud arvamused lisatakse vastutava komisjoni raportile.	4. Kõik nõuandva komisjoni vastuvõetud arvamused ja muudatusettepanekud lisatakse vastutava komisjoni raportile.
5. Täiskogul võib muudatusettepanekuid esitada üksnes vastutav komisjon.	5. Käesoleva artikli kohaldamisel ei saa nõuandev komisjon esitada muudatusettepanekuid täiskogule läbivaatamiseks .
6. Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena osalema vastutava komisjoni koosolekutel, millel käsitletakse ühist teemat.	6. Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena osalema vastutava komisjoni koosolekutel, millel käsitletakse ühist teemat.

Muudatusettepanek 51

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 54

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 54

Menetlus kaasatud komisjonide osalusel

Kaasatud komisjoni menetlus

Kui esimeeste konverentsile on edastatud pädevusküsimus artikli 201 lõike 2 või artikli 52 kohaselt ja esimeeste konverents on VI lisa põhjal arvamusel, et küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või et küsimuse eri osad kuuluvad kahe või enama komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 53 koos järgmiste täiendavate sätetega:

1. Kui esimeeste konverentsile on edastatud küsimus pädevuse kohta artikli 201a kohaselt ja esimeeste konverents on VI lisa põhjal arvamusel, et küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või küsimuse eri osad kuuluvad kahe või enama komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 53 koos järgmiste täiendavate sätetega:

—	asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;

—	asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;

—	raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ning püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;

—	raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ning püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;

—

asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 55 ; artikli 201 lõike 2 teist lõiku kohaldatakse vajalike muudatustega ;

—

asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad peavad järgima hea ja lojaalse koostöö põhimõtet ning määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende jagatud pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 55 . Otsuse tegemisel järgitakse artiklis 201a sätestatud menetlust ja tähtaega ;

—

vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni ühisesse pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;

—

vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon ei austa kaasatud komisjoni ainupädevust, võib kaasatud komisjon esitada muudatusettepanekud otse täiskogule. Kui vastutav komisjon ei võta vastu muudatusettepanekuid küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni jagatud pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;

—	kui ettepaneku osas toimub lepitusmenetlus, arvatakse parlamendi delegatsiooni kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.

—	kui ettepaneku osas toimub lepitusmenetlus, arvatakse parlamendi delegatsiooni kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.

Käesoleva artikli sõnastusest ei tulene selle kohaldamisala piiranguid. Taotlused kaasatud komisjonidega menetluse kohaldamiseks muude kui seadusandlike raportite käsitlemisel artikli 52 lõike 1 ning artikli 132 lõigete 1 ja 2 alusel on vastuvõetavad.

Käesolevas artiklis sätestatud komisjonide kaasamist ei või kohaldada artikli 99 kohase vastutava komisjoni poolt antava soovituse puhul.

Esimeeste konverentsi otsust kaasatud komisjonidega menetluse kohta kohaldatakse kõnealuse menetluse kõigi etappide suhtes.

Vastutava komisjoni staatusega seotud õigusi teostab juhtiv komisjon. Oma õiguste teostamisel tunnustab juhtiv komisjon kaasatud komisjoni eriõigusi, eelkõige lojaalse koostöö kohustust seoses ajakavaga ning kaasatud komisjoni õigust teha otsus muudatusettepanekute osas, mis tema ainupädevuse raames esitatakse täiskogule.

Kui juhtiv komisjon ei tunnusta kaasatud komisjoni eriõigusi, jäävad juhtiva komisjoni otsused kehtima, kuid kaasatud komisjon võib esitada muudatusettepanekud oma ainupädevuse raames otse täiskogule.

1a. Käesolevas artiklis sätestatud menetlust ei kohaldata artikli 99 kohase vastutava komisjoni poolt vastu võetavate soovituste puhul.

Muudatusettepanek 52

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 55

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 55

Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus

Komisjonide ühismenetlus

1. Esimeeste konverents võib juhul, kui tema poole pöördutakse artikli 201 lõike 2 alusel pädevusküsimuses, otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust, kui:

1. Esimeeste konverents võib juhul, kui tema poole pöördutakse artikli 201 a alusel pädevusküsimuses, otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust, kui:

—	valdkond on VI lisa alusel lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga ning

—	valdkond on VI lisa alusel lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga ning

—	esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega.

—	esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega.

2. Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele asjaomaste komisjonide esimeeste ühisel juhtimisel.

Kõikides menetlusetappides võivad vastutava komisjoni staatusega kaasnevaid õigusi kasutada ainult need asjaomased komisjonid, kes tegutsevad ühiselt. Asjaomased komisjonid võivad moodustada töörühmi koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks.

3. Seadusandliku tavamenetluse teisel lugemisel vaadatakse nõukogu seisukoht läbi asjaomaste komisjonide ühisel koosolekul, mis asjaomaste komisjonide esimeeste kokkuleppe puudumisel toimub nõukogu seisukoha parlamendile edastamisele järgneva esimese parlamendi organite koosolekuteks ettenähtud nädala kolmapäeval. Juhul kui puudub kokkulepe järgmise koosoleku kohta, kutsub selle kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees. Soovitus teisele lugemisele pannakse hääletusele ühisel koosolekul asjaomaste komisjonide raportööride koostatud ühise projekti alusel või selle puudumisel asjaomaste komisjonide esitatud muudatusettepanekute alusel.

3. Seadusandliku tavamenetluse teisel lugemisel vaadatakse nõukogu seisukoht läbi asjaomaste komisjonide ühisel koosolekul, mis asjaomaste komisjonide esimeeste kokkuleppe puudumisel toimub nõukogu seisukoha parlamendile edastamisele järgneva esimese parlamendi organite koosolekuteks ettenähtud nädala kolmapäeval. Juhul kui puudub kokkulepe järgmise koosoleku kohta, kutsub selle kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees. Soovitus teisele lugemisele pannakse hääletusele ühisel koosolekul asjaomaste komisjonide raportööride koostatud ühise teksti alusel või selle puudumisel asjaomaste komisjonide esitatud muudatusettepanekute alusel.

Seadusandliku tavamenetluse kolmandal lugemisel kuuluvad asjaomaste komisjonide esimehed ja raportöörid ametiülesande korras lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni.

Käesolevat artiklit võib kohaldada menetlusele soovituse andmiseks rahvusvahelise lepingu sõlmimise heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks vastavalt artikli 108 lõikele 5 ja artikli 99 lõikele 1 juhul, kui selles kehtestatud tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek 53

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 53

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 56	Artikkel 52a
Raporti koostamine	Raporti koostamine
	-1. Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel parlamendile esitamise eest.
1. Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör ja seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega kooskõlas. Vastasel juhul võib komisjoni esimees seletuskirja välja jätta.	1. Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör ja seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega kooskõlas. Vastasel juhul võib komisjoni esimees seletuskirja välja jätta.
2. Raportis esitatakse terve raporti üle toimunud hääletuse tulemus . Lisaks sellele tuuakse raportis ära see, kuidas iga üksik komisjoni liige hääletas , kui hääletuse hetkel taotleb seda vähemalt kolmandik kohalolevatest parlamendiliikmetest .	2. Raportis esitatakse kogu raporti üle toimunud hääletuse tulemus ja tuuakse kooskõlas artikli 208 lõikega 3 ära see, kuidas iga üksik liige hääletas.
3. Kui komisjon ei esita arvamust ühehäälselt, esitatakse raportis ka kokkuvõte vähemuse arvamusest. Vähemuse arvamus esitatakse terve teksti hääletusele panemise ajal ja selle koostajate taotlusel võib vähemuse arvamuse kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku deklaratsioonina lisada seletuskirja juurde.	3. Vähemuse seisukohad võib esitada kogu teksti hääletusele panemise ajal ja vähemuse seisukohtade koostajate taotlusel võib need kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku deklaratsioonina lisada seletuskirja juurde.
Nende sätete kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.	Käesoleva lõike kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.
4. Komisjon võib komisjoni juhatuse ettepanekul määrata kindlaks tähtaja, millal raportöör peab esitama raporti projekti. Tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.	4. Komisjon võib komisjoni esimehe ettepanekul määrata kindlaks tähtaja, millal raportöör peab esitama raporti projekti. Tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.
5. Pärast tähtaja möödumist võib komisjon teha esimehele ülesandeks taotleda komisjoni poolt käsitletava küsimuse võtmist mõne järgmise parlamendi istungi päevakorda. Arutelud võivad seejuures toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.	5. Pärast tähtaja möödumist võib komisjon teha esimehele ülesandeks taotleda komisjoni poolt käsitletava küsimuse võtmist mõne järgmise parlamendi istungi päevakorda. Arutelud ja hääletused võivad seejuures toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.
	(See artikkel paigutatakse muudetud kujul artikli 53 ette.)

Muudatusettepanek 54

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3. PEATÜKK	3. PEATÜKK
ESIMENE LUGEMINE	SEADUSANDLIK TAVAMENETLUS

Muudatusettepanek 55

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – 1. jagu (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1. JAGU
	ESIMENE LUGEMINE

Muudatusettepanek 56

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – alapealkiri 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Menetlus parlamendikomisjonis	välja jäetud

Muudatusettepanek 57

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 57

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 57	välja jäetud
Seadusandliku ettepaneku muutmine
1. Kui Euroopa Komisjon teavitab parlamenti või vastutav komisjon saab muul viisil teada, et Euroopa Komisjon kavatseb oma ettepanekut muuta, lükkab vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi, kuni on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni muudatused.
2. Kui nõukogu muudab oluliselt seadusandlikku ettepanekut, kohaldatakse artikli 63 sätteid.

Muudatusettepanek 58

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 58

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 58	välja jäetud
Euroopa Komisjoni ja nõukogu seisukoht muudatusettepanekute suhtes
1. Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima seadusandliku ettepaneku lõpphääletust, palub ta Euroopa Komisjonil teatada oma seisukoha ettepaneku kõigi muudatusettepanekute suhtes, mille vastutav komisjon on vastu võtnud, ja nõukogul esitada oma kommentaarid.
2. Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline seda tegema või teatab, et ta ei ole valmis heaks kiitma kõiki vastutavas komisjonis vastuvõetud muudatusettepanekuid, võib vastutav komisjon lõpphääletuse edasi lükata.
3. Vajaduse korral lisatakse Euroopa Komisjoni seisukoht raportisse.

Muudatusettepanek 59

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – alapealkiri 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Menetlus täiskogul	välja jäetud

Muudatusettepanek 60

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 59

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 59	Artikkel 59
Esimese lugemise lõpetamine	Esimese lugemise hääletus parlamendis
	-1. Parlament võib seadusandliku akti eelnõu heaks kiita, seda muuta või selle tagasi lükata.
1. Parlament vaatab seadusandliku ettepaneku läbi vastutava komisjoni vastavalt artiklile 49 koostatud raporti alusel .	1. Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele ettepanekud, millega lükatakse seadusandliku akti eelnõu viivitamata tagasi ja mille on kirjalikult esitanud vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget .
	Tagasilükkamise ettepaneku vastuvõtmise korral palub president seadusandliku akti eelnõu esitanud institutsioonil eelnõu tagasi võtta.
	Kui eelnõu esitanud institutsioon võtab eelnõu tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks.
	Kui eelnõu esitanud institutsioon ei võta seadusandliku akti eelnõu tagasi, teeb president teatavaks, et parlamendi esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse vastutavale komisjonile tagasi uuesti läbivaatamiseks.
	Kui tagasilükkamise ettepanekut vastu ei võeta, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 1a–1c.
	1a. Eelisjärjekorras ja ühele hääletusele pannakse esialgsed kokkulepped, mille vastutav komisjon on esitanud kooskõlas artikli 73d lõikega 4, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab kooskõlas lõikega 1b panna fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel selle asemel hääletusele muudatusettepanekud. Sellisel juhul otsustab parlament ka seda, kas muudatusettepanekud pannakse hääletusele kohe. Vastasel juhul kehtestab parlament muudatusettepanekute jaoks uue tähtaja ja hääletamine toimub mõnel edaspidisel istungil.
	Kui esialgne kokkulepe võetakse ühel hääletusel vastu, teeb president teatavaks, et parlamendi esimene lugemine on lõppenud.
	Kui esialgset kokkulepet ei võeta ühel hääletusel antud häälte enamusega vastu, määrab president seadusandliku akti eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamiseks uue tähtaja. Muudatusettepanekud pannakse parlamendi esimese lugemise lõpetamiseks hääletusele mõnel edaspidisel istungil.
	1b. Seejärel pannakse hääletusele seadusandliku akti eelnõu käsitlevad muudatusettepanekud, sh vajaduse korral esialgse kokkuleppe üksikud osad, kui on esitatud taotlus osade kaupa või eraldi hääletuseks või konkureerivaid muudatusettepanekuid, välja arvatud juhul, kui kooskõlas lõikega 1 on vastu võetud tagasilükkamise ettepanek või kooskõlas lõikega 1a on vastu võetud esialgne kokkulepe.
	Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.
	Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb parlament hääletusele kogu seadusandliku akti eelnõu muudetud või muutmata kujul.
	Kui kogu muudetud või muutmata kujul seadusandliku akti eelnõu võetakse vastu, teeb president teatavaks, et esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks kooskõlas artiklitega 59a, 73a ja 73d.
	Kui kogu muutmata või muudetud kujul seadusandliku akti eelnõu ei võeta antud häälte enamusega vastu, teeb president teatavaks, et esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse vastutavale komisjonile tagasi uuesti läbivaatamiseks.
	1c. Pärast lõigete 1–1b kohaseid hääletusi ja nendele järgnevaid seadusandliku resolutsiooni projekti kohta menetluslike taotlustega seoses esitatud võimalike muudatusettepanekute hääletusi loetakse seadusandlik resolutsioon vastuvõetuks. Vajaduse korral muudetakse seadusandlikku resolutsiooni kooskõlas artikli 193 lõikega 2, et võtta arvesse lõigete 1–1b kohaselt toimunud hääletuste tulemust.
	President edastab seadusandliku resolutsiooni teksti ja parlamendi seisukoha nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning juhul, kui seadusandliku akti eelnõu esitas liikmesriikide rühm, Euroopa Kohus või Euroopa Keskpank, ka vastavale esitajale.
2. Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele vastutava komisjoni raporti aluseks oleva ettepaneku muudatusettepanekud, seejärel ettepanek ise esialgsel või muudetud kujul, siis seadusandliku resolutsiooni projekti muudatusettepanekud ning seejärel seadusandliku resolutsiooni projekt tervikuna; resolutsiooni projekt sisaldab üksnes avaldust selle kohta, kas parlament kiidab seadusandliku ettepaneku heaks, lükkab selle tagasi või esitab selle kohta muudatusettepanekuid, ja menetlusega seotud taotlusi.
Esimene lugemine lõpeb seadusandliku resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta seadusandlikku resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.
Kõik seadusandliku menetluse käigus esitatud raportid peavad vastama artiklitele 39, 47 ja 49. Kui parlamendikomisjon esitab muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku, peab see toimuma artiklis 52 või 201 sätestatud menetluse alusel.
3. Parlamendi president edastab parlamendis heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi seisukohana nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Muudatusettepanek 61

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 59 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 59a
	Tagasisaatmine vastutavale komisjonile
	Kui küsimus saadetakse vastutavale komisjonile tagasi kooskõlas artikliga 59 uuesti läbivaatamiseks või kooskõlas artiklitega 73a ja 73d institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks, annab vastutav komisjon parlamendile suuliselt või kirjalikult aru neljakuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada esimeeste konverents.
	Kui küsimus on komisjonile tagasi saadetud, peab juhtiv komisjon enne kasutatavat menetlust käsitleva otsuse langetamist võimaldama artikli 54 kohaselt kaasatud komisjonil otsustada, millised muudatusettepanekud kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse ja eelkõige millised muudatusettepanekud tuleb uuesti täiskogule esitada.
	Parlament võib otsustada, et pärast raporti vastuvõtmist vastutavas komisjonis, kellele küsimus tagasi saadeti, peetakse lõppjärelduste tegemiseks arutelu, kui see on asjakohane.
	(Viimased kaks lõiku on lisatud tõlgendusena.)

Muudatusettepanek 62

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 60

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 60	välja jäetud
Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine
1. Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta antud häälte enamusega heaks või kui võetakse vastu selle tagasilükkamise ettepanek, mille võivad esitada vastutav komisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget, palub president enne seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta.
2. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks ja teavitab sellest nõukogu.
3. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile, välja arvatud juhul, kui seadusandliku resolutsiooni projekt pannakse hääletusele vastutava komisjoni esimehe või raportööri, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel.
Tagasisaatmise korral teeb vastutav komisjon otsuse kasutatava menetluse kohta ja annab parlamendile ettepaneku kohta uuesti suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei või ületada kahte kuud.
Kui ettepanek on vastavalt lõikele 3 saadetud tagasi komisjonile, võimaldab juhtiv komisjon artikli 54 kohaselt kaasatud komisjonil enne kasutatavat menetlust käsitleva otsuse langetamist otsustada, millised muudatusettepanekud kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse, eelkõige need muudatusettepanekud, mis tuleb uuesti täiskogule esitada.
Lõike 3 teise lõigu kohaselt määratud tähtaega kohaldatakse vastutava komisjoni poolt suulise või kirjaliku aruandmise suhtes. See ei piira täiskogu otsustamast jätkata sobival hetkel kõnealust menetlust.
4. Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, palub ta saata ettepaneku artikli 188 lõike 1 alusel tagasi parlamendikomisjonile. Vajaduse korral võib parlament määrata artikli 188 lõike 5 alusel uue tähtaja. Kui parlament nimetatud komisjoni palvet ei rahulda, paneb ta seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele.

Muudatusettepanek 63

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 61

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 61	välja jäetud
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmine
1. Kui Euroopa Komisjoni ettepanek kiidetakse tervikuna heaks, arvestades ka vastuvõetud muudatusettepanekuid, lükatakse seadusandliku resolutsiooni projekti hääletus edasi, kuni Euroopa Komisjon on teatanud oma seisukoha iga parlamendi muudatusettepaneku kohta.
Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline esitama oma seisukohta ajaks, kui parlament ettepaneku hääletamise lõpetab, teatab ta presidendile või vastutavale komisjonile, millal ta on valmis seisukohta esitama; Euroopa Komisjoni ettepanek lisatakse sel juhul esimese sellele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.
2. Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta ei kavatse kõiki parlamendi muudatusettepanekuid heaks kiita, teeb vastutava komisjoni raportöör või vajaduse korral vastutava komisjoni esimees parlamendile ametliku ettepaneku selle kohta, kas seadusandliku resolutsiooni projekt tuleks panna hääletusele. Enne ametliku ettepaneku esitamist võib vastutava komisjoni raportöör või esimees paluda presidendil küsimuse käsitlemise peatada.
Kui parlament otsustab hääletuse edasi lükata, loetakse küsimus vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks tagasisaadetuks.
Sellisel juhul annab vastutav komisjon ettepaneku kohta parlamendile suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei tohi ületada kahte kuud.
Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, kohaldatakse artikli 60 lõikes 4 sätestatud menetlust.
Sellel etapil on vastuvõetavad ainult need vastutava komisjoni tehtud muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga.
Miski ei takista parlamenti otsustamast, et pärast raporti vastuvõtmist selles vastutavas parlamendikomisjonis, kellele asi oli tagasi saadetud, peetakse lõppjärelduste tegemiseks debatt, kui see on asjakohane.
3. Lõike 2 kohaldamine ei välista, et teised parlamendiliikmed esitavad artikli 188 alusel tagasisaatmise taotluse.
Komisjon, kellele küsimus on lõike 2 alusel tagasi saadetud, peab eelkõige vastavalt tagasisaatmise tingimustele andma määratud tähtajaks aru ja esitama vajaduse korral muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga. Tema ülesanne ei ole uuesti läbi vaadata kõiki parlamendis heaks kiidetud sätteid.
Arvestades tagasisaatmise edasilükkavat mõju, on vastutaval komisjonil suurem vabadus ettepaneku läbivaatamisel ja ta võib, kui see on kompromissi saavutamiseks vajalik, teha ettepaneku vaadata uuesti läbi parlamendis juba heaks kiidetud sätted.
Kuna vastuvõetavad on ainult sellised parlamendikomisjoni muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss, ja selleks, et kaitsta parlamendi suveräänsust, tuleb eelnimetatud juhtudel lõikes 2 nimetatud aruandes selgelt näidata, millised juba heaks kiidetud sätted muutuksid uute esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmise korral kehtetuks.

Muudatusettepanek 64

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – alapealkiri 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Menetluse edasine käik	välja jäetud

Muudatusettepanek 65

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 62

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 62

välja jäetud

Tegevus parlamendi seisukoha vastuvõtmise järel

1. Pärast seda, kui parlament on võtnud vastu seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku ettepaneku vastuvõtmiseni nõukogus, eelkõige eesmärgiga tagada, et nõukogu ja Euroopa Komisjon järgivad nõuetekohaselt parlamendi seisukoha osas võetud kohustusi.

2. Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu seda küsimust parlamendikomisjoniga arutama.

3. Kõnealuse menetluse igal etapil võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada käesoleva artikli alusel resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse, et parlament:

—	paluks Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta või

—	paluks Euroopa Komisjonil või nõukogul saata Euroopa Komisjoni ettepanek parlamendile artikli 63 alusel uuesti läbivaatamiseks või paluks Euroopa Komisjonil esitada uue ettepaneku või

—	otsustaks võtta muid sobivaid meetmeid.

Resolutsiooni ettepanek lisatakse vastutava komisjoni otsusele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.

Muudatusettepanek 66

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 63

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 63

Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis

Seadusandlik tavamenetlus

1. Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uuesti läbivaatamiseks juhul,

1. Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uueks läbivaatamiseks juhul, kui

—	kui Euroopa Komisjon võtab pärast seda, kui parlament on oma seisukoha vastu võtnud, oma esialgse ettepaneku tagasi, et asendada see teise tekstiga, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks, või

—	kui Euroopa Komisjon muudab või kavatseb muuta oluliselt oma esialgset ettepanekut , välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks, või

—	Euroopa Komisjon pärast seda, kui parlament on oma seisukoha vastu võtnud, asendab oma esialgse ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta , välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks,

—	kui aja möödudes või asjaolude muutudes on ettepanekus käsitletud probleemi olemus oluliselt muutunud või

—	ettepanekus käsitletud probleemi olemus on oluliselt muutunud aja möödudes või asjaolude muutudes või

—	kui pärast parlamendi seisukoha esitamist on toimunud uued parlamendivalimised ja esimeeste konverents peab ettepaneku uuesti läbivaatamist soovitavaks.

—	pärast parlamendi seisukoha esitamist on toimunud uued parlamendivalimised ja esimeeste konverents peab ettepaneku uuesti läbivaatamist soovitavaks.

1a. Kui ettepaneku õiguslikku alust on kavas muuta, mille tõttu selle ettepaneku suhtes seadusandlikku tavamenetlust enam ei kohaldataks, vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 25 oma presidendi/eesistuja või nende esindajate kaudu selle kohta arvamusi.

2. Vastutava komisjoni taotlusel palub president saata nõukogul Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel esitatud ettepanek parlamendile uuesti läbivaatamiseks juhul, kui nõukogu kavatseb muuta ettepaneku õiguslikku alust nii, et ei kohaldataks enam seadusandlikku tavamenetlust .

2. Kui Euroopa Komisjon või nõukogu kavatseb parlamendi esimese lugemise seisukohas sisalduvat õiguslikku alust muuta, mille tõttu seadusandlikku tavamenetlust enam ei kohaldataks, palub president vastutava komisjoni taotlusel pärast lõikes 1a osutatud arvamuste vahetust nõukogul saata õiguslikult siduva akti eelnõu parlamendile uuesti läbivaatamiseks.

Muud menetlused

3. Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida samadel asjaoludel ja tingimustel, nagu on sätestatud lõikes 1, ning ka siis, kui nõukogu muudab või kavatseb muuta oluliselt ettepanekut, mille kohta parlament algselt esitas oma seisukoha, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.

4. President palub, et õigusakti ettepanek saadetaks parlamendile uuesti läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament otsustab nii mõne fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul.

Muudatusettepanek 67

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 4. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
4. PEATÜKK	2. JAGU
TEINE LUGEMINE	TEINE LUGEMINE

Muudatusettepanek 68

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 4. peatükk – alapealkiri 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Menetlus parlamendikomisjonis	välja jäetud

Muudatusettepanek 69

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 64

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 64	Artikkel 64
Nõukogu seisukoha teatavakstegemine	Nõukogu seisukoha teatavakstegemine
1. Nõukogu seisukoha teatavakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel toimub siis, kui parlamendi president teatab sellest parlamendi istungil. President teeb seisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, mis sisaldavad seisukohta, kõiki seisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioone, põhjuseid, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni, ja Euroopa Komisjoni seisukohta, mis on kõik tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu seisukoha teatavaks osaistungjärgul, mis järgneb dokumentide saamisele.	1. Nõukogu seisukoha teatavakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel toimub siis, kui parlamendi president teatab sellest parlamendi istungil. President teeb seisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, mis sisaldavad seisukohta, kõiki seisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioone, põhjuseid, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni, ja Euroopa Komisjoni seisukohta, mis on kõik tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu seisukoha teatavaks osaistungjärgul, mis järgneb dokumentide saamisele.
Enne teatavakstegemist teeb president kindlaks, olles konsulteerinud vastutava komisjoni esimehe ja/või raportööriga, et saadud teksti puhul on tõesti tegemist nõukogu esimese lugemise seisukohaga ning artiklis 63 sätestatud tingimusi ei kohaldata. Vastasel korral püüab president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga leida sobiva lahenduse.	Enne teatavakstegemist teeb president kindlaks, olles konsulteerinud vastutava komisjoni esimehe ja/või raportööriga, et saadud teksti puhul on tõesti tegemist nõukogu esimese lugemise seisukohaga ning artiklis 63 sätestatud tingimusi ei kohaldata. Vastasel korral püüab president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga leida sobiva lahenduse.
	1a. Päeval, kui nõukogu seisukoht tehakse parlamendis teatavaks, loetakse see ühtlasi edastatuks esimese lugemise ajal vastutavale komisjonile.
2. Selliste teatavakstegemiste loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.	2. Selliste teatavakstegemiste loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

Muudatusettepanek 70

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 65

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 65	Artikkel 65
Tähtaegade pikendamine	Tähtaegade pikendamine
1. President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teise lugemise tähtaegu või lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni taotlusel lepitusmenetluse tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.	1. President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teise lugemise tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.
2. President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.	2. President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.

Muudatusettepanek 71

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 66

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 66	Artikkel 66
Seisukoha edastamine vastutavale komisjonile ja menetlus selles komisjonis	Menetlus vastutavas komisjonis
1. Päeval, kui nõukogu seisukoht tehakse artikli 61 lõike 1 alusel parlamendile teatavaks, loetakse see ka edastatuks esimese lugemise ajal vastutavale komisjonile ja komisjonidele, kelle arvamust küsiti.
2. Nõukogu seisukoht kantakse esimese punktina vastutava komisjoni esimese sellest teatamise kuupäevale järgneva koosoleku päevakorda . Nõukogu võib kutsuda oma seisukohta tutvustama.	2. Nõukogu seisukoht kantakse prioriteedina vastutava komisjoni esimese koosoleku päevakorda, mis järgneb sellest teatamise kuupäevale. Nõukogu võib kutsuda oma seisukohta tutvustama.
3. Kui ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel raportööriks sama isik, kes oli raportööriks esimesel lugemisel.	3. Kui ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel raportööriks sama isik, kes oli raportööriks esimesel lugemisel.
4. Vastutavas komisjonis toimuva menetluse suhtes kohaldatakse artikli 69 lõigete 2, 3 ja 5 sätteid, mis käsitlevad teist lugemist parlamendis ; ettepanekuid lükata seisukoht tagasi ja muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes selle komisjoni liikmed või alalised asendusliikmed. Komisjon teeb otsuse antud häälte enamusega.	4. Vastutavas komisjonis toimuva menetluse suhtes kohaldatakse artikli 69 lõigetes 2 ja 3 sisalduvaid sätteid, mis käsitlevad nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõetavust ; ettepanekuid lükata seisukoht tagasi ja muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes selle komisjoni liikmed või alalised asendusliikmed. Komisjon teeb otsuse antud häälte enamusega.
5. Enne hääletust võib komisjon paluda, et esimees ja raportöör arutaksid komisjonis esitatud muudatusettepanekuid nõukogu eesistuja või tema esindajaga ja kohal viibiva vastutava volinikuga. Pärast arutelu võib raportöör esitada kompromissmuudatusettepanekuid.
6. Vastutav komisjon esitab teise lugemise soovituse, milles tehakse ettepanek nõukogu poolt vastu võetud seisukoht heaks kiita, seda muuta või see tagasi lükata. Soovitus sisaldab lühiselgitust esitatud otsuse kohta.	6. Vastutav komisjon esitab teise lugemise soovituse, milles tehakse ettepanek nõukogu poolt vastu võetud seisukoht heaks kiita, seda muuta või see tagasi lükata. Soovitus sisaldab lühiselgitust esitatud otsuse kohta.
	6a. Artikleid 49, 50, 53 ja 188 teisele lugemisele ei kohaldata.

Muudatusettepanek 72

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 4. peatükk – alapealkiri 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Menetlus täiskogul	välja jäetud

Muudatusettepanek 73

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 67

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 67	Artikkel 67
Teise lugemise lõpetamine	Esitamine parlamendile
1. Nõukogu seisukoht ja vastutava komisjoni soovitus teisele lugemisele (kui see on olemas) kantakse automaatselt selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuuse tähtaja või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 65 alusel, neljakuuse tähtaja möödumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega on tegeletud mõnel varasemal osaistungjärgul.	Nõukogu seisukoht ja vastutava komisjoni soovitus teisele lugemisele (kui see on olemas) kantakse automaatselt selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuuse tähtaja või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 65 alusel, neljakuuse tähtaja möödumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega on tegeletud mõnel varasemal osaistungjärgul.
Kuna komisjonide esitatud soovitused teisele lugemisele on võrdväärsed seletuskirjaga, milles komisjon põhjendab arvamust nõukogu seisukoha kohta, siis neid tekste hääletusele ei panda.
2. Teine lugemine lõpeb, kui parlament kiidab nõukogu seisukoha heaks, lükkab selle tagasi või muudab seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud tingimustel ning selleks ettenähtud aja jooksul.

Muudatusettepanek 74

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 67 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 67a
	Teise lugemise hääletus parlamendis
	1. Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele ettepanekud, millega lükatakse nõukogu seisukoht viivitamata tagasi ja mille on kirjalikult esitanud vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Sellise ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja parlamendi koosseisu häälteenamust.
	Kui tagasilükkamise ettepanek võetakse vastu, mille tagajärjel lükatakse nõukogu seisukoht tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.
	Kui tagasilükkamise ettepanekut vastu ei võeta, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 2–5.
	2. Eelisjärjekorras ja ühele hääletusele pannakse esialgsed kokkulepped, mille vastutav komisjon on esitanud kooskõlas artikli 73d lõikega 4, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab kooskõlas lõikega 3 panna fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel kohe hääletusele muudatusettepanekud.
	Kui esialgne kokkulepe võetakse parlamendi koosseisu häälteenamusega ühel hääletusel vastu, teeb president teatavaks, et parlamendi teine lugemine on lõppenud.
	Kui esialgset kokkulepet ei võeta parlamendi koosseisu häälteenamusega ühel hääletusel vastu, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 3–5.
	3. Seejärel pannakse hääletusele nõukogu seisukoha kohta esitatud mis tahes muudatusettepanekud, sh need, mis sisaldusid vastutava komisjoni poolt kooskõlas artikli 73d lõikega 4 esitatud esialgses kokkuleppes, välja arvatud juhul, kui kooskõlas lõikega 1 on vastu võetud tagasilükkamise ettepanek või kui kooskõlas lõikega 2 on vastu võetud esialgne kokkulepe. Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekud võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.
	Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.
	4. Isegi kui parlament hääletab lõike 1 kohaselt nõukogu seisukoha tagasilükkamise algse ettepaneku vastu, võib ta vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast muudatusettepanekute hääletamist kooskõlas lõikega 2 või 3. Sellise ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja parlamendi koosseisu häälteenamust.
	Kui nõukogu seisukoht lükatakse tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.
	5. Pärast lõigete 1–4 kohaseid hääletusi ja nendele järgnevaid seadusandliku resolutsiooni projekti kohta menetluslike taotlustega seoses esitatud võimalike muudatusettepanekute hääletusi teeb president teatavaks, et parlamendi teine lugemine on lõppenud ja seadusandlik resolutsioon loetakse vastuvõetuks. Vajaduse korral muudetakse seadusandlikku resolutsiooni kooskõlas artikli 193 lõikega 2, et võtta arvesse lõigete 1–4 kohaselt toimunud hääletuste või artikli 76 kohaldamise tulemust.
	President edastab seadusandliku resolutsiooni teksti ja parlamendi võimaliku seisukoha nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
	Kui ettepanekuid nõukogu seisukoha tagasilükkamise või muutmise kohta ei esitata, loetakse seisukoht heakskiidetuks.

Muudatusettepanek 75

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 68

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 68	välja jäetud
Nõukogu seisukoha tagasilükkamine
1. Vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad enne presidendi määratud tähtaja möödumist esitada kirjaliku ettepaneku lükata nõukogu seisukoht tagasi. Ettepanek võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Ettepanek lükata nõukogu seisukoht tagasi pannakse hääletusele enne ühise seisukoha muudatusettepanekute hääletamist.
2. Kui parlament hääletab nõukogu seisukoha tagasilükkamise algse ettepaneku vastu, võib ta raportööri soovitusel arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast seda, kui on hääletatud muudatusettepanekute üle ja kuulatud ära Euroopa Komisjoni artikli 69 lõike 5 alusel tehtav avaldus.
3. Kui nõukogu seisukoht lükatakse tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.

Muudatusettepanek 76

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 69

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 69

Nõukogu seisukoha muutmine

Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõetavus

1. Nõukogu seisukoha muudatusettepanekuid võivad täiskogul esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.

1. Nõukogu seisukoha muudatusettepanekuid võivad parlamendile läbivaatamiseks esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.

2. Nõukogu seisukoha muudatusettepanek on vastuvõetav ainult siis, kui see on kooskõlas artiklitega 169 ja 170 ning sellega taotletakse:

a)	parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud seisukoha täielikku või osalist taastamist või

a)	parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud seisukoha täielikku või osalist taastamist või

b)	kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel või

b)	kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel või

c)	nõukogu seisukoha selle osa muutmist, mis esimesele lugemisele esitatud ettepanekust puudus või mille sisu oli erinev ja mis ei kujuta endast olulist muudatusettepanekut artikli 63 tähenduses , või

c)	nõukogu seisukoha selle osa muutmist, mis esimesele lugemisele esitatud ettepanekust puudus või mille sisu oli erinev, või

d)	pärast esimest lugemist ilmnenud uue fakti või tekkinud uue õigusliku olukorra arvessevõtmist.

d)	pärast seda, kui parlamendi seisukoht on esimesel lugemisel vastu võetud, ilmnenud uue fakti või tekkinud uue õigusliku olukorra arvessevõtmist.

Presidendi otsust kuulutada muudatusettepanek vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks ei saa vaidlustada.

3. Kui pärast esimest lugemist on toimunud uued valimised, kuid artiklit 63 ei ole kasutatud, võib president otsustada kaotada lõikes 2 toodud vastuvõetavuse piirangud.

4. Muudatusettepanek võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.

5. Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.

Muudatusettepanek 77

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 5. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
5. PEATÜKK	4. JAGU
KOLMAS LUGEMINE	LEPITUS JA KOLMAS LUGEMINE

Muudatusettepanek 78

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 5. peatükk – alapealkiri 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Lepitusmenetlus	välja jäetud

Muudatusettepanek 79

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 69 b (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 69b
	Tähtaegade pikendamine
	1. President pikendab lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni taotlusel kolmanda lugemise tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.
	2. President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.

Muudatusettepanek 80

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 71

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 71	Artikkel 71
Delegatsioon lepituskomitees	Delegatsioon lepituskomitees
1. Lepituskomiteesse saadetavasse parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid, kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.	1. Lepituskomiteesse saadetavasse parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid, kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.
2. Delegatsiooni poliitiline koosseis vastab parlamendi jagunemisele fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist delegatsiooni kuulub.	2. Delegatsiooni poliitiline koosseis vastab parlamendi jagunemisele fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist delegatsiooni kuulub.
3. Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepitusmenetluse jaoks eraldi, soovitavalt antud küsimusega seotud komisjonidest , välja arvatud kolm liiget, kes nimetatakse 12 kuuks järjestikuste delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad kõnealused kolm liiget asepresidentide hulgast, nii et esindatud on vähemalt kaks eri fraktsiooni. Samuti kuuluvad delegatsiooni liikmete hulka vastutava komisjoni esimees ja raportöör.	3. Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepitusmenetluse jaoks eraldi, soovitavalt vastutavast komisjonist , välja arvatud kolm liiget, kes nimetatakse 12 kuuks järjestikuste delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad kõnealused kolm liiget asepresidentide hulgast, nii et esindatud on vähemalt kaks eri fraktsiooni. Samuti kuuluvad delegatsiooni liikmete hulka vastutava komisjoni esimees ja teise lugemise raportöör ning kaasatud komisjonide arvamuse koostajad .
4. Delegatsioonis esindatud fraktsioonid nimetavad asendusliikmed.	4. Delegatsioonis esindatud fraktsioonid nimetavad asendusliikmed.
5. Iga fraktsioon, kes ei ole delegatsioonis esindatud, võib saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele ; ühe esindaja võivad saata ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed .	5. Iga fraktsioon, kes ei ole delegatsioonis esindatud, võib saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele . Kui delegatsiooni ei kuulu ühtegi fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliiget, võib delegatsiooni parlamendisisestel ettevalmistavatel koosolekutel osaleda üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige.
6. Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.	6. Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.
7. Delegatsioon teeb otsused koosseisu häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.	7. Delegatsioon teeb otsused koosseisu häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.
Täiendavad lepituskomitee delegatsiooni tööd käsitlevad menetluseeskirjad kehtestab esimeeste konverents.	Täiendavad lepituskomitee delegatsiooni tööd käsitlevad menetluseeskirjad kehtestab esimeeste konverents.
8. Delegatsioon annab parlamendile lepitusmenetluse tulemustest aru.	8. Delegatsioon annab parlamendile lepitusmenetluse tulemustest aru.

Muudatusettepanek 81

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 5. peatükk – alapealkiri 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Menetlus täiskogul	välja jäetud

Muudatusettepanek 82

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 72

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 72	Artikkel 72
Ühine tekst	Ühine tekst
1. Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti suhtes kokkuleppele, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue nädala jooksul või tähtaja pikendamise korral kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, kui lepituskomitee kiitis ühise teksti heaks.	1. Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti suhtes kokkuleppele, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue nädala jooksul või tähtaja pikendamise korral kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, kui lepituskomitee kiitis ühise teksti heaks.
2. Lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühise teksti kohta avalduse, millele lisatakse raport.	2. Lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühise teksti kohta avalduse, millele lisatakse raport.
3. Ühise teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.	3. Ühise teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.
4. Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühine tekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.	4. Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühine tekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.
5. Kui lepituskomitee ei jõua ühise teksti suhtes kokkuleppele, teeb lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.	5. Kui lepituskomitee ei jõua ühise teksti suhtes kokkuleppele, teeb lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.
	5a. Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendikomisjonile tagasi ei saadeta.
	5b. Artikleid 49, 50 ja 53 kolmandale lugemisele ei kohaldata.

Muudatusettepanek 83

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 6. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
6. PEATÜKK	5. JAGU
SEADUSANDLIKU MENETLUSE LÕPETAMINE	MENETLUSE LÕPETAMINE

Muudatusettepanek 84

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 3. peatükk – 3. jagu (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3. JAGU
	SEADUSANDLIKU TAVAMENETLUSE KÄIGUS PEETAVAD INSTITUTSIOONIDEVAHELISED LÄBIRÄÄKIMISED
	(3. jagu lisatakse lepitust ja kolmandat lugemist käsitleva 4. jao ette ning see sisaldab artiklit 73 (muudetud kujul) ja artikleid 73a–73d.)

Muudatusettepanek 85

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 73	Artikkel 73
Institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlikus menetluses	Üldsätted
1. Teiste institutsioonidega peetavatel läbirääkimistel , mille eesmärk on saavutada seadusandliku menetluse käigus kokkulepe, järgitakse esimeeste konverentsi kehtestatud eeskirja (10).	Teiste institutsioonidega võib läbirääkimisi , mille eesmärk on saavutada seadusandliku menetluse käigus kokkulepe, alustada ainult siis, kui selleks on tehtud otsus kooskõlas artiklitega 73a–73c või kui parlament on ettepaneku tagasi saatnud institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks. Läbirääkimistel järgitakse esimeeste konverentsi kehtestatud eeskirja (10).
2. Läbirääkimisi ei alustata enne, kui vastutav komisjon on võtnud oma liikmete häälteenamusega iga seadusandliku menetluse puhul eraldi vastu otsuse läbirääkimiste alustamise kohta. Otsuses määratakse kindlaks läbirääkimisrühma mandaat ja koosseis. Otsustest teavitatakse presidenti, kes teavitab korrapäraselt esimeeste konverentsi.
Mandaat koosneb parlamendikomisjonis vastu võetud ja hilisemaks arutamiseks parlamendile esitatavast raportist. Erandkorras, juhul kui vastutav komisjon peab nõuetekohaselt põhjendatuks alustada läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis, võib mandaat koosneda muudatusettepanekute paketist või selgelt määratletud eesmärkide, prioriteetide või suuniste paketist.
3. Läbirääkimisrühma juhib raportöör ning selle eesistuja on vastutava komisjoni esimees või esimehe määratud aseesimees. Läbirääkimisrühma kuuluvad vähemalt iga fraktsiooni variraportöörid.
4. Kõigis dokumentides, mida on kavas arutada kohtumisel nõukogu ja komisjoniga (kolmepoolne kohtumine), esitatakse osalevate institutsioonide vastavad seisukohad ja võimalikud kompromisslahendused ning need edastatakse läbirääkimisrühmale vähemalt 48 tundi või kiireloomulistel juhtudel vähemalt 24 tundi enne kõnealust kolmepoolset kohtumist.
Pärast iga kolmepoolset kohtumist annab läbirääkimisrühm selle kohta aru vastutava komisjoni järgmisel koosolekul. Viimase kolmepoolse kohtumise tulemusi kajastavad dokumendid tehakse parlamendikomisjonile kättesaadavaks.
Kui parlamendikomisjoni koosolekut ei ole võimalik õigeaegselt kokku kutsuda, annab läbirääkimisrühm vastavalt vajadusele aru komisjoni esimehele, variraportööridele ja koordinaatoritele.
Vastutav komisjon võib läbirääkimiste edenemist arvesse võttes mandaati ajakohastada.
5. Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse kompromiss, teatatakse sellest viivitamata vastutavale komisjonile. Kooskõlastatud tekst esitatakse arutamiseks vastutavale komisjonile. Kui kooskõlastatud tekst kiidetakse parlamendikomisjonis hääletusel heaks, esitatakse see parlamendile arutamiseks asjakohases vormis koos kompromissmuudatusettepanekutega. Teksti võib esitada konsolideeritud tekstina, tingimusel et selles on selgelt esile toodud arutatavas seadusandliku akti ettepanekus tehtud muudatused.
6. Kui menetlus hõlmab kaasatud komisjone või komisjonide ühiseid koosolekuid, kohaldatakse läbirääkimiste alustamise otsuste ja läbirääkimiste pidamise suhtes artikleid 54 ja 55.
Kui asjaomased parlamendikomisjonid ei jõua kokkuleppele, määrab selliste läbirääkimiste alustamise ja pidamise viisi komisjonide esimeeste konverentsi esimees nendes artiklites sätestatud põhimõtete kohaselt.

Muudatusettepanek 86

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 73a
	Parlamendi esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised
	1. Kui komisjon on artikli 49 alusel vastu võtnud seadusandliku raporti, võib ta oma liikmete häälteenamusega alustada selle raporti alusel läbirääkimisi.
	2. Läbirääkimiste alustamise otsused tehakse teatavaks komisjonis otsuse vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu alguses. Parlamendile teatavakstegemisele järgneva päeva lõpuks võivad fraktsioonid või üksikud parlamendiliikmed, kes kokku moodustavad parlamendiliikmetest vähemalt kümnendiku, taotleda kirjalikult, et komisjoni otsus läbirääkimiste alustamise kohta pandaks hääletusele. Sellise taotluse paneb parlament hääletusele sama osaistungjärgu jooksul.
	Kui esimeses lõigus sätestatud tähtajaks ühtegi taotlust ei esitata, annab president sellest parlamendile teada. Kui taotlusi on esitatud, võib president anda vahetult enne hääletamist sõna ühele sõnavõtjale taotluse poolt ja ühele sõnavõtjale taotluse vastu. Kumbki kõneleja võib esineda kuni kaheminutilise avaldusega.
	3. Kui parlament lükkab läbirääkimiste alustamist käsitleva komisjoni otsuse tagasi, võetakse seadusandliku akti eelnõu ja vastutava komisjoni raport järgmise osaistungjärgu päevakorda ja president määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Kohaldatakse artikli 59 lõiget 1b.
	4. Läbirääkimisi võib alustada igal ajal, kui lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtaeg on möödunud, ilma et oleks esitatud taotlusi panna läbirääkimiste alustamist käsitlev otsus parlamendis hääletusele. Kui selline taotlus on esitatud, võib läbirääkimisi alustada pärast seda, kui läbirääkimiste alustamist käsitlev komisjoni otsus on parlamendis heaks kiidetud.

Muudatusettepanek 87

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73 b (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 73b
	Nõukogu esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised
	Kui parlament võtab esimesel lugemisel oma seisukoha vastu, käsitatakse seda volitusena mis tahes läbirääkimiste pidamiseks teiste institutsioonidega. Pärast seda võib vastutav komisjon igal ajal oma liikmete häälteenamusega otsustada alustada läbirääkimisi. Sellistest otsustest antakse parlamendile teada komisjonis toimunud hääletusele järgneva osaistungjärgi ajal ja otsustele tuleb osutada ka protokollis.

Muudatusettepanek 88

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73 c (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 73c
	Parlamendi teisele lugemisele eelnevad läbirääkimised
	Kui nõukogu esimese lugemise seisukoht on edastatud vastutavale komisjonile, käsitatakse parlamendi esimese lugemise seisukohta artikli 69 kohaselt volitusena mis tahes läbirääkimiste pidamiseks teiste institutsioonidega. Pärast seda võib vastutav komisjon igal ajal otsustada alustada läbirääkimisi.
	Kui nõukogu seisukoht sisaldab osi, mida seadusandliku akti eelnõu või parlamendi esimese lugemise seisukoht ei sisalda, võib komisjon võtta läbirääkimisrühma jaoks vastu suunised, sealhulgas nõukogu seisukoha muudatusettepanekute vormis.

Muudatusettepanek 305

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 73 d (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 73d
	Läbirääkimiste pidamine
	1. Parlamendi läbirääkimisrühma tegevust suunab raportöör ja selle juht on vastutava komisjoni esimees või esimehe määratud aseesimees. Läbirääkimisrühma kuuluvad vähemalt iga osaleda sooviva fraktsiooni variraportöörid.
	2. Kõik dokumendid, mida on kavas arutada kohtumisel nõukogu ja Euroopa Komisjoniga (kolmepoolne kohtumine), edastatakse läbirääkimisrühmale vähemalt 48 tundi või kiireloomulistel juhtudel vähemalt 24 tundi enne seda kolmepoolset kohtumist.
	3. Pärast iga kolmepoolset kohtumist annavad läbirääkimisrühma juht ja raportöör läbirääkimisrühma nimel aru vastutava komisjoni järgmisel koosolekul.
	Kui komisjoni koosolekut ei ole võimalik õigeaegselt kokku kutsuda, annavad läbirääkimisrühma juht ja raportöör läbirääkimisrühma nimel aru komisjoni koordinaatorite järgmisel koosolekul.
	4. Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse esialgne kokkulepe, teatatakse sellest viivitamata vastutavale komisjonile. Viimase kolmepoolse kohtumise tulemusi kajastavad dokumendid tehakse komisjonile kättesaadavaks ja avaldatakse. Esialgne kokkulepe esitatakse vastutavale komisjonile, kes teeb otsuse ühel hääletusel antud häälte enamusega. Heakskiitmise korral esitatakse esialgne kokkulepe parlamendile läbivaatamiseks ja näidatakse selgelt ära kõik seadusandliku akti eelnõusse tehtud muudatused.
	5. Kui asjaomased komisjonid ei jõua artiklite 54 ja 55 kohaselt kokkuleppele, määrab selliste läbirääkimiste alustamise ja pidamise üksikasjalikud eeskirjad kindlaks komisjonide esimeeste konverentsi esimees nendes artiklites sätestatud põhimõtete kohaselt.

Muudatusettepanek 90

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 74

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 74	välja jäetud
Heakskiidu andmine otsusele alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis
1. Parlamendikomisjoni otsus alustada läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis tõlgitakse kõigisse ametlikesse keeltesse, jagatakse kõikidele parlamendiliikmetele ja esitatakse esimeeste konverentsile.
Fraktsiooni taotlusel võib esimeeste konverents otsustada lisada küsimuse dokumendi väljajagamisele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti, et käsitleda seda arutelu ja hääletusega, ning sellisel juhul määrab president muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
Kui esimeeste konverents ei tee otsust lisada küsimus kõnealuse osaistungjärgu päevakorra projekti, teeb president läbirääkimiste alustamise otsuse teatavaks selle osaistungjärgu avamisel.
2. Küsimus lisatakse teatavakstegemisele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti, et käsitleda seda arutelu ja hääletusega, ning president määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja, kui seda taotleb 48 tunni jooksul pärast teatavakstegemist mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.
Muudel juhtudel loetakse läbirääkimiste alustamise otsus heakskiidetuks.

Muudatusettepanek 91

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 75

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 75	Artikkel 63a
Kokkulepe esimesel lugemisel	Kokkulepe esimesel lugemisel
Kui nõukogu teavitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud, teatab president pärast lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 täiskogul , et ettepanek on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.	Kui nõukogu teavitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud, teatab president pärast lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 parlamendis , et seadusandlik akt on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.
	(See artikkel viiakse esimest lugemist käsitleva 1. jao lõppu.)

Muudatusettepanek 92

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 76

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 76	Artikkel 69a
Kokkulepe teisel lugemisel	Kokkulepe teisel lugemisel
Kui nõukogu seisukoha tagasilükkamisettepanekute ja sellele muudatusettepanekute esitamiseks ning hääletusele panemiseks ette nähtud aja jooksul ei võeta artiklite 68 ja 69 alusel vastu ühtegi seisukoha muudatusettepanekut ega tagasilükkamisettepanekut, teatab president täiskogul , et esitatud õigusakt on lõplikult vastu võetud. Koos nõukogu eesistujaga kirjutab president õigusaktile alla ja korraldab vastavalt artiklile 78 selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.	Kui nõukogu seisukoha tagasilükkamisettepanekute ja sellele muudatusettepanekute esitamiseks ning hääletusele panemiseks ette nähtud aja jooksul ei esitata artiklite 67a ja 69 alusel ühtegi seisukoha muudatusettepanekut ega tagasilükkamisettepanekut, teatab president parlamendis , et esitatud õigusakt on lõplikult vastu võetud.
	(See artikkel viiakse teist lugemist käsitleva 2. jao lõppu.)

Muudatusettepanek 93

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 77

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 77

välja jäetud

Õigusaktide koostamise nõuded

1. Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktides näidatakse ära õigusakti liik ning lisatakse õigusakti seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema.

2. Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktid sisaldavad järgmist:

a)	fraas „Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu,“;

b)	viide sätetele, mille alusel õigusakt on vastu võetud; sellele eelnevad sõnad „võttes arvesse“;

c)	viited esitatud ettepanekutele, saadud arvamustele ja läbiviidud konsultatsioonidele;

d)	õigusakti vastuvõtmise põhjused, mille juhatavad sisse sõnad „ning arvestades järgmist:“;

e)	fraas „on vastu võtnud käesoleva määruse“, „on vastu võtnud käesoleva direktiivi“ või „on vastu võtnud käesoleva otsuse“, millele järgneb õigusakti tekst.

3. Õigusaktid jagunevad artikliteks, mis vajaduse korral on liidetud peatükkideks ja osadeks.

4. Õigusakti viimases artiklis näidatakse ära õigusakti jõustumise kuupäev, juhul kui see on varasem või hilisem kui 20. päev pärast õigusakti avaldamist.

5. Õigusakti viimasele artiklile järgnevad:

—	märge õigusakti kohaldamise kohta aluslepingute sellekohaste sätete sõnastuse alusel;

—	õigusakti vastuvõtmise koht ja kuupäev;

—	fraasid „Euroopa Parlamendi nimel president …“, „Nõukogu nimel eesistuja …“, millele järgnevad õigusakti vastuvõtmise ajal ametis oleva parlamendi presidendi ja nõukogu eesistuja nimed.

Muudatusettepanek 94

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 78	Artikkel 78
Vastuvõetud õigusaktide allakirjutamine	Vastuvõetud õigusaktide allakirjutamine ja avaldamine
Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 ja pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla ning parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.	Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 ja XVIa lisaga ning pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla.
	Parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad seejärel õigusakti avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek 95

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 4. peatükk (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4. PEATÜKK
	NÕUANDEMENETLUSE ERISÄTTED
	(See lisatakse artikli 78 järele)

Muudatusettepanek 96

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 78a
	Õiguslikult siduva akti ettepaneku muutmine
	Kui Euroopa Komisjon kavatseb oma õiguslikult siduva akti ettepanekut muuta või selle uuega asendada, võib vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi lükata, kuni ta on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni muudatused.

Muudatusettepanek 97

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 b (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 78b
	Euroopa Komisjoni seisukoht muudatusettepanekute kohta
	Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima õiguslikult siduva akti ettepaneku lõpphääletust, võib ta paluda, et Euroopa Komisjon teataks oma seisukoha ettepaneku kõikide muudatusettepanekute kohta, mille vastutav komisjon on vastu võtnud.
	Asjakohasel juhul lisatakse Euroopa Komisjoni seisukoht raportile.

Muudatusettepanek 98

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 c (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 78c
	Hääletus parlamendis
	Artikli 59 lõikeid - 1, 1, 1b ja 1c kohaldatakse vajalike muudatustega.

Muudatusettepanek 99

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 d (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 78d

Tegevus parlamendi seisukoha vastuvõtmise järel

1. Pärast seda, kui parlament on võtnud vastu seisukoha õiguslikult siduva akti eelnõu kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku kuni akti eelnõu vastuvõtmiseni nõukogus, eelkõige eesmärgiga tagada, et nõukogu ja Euroopa Komisjon järgiksid kõiki parlamendi seisukoha osas võetud kohustusi. Nad annavad vastutavale komisjonile korrapäraselt aru.

2. Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu seda küsimust komisjoniga arutama.

3. Kõnealuse menetluse igal etapil võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse, et parlament:

—	paluks Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta,

—	paluks Euroopa Komisjonil või nõukogul saata ettepanek artikli 78e alusel parlamendile uuesti läbivaatamiseks või paluks Euroopa Komisjonil esitada uue ettepaneku või

—	otsustaks võtta muid meetmeid, mida ta peab vajalikuks.

Resolutsiooni ettepanek lisatakse selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mis järgneb resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmisele vastutavas komisjonis.

Muudatusettepanek 100

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 78 e (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 78e
	Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis
	1. Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida samadel asjaoludel ja tingimustel, nagu on sätestatud artikli 63 lõikes 1, ning ka siis, kui nõukogu muudab või kavatseb oluliselt muuta õiguslikult siduva akti eelnõu, mille kohta parlament oma seisukoha algselt esitas, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.
	2. President palub õiguslikult siduva akti eelnõu saata parlamendile uuesti läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament seda fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul otsustab.

Muudatusettepanek 101

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 7. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
7. PEATÜKK	5. PEATÜKK
PÕHISEADUSKÜSIMUSED	PÕHISEADUSKÜSIMUSED

Muudatusettepanek 102

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 81

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 81	Artikkel 81
Ühinemislepingud	Ühinemislepingud
1. Euroopa riigi esitatud avaldus astuda Euroopa Liidu liikmeks saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.	1. Euroopa riigi esitatud avaldus astuda Euroopa Liidu liikmeks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
2. Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul võib parlament otsustada kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis toimub enne taotlejariigiga peetavate läbirääkimiste algust.	2. Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul võib parlament otsustada kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis toimub enne taotlejariigiga peetavate läbirääkimiste algust.
3. Läbirääkimiste kestel teavitavad Euroopa Komisjon ja nõukogu vastutavat komisjoni regulaarselt ja täielikult läbirääkimiste käigust , vajaduse korral konfidentsiaalselt.	3. Vastutav komisjon palub Euroopa Komisjonil ja nõukogul esitada talle läbirääkimiste käigu kohta täielikku ja regulaarset teavet , vajaduse korral konfidentsiaalselt.
4. Parlament võib läbirääkimiste igal etapil võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid võetaks arvesse enne, kui taotlejariigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping.	4. Parlament võib läbirääkimiste igal etapil võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid võetaks arvesse enne, kui taotlejariigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping.
5. Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne lepingu allkirjastamist esitatakse lepingu projekt vastavalt artiklile 99 parlamendile nõusoleku saamiseks.	5. Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne lepingu allkirjastamist esitatakse lepingu projekt vastavalt artiklile 99 parlamendile nõusoleku saamiseks. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on parlamendi nõusolekuks vaja selle liikmete häälteenamust.

Muudatusettepanek 103

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 83

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 83

Aluspõhimõtete rikkumine liikmesriigi poolt

Aluspõhimõtete ja -väärtuste rikkumine liikmesriigi poolt

1. Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artiklite 45 ja 52 alusel:

1. Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artiklite 45 ja 52 alusel , teha järgmist :

a)	panna hääletusele põhjendatud ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatavad meetmed;

a)	panna hääletusele põhjendatud ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatavad meetmed;

b)	panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse Euroopa Komisjonil või liikmesriikidel esitada ettepanek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 2 alusel;

b)	panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse Euroopa Komisjonil või liikmesriikidel esitada ettepanek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 2 alusel;

c)	panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 3 või hiljem artikli 7 lõike 4 alusel kasutusele teatavad meetmed.

c)	panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 3 või hiljem artikli 7 lõike 4 alusel kasutusele teatavad meetmed.

2. Parlamendile teatatakse kõikidest taotlustest, mille nõukogu on esitanud, et saada parlamendi nõusolek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka kõnealuse liikmesriigi tähelepanekud, ning edastatakse menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artikliga 99. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.

2. Parlamendile teatatakse kõikidest taotlustest, mille nõukogu on esitanud, et saada parlamendi nõusolek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka kõnealuse liikmesriigi tähelepanekud, ning need edastatakse menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artikliga 99. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist enamust häältest , mis peavad esindama parlamendi koosseisu enamust.

3. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 354 on lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks vaja antud häälte kahekolmandikulist enamust, mis esindab parlamendi liikmete enamust.

4. Vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal esitada otsusele lisatava resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht liikmesriigipoolse tõsise rikkumise ning asjakohaste sanktsioonide ja nende muutmise või tühistamise kohta.

4. Vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal esitada otsusele lisatava resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht liikmesriigipoolse tõsise rikkumise ning asjakohaste võetavate meetmete ja nende muutmise või tühistamise kohta.

5. Vastutav komisjon tagab parlamendi täieliku teavitamise ja hoolitseb selle eest, et vajaduse korral küsitakse parlamendi arvamust kõikide lõike 3 alusel antud parlamendi nõusoleku tulemusena võetavate meetmete kohta. Nõukogul palutakse vajaduse korral anda ülevaade olukorra arengust. Parlament võib esimeeste konverentsi loal välja töötatud vastutava komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu nõukogule edastatavad soovitused.

Muudatusettepanek 104

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 84

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 84	Artikkel 84
Parlamendi koosseis	Parlamendi koosseis
Õigeaegselt enne koosseisu ametiaja lõppu võib parlament vastutava komisjoni raporti alusel, mis koostatakse kooskõlas artikliga 45, teha ettepaneku muuta parlamendi koosseisu. Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu Euroopa Parlamendi koosseisu kohta vaadatakse läbi kooskõlas artikliga 99.	Aegsasti enne koosseisu ametiaja lõppu võib parlament vastutava komisjoni raporti alusel, mis koostatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikega 2 ning kodukorra artiklitega 45 ja 52 , teha ettepaneku muuta parlamendi koosseisu. Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu Euroopa Parlamendi koosseisu kohta vaadatakse läbi kooskõlas artikliga 99.

Muudatusettepanek 105

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 85

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 85	Artikkel 85
Liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö	Liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö
1. President edastab taotlused liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 20 läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Vastavalt vajadusele kohaldatakse kodukorra artikleid 39, 41, 43, 47, 57–63 ja artiklit 99.	1. President edastab taotlused liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 20 läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Kohaldatakse kodukorra artiklit 99.
2. Vastutav komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud nõuded on täidetud.	2. Vastutav komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud nõuded on täidetud.
3. Selliste seadusandlike ettepanekute suhtes, mis esitatakse pärast tõhustatud koostöö sisseseadmist selle raames, kohaldatakse sama menetluskorda, mis kehtib tõhustatud koostöö puudumise korral. Kohaldatakse artiklit 47.	3. Selliste seadusandlike ettepanekute suhtes, mis esitatakse pärast tõhustatud koostöö sisseseadmist selle raames, kohaldatakse sama menetluskorda, mis kehtib tõhustatud koostöö puudumise korral. Kohaldatakse artiklit 47.

Muudatusettepanek 106

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 8. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
8. PEATÜKK	6. PEATÜKK
EELARVEMENETLUSED	EELARVEMENETLUSED

Muudatusettepanek 107

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 86

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 86	Artikkel 86
Mitmeaastane finantsraamistik	Mitmeaastane finantsraamistik
Kui nõukogu taotleb parlamendi nõusolekut ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, edastatakse küsimus menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artiklis 99 sätestatud menetlusega. Parlamendi nõusolekuks on vajalik koosseisu häälteenamus.	Kui nõukogu taotleb parlamendi nõusolekut ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, käsitletakse küsimust kooskõlas artikliga 99. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2 on parlamendi nõusolekuks vajalik koosseisu häälteenamus.

Muudatusettepanek 108

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 86 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 86a
	Iga-aastane eelarvemenetlus
	Vastutav komisjon võib otsustada koostada eelarve kohta mis tahes raporti, mida ta peab vajalikuks, võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) lisa (1a) .
	Kõik teised komisjonid võivad esitada arvamuse, järgides vastutava komisjoni kehtestatud ajakava.

Muudatusettepanek 109

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 87

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 87

välja jäetud

Töödokumendid

1. Parlamendiliikmetele tehakse kättesaadavaks järgmised dokumendid:

a)	komisjoni esitatud eelarveprojekt;

b)	nõukogu kokkuvõte eelarveprojekti aruteludest nõukogus;

c)	vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikele 3 koostatud nõukogu seisukoht eelarveprojekti kohta;

d)	võimalikud otsuse eelnõud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemi kohta, mis on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 315.

2. Dokumendid edastatakse vastutavale komisjonile. Kõik asjaomased komisjonid võivad esitada arvamuse.

3. Kui teised komisjonid soovivad esitada arvamusi, määrab president tähtaja, mille jooksul tuleb need edastada vastutavale komisjonile.

Muudatusettepanek 110

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 88

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 88

Eelarveprojekti läbivaatamine: esimene etapp

Parlamendi seisukoht eelarveprojekti kohta

1. Iga parlamendiliige võib allpool sätestatud tingimustel esitada eelarveprojekti kohta muudatusettepanekute projekte ning nende toetuseks sõna võtta .

1. Parlamendiliikmed võivad esitada vastutavas komisjonis ettepanekuid eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha muutmiseks .

Täiskogule võib muudatusettepanekuid nõukogu seisukoha kohta esitada komisjoni või fraktsiooni nimel või peab esitajaid olema vähemalt 40 parlamendiliiget.

2. Muudatusettepaneku projekt on vastuvõetav üksnes juhul, kui see on esitatud kirjalikult, sellele on alla kirjutanud vähemalt 40 parlamendiliiget või see on esitatud fraktsiooni või parlamendikomisjoni nimel, kui selles on täpselt määratletud eelarve rubriigid, mida muudatusettepanek puudutab, ning kui on tagatud tulude ja kulude tasakaalu püsimine. Muudatusettepaneku projekt peab sisaldama kogu asjakohast teavet märkuste kohta , mis lisatakse eelarve vastavasse rubriiki .

2. Muudatusettepanekud tuleb esitada ja neid selgitada kirjalikult, need peavad olema autorite poolt allkirjastatud ja neis peab olema märgitud eelarverida , mida need puudutavad .

Kõiki eelarveprojekti muudatusettepanekute projekte tuleb kirjalikult põhjendada.

3. President määrab muudatusettepanekute projektide esitamiseks tähtaja.

3. President määrab muudatusettepanekute esitamiseks tähtaja.

4. Vastutav komisjon esitab oma arvamuse esitatud tekstide kohta enne nende arutelu täiskogul.

4. Vastutav komisjon hääletab muudatusettepanekute üle enne nende arutelu täiskogul.

Vastutavas komisjonis tagasi lükatud muudatusettepaneku projekt pannakse parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt määratud tähtaja lõppu kirjalikult taotlenud parlamendikomisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget; sellest tähtajast peab hääletuse alguseni jääma vähemalt 24 tundi.

4a. Vastutavas komisjonis tagasi lükatud muudatusettepaneku võib panna parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt määratud tähtaja lõppu kirjalikult taotlenud parlamendikomisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget; sellest tähtajast peab hääletuse alguseni jääma vähemalt 24 tundi.

5. Parlamendi eelarvestuse muudatusettepaneku projekt , mis on sarnane parlamendi poolt eelarvestuse koostamise ajal tagasi lükatud muudatusettepaneku projektiga, võetakse arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud positiivse arvamuse.

5. Parlamendi eelarvestuse muudatusettepanek , mis on sarnane parlamendi poolt eelarvestuse koostamise ajal tagasi lükatud muudatusettepaneku projektiga, võetakse arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud positiivse arvamuse.

6. Olenemata artikli 59 lõikest 2, hääletab parlament eraldi ja alltoodud järjestuses järgmiste tekstide üle:

6. Parlament hääletab alltoodud järjestuses järgmiste tekstide üle:

—	iga muudatusettepaneku projekt ;

—	muudatusettepanekud eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha kohta, jagude kaupa ;

—	eelarveprojekti iga jagu;

—	resolutsiooni ettepanek eelarveprojekti kohta.

—	resolutsiooni ettepanek eelarveprojekti kohta.

Kohaldatakse artikli 174 lõikeid 4–8.

Kohaldatakse artikli 174 lõikeid 4–8 a .

7. Eelarveprojekti need artiklid, peatükid, jaotised ja jaod, mille kohta muudatusettepanekute projekte ei ole esitatud, loetakse vastuvõetuks.

7. Eelarveprojekti need artiklid, peatükid, jaotised ja jaod, mille kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud, loetakse vastuvõetuks.

8. Muudatusettepaneku projekt võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega .

8. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punktile a on muudatusettepaneku vastuvõtmiseks vajalik parlamendi koosseisu häälteenamus .

9. Kui parlament on eelarveprojekti muutnud, edastatakse muudetud eelarveprojekt koos selgitustega nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

9. Kui parlament on eelarveprojekti käsitlevat nõukogu seisukohta muutnud, edastatakse muudetud seisukoht koos selgitustega ja selle istungi protokolliga, kus muudatusettepanekud vastu võeti, nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

10. Nõukogule ja Euroopa Komisjonile edastatakse ka selle istungi protokoll, millel parlament esitas oma arvamuse eelarveprojekti kohta.

Muudatusettepanek 111

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 89

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 89	Artikkel 95a
Kolmepoolsed kohtumised finantsküsimustes	Institutsioonidevaheline koostöö
President osaleb Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi korrapärastel kohtumistel, mida korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel Euroopa Liidu toimimise lepingu kuuenda osa II jaotises osutatud eelarvemenetluse käigus. President võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist ning aidata kaasa eelmainitud menetluse rakendamisele.	Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 324 osaleb president Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi korrapärastel kohtumistel, mida korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel Euroopa Liidu toimimise lepingu kuuenda osa II jaotises osutatud eelarvemenetluse käigus. President võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist ning aidata kaasa eelmainitud menetluse rakendamisele.
Parlamendi president võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.	Parlamendi president võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.
	(See artikkel paigutatakse muudetud kujul eelarvemenetluste peatüki lõppu artikli 95 järele.)

Muudatusettepanek 112

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 91

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 91	Artikkel 91
Eelarve lõplik vastuvõtmine	Eelarve lõplik vastuvõtmine
Kui president on veendunud , et eelarve on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314, kuulutab ta parlamendi istungil eelarve lõplikult vastuvõetuks. President korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.	Kui president on seisukohal , et eelarve on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314, kuulutab ta parlamendis eelarve lõplikult vastuvõetuks. President korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek 113

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 93

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 93	Artikkel 93
Heakskiidu andmine Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel	Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmine
Sätted, mis käsitlevad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu finantssätete ja finantsmääruse alusel heakskiidu andmise otsuse rakendusmenetlust , on lisatud kodukorrale (11). Nimetatud lisa võetakse vastu artikli 227 lõike 2 alusel.	Sätted, mis käsitlevad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu finantssätete ja finantsmääruse alusel heakskiidu andmist , on lisatud kodukorrale (11).

Muudatusettepanek 114

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 94

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 94

Muud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlused

Sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes:

Sätteid, mis reguleerivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319 Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes:

—	Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi eelarve täitmisel;

—	Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi eelarve täitmisel;

—	Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse) , Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel;

—	Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu, Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel;

—	Euroopa Komisjonile Euroopa Arengufondi eelarve täitmisel;

—	Euroopa Komisjonile Euroopa Arengufondi eelarve täitmisel;

—	liidu ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate üksuste eelarvete haldamise eest vastutavatele organitele eelarve täitmisel, kui nende tegevuse kohta kehtivad õigusnormid, mille kohaselt Euroopa Parlamendi heakskiit eelarve täitmisele on nõutav.

—	liidu ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate üksuste eelarvete haldamise eest vastutavatele organitele eelarve täitmisel, kui nende tegevuse kohta kehtivad õigusnormid, mille kohaselt Euroopa Parlamendi heakskiit eelarve täitmisele on nõutav.

Muudatusettepanek 115

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 95

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 95	Artikkel 92a
Parlamendi järelevalve eelarve täitmise üle	Eelarve täitmine
1. Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta annab selle ülesande eelarve ja eelarvekontrolli eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.	1. Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta annab selle ülesande eelarve ja eelarvekontrolli eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.
2. Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti esimest lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; vajaduse korral tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.	2. Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; vajaduse korral tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.
	(See artikkel paigutatakse muudetud kujul artikli 93 ette.)

Muudatusettepanek 116

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 9. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
9. PEATÜKK	7. PEATÜKK
INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED	INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED

Muudatusettepanek 117

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 98

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 98	Artikkel 98
Kulukohustuste võtmise ja kulutuste tegemise pädevus	Pädevus võtta kulukohustusi ja teha kulutusi, kiita heaks raamatupidamise aastaaruandeid ja anda eelarve täitmisele heakskiit
1. President võtab kulukohustusi ja teeb kulutusi või annab korraldusi kulukohustuste võtmiseks ja kulutuste tegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi sisemiste finantseeskirjadega, mille juhatus on vastu võtnud pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.	1. President võtab kulukohustusi ja teeb kulutusi või annab korraldusi kulukohustuste võtmiseks ja kulutuste tegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi sisemiste finantseeskirjadega, mille juhatus on vastu võtnud pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.
2. President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.	2. President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.
3. Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja otsustab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle vastutava komisjoni raporti põhjal.	3. Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja otsustab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle vastutava komisjoni raporti põhjal.

Muudatusettepanek 118

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 10. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
10. PEATÜKK	8. PEATÜKK
NÕUSOLEKUMENETLUS	NÕUSOLEKUMENETLUS

Muudatusettepanek 119

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 99

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 99	Artikkel 99
Nõusolekumenetlus	Nõusolekumenetlus
1. Kui parlamendilt taotletakse nõusolekut seadusandlikule ettepanekule, võtab parlament otsust vastu võttes arvesse vastutava komisjoni soovitust anda kõnealusele aktile nõusolek või lükata see tagasi. Soovitus sisaldab volitusi, kuid ei sisalda põhjendusi. Soovituses võib sisalduda lühiselgitus, mille koostamise eest vastutab raportöör ja mida ei panda hääletusele. Artikli 56 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega. Parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekuid käsitatakse vastuvõetavana üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.	1. Kui parlamendilt taotletakse nõusolekut õiguslikult siduvale aktile, esitab vastutav komisjon parlamendile soovituse anda kavandatavale õigusaktile nõusolek või lükata see tagasi.
	Soovitus sisaldab volitusi, kuid ei sisalda põhjendusi. Parlamendikomisjoni muudatusettepanekuid käsitatakse vastuvõetavana üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.
	Soovitusele võib lisada lühikese seletuskirja, mille koostamise eest vastutab raportöör ja mida ei panda hääletusele. Artikli 56 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega.
Vastutav komisjon võib esitada muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni koostamisse võib kaasata teisi komisjone vastavalt artikli 201 lõikele 3 koostoimes artiklitega 53, 54 või 55 .	1a. Vastutav komisjon võib vajaduse korral esitada ka raporti, mis sisaldab muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekut, tuues välja põhjused, miks parlament peaks nõusoleku andma või sellest keelduma, ning esitades vajaduse korral soovitusi kavandatava õigusakti rakendamiseks .
	1b. Vastutav komisjon tegeleb nõusolekutaotlusega põhjendamatu viivituseta. Kui vastutav komisjon ei ole soovitust vastu võtnud kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõusolekutaotlus talle esitati, võib esimeeste konverents lisada selle küsimuse arutamiseks järgmise osaistungjärgu päevakorda või nõuetekohaselt põhjendatud juhul otsustada kuue kuu pikkust tähtaega pikendada.
Õigusakti üle, mille vastuvõtmiseks on Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel vajalik parlamendi nõusolek, toimub parlamendis üks nõusoleku andmise hääletus, olenemata sellest, kas vastutav komisjon soovitas õigusaktile nõusoleku anda või see tagasi lükata, ja muudatusettepanekuid ei saa esitada . Nõusoleku andmiseks vajalik häälteenamus on seadusandliku ettepaneku õiguslikuks aluseks olevas Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis nõutav häälteenamus või kui nendes ei ole enamust nimetatud, siis antud häälte enamus . Kui nõutud häälteenamust ei saavutata, loetakse seadusandlik ettepanek tagasi lükatuks.	1c. Kavandatava õigusakti üle toimub parlamendis üks nõusoleku andmise hääletus, olenemata sellest, kas vastutav komisjon soovitas õigusaktile nõusoleku anda või see tagasi lükata, ja muudatusettepanekuid ei saa esitada. Kui nõutud häälteenamust ei saavutata, loetakse seadusandlik ettepanek tagasi lükatuks.
2. Lisaks kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute ja ühinemislepingute puhul ning juhul, kui tuvastatakse, et liikmesriik rikub oluliselt ja püsivalt aluspõhimõtteid, parlamendi kooseisu määramisel, liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmisel ja mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel vastavalt artikleid 108, 81, 83, 84, 85 ja 86.
3. Seadusandliku ettepaneku või kavandatava rahvusvahelise lepingu puhul, mille vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon esitada parlamendile vaheraporti koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused seadusandliku ettepaneku või kavandatava rahvusvahelise lepingu muutmiseks või rakendamiseks.	3. Kui on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon esitada igal ajal parlamendile vaheraporti koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused kavandatava õigusakti muutmiseks või rakendamiseks.
4. Vastutav komisjon tegeleb nõusolekutaotlusega põhjendamatu viivituseta. Kui vastutav komisjon otsustab soovitust mitte anda, või ei ole soovitust vastu võtnud kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõusolekutaotlus talle esitati, võib esimeeste konverents lisada selle küsimuse arutamiseks mõne järgmise osaistungjärgu päevakorda või nõuetekohaselt põhjendatud juhul otsustada kuue kuu pikkust tähtaega pikendada.
Kavandatava rahvusvahelise lepingu puhul, mille vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, võib parlament otsustada nõusolekumenetluse vastutava komisjoni soovituse põhjal kuni üheks aastaks peatada.

Muudatusettepanek 120

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 11. peatükk – numeratsioon

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
11. PEATÜKK	9. PEATÜKK
MUUD MENETLUSED	MUUD MENETLUSED

Muudatusettepanek 121

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 100

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 100	Artikkel 100
Arvamuse avaldamine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 alusel	Arvamuse avaldamine euro kasutuselevõtu erandite kohta
1. Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 alusel nõukogu soovituste küsimuses , arutab parlament neid pärast seda, kui nõukogu on soovitusi parlamendi istungil tutvustanud, lähtudes vastutava komisjoni suulisest või kirjalikust ettepanekust soovitused , mille osas parlamendiga konsulteeritakse, heaks kiita või tagasi lükata.	1. Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 alusel, arutab parlament vastutava komisjoni raporti alusel , kas kavandatav õigusakt heaks kiita või tagasi lükata.
2. Seejärel pannakse kõik soovitused parlamendis ühele ühisele hääletusele ja muudatusettepanekuid nende kohta esitada ei saa.	2. Seejärel pannakse kavandatav õigusakt parlamendis ühele hääletusele ja muudatusettepanekuid selle kohta esitada ei saa.

Muudatusettepanek 122

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 102

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 102	Artikkel 102
Vabatahtlike kokkulepete kontrollimine	Kavandatavate vabatahtlike kokkulepete kontrollimine
1. Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 52 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.	1. Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 52 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.
2. Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta kavatseb sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse ettepanek heaks kiita või tagasi lükata ning täpsustatakse, millistel tingimustel seda tuleks teha.	2. Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta kavatseb sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse ettepanek heaks kiita või tagasi lükata ning täpsustatakse, millistel tingimustel seda tuleks teha.

Muudatusettepanek 123

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 103

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 103	Artikkel 103
Kodifitseerimine	Kodifitseerimine
1. Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (12) läbi, et veenduda, kas see piirdub üksnes kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.	1. Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (12) läbi, et veenduda, kas see piirdub üksnes kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.
2. Komisjonilt, kes oli kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel küsida arvamust kodifitseerimise asjakohasuse kohta.	2. Komisjonilt, kes oli kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel küsida arvamust kodifitseerimise asjakohasuse kohta.
3. Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.	3. Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.
Õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees võib raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiitmiseks tehnilisi kohandusi puudutavaid muudatusettepanekuid , kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiseeskirjadele, ja kui need ei muuda ettepaneku sisu.	Õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees võib raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiitmiseks tehnilisi kohandusi, kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiseeskirjadele, ja kui need ei muuda ettepaneku sisu.
4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei too kaasa liidu õigusaktide sisulisi muudatusi, edastab ta selle parlamendile heakskiitmiseks.	4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei too kaasa liidu õigusaktide sisulisi muudatusi, edastab ta selle parlamendile heakskiitmiseks.
Kui komisjon on arvamusel, et ettepanek toob kaasa sisulise muudatuse, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata.	Kui komisjon on arvamusel, et ettepanek toob kaasa sisulise muudatuse, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata.
Mõlemal juhul teeb parlament otsuse ühel hääletusel ilma muudatusettepanekute ja aruteluta.	Mõlemal juhul teeb parlament otsuse ühel hääletusel ilma muudatusettepanekute ja aruteluta.

Muudatusettepanek 124

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 104

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 104	Artikkel 104
Uuesti sõnastamine	Uuesti sõnastamine
1. Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile.	1. Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile.
2. Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (13) läbi, et veenduda, kas see sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud.	2. Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (13) läbi, et veenduda, kas see sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud.
Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta, kohaldatakse artikli 103 lõike 3 teist lõiku.	Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta, kohaldatakse artikli 103 lõike 3 teist lõiku.
3. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavita b ta sellest vastutavat komisjoni.	3. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavita b ta sellest vastutavat komisjoni.
Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.	Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.
Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 58 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta .	Teemavaldkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua .
4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.	4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.
Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, märgib president, et menetlus on muutunud alusetuks, ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle tagasi kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile, kes vaatab ettepaneku vastavalt tavapärasele menetlusele läbi.	Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, märgib president, et menetlus on muutunud alusetuks, ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle tagasi kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile, kes vaatab ettepaneku vastavalt tavapärasele menetlusele läbi.

Muudatusettepanek 125

Euroopa Parlamendi kodukord

II osa – 9 a. peatükk (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	9A. PEATÜKK
	DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Muudatusettepanek 126

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 105

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 105

Delegeeritud õigusaktid

1. Kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile delegeeritud õigusakti, edastab president selle põhiõigusakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe või mitme delegeeritud õigusakti läbivaatamiseks raportööri .

1. Kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile delegeeritud õigusakti, edastab president selle põhiõigusakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe oma liikmetest, kes vastutab ühe või mitme delegeeritud õigusakti läbivaatamise eest .

2. President teatab parlamendile kuupäeva, mil delegeeritud õigusakt saadi kätte kõikides ametlikes keeltes, ja tähtaja, mille jooksul võib esitada vastuväiteid. Tähtaega hakatakse arvestama alates sellest kuupäevast.

2. President teatab delegeeritud õigusakti kättesaamisele järgneval osaistungjärgul parlamendile kuupäeva, mil delegeeritud õigusakt saadi kätte kõikides ametlikes keeltes, ja tähtaja, mille jooksul võib esitada vastuväiteid. Tähtaega hakatakse arvestama alates kättesaamise kuupäevast.

Teade avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

3. Vastutav komisjon võib vajaduse korral pärast kõikide asjaomaste komisjonidega konsulteerimist vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile resolutsiooni ettepaneku koos põhjendustega. Resolutsiooni ettepanekus näidatakse ära parlamendi vastuväite põhjendus ning ettepanekus võidakse paluda Euroopa Komisjonil esitada uus delegeeritud õigusakt , milles võetakse arvesse parlamendi soovitusi .

3. Vastutav komisjon võib vajaduse korral pärast kõikide asjaomaste komisjonidega konsulteerimist esitada parlamendile vastavalt põhiõigusakti sätetele resolutsiooni ettepaneku koos põhjendustega ja vastuväidetega delegeeritud õigusaktile . Kui vastutav komisjon ei ole esitanud resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisele , võib fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks selleteemalise resolutsiooni ettepaneku .

4. Kui vastutav komisjon ei ole esitanud resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisele, võib fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada asjakohase resolutsiooni ettepaneku nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks.

4a. Lõike 3 kohaselt esitatud resolutsiooni ettepanekus peavad olema kirjas parlamendi vastuväite põhjused ja selles võib paluda, et Euroopa Komisjon esitaks uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse parlamendi soovitusi.

5. Parlament teeb iga esitatud resolutsiooni ettepaneku kohta otsuse põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja jooksul ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud enamusega .

5. Parlament kiidab sellise resolutsiooni ettepaneku heaks põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja jooksul ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikele 2 – liikmete häälteenamusega .

Kui vastutav komisjon peab asjakohaseks pikendada delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaega kooskõlas põhiõigusaktiga , teatab vastutava komisjoni esimees Euroopa Parlamendi nimel pikendamisest nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Kui vastutav komisjon peab asjakohaseks pikendada delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaega kooskõlas põhiõigusakti sätetega , teatab vastutava komisjoni esimees Euroopa Parlamendi nimel pikendamisest nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

6. Kui vastutav komisjon soovitab parlamendil enne põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja möödumist teatada, et parlamendil ei ole delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid, siis:

—	teavitab vastutav komisjon sellest komisjonide esimeeste konverentsi esimeest kirja teel, tuues välja põhjendused, ning esitab vastava soovituse;

—	teavitab vastutav komisjon sellest komisjonide esimeeste konverentsi esimeest kirja teel, tuues välja põhjendused, ning esitab vastava soovituse;

—	juhul kui komisjonide esimeeste konverentsi järgmisel koosolekul või kiireloomulistel juhtudel kirjaliku menetluse kohaselt vastuväiteid ei esitata, teavitab komisjonide esimeeste konverentsi esimees sellest parlamendi presidenti, kes annab sellest täiskogu istungil esimesel võimalusel teada;

—	juhul kui komisjonide esimeeste konverentsi järgmisel koosolekul või kiireloomulistel juhtudel kirjaliku menetluse kohaselt vastuväiteid ei esitata, teavitab komisjonide esimeeste konverentsi esimees sellest parlamendi presidenti, kes annab sellest täiskogu istungil esimesel võimalusel teada;

—	juhul kui 24 tunni jooksul pärast täiskogu istungil teatavaks tegemist esitab mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget soovituse kohta vastuväite, pannakse soovitus hääletusele;

—	juhul kui 24 tunni jooksul pärast täiskogu istungil teatavaks tegemist esitab mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget soovituse kohta vastuväite, pannakse soovitus hääletusele;

—	juhul kui sama ajavahemiku jooksul vastuväiteid ei esitata, loetakse esitatud soovitus heaks kiidetuks;

—	juhul kui sama ajavahemiku jooksul vastuväiteid ei esitata, loetakse esitatud soovitus heaks kiidetuks;

—	pärast sellise soovituse vastuvõtmist esitatud vastuväited delegeeritud õigusakti kohta on vastuvõetamatud.

—	pärast sellise soovituse vastuvõtmist esitatud vastuväited delegeeritud õigusakti kohta on vastuvõetamatud.

7. Vastutav komisjon võib vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile nõuetekohaselt põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, millega tühistatakse täielikult või osaliselt kõnealuses õigusaktis ette nähtud volituste delegeerimine . Parlament teeb otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud enamusega .

7. Vastutav komisjon võib vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile resolutsiooni ettepaneku, millega tühistatakse täielikult või osaliselt kõnealuses õigusaktis ette nähtud volituste delegeerimine või väljendatakse vastuseisu delegeeritud volituste automaatsele pikenemisele .

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikele 2 on volituste delegeerimise tühistamise otsuseks vajalik parlamendikoosseisu häälteenamus.

8. President teavitab nõukogu ja Euroopa Komisjoni käesoleva artikli alusel võetud seisukohast.

Muudatusettepanek 127

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 106

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 106

Rakendusaktid ja rakendusmeetmed

1. Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu, saadab president selle põhiakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe või mitme rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu läbivaatamiseks raportööri .

1. Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu, saadab president selle põhiakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe oma liikmetest, kes vastutab ühe või mitme rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu läbivaatamise eest .

2. Vastutav komisjon võib esitada parlamendile põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, milles märgitakse, et rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu ületab põhiõigusaktis ette nähtud rakendamisvolitusi või on muul viisil liidu õigusega vastuolus.

3. Resolutsiooni ettepanekus võidakse paluda Euroopa Komisjonil õigusakt, meede, õigusakti või meetme eelnõu tagasi võtta, muuta seda parlamendi vastuväiteid arvesse võttes või esitada uus seadusandlik ettepanek. President teavitab tehtud otsusest nõukogu ja komisjoni.

3. Resolutsiooni ettepanekus võib paluda Euroopa Komisjonil rakendusakti või meetme eelnõu tagasi võtta, muuta seda parlamendi vastuväiteid arvesse võttes või esitada uus seadusandlik ettepanek. President teavitab tehtud otsusest nõukogu ja komisjoni.

4. Kui Euroopa Komisjoni kavandatud rakendusmeetmed kuuluvad nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse alla, kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:

kontrolliks ette nähtud aega arvestatakse alates sellest, kui meetmete eelnõu on esitatud parlamendile kõigis ametlikes keeltes. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 punktis b sätestatud lühema tähtaja korral ja otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel arvestatakse kontrolliks ette nähtud aega alates sellest, kui parlament on saanud kätte rakendusmeetmete lõpliku eelnõu nendes keeleversioonides, mis esitati otsuse 1999/468/EÜ kohaselt moodustatud komitee liikmetele, välja arvatud juhul, kui vastutava komisjoni esimehel on vastuväiteid. Artiklit 158 sellisel juhul ei kohaldata;

kontrolliks ette nähtud aega arvestatakse alates sellest, kui rakendusmeetme eelnõu on esitatud parlamendile kõigis ametlikes keeltes. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 punktis b sätestatud lühema tähtaja korral ja otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel arvestatakse kontrolliks ette nähtud aega alates sellest, kui parlament on saanud kätte rakendusmeetme lõpliku eelnõu nendes keeleversioonides, mis esitati otsuse 1999/468/EÜ kohaselt moodustatud komitee liikmetele, välja arvatud juhul, kui vastutava komisjoni esimehel on vastuväiteid. Artiklit 158 eelmises lauses nimetatud kahel juhul ei kohaldata;

kui rakendusmeetme eelnõu põhineb otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikel 5 või 6, mille kohaselt on parlamendil vastuseisu avaldamiseks piiratud aeg, ja vastutaval komisjonil ei ole olnud võimalik ettenähtud aja jooksul kokku tulla, võib vastutava komisjoni esimees esitada resolutsiooni ettepaneku, milles väljendatakse meetme eelnõu vastuvõtmisele vastuseisu;

c)	parlament võib koosseisu häälteenamusega rakendusmeetme eelnõu tagasi lükata , märkides, et eelnõus ületatakse põhiaktiga ettenähtud rakendusvolitusi, eelnõu ei ole põhiakti eesmärgi või sisuga kooskõlas või rikub subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtet;

parlament võib koosseisu häälteenamusega võtta vastu resolutsiooni, millega lükatakse rakendusmeetme eelnõu tagasi, märkides, et eelnõus ületatakse põhiaktiga ette nähtud rakendusvolitusi, eelnõu ei ole põhiakti eesmärgi või sisuga kooskõlas või rikub subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtet.

Kui vastutav komisjon ei ole esitanud niisuguse resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem rakendusmeetme eelnõu tagasilükkamise tähtaja möödumisele, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks asjakohase resolutsiooni ettepaneku;

kui vastutav komisjon soovitab pärast Euroopa Komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse saamist komisjonide esimeeste konverentsi esimehele saadetavas põhjendusi sisaldavas kirjas, et parlament peaks enne otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ja/või artikli 5a lõike 4 punktis e sätestatud tavapärase tähtaja möödumist teatama, et tal ei ole kavandatava meetme kohta vastuväiteid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 105 lõikes 6 sätestatud menetlust.

kui vastutav komisjon soovitab komisjonide esimeeste konverentsi esimehele saadetavas põhjendusi sisaldavas kirjas, et parlament peaks enne otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ja/või artikli 5a lõike 4 punktis e sätestatud tavapärase tähtaja möödumist teatama, et tal ei ole kavandatava meetme kohta vastuväiteid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 105 lõikes 6 sätestatud menetlust.

Muudatusettepanek 128

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 108

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 108

Rahvusvahelised lepingud

1. Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või lepingu muutmiseks, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil menetlust jälgida ning teavitada komisjonide esimeeste konverentsi sellest otsusest . Vajaduse korral võib küsida teiste komisjonide arvamust vastavalt artikli 53 lõikele 1. Vajaduse korral kohaldatakse artikli 201 lõiget 2, artiklit 54 või 55.

Vastutava komisjoni ning vajaduse korral kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid võtavad ühiselt asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et parlamendile antaks viivitamatult, korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt täielik teave läbirääkimiste ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimiste kõikide etappide kohta, sh läbirääkimisjuhiste eelnõud ja vastuvõetud lõplikud läbirääkimisjuhised ning lõikes 3 osutatud teave:

—	Euroopa Komisjoni teave vastavalt tema kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppega võetud kohustustele ja

—	nõukogu teave vastavalt tema kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

1a. Vastutav komisjon uurib Euroopa Komisjonilt võimalikult kiiresti välja lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks valitud õigusliku aluse. Vastutav komisjon kontrollib valitud õiguslikku alust artikli 39 alusel.

2. Parlament võib vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul paluda nõukogul mitte lubada alustada läbirääkimisi enne, kui parlament on läbirääkimisvolitusi puudutava ettepaneku kohta esitanud vastutava komisjoni raporti alusel oma seisukoha.

3. Ajal, kui läbirääkimisi kavatsetakse alustada, uurib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt välja lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu sõlmimisel valitud õigusliku aluse. Vastutav komisjon kontrollib valitud õiguslikku alust artikli 39 alusel. Kui Euroopa Komisjon õiguslikku alust ei esita või õigusliku aluse sobivus on kaheldav, kohaldatakse artiklit 39.

4. Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppemist kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel ja pärast kõigi artikli 134 alusel esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne selle lepingu sõlmimist arvesse.

4. Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppemist kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel (mis on koostatud kas omal algatusel või pärast fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist) vastu soovitusi nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning taotleda, et neid võetaks enne lepingu sõlmimist arvesse.

5. Nõukogu taotlused parlamendi nõusoleku või arvamuse saamiseks edastab parlamendi president vastutavale komisjonile arutamiseks kooskõlas kodukorra artikliga 99 või artikli 47 lõikega 1.

6. Enne hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament küsiks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud (14) .

6. Enne kui parlament hääletab nõusoleku või arvamuse taotluse üle, võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha igal ajal ettepaneku, et parlament paluks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega.

Enne kui parlament ettepaneku üle hääletab, võib president taotleda arvamust õigusasjade eest vastutavalt komisjonilt, kes teavitab parlamenti oma järeldustest.

Kui parlament kiidab heaks ettepaneku paluda Euroopa Liidu Kohtu arvamust, lükatakse nõusoleku andmise või arvamuse esitamise hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud.

7. Parlament esitab arvamuse või annab nõusoleku Euroopa Liidu sõlmitava rahvusvahelise lepingu või finantsprotokolli sõlmimise , pikendamise või muutmise kohta ühel hääletusel antud häälte enamusega. Lepingu või protokolli teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid .

7. Kui parlamendil palutakse anda nõusolek rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks , pikendamiseks või muutmiseks, võtab parlament otsuse vastu ühe hääletusega vastavalt artiklile 99 .

Kui parlament nõusolekut ei anna, teatab president nõukogule, et lepingut ei saa sõlmida, pikendada või muuta.

Ilma et see piiraks artikli 99 lõike 1b kohaldamist, võib parlament vastutava komisjoni soovituse põhjal otsustada nõusolekumenetluse kohta otsuse tegemise kuni üheks aastaks edasi lükata.

8. Kui parlamendis vastu võetud arvamus on eitav , palub president nõukogul lepingut mitte sõlmida .

8. Kui parlamendil palutakse esitada arvamus rahvusvahelise lepingu sõlmimise, pikendamise või muutmise kohta, ei saa lepingu teksti kohta esitada muudatusettepanekuid. Ilma et see piiraks artikli 170 lõike 1 kohaldamist, on muudatusettepanekud nõukogu otsuse eelnõu kohta vastuvõetavad.

Kui parlamendis vastu võetud arvamus on eitav, palub president nõukogul lepingut mitte sõlmida.

9. Kui parlament ei anna rahvusvahelisele lepingule nõusolekut, annab president nõukogule teada, et vastavat lepingut ei saa sõlmida.

9a. Vastutava komisjoni ja kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid kontrollivad ühiselt, et nõukogu, Euroopa Komisjon ja Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaksid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 parlamendile viivitamata, korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt täieliku teabe läbirääkimiste ettevalmistamise, nende käigu ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimiste kõikide etappide kohta, sh teabe läbirääkimisjuhiste eelnõude ja vastuvõetud lõplike läbirääkimisjuhiste kohta, samuti teabe nende lepingute rakendamise kohta.

Muudatusettepanek 129

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 109

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 109	Artikkel 109
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 218 põhinev menetlus rahvusvaheliste lepingute ajutise kohaldamise, nende kohaldamise peatamise või rahvusvahelise lepinguga loodud organites liidu seisukoha kehtestamise korral	Rahvusvaheliste lepingute ajutine kohaldamine või nende täitmise peatamine või rahvusvahelise lepinguga loodud organites liidu seisukoha kehtestamine
Kui Euroopa Komisjon vastavalt oma kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes, teavitab parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest teha ettepanek mingi rahvusvahelise lepingu ajutiseks kohaldamiseks või kohaldamise peatamiseks, tehakse parlamendi istungil avaldus, millele järgneb arutelu. Parlament võib artikli 108 või 113 alusel anda soovitusi .	Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitab parlamenti ja nõukogu kavatsusest teha ettepanek rahvusvahelise lepingu ajutiseks kohaldamiseks või täitmise peatamiseks, võib parlament paluda nõukogul, Euroopa Komisjonil või Euroopa Komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha avaldus, millele järgneb arutelu. Parlament võib esitada vastutava komisjoni raporti alusel või vastavalt artiklile 113 soovitusi, sealhulgas võib parlament paluda nõukogul lepingut ajutiselt mitte kohaldada, kuni parlament ei ole nõusolekut andnud .
Sama korda kohaldatakse siis, kui komisjon teavitab parlamenti ettepanekust, mis käsitleb seisukohti, mille peab liidu nimel vastu võtma rahvusvahelise lepingu alusel loodud organ.	Sama korda kohaldatakse siis, kui Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab seisukohti, mille peab liidu nimel vastu võtma rahvusvahelise lepingu alusel loodud organ.

Muudatusettepanek 130

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 110

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 110	Artikkel 110
Eriesindajad	Eriesindajad
1. Kui nõukogu kavatseb nimetada Euroopa Liidu lepingu artikli 33 alusel eriesindaja, palub president vastutava komisjoni taotlusel nõukogul esineda parlamendi ees sellekohase avaldusega ja vastata küsimustele eriesindaja mandaadi, eesmärkide ning muude eriesindaja ülesannete ja rolliga seotud oluliste asjaolude kohta.	1. Kui nõukogu kavatseb nimetada Euroopa Liidu lepingu artikli 33 alusel eriesindaja, palub president vastutava komisjoni taotlusel nõukogul esineda parlamendi ees sellekohase avaldusega ja vastata küsimustele eriesindaja mandaadi, eesmärkide ning muude eriesindaja ülesannete ja rolliga seotud oluliste asjaolude kohta.
2. Pärast eriesindaja nimetamist ja enne tema ametlikult ametisse asumist võib paluda eriesindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata küsimustele.	2. Pärast eriesindaja nimetamist ja enne tema ametlikult ametisse asumist võib paluda eriesindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata küsimustele.
3. Kolme kuu jooksul pärast eriesindaja ärakuulamist võib vastutav komisjon esitada artikli 134 alusel soovituse, mis on otseselt seotud tehtud avalduse ja antud vastustega .	3. Vastutav komisjon võib kahe kuu jooksul pärast eriesindaja ärakuulamist esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale otseselt nimetamisega seotud soovitusi .
4. Eriesindajal palutakse hoida parlamenti täielikult ja regulaarselt kursis oma volituste rakendamisega.	4. Eriesindajal palutakse hoida parlamenti täielikult ja regulaarselt kursis oma volituste rakendamisega.
5. Parlament võib paluda nõukogu poolt teatavate poliitiliste küsimustega tegelemiseks ametisse nimetatud eriesindajal esineda avaldusega vastutavas komisjonis või eriesindaja võib ise selleks soovi avaldada.

Muudatusettepanek 131

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 111

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 111	Artikkel 111
Esindamine rahvusvahelistes suhetes	Esindamine rahvusvahelistes suhetes
1. Liidu välisdelegatsiooni juhi ametissenimetamise korral võib kandidaadil paluda esineda parlamendi asjakohase organi ees avaldusega ja vastata küsimustele.	1. Liidu välisdelegatsiooni juhi ametissenimetamise korral võib kandidaadil paluda esineda vastutava komisjoni ees avaldusega ja vastata küsimustele.
2. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud kuulamist võib vastutav komisjon vastavalt vajadusele võtta vastu resolutsiooni või anda soovituse, mis on otseselt seotud tehtud avalduse ja antud vastustega .	2. Vastutav komisjon võib kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud kuulamist võtta vastavalt vajadusele vastu resolutsiooni või anda soovituse, mis on otseselt seotud nimetamisega .

Muudatusettepanek 132

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 112

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 112	Artikkel 113a
Parlamendiga konsulteerimine ning parlamendi teavitamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames	Parlamendiga konsulteerimine ning parlamendi teavitamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames
1. Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 113 alusel anda soovitusi .	1. Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 113 alusel koostada soovituste projekti .
2. Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaks neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon erandkorras võtta vastu otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.	2. Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaks neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon erandkorras võtta vastu otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.
3. Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 123 sätestatud menetlust.	3. Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 123 sätestatud menetlust.
(Vt ka tõlgendust artiklis 134.)
4. Euroopa Komisjoni asepresident ja kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.	4. Euroopa Komisjoni asepresident ja kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.
	(See artikkel viiakse muudetud kujul üle artikli 113 järele ja lisatakse seega uude, 2a. peatükki).

Muudatusettepanek 133

Euroopa Parlamendi kodukord

III osa – 2 a. peatükk – pealkiri (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2A. PEATÜKK
	SOOVITUSED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA
	(Lisada enne artiklit 113)

Muudatusettepanek 134

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 113

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 113	Artikkel 113
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames antavad soovitused	Soovitused liidu välispoliitika kohta
1. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastutav komisjon võib oma vastutusala piires esimeeste konverentsi loal või artikli 134 kohase ettepaneku alusel välja töötada soovitusi nõukogule .	1. Vastutav komisjon võib koostada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale soovituste projekte teemadel, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu V jaotise alla (liidu välistegevus) või juhtudel, kui artikli 108 kohaldamisalasse kuuluvat rahvusvahelist lepingut ei ole parlamendile edastatud või kui parlamenti ei ole sellest vastavalt artiklile 109 teavitatud .
2. Kiireloomulistel juhtudel võib lõikes 1 nimetatud loa anda president , kes võib ühtlasi anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku pidamiseks.	2. Kiireloomulistel juhtudel võib president anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku pidamiseks.
3. Soovitused tuleb panna hääletusele kirjaliku tekstina ja nende vastuvõtmise käigus ei kohaldata artiklit 158 ning on lubatud esitada suulisi muudatusettepanekuid .	3. Soovituse projektide vastuvõtmise menetluse käigus tuleb parlamendikomisjonis panna hääletusele kirjalik tekst .
Artikli 158 kohaldamise võib välistada ainult parlamendikomisjonis ja ainult kiireloomulise juhtumi puhul. Parlamendikomisjoni koosolekul, mida ei ole kuulutatud kiireloomuliseks, ja täiskogu istungil ei tohi artikli 158 sätetest kõrvale kalduda.
Säte, mis lubab esitada suulisi muudatusettepanekuid, tähendab, et parlamendiliikmed ei saa esitada komisjonis suuliste muudatusettepanekute hääletusele panemise kohta vastuväiteid.
	3a. Lõikes 2 osutatud kiireloomulistel juhtudel ei kohaldata parlamendikomisjonis artiklit 158 ning on lubatud esitada suulisi muudatusettepanekuid. Parlamendiliikmed ei saa esitada vastuväiteid suuliste muudatusettepanekute komisjonis hääletusele panemise kohta.
4. Sellisel viisil välja töötatud soovitused võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Kui president teeb otsuse asja kiireloomulisuse kohta, võib soovitused lisada juba käimasoleva osaistungjärgu päevakorda. Soovitused loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt 40 parlamendiliiget ei ole esitanud enne osaistungjärgu algust nende kohta kirjalikku vastuväidet. Vastuväidete esitamise korral lisatakse komisjoni soovitused aruteluks ja hääletuseks sama osaistungjärgu päevakorda. Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada muudatusettepanekuid.	4. Parlamendikomisjoni koostatud soovituste projekt võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Kui president teeb otsuse asja kiireloomulisuse kohta, võib soovitused lisada juba käimasoleva osaistungjärgu päevakorda.
	4a. Soovitused loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt 40 parlamendiliiget ei ole esitanud enne osaistungjärgu algust nende kohta kirjalikku vastuväidet. Vastuväite esitamise korral lisatakse komisjoni soovituste projekt sama osaistungjärgu päevakorda. Soovituste üle toimub arutelu ja kõik muudatusettepanekud, mille on esitanud fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget, pannakse hääletusele.

Muudatusettepanek 135

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 114

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 114	Artikkel 114
Inimõiguste rikkumine	Inimõiguste rikkumine
Igal osaistungjärgul võib iga vastutav komisjon selleks luba taotlemata esitada vastavalt artikli 113 lõikes 4 sätestatud menetlusele resolutsiooni ettepaneku inimõiguste rikkumise juhtumite kohta maailmas.	Igal osaistungjärgul võib iga vastutav komisjon selleks luba taotlemata esitada vastavalt artikli 113 lõigetes 4 ja 4a sätestatud menetlusele resolutsiooni ettepaneku inimõiguste rikkumise juhtumite kohta maailmas.

Muudatusettepanek 136

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 115

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 115	Artikkel 115
Parlamendi tegevuse läbipaistvus	Parlamendi tegevuse läbipaistvus
1. Parlament tagab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teise lõiguga, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42 oma tegevuse suurima võimaliku läbipaistvuse.	1. Parlament tagab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teise lõiguga, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42 oma tegevuse suurima võimaliku läbipaistvuse.
2. Parlamendis toimuvad arutelud on avalikud.	2. Parlamendis toimuvad arutelud on avalikud.
3. Parlamendikomisjonide koosolekud on reeglina avalikud. Hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmise ajal võivad komisjonid otsustada jaotada koosoleku päevakorra avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendikomisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetega 1–4 teha üldsusele kättesaadavaks koosoleku dokumendid ja protokolli. Konfidentsiaalsusnõuete rikkumise korral kohaldatakse artiklit 166.	3. Parlamendikomisjonide koosolekud on üldjuhul avalikud. Hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmise ajal võivad komisjonid otsustada jaotada koosoleku päevakorra avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendikomisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon otsustada teha koosoleku dokumendid üldsusele kättesaadavaks .
4. Puutumatusega seotud menetlusi käsitlevate taotluste läbivaatamine vastutavas komisjonis artikli 9 alusel toimub alati kinnisel koosolekul.

Muudatusettepanek 137

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 116

Muudatusettepanek 138

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 116 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 116a

Pääs parlamendi ruumidesse

1. Läbipääsulube parlamendiliikmetele, nende assistentidele ja kolmandatele isikutele antakse välja vastavalt juhatuse kehtestatud eeskirjale. Eeskiri reguleerib ka läbipääsulubade kasutamist ja äravõtmist.

2. Läbipääsulube ei anta parlamendiliikme lähikonda kuuluvatele isikutele, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkuleppe (läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega) (1a) kohaldamisalasse.

3. Läbipaistvusregistrisse kantud üksused ja nende esindajad, kellele on antud Euroopa Parlamendi pikaajaline läbipääsuluba, peavad järgima:

—	kokkuleppele lisatud registreeritute käitumisjuhendit;

—	kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning

—	käesoleva artikli rakendussätteid.

Ilma et see piiraks pikaajaliste läbipääsulubade äravõtmise või ajutise deaktiveerimise üldeeskirjade kohaldamist ning välja arvatud juhul, kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta või seda deaktiveerida, võtab peasekretär kvestorite nõusolekul pikaajalise läbipääsuloa ära või deaktiveerib selle, kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud registreeritute käitumisjuhendi rikkumise tõttu või kui ta on raskelt rikkunud käesoleva lõikes sätestatud kohustusi või kui ta on keeldunud ilma piisava põhjenduseta järgimast ametlikku korraldust tulla kuulamisele või komisjoni koosolekule või teha uurimiskomisjoniga koostööd.

4. Kvestorid võivad otsustada, millisel määral kohaldatakse lõikes 2 osutatud käitumisjuhendit isikute suhtes, kellel on pikaajaline läbipääsuluba, kuid kes ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse.

5. Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on registri loomist käsitleva kokkuleppe kohaselt vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks.

Muudatusettepanek 139

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 117

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 117	Artikkel 117
Euroopa Komisjoni presidendi valimine	Euroopa Komisjoni presidendi valimine
1. Kui Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, palub parlamendi president kandidaadil esineda parlamendi ees avaldusega ja tutvustada oma poliitilisi eesmärke. Tema avaldusele järgneb arutelu.	1. Kui Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, palub parlamendi president kandidaadil esineda parlamendi ees avaldusega ja tutvustada oma poliitilisi eesmärke. Tema avaldusele järgneb arutelu.
Euroopa Ülemkogu kutsutakse arutelust osa võtma.	Euroopa Ülemkogu kutsutakse arutelust osa võtma.
2. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi koosseisu häälteenamusega.	2. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 7 valib parlament Euroopa Komisjoni presidendi koosseisu häälteenamusega.
Hääletus on salajane.	Hääletus on salajane.
3. Kui kandidaat osutub valituks, teatab president sellest nõukogule ning palub nõukogul ja Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil seada vastastikusel kokkuleppel üles kandidaadid komisjoni liikmete ametikohtadele.	3. Kui kandidaat osutub valituks, teatab president sellest nõukogule ning palub nõukogul ja Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil seada vastastikusel kokkuleppel üles kandidaadid komisjoni liikmete ametikohtadele.
4. Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, palub president Euroopa Ülemkogul esitada ühe kuu jooksul uue kandidaadi, kes valitakse sama korra kohaselt.	4. Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, palub president Euroopa Ülemkogul esitada ühe kuu jooksul uue kandidaadi, kes valitakse sama korra kohaselt.

Muudatusettepanek 140

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 118

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 118	Artikkel 118
Euroopa Komisjoni valimine	Euroopa Komisjoni valimine
	-1. President palub Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil parlamenti teavitada, kuidas ta kavatseb kavandatavas volinike kolleegiumis vastutusalad jaotada, lähtudes oma poliitilistest suunistest.
1. Pärast nõupidamist Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga palub parlamendi president kandidaatidel, kelle Euroopa Komisjoni ametisseastuv president ja nõukogu on volinike ametikohtadele üles seadnud, esineda asjaomaste parlamendikomisjonide ees. Need kuulamised on avalikud.	1. Pärast nõupidamist Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga palub parlamendi president kandidaatidel, kelle Euroopa Komisjoni ametisseastuv president ja nõukogu on volinike ametikohtadele üles seadnud, esineda asjaomaste parlamendikomisjonide või organite ees .
	1a. Kuulamised viiakse läbi parlamendikomisjonides.
	Erandkorras võib kuulamine toimuda teistsuguses vormis, kui volinikukandidaadil on peamiselt horisontaalsed kohustused, tingimusel et kuulamisel osaleb ka vastutav komisjon. Kuulamised on avalikud.
2. President võib kutsuda Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi parlamenti teavitama, kuidas ta kavatseb oma poliitilistest suunistest lähtudes jaotada vastutusalad kavandatavas volinike kolleegiumis.
3. Asjaomane parlamendikomisjon või -komisjonid paluvad volinikukandidaadil esineda avaldusega ja vastata küsimustele. Kuulamised korraldatakse nii, et volinikukandidaat saab avaldada parlamendile kogu asjakohase teabe. Kuulamiste korraldamist käsitlevad sätted kehtestatakse kodukorra lisana (16).	3. Asjaomane parlamendikomisjon või -komisjonid paluvad volinikukandidaadil esineda avaldusega ja vastata küsimustele. Kuulamised korraldatakse nii, et volinikukandidaat saab avaldada parlamendile kogu asjakohase teabe. Kuulamiste korraldamist käsitlevad sätted kehtestatakse kodukorra lisana16.
4. Euroopa Komisjoni ametisseastuv president tutvustab volinike kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Tema avaldusele järgneb arutelu.	4. Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil palutakse tutvustada volinike kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Tema avaldusele järgneb arutelu.
5. Arutelu lõppedes võib iga fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3 , 4 ja 5 .	5. Arutelu lõppedes võib iga fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3 –5b .
Pärast resolutsiooni ettepaneku hääletust valib parlament Euroopa Komisjoni koosseisu või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega.
Hääletus on nimeline.
Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.
	5a. Pärast hääletust resolutsiooni ettepaneku üle valib parlament Euroopa Komisjoni koosseisu või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega, hääletades nimeliselt. Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.
6. President teatab nõukogule Euroopa Komisjoni valimisest või tagasilükkamisest.	6. President teatab nõukogule Euroopa Komisjoni valimisest või tagasilükkamisest.
7. Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul jagatakse vastutusalad olulisel määral ümber , täidetakse vaba ametikoht või pärast uue liikmesriigi ühinemist nimetatakse ametisse uus volinik , kutsutakse asjaomased volinikud lõike 3 kohaselt esinema parlamendikomisjonidesse, mis vastutavad vastavate valdkondade eest .	7. Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul jagatakse vastutusalad olulisel määral ümber või muudetakse komisjoni koosseisu , kutsutakse asjaomased volinikud või volinikukandidaadid kuulamisele, mis toimub vastavalt lõigetele 1a ja 3 .
	7a. Kui voliniku vastutusala või finantshuvid tema ametiaja jooksul muutuvad, peab parlament seda kontrollima kooskõlas XVI lisaga.
	Kui voliniku ametiaja jooksul tuvastatakse huvide konflikt ja Euroopa Komisjoni president ei täida selle lahendamiseks parlamendi soovitusi, võib parlament paluda Euroopa Komisjoni presidendil avaldada kõnealusele volinikule Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punkti 5 kohaselt umbusaldust ning kui see on asjakohane, võtta meetmeid, millega jätta see volinik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 245 teise lõigu kohaselt ilma õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi.

Muudatusettepanek 141

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 118 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 118a
	Mitmeaastane programmitöö
	Uue komisjoni ametissenimetamisel vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 5 arvamusi ja lepivad kokku ühistes järeldustes mitmeaastase programmitöö kohta.
	Sel eesmärgil ning enne läbirääkimisi nõukogu ja Euroopa Komisjoniga mitmeaastase programmitöö ühiste järelduste üle, korraldab president esimeeste konverentsiga arvamuste vahetuse, et käsitleda peamisi poliitikaeesmärke ja prioriteete uuel ametiajal. Arvamuste vahetuses võetakse muu hulgas arvesse Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi esitatud prioriteete, samuti volinikukandidaatide vastuseid artiklis 118 sätestatud kuulamistel.
	Enne ühistele järeldustele alla kirjutamist taotleb president esimeeste konverentsi nõusolekut.

Muudatusettepanek 142

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 119

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 119	Artikkel 119
Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek	Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek
1. Kümnendik parlamendi koosseisust võib esitada presidendile ettepaneku avaldada Euroopa Komisjonile umbusaldust.	1. Kümnendik parlamendi koosseisust võib esitada presidendile ettepaneku avaldada Euroopa Komisjonile umbusaldust. Kui umbusaldushääletus on toimunud eelneva kahe kuu jooksul, võib uue umbusalduse avaldamise ettepaneku esitada ainult juhul, kui selle esitab viiendik parlamendiliikmetest.
2. Ettepanek kannab nime „umbusalduse avaldamise ettepanek“ ja see peab olema põhjendatud . Ettepanek edastatakse Euroopa Komisjonile.	2. Ettepanek kannab nime „umbusalduse avaldamise ettepanek“ ja selles peavad olema esitatud põhjendused . Ettepanek edastatakse Euroopa Komisjonile.
3. President teatab parlamendiliikmetele umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest kohe pärast selle saamist.	3. President teatab parlamendiliikmetele umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest kohe pärast selle saamist.
4. Umbusalduse avaldamise arutelu ei või toimuda varem kui 24 tundi pärast seda, kui parlamendiliikmetele teatati umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest.	4. Umbusalduse avaldamise arutelu ei või toimuda varem kui 24 tundi pärast seda, kui parlamendiliikmetele teatati umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest.
5. Ettepaneku hääletus on nimeline ja see ei või toimuda varem kui 48 tundi pärast arutelu algust.	5. Ettepaneku hääletus on nimeline ja see ei või toimuda varem kui 48 tundi pärast arutelu algust.
6. Arutelu ja hääletus toimuvad hiljemalt ettepaneku esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul.	6. Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, toimuvad arutelu ja hääletus hiljemalt ettepaneku esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul.
7. Umbusalduse avaldamise ettepanek võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega. Hääletustulemusest teatatakse nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile.	7. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 234 võetakse umbusalduse avaldamise ettepanek vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega. Hääletustulemusest teatatakse nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile.

Muudatusettepanek 143

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 120

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 120	Artikkel 120
Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamine	Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamine
Parlament nimetab vastutava komisjoni ettepaneku alusel oma esindaja seitsmest liikmest koosnevasse komiteesse, mille ülesanne on kontrollida kandidaatide sobivust Euroopa Liidu Kohtu ja Üldkohtu kohtuniku või kohtujuristi ametikohale.	Parlament nimetab vastutava komisjoni ettepaneku alusel oma esindaja seitsmest liikmest koosnevasse komiteesse, mille ülesanne on kontrollida kandidaatide sobivust Euroopa Liidu Kohtu ja Üldkohtu kohtuniku või kohtujuristi ametikohale. Vastutav komisjon valib esindaja kandidaadi lihthäälteenamusega. Selleks koostavad komisjoni koordinaatorid kandidaatide nimekirja.

Muudatusettepanek 144

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 121

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 121	Artikkel 121
Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine	Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine
1. Kontrollikoja liikme kohtadele ülesseatud kandidaatidel palutakse esineda avaldusega vastutava parlamendikomisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele. Vastutav komisjon hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.	1. Kontrollikoja liikme kohtadele ülesseatud kandidaatidel palutakse esineda avaldusega vastutava parlamendikomisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele. Vastutav komisjon hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.
2. Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse, kas ülesseatud kandidaadid heaks kiita või mitte , tehes seda raporti vormis, milles on esitatud ettepanek iga kandidaadi kohta eraldi .	2. Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta , kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.
3. Hääletus toimub täiskogul kahe kuu jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel ja teeb otsused antud häälte enamusega .	3. Hääletus toimub täiskogul kahe kuu jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.
4. Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.	4. Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.

Muudatusettepanek 145

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 122

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 122	Artikkel 122
Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine	Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine
1. Euroopa Keskpanga presidendi kohale ülesseatud kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.	1. Euroopa Keskpanga presidendi , asepresidendi või juhatuse liikme kohale ülesseatud kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.
2. Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.	2. Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.
3. Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast kandidaadi ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti.	3. Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast kandidaadi ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.
4. Kui parlament lükkab kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat .	4. Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uue kandidaadi.
5. Sama menetlust rakendatakse Euroopa Keskpanga asepresidendi ja teiste Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamisel.

Muudatusettepanek 146

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 122 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 122a

Ametissenimetamised majandusjuhtimise organites

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmiste ametissenimetamiste korral:

—	ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees;

—	ühtse kriisilahenduskorra Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees, aseesimees ja täiskohaga liikmed;

—	Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistujad ja tegevdirektorid; ning

—	Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja.

2. Igal kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.

3. Vastutav komisjon esitab parlamendile iga ametissenimetamise ettepaneku kohta soovituse.

4. Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast ametissenimetamise ettepaneku esitamist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga ametissenimetamise üle eraldi salajasel hääletusel.

5. Kui parlament lükkab mõne ametissenimetamise ettepaneku tagasi, palub president selle tagasi võtta ja esitada parlamendile uue ettepaneku.

Muudatusettepanek 147

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 123

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 123	Artikkel 123
Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused	Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused
1. Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ning kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.	1. Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ning kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
2. Kui parlament võtab päevakorda avalduse koos aruteluga, otsustab ta ühtlasi, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Resolutsiooni vastuvõtmist ei planeerita siis, kui samateemaline raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul vastu võtta resolutsiooni, võib iga parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku.	2. Kui parlament võtab päevakorda avalduse koos aruteluga, otsustab ta ühtlasi, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Resolutsiooni vastuvõtmist ei planeerita siis, kui samateemaline raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul vastu võtta resolutsiooni, võib iga parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku.
3. Resolutsiooni ettepanekud pannakse hääletusele samal päeval . President võib otsustada teha sellest reeglist erandeid. Hääletuse kohta on lubatud anda selgitusi.	3. Resolutsiooni ettepanekud pannakse hääletusele kõige varasemal võimalikul hääletusajal . President võib otsustada teha sellest reeglist erandeid. Hääletuse kohta on lubatud anda selgitusi.
4. Resolutsiooni ühisettepanek asendab sellele allakirjutanute varem esitatud resolutsiooni ettepanekud, kuid ei asenda teiste parlamendikomisjonide, fraktsioonide või parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ettepanekuid.	4. Resolutsiooni ühisettepanek asendab sellele allakirjutanute varem esitatud resolutsiooni ettepanekud, kuid ei asenda teiste parlamendikomisjonide, fraktsioonide või parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ettepanekuid.
	4a. Kui resolutsiooni ühisettepaneku esitab fraktsioonide ülekaalukas enamus, võib president panna selle ettepaneku hääletusele esimesena.
5. Pärast resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist ei panda teisi ettepanekuid hääletusele, kui president ei otsusta erandkorras teisiti.	5. Pärast resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist ei panda teisi ettepanekuid hääletusele, kui president ei otsusta erandkorras teisiti.
	5a. Resolutsiooni ettepaneku autoril või autoritel on õigus võtta lõike 2 või artikli 135 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek enne lõpphääletust tagasi.
	5b. Tagasivõetud resolutsiooni ettepaneku võib üle võtta ja kohe uuesti esitada fraktsioon, parlamendikomisjon või sama arv parlamendiliikmeid, kellel on õigus seda esitada. Lõiget 5a ja käesolevat lõiget kohaldatakse ka resolutsioonide suhtes, mis on esitatud artiklite 105 ja 106 alusel.

Muudatusettepanek 148

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 124

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 124	Artikkel 124
Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks	Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks
Pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga võib president paluda Euroopa Komisjoni presidendil, suhete eest Euroopa Parlamendiga vastutaval volinikul või kokkuleppe korral mõnel teisel volinikul teha parlamendile avalduse pärast Euroopa Komisjoni iga koosolekut, et selgitada peamisi vastuvõetud otsuseid. Avaldusele järgneb vähemalt 30-minutiline arutelu, mille käigus parlamendiliikmed võivad esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.	President palub Euroopa Komisjoni presidendil, suhete eest Euroopa Parlamendiga vastutaval volinikul või kokkuleppe korral mõnel teisel volinikul teha parlamendile avalduse pärast Euroopa Komisjoni iga koosolekut, et selgitada peamisi vastuvõetud otsuseid , välja arvatud juhul, kui esimeeste konverents otsustab ajakava huvides või teema suhtelise poliitilise kaalukuse tõttu, et see ei ole vajalik . Avaldusele järgneb vähemalt 30-minutiline arutelu, mille käigus parlamendiliikmed võivad esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

Muudatusettepanek 149

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 125

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 125	Artikkel 125
Kontrollikoja avaldused	Kontrollikoja avaldused
1. Seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega või parlamendi tegevusega eelarvekontrolli valdkonnas võib paluda kontrollikoja presidendil tutvustada kontrollikoja aastaaruandes, eriettekannetes või arvamustes esitatud seisukohti või selgitada kontrollikoja töökava.	1. Seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega või parlamendi tegevusega eelarvekontrolli valdkonnas võib paluda kontrollikoja presidendil teha avalduse, et tutvustada kontrollikoja aastaaruandes, eriettekannetes või arvamustes esitatud seisukohti või selgitada kontrollikoja töökava.
2. Parlament võib otsustada viia Euroopa Komisjoni ja nõukogu osavõtul läbi eraldi arutelu küsimustes, mis sellistes avaldustes tõstatatakse, eriti kui nendes juhitakse tähelepanu finantsjuhtimise eeskirjade eiramistele.	2. Parlament võib otsustada viia Euroopa Komisjoni ja nõukogu osavõtul läbi eraldi arutelu küsimustes, mis sellistes avaldustes tõstatatakse, eriti kui nendes juhitakse tähelepanu finantsjuhtimise eeskirjade eiramistele.

Muudatusettepanek 150

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 126

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 126	Artikkel 126
Euroopa Keskpanga avaldused	Euroopa Keskpanga avaldused
1. Euroopa Keskpanga president esitab parlamendile aastaaruande Euroopa keskpankade süsteemi tegevuse ning eelmise ja käesoleva aasta rahapoliitika kohta.	1. Euroopa Keskpanga presidendil palutakse esitada parlamendile aastaaruanne Euroopa keskpankade süsteemi tegevuse ning eelmise ja käesoleva aasta rahapoliitika kohta.
2. Aruande esitamisele järgneb üldine arutelu.	2. Aruande esitamisele järgneb üldine arutelu.
3. Euroopa Keskpanga presidendil palutakse võtta vähemalt neli korda aastas osa parlamendi vastutava komisjoni koosolekutest, et esineda avaldusega ja vastata küsimustele.	3. Euroopa Keskpanga presidendil palutakse võtta vähemalt neli korda aastas osa parlamendi vastutava komisjoni koosolekutest, et esineda avaldusega ja vastata küsimustele.
4. Euroopa Keskpanga presidenti, asepresidenti ja teisi juhatuse liikmeid kutsutakse osa võtma ka muudest koosolekutest, kui parlament või nimetatud isikud seda soovivad.	4. Euroopa Keskpanga presidenti, asepresidenti ja teisi juhatuse liikmeid kutsutakse osa võtma ka muudest koosolekutest, kui parlament või nimetatud isikud seda soovivad.
5. Lõigete 3 ja 4 alusel toimuvatest koosolekutest koostatakse ametlikes keeltes stenogramm.	5. Lõigete 3 ja 4 alusel toimuvatest koosolekutest koostatakse stenogramm.

Muudatusettepanek 151

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 127

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 127	välja jäetud
Soovitus majanduspoliitika üldsuuniste kohta
1. Euroopa Komisjoni soovitus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta edastatakse vastutavale komisjonile, kes esitab selle kohta täiskogule raporti.
2. Nõukogul palutakse teavitada parlamenti oma soovituse sisust ja Euroopa Ülemkogu seisukohast.

Muudatusettepanek 152

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 128

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 128	Artikkel 128
Suuliselt vastatav küsimus aruteluga	Suuliselt vastatav küsimus aruteluga
1. Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada nõukogule või Euroopa Komisjonile küsimusi ja nõuda, et need kantaks parlamendi päevakorda.	1. Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada nõukogule , Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale küsimusi ja taotleda nende kandmist parlamendi päevakorda.
Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes saadab need viivitamatult edasi esimeeste konverentsile.	Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes saadab need viivitamatult edasi esimeeste konverentsile.
Esimeeste konverents otsustab, kas ja millises järjekorras võtta küsimused päevakorda . Küsimused, mida ei võeta parlamendi päevakorda kolme kuu jooksul pärast nende esitamist, aeguvad.	Esimeeste konverents otsustab, kas võtta küsimused päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale . Küsimused, mida ei võeta parlamendi päevakorra projekti kolme kuu jooksul pärast nende esitamist, aeguvad.
2. Küsimused Euroopa Komisjonile tuleb saata talle vähemalt üks nädal enne istungit, mille päevakorda need küsimused võetakse, ja küsimused nõukogule vähemalt kolm nädalat enne vastavat istungit.	2. Küsimused Euroopa Komisjonile ja Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale tuleb saata adressaadile vähemalt üks nädal enne istungit, mille päevakorda need küsimused võetakse, ja küsimused nõukogule vähemalt kolm nädalat enne vastavat istungit.
3. Kui küsimused puudutavad valdkondi, mida on nimetatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 , siis käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaeg ei kehti ja nõukogu peab vastama küsimustele piisavalt kiiresti, et oleks tagatud parlamendi asjakohane teavitamine.	3. Kui küsimused puudutavad ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat , ei kehti lõikes 2 sätestatud tähtajad ja vastata tuleb piisavalt kiiresti, et oleks tagatud parlamendi asjakohane teavitamine.
4. Ühele küsimuse esitajatest antakse viis minutit kõneaega küsimuse selgitamiseks. Küsimusele vastab üks asjaomase institutsiooni liige .	4. Ühele küsimuse esitajatest antakse kõneaega küsimuse selgitamiseks. Küsimusele vastab institutsioon, kellele see on suunatud .
Küsimuse esitajal on õigus kasutada ära kogu kõneaeg.
5. Artikli 123 lõikeid 2–5 kohaldatakse vajalike muudatustega.	5. Artikli 123 lõikeid 2–5 b resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletamise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.

Muudatusettepanek 153

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 129

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 129	Artikkel 129
Infotund	Infotund
1. Igal osaistungjärgul peetakse Euroopa Komisjoni osavõtul üheksakümne minuti pikkune infotund ühel või mitmel konkreetsel horisontaalsel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku.	1. Igal osaistungjärgul võib pidada Euroopa Komisjoni osavõtul kuni üheksakümne minuti pikkuse infotunni ühel või mitmel kindlal horisontaalsel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku.
2. Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de(ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku, kellele võib lisanduda kolmas sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st.	2. Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de(ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku, kellele võib lisanduda kolmas sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st.
3. Infotund viiakse läbi vastavalt loosisüsteemile, mille üksikasjad on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes (17) .
4. Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.	4. Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.
	4a. Infotunniks eraldatud aega eelnevalt ei jaotata. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad küsimusi esitada eri poliitiliste vaadetega ja eri liikmesriikidest valitud parlamendiliikmed.
	4b. Parlamendiliikmele antakse üks minut aega küsimuse esitamiseks ja volinikule kaks minutit vastamiseks. Sama parlamendiliige võib esitada põhiküsimusega otseselt seotud 30 sekundi pikkuse täiendava küsimuse. Seejärel antakse volinikule kaks minutit aega täiendavale küsimusele vastamiseks.
	Küsimused ja täiendavad küsimused peavad olema otseselt seotud lõike 1 alusel valitud kindla horisontaalse teemaga. Küsimuste vastuvõetavuse üle võib otsustada president.

Muudatusettepanek 154

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 130

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 130	Artikkel 130
Kirjalikult vastatavad küsimused	Kirjalikult vastatavad küsimused
1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega (18) esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.	1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega (18) esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi.Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
2. Küsimused esitatakse presidendile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.	2. Küsimused esitatakse presidendile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi põhjendatud otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
3. Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib esitada kuni viis küsimust kuus .	3. Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib kolmekuulise jooksva ajavahemiku vältel esitada kuni 20 küsimust.
Lisaküsimusi võib parlamendiliige erandkorras esitada paberdokumendis, mille ta isiklikult esitab ja allkirjastab sekretariaadi asjaomases teenistuses.
Esimeeste konverents viib ühe aasta möödumisel parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algusest läbi lisaküsimuste esitamise korra hindamise.
Mõistet „erandkorras“ tuleb tõlgendada nii, et lisaküsimus puudutab kiireloomulist probleemi ja sellise küsimuse esitamist ei saa järgmisse kuusse edasi lükata. Peale selle peab lõike 3 teise lõigu alusel esitatud küsimuste arv ühes kuus jääma alla viie küsimuse normi.
	3a. Küsimust võivad toetada ka teised parlamendiliikmed peale autori. Sellised küsimused lähevad lõikes 3 sätestatud küsimuste normi osas ainult autori, mitte toetajate arvestusse.
4. Kui küsimusele ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastatud , võetakse see esitaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Artiklit 129 kohaldatakse vajalike muudatustega.	4. Kui adressaat ei ole küsimusele vastanud kolme nädala (prioriteetne küsimus) või kuue nädala (mitteprioriteetne küsimus) jooksul alates küsimuse talle edastamisest , võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda.
Kuna parlamendikomisjoni esimehel on artikli 206 lõike 1 kohaselt volitused kutsuda kokku komisjoni koosolek, peab ta töö nõuetekohase korraldamise huvides tegema otsuse tema poolt kokku kutsutud koosoleku päevakorra projekti kohta. See õigus ei välista artikli 130 lõike 4 kohast kohustust lisada kirjalikult vastatav küsimus koostaja taotlusel komisjoni järgmise koosoleku päevakorra projekti. Esimehel on aga kaalutlusõigus, mille kohaselt ta võib poliitilisi prioriteete arvesse võttes esitada ettepaneku koosoleku tööplaani ja menetlusliku korralduse kohta (näiteks aruteluta menetlus ja vajaduse korral jätkutegevust puudutava otsuse tegemine või, kui see on asjakohane, soovitus lükata selle päevakorrapunkti arutamine edasi järgmisele koosolekule).
5. Küsimustele, mis nõuavad kiiret vastust, kuid mitte üksikasjalikku uurimist (prioriteetsed küsimused), vastatakse kolme nädala jooksul alates nende edastamisest adressaatidele. Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus.	5. Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus.
Muudele (mitteprioriteetsetele) küsimustele vastatakse kuue nädala jooksul alates nende edastamisest adressaatidele.
6. Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.	6. Küsimused ja vastused ning nendega seotud võimalikud lisad avaldatakse parlamendi veebisaidil.

Muudatusettepanek 295

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 130 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 130a
	Lühemad kirjalikult vastatavad arupärimised
	1. Lühemate arupärimistega, mis koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest, võivad parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest paluda nõukogul, Euroopa Komisjonil või Euroopa Komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada teavet konkreetselt kindlaks määratud teemadel.
	Küsimused esitatakse presidendile, kes – tingimusel, et küsimused on kooskõlas kodukorraga üldiselt ja vastavad kodukorra lisas (1a) sätestatud kriteeriumidele – palub adressaadil vastata kahe nädala jooksul; president võib tähtaega küsimuse esitajatega konsulteerides pikendada.
	2. Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.

Muudatusettepanek 296

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 130 b (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 130b
	Põhjalikumad kirjalikult vastatavad arupärimised koos aruteluga
	1. Põhjalikumaid arupärimisi, mis koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest koos aruteluga, võivad parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale. Küsimustele võib olla lisatud lühike seletuskiri.
	Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes – tingimusel, et need on kooskõlas kodukorraga üldiselt ja vastavad kodukorra lisas (1a) sätestatud kriteeriumidele – teavitab viivitamata küsimuse adressaati ning palub adressaadil teatada, kas ja millal küsimusele vastatakse.
	2. Pärast kirjaliku vastuse saamist kantakse põhjalikum arupärimine parlamendi päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale. Kui parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest seda nõuab, tuleb korraldada arutelu.
	3. Kui adressaat keeldub küsimusele vastamast või ei vasta kolme nädala jooksul, kantakse küsimus päevakorra projekti. Kui parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest seda nõuab, tuleb korraldada arutelu. Enne arutelu võib ühele küsimuse esitajatest anda võimaluse küsimust täiendavalt põhjendada.
	4. Üks küsimuse esitajatest võib küsimuse ette kanda. Üks asjaomase institutsiooni liige vastab.
	Artikli 123 lõikeid 2–5 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletusele panemise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.
	5. Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.

Muudatusettepanek 155

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 131

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 131	Artikkel 131
Kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Keskpangale	Kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Keskpangale
1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega (19) esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.	1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega (19) esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
2. Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes teavitab neist Euroopa Keskpanka. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse esimees. Esimehe otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.	2. Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes teavitab neist Euroopa Keskpanka. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse esimees. Esimehe otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
3. Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.	3. Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.
4. Kui küsimusele ei ole ettenähtud tähtajaks vastatud, võetakse see esitaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise Euroopa Keskpanga presidendi osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.	4. Kui küsimusele ei ole kuue nädala jooksul vastatud, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise Euroopa Keskpanga presidendi osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.

Muudatusettepanek 156

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 131 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 131a
	Kirjalikult vastatavad küsimused ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta
	1. Artikli 131 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse vajalike muudatustega kirjalikult vastatavatele küsimustele, mis puudutavad ühtset järelevalvemehhanismi ja ühtset kriisilahenduskorda. Nende küsimuste arv lahutatakse artikli 131 lõikes 1 sätestatud kuue küsimuse ülemmäärast.
	2. Kui küsimusele ei ole viie nädala jooksul vastatud, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda, mis toimub adressaadi nõukogu esimehe osavõtul.

Muudatusettepanek 157

Euroopa Parlamendi kodukord

V osa – 4. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
TEISTE INSTITUTSIOONIDE ARUANDED	TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE ARUANDED

Muudatusettepanek 158

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 132

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 132	Artikkel 132
Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded	Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muud aruanded
1. Teiste institutsioonide aasta- ja muude aruannete kohta, mille puhul aluslepingutes on ette nähtud konsulteerimine Euroopa Parlamendiga või mille puhul muudes õigusnormides on ette nähtud, et Euroopa Parlament avaldab arvamust, koostatakse raport, mis esitatakse täiskogule.	1. Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muude aruannete kohta, mille puhul aluslepingutes on ette nähtud konsulteerimine Euroopa Parlamendiga või mille puhul muudes õigusnormides on ette nähtud, et Euroopa Parlament avaldab arvamust, koostatakse raport, mis esitatakse täiskogule.
2. Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, edastatakse vastutavale komisjonile, kes võib teha ettepaneku koostada artikli 52 alusel raport.	2. Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muud aruanded, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, edastatakse vastutavale komisjonile, kes vaatab need läbi ja võib esitada parlamendile lühikese resolutsiooni ettepaneku või teha ettepaneku koostada artikli 52 alusel raport , kui ta leiab, et parlament peaks võtma neis aruannetes käsitletud olulistes küsimustes seisukoha .

Muudatusettepanek 159

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 133

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 133

Resolutsiooni ettepanekud

1. Iga parlamendiliige võib esitada resolutsiooni ettepaneku Euroopa Liidu tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse kohta.

Ettepanek ei tohi olla pikem kui 200 sõna.

1a. Selline ettepanek ei tohi:

—	sisaldada otsuseid küsimustes, mille jaoks on kodukorras, eelkõige artiklis 46 sätestatud kindel kord ja pädevus, ega

—	käsitleda küsimusi, mida parlamendis parajasti menetletakse.

1b. Iga parlamendiliige võib esitada ainult ühe niisuguse ettepaneku kuus.

1c. Resolutsiooni ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas see vastab kohaldatavatele kriteeriumidele. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.

2. Vastutav komisjon otsustab, millist menetlust kasutada.

2. Vastutav komisjon otsustab, millist menetlust kasutada , sealhulgas võib ta resolutsiooni ettepaneku ühendada teiste resolutsiooni ettepanekute või raportitega, võtta vastu arvamuse (mille võib esitada kirja vormis) või koostada raporti vastavalt artiklile 52. Ta võib ka otsustada resolutsiooni ettepaneku menetlemise lõpetada .

Vastutav komisjon võib resolutsiooni ettepaneku ühendada teiste resolutsiooni ettepanekute või raportitega.

Vastutav komisjon võib võtta vastu arvamuse, mille võib esitada kirja vormis.

Vastutav komisjon võib otsustada koostada artikli 52 nõuetele vastava raporti.

3. Resolutsiooni ettepaneku autoreid teavitatakse vastutava komisjoni ja esimeeste konverentsi otsustest.

3. Resolutsiooni ettepaneku autoreid teavitatakse presidendi, vastutava komisjoni ja esimeeste konverentsi otsustest.

4. Raport sisaldab resolutsiooni ettepaneku teksti.

5. Euroopa Liidu teistele institutsioonidele kirja vormis esitatavad arvamused edastab neile president.

6. Resolutsiooni ettepaneku autoril või autoritel on õigus võtta artikli 123 lõike 2, artikli 128 lõike 5 või artikli 135 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek enne lõpphääletust tagasi.

7. Lõike 1 alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku võivad resolutsiooni ettepaneku autor, autorid või esimene allakirjutanu tagasi võtta seni, kuni vastutav komisjon ei ole otsustanud koostada lõike 2 alusel selle kohta raportit.

Kui vastutav komisjon on raporti koostamise otsusega resolutsiooni ettepaneku üle võtnud, on ainult vastutaval komisjonil õigus seda kuni lõpphääletuse alguseni tagasi võtta.

8. Tagasivõetud resolutsiooni ettepaneku võib üle võtta ja kohe uuesti esitada fraktsioon, parlamendikomisjon või sama arv parlamendiliikmeid, kellel on õigus seda esitada.

Komisjonid peavad tagama, et resolutsiooni ettepanekutega, mis on esitatud käesoleva artikli alusel ja vastavad kehtestatud nõuetele, tegeletakse edasi ja nende alusel koostatud dokumentides osutatakse nõuetekohaselt esialgsele resolutsiooni ettepanekule.

Muudatusettepanek 160

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 134

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 134	välja jäetud
Soovitused nõukogule
1. Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada ettepaneku võtta vastu soovitus nõukogule küsimustes, mida reguleerib Euroopa Liidu lepingu V jaotis, või juhul, kui parlamendiga ei ole rahvusvahelise lepingu küsimuses kodukorra artikli 108 või 109 alusel konsulteeritud.
2. Sellised ettepanekud saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
Kui vastutav komisjon peab seda vajalikuks, edastab ta ettepaneku parlamendile, järgides kodukorras sätestatud korda.
3. Raportit esitades esitab vastutav komisjon parlamendile nõukogule antava soovituse ettepaneku, lisades sellele lühikese seletuskirja ja vajaduse korral ka nõuandvate komisjonide arvamused.
Lõike kohaldamisel ei ole vaja esimeeste konverentsi eelnevat luba.
4. Kohaldatakse artikli 113 sätteid.

Muudatusettepanek 161

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 135

Muudatusettepanek 162

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 136

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 136	välja jäetud
Kirjalikud deklaratsioonid
1. Vähemalt kümme parlamendiliiget vähemalt kolmest fraktsioonist võivad esitada kirjaliku deklaratsiooni pikkusega kuni 200 sõna, mis seondub eranditult teemaga, mis kuulub Euroopa Liidu pädevusse. Deklaratsiooni sisu ei tohi väljuda deklaratsiooni vormi raamidest. Eelkõige ei tohi see nõuda seadusandlikku tegevust, sisaldada otsust küsimustes, mille vastuvõtmiseks on kodukorras sätestatud kindel kord ja pädevus, ega käsitleda küsimusi, mida parlamendis parajasti menetletakse.
2. Edasise menetlemise luba antakse iga juhtumi puhul presidendi põhjendatud otsusega vastavalt lõikele 1. Kirjalikud deklaratsioonid avaldatakse ametlikes keeltes parlamendi veebisaidil ja jagatakse elektrooniliselt kõikidele parlamendiliikmetele. Need kantakse koos allakirjutanute nimedega elektroonilisse registrisse. Register on avalik ning sellega saab tutvuda parlamendi veebisaidil. President säilitab ka kirjalike deklaratsioonide ja neile antud allkirjade paberkoopiad.
3. Iga parlamendiliige võib anda elektroonilisse registrisse kantud deklaratsioonile oma allkirja. Kolmekuulise ajavahemiku jooksul alates deklaratsiooni registrisse kandmisest võib allkirja igal ajal tagasi võtta. Parlamendiliikmel, kes võtab allkirja tagasi, ei ole lubatud deklaratsioonile uuesti alla kirjutada.
4. Kui pärast kolme kuu möödumist deklaratsiooni registrisse kandmisest on sellele alla kirjutanud parlamendi koosseisu enamus, teatab president sellest parlamendile. Deklaratsioon, mis ei ole parlamendi jaoks siduv, avaldatakse protokollis koos allakirjutanute nimedega.
5. Menetlus lõpeb sellega, et osaistungjärgu lõpus edastatakse deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega deklaratsioonis nimetatud adressaatidele.
6. Kui institutsioonid, kellele vastuvõetud deklaratsioon on adresseeritud, ei teavita parlamenti kavandatud järelmeetmetest kolme kuu jooksul deklaratsiooni saamisest arvates, võetakse küsimus deklaratsiooni ühe koostaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda.
7. Kirjalik deklaratsioon, mis on olnud registris üle kolme kuu ja millele ei ole selleks ajaks alla kirjutanud vähemalt pool parlamendi koosseisust, aegub; seda kolmekuulist tähtaega ei ole võimalik pikendada.

Muudatusettepanek 163

Euroopa Parlamendi kodukord

V osa – 5 a. peatükk (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5A. PEATÜKK
	TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITEGA KONSULTEERIMINE
	(Lisada artikli 136 järele)

Muudatusettepanek 164

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 137

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 137	Artikkel 137
Konsulteerimine Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega	Konsulteerimine Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega
1. Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimist Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.	1. Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimise Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.
2. Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.	2. Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.
Parlamendikomisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteel esitada oma arvamus.	Parlamendikomisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteel esitada oma arvamus.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimise taotluse kiidab parlament heaks ilma aruteluta .	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimise taotlus tehakse parlamendile teatavaks järgmisel osaistungjärgul ja see loetakse heakskiidetuks, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget ei taotle 24 tunni jooksul alates taotlusest teatamisest, et see pandaks hääletusele .
3. Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.	3. Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.

Muudatusettepanek 165

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 138

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 138	Artikkel 138
Konsulteerimine Regioonide Komiteega	Konsulteerimine Regioonide Komiteega
1. Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimist Regioonide Komiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.	1. Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimise Regioonide Komiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.
2. Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Regioonide Komiteega.	2. Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Regioonide Komiteega.
Parlamendikomisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Regioonide Komiteel esitada oma arvamus.	Parlamendikomisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Regioonide Komiteel esitada oma arvamus.
Regioonide Komiteega konsulteerimise taotluse kiidab parlament heaks ilma aruteluta .	Regioonide Komiteega konsulteerimise taotlus tehakse parlamendile teatavaks järgmisel osaistungjärgul ja see loetakse heakskiidetuks, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget ei taotle 24 tunni jooksul alates taotlusest teatamisest, et see pandaks hääletusele .
3. Regioonide Komitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.	3. Regioonide Komitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.

Muudatusettepanek 166

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 140

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 140	Artikkel 140
Institutsioonidevahelised kokkulepped	Institutsioonidevahelised kokkulepped
1. Parlament võib aluslepingute kohaldamiseks või menetluste parandamiseks või täpsustamiseks sõlmida teiste institutsioonidega kokkuleppeid.	1. Parlament võib aluslepingute kohaldamiseks või menetluste parandamiseks või täpsustamiseks sõlmida teiste institutsioonidega kokkuleppeid.
Kokkuleppe võib vormistada ühisdeklaratsiooni, kirjavahetuse, toimimisjuhendi või muu sobiva dokumendi vormis. President kirjutab kokkuleppele alla pärast seda, kui põhiseaduskomisjon on selle läbi vaadanud ja parlament heaks kiitnud. Kokkuleppe võib teavitamise eesmärgil avaldada kodukorra lisana.	Kokkuleppe võib vormistada ühisdeklaratsiooni, kirjavahetuse, toimimisjuhendi või muu sobiva dokumendi vormis. President kirjutab kokkuleppele alla pärast seda, kui põhiseaduskomisjon on selle läbi vaadanud ja parlament heaks kiitnud.
2. Kui kokkulepe eeldab parlamendiliikmete või parlamendi organite seniste kodukorrast tulenevate menetlusi puudutavate õiguste või kohustuste muutmist või uute kehtestamist või kodukorra või selle tõlgendamise muul viisil muutmist, edastatakse küsimus enne kokkuleppe allakirjutamist artikli 226 lõigete 2–6 alusel läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.	2. Kui kokkulepe eeldab parlamendiliikmete või parlamendi organite seniste kodukorrast tulenevate menetlusi puudutavate õiguste või kohustuste muutmist või uute kehtestamist või kodukorra või selle tõlgendamise muul viisil muutmist, edastatakse küsimus enne kokkuleppe allakirjutamist artikli 226 lõigete 2–6 alusel läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

Muudatusettepanek 167

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 141

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 141	Artikkel 141
Menetlus Euroopa Liidu Kohtus	Menetlus Euroopa Liidu Kohtus
1. Parlament uurib liidu õigusakte ja rakendusmeetmeid tähtaja jooksul, mis on aluslepingutes ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas liidu institutsioonidele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele hagi esitamiseks ette nähtud, et veenduda, kas aluslepingute sätteid ja eriti parlamendi õigusi käsitlevaid sätteid on täielikult järgitud.	1. Parlament uurib liidu õigusakte ja rakendamist tähtaja jooksul, mis on aluslepingutes ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas liidu institutsioonidele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele hagi esitamiseks ette nähtud, et veenduda, kas aluslepingute sätteid ja eriti parlamendi õigusi käsitlevaid sätteid on täielikult järgitud.
2. Kui vastutav komisjon on seisukohal, et liidu õigust on rikutud, annab ta selle kohta parlamendile aru, vajaduse korral suuliselt.	2. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on seisukohal, et liidu õigust on rikutud, annab ta selle kohta parlamendile aru, vajaduse korral suuliselt. Kui see on asjakohane, võib ta kuulata ära teemavaldkonna eest vastutava komisjoni seisukoha.
3. President esitab vastutava komisjoni soovituse alusel parlamendi nimel Euroopa Liidu Kohtule hagi.	3. President esitab õigusasjade eest vastutava komisjoni soovituse alusel parlamendi nimel Euroopa Liidu Kohtule hagi.
President võib panna otsuse hagi kohta järgmise osaistungjärgu alguses täiskogul hääletusele . Kui parlament hääletab antud häälte enamusega hagi vastu, võtab president hagi tagasi.	President võib paluda järgmise osaistungjärgu alguses parlamendil otsustada, kas jätta hagi jõusse . Kui parlament hääletab antud häälte enamusega hagi vastu, võtab president hagi tagasi.
Kui president esitab kohtule hagi vastutava komisjoni soovituse vastaselt paneb ta otsuse hagi kohta järgmise osaistungjärgi alguses täiskogul hääletusele .	Kui president esitab kohtule hagi vastutava komisjoni soovituse vastaselt , palub ta järgmise osaistungjärgu alguses parlamendil otsustada, kas jätta hagi jõusse .
4. President esitab parlamendi nimel kohtuasjade kohta tähelepanekuid või sekkub menetlusse pärast vastutava komisjoniga konsulteerimist.	4. President esitab parlamendi nimel kohtuasjade kohta tähelepanekuid või sekkub menetlusse pärast õigusasjade eest vastutava komisjoniga konsulteerimist.
Kui president kavatseb vastutava komisjoni soovitusest kõrvale kalduda, teavitab ta sellest vastavat komisjoni ja edastab küsimuse esimeeste konverentsile, märkides ära oma otsuse põhjused.	Kui president kavatseb vastutava komisjoni soovitusest kõrvale kalduda, teavitab ta sellest õigusasjade eest vastutavat komisjoni ja edastab küsimuse esimeeste konverentsile, märkides ära oma otsuse põhjused.
Kui esimeeste konverents on seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevas kohtuasjas, mis käsitleb parlamendi õigusakti kehtivust, ei ole parlamendil erandkorras vaja tähelepanekuid esitada või menetlusse sekkuda, esitatakse küsimus viivitamatult täiskogule .	Kui esimeeste konverents on seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevas kohtuasjas, mis käsitleb parlamendi õigusakti kehtivust, ei ole parlamendil erandkorras vaja tähelepanekuid esitada või menetlusse sekkuda, esitatakse küsimus viivitamatult parlamendile .
Edasilükkamatutel juhtudel võib president võtta kasutusele ettevaatusabinõusid, et pidada kinni kohtu seatud tähtaegadest. Sellistel juhtudel rakendatakse käesolevas lõikes sätestatud menetlust võimalikult kiiresti.
Kodukord ei takista vastutaval komisjonil otsustamast asjakohase menetluse üle, et edastada kiireloomulistel juhtudel oma soovitus õigeaegselt.	Kodukord ei takista vastutaval komisjonil otsustamast asjakohase menetluse üle, et edastada kiireloomulistel juhtudel oma soovitus õigeaegselt.
Artikli 108 lõikes 6 nähakse ette konkreetne menetlus seoses parlamendi otsusega kasutada oma õigust küsida Euroopa Kohtult vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11 arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kõnealune säte on lex specialis, mis on artiklis 141 sätestatud üldnormi suhtes ülimuslik.
Kuna küsimus on Euroopa Parlamendi õiguste kasutamises Euroopa Liidu Kohtu ees ja kõnealune akt ei kuulu artikli 141 kohaldamisalasse, rakendatakse kõnealuses artiklis ette nähtud menetlust analoogia põhjal.	Kuna küsimus on Euroopa Parlamendi õiguste kasutamises Euroopa Liidu Kohtu ees ja kõnealune akt ei kuulu artikli 141 kohaldamisalasse, rakendatakse kõnealuses artiklis ette nähtud menetlust analoogia põhjal.
	4a. Kiireloomulistel juhtudel võib president – võimaluse korral eelnevalt konsulteerides õigusasjade eest vastutava komisjoni esimehe ja raportööriga – võtta kasutusele ettevaatusabinõusid, et tähtaegadest kinni pidada. Sellistel juhtudel rakendatakse vajaduse korral võimalikult kiiresti lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlust.
	4b. Õigusasjade eest vastutav komisjon määrab kindlaks põhimõtted, millest ta käesoleva artikli kohaldamisel lähtub.

Muudatusettepanek 168

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 143

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 143	Artikkel 143
Euroopa Ühenduse Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverents (COSAC)	Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC)
1. Presidendi ettepanekul nimetab esimeeste konverents parlamendi delegatsiooni COSACi juurde ja võib anda delegatsioonile tegutsemisvolitused. Delegatsiooni juhivad Euroopa Parlamendi asepresident, kes vastutab suhete eest riikide parlamentidega, ja institutsiooniliste küsimuste eest vastutava komisjoni esimees.	1. Presidendi ettepanekul nimetab esimeeste konverents parlamendi delegatsiooni COSACi juurde ja võib anda delegatsioonile tegutsemisvolitused. Delegatsiooni juhivad Euroopa Parlamendi asepresident, kes vastutab suhete eest riikide parlamentidega, ja põhiseadusküsimuste eest vastutava komisjoni esimees.
2. Delegatsiooni teised liikmed valitakse COSACi koosolekul arutusele tulevatest teemadest lähtuvalt nii, et võimaluse korral on liikmeteks nende teemade eest vastutavate komisjonide esindajad. Pärast iga koosolekut esitab delegatsioon aruande.	2. Delegatsiooni teised liikmed valitakse COSACi koosolekul arutusele tulevatest teemadest lähtuvalt nii, et võimaluse korral on liikmeteks nende teemade eest vastutavate komisjonide esindajad.
3. Võetakse arvesse poliitiliste jõudude esindatust parlamendis.	3. Võetakse arvesse poliitiliste jõudude esindatust parlamendis.
	3a. Delegatsioon esitab pärast iga COSACi koosolekut esimeeste konverentsile aruande.

Muudatusettepanek 169

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 146

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 146	Artikkel 146
Parlamendi kokkukutsumine	Parlamendi kokkukutsumine
1. Parlament tuleb kokku, ilma et selleks oleks vaja eraldi kutset, iga aasta märtsi teisel teisipäeval ja otsustab istungjärgu katkestuste kestuse.	1. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 229 esimesele lõigule tuleb parlament kokku, ilma et selleks oleks vaja eraldi kutset, iga aasta märtsi teisel teisipäeval . Parlament otsustab ise istungjärgu katkestuste kestuse.
2. Lisaks tuleb parlament kokku, ilma et selleks oleks vaja eraldi kutset, esimesel teisipäeval pärast ühe kuu möödumist 20. septembri 1976. aasta akti artikli 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõpust.	2. Lisaks tuleb parlament kokku, ilma et selleks oleks vaja eraldi kutset, esimesel teisipäeval pärast ühe kuu möödumist 20. septembri 1976. aasta akti artikli 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõpust.
3. Esimeeste konverents võib põhjendatud otsusega muuta lõike 1 alusel määratud katkestuste kestust vähemalt kaks nädalat enne istungjärgu jätkumise kuupäeva, mille parlament on varem kindlaks määranud; istungjärgu jätkumise kuupäeva ei tohi edasi lükata rohkem kui kahe nädala võrra.	3. Esimeeste konverents võib põhjendatud otsusega muuta lõike 1 alusel määratud katkestuste kestust vähemalt kaks nädalat enne istungjärgu jätkumise kuupäeva, mille parlament on varem kindlaks määranud; istungjärgu jätkumise kuupäeva ei tohi edasi lükata rohkem kui kahe nädala võrra.
4. Erandkorras kutsub president pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga parlamendi kokku kas parlamendi koosseisu enamuse, Euroopa Komisjoni või nõukogu taotlusel.	4. Erandkorras kutsub president pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga parlamendi kokku kas parlamendi koosseisu enamuse, Euroopa Komisjoni või nõukogu taotlusel.
President võib esimeeste konverentsi heakskiidul parlamendi erandkorras kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel.	President võib esimeeste konverentsi heakskiidul parlamendi erandkorras kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel.

Muudatusettepanek 170

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 148

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 148	Artikkel 148
Parlamendiliikmete osavõtt istungitest	Parlamendiliikmete osavõtt istungitest
1. Igal istungil pannakse välja kohalolijate nimekiri, millesse parlamendiliikmed annavad allkirja.	1. Igal istungil pannakse välja kohalolijate nimekiri, millesse parlamendiliikmed annavad allkirja.
2. Kohalviibijana kantakse iga istungi protokolli kohalviibinud parlamendiliikmete nimed vastavalt kohalolijate nimekirjale. Vabandataval põhjusel puudujana kantakse iga istungi protokolli nende parlamendiliikmete nimed, kelle puudumist peab parlamendi president põhjendatuks.	2. Kohalolijate nimekirja kantud parlamendiliikmete nimed kantakse iga istungi protokolli kui „kohalviibijad“. Puuduvate parlamendiliikmete nimed, kelle puudumist peab parlamendi president põhjendatuks , kantakse iga istungi protokolli kui „vabandataval põhjusel puudujad“ .

Muudatusettepanek 171

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 149

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 149	Artikkel 149
Päevakorra projekt	Päevakorra projekt
1. Enne iga osaistungjärgu algust koostab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituste alusel päevakorra projekti , milles võetakse arvesse artiklis 37 osutatud eelnevalt kokku lepitud Euroopa Komisjoni tööprogrammi .	1. Enne iga osaistungjärgu algust koostab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituste alusel päevakorra projekti.
Euroopa Komisjon ja nõukogu võivad presidendi kutsel osaleda esimeeste konverentsi nõupidamistel, millel käsitletakse päevakorra projekti.	Euroopa Komisjon ja nõukogu võivad presidendi kutsel osaleda esimeeste konverentsi nõupidamistel, millel käsitletakse päevakorra projekti.
2. Päevakorra projektis võib ära märkida arutusele tulevate küsimuste hääletusele panemise ajad.	2. Päevakorra projektis võib ära märkida arutusele tulevate küsimuste hääletusele panemise ajad.
3. Artikli 135 alusel võib päevakorra projektis ette näha ühe või kaks ajavahemikku kogukestusega mitte üle 60 minuti inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutamiseks.
4. Lõplik päevakorra projekt tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks hiljemalt kolm tundi enne osaistungjärgu algust.	4. Lõplik päevakorra projekt tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks hiljemalt kolm tundi enne osaistungjärgu algust.

Muudatusettepanek 172

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 150

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 150	Artikkel 150
Menetlus täiskogul ilma muudatusettepanekute ja aruteluta	Menetlus täiskogul ilma muudatusettepanekute ja aruteluta
1. Kõik seadusandlikud ettepanekud (esimesel lugemisel) ja muud kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekud , mille parlamendikomisjon võtab vastu vähem kui kümnendiku vastava komisjoni liikmete vastuhäältega, kantakse parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti hääletuseks muudatusettepanekuteta.	1. Raport , mille parlamendikomisjon on võtnud vastu vähem kui ühe kümnendiku vastava komisjoni liikmete vastuhäältega, kantakse parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti hääletuseks muudatusettepanekuteta.
Sellise päevakorrapunkti üle toimub üks hääletus, välja arvatud juhul, kui enne lõpliku päevakorra projekti koostamist on fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest palunud kirjalikult luba esitada kõnealuse õigusakti kohta muudatusettepanekuid; sellisel juhul määrab president kindlaks muudatusettepanekute esitamise tähtaja.	Sellise päevakorrapunkti üle toimub üks hääletus, välja arvatud juhul, kui enne lõpliku päevakorra projekti koostamist on fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest palunud kirjalikult luba esitada kõnealuse õigusakti kohta muudatusettepanekuid; sellisel juhul määrab president kindlaks muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
2. Punktides, mis on lõplikku päevakorra projekti kantud hääletuseks ilma muudatusettepanekuteta, istungil arutelu ei toimu, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab osaistungjärgu alguses päevakorra kinnitamisel esimeeste konverentsi ettepanekul teisiti või kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava taotluse.	2. Punktides, mis on lõplikku päevakorra projekti kantud hääletuseks ilma muudatusettepanekuteta, istungil arutelu ei toimu, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab osaistungjärgu alguses päevakorra kinnitamisel esimeeste konverentsi ettepanekul teisiti või kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava taotluse.
3. Osaistungjärgu lõpliku päevakorra projekti koostamisel võib esimeeste konverents teha ettepaneku võtta päevakorda veel punkte menetlemiseks ilma muudatusettepanekute ja aruteluta. Parlament ei tohi võtta sellist ettepanekut päevakorra kinnitamisel vastu, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust väljendanud sellele kirjalikult vastuseisu.	3. Osaistungjärgu lõpliku päevakorra projekti koostamisel võib esimeeste konverents teha ettepaneku võtta päevakorda veel punkte menetlemiseks ilma muudatusettepanekute ja aruteluta. Parlament ei tohi võtta sellist ettepanekut päevakorra kinnitamisel vastu, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust väljendanud sellele kirjalikult vastuseisu.
4. Kui päevakorrapunkt pannakse hääletusele ilma aruteluta, võib raportöör või vastutava komisjoni esimees esineda vahetult enne hääletamist kuni kaheminutilise avaldusega.	4. Kui päevakorrapunkt pannakse hääletusele ilma aruteluta, võib raportöör või vastutava komisjoni esimees esineda vahetult enne hääletamist kuni kaheminutilise avaldusega.

Muudatusettepanek 173

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 152

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 152	Artikkel 149a
Päevakorra kinnitamine ja muutmine	Päevakorra kinnitamine ja muutmine
1. Iga osaistungjärgu alguses teeb parlament otsuse lõpliku päevakorra projekti kohta. Muudatusettepanekuid võivad esitada parlamendikomisjonid, fraktsioonid või vähemalt 40 parlamendiliiget. Muudatusettepanekud tuleb esitada presidendile hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust. President võib anda sõna ettepaneku esitajale , ühele sõnavõtjale ettepaneku poolt ja ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu; sõnavõtu pikkus on kuni üks minut.	1. Iga osaistungjärgu alguses võtab parlament vastu päevakorra . Lõplikule päevakorra projektile võivad muudatusettepanekuid esitada parlamendikomisjonid, fraktsioonid või vähemalt 40 parlamendiliiget. Muudatusettepanekud tuleb esitada presidendile hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust. President võib anda sõna ettepaneku esitajale ja ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu; sõnavõtu pikkus on kuni üks minut.
2. Pärast kinnitamist ei ole päevakorda enam võimalik muuta, välja arvatud artiklite 154 ja 187–191 kohaldamisel või presidendi ettepanekul.	2. Pärast kinnitamist ei ole päevakorda enam võimalik muuta, välja arvatud artiklite 154 ja 187–191 kohaldamisel või presidendi ettepanekul.
Kui menetlusega seotud päevakorra muutmise ettepanek lükatakse tagasi, ei saa seda sama osaistungjärgu jooksul enam esitada.	Kui menetlusega seotud päevakorra muutmise ettepanek lükatakse tagasi, ei saa seda sama osaistungjärgu jooksul enam esitada.
3. Enne istungi lõppenuks kuulutamist teatab president parlamendile järgmise istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja päevakorra.	3. Enne istungi lõppenuks kuulutamist teatab president parlamendile järgmise istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja päevakorra.
	See artikkel paigutatakse kohe artikli 149 järele, kuna puudutab päevakorra projekte.

Muudatusettepanek 174

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 153 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 153a
	Temaatiline arutelu fraktsiooni taotlusel
	1. Iga osaistungjärgu päevakorra projektis eraldatakse üks või kaks vähemalt ühetunnist perioodi aruteluks Euroopa Liidu poliitika jaoks olulisel teemal.
	2. Igal fraktsioonil on õigus esitada oma valitud teema vähemalt üheks niisuguseks aruteluks aastas. Esimeeste konverents tagab, et see õigus jaguneb fraktsioonide vahel jooksva aasta vältel õiglaselt.
	3. Fraktsioonid esitavad oma valitud teema presidendile kirjalikult enne seda, kui esimeeste konverents koostab lõpliku päevakorra projekti. Järgitakse täielikult artikli 38 lõiget 1, mis puudutab Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 tunnustatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid ning selle artiklis 2 sätestatud väärtusi.
	4. Arutelu toimumise aja määrab kindlaks esimeeste konverents. Esimeeste konverents võib nelja viiendikku parlamendiliikmeid esindava enamusega otsustada fraktsiooni esitatud teema tagasi lükata.
	5. Arutelu juhatab sisse teema esitanud fraktsiooni esindaja. Sissejuhatuse järel jaotatakse kõneaega artikli 162 lõigete 4 ja 5 alusel.
	6. Arutelu lõpetatakse resolutsiooni vastu võtmata.

Muudatusettepanek 175

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 154

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 154	Artikkel 154
Kiireloomulisus	Kiireloomulisus
1. President, parlamendikomisjon, fraktsioon, vähemalt 40 parlamendiliiget, Euroopa Komisjon või nõukogu võivad esitada parlamendile taotluse käsitleda ettepanekut kiireloomulisena, kui ettepaneku osas konsulteeritakse parlamendiga artikli 47 lõike 1 alusel. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud.	1. President, parlamendikomisjon, fraktsioon, vähemalt 40 parlamendiliiget, Euroopa Komisjon või nõukogu võivad esitada parlamendile taotluse käsitleda ettepanekut kiireloomulisena, kui ettepanek on esitatud parlamendile artikli 47 lõike 1 alusel. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud.
2. Kui presidendile on esitatud taotlus kiireloomulise arutelu korraldamiseks, teavitab ta sellest parlamenti. Taotlus pannakse hääletusele selle istungi alguses, mis järgneb istungile, millel president parlamenti taotlusest teavitas, tingimusel et ettepanek, mida taotlus käsitleb, on ametlikes keeltes välja jagatud. Kui ühe ja sama teema käsitlemiseks on esitatud mitu kiireloomulise arutelu taotlust, kehtib otsus taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta kõikide vastava teema käsitlemiseks esitatud taotluste suhtes.	2. Kui presidendile on esitatud taotlus kiireloomulise arutelu korraldamiseks, teavitab ta sellest parlamenti. Taotlus pannakse hääletusele selle istungi alguses, mis järgneb istungile, millel president parlamenti taotlusest teavitas, tingimusel et ettepanek, mida taotlus käsitleb, on ametlikes keeltes välja jagatud. Kui ühe ja sama teema käsitlemiseks on esitatud mitu kiireloomulise arutelu taotlust, kehtib otsus taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta kõikide vastava teema käsitlemiseks esitatud taotluste suhtes.
3. Enne hääletust võivad kuni kolmeks minutiks sõna saada ainult taotluse esitaja, üks sõnavõtja taotluse poolt, üks sõnavõtja taotluse vastu ning vastutava komisjoni esimees ja/või raportöör.	3. Enne hääletust võivad sõna saada ainult taotluse esitaja, üks sõnavõtja taotluse vastu ning vastutava komisjoni esimees ja/või raportöör , igaüks kuni kolmeks minutiks .
4. Kiireloomulistena käsitletavad küsimused võetakse päevakorda eelisjärjekorras. President määrab kindlaks arutelu ja hääletuse toimumise aja.	4. Kiireloomulistena käsitletavad küsimused võetakse päevakorda eelisjärjekorras. President määrab kindlaks arutelu ja hääletuse toimumise aja.
5. Kiireloomuline arutelu võib toimuda ilma raportita või erandkorras vastutava komisjoni suulise ettekande alusel.	5. Kiireloomuline menetlus võib toimuda ilma raportita või erandkorras vastutava komisjoni suulise ettekande alusel.
	Kui kasutatakse kiireloomulist menetlust ja toimuvad institutsioonidevahelised läbirääkimised, ei kohaldata artikleid 73 ja 73a. Artiklit 73d kohaldatakse vajalike muudatustega.

Muudatusettepanek 176

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 156

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 156	Artikkel 156
Tähtajad	Tähtajad
Teksti arutelu ja hääletus võib toimuda ainult juhul, kui tekst on vähemalt 24 tundi varem välja jagatud , välja arvatud artiklites 135 ja 154 osutatud kiireloomulistel juhtudel.	Teksti arutelu ja hääletus võib toimuda ainult juhul, kui tekst on vähemalt 24 tundi varem kättesaadavaks tehtud , välja arvatud artiklites 135 ja 154 osutatud kiireloomulistel juhtudel.

Muudatusettepanek 177

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 157

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 157	Artikkel 157
Pääs istungisaali	Pääs istungisaali
1. Õigus istungisaali siseneda on üksnes parlamendi, Euroopa Komisjoni ja nõukogu liikmetel, parlamendi peasekretäril, istungisaalis töökohustusi täitval personalil , Euroopa Liidu ekspertidel ja ametnikel .	1. Õigus istungisaali siseneda on üksnes parlamendi, Euroopa Komisjoni ja nõukogu liikmetel, parlamendi peasekretäril, istungisaalis töökohustusi täitval personalil ja kõikidel presidendi kutsutud isikutel .
2. Rõdule lubatakse üksnes isikud, kellel on parlamendi presidendi või peasekretäri nõuetekohaselt väljastatud sissepääsuluba.	2. Rõdule lubatakse üksnes isikud, kellel on parlamendi presidendi või peasekretäri nõuetekohaselt väljastatud sissepääsuluba.
3. Rõdule lubatud külastajad peavad istuma ja olema vaikselt. Kui külastaja väljendab kärarikkalt heakskiitu või rahulolematust, saadavad saaliteenindajad ta viivitamatult välja.	3. Rõdule lubatud külastajad peavad istuma ja olema vaikselt. Kui külastaja väljendab kärarikkalt heakskiitu või rahulolematust, saadavad saaliteenindajad ta viivitamatult välja.

Muudatusettepanek 178

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 158

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 158	Artikkel 158
Keeled	Keeled
1. Kõik parlamendi dokumendid koostatakse ametlikes keeltes.	1. Kõik parlamendi dokumendid koostatakse ametlikes keeltes.
2. Igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles. Sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse ja kõikidesse muudesse keeltesse, mida juhatus vajalikuks peab.	2. Igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles. Sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse ja kõikidesse muudesse keeltesse, mida juhatus vajalikuks peab.
3. Parlamendikomisjonide ja delegatsioonide koosolekutel toimub sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad ja mille tõlget taotlevad asjaomase parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed või asendusliikmed.	3. Parlamendikomisjonide ja delegatsioonide koosolekutel toimub sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad ja mille tõlget taotlevad asjaomase parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed või asendusliikmed.
4. Väljaspool tavapärast töökohta toimuvatel parlamendikomisjoni või delegatsiooni koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed, kes on koosolekust osavõttu kinnitanud. Parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmete nõusolekul võib nimetatud sätet kohaldada erandjuhtudel paindlikumalt. Lahkarvamuse korral otsustab parlamendi juhatus .	4. Väljaspool tavapärast töökohta toimuvatel parlamendikomisjoni või delegatsiooni koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed, kes on koosolekust osavõttu kinnitanud. Seda sätet võib erandjuhtudel kohaldada paindlikumalt. Juhatus võtab vastu vajalikud sätted .
Kui pärast hääletustulemuse väljakuulutamist selgub, et tekstide sõnastus ei lange eri keeltes kokku, otsustab president artikli 184 lõike 5 alusel, kas väljakuulutatud hääletustulemus on kehtiv. Hääletustulemuse kehtivaks tunnistamise korral otsustab president, millises keeles esitatud teksti versioon loetakse vastuvõetuks. Vastuvõetud ametliku versioonina ei käsitleta alati teksti originaalversiooni, kuna võib tekkida olukord, kus kõik tõlked erinevad originaalversioonist.
	4a. Kui hääletustulemus on välja kuulutatud, teeb president otsuse taotluste kohta, mis puudutavad keeleversioonide väidetavaid lahknevusi.

Muudatusettepanek 179

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 159

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 159	Artikkel 159
Üleminekukord	Üleminekukord
1. Kuni parlamendi kaheksanda ametiaja lõpuni (20) kestva üleminekuaja lõpuni on kõrvalekalded artiklist 158 lubatud, kui ametliku keele jaoks ei ole asjakohastele abinõudele vaatamata piisavalt tõlke või tõlkijaid.	1. Kuni parlamendi kaheksanda ametiaja lõpuni (20) kestva üleminekuaja lõpuni on kõrvalekalded artiklist 158 lubatud, kui ametliku keele jaoks ei ole asjakohastele abinõudele vaatamata piisavalt tõlke või tõlkijaid.
2. Juhatus teeb peasekretäri ettepanekul iga sellise ametliku keele puhul kindlaks lõikes 1 osutatud asjaolude olemasolu ja vaatab otsuse iga poole aasta järel peasekretäri eduaruande alusel üle. Juhatus võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.	2. Juhatus teeb peasekretäri ettepanekul , võttes arvesse lõikes 3 osutatud korda, iga sellise ametliku keele puhul kindlaks lõikes 1 osutatud asjaolude olemasolu ja vaatab otsuse iga poole aasta järel peasekretäri eduaruande alusel üle. Juhatus võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.
3. Kohaldatakse nõukogu poolt aluslepingute alusel vastu võetud ajutisi erisätteid õigusaktide koostamise kohta , välja arvatud määrused, mida võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt .	3. Kohaldatakse nõukogu poolt aluslepingute alusel vastu võetud ajutisi erisätteid õigusaktide koostamise kohta.
4. Juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib Euroopa Parlament igal ajal otsustada tunnistada käesolev artikkel varem kehtetuks või lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel pikendada seda tähtaega.	4. Juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib Euroopa Parlament igal ajal otsustada tunnistada käesolev artikkel varem kehtetuks või lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel pikendada seda tähtaega.

Muudatusettepanek 180

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 160

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 160	Artikkel 160
Dokumentide väljajagamine	Dokumentide väljajagamine
Parlamendi arutelude ja otsuste aluseks olevad dokumendid trükitakse ning jagatakse parlamendiliikmetele . Dokumentide nimekiri avaldatakse parlamendi istungi protokollis .	Parlamendi arutelude ja otsuste aluseks olevad dokumendid tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks .
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, on parlamendiliikmetel ja fraktsioonidel vahetu juurdepääs Euroopa Parlamendi sisemisele arvutivõrgule, mille kaudu on kättesaadavad ettevalmistavad mittekonfidentsiaalsed dokumendid (raporti projekt, soovituse projekt, arvamuse projekt, töödokument ja parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekud).	Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, on parlamendiliikmetel ja fraktsioonidel vahetu juurdepääs Euroopa Parlamendi sisemisele arvutivõrgule, mille kaudu on kättesaadavad ettevalmistavad mittekonfidentsiaalsed dokumendid (raporti projekt, soovituse projekt, arvamuse projekt, töödokument ja parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekud).

Muudatusettepanek 181

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 162

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 162

Kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekiri

1. Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament teeb ettepaneku kohta otsuse ilma aruteluta.

2. Parlamendiliige võib sõna võtta ainult siis, kui president annab selleks loa. Sõnavõtt peetakse oma kohalt, pöördudes presidendi poole. Kui sõnavõtja kaldub teemast kõrvale, kutsub president teda korrale.

3. President võib arutelu esimeseks osaks koostada sõnavõtjate nimekirja, millesse kantakse fraktsioonide suuruse järjekorras üks või mitu vooru sõnavõtjaid igast sõna võtta soovivast fraktsioonist ja üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige .

4. Kõneaja eraldamisel arutelu selles osas lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

a)	üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;

a)	üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;

b)	teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;

b)	teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;

c)	fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku vastavalt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatavale kõneajale.

c)	fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku vastavalt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatavale kõneajale;

ca)	täiskogu istungil võetakse kõneaja eraldamisel arvesse asjaolu, et puuetega parlamendiliikmed võivad vajada rohkem aega.

5. Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorrapunkti jaoks, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas neile eraldatud kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President tagab kõneajast kinnipidamise.

6. Arutelu ülejäänud aega eelnevalt ei jaotata. Selle asemel palub president parlamendiliikmetel sõna võtta üldjuhul kuni ühe minuti jooksul. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad sõna eri poliitiliste vaadete ja eri liikmesriikide esindajad.

6. Arutelu ülejäänud aega eelnevalt ei jaotata. Selle asemel võib president paluda parlamendiliikmetel sõna võtta üldjuhul kuni ühe minuti jooksul. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad sõna eri poliitiliste vaadete ja eri liikmesriikide esindajad.

7. Vastava taotluse korral võib sõnavõtu eesõiguse anda vastutava komisjoni esimehele või raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsiooni esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.

7. Vastava taotluse korral võib president sõnavõtu eesõiguse anda vastutava komisjoni esimehele või raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsiooni esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.

8. Kui sõnavõtja on sellega nõus ja president on veendunud, et see ei häiri arutelu kulgu, võib president anda sõna parlamendiliikmele, kes sinist kaarti tõstes annab märku soovist esitada teise parlamendiliikme sõnavõtu ajal talle kuni poole minuti pikkune küsimus.

8. Kui sõnavõtja on sellega nõus ja president on veendunud, et see ei häiri arutelu kulgu ega tekita edasise siniste kaartide kasutamise abil esitatud küsimustega fraktsioonide vahel suurt ebavõrdsust sõna saanud parlamendiliikmete osas , võib president anda sõna parlamendiliikmele, kes sinist kaarti tõstes annab märku soovist esitada teise parlamendiliikme sõnavõtu ajal talle kuni poole minuti pikkune küsimus , mis puudutab sõnavõtus öeldut .

9. Parlamendiliikme sõnavõtt istungi protokolli, menetlusega seotud ettepanekute, lõpliku päevakorra projekti või päevakorra muutmise teemal ei tohi kesta kauem kui üks minut.

10. Ilma et see piiraks presidendi muid volitusi distsiplinaarküsimustes, võib president lasta istungi arutelude stenogrammist kustutada nende parlamendiliikmete sõnavõtud, kellele ta ei ole sõna andnud või kes on ületanud neile eraldatud kõneaega.

11. Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on raportit tutvustanud. Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad uuesti sõna võtta, eelkõige selleks, et vastata parlamendiliikmete sõnavõttudele.

12. Parlamendiliige, kes arutelul sõna ei võtnud, võib ühe korra osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse arutelu stenogrammile.

13. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 230 kohaldamist , püüab president jõuda Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga kokkuleppele nendele kõneaja eraldamise osas.

13. Võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 230, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga kokkuleppele nendele kõneaja eraldamise osas.

Muudatusettepanek 182

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 164 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 164a
	Parlamendi töö takistamise vältimine
	Presidendil on õigus lõpetada liigsed sõnavõtud kodukorrale viitamiseks, menetlusega seotud ettepanekud, sõnavõtud hääletuse kohta selgituste andmiseks ning eraldi, osade kaupa või nimelise hääletuse taotlemiseks, kui president on veendunud, et nende sõnavõttude või taotlustega soovitakse sihilikult takistada ja takistatakse pikaajaliselt ning oluliselt parlamendi tööd või parlamendiliikmete õiguste teostamist.
	(3. peatükis „Istungite läbiviimise üldine kord“)

Muudatusettepanek 183

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 165

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 165	Artikkel 165
Viivitamatult rakendatavad meetmed	Viivitamatult rakendatavad meetmed
1. President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes takistab istungi nõuetekohast läbiviimist või kelle käitumine ei ole kooskõlas artikli 11 vastavate sätetega.	1. President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes takistab istungi nõuetekohast läbiviimist või kelle käitumine ei ole kooskõlas artikli 11 vastavate sätetega.
2. Kui korrarikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme veel kord korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus.	2. Kui korrarikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme veel kord korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus.
3. Korrarikkumise jätkumisel või järgmise korrarikkumise korral võib president korrarikkujale sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Tõsiste korrarikkumiste korral võib president viimatinimetatud meedet kasutada viivitamatult ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest.	3. Korrarikkumise jätkumisel või järgmise korrarikkumise korral võib president korrarikkujale sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Tõsiste korrarikkumiste korral võib president viimatinimetatud meedet kasutada viivitamatult ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest.
4. Arutelude jätkumist ohustava korrarikkumise korral katkestab president korra taastamiseks istungi kindlaksmääratud ajaks või lõpetab istungi. Kui presidendil ei ole võimalik end kuuldavaks teha, lahkub ta presidenditoolilt ja sellega on istung katkestatud. Istungi jätkamiseks kutsub president parlamendiliikmed uuesti kokku.	4. Arutelude jätkumist ohustava korrarikkumise korral katkestab president korra taastamiseks istungi kindlaksmääratud ajaks või lõpetab istungi. Kui presidendil ei ole võimalik end kuuldavaks teha, lahkub ta presidenditoolilt ja sellega on istung katkestatud. Istungi jätkamiseks kutsub president parlamendiliikmed uuesti kokku.
	4a. Parlamendiliikme laimava, rassistliku või ksenofoobse keelekasutuse või käitumise korral võib president otsustada istungi otseülekande katkestada.
	4b. President võib otsustada kustutada istungi audiovisuaalsest salvestisest parlamendiliikme sõnavõtu osad, mis sisaldavad laimavaid, rassistlikke või ksenofoobseid väljendeid.
	Otsus jõustub viivitamata. Juhatus peab otsuse siiski kinnitama hiljemalt nelja nädala jooksul või kui selle aja jooksul juhatuse koosolekut ei toimu, siis järgmisel koosolekul.
5. Lõigetes 1–4 sätestatud volitused antakse vajalike muudatustega parlamendi organite, komisjonide ja delegatsioonide istungite või koosolekute juhatajatele vastavalt kodukorras sätestatud korrale.	5. Lõigetes 1–4 b sätestatud volitused antakse vajalike muudatustega parlamendi organite, komisjonide ja delegatsioonide istungite või koosolekute juhatajatele vastavalt kodukorras sätestatud korrale.
6. Arvestades parlamendiliikmete käitumisreeglite rikkumise tõsidust, võib istungi juhataja vajaduse korral esitada presidendile taotluse rakendada artiklit 166 hiljemalt järgmisel osaistungjärgul või asjaomase organi, komisjoni või delegatsiooni järgmisel istungil või koosolekul.	6. Arvestades parlamendiliikmete käitumisreeglite rikkumise tõsidust, võib istungi juhataja vajaduse korral esitada presidendile taotluse rakendada artiklit 166 hiljemalt järgmisel osaistungjärgul või asjaomase organi, komisjoni või delegatsiooni järgmisel istungil või koosolekul.

Muudatusettepanek 184

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 166

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 166

Sanktsioonid

1. Kui parlamendiliige sooritab väga tõsise korrarikkumise või häirib parlamendi tööd, rikkudes artiklis 11 sätestatud põhimõtteid, võtab president pärast parlamendiliikme ärakuulamist vastu põhjendatud otsuse asjakohase sanktsiooni rakendamise kohta ning teatab enne otsuse teatavakstegemist täiskogul sellest asjaomasele parlamendiliikmele ning nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub .

1. Kui parlamendiliige sooritab tõsise korrarikkumise või häirib parlamendi tööd, rikkudes artiklis 11 sätestatud põhimõtteid, võtab president vastu põhjendatud otsuse asjakohase sanktsiooni rakendamise kohta.

Enne otsuse vastuvõtmist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. Erandjuhtudel võib president korraldada asjaomase parlamendiliikme suulise kuulamise.

Parlamendiliiget teavitatakse otsusest tähitud kirjaga või kiireloomulistel juhtudel parlamendi saaliteenindajate kaudu.

Pärast parlamendiliikme teavitamist teeb president parlamendiliikmele määratud sanktsiooni parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub.

Kui sanktsioon on lõplik, avaldatakse see nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb ametiaja lõpuni.

2. Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle raskusastet , lähtudes kodukorrale lisatud suunistest (21).

2. Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle raskusastet.

Tuleb vahet teha nähtaval käitumisel, mis on sallitav, kui see ei ole solvav, laimav, rassistlik ega ksenofoobne ja jääb mõistlikesse piiridesse, ning käitumisel, mis aktiivselt häirib parlamendi tegevust.

3. Sanktsioon võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest:

noomitus;

b)	päevaraha õigusest ilmajätmine kaheks kuni kümneks päevaks;

b)	päevaraha õigusest ilmajätmine kaheks kuni kolmekümneks päevaks;

ajutine täielik või osaline kõrvaldamine parlamendi tegevusest kaheks kuni kümneks parlamendi või selle organi, komisjoni või delegatsiooni järjestikuseks koosolekupäevaks, ilma et see piiraks õigust hääletada täiskogu istungil, tingimusel et sellisel juhul peetakse käitumisreeglitest rangelt kinni;

c)	ajutine täielik või osaline kõrvaldamine parlamendi tegevusest kaheks kuni kolmekümneks parlamendi või selle organi, komisjoni või delegatsiooni koosolekupäevaks, ilma et see piiraks õigust hääletada täiskogu istungil, tingimusel et sellisel juhul peetakse käitumisreeglitest rangelt kinni;

d)	ettepaneku esitamine esimeeste konverentsile vastavalt artiklile 21 katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis.

da)	kuni aastane keeld esindada parlamenti parlamentidevahelises delegatsioonis, parlamentidevahelisel konverentsil või mis tahes institutsioonidevahelisel foorumil;

db)	konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise korral kuni aastane juurepääsupiirang konfidentsiaalsele või salastatud teabele.

3a. Lõigetes 3b–db sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 165 lõike 3 alusel võetud meetmeid.

3b. President võib lisaks esitada esimeeste konverentsile ettepaneku vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis.

Muudatusettepanek 185

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 167

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 167	Artikkel 167
Sisemine edasikaebamine	Sisemine edasikaebamine
Parlamendiliige võib kahe nädala jooksul alates presidendi kehtestatud sanktsioonist teatamisest esitada juhatusele sisemise apellatsioonikaebuse, mis toob kaasa sanktsiooni kohaldamise peatamise. Juhatus võib nelja nädala jooksul pärast apellatsioonikaebuse esitamist sanktsiooni tühistada, kinnitada või seda leevendada , ilma et see piiraks parlamendiliikme õigust esitada parlamendiväline apellatsioonikaebus. Kui juhatus nimetatud ajavahemiku jooksul otsust ei tee, loetakse sanktsioon kehtetuks.	Parlamendiliige võib kahe nädala jooksul alates artikli 166 lõigete 1–3a kohaselt presidendi kehtestatud sanktsioonist teatamisest esitada juhatusele sisemise apellatsioonikaebuse, mis toob kaasa sanktsiooni kohaldamise peatamise. Juhatus võib nelja nädala jooksul pärast apellatsioonikaebuse esitamist või kui sel ajavahemikul koosolekut ei toimu, siis järgmisel koosolekul sanktsiooni tühistada, kinnitada või seda muuta , ilma et see piiraks parlamendiliikme õigust esitada parlamendiväline apellatsioonikaebus. Kui juhatus nimetatud ajavahemiku jooksul otsust ei tee, loetakse sanktsioon kehtetuks.

Muudatusettepanek 186

Euroopa Parlamendi kodukord

VII osa – 5. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
KVOORUM JA HÄÄLETAMINE	KVOORUM , MUUDATUSETTEPANEKUD JA HÄÄLETAMINE

Muudatusettepanek 187

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 168

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 168	Artikkel 168
Kvoorum	Kvoorum
1. Parlament võib pidada arutelusid ning kinnitada päevakorra ja protokolli kohalolevate parlamendiliikmete arvust sõltumata.	1. Parlament võib pidada arutelusid ning kinnitada päevakorra ja protokolli kohalolevate parlamendiliikmete arvust sõltumata.
2. Kvoorum saavutatakse, kui istungisaalis on kohal kolmandik parlamendi koosseisust.	2. Kvoorum saavutatakse, kui istungisaalis on kohal kolmandik parlamendi koosseisust.
3. Hääletustulemus on kehtiv hääletajate arvust olenemata, välja arvatud juhul, kui president kontrollib vähemalt 40 parlamendiliikme poolt enne hääletuse algust esitatud taotluse alusel kvoorumit ja tuvastab hääletuse ajal , et kvoorum puudub. Kui hääletustulemus näitab , et kvoorum puudub, lisatakse hääletus järgmise istungi päevakorda.	3. Hääletustulemus on kehtiv hääletajate arvust olenemata, välja arvatud juhul, kui president kontrollib vähemalt 40 parlamendiliikme poolt enne hääletuse algust esitatud taotluse alusel kvoorumit ja tuvastab, et kvoorum puudub. Kui kvoorumi saavutamiseks vajalikku arvu parlamendiliikmeid ei ole kohal, teatab president , et kvoorum puudub, ja hääletus lisatakse järgmise istungi päevakorda.
Taotluse kvoorumi kontrollimiseks peab esitama vähemalt 40 parlamendiliiget. Fraktsiooni esitatud taotlust vastu ei võeta.
Hääletustulemuse kindlakstegemisel tuleb vastavalt lõikele 2 arvesse võtta kõiki istungisaalis viibivaid parlamendiliikmeid ja vastavalt lõikele 4 kõiki parlamendiliikmeid , kes taotlesid kvoorumi kontrollimist. Elektroonilist hääletussüsteemi sel puhul kasutada ei saa. Istungisaali uste sulgemine ei ole lubatud.	Elektroonilist hääletussüsteemi võib kasutada, et kontrollida künnist (40 parlamendiliiget) , kuid kvoorumi kontrollimiseks seda kasutada ei saa. Istungisaali uste sulgemine ei ole lubatud.
Kui kvoorumi saavutamiseks vajalik arv parlamendiliikmeid ei ole kohal, ei kuuluta president hääletustulemusi välja, vaid teatab, et kvoorum puudub.
Lõike 3 viimast lauset kohaldatakse ainult sisuliste küsimuste hääletamise korral, mitte menetlusega seotud ettepanekute hääletamise korral.
4. Parlamendiliikmed, kes taotlesid kvoorumi kontrollimist, loetakse lõike 2 tähenduses kohalolijateks isegi juhul, kui nad enam istungisaalis ei viibi .	4. Parlamendiliikmed, kes taotlevad kvoorumi kontrollimist, peavad taotluse esitamise ajal istungisaalis kohal olema ning nad loetakse kohaolijateks lõigete 2 ja 3 tähenduses isegi juhul, kui nad istungisaalist lahkuvad .
Parlamendiliikmed, kes taotlesid kvoorumi kontrollimist, peavad viibima taotluse esitamise ajal istungisaalis.
5. Kui kohal on vähem kui 40 parlamendiliiget, võib president teha otsuse kvoorumi puudumise kohta.	5. Kui kohal on vähem kui 40 parlamendiliiget, võib president teha otsuse kvoorumi puudumise kohta.

Muudatusettepanek 188

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 168 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 168a

Künnised

1. Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid, kui ei ole märgitud teisiti:

a)	madal künnis – üks kahekümnendik parlamendiliikmetest või fraktsioon;

b)	keskmine künnis – üks kümnendik parlamendiliikmetest; kümnendiku võivad moodustada ühe või mitme fraktsiooni liikmed või üksikliikmed, või mõlema kombinatsioon;

c)	kõrge künnis – üks viiendik parlamendiliikmetest; viiendiku võivad moodustada ühe või mitme fraktsiooni liikmed või üksikliikmed, või mõlema kombinatsioon.

2. Kui on vaja parlamendiliikme allkirja, et teha kindlaks, kas vajalik künnis on saavutatud, võib allkirja anda kas käsitsi või elektrooniliselt, parlamendi elektroonilise allkirjastamise süsteemi kaudu. Parlamendiliige võib ettenähtud tähtaja jooksul allkirja tagasi võtta, kuid ei või seda seejärel uuesti anda.

3. Kui künnise saavutamiseks on vaja fraktsiooni toetust, tegutseb fraktsioon oma esimehe kaudu või esimehe poolt selleks määratud isiku kaudu.

4. Keskmise või kõrge künnise kohaldamisel arvestatakse fraktsiooni toetust järgmiselt:

—	kui artiklit, milles on sätestatud selline künnis, rakendatakse istungi või koosoleku käigus: kõik toetavasse fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmed on füüsiliselt kohal;

—	muudel juhtudel: kõik toetavasse fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmed

Muudatusettepanek 189

Euroopa Parlamendi kodukord

Horisontaalsed küsimused

Kehtiv tekst

Horisontaalsed küsimused

Artiklite ja muudatusettepanekute horisontaalne vastavusse viimine artiklis 168a sätestatud künniste uute määratlustega

Järgmistes artiklites või järgmisi artikleid käsitlevates muudatusettepanekutes asendatakse väljend „fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget“ selle kõikides grammatilistes vormides väljendiga „fraktsioon või vähemalt madalale künnisele vastav arv parlamendiliikmeid“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

Artikli 15 lõige 1

Artikli 38 lõige 2

Artikli 38a lõige 1 (uus)

Artikli 59 lõike 1 esimene lõik

Artikli 59 lõike 1 neljas lõik (uus)

Artikli 59 lõike 1a esimene lõik (uus)

Artikli 59 lõike 1b neljas lõik (uus)

Artikli 59 lõike 1b viies lõik (uus)

Artikli 63 lõige 4

Artikli 67a lõike 1 esimene lõik (uus)

Artikli 67a lõike 2 esimene lõik (uus)

Artikli 67a lõike 4 esimene lõik (uus)

Artikli 69 lõige 1

Artikli 81 lõige 2

Artikli 88 lõike 1 teine lõik

Artikli 105 lõige 3

Artikli 105 lõike 6 kolmas taane

Artikli 106 lõike 4 punkti c teine lõik (uus)

Artikli 108 lõige 2

Artikli 108 lõige 4

Artikli 113 lõige 4a (uus)

Artikli 118 lõike 5 esimene lõik

Artikli 121 lõige 3

Artikli 122 lõige 3

Artikli 122a lõige 4 (uus)

Artikli 123 lõige 2

Artikli 128 lõike 1 esimene lõik

Artikli 135 lõige 1

Artikli 135 lõige 2

Artikli 137 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 138 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 150 lõige 2

Artikli 150 lõige 3

Artikli 152 lõige 1

Artikli 153 lõige 1

Artikli 154 lõige 1

Artikli 169 lõike 1 esimene lõik

Artikli 170 lõike 4 esimene lõik

Artikli 174 lõige 5

Artikli 174 lõige 6

Artikli 176 lõige 1

Artikli 180 lõige 1

Artikli 187 lõike 1 esimene lõik

Artikli 188 lõike 1 esimene lõik

Artikli 189 lõike 1 esimene lõik

Artikli 190 lõike 1 esimene lõik

Artikli 190 lõige 4

Artikli 226 lõige 4

Artikli 231 lõige 4

XVI lisa lõike 1 punkti c lõik 7

Artikli 88 lõikes 4 ja artikli 113 lõikes 4a asendatakse väljend „vähemalt 40 parlamendiliiget“ selle kõikides grammatilistes vormides väljendiga „fraktsioon või vähemalt madalale künnisele vastav arv parlamendiliikmeid“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

Artikli 50 lõikes 1 ja artikli 50 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse väljend „vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest“ selle kõikides grammatilistes vormides väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele künnisele komisjonis“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

Artikli 73a lõikes 2 ja artikli 150 lõike 1 teises lõigus asendatakse väljend „fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest“ selle kõikides grammatilistes vormides väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele künnisele“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

Artikli 210a lõikes 4 asendatakse väljend „kolm komisjoni liiget“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele künnisele komisjonis“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

C.	Artikli 15 lõikes 1 asendatakse väljend „vähemalt viiendik parlamendiliikmetest“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

Artikli 182 lõikes 2 ja artikli 180a lõikes 2 asendatakse väljend „vähemalt viiendik parlamendi koosseisust“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

Artikli 191 lõikes 1 asendatakse väljend „fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

Artikli 204 lõike 2 esimeses lõigus ja artikli 208 lõikes 2 asendatakse väljendid „kuuendik komisjoni liikmetest“ või „kuuendik selle liikmetest“ kõikides grammatilistes vormides väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele komisjonis“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

Artikli 208 lõikes 3 asendatakse väljend „veerand parlamendikomisjoni liikmetest“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele komisjonis“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

D.	Künniste horisontaalne vastavusse viimine ei mõjuta eespool loetletud kodukorra artiklite ja muudatusettepanekute vastuvõtmist, tagasilükkamist ega muutmist aspektides, mis ei ole künnistega seotud.

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek 190

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 169

Muudatusettepanek 191

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 170

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 170

Muudatusettepanekute vastuvõetavus

1. Muudatusettepanek ei ole vastuvõetav, kui:

1. Ilma et see piiraks artikli 52 lõikes 2 sätestatud lisatingimusi algatusraportitele ja artikli 69 lõiget 2 nõukogu seisukoha muudatusettepanekute kohta, ei ole muudatusettepanek vastuvõetav, kui:

a)	see ei puuduta otseselt teksti, mida soovitakse muuta;

a)	see ei puuduta otseselt teksti, mida soovitakse muuta;

b)	sellega taotletakse kogu teksti kustutamist või asendamist;

b)	sellega taotletakse kogu teksti kustutamist või asendamist;

c)	sellega taotletakse teksti enam kui ühe artikli või lõike (lõigu) muutmist. Käesolevat sätet ei kohaldata kompromissmuudatusettepanekute ega selliste muudatusettepanekute suhtes, mis taotlevad samas vormis samade sõnade muutmist kogu teksti ulatuses;

c)	sellega taotletakse teksti enam kui ühe artikli või lõike (lõigu) muutmist. Käesolevat sätet ei kohaldata kompromissmuudatusettepanekute ega selliste muudatusettepanekute suhtes, mis taotlevad samas vormis samade sõnade muutmist kogu teksti ulatuses;

ca)	sellega soovitakse muuta liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanekut; kohaldatakse artikli 103 lõike 3 teist lõiku vajalike muudatustega;

cb)	sellega soovitakse muuta liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepaneku selliseid osi, mis on ettepanekus muutmata kujul; kohaldatakse artikli 104 lõike 2 teist lõiku ja lõike 3 kolmandat lõiku vajalike muudatustega;

d)	selgub, et vähemalt ühes ametliku keele versioonis ei ole vaja muudatusettepanekus ettenähtud muudatust teha ; sellisel juhul püüab president koos asjaomaste isikutega leida probleemile sobiva keelelise lahenduse.

d)	selle eesmärk on ainult teksti keeleline korrektsus või terminoloogiline ühtsus keeles, milles muudatusettepanek esitati ; sellisel juhul püüab president koos asjaomaste isikutega leida probleemile sobiva keelelise lahenduse.

2. Muudatusettepanek langeb ära, kui see on vastuolus teksti kohta samal hääletusel vastu võetud otsusega.

3. Muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle otsustab president.

Presidendi lõike 3 alusel tehtav otsus muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta ei põhine üksnes käesoleva artikli lõigetel 1 ja 2 , vaid kodukorral tervikuna.

Lõike 3 alusel tehtav presidendi otsus muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta ei põhine üksnes käesoleva artikli lõikel 1, vaid kodukorral tervikuna.

4. Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, mille eesmärk on asendada parlamendikomisjoni raportis sisalduv muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanek.

Sellisel juhul ei või fraktsioon ega asjaomased parlamendiliikmed esitada muudatusettepanekuid vastutava komisjoni resolutsiooni ettepaneku kohta. Alternatiivne resolutsiooni ettepanek ei tohi olla pikem kui vastutava komisjoni esitatud ettepanek. See pannakse parlamendis muudatusettepanekuteta ühele hääletusele.

Artikli 123 lõiget 4 kohaldatakse vajalike muudatustega.

Artikli 123 lõikeid 4 ja 4 a resolutsiooni ühisettepanekute kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.

4a. Presidendi nõusolekul võib muudatusettepanekuid esitada erandkorras ka pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaega, kui tegemist on kompromissmuudatusettepanekutega või kui on esinenud tehnilisi probleeme. Selliste muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta teeb otsuse president. President peab saama nende hääletusele panemiseks parlamendi eelneva nõusoleku.

Kompromissmuudatusettepanekute puhul võib kohaldada järgmisi üldisi vastuvõetavuse kriteeriume:

—	kompromissmuudatusettepanekud puudutavad üldjuhul teksti neid osi, mille kohta on enne muudatusettepanekute esitamise tähtaja lõppu esitatud muudatusettepanekuid;

—	kompromissmuudatusettepanekuid esitavad üldjuhul parlamendi enamust esindavad fraktsioonid, asjaomaste komisjonide esimehed või raportöörid ning teiste muudatusettepanekute autorid;

—	kompromissmuudatusettepaneku esitamine eeldab üldjuhul teiste sama tekstiosa puudutavate muudatusettepanekute tagasivõtmist.

Ettepaneku võtta kompromissmuudatusettepanek arutusele saab teha ainult president. Kompromissmuudatusettepaneku hääletusele panemiseks taotleb president parlamendi nõusolekut, küsides, kas keegi on ettepaneku hääletusele panemise vastu. Kui keegi on hääletuse vastu, võtab parlament otsuse ettepaneku hääletusele panemise kohta vastu antud häälte enamusega.

Muudatusettepanek 192

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 171

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 171

Hääletuse kord

1. Raportite üle hääletamisel kohaldab parlament järgmist menetlust:

1. Kui kodukorras ei ole otsesõnu sätestatud teisiti, kohaldatakse parlamendile esitatud dokumentide hääletamisel järgmist menetlust:

a)	esiteks – vastutava komisjoni raporti aluseks oleva teksti võimalike muudatusettepanekute hääletus;

a)	esiteks – õiguslikult siduva akti ettepaneku kohta esitatud võimalike muudatusettepanekute hääletus;

b)	teiseks – nimetatud teksti hääletus tervikuna ja koos võimalike muudatustega;

b)	teiseks – võimaliku nimetatud ettepaneku hääletus tervikuna, koos võimalike muudatustega;

c)	kolmandaks – resolutsiooni ettepaneku või seadusandliku resolutsiooni projekti muudatusettepanekute hääletus;

c)	kolmandaks – resolutsiooni ettepaneku või seadusandliku resolutsiooni projekti võimalike muudatusettepanekute hääletus;

d)	lõpuks – resolutsiooni ettepaneku või seadusandliku resolutsiooni projekti hääletus tervikuna (lõpphääletus).

d)	lõpuks – resolutsiooni ettepaneku hääletus tervikuna (lõpphääletus).

Parlament ei hääleta raportis sisalduva seletuskirja üle.

2. Teisel lugemisel kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui päevakorda ei ole esitatud ettepanekut nõukogu seisukoha tagasilükkamise või muutmise kohta, loetakse seisukoht artikli 76 alusel heakskiidetuks;

b)	nõukogu seisukoha tagasilükkamise ettepaneku hääletus toimub enne muudatusettepanekute hääletust (vt artikli 68 lõiget 1);

c)	kui nõukogu seisukoha kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, hääletatakse nende üle artiklis 174 sätestatud järjekorras;

d)	kui parlament on hääletanud nõukogu seisukoha muudatusettepanekute üle, võib hääletus tervikteksti üle toimuda üksnes artikli 68 lõike 2 kohaselt.

3. Kolmandal lugemisel kohaldatakse artiklis 72 sätestatud menetlust.

4. Seadusandliku teksti ja muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekute hääletamisel alustatakse sisuliste osade hääletusest, millele järgneb volituste ja põhjenduste hääletus. Kui muudatusettepanek läheb vastuollu eelneva hääletuse tulemusega, langeb muudatusettepanek ära.

4. Õiguslikult siduvate aktide ettepanekute ja muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekute hääletamisel alustatakse sisuliste osade hääletusest, millele järgneb volituste ja põhjenduste hääletus.

4a. Muudatusettepanek muutub kehtetuks, kui see on vastuolus teksti kohta samal hääletusel vastu võetud otsustega.

5. Hääletuse ajal võib sõna võtta üksnes raportöör , kes võib lühidalt esitada vastutava komisjoni seisukoha hääletusele pandavate muudatusettepanekute kohta.

5. Hääletuse ajal võib sõna võtta üksnes raportöör või tema asendajana asjaomase komisjoni esimees. Tal on lubatud lühidalt esitada vastutava komisjoni seisukoht hääletusele pandavate muudatusettepanekute kohta.

Muudatusettepanek 193

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 172

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 172	välja jäetud
Häälte võrdne jagunemine
1. Kui hääled jagunevad võrdselt artikli 171 lõike 1 punkti b või d alusel toimunud hääletusel, saadetakse tekst tervikuna tagasi vastutavale komisjonile. Sama kehtib ka hääletuste puhul, mis toimuvad artiklite 3 ja 9 alusel, ning lõpphääletuste puhul, mis toimuvad artiklite 199 ja 212 alusel; kahe viimase artikli kohaldamisel saadetakse tekstid tagasi esimeeste konverentsile.
2. Kui hääled jagunevad võrdselt kogu päevakorra (artikkel 152) või kogu protokolli (artikkel 192) kinnitamisel või juhul, kui tekst on pandud hääletusele eraldi osadena artikli 176 alusel, loetakse tekst vastuvõetuks.
3. Kõikidel muudel juhtudel, kui hääled jagunevad võrdselt, loetakse hääletatav tekst või ettepanek tagasilükatuks, ilma et see piiraks nende artiklite kohaldamist, milles nõutakse kvalifitseeritud häälteenamust.
Artikli 172 lõiget 3 tõlgendatakse selliselt, et kui hääled jagunevad võrdselt hääletusel artikli 141 lõike 4 kohase soovituse eelnõu üle mitte sekkuda Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevasse kohtuasja, siis häälte võrdne jagunemine ei tähenda soovituse, et parlament peaks sellesse menetlusse sekkuma, vastuvõtmist. Sellisel juhul loetakse, et vastutav komisjon ei ole soovitust esitanud.

Muudatusettepanek 194

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 173

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 173	välja jäetud
Hääletuse läbiviimise põhimõtted
1. Parlament hääletab raporti üle vastutava komisjoni soovituse alusel. Vastutav komisjon võib soovituse andmise ülesande delegeerida komisjoni esimehele ja raportöörile.
2. Vastutav komisjon võib anda soovituse panna kõik või osa muudatusettepanekutest hääletusele ühiselt, võtta need vastu, lükata tagasi või kuulutada kehtetuks.
Vastutav komisjon võib esitada ka kompromissmuudatusettepanekuid.
3. Kui vastutav komisjon soovitab muudatusettepanekud panna hääletusele ühiselt, pannakse vastavad muudatusettepanekud hääletusele esimesena.
4. Kui vastutav komisjon esitab kompromissmuudatusettepaneku, on see hääletusel teiste muudatusettepanekute suhtes prioriteetne.
5. Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse ükshaaval.
6. Osade kaupa hääletamine ei ole lubatud muudatusettepanekute ühise hääletuse ja kompromissmuudatusettepaneku hääletuse puhul.

Muudatusettepanek 195

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 174

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 174	Artikkel 174
Muudatusettepanekute hääletamise järjekord	Muudatusettepanekute hääletamise järjekord
1. Teksti kohta esitatud muudatusettepanekud on tervikteksti suhtes prioriteetsed ja pannakse hääletusele enne tervikteksti hääletust.	1. Teksti kohta esitatud muudatusettepanekud on tervikteksti suhtes prioriteetsed ja pannakse hääletusele enne tervikteksti hääletust.
2. Kui teksti sama osa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, on prioriteetne see muudatusettepanek, mis kõige rohkem originaalteksti muudab, ning see pannakse hääletusele esimesena. Kui see vastu võetakse, loetakse teised muudatusettepanekud tagasilükatuks. Kui see muudatusettepanek lükatakse tagasi, pannakse hääletusele prioriteetsuselt järgmine muudatusettepanek. Sama kehtib kõigi muudatusettepanekute hääletuste kohta. Kui prioriteeti on raske kindlaks määrata, teeb otsuse president. Kui kõik muudatusettepanekud lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks originaaltekst, juhul kui kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole nõutud selle üle eraldi hääletuse korraldamist.	2. Kui teksti sama osa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, on prioriteetne see muudatusettepanek, mis kõige rohkem originaalteksti muudab, ning see pannakse hääletusele esimesena. Kui see vastu võetakse, loetakse teised muudatusettepanekud tagasilükatuks. Kui see muudatusettepanek lükatakse tagasi, pannakse hääletusele prioriteetsuselt järgmine muudatusettepanek. Sama kehtib kõigi muudatusettepanekute hääletuste kohta. Kui prioriteeti on raske kindlaks määrata, teeb otsuse president. Kui kõik muudatusettepanekud lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks originaaltekst, juhul kui kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole nõutud selle üle eraldi hääletuse korraldamist.
3. President võib panna esimesena hääletusele originaalteksti; samuti võib ta originaalteksti vähem muutva muudatusettepaneku panna hääletusele enne teksti kõige enam muutvat muudatusettepanekut.	3. President võib juhul, kui ta leiab, et see hõlbustab hääletust, panna esimesena hääletusele originaalteksti; samuti võib ta originaalteksti vähem muutva muudatusettepaneku panna hääletusele enne teksti kõige enam muutvat muudatusettepanekut.
Kui üks neist võetakse vastu, muutuvad teised sama teksti puudutavad muudatusettepanekud kehtetuks.	Kui üks neist võetakse vastu, muutuvad teised sama tekstiosa puudutavad muudatusettepanekud kehtetuks.
4. Erandina võib presidendi ettepanekul panna hääletusele ka pärast arutelu lõppu esitatud muudatusettepanekud, kui tegemist on kompromissmuudatusettepanekutega või kui on esinenud tehnilisi probleeme. Selliste muudatusettepanekute hääletusele panemiseks peab president saama parlamendi nõusoleku.
President otsustab artikli 170 lõike 3 alusel muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle. Kompromissmuudatusettepanekute puhul, mis on esitatud pärast arutelu lõppu, otsustab president käesoleva lõike alusel muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse muudatusettepanekuga taotletavat kompromissi.
Ainult president saab teha ettepaneku võtta kompromissmuudatusettepanek arutusele. Kompromissmuudatusettepaneku hääletusele panemiseks taotleb president parlamendi nõusolekut, küsides, kas keegi on ettepaneku hääletusele panemise vastu. Kui keegi on hääletuse vastu, teeb parlament otsuse ettepaneku hääletusele panemise kohta antud häälte enamusega.
	4a. Kui hääletusele pannakse ka kompromissmuudatusettepanekuid, hääletatakse nende üle esmajärjekorras.
	4b. Kompromissmuudatusettepaneku hääletuse puhul ei ole osade kaupa hääletamine lubatud.
5. Kui vastutav komisjon on esitanud raporti aluseks oleva teksti kohta muudatusettepanekuid, paneb president need hääletusele ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on taotlenud eraldi hääletust või kui on esitatud teisi muudatusettepanekuid.	5. Kui vastutav komisjon on esitanud raporti aluseks oleva teksti kohta muudatusettepanekuid, paneb president need hääletusele ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on taotlenud teatud punktide eraldi või osade kaupa hääletamist või kui on esitatud teisi konkureerivaid muudatusettepanekuid.
6. Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt . Sellisel juhul tuleb järgida lõikes 5 sätestatud menetlust . Nimetatud muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks, kui nende muudatusettepanekud on üksteist täiendavad.	6. Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt , välja arvatud juhul , kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on taotlenud eraldi või osade kaupa hääletamist . Ka muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks, kui nende muudatusettepanekud on üksteist täiendavad.
7. President võib otsustada, et pärast teatava muudatusettepaneku vastuvõtmist või tagasilükkamist pannakse teised sarnase sisu või sarnase eesmärgiga muudatusettepanekud hääletusele ühiselt. President võib taotleda selleks parlamendi nõusolekut.	7. President võib otsustada, et pärast teatava muudatusettepaneku vastuvõtmist või tagasilükkamist pannakse teised sarnase sisu või sarnase eesmärgiga muudatusettepanekud hääletusele ühiselt. President võib taotleda selleks parlamendi nõusolekut.
Selline muudatusettepanekute kogum võib puudutada originaalteksti eri osi.	Selline muudatusettepanekute kogum võib puudutada originaalteksti eri osi.
8. Kui eri autorid on esitanud kaks või enam ühesugust muudatusettepanekut, pannakse need hääletusele ühe muudatusettepanekuna.	8. Kui eri autorid on esitanud kaks või enam ühesugust muudatusettepanekut, pannakse need hääletusele ühe muudatusettepanekuna.
	8a. Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse ükshaaval.

Muudatusettepanek 196

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 175

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 175	Artikkel 175
Täiskogul esitatud muudatusettepanekute läbivaatamine parlamendikomisjonis	Täiskogul läbivaatamiseks esitatud muudatusettepanekute hääletamine parlamendikomisjonis
Kui raporti kohta on täiskogul läbivaatamiseks esitatud üle 50 muudatusettepaneku ja taotluse osade kaupa või eraldi hääletuseks, võib president pärast vastutava komisjoni esimehega konsulteerimist paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ja muudatusettepanekud või taotlused läbi vaadata . Muudatusettepanekuid või taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks, mis ei saa sellel etapil vähemalt kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda täiskogul hääletusele.	Kui parlamendikomisjoni esitatud teksti kohta on täiskogul läbivaatamiseks esitatud üle 50 muudatusettepaneku või taotluse osade kaupa või eraldi hääletuseks, võib president pärast vastutava komisjoni esimehega konsulteerimist paluda komisjonil kokku tulla ja muudatusettepanekute või taotluste üle ükshaaval hääletada . Muudatusettepanekuid või taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks, mis ei saa sellel etapil vähemalt kolmandiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda täiskogul hääletusele.

Muudatusettepanek 197

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 176

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 176	Artikkel 176
Osade kaupa hääletamine	Osade kaupa hääletamine
1. Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.	1. Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.
2. Taotlus tuleb esitada hääletusele eelneva päeva õhtuks, välja arvatud juhul, kui president määrab teistsuguse tähtaja. Taotluse kohta teeb otsuse president.	2. Taotlus tuleb esitada hiljemalt hääletusele eelneva päeva õhtuks, välja arvatud juhul, kui president määrab teistsuguse tähtaja. Taotluse kohta teeb otsuse president.

Muudatusettepanekud 198 ja 347

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 178

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 178	Artikkel 178
Hääletamine	Hääletamine
1. Üldjuhul hääletab parlament käe tõstmisega.	1. Üldjuhul hääletab parlament käe tõstmisega.
	President võib igal ajal otsustada kasutada hääletuseks elektroonilist hääletussüsteemi.
	1a. Hääletuse kuulutab alanuks ja lõppenuks president.
	Pärast hääletuse alanuks kuulutamist ei ole kuni hääletuse lõppenuks kuulutamiseni kellelgi peale presidendi õigust sõna võtta.
	1b. Teksti vastuvõtmisel või tagasilükkamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli, välja arvatud juhul, kui aluslepingute kohaselt on vajalik spetsiifiline enamus.
2. Kui president otsustab, et tulemus on kaheldav, toimub uus hääletus elektroonilise hääletussüsteemi abil; kui elektrooniline hääletussüsteem ei tööta, hääletatakse istumajäämise ja püstitõusmise teel.	2. Kui president otsustab, et käe tõstmisega toimunud hääletuse tulemus on kaheldav, toimub uus hääletus elektroonilise hääletussüsteemi abil; kui elektrooniline hääletussüsteem ei tööta, hääletatakse istumajäämise ja püstitõusmise teel.
	2a. President teeb hääletustulemuse kindlaks ja kuulutab selle välja.
3. Hääletustulemus registreeritakse.	3. Hääletustulemus registreeritakse.

Muudatusettepanek 199

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 179

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 179	Artikkel 179
Lõpphääletus	Lõpphääletus
Kui parlament teeb otsuse raporti alusel, toimub üks hääletus ja/või lõpphääletus nimeliselt vastavalt artikli 180 lõikele 2. Muudatusettepanekute üle hääletatakse nimeliselt üksnes artikli 180 alusel esitatud taotluse korral.	Kui parlament teeb otsuse raporti alusel, toimub üks hääletus ja/või lõpphääletus nimeliselt vastavalt artikli 180 lõikele 2.
Artikli 179 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.	Artikli 179 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.

Muudatusettepanek 200

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 179 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 179a
	Häälte võrdne jagunemine
	1. Kui hääled jagunevad võrdselt artikli 171 lõike 1 punkti b või d alusel toimunud hääletusel, saadetakse tekst tervikuna tagasi vastutavale komisjonile. Sama kehtib ka artiklite 3 ja 9 alusel toimuvate hääletuste puhul.
	2. Kui hääled jagunevad võrdselt juhul, kui tekst on pandud osade kaupa hääletusele artikli 176 alusel, loetakse tekst vastuvõetuks.
	3. Kõikidel muudel juhtudel, kui hääled jagunevad võrdselt, loetakse hääletatav tekst või ettepanek tagasilükatuks, ilma et see piiraks nende artiklite kohaldamist, milles nõutakse kvalifitseeritud häälteenamust.
	Artikli 179a lõiget 3 tõlgendatakse selliselt, et kui hääletusel artikli 141 lõike 4 kohase soovituse eelnõu üle mitte sekkuda Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevasse kohtuasja jagunevad hääled võrdselt, siis häälte võrdne jagunemine ei tähenda, et vastu võetakse soovitus, mille kohaselt peaks parlament kõnealusesse menetlusse sekkuma. Sellisel juhul loetakse, et vastutav komisjon ei ole soovitust esitanud.
	President võib hääletusel osaleda, kuid tema häälel ei ole otsustavat kaalu.
	(Kaks viimast lõiku on lisatud tõlgendusena.)

Muudatusettepanek 201

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 180

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 180	Artikkel 180
Nimeline hääletus	Nimeline hääletus
1. Lisaks artikli 118 lõikes 5, artikli 119 lõikes 5 ja artiklis 179 nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava kirjaliku taotluse hääletusele eelnevaks õhtuks, välja arvatud juhul, kui president on määranud selleks teise tähtaja.	1. Lisaks kodukorras nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava kirjaliku taotluse hiljemalt hääletusele eelnevaks õhtuks, välja arvatud juhul, kui president on määranud selleks teise tähtaja.
Artikli 180 lõike 1 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.	Artikli 180 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.
	1a. Iga fraktsioon võib ühe osaistungjärgu kohta esitada kuni sada nimelise hääletuse taotlust.
2. Nimeline hääletus toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil. Kui süsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, toimub nimeline hääletus tähestikulises järjekorras, alustades loosi teel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.	2. Nimeline hääletus toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil.
	Kui süsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, võib nimeline hääletus toimuda tähestikulises järjekorras, alustades loosi teel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena hääletab president. Hääletatakse suuliselt ja oma seisukoht väljendatakse sõnadega „jah“, „ei“ või „erapooletu“.
Hääletatakse suuliselt ja oma seisukoht väljendatakse sõnadega „jah“, „ei“ või „erapooletu“. Ettepaneku vastuvõtmisel või tagasilükkamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääled. President teeb hääletustulemuse kindlaks ja kuulutab selle välja.
Hääletustulemus kantakse istungi protokolli fraktsioonide kaupa parlamendiliikmete nimede tähestikulises järjekorras ja märgitakse ära, kuidas iga parlamendiliige hääletas.	2a. Hääletustulemus kantakse istungi protokolli fraktsioonide kaupa parlamendiliikmete nimede tähestikulises järjekorras ja märgitakse ära, kuidas iga parlamendiliige hääletas.

Muudatusettepanek 202

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 180 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 180a
	Salajane hääletus
	1. Ametisse nimetamise üle toimub salajane hääletus, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 ja artikli 204 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.
	Häälte arvu kindlakstegemisel võetakse arvesse ainult neid hääletussedeleid, millel seisab ülesseatud kandidaadi nimi.
	2. Salajane hääletus korraldatakse ka siis, kui seda taotleb vähemalt viiendik parlamendi koosseisust. Taotlus tuleb esitada enne hääletuse algust.
	3. Salajase hääletuse korraldamise nõue on prioriteetne nimelise hääletuse korraldamise nõude suhtes.
	4. Salajase hääletuse tulemused loevad kokku loosi teel valitud kaks kuni kaheksa parlamendiliiget, välja arvatud juhul, kui toimus elektrooniline hääletus.
	Lõike 1 alusel korraldatava hääletuse puhul ei tohi häälte lugemisse kaasata kandidaate.
	Salajasest hääletusest osa võtnud parlamendiliikmete nimed kantakse selle istungi protokolli, mille käigus hääletus toimus.

Muudatusettepanek 203

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 181

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 181	Artikkel 181
Elektrooniline hääletus	Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamine
1. Presidendil on igal ajal õigus võtta vastu otsus, et artiklites 178, 180 ja 182 osutatud hääletuseks kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi.
Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, toimub hääletus artikli 178, artikli 180 lõike 2 või artikli 182 alusel.
Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise tehniline korraldus on sätestatud juhatuse suunistes.	1. Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise tehniline korraldus on sätestatud juhatuse suunistes.
2. Elektroonilise hääletuse korral registreeritakse tulemus ainult numbriliselt.	2. Kui tegemist ei ole nimelise hääletusega, registreeritakse elektroonilise hääletuse korral tulemus ainult numbriliselt.
Kui artikli 180 lõike 1 alusel on taotletud nimelise hääletuse korraldamist, kantakse hääletustulemus istungi protokolli nimeliselt fraktsioonide kaupa ja parlamendiliikmete nimede tähestikulises järjekorras.
3. Kui enamus kohalolevatest parlamendiliikmetest seda nõuab, viiakse nimeline hääletus läbi artikli 180 lõike 2 alusel. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud korda võib kasutada enamuse kindlakstegemiseks.
	3a. President võib igal ajal otsustada kasutada künnise saavutamise kontrollimiseks elektroonilist hääletussüsteemi.

Muudatusettepanek 204

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 182

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 182	välja jäetud
Salajane hääletus
1. Ametisse nimetamise korral toimub salajane hääletus, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1, artikli 199 lõike 1 ja artikli 204 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.
Häälte arvu kindlakstegemisel võetakse arvesse ainult need hääletussedelid, millel seisab ülesseatud kandidaadi nimi.
2. Salajase hääletuse võib korraldada ka siis, kui seda taotleb vähemalt viiendik parlamendi koosseisust. Taotlus tuleb esitada enne hääletuse algust.
Kui salajast hääletust taotleb enne hääletuse algust vähemalt viiendik parlamendi koosseisust, on parlament kohustatud sellise hääletuse korraldama.
3. Salajase hääletuse korraldamise nõue on prioriteetne nimelise hääletuse korraldamise nõude suhtes.
4. Salajase hääletuse tulemused loevad kokku loosi teel valitud kaks kuni kaheksa parlamendiliiget, välja arvatud juhul, kui toimus elektrooniline hääletus.
Lõike 1 alusel korraldatava hääletuse puhul ei tohi häälte lugemisse kaasata kandidaate.
Salajasest hääletusest osa võtnud parlamendiliikmete nimed kantakse selle istungi protokolli, mille käigus hääletus toimus.

Muudatusettepanek 205

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 182 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 182a
	Vaidlused hääletuse üle
	1. Hääletustulemuse kehtivust käsitlevaid kodukorda puudutavaid märkusi võib esitada pärast seda, kui president on hääletuse lõppenuks kuulutanud.
	2. Pärast käe tõstmisega hääletamise tulemuse teatavakstegemist võib parlamendiliige taotleda hääletustulemuse kontrollimist elektroonilise hääletussüsteemi abil.
	3. Väljakuulutatud hääletustulemuse kehtivuse üle otsustab president. Tema otsus on lõplik.

Muudatusettepanek 206

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 183

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 183	Artikkel 183
Hääletuse kohta selgituste andmine	Hääletuse kohta selgituste andmine
1. Pärast üldise arutelu lõppu on parlamendiliikmetel õigus kuni ühe minuti vältel anda suulisi selgitusi lõpphääletuse kohta või esitada kuni 200 sõna pikkune kirjalik selgitus, mis lisatakse stenogrammile .	1. Pärast hääletuse lõppu on parlamendiliikmetel õigus anda kuni ühe minuti vältel suulisi selgitusi parlamendile esitatud hääletuspunktide kohta , mille puhul toimus üks hääletus ja/ või lõpphääletus. Iga parlamendiliige võib ühel osaistungjärgul esitada hääletuste kohta kõige rohkem kolm suulist selgitust.
	Igal parlamendiliikmel on õigus esitada hääletuse kohta kuni 200 sõna pikkune kirjalik selgitus, mis lisatakse parlamendiliikme lehele parlamendi veebisaidil.
Fraktsioonid võivad anda selgitusi hääletuse kohta kuni kahe minuti vältel.	Fraktsioonid võivad anda selgitusi hääletuse kohta kuni kahe minuti vältel.
Pärast esimese selgituse algust uusi selgituste andmise taotlusi ei rahuldata.	Pärast esimese hääletuspunkti kohta käiva esimese selgituse algust uusi selgituste andmise taotlusi ei rahuldata.
Hääletuse kohta selgituste andmise taotlusi võetakse vastu kõikide parlamendile esitatud teemade lõpphääletuse korral . Käesolevas artiklis ei tähenda mõiste „lõpphääletus“ hääletuse liiki, vaid viimast antud teema üle toimunud hääletust.	Hääletuse kohta selgituste andmise taotlusi võetakse vastu kõikide parlamendile esitatud hääletuspunktide kohta, mille puhul toimus üks hääletus ja/või lõpphääletus . Käesolevas artiklis ei tähenda mõiste „lõpphääletus“ hääletuse liiki, vaid viimast antud teema üle toimunud hääletust.
2. Hääletuse kohta selgituste andmine ei ole lubatud menetlusega seotud küsimuses toimunud hääletuse puhul.	2. Hääletuse kohta selgituste andmine ei ole lubatud salajase hääletuse ega menetlusega seotud küsimuses toimunud hääletuse puhul.
3. Kui parlamendi päevakorda on artikli 150 alusel lisatud õigusakti ettepanek või raport , võivad parlamendiliikmed lõike 1 alusel anda hääletuse kohta kirjalikke selgitusi.	3. Kui parlamendi päevakorras on punkt, mille kohta ei esitata muudatusettepanekuid või mille puhul arutelu ei toimu , võivad parlamendiliikmed anda hääletuse kohta kirjalikke selgitusi üksnes kooskõlas lõikega 1 .
Nii suuliselt kui ka kirjalikult antud selgitused peavad olema otseselt seotud hääletusele pandud tekstiga .	Nii suuliselt kui ka kirjalikult antud selgitused peavad olema otseselt seotud parlamendis käsitletava teemaga .

Muudatusettepanek 207

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 184

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 184	välja jäetud
Vaidlused hääletuse üle
1. Hääletuse kuulutab alanuks ja lõppenuks president.
2. Pärast hääletuse alanuks kuulutamist ei ole kellelgi peale presidendi õigust sõna võtta kuni hääletuse lõppenuks kuulutamiseni.
3. Hääletustulemuse kehtivust käsitlevaid kodukorda puudutavaid märkusi võib esitada pärast seda, kui president on hääletuse lõppenuks kuulutanud.
4. Pärast käe tõstmisega hääletamise tulemuse teatavakstegemist võib parlamendiliige taotleda hääletustulemuse kontrollimist elektroonilise hääletussüsteemi abil.
5. Väljakuulutatud hääletustulemuse kehtivuse üle otsustab president. Tema otsus on lõplik.

Muudatusettepanek 208

Euroopa Parlamendi kodukord

VII osa – 6. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
6. PEATÜKK	6. PEATÜKK
MENETLUSEGA SEOTUD SÕNAVÕTUD	KODUKORDA PUUDUTAVAD MÄRKUSED JA MENETLUSEGA SEOTUD ETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 209

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 185

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 185

Menetlusega seotud ettepanekud

1. Järgmistel menetlusega seotud ettepaneku esitamise taotlustel on eelisõigus muude sõnavõtutaotluste ees:

a)	küsimuse vastuvõetamatus (artikkel 187);

a)	küsimuse vastuvõetamatus (artikkel 187);

b)	tagasisaatmine vastutavale komisjonile (artikkel 188);

b)	tagasisaatmine vastutavale komisjonile (artikkel 188);

c)	arutelu lõpetamine (artikkel 189);

c)	arutelu lõpetamine (artikkel 189);

d)	arutelu ja hääletuse edasilükkamine (artikkel 190);

d)	arutelu ja hääletuse edasilükkamine (artikkel 190);

e)	istungi katkestamine või lõpetamine (artikkel 191).

e)	istungi katkestamine või lõpetamine (artikkel 191).

Ülaltoodud ettepanekute puhul võib peale ettepaneku esitaja sõna anda ühele sõnavõtjale ettepaneku poolt ja ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu ning vastutava komisjoni esimehele või raportöörile.

Ülaltoodud ettepanekute puhul võib peale ettepaneku esitaja sõna anda ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu ning vastutava komisjoni esimehele või raportöörile.

2. Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.

Muudatusettepanek 210

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 186

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 186	Artikkel 184a
Kodukorda puudutavad märkused	Kodukorda puudutavad märkused
1. Parlamendiliikmel on õigus esineda sõnavõtuga, kui ta soovib juhtida presidendi tähelepanu kodukorra rikkumisele. Sõnavõtu alguses peab parlamendiliige täpsustama, millisele kodukorra artiklile ta viitab.	1. Parlamendiliikmel on õigus esineda sõnavõtuga, kui ta soovib juhtida presidendi tähelepanu kodukorra rikkumisele. Sõnavõtu alguses peab parlamendiliige täpsustama, millisele kodukorra artiklile ta viitab.
2. Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlusel on eesõigus kõigi teiste sõnavõtutaotluste ees.	2. Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlusel on eesõigus kõigi teiste sõnavõtutaotluste ja menetlusega seotud ettepanekute ees.
3. Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.	3. Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.
4. President teeb kodukorda puudutavate märkuste kohta otsuse viivitamatult kooskõlas kodukorraga ja teatab oma otsusest vahetult pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Presidendi otsuse üle ei hääletata.	4. President teeb kodukorda puudutavate märkuste kohta otsuse viivitamatult kooskõlas kodukorraga ja teatab oma otsusest vahetult pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Presidendi otsuse üle ei hääletata.
5. Erandkorras võib president teatada, et teeb otsuse teatavaks hiljem, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Otsusest teatamise edasilükkamine ei too kaasa arutelu edasilükkamist. President võib küsimuse lahendamise suunata edasi vastutavale komisjonile.	5. Erandkorras võib president teatada, et teeb otsuse teatavaks hiljem, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Otsusest teatamise edasilükkamine ei too kaasa arutelu edasilükkamist. President võib küsimuse lahendamise suunata edasi vastutavale komisjonile.
Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlus peab puudutama arutatavat päevakorrapunkti. Taotluse teha kodukorda puudutav märkus muul teemal võib president rahuldada selleks sobival ajal, näiteks pärast kõnealuse päevakorrapunkti arutelu lõppu või enne istungi katkestamist.	Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlus peab puudutama arutatavat päevakorrapunkti. Taotluse teha kodukorda puudutav märkus muul teemal võib president rahuldada selleks sobival ajal, näiteks pärast kõnealuse päevakorrapunkti arutelu lõppu või enne istungi katkestamist.
	(See artikkel paigutatakse muudetud kujul artikli 185 ette.)

Muudatusettepanek 211

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 187

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 187	Artikkel 187
Küsimuse vastuvõetamatus	Küsimuse vastuvõetamatus
1. Päevakorrapunkti arutelu alguses võib esitada ettepaneku küsimuse tagasilükkamiseks vastuvõetamatuse tõttu. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.	1. Päevakorrapunkti arutelu alguses võivad fraktsioon või 40 parlamendiliiget esitada ettepaneku küsimuse tagasilükkamiseks vastuvõetamatuse tõttu. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Ettepaneku esitamise kavatsusest tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.	Ettepaneku esitamise kavatsusest tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
2. Kui ettepaneku alusel võetakse vastu otsus küsimus tagasi lükata, asub parlament viivitamatult järgmise päevakorrapunkti juurde.	2. Kui ettepaneku alusel võetakse vastu otsus küsimus tagasi lükata, asub parlament viivitamatult järgmise päevakorrapunkti juurde.

Muudatusettepanek 212

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 188

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 188	Artikkel 188
Tagasisaatmine vastutavale komisjonile	Tagasisaatmine vastutavale komisjonile
1. Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad taotleda fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget päevakorra kinnitamisel või enne arutelu algust.	1. Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad taotleda fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget päevakorra kinnitamisel või enne arutelu algust.
Kavatsusest esitada vastutavale komisjonile tagasisaatmise taotlus tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.	Kavatsusest esitada vastutavale komisjonile tagasisaatmise taotlus tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
2. Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda ka enne hääletust või hääletuse ajal. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.	2. Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda ka enne hääletust või hääletuse ajal. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
3. Iga nimetatud menetlusetapi jooksul võib vastutavale komisjonile tagasisaatmist taotleda ainult ühe korra.	3. Iga nimetatud menetlusetapi jooksul võib vastutavale komisjonile tagasisaatmist taotleda ainult ühe korra.
4. Vastutavale komisjonile tagasisaatmine toob kaasa teema arutelu katkestamise.	4. Vastutavale komisjonile tagasisaatmine toob kaasa teema käsitlemise katkestamise.
5. Parlament võib määrata, millise aja jooksul peab vastutav komisjon oma järeldused teatavaks tegema.	5. Parlament võib määrata, millise aja jooksul peab vastutav komisjon oma järeldused teatavaks tegema.

Muudatusettepanek 213

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 190

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 190	Artikkel 190
Arutelu ja hääletuse edasilükkamine	Arutelu või hääletuse edasilükkamine
1. Päevakorrapunkti arutelu alguses võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget teha ettepaneku lükataks arutelu kindla ajani edasi. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.	1. Päevakorrapunkti arutelu alguses võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget teha ettepaneku lükata arutelu kindla ajani edasi. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Kavatsusest esitada arutelu edasilükkamise ettepanek tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.	Kavatsusest esitada arutelu edasilükkamise ettepanek tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
2. Kui ettepanek võetakse vastu, läheb parlament edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Edasilükatud arutelu toimub kindlaksmääratud kuupäeval ja kellaajal.	2. Kui ettepanek võetakse vastu, läheb parlament edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Edasilükatud arutelu toimub kindlaksmääratud kuupäeval ja kellaajal.
3. Kui ettepanek lükatakse tagasi, ei tohi seda sama osaistungjärgu jooksul uuesti esitada.	3. Kui ettepanek lükatakse tagasi, ei tohi seda sama osaistungjärgu jooksul uuesti esitada.
4. Enne hääletust või hääletuse ajal võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget teha ettepaneku hääletus edasi lükata. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.	4. Enne hääletust või hääletuse ajal võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget teha ettepaneku hääletus edasi lükata. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Parlamendi otsuses arutelu hilisemale osaistungjärgule edasilükkamise kohta peab olema täpsustatud, millise osaistungjärgu päevakorda arutelu võetakse, arvestades asjaoluga, et osaistungjärgu päevakord koostatakse kooskõlas kodukorra artiklitega 149 ja 152.

Muudatusettepanek 214

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 191

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 191	Artikkel 191
Istungi katkestamine või lõpetamine	Istungi katkestamine või lõpetamine
Presidendi ettepanekul või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel võib parlament otsustada arutelu või hääletuse ajal istungi katkestada või lõpetada. Ettepanek või taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.	Presidendi ettepanekul või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel võib parlament otsustada arutelu või hääletuse ajal istungi katkestada või lõpetada. Ettepanek või taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Kui on esitatud taotlus istung katkestada või lõpetada, tuleb selle taotluse hääletamise menetlust alustada põhjendamatu viivituseta. Sealjuures tuleks kasutada tavapäraseid mooduseid, millega täiskogu hääletustest teada antakse, ning üldist tava järgides tuleks parlamendiliikmetele jätta piisavalt aega, et nad jõuaksid hääletuseks istungisaali.	Kui on esitatud taotlus istung katkestada või lõpetada, tuleb selle taotluse hääletamise menetlust alustada põhjendamatu viivituseta. Sealjuures tuleks kasutada tavapäraseid mooduseid, millega täiskogu hääletustest teada antakse, ning üldist tava järgides tuleks parlamendiliikmetele jätta piisavalt aega, et nad jõuaksid hääletuseks istungisaali.
Analoogselt artikli 152 lõikes 2 sätestatuga tuleb järgida nõuet, et kui istungi katkestamise või lõpetamise taotlus tagasi lükatakse, ei saa samalaadset taotlust samal päeval enam esitada. Vastavalt kodukorra artikli 22 lõike 1 tõlgendusele on presidendil õigus artikli 191 alusel esitatavate taotluste ülemäärane kasutamine lõpetada.	Analoogselt artikli 149a lõike 2 teises lõigus sätestatuga tuleb järgida nõuet, et kui istungi katkestamise või lõpetamise taotlus tagasi lükatakse, ei saa samalaadset taotlust samal päeval enam esitada. Vastavalt kodukorra artiklile 164 a on presidendil õigus käesoleva artikli alusel esitatavate taotluste ülemäärane kasutamine lõpetada.

Muudatusettepanek 215

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 192

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 192	Artikkel 192
Istungi protokoll	Istungi protokoll
1. Istungi protokoll, millesse kantakse läbiviidud menetluste käik, parlamendi otsused ja sõnavõtjate nimed , jagatakse välja hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.	1. Istungi protokoll, millesse kantakse läbiviidud menetluste käik, sõnavõtjate nimed ja parlamendi otsused , sh kõigi muudatusettepanekute üle toimunud hääletuste tulemused , tehakse kättesaadavaks hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.
Otsuste hulka käesoleva sätte tähenduses kuuluvad ka kõik parlamendis seadusandliku menetluse raames vastu võetud muudatusettepanekud, seda ka juhul, kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 60 lõike 1 alusel või nõukogu seisukoht artikli 68 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.
	1a. Parlamendi arutelude ja otsuste aluseks olevate dokumentide loetelu avaldatakse protokollis.
2. Iga istungipäeva pärastlõunase istungi algul esitab president eelmise istungi protokolli parlamendile kinnitamiseks.	2. Iga istungipäeva pärastlõunase istungi algul esitab president eelmise istungi protokolli parlamendile kinnitamiseks.
3. Kui istungi protokolli kohta esitatakse vastuväiteid, teeb parlament vajaduse korral otsuse, kas nõutud muudatusi tuleks arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme sõnavõtt sel teemal võib kesta kuni ühe minuti.	3. Kui istungi protokolli kohta esitatakse vastuväiteid, teeb parlament vajaduse korral otsuse, kas nõutud muudatusi tuleks arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme sõnavõtt sel teemal võib kesta kuni ühe minuti.
4. Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär ning seda säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.	4. Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär ning seda säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek 216

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 194

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 194	Artikkel 194
Istungi stenogramm	Istungi stenogramm
1. Iga istungi kohta koostatakse mitmekeelse dokumendi vormis stenogramm, milles on kõik suulised sõnavõtud toodud originaalkeeles .	1. Iga istungi kohta koostatakse mitmekeelse dokumendi vormis stenogramm, milles on kõik suulised sõnavõtud toodud sõnavõtja kasutatud ametlikus keeles .
	1a. Ilma et see piiraks presidendi muid volitusi distsiplinaarküsimustes, võib president lasta stenogrammist kustutada nende parlamendiliikmete sõnavõtud, kellele sõna ei antud või kes ületasid neile eraldatud kõneaega.
2. Sõnavõtjad võivad oma suuliste sõnavõttude trükitud tekste korrigeerida viie tööpäeva jooksul. Korrektuurid tuleb saata selle tähtaja jooksul sekretariaadile.	2. Sõnavõtjad võivad oma suuliste sõnavõttude trükitud tekste korrigeerida viie tööpäeva jooksul. Korrektuurid tuleb saata selle tähtaja jooksul sekretariaadile.
3. Mitmekeelne stenogramm avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisana ja seda säilitatakse parlamendi arhiivis.	3. Mitmekeelne stenogramm avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisana ja seda säilitatakse parlamendi arhiivis.
4. Parlamendiliikme nõudmisel tehakse istungi stenogrammi väljavõttest tõlge soovitud ametlikku keelde. Vajaduse korral tehakse tõlge lühikese etteteatamisega.	4. Parlamendiliikme nõudmisel tehakse istungi stenogrammi väljavõttest tõlge soovitud ametlikku keelde. Vajaduse korral tehakse tõlge lühikese etteteatamisega.

Muudatusettepanek 217

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 195

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 195	Artikkel 195
Istungi audiovisuaalne salvestis	Istungi audiovisuaalne salvestis
1. Parlamendi arutelud kantakse üle reaalajas parlamendi veebisaidil arutelude läbiviimise keeltes koos kõikide tegutsevate tõlkekabiinide mitmekeelse helisalvestisega.	1. Parlamendi arutelud kantakse üle reaalajas parlamendi veebisaidil arutelude läbiviimise keeltes koos kõikide tegutsevate tõlkekabiinide mitmekeelse helisalvestisega.
2. Vahetult istungi järel tehakse aruteludest nende läbiviimise keeltes indekseeritud audiovisuaalne salvestis ja kõikide tegutsenud tõlkekabiinide mitmekeelne helisalvestis ning need tehakse kättesaadavaks parlamendi veebisaidil käimasoleva ja järgmise ametiaja jooksul ; hiljem säilitatakse neid parlamendi arhiivis. Audiovisuaalne salvestis ühendatakse istungi mitmekeelse stenogrammiga nii pea, kui see on kättesaadav.	2. Vahetult istungi järel tehakse aruteludest nende läbiviimise keeltes indekseeritud audiovisuaalne salvestis ja kõikide tegutsenud tõlkekabiinide mitmekeelne helisalvestis ning need tehakse kättesaadavaks parlamendi veebisaidil parlamendikoosseisu ülejäänud ametiajaks ja järgmise koosseisu ametiajaks ; hiljem säilitatakse neid parlamendi arhiivis. Audiovisuaalne salvestis ühendatakse istungi mitmekeelse stenogrammiga nii pea, kui see on kättesaadav.

Muudatusettepanek 218

Euroopa Parlamendi kodukord

VIII osa – 1. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
KOMISJONIDE MOODUSTAMINE JA NENDE VOLITUSED	KOMISJONID

Muudatusettepanek 219

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 196

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 196	Artikkel 196
Alaliste komisjonide moodustamine	Alaliste komisjonide moodustamine
Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone , mille volitused määratakse kindlaks kodukorra lisas (22). Komisjonide liikmed valitakse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul ning uuesti kahe ja poole aasta pärast.	Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone . Nende vastutusalad määratakse kindlaks kodukorra lisas (22) , mis võetakse vastu antud häälte enamusega . Komisjonide liikmed määratakse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul ning uuesti kahe ja poole aasta pärast.
Alaliste komisjonide volitused on võimalik kindlaks määrata ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel.	Alaliste komisjonide vastutusalasid on võimalik määratleda ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel.

Muudatusettepanek 220

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 197

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 197	Artikkel 197
Erikomisjonide moodustamine	Erikomisjonid
Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul moodustada erikomisjone, mille volitused , koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega ; erikomisjoni ametiaeg ei tohi ületada 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppemisel pikendab.	1. Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul moodustada igal ajal erikomisjone, mille vastutusalad , liikmete arv ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega.
Kuna erikomisjonide volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamisega, ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende laiendamiseks ega kitsendamiseks.
	1a. Erikomisjoni ametiaeg ei tohi ületada 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppemisel pikendab. Kui parlamendi otsuses erikomisjoni moodustamise kohta ei ole öeldud teisiti, hakatakse erikomisjoni ametiaega arvestama selle avakoosolekust.
	1b. Erikomisjonidel ei ole õigust esitada arvamust teistele komisjonidele.

Muudatusettepanekud 221 ja 307

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 198

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 198

Uurimiskomisjonid

1. Parlament võib veerandi oma koosseisu taotlusel moodustada uurimiskomisjoni, et uurida liidu õiguse väidetavaid rikkumisi või liidu õiguse kohaldamisel toimunud väidetavat haldusomavoli , milles süüdistatakse Euroopa ühenduste institutsiooni või asutust, liikmesriigi ametiasutust või isikuid, kes on liidu õigusega volitatud seda õigust rakendama.

1. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 226 ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta) artikliga 2 võib parlament veerandi oma koosseisu taotlusel moodustada uurimiskomisjoni, et uurida väidetavaid rikkumisi või liidu õiguse väidetavat ebaõiget rakendamist , milles süüdistatakse Euroopa Liidu institutsiooni või asutust, liikmesriigi ametiasutust või isikuid, kes on liidu õigusega volitatud seda õigust rakendama.

Uurimiskomisjoni moodustamise otsus avaldatakse ühe kuu jooksul Euroopa Liidu Teatajas. Lisaks võtab parlament kõik vajalikud meetmed, et teavitada nimetatud otsusest võimalikult laialdaselt.

Uurimisobjekti, mille on kindlaks määranud veerand parlamendi koosseisust, ja lõikes 10 nimetatud tähtaega ei ole võimalik muuta.

1a. Uurimiskomisjoni moodustamise otsus avaldatakse ühe kuu jooksul pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Uurimiskomisjonide töömeetodid on reguleeritud komisjone käsitlevate kodukorra sätetega, kui käesolevas artiklis ning kodukorra lisana (23) esitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuses Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise kohta ei ole sätestatud teisiti.

2. Uurimiskomisjonide töömeetodeid reguleeritakse komisjone käsitlevate kodukorra sätetega, kui käesolevas artiklis ning otsuses 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ ei ole sätestatud teisiti.

3. Uurimiskomisjoni moodustamise taotluses tuleb kindlaks määrata komisjoni uurimisobjekt ja taotlus peab sisaldama üksikasjalikku põhjendust. Parlament teeb esimeeste konverentsi ettepanekul otsuse komisjoni moodustamise kohta ja positiivse otsuse korral selle koosseisu kohta vastavalt artiklile 199 .

4. Uurimiskomisjon lõpetab oma töö aruande esitamisega 12 kuu jooksul. Parlament võib kaks korda otsustada seda tähtaega kolme kuu võrra pikendada.

Uurimiskomisjonis toimuval hääletusel võivad osaleda ainult komisjoni täisliikmed ja nende äraoleku korral nende alalised asendusliikmed.

4a. Uurimiskomisjonidel ei ole õigust esitada arvamust teistele komisjonidele.

4b. Uurimiskomisjonis võivad menetluse mis tahes etapis toimuval hääletusel osaleda ainult komisjoni täisliikmed või nende puudumise korral nende asendusliikmed.

5. Uurimiskomisjon valib endale esimehe ja kaks aseesimeest ning nimetab ühe või mitu raportööri. Lisaks võib komisjon anda oma liikmetele eriülesandeid, panna neile kohustusi või anda neile volitusi ning liikmete jaoks kaasneb sellega kohustus oma tegevusest komisjonile üksikasjalikult aru anda.

5. Uurimiskomisjon valib endale esimehe ja aseesimehed ning nimetab ühe või mitu raportööri. Lisaks võib komisjon anda oma liikmetele eriülesandeid, panna neile kohustusi või anda neile volitusi ning liikmete jaoks kaasneb sellega kohustus oma tegevusest komisjonile üksikasjalikult aru anda.

Kahe koosoleku vahelisel ajal on komisjoni juhatusel õigus kiireloomulistel juhtudel ja vajaduse korral rakendada komisjoni volitusi, millele tuleb järgmisel komisjoni koosolekul taotleda komisjoni heakskiitu.

5a. Kahe koosoleku vahelisel ajal on komisjoni koordinaatoritel õigus kiireloomulistel juhtudel ja vajaduse korral rakendada komisjoni volitusi, millele tuleb järgmisel komisjoni koosolekul taotleda komisjoni heakskiitu.

6. Kui uurimiskomisjon on seisukohal, et tema õigusi on rikutud, teeb ta presidendile ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid.

7. Uurimiskomisjon võib kuulamise korraldamise või dokumentide hankimise eesmärgil pöörduda lõikes 2 osutatud otsuse artiklis 3 nimetatud institutsioonide või isikute poole.

Ühenduse institutsioonide ja asutuste liikmete ja ametnike sõidu- ja elamiskulud tasuvad liidu institutsioonid ja asutused. Teiste uurimiskomisjonis kuulatavate isikute sõidu- ja elamiskulud hüvitab Euroopa Parlament ekspertide kuulamist reguleeriva korra alusel.

Uurimiskomisjoni tunnistusi andma kutsutud isikul on samad õigused, mis tal oleksid tunnistajana oma päritoluriigi kohtus. Enne tunnistuste andmist tuleb isikut teavitada tema õigustest.

Kasutatavate keelte osas kohaldab uurimiskomisjon artiklit 158, kuid uurimiskomisjoni juhatus

7. Kasutatavate keelte osas kohaldab uurimiskomisjon artiklit 158, kuid uurimiskomisjoni juhatus

—	võib piirata suulise tõlke korraldamist, võimaldades tõlke ainult arutelul osalejate ametlikesse keeltesse, kui ta peab seda konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikuks;

—	võib piirata suulise tõlke korraldamist, võimaldades tõlke ainult arutelul osalejate ametlikesse keeltesse, kui ta peab seda konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikuks;

—	otsustab saadud dokumentide tõlke korraldamise üle, et tagada komisjoni arutelude tõhusus ja kiirus ning vajalik salajasus ja konfidentsiaalsus.

—	otsustab saadud dokumentide tõlke korraldamise üle, et tagada komisjoni arutelude tõhusus ja kiirus ning vajalik salajasus ja konfidentsiaalsus.

8. Uurimiskomisjoni esimees hoolitseb koos juhatusega selle eest, et komisjoni arutelude puhul oleksid tagatud nende salajasus või konfidentsiaalsus, ning teavitab liikmeid õigeaegselt sellega seotud asjaoludest.

Samuti viitab esimees selgesõnaliselt ülalnimetatud otsuse artikli 2 lõike 2 sätetele. Kohaldatakse kodukorra VII lisa A osa.

9. Edastatud salajaste või konfidentsiaalsete dokumentide kontrollimisel kasutatakse tehnilisi abinõusid, mis tagavad, et dokumentidele on isiklik juurdepääs ainult juhtumiga tegelevatel komisjoni liikmetel. Kõnealused liikmed annavad käesoleva artikli alusel tõotuse mitte võimaldada teistele isikutele juurdepääsu salajasele või konfidentsiaalsele teabele ning kasutada sellist teavet ainult uurimiskomisjonile esitatava aruande koostamise eesmärgil. Koosolekud toimuvad asjakohaselt sisustatud ruumides, kus pealtkuulamine kõrvaliste isikute poolt on välistatud.

9a. Kui väidetava rikkumise või haldusliku omavoli eest liidu õiguse rakendamisel võib olla vastutav liikmesriigi organ või asutus, võib uurimiskomisjon paluda asjaomase liikmesriigi parlamendil teha uurimisel koostööd.

10. Pärast töö lõpetamist esitab uurimiskomisjon parlamendile raporti oma töö tulemuste kohta, vajaduse korral koos vähemuse arvamusega , järgides artiklis 56 sätestatud tingimusi. Raport avaldatakse.

10. Uurimiskomisjon koostab pärast töö lõpetamist ja hiljemalt 12 kuu jooksul pärast komisjoni avakoosolekut parlamendile raporti oma töö tulemuste kohta . Parlament võib kaks korda otsustada seda tähtaega kolme kuu võrra pikendada. Vajaduse korral võib raport sisaldada vähemuse arvamusi , järgides artiklis 56 sätestatud tingimusi. Raport avaldatakse.

Uurimiskomisjoni taotlusel korraldab parlament raporti esitamisele järgneval osaistungjärgul selle üle arutelu.

Lisaks võib uurimiskomisjon esitada parlamendile Euroopa Liidu või liikmesriikide institutsioonidele või asutustele suunatud soovituse projekti.

10a. Lisaks võib uurimiskomisjon esitada parlamendile Euroopa Liidu või liikmesriikide institutsioonidele või asutustele suunatud soovituse projekti.

11. President teeb VI lisas nimetatud vastutavale komisjonile ülesandeks jälgida uurimiskomisjoni töö tulemuste alusel võetavaid meetmeid ja palub vajaduse korral selle kohta aru anda; ta võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada uurimiskomisjoni järelduste rakendamine tegelikkuses.

Artikli 199 lõike 2 alusel võib muudatusettepanekuid esitada ainult uurimiskomisjoni koosseisu käsitleva esimeeste konverentsi ettepaneku kohta (lõige 3).

Uurimisobjekti, mille on kindlaks määranud veerand parlamendi koosseisust (lõige 3), ja lõikes 4 nimetatud tähtaega ei ole võimalik muuta.

(Lõike 1 teine lõik lisatakse tõlgendusena.)

Muudatusettepanek 222

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 199

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 199

Komisjonide koosseis

1. Komisjonide ja uurimiskomisjonide liikmed valitakse pärast seda, kui fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed on esitanud kandidaatide nimed. Esimeeste konverents esitab ettepanekud parlamendile. Komisjonide koosseis peegeldab võimalikult suurel määral parlamendi koosseisu .

1. Komisjonide , erikomisjonide ja uurimiskomisjonide liikmed määratavad fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed.

Esimeeste konverents määrab tähtaja, mis ajaks fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed presidendile komisjonidesse määramise otsustest teada annavad, ning pärast seda teeb president otsused parlamendile teatavaks.

Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta oma kahe ja poole aastasest ametiajast järele jäänud aja jooksul oma koha parlamendikomisjonis. Kui parlamendiliikme fraktsioonivahetuse tulemusel rikutakse poliitiliste vaadete õiglast esindatust komisjonis, esitab esimeeste konverents lõike 1 teises lauses osutatud korra alusel uued ettepanekud komisjoni koosseisu kohta; tagatud peab olema asjaomase parlamendiliikme isiklike õiguste kaitse.

Komisjoni kohtade jaotuse proportsionaalsus fraktsioonide vahel peab vastama lähimale sobivale täisarvule. Kui fraktsioon otsustab talle parlamendikomisjonis eraldatud kohti mitte kasutada, jäävad need vabaks ja sellele vastavalt vähendatakse komisjoni suurust. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.

1a. Komisjonide koosseis peegeldab võimalikult suurel määral parlamendi koosseisu. Komisjoni kohtade jaotus fraktsioonide vahel peab vastama proportsionaalse arvutuse lähimale eelnevale või järgnevale täisarvule.

Kui fraktsioonid ei jõua üksmeelele nende proportsionaalse esindatuse osas ühes või mitmes komisjonis, teeb lõpliku otsuse esimeeste konverents.

1b. Kui fraktsioon otsustab oma liikmeid komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liikmeid esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul, jäävad need kohad vabaks. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.

1c. Kui parlamendiliikme fraktsioonivahetuse tagajärjel rikutakse komisjonis fraktsioonide proportsionaalset esindatust, mis on määratletud lõikes 1a, ning kui fraktsioonid ei jõua kokkuleppele nimetatud lõikes osutatud põhimõtete järgimises, teeb vajalikud otsused esimeeste konverents.

1d. Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete komisjonidesse määramise otsuse muutmisest tuleb teada anda presidendile, kes teeb muudatuse parlamendile teatavaks hiljemalt järgmise istungi alguses. Otsus jõustub selle teatavaks tegemise kuupäevast.

1e. Fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad määrata iga komisjoni juurde asendusliikmeid, kelle arv ei ületa fraktsioonile või fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele komisjonis ette nähtud täisliikmete arvu. Asendusliikmete määramisest tuleb teavitada presidenti. Asendusliikmetel on õigus osaleda komisjoni koosolekutel, võtta sõna ja osaleda täisliikme puudumise korral hääletusel.

1f. Kui täisliige puudub koosolekult ja asendusliikmeid ei ole määratud või nad puuduvad samuti, võib täisliige lasta end koosolekul esindada mõnel teisel sama fraktsiooni liikmel või, kui tegemist on fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmega, teisel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel, kellel on õigus osaleda ka hääletusel. Komisjoni esimehele tuleb sellest teada anda hiljemalt hääletuse alguseks.

Lõike 1f viimases lauses ette nähtud eelnev teatamine peab toimuma enne selle punkti või nende punktide arutelu lõppu või enne selle või nende punktide hääletusele panemist, mille osas täisliige end esindada laseb.

2. Esimeeste konverentsi ettepanekute muudatusettepanekud on vastuvõetavad ainult siis, kui need on esitanud vähemalt 40 parlamendiliiget. Parlament teeb otsused muudatusettepanekute kohta salajasel hääletusel.

3. Komisjoni liikmed loetakse valituks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel, võttes arvesse lõike 2 alusel tehtud muudatusi.

4. Kui fraktsioon ei esita lõike 1 alusel uurimiskomisjoni liikme kohtadele kandidaate esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul, esitab esimeeste konverents parlamendile ainult nende kandidaatide nimed, kes seati üles ettenähtud tähtaja jooksul.

5. Komisjonides vabaks jäänud kohad võib täita ajutiselt esimeeste konverentsi otsuse alusel, võttes arvesse lõikes 1 sätestatud tingimusi ja saades selleks ametisse nimetatava isiku nõusoleku.

6. Muudatused esitatakse järgmisel istungil parlamendile kinnitamiseks.

Selle artikliga nähakse ette, et:

—	komisjoni täis- või asendusliikme staatus sõltub ainult kuuluvusest vastavasse fraktsiooni;

—	kui komisjonis fraktsiooni esindavate täisliikmete arv muutub, siis sellele vastavalt muutub ka fraktsiooni määratavate alaliste asendusliikmete maksimumarv;

—	kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, kaotab ta komisjonis täis- või asendusliikme staatuse, mis tal oli eelmise fraktsiooni liikmena;

—	mitte mingil tingimusel ei saa komisjoni liige olla teise fraktsiooni kuuluva kolleegi asendusliige.

(Artikli viimased kaks nummerdamata lõiget on lisatud tõlgendusena.)

Muudatusettepanek 223

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 200

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 200

välja jäetud

Asendusliikmed

1. Fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad määrata iga komisjoni juurde alalisi asendusliikmeid vastavalt neid komisjonis esindavate täisliikmete arvule. Asendusliikmete määramisest tuleb teavitada presidenti. Alalistel asendusliikmetel on õigus osaleda komisjoni koosolekutel, võtta sõna ja osaleda täisliikme puudumise korral hääletusel.

Kui mõne parlamendikomisjoni täisliikme koht on vabaks jäänud, on samasse fraktsiooni kuuluval alalisel asendusliikmel õigus osaleda ajutiselt tema asemel hääletustel, kuni täisliikme koht vastavalt artikli 199 lõikele 5 ajutiselt täidetakse või, kui seda ei tehta, siis kuni uue täisliikme nimetamiseni. See õigus tuleneb parlamendi otsusest komisjonide arvulise koosseisu kohta ja selle eesmärk on tagada, et hääletamisel saaks osaleda sama arv asjaomase fraktsiooni liikmeid nagu enne koha vabaksjäämist.

2. Kui täisliige puudub koosolekult ja alalisi asendusliikmeid ei ole määratud või nad puuduvad samuti, võib komisjoni täisliige lasta end koosolekul esindada mõnel teisel sama fraktsiooni liikmel, kellel on õigus osaleda ka hääletusel. Asendusliikme nimi tuleb teatada komisjoni esimehele enne hääletuse algust.

Lõige 2 kehtib vajalike muudatustega ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete suhtes.

Lõike 2 viimases lauses ettenähtud eelnev teatamine peab toimuma enne selle või nende punktide arutelu lõppu või enne selle või nende punktide hääletusele panemist, mille osas täisliige end esindada laseb.

* * *

Käesoleva artikli sätted väljendavad selgelt kaht olulist põhimõtet:

—	fraktsioonil ei saa komisjonis olla rohkem alalisi asendusliikmeid kui täisliikmeid;

—	ainult fraktsioonidel on õigus määrata alalisi asendusliikmeid; ainsaks tingimuseks on sel juhul presidendi teavitamine.

Kokkuvõtteks:

—	alalise asendusliikme staatus sõltub ainult tema kuuluvusest vastavasse fraktsiooni;

—	kui komisjonis fraktsiooni esindavate täisliikmete arv muutub, siis sellele vastavalt muutub ka fraktsiooni määratavate alaliste asendusliikmete maksimumarv;

—	kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, ei säili tema alalise asendusliikme staatus, mis tal oli eelmise fraktsiooni liikmena;

—	mitte mingil tingimusel ei saa komisjoni liige olla teise fraktsiooni kuuluva kolleegi asendusliige.

Muudatusettepanek 224

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 201

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 201	Artikkel 201
Komisjonide ülesanded	Komisjonide ülesanded
1. Alalised komisjonid käsitlevad küsimusi, mida neile edastab parlament või istungjärgu vaheajal esimeeste konverentsi nimel president. Erikomisjonide ja uurimiskomisjonide ülesanded määratakse kindlaks nende moodustamise ajal; nendel komisjonidel ei ole õigust esitada arvamust teistele komisjonidele.	1. Alalised komisjonid käsitlevad küsimusi, mida neile edastab parlament või istungjärgu vaheajal esimeeste konverentsi nimel president.
(Vt tõlgendust artiklis 197.)
2. Kui alaline komisjon teatab, et ei ole küsimuse käsitlemiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevusküsimus edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates päevast, kui parlamendi istungil anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.
Esimeeste konverents teeb otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või selle puudumisel komisjonide esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole esimeeste konverents otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.
Komisjonide esimehed võivad sõlmida kokkuleppeid teiste komisjonide esimeestega teema konkreetsele komisjonile määramise kohta; vajaduse korral on nõutav luba artikli 54 kohase kaasatud komisjonidega menetluse läbiviimiseks.
3. Kui küsimus kuulub mitme alalise komisjoni pädevusse, määratakse üks neist vastutavaks komisjoniks ja teised nõuandvateks komisjonideks.	3. Kui küsimus kuulub mitme alalise komisjoni pädevusse, määratakse üks neist vastutavaks komisjoniks ja teised nõuandvateks komisjonideks.
Reeglina tohib ühe küsimusega korraga tegeleda kuni kolm komisjoni, välja arvatud juhul, kui põhjendatud juhtudel otsustatakse lõikes 1 nimetatud tingimustel sellest reeglist kõrvale kalduda.	Reeglina tohib ühe küsimusega korraga tegeleda kuni kolm komisjoni, välja arvatud juhul, kui lõikes 1 nimetatud tingimustel otsustatakse sellest reeglist kõrvale kalduda.
4. Kaks või enam komisjoni või allkomisjoni võivad oma pädevusse kuuluvaid küsimusi vaadata läbi ühiselt, kuid nad ei tohi võtta vastu otsust.	4. Kaks või enam komisjoni või allkomisjoni võivad oma pädevusse kuuluvaid küsimusi vaadata läbi ühiselt, kuid nad ei tohi võtta vastu ühist otsust , välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 55 .
5. Komisjon võib anda parlamendi juhatuse nõusolekul ühele või mitmele liikmele uurimisülesande või ülesande hankida teavet.	5. Komisjon võib anda parlamendi asjaomaste organite nõusolekul ühele või mitmele liikmele uurimisülesande või ülesande hankida teavet.

Muudatusettepanek 225

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 201 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 201a
	Pädevus
	1. Kui alaline komisjon teatab, et ei ole küsimuse käsitlemiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, esitatakse küsimus pädevuse kohta lahendamiseks komisjonide esimeeste konverentsile. Seda tuleb teha nelja nädala jooksul alates päevast, kui parlamendi istungil anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.
	2. Esimeeste konverents teeb otsuse kuue nädala jooksul pärast küsimuse esitamist, tuginedes komisjonide esimeeste konverentsi soovitusele või selle puudumisel komisjonide esimeeste konverentsi esimehe soovitusele. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole esimeeste konverents otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.
	3. Komisjonide esimehed võivad sõlmida kokkuleppeid teiste komisjonide esimeestega teema konkreetsele komisjonile määramise kohta; vajaduse korral on nõutav luba artikli 54 kohase kaasatud komisjonidega menetluse läbiviimiseks.

Muudatusettepanek 226

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 202

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 202	välja jäetud
Volituste kontrollimise eest vastutav komisjon
Ühele kodukorra alusel moodustatud komisjonile tehakse muu hulgas ülesandeks kontrollida volitusi ja valmistada ette parlamendi otsused valimiste kehtivust käsitlevate protestide kohta.

Muudatusettepanek 227

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 203

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 203	Artikkel 203
Allkomisjonid	Allkomisjonid
1. Esimeeste konverentsi loal ja kui komisjoni töö seda nõuab , võib iga alaline või erikomisjon moodustada oma liikmetest ühe või mitu allkomisjoni ning määrata samal ajal artikli 199 alusel kindlaks allkomisjoni koosseisu ja pädevuse . Allkomisjonid annavad aru komisjonile, mille raames nad moodustati .	1. Kooskõlas artikliga 196 võib moodustada ka allkomisjone. Alaline või erikomisjon võib juhul, kui komisjoni töö seda nõuab ning esimeeste konverents on selleks eelneva loa andnud, moodustada ühe või mitu allkomisjoni ning määrata samal ajal kooskõlas artikli 199 asjakohaste sätetega kindlaks allkomisjoni (de) koosseisu ja vastutusala(d), mis kuuluvad põhikomisjoni enda vastutusvaldkonda . Allkomisjonid annavad põhikomisjonile oma tegevuse kohta aru .
2. Komisjonides kasutatav menetlus kehtib ka allkomisjonides.	2. Kui kodukorras ei ole osutatud teisiti, kehtib komisjonides kasutatav menetluskord ka allkomisjonides.
	2a. Allkomisjoni täisliikmed valitakse vastava põhikomisjoni liikmete hulgast.
3. Asendusliikmete osalemine allkomisjonide koosolekutel on lubatud samadel tingimustel nagu komisjonide koosolekute puhul.	3. Asendusliikmete osalemine allkomisjonide koosolekutel on lubatud samadel tingimustel nagu komisjonide koosolekute puhul.
4. Nende sätete kohaldamine peab tagama sõltuvussuhte allkomisjoni ja selle komisjoni vahel, mille raames allkomisjon moodustati. Sellest tulenevalt valitakse kõik allkomisjoni täisliikmed vastava komisjoni liikmete hulgast.
	4a. Põhikomisjoni esimees võib kaasata allkomisjonide esimehi koordinaatorite töösse või võimaldada neil juhatada põhikomisjoni arutelu küsimustes, millega nendes allkomisjonides tegeletakse, tingimusel et komisjoni juhatus vaatab sellised otsused läbi ja kiidab heaks.

Muudatusettepanek 228

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 204

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 204	Artikkel 204
Komisjoni juhatus	Komisjoni juhatus
Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele , valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel.	1. Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete määramisele , valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse komisjoni täisliikmete seast eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel. Iga komisjoni juhatuse koosseisus peab kajastuma parlamendi mitmekesisus; juhatus ei tohi koosneda ainult meestest või ainult naistest, samuti ei tohi kõik aseesimehed olla samast liikmesriigist.
Ainult komisjoni põhiliikmed, kes on valitud vastavalt artiklile 199, võivad olla valitud selle komisjoni juhatusse.
Kui ülesseatud kandidaatide arv vastab vabade kohtade arvule, võib valimine toimuda ühise heakskiitmise teel.	2. Kui ülesseatud kandidaatide arv vastab vabade kohtade arvule, toimub valimine ühise heakskiitmise teel. Kui hääletusvoorus osaleb rohkem kui üks kandidaat või kui vähemalt kuuendik komisjoni liikmetest taotleb hääletust, korraldatakse salajane hääletus.
Muul juhul või kuuendiku komisjoni liikmete taotlusel korraldatakse salajane hääletus.
Kui esitatud on üksainus kandidaat, osutub ta valituks antud häälte absoluutse enamusega; antud häälteks loetakse kandidaadi poolt ja vastu antud hääled.	Kui esitatud on üksainus kandidaat, osutub ta valituks antud häälte absoluutse enamusega; antud häälteks loetakse kandidaadi poolt ja vastu antud hääled.
Kui esimeses hääletusvoorus osaleb mitu kandidaati, osutub valituks kandidaat, kes kogub eelmises lõigus kindlaks määratud antud häälte absoluutse enamuse. Teises hääletusvoorus osutub valituks kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Võrdse häältearvu korral osutub valituks vanim kandidaat.	Kui osaleb mitu kandidaati, osutub valituks kandidaat, kes kogub esimeses hääletusvoorus antud häälte absoluutse enamuse. Teises hääletusvoorus osutub valituks kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Võrdse häältearvu korral osutub valituks vanim kandidaat.
Kui osutub vajalikuks teise hääletusvooru korraldamine, võib üles seada uusi kandidaate.
Käesolev artikkel ei takista põhikomisjoni esimeest kaasamast allkomisjonide esimehi komisjoni juhatuse töösse või võimaldamast neil juhatada arutelu küsimustes, mida nendes allkomisjonides käsitletakse – vastupidi, see võimaldab seda – tingimusel et selline menetlus esitatakse läbivaatamiseks juhatusele tervikuna ja juhatus annab sellele nõusoleku.
	2a. Komisjonides kohaldatakse vajalike muudatustega järgmisi parlamendi ametikandjaid käsitlevaid artikleid: artikkel 14 (Ajutine istungi juhataja), artikkel 15 (Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted), artikkel 16 (Presidendi valimine ja avakõne), artikkel 19 (Ametikandjate ametiaeg) ja artikkel 20 (Vabaks jäävad ametikohad).

Muudatusettepanek 229

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 205

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 205	Artikkel 205
Komisjonide koordinaatorid ja variraportöörid	Komisjonide koordinaatorid
1. Fraktsioonid võivad määrata ühe liikme koordinaatoriks.	1. Fraktsioonid võivad määrata igas komisjonis ühe liikme koordinaatoriks.
2. Komisjoni esimees kutsub koordinaatorid vajaduse korral kokku, et valmistada ette komisjonis vastuvõetavaid otsuseid, eelkõige otsuseid menetluse ja raportööride nimetamise kohta. Komisjon võib koordinaatoritele delegeerida teatavate otsuste tegemise, välja arvatud raportite, arvamuste ja muudatusettepanekute vastuvõtmist puudutavad otsused. Komisjoni aseesimehi võib kutsuda koordinaatorite koosolekutel osalema nõuandvas rollis. Koordinaatorid püüavad saavutada konsensuse. Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, võivad koordinaatorid tegutseda ainult parlamendikomisjoni selge ülekaaluka enamuse alusel, võttes arvesse eri fraktsioonide osakaalu.	2. Komisjoni esimees kutsub koordinaatorid vajaduse korral kokku, et valmistada ette komisjonis vastuvõetavaid otsuseid, eelkõige otsuseid menetluse ja raportööride nimetamise kohta. Komisjon võib koordinaatoritele delegeerida teatavate otsuste tegemise, välja arvatud raportite, resolutsiooni ettepanekute, arvamuste ja muudatusettepanekute vastuvõtmist puudutavad otsused.
	Komisjoni aseesimehi võib kutsuda koordinaatorite koosolekutel osalema nõuandvas rollis.
	Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, võivad koordinaatorid tegutseda ainult parlamendikomisjoni selge ülekaaluka enamuse alusel, võttes arvesse eri fraktsioonide osakaalu.
	Esimees teeb komisjonis teatavaks kõik koordinaatorite otsused ja soovitused, mis loetakse vastuvõetuks, kui nende kohta ei esitata vastuväiteid, ning need kantakse nõuetekohaselt komisjoni koosoleku protokolli.
3. Komisjoni esimees kutsub koordinaatorid kokku, et valmistada ette volinikukandidaatide kuulamised. Pärast kuulamisi kohtuvad koordinaatorid, et hinnata kandidaate vastavalt kodukorra XVI lisas sätestatud menetlusele.
4. Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut ja püüab oma fraktsiooni nimel saavutada komisjonis kompromissi. Variraportööride nimed teatatakse komisjoni esimehele. Komisjon võib koordinaatorite ettepaneku alusel otsustada kaasata variraportööre seadusandliku tavamenetluse raames nõukoguga kokkuleppe saavutamiseks peetavatesse läbirääkimistesse.
Sõltumatud parlamendiliikmed ei moodusta fraktsiooni artikli 32 tähenduses, seega ei saa nad määrata koordinaatoreid, kellel on ainsana õigus osaleda koordinaatorite koosolekutel.	Sõltumatud parlamendiliikmed ei moodusta fraktsiooni artikli 32 tähenduses, seega ei saa nad määrata koordinaatoreid, kellel on ainsana õigus osaleda koordinaatorite koosolekutel.
Koordinaatorite koosolekute ülesanne on valmistada ette komisjoni otsuseid ning ilma selgesõnalise delegeerimiseta ei saa need asendada komisjoni koosolekuid. Seega on koordinaatorite koosolekul vastu võetud otsuste puhul vajalik eelnev delegeerimine. Eelneva delegeerimise puudumisel tohivad koordinaatorid võtta vastu ainult soovitusi, mille komisjon peab seejärel ametlikult kinnitama.
Igal juhul tuleb diskrimineerimiskeelu põhimõtet järgides kindlustada sõltumatute parlamendiliikmete ligipääs teabele neile teabe edastamise ja sõltumatute parlamendiliikmete sekretariaadi liikme koordinaatorite koosolekutel viibimise teel.	Igal juhul tuleb diskrimineerimiskeelu põhimõtet järgides kindlustada sõltumatute parlamendiliikmete ligipääs teabele neile teabe edastamise ja sõltumatute parlamendiliikmete sekretariaadi liikme koordinaatorite koosolekutel viibimise teel.

Muudatusettepanek 230

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 205 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 205a
	Variraportöörid
	Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut ja püüab oma fraktsiooni nimel saavutada komisjonis kompromissi. Variraportööride nimed teatatakse komisjoni esimehele.

Muudatusettepanek 231

Euroopa Parlamendi kodukord

VIII osa – 2. peatükk – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2. PEATÜKK	välja jäetud
KOMISJONIDE TEGEVUS

Muudatusettepanek 232

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 206

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 206	Artikkel 206
Komisjonide koosolekud	Komisjonide koosolekud
1. Komisjonide koosolekud toimuvad komisjoni esimehe kutsel või parlamendi presidendi nõudel.	1. Komisjonide koosolekud toimuvad komisjoni esimehe kutsel või parlamendi presidendi nõudel.
	Komisjoni kokku kutsudes esitab esimees päevakorra projekti. Komisjon võtab koosoleku alguses vastu otsuse päevakorra kohta.
2. Komisjoni kutsel võivad komisjoni koosolekutel osaleda ka Euroopa Komisjoni ja nõukogu esindajad. Kutsed edastab komisjoni nimel selle esimees.	2. Komisjoni kutsel võivad komisjoni koosolekutel sõna võtta ka Euroopa Komisjoni , nõukogu ja teiste ELi institutsioonide esindajad. Kutsed edastab komisjoni nimel selle esimees.
Komisjoni otsusel võib koosolekul osalema ja sõna võtma kutsuda ka teisi isikuid.	Komisjoni otsusel võib koosolekul osalema ja sõna võtma kutsuda ka teisi isikuid.
Iga komisjon võib iseseisvalt otsustada, kas lubada parlamendiliikmete assistentidel komisjoni koosolekutel osaleda.
Vastutav komisjon võib juhatuse nõusolekul korraldada ekspertide kuulamise, kui ta peab seda vajalikuks oma ülesannete edukaks täitmiseks teatavas valdkonnas.	Vastutav komisjon võib juhatuse nõusolekul korraldada ekspertide kuulamise, kui ta peab seda vajalikuks oma ülesannete edukaks täitmiseks teatavas valdkonnas.
Soovi korral võivad kuulamisel osaleda ka nõuandvad komisjonid.
Käesoleva lõike sätteid tõlgendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punktile 50 (24) .
3. Ilma et see piiraks artikli 53 lõike 6 kohaldamist ja kui asjaomane komisjon ei otsusta teisiti, võivad parlamendiliikmed osaleda ka nende komisjonide koosolekutel , mille liikmed nad ei ole , kuid neil ei ole õigust osa võtta aruteludest.	3. Ilma et see piiraks artikli 53 lõike 6 kohaldamist ja kui asjaomane komisjon ei otsusta teisiti, ei või komisjoni koosolekutel osalevad , kuid komisjoni mittekuuluvad parlamendiliikmed võtta osa komisjonis toimuvatest aruteludest.
Komisjon võib anda nendele parlamendiliikmetele õiguse osaleda komisjoni töös nõuandjatena .	Komisjon võib anda neile siiski õiguse osaleda komisjoni koosolekutel nõuandjana .
	3a. Kõneaja eraldamist käsitleva artikli 162 lõiget 2 kohaldatakse vajalike muudatustega ka parlamendikomisjonides.
	3b. Stenogrammi koostamise korral kohaldatakse vajalike muudatustega artikli 194 lõikeid 1a, 2 ja 4.

Muudatusettepanek 233

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 207

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 207	Artikkel 207
Komisjoni koosoleku protokoll	Komisjoni koosoleku protokoll
Komisjoni koosoleku protokoll jagatakse kõigile komisjoni liikmetele ja esitatakse komisjonile kinnitamiseks.	Komisjoni koosoleku protokoll tehakse kättesaadavaks kõigile komisjoni liikmetele ja esitatakse komisjonile kinnitamiseks.

Muudatusettepanek 234

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 208

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 208	Artikkel 208
Komisjonis toimuvad hääletused	Komisjonis toimuvad hääletused
1. Iga parlamendiliige võib esitada muudatusettepanekuid komisjonis läbivaatamiseks.	1. Ilma et see piiraks artikli 66 lõike 4 kohaldamist seoses teise lugemisega, peab kõik komisjonis läbivaatamiseks esitatavad muudatusettepanekud või tagasilükkamise ettepaneku projektid allkirjastama või kaasallkirjastama vähemalt üks asjaomase komisjoni täis- või asendusliige .
2. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on veerand komisjoni liikmetest. Kui kuuendik komisjoni liikmetest esitab enne hääletuse algust vastava taotluse, on hääletustulemus kehtiv ainult siis, kui hääletusel osales komisjoni koosseisu enamus.	2. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on veerand komisjoni liikmetest. Kui kuuendik komisjoni liikmetest esitab enne hääletuse algust vastava taotluse, on hääletustulemus kehtiv ainult siis, kui hääletusel osales liikmete enamus.
3. Üks hääletus ja/või lõpphääletus raporti üle toimub parlamendikomisjonis nimeliselt vastavalt artikli 180 lõikele 2. Hääletused muudatusettepanekute üle ja muud hääletused toimuvad käe tõstmisega, välja arvatud juhul, kui koosoleku juhataja otsustab kasutada elektroonilist hääletust või kui veerand parlamendikomisjoni liikmetest nõuab nimelist hääletust.	3. Üks hääletus ja/või lõpphääletus raporti või arvamuse üle toimub parlamendikomisjonis nimeliselt vastavalt artikli 180 lõigetele 2 ja 2a . Hääletused muudatusettepanekute üle ja muud hääletused toimuvad käe tõstmisega, välja arvatud juhul, kui koosoleku juhataja otsustab kasutada elektroonilist hääletust või kui veerand parlamendikomisjoni liikmetest nõuab nimelist hääletust.
Artikli 208 lõike 3 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.	Artikli 208 lõike 3 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.
4. Komisjoni esimees võib osaleda aruteludes ja hääletustel, kuid tema häälel ei ole otsustavat kaalu.
5. Vajaduse korral võib komisjon esitatud muudatusettepanekute hääletusele panemise asemel paluda raportööril esitada uus projekt, milles võetaks muudatusettepanekuid võimalikult suures ulatuses arvesse. Sellisel juhul määratakse projekti kohta muudatusettepanekute esitamiseks uus tähtaeg.	5. Vajaduse korral võib komisjon esitatud muudatusettepanekute hääletusele panemise asemel paluda raportööril esitada uus projekt, milles võetaks muudatusettepanekuid võimalikult suures ulatuses arvesse. Sellisel juhul määratakse muudatusettepanekute esitamiseks uus tähtaeg.

Muudatusettepanek 235

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 209

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 209	Artikkel 209
Täiskogu istungi läbiviimist reguleerivad sätted, mida kohaldatakse ka komisjonides	Täiskogu istungi läbiviimist reguleerivad sätted, mida kohaldatakse ka komisjonides
Artikleid 14, 15, 16 , 19, 20, 38–48, 160 , artikli 162 lõikeid 2 ja 10 , artikleid 165 , 167 , 169–172, 174, artikli 176 lõiget 1 ning artikleid 177 , 178, 181, 182, 184 –187 , 190 ja 191 kohaldatakse komisjonide koosolekute suhtes vajalike muudatustega .	Komisjonides kohaldatakse vajalike muudatustega järgmisi hääletust ja menetlusega seotud sõnavõtte käsitlevaid artikleid : artikkel 164a (Parlamendi töö takistamise vältimine) , artikkel 168a (Künnised) , artikkel 169 (Muudatusettepanekute esitamine ja tutvustamine) , artikkel 170 (Muudatusettepanekute vastuvõetavus) , artikkel 171 (Hääletuse kord) , artikkel 174 (Muudatusettepanekute hääletamise järjekord) , artikli 176 (Osade kaupa hääletamine) lõige 1 , artikkel 177 (Hääleõigus) , artikkel 178 (Hääletamine) , artikkel 179a (Häälte võrdne jagunemine), artikli 180 (Nimeline hääletus) lõiked 2 ja 2a, artikkel 180a (Salajane hääletus), artikkel 181 (Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamine) , artikkel 182 a (Vaidlused hääletuse üle) , artikkel 184 a (Kodukorda puudutavad märkused) , artikkel 190 (Arutelu ja hääletuse edasilükkamine) ja artikkel 191 (Istungi katkestamine või lõpetamine) .

Muudatusettepanek 236

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 210 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 210a
	Parlamendikomisjonide juurdepääs parlamendile edastatud konfidentsiaalsele teabele
	1. Kui parlamendil on õiguslik kohustus käsitleda talle edastatud teavet konfidentsiaalsena, kohaldab vastutava komisjoni esimees automaatselt alljärgnevas lõikes 3 ette nähtud salajast menetlust.
	2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on juhul, kui saadud teabe konfidentsiaalsena käsitlemiseks ei ole mingit õiguslikku kohustust, igal komisjonil õigus kohaldada lõikes 3 ette nähtud salajast menetlust teabe või dokumendi suhtes omal algatusel, kui komisjoni liige on selleks esitanud kirjaliku või suulise taotluse. Sellisel juhul on salajase menetluse kohaldamise otsuse vastuvõtmiseks vaja kohalolevate parlamendiliikmete kahekolmandikulist häälteenamust.
	3. Kui parlamendikomisjoni esimees on kuulutanud menetluse salajaseks, võivad koosolekutel viibida ainult selle komisjoni liikmed ning ametnikud ja eksperdid, kellele esimees on eelnevalt vastava loa andnud ja kelle kohalolek on tingimata vajalik.
	Dokumendid jagatakse koosoleku alguses välja ja kogutakse koosoleku lõppedes taas kokku. Dokumendid on nummerdatud. Märkmete ja fotokoopiate tegemine nendest dokumentidest on keelatud.
	Koosoleku protokoll ei käsitle salajase küsimuse läbivaatamise üksikasju. Protokollida võib ainult vastu võetud otsuseid.
	4. Salajast menetlust kohaldava komisjoni kolm liiget võivad esitada ühise taotluse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise juhtumi arutamiseks. Selle taotluse võib võtta komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Komisjon võib liikmete häälteenamuse põhjal otsustada edastada küsimuse presidendile selle läbivaatamiseks artiklite 11 ja 166 alusel.

Muudatusettepanek 237

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 211

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 211

Kodanikualgatustega seotud avalikud kuulamised

1. Kui Euroopa Komisjon on kodanikualgatuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 211/2011 (kodanikualgatuse kohta) artikli 10 lõike 1 punktile a vastavas registris avaldanud, teeb Euroopa Parlamendi president komisjonide esimeeste konverentsi esimehe ettepanekul järgmist:

teeb VI lisa kohaselt valdkonna eest vastutavale seadusandlusega tegelevale komisjonile ülesandeks korraldada määruse (EL) nr 211/2011 artiklis 11 ette nähtud avalik kuulamine; petitsioonide eest vastutav komisjon kaasatakse menetlusse seadusandlusega tegeleva komisjoniga automaatselt kodukorra artikli 54 kohaselt;

a)	teeb VI lisa kohaselt valdkonna eest vastutavale komisjonile ülesandeks korraldada määruse (EL) nr 211/2011 artiklis 11 ette nähtud avalik kuulamine; petitsioonide eest vastutav komisjon kaasatakse menetlusse automaatselt kodukorra artikli 54 kohaselt;

võib juhul, kui kaks või enam vastavalt määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 lõike 1 punktile a vastavas registris avaldatud kodanikualgatust käsitlevad sarnast teemat, pärast korraldajatega konsulteerimist otsustada, et korraldatakse ühine avalik kuulamine, kus käsitletakse võrdsel alusel kõiki asjaomaseid kodanikualgatusi.

2. Vastutav komisjon:

a)	kontrollib, kas Euroopa Komisjon on korraldajad määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 lõike 1 punkti b kohaselt asjakohasel tasandil vastu võtnud;

a)	kontrollib, kas Euroopa Komisjon on korraldajad määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 lõike 1 punkti b kohaselt asjakohasel tasandil vastu võtnud;

b)	tagab – vajaduse korral komisjonide esimeeste konverentsi toetusel –, et Euroopa Komisjon on nõuetekohaselt kaasatud avaliku kuulamise korraldamisse ja on kuulamisel asjakohasel tasandil esindatud.

b)	tagab – vajaduse korral komisjonide esimeeste konverentsi toetusel –, et Euroopa Komisjon on nõuetekohaselt kaasatud avaliku kuulamise korraldamisse ja on kuulamisel asjakohasel tasandil esindatud.

3. Vastutava komisjoni esimees kutsub avaliku kuulamise kokku sobival kuupäeval kolme kuu jooksul pärast seda, kui algatus on vastavalt määruse (EL) nr 211/2011 artiklile 9 Euroopa Komisjonile esitatud.

4. Vastutav komisjon korraldab avaliku kuulamise Euroopa Parlamendis, vajaduse korral koos teiste liidu institutsioonide ja asutustega, kes soovivad osaleda. Ta võib kuulamisele kutsuda ka teisi sidusrühmi.

Vastutav komisjon kutsub kuulamisele algatust tutvustama korraldajaid esindava rühma, kuhu kuulub vähemalt üks määruse (EL) nr 211/2011 artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud kontaktisik.

5. Juhatus võtab Euroopa Komisjoniga kokku lepitud korra kohaselt vastu eeskirjad, mis käsitlevad tekkinud kulude hüvitamist.

6. Parlamendi president ja komisjonide esimeeste konverentsi esimees võivad käesoleva artikli kohased volitused delegeerida vastavalt asepresidendile ja mõne teise komisjoni esimehele.

7. Kui artiklites 54 või 55 sätestatud tingimused on täidetud, kohaldatakse neid sätteid vajalike muudatustega ka teiste komisjonide suhtes. Kohaldatakse ka artiklit 201.

7. Kui artiklites 54 või 55 sätestatud tingimused on täidetud, kohaldatakse neid sätteid vajalike muudatustega ka teiste komisjonide suhtes. Kohaldatakse ka artikleid 201 ja 201a .

Artikli 25 lõiget 9 kodanikualgatustega seotud avalike kuulamiste suhtes ei kohaldata.

7a. Kui Euroopa Komisjon ei esita talle kooskõlas määruse (EL) nr 211/2011 artikliga 9 esitatud eduka kodanikualgatuse kohta õigusakti ettepanekut 12 kuu jooksul pärast selle kohta positiivse arvamuse esitamist ja kavandatavate meetmete kohta teatise avaldamist, võib vastutav komisjon korraldada kuulamise, konsulteerida kodanikualgatuse korraldajatega ja kasutada vajaduse korral artiklis 46 ette nähtud menetlust, mis võimaldab parlamendil nõuda Euroopa Komisjonilt asjakohase ettepaneku esitamist.

Muudatusettepanek 238

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 212

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 212	Artikkel 212
Parlamentidevaheliste delegatsioonide moodustamine ja nende ülesanded	Parlamentidevaheliste delegatsioonide moodustamine ja nende ülesanded
1. Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi parlamentidevahelisi delegatsioone ning nende ülesandeid arvestades teeb otsuse nende liigi ja liikmete arvu kohta. Delegatsioonide liikmed valitakse vastvalitud parlamendi esimesel või teisel osaistungjärgul terveks parlamendi ametiajaks.	1. Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi parlamentidevahelisi delegatsioone ning nende ülesandeid arvestades teeb otsuse nende liigi ja liikmete arvu kohta. Delegatsioonide liikmed määratavad fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed vastvalitud parlamendi esimesel või teisel osaistungjärgul terveks parlamendi ametiajaks.
2. Delegatsioonide liikmed valitakse pärast seda , kui fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed on esitanud esimeeste konverentsile kandidaatide nimed . Esimeeste konverents esitab parlamendile ettepaneku, püüdes võimaluste piires tagada liikmesriikide ja poliitiliste vaadete õiglase esindatuse. Kohaldatakse artikli 199 lõikeid 2, 3, 5 ja 6 .	2. Fraktsioonid püüavad võimaluse piires tagada liikmesriikide , poliitiliste vaadete ning naiste ja meeste õiglast esindatust . Ühest liikmesriigist pärit parlamendiliikmed võivad moodustada maksimaalselt kolmandiku delegatsiooni koosseisust. Vajalike muudatustega kohaldatakse artiklit 199.
3. Delegatsioonide juhatused moodustatakse artikli 204 alusel sarnaselt alaliste komisjonide juhatuste moodustamisega.	3. Delegatsioonide juhatused moodustatakse artikli 204 alusel sarnaselt alaliste komisjonide juhatuste moodustamisega.
4. Parlament määrab kindlaks iga delegatsiooni üldised volitused. Parlament võib igal ajal otsustada neid volitusi laiendada või piirata.	4. Parlament määrab kindlaks iga delegatsiooni üldised volitused. Parlament võib igal ajal otsustada neid volitusi laiendada või piirata.
5. Delegatsioonide tegevuseks vajalikud rakendussätted võtab delegatsioonide juhtide konverentsi ettepaneku alusel vastu esimeeste konverents.	5. Delegatsioonide tegevuseks vajalikud rakendussätted võtab delegatsioonide juhtide konverentsi ettepaneku alusel vastu esimeeste konverents.
6. Delegatsiooni juht annab delegatsiooni tegevuse kohta aru välisasjade ja julgeolekuküsimuste eest vastutavale komisjonile.	6. Delegatsiooni juht annab delegatsiooni tegevuse kohta korrapäraselt aru välisasjade eest vastutavale komisjonile.
7. Kui päevakorras on punkt, mis puudutab delegatsiooni vastutusala, antakse delegatsiooni juhile võimalus vastavas komisjonis arvamust avaldada. Sama kehtib asjaomase komisjoni esimehe või raportööri osalemise kohta delegatsiooni koosolekutel.	7. Kui päevakorras on punkt, mis puudutab delegatsiooni vastutusala, antakse delegatsiooni juhile võimalus vastavas komisjonis arvamust avaldada. Sama kehtib asjaomase komisjoni esimehe või raportööri osalemise kohta delegatsiooni koosolekutel.

Muudatusettepanek 239

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 213

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 213	Artikkel 214a
Koostöö Euroopa Nõukogu parlamentaarse assambleega	Koostöö Euroopa Nõukogu parlamentaarse assambleega
1. Parlamendi organid ja eriti komisjonid teevad Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee samalaadsete organitega ühist huvi pakkuvates valdkondades koostööd, mille eesmärk on eelkõige suurendada töö tulemuslikkust ja vältida topelttööd.	1. Parlamendi organid ja eriti komisjonid teevad Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee samalaadsete organitega ühist huvi pakkuvates valdkondades koostööd, mille eesmärk on eelkõige suurendada töö tulemuslikkust ja vältida topelttööd.
2. Nende sätete kohaldamise üksikasjad määrab kindlaks esimeeste konverents kokkuleppel Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee vastavate organitega.	2. Koostöö üksikasjad määrab kindlaks esimeeste konverents kokkuleppel Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee vastavate organitega.
	(See artikkel paigutatakse muudetud kujul artikli 214 järele.)

Muudatusettepanek 240

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 214

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 214	Artikkel 214
Parlamentaarsed ühiskomisjonid	Parlamentaarsed ühiskomisjonid
1. Euroopa Parlament võib moodustada parlamentaarseid ühiskomisjone liiduga assotsieerunud riikide parlamentide või nende riikide parlamentidega, millega on alustatud ühinemisläbirääkimisi.	1. Euroopa Parlament võib moodustada parlamentaarseid ühiskomisjone liiduga assotsieerunud riikide parlamentide või nende riikide parlamentidega, millega on alustatud ühinemisläbirääkimisi.
Ühiskomisjonid võivad koostada asjaomastele parlamentidele soovitusi. Euroopa Parlament saadab soovitused vastutavale komisjonile, kes esitab ettepanekud võetavate meetmete kohta.	Ühiskomisjonid võivad koostada asjaomastele parlamentidele soovitusi. Euroopa Parlament saadab soovitused vastutavale komisjonile, kes esitab ettepanekud võetavate meetmete kohta.
2. Eri parlamentaarsete ühiskomisjonide üldised volitused määravad kindlaks Euroopa Parlament ja asjaomaste kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped .	2. Eri parlamentaarsete ühiskomisjonide üldised volitused määrab kindlaks Euroopa Parlament , võttes arvesse kolmandate riikidega sõlmitud kokkuleppeid .
3. Parlamentaarsetes ühiskomisjonides rakendatavad menetlused määratakse kindlaks nimetatud kokkulepetega. Menetlused põhinevad Euroopa Parlamendi ja partnerparlamendi delegatsioonide vahelisel pariteedil.	3. Parlamentaarsetes ühiskomisjonides rakendatavad menetlused määratakse kindlaks nimetatud kokkulepetega. Menetlused põhinevad Euroopa Parlamendi ja partnerparlamendi delegatsioonide vahelisel pariteedil.
4. Parlamentaarsed ühiskomisjonid võtavad vastu oma kodukorra ning edastavad selle heakskiitmiseks Euroopa Parlamendi ja partnerparlamendi juhatustele .	4. Parlamentaarsed ühiskomisjonid võtavad vastu oma kodukorra ning edastavad selle heakskiitmiseks Euroopa Parlamendi juhatusele ja osaleva partnerriigi parlamendi pädevale organile .
5. Parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate Euroopa Parlamendi delegatsioonide liikmete valimine ja delegatsioonide juhatuste moodustamine toimub vastavalt parlamentidevaheliste delegatsioonide jaoks kindlaksmääratud korrale.	5. Parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate Euroopa Parlamendi delegatsioonide liikmete valimine ja delegatsioonide juhatuste moodustamine toimub vastavalt parlamentidevaheliste delegatsioonide jaoks kindlaksmääratud korrale.

Muudatusettepanek 241

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 215

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 215	Artikkel 215
Petitsiooniõigus	Petitsiooniõigus
1. Igal Euroopa Liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus kas üksikult või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse ja mis teda otseselt puudutab.	1. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 227 on igal Euroopa Liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus kas üksikult või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse ja mis teda otseselt puudutab.
2. Parlamendile esitatavas petitsioonis peab olema toodud iga petitsiooni esitaja nimi , kodakondsus ja alaline elu- või asukoht.	2. Parlamendile esitatavas petitsioonis peab olema toodud iga petitsiooni esitaja nimi ja alaline elu- või asukoht.
	2a. Parlamendile esitatud dokumente, mida ei ole ilmselgelt mõeldud petitsioonina, ei registreerita petitsioonina; need edastatakse viivitamata käsitlemiseks asjakohasele teenistusele.
3. Kui petitsioonile on alla kirjutanud mitu füüsilist või juriidilist isikut, määravad allakirjutanud ühe esindaja ja tema asetäitjad, keda käsitletakse käesoleva osa rakendamisel petitsiooni esitajatena.	3. Kui petitsioonile on alla kirjutanud mitu füüsilist või juriidilist isikut, määravad allakirjutanud ühe esindaja ja tema asetäitjad, keda käsitletakse käesoleva osa rakendamisel petitsiooni esitajatena.
Kui esindajat ei ole määratud, loetakse petitsiooni esitajaks esimene allakirjutanu või mõni teine asjaomane isik.	Kui esindajat ei ole määratud, loetakse petitsiooni esitajaks esimene allakirjutanu või mõni teine asjaomane isik.
4. Petitsiooni esitaja võib igal ajal loobuda petitsiooni toetamisest .	4. Petitsiooni esitaja võib igal ajal oma allkirja petitsioonilt tagasi võtta .
Kui kõik petitsiooni esitajad on toetusest loobunud , muutub petitsioon kehtetuks.	Kui kõik petitsiooni esitajad võtavad oma allkirjad tagasi , muutub petitsioon kehtetuks.
5. Petitsioon tuleb esitada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.	5. Petitsioon tuleb esitada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.
Muus keeles koostatud petitsioon vaadatakse läbi ainult juhul, kui petitsiooni esitaja on lisanud tõlke ühes ametlikus keeles. Parlamendi kirjavahetus petitsiooni esitajaga toimub selles ametlikus keeles, milles on koostatud tõlge.	Muus keeles koostatud petitsioon vaadatakse läbi ainult juhul, kui petitsiooni esitaja on lisanud tõlke ühes ametlikus keeles. Parlamendi kirjavahetus petitsiooni esitajaga toimub selles ametlikus keeles, milles on koostatud tõlge.
Juhatus võib otsustada, et petitsioone võib koostada ja kirjavahetust petitsiooni esitajatega pidada liikmesriigis kasutatavates muudes keeltes .	Juhatus võib otsustada, et petitsioone võib koostada ja kirjavahetust petitsiooni esitajatega pidada muudes keeltes, millel vastavalt asjaomase liikmesriigi põhiseaduslikule korrale on ametliku keele staatus kas riigis tervikuna või osal riigi territooriumist .
	5a. Petitsiooni saab esitada kas posti teel või Euroopa Parlamendi veebisaidil avatava petitsiooniportaali kaudu, mille ülesehitus aitab petitsiooni esitajal koostada lõigete 1 ja 2 tingimustele vastava petitsiooni.
	5b. Kui sarnastel teemadel esitatakse mitu petitsiooni, võib neid käsitleda ühiselt.
6. Petitsioonid kantakse nende saabumise järjekorras registrisse, kui need vastavad lõikes 2 toodud tingimustele; vastasel korral need arhiveeritakse ja petitsiooni esitajat teavitatakse sellise otsuse põhjustest.	6. Petitsioonid kantakse nende saabumise järjekorras registrisse, kui need vastavad lõikes 2 toodud tingimustele; vastasel korral need arhiveeritakse ja petitsiooni esitajat teavitatakse sellise otsuse põhjustest.
7. President edastab registrisse kantud petitsiooni vastutavale komisjonile, kes teeb esmalt kindlaks petitsiooni vastuvõetavuse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 227.	7. President edastab registrisse kantud petitsiooni vastutavale komisjonile, kes teeb esmalt kindlaks petitsiooni vastuvõetavuse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 227.
Kui vastutav komisjon ei saavuta petitsiooni vastuvõetavuse küsimuses konsensust, loetakse petitsioon vastuvõetavaks, kui seda taotleb vähemalt veerand komisjoni liikmetest.	Kui vastutav komisjon ei saavuta petitsiooni vastuvõetavuse küsimuses konsensust, loetakse petitsioon vastuvõetavaks, kui seda taotleb vähemalt kolmandik komisjoni liikmetest.
8. Petitsioon, mille vastutav komisjon on tunnistanud vastuvõetamatuks, arhiveeritakse; petitsiooni esitajat teavitatakse otsusest ja selle põhjustest. Võimaluse korral võib soovitada teisi õiguskaitsevahendeid.	8. Petitsioon, mille vastutav komisjon on tunnistanud vastuvõetamatuks, arhiveeritakse; petitsiooni esitajat teavitatakse otsusest ja selle põhjustest. Võimaluse korral võib soovitada teisi õiguskaitsevahendeid.
9. Registreeritud petitsioone käsitletakse üldreeglina avalike dokumentidena ning parlament võib läbipaistvuse huvides avaldada petitsiooni esitaja nime ja petitsiooni sisu.	9. Registreeritud petitsioone käsitletakse avalike dokumentidena ning parlament võib läbipaistvuse huvides avaldada petitsiooni esitaja , võimalike kaasesitajate ja petitsiooni võimalike toetajate nimed ning petitsiooni sisu. Petitsiooni esitajale, kaasesitajatele ja toetajatele antakse sellest teada.
10. Olenemata lõike 9 sätetest , võib petitsiooni esitaja taotleda, et tema nime privaatsuse kaitse huvides ei avaldata; sellisel juhul peab parlament seda taotlust arvestama.	10. Olenemata lõikest 9, võib petitsiooni esitaja , kaasesitaja või toetaja taotleda, et tema nime privaatsuse kaitse huvides ei avaldata; sellisel juhul peab parlament seda taotlust arvestama.
Kui petitsiooni esitaja kaebust ei ole võimalik anonüümsuse tõttu uurida, konsulteeritakse edasise tegevuse osas petitsiooni esitajaga.	Kui petitsiooni esitaja kaebust ei ole võimalik anonüümsuse tõttu uurida, konsulteeritakse edasise tegevuse osas petitsiooni esitajaga.
	10a. Kui parlament peab seda vajalikuks, võib ta omal algatusel või asjaomase kolmanda isiku taotlusel muuta petitsiooni ja/või selles sisalduvad andmed kolmandate isikute õiguste kaitsmise eesmärgil anonüümseks.
11. Petitsiooni esitaja võib taotleda, et tema petitsiooni käsitletakse konfidentsiaalselt. Sellisel juhul võtab parlament sobivad meetmed tagamaks, et petitsiooni sisu ei avalikustata. Petitsiooni esitajat teavitatakse, millistel tingimustel seda sätet kohaldatakse.
12. Kui vastutav komisjon peab seda vajalikuks, võib ta saata küsimuse edasi Euroopa Ombudsmanile.
13. Parlamendile saadetud petitsioonid, mille esitajaks on füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud ning kes ei ela ega oma registrijärgset asukohta mõnes liikmesriigis, registreeritakse ja arhiveeritakse eraldi. Iga kuu saadab president petitsioonide eest vastutavale komisjonile eelmisel kuul saabunud selliste petitsioonide nimekirja, milles on ära toodud ka petitsioonide teemad; vastutav komisjon võib välja nõuda petitsioonid, mille läbivaatamist ta peab vajalikuks.	13. Parlamendile saadetud petitsioonid, mille esitajaks on füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud ning kes ei ela ega oma registrijärgset asukohta mõnes liikmesriigis, registreeritakse ja arhiveeritakse eraldi. Iga kuu saadab president petitsioonide eest vastutavale komisjonile eelmisel kuul saabunud selliste petitsioonide nimekirja, milles on ära toodud ka petitsioonide teemad; vastutav komisjon võib välja nõuda petitsioonid, mille läbivaatamist ta peab vajalikuks.

Muudatusettepanek 242

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 216

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 216	Artikkel 216
Petitsioonide läbivaatamine	Petitsioonide läbivaatamine
1. Vastutav komisjon käsitleb vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone oma tavapärase töö käigus korralisel koosolekul toimuval arutelul või kirjaliku menetluse teel. Petitsiooni esitajad võib kutsuda osalema komisjoni koosolekul, millel nende petitsiooni käsitletakse, ja petitsiooni esitaja võib ka ise kohalolekut taotleda. Petitsiooni esitajale sõna andmise üle otsustab koosoleku juhataja oma äranägemisel.	1. Vastutav komisjon käsitleb vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone oma tavapärase töö käigus korralisel koosolekul toimuval arutelul või kirjaliku menetluse teel. Petitsiooni esitajad võib kutsuda osalema komisjoni koosolekul, millel nende petitsiooni käsitletakse, ja petitsiooni esitaja võib ka ise kohalolekut taotleda. Petitsiooni esitajale sõna andmise üle otsustab koosoleku juhataja oma äranägemisel.
2. Komisjon võib seoses vastuvõetava petitsiooniga otsustada koostada algatusraporti vastavalt artikli 52 lõikele 1 või esitada parlamendile lühikese resolutsiooni ettepaneku, kui esimeeste konverents ei esita selle kohta vastuväiteid. Resolutsiooni ettepanek lisatakse hiljemalt kaheksa nädalat pärast selle komisjonis vastuvõtmist toimuva osaistungjärgu päevakorra projekti. Resolutsiooni ettepanek pannakse ühele hääletusele ja selle üle ei toimu arutelu, välja arvatud juhul , kui esimeeste konverents otsustab erandkorras kohaldada artiklit 151 .	2. Vastutav komisjon võib seoses vastuvõetava petitsiooniga otsustada esitada parlamendile lühikese resolutsiooni ettepaneku, tingimusel et komisjonide esimeeste konverentsile antakse sellest eelnevalt teada ning esimeeste konverents ei esita selle kohta vastuväiteid. Resolutsiooni ettepanek lisatakse hiljemalt kaheksa nädalat pärast selle komisjonis vastuvõtmist toimuva osaistungjärgu päevakorra projekti. See pannakse parlamendis ühele hääletusele . Esimeeste konverents võib teha ettepaneku kohaldada artiklit 151 , vastasel juhul võetakse ettepanek vastu ilma aruteluta .
Vastutav komisjon võib artikli 53 ja VI lisa alusel küsida arvamust teistelt kõnealuses küsimuses pädevatelt parlamendikomisjonidelt.
3. Kui raport käsitleb eelkõige liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse kavandatavaid muudatusi, kaasatakse artikli 53 lõike 1 ning artikli 54 esimese ja teise taande kohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon. Vastutav komisjon kiidab ilma hääletuseta heaks kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni esitatud ettepanekud resolutsiooni ettepaneku nende osade kohta, mis käsitlevad liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse muudatusi. Kui vastutav komisjon ei võta ettepanekuid vastu, võib kaasatud komisjon esitada need otse täiskogule.	3. Kui vastutav komisjon kavatseb koostada kooskõlas artikli 52 lõikega 1 algatusraporti, milles käsitletakse vastuvõetavaks tunnistatud petitsiooni ja eelkõige liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse kavandatavaid muudatusi, kaasatakse artiklite 53 ning 54 kohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon. Vastutav komisjon kiidab ilma hääletuseta heaks kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni esitatud ettepanekud resolutsiooni ettepaneku nende osade kohta, mis käsitlevad liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse muudatusi. Kui vastutav komisjon ei võta ettepanekuid vastu, võib kaasatud komisjon esitada need otse täiskogule.
4. Luuakse elektrooniline register, milles kodanikud saavad avaldada petitsiooni esitajale toetust või sellest loobuda , andes vastuvõetavaks tunnistatud ja registrisse kantud petitsioonile elektroonilise allkirja .	4. Allakirjutajad saavad avaldada vastuvõetavaks tunnistatud petitsioonile toetust või toetusavaldusest loobuda petitsiooniportaali kaudu, mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendi veebisaidil .
5. Petitsioonide uurimisel, faktide tuvastamisel ja lahenduste otsimisel võib vastutav komisjon korraldada faktikogumise külastusi liikmesriiki või piirkonda, mida petitsioon puudutab.
Osalejad koostavad külastuse kohta aruande. Pärast aruande heakskiitmist komisjonis edastatakse see presidendile.
Faktikogumise külastuste ja neid kajastavate aruannete ülesanne on anda parlamendi komisjonile vajalikku teavet, et arutada petitsiooni. Aruannete koostamine on eranditult külastuses osalejate vastutusalas ning nad püüavad saavutada konsensuse. Kui konsensusele ei jõuta, tuleb aruandes selgitada lahknevusi tuvastatud faktides või hinnangutes. Aruanne esitatakse parlamendi komisjonile heakskiitmiseks ühe hääletusega, välja arvatud kui komisjoni esimees avaldab asjakohasel juhul, et aruande osade kohta võib esitada muudatusettepanekuid. Kodukorra artikkel 56 ei kehti sellistele aruannetele ei vahetult ega analoogia põhjal. Kui komisjon ei kiida aruannet heaks, aruannet presidendile ei edastata.
6. Komisjon võib paluda Euroopa Komisjonilt abi, eelkõige liidu õiguse kohaldamise või selle järgimise täpsustamiseks ning petitsiooniga seotud teabe või dokumentide saamiseks. Euroopa Komisjoni esindajad kutsutakse osalema komisjoni koosolekutel.	6. Vastutav komisjon võib paluda Euroopa Komisjonilt abi, eelkõige liidu õiguse kohaldamise või selle järgimise täpsustamiseks ning petitsiooniga seotud teabe või dokumentide saamiseks. Euroopa Komisjoni esindajad kutsutakse osalema komisjoni koosolekutel.
7. Komisjon võib paluda presidendil edastada komisjoni arvamus või soovitus meetmete võtmiseks või vastuse saamiseks Euroopa Komisjonile, nõukogule või asjaomase liikmesriigi ametiasutusele.	7. Vastutav komisjon võib paluda presidendil edastada komisjoni arvamus või soovitus meetmete võtmiseks või vastuse saamiseks Euroopa Komisjonile, nõukogule või asjaomase liikmesriigi ametiasutusele.
8. Komisjon teavitab parlamenti iga kuue kuu järel oma arutelude tulemustest.	8. Komisjon esitab parlamendile igal aastal raporti oma arutelude tulemustest ning vajaduse korral meetmetest, mida nõukogu või Euroopa Komisjon on parlamendi edastatud petitsioonide alusel võtnud .
Eelkõige teavitab komisjon parlamenti meetmetest, mida nõukogu või Euroopa Komisjon on võtnud parlamendi edastatud petitsioonide alusel.
Petitsiooni esitajale teatatakse komisjoni otsus ja selle põhjendused.
Kui vastuvõetavaks tunnistatud petitsiooni läbivaatamine on lõpetatud, kuulutatakse käsitlemine lõppenuks ja sellest teavitatakse petitsiooni esitajat .	Kui vastuvõetavaks tunnistatud petitsiooni läbivaatamine on lõpetatud, kuulutatakse käsitlemine vastutava komisjoni otsusega lõppenuks .
	9a. Petitsiooni esitajale antakse teada kõikidest komisjoni asjakohastest otsustest ja nende põhjendustest.
	9b. Vastutav komisjon võib otsustada petitsiooni uuesti menetlusse võtta, kui komisjonile saavad teatavaks petitsiooni puudutavad uued olulised andmed ja kui petitsiooni esitaja seda taotleb.
	9c. Vastutav komisjon võtab liikmete häälteenamusega ja kooskõlas kodukorra sätetega vastu petitsioonide käsitlemise suunised.

Muudatusettepanek 243

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 216 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 216a
	Teabekogumiskülastused
	1. Petitsioonide uurimisel, faktide tuvastamisel ja lahenduste otsimisel võib vastutav komisjon korraldada teabekogumiskülastusi liikmesriiki või piirkonda, mida puudutab komisjonis arutatud ja vastuvõetavaks tunnistatud petitsioon. Üldreeglina uuritakse teabekogumiskülastuse käigus mitmes petitsioonis käsitletud teemasid. Kohaldatakse juhatuse eeskirju, millega reguleeritakse komisjonide delegatsioonide lähetamist Euroopa Liidu piires.
	2. Delegatsiooni koosseisu ei või kuuluda külastatavast liikmesriigist valitud parlamendiliikmeid. Neil võib lubada teabekogumiskülastusele suunduva delegatsiooniga liituda ex officio.
	3. Pärast külastust koostavad delegatsiooni ametlikud liikmed lähetusaruande. Delegatsiooni juht koordineerib selle koostamist ning püüab tagada, et kõik delegatsiooni ametlikud liikmed on aruande sisu osas üksmeelel. Kui üksmeelele ei jõuta, tuleb lähetusaruandes esitada kõik lahknevad seisukohad.
	Delegatsiooniga ex officio liitunud parlamendiliikmed aruande koostamisel ei osale.
	4. Lähetusaruanne ja võimalikud soovitused esitatakse vastutavale komisjonile. Parlamendiliikmed võivad esitada muudatusettepanekuid soovituste kohta, kuid mitte aruande selle osa kohta, milles käsitletakse delegatsiooni tuvastatud fakte.
	Kõigepealt hääletab komisjon soovituste kohta esitatud võimalike muudatusettepanekute üle ning seejärel lähetusaruande üle tervikuna.
	Kui lähetusaruanne kiidetakse heaks, edastatakse see teavitamise eesmärgil presidendile.

Muudatusettepanek 244

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 217

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 217	Artikkel 217
Petitsioonidest teadaandmine	Petitsioonidest teadaandmine
1. Petitsioonidest, mis on kantud artikli 215 lõikes 6 osutatud registrisse, ja olulisematest petitsioonide läbivaatamise menetlust puudutavatest otsustest teavitatakse parlamendiliikmeid täiskogu istungil. Teadaanded kantakse istungi protokolli.	1. Petitsioonidest, mis on kantud artikli 215 lõikes 6 osutatud registrisse, ja olulisematest petitsioonide läbivaatamise menetlust puudutavatest otsustest teavitatakse parlamendiliikmeid täiskogu istungil. Teadaanded kantakse istungi protokolli.
2. Registrisse kantud petitsioonide pealkirjad ja sisukokkuvõtted ning petitsioonide läbivaatamisel esitatud arvamused ja olulisemad vastuvõetud otsused tehakse andmebaasis üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et petitsiooni esitaja on sellega nõus. Konfidentsiaalselt käsitletavaid petitsioone hoitakse parlamendi arhiivis, kus parlamendiliikmed võivad nendega tutvuda .	2. Registrisse kantud petitsioonide pealkirjad ja sisukokkuvõtted ning petitsioonide läbivaatamisel esitatud arvamused ja olulisemad vastuvõetud otsused tehakse Euroopa Parlamendi veebisaidil petitsiooniportaalis üldsusele kättesaadavaks .

Muudatusettepanek 245

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 218

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 218	Artikkel 218
Kodanikualgatus	Kodanikualgatus
Kui parlamenti teavitatakse, et Euroopa Komisjonil on palutud esitada õigusakti ettepanek ELi lepingu artikli 11 lõike 4 alusel ja vastavalt määrusele (EL) nr 211/2011, selgitab petitsioonide eest vastutav komisjon välja, kas see võib mõjutada tema tööd, ja teavitab vajaduse korral sellega seotud teemadel petitsioone esitanuid.	1. Kui parlamenti teavitatakse, et Euroopa Komisjonil on palutud esitada õigusakti ettepanek ELi lepingu artikli 11 lõike 4 alusel ja vastavalt määrusele (EL) nr 211/2011, selgitab petitsioonide eest vastutav komisjon välja, kas see võib mõjutada tema tööd, ja teavitab vajaduse korral sellega seotud teemadel petitsioone esitanuid.
Kavandatud kodanikualgatused, mis on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 211/2011 artiklile 4, kuid mida ei ole võimalik Euroopa Komisjonile esitada kooskõlas nimetatud määruse artikliga 9, kuna kõiki ettenähtud menetlusi ja tingimusi ei ole järgitud, võib läbi vaadata petitsioonide eest vastutav komisjon, kui ta peab järelmeetmeid asjakohaseks. Artikleid 215, 216 ja 217 kohaldatakse vajalike muudatustega.	2. Kavandatud kodanikualgatused, mis on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 211/2011 artiklile 4, kuid mida ei ole võimalik Euroopa Komisjonile esitada kooskõlas nimetatud määruse artikliga 9, kuna kõiki ettenähtud menetlusi ja tingimusi ei ole järgitud, võib läbi vaadata petitsioonide eest vastutav komisjon, kui ta peab järelmeetmeid asjakohaseks. Artikleid 215, 216 , 216a ja 217 kohaldatakse vajalike muudatustega.

Muudatusettepanek 246

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 219

Muudatusettepanek 247

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 220

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 220	Artikkel 220
Ombudsmani tegevus	Ombudsmani tegevus
1. Otsus ombudsmani kohustuste täitmist reguleeriva ametijuhendi ja üldiste tingimuste kohta ning selle otsuse rakendussätted, mille on vastu võtnud ombudsman, on teavitamise eesmärgil lisatud kodukorrale. (25)
2. Ombudsman teavitab parlamenti nimetatud otsuse artikli 3 lõigete 6 ja 7 alusel haldusomavoli juhtudest , mille kohta vastutav komisjon võib koostada raporti. Lisaks esitab ombudsman eelnimetatud otsuse artikli 3 lõike 8 alusel parlamendile iga istungjärgu lõpus oma uurimistulemuste kohta aruande. Vastutav komisjon koostab selle kohta raporti , mis esitatakse parlamendile arutamiseks .	2. Vastutav komisjon vaatab läbi haldusomavoli juhtumid , millest ombudsman on teada andnud vastavalt otsuse 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom artikli 3 lõigetele 6 ja 7, ning võib vastavalt kodukorra artiklile 52 koostada raporti.
	Vastutav komisjon vaatab läbi aruande, mille ombudsman esitab iga-aastase tööperioodi lõpus oma uurimistulemuste kohta vastavalt otsuse 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom artikli 3 lõikele 8, ning võib esitada parlamendile resolutsiooni ettepaneku, kui ta leiab, et parlament peaks võtma selle aruande mõne aspekti osas seisukoha.
3. Ombudsman võib ka anda vastutavale komisjonile komisjoni taotlusel teavet või esineda omal algatusel vastutava komisjoni ees.	3. Ombudsman võib ka anda vastutavale komisjonile komisjoni taotlusel teavet või esineda omal algatusel vastutava komisjoni ees.

Muudatusettepanek 248

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 221

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 221	Artikkel 221
Ombudsmani ametist tagandamine	Ombudsmani ametist tagandamine
1. Kümnendik parlamendi koosseisust võib taotleda ombudsmani ametist tagandamist, kui ombudsman ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema ametikohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi rängas eksimuses.	1. Kümnendik parlamendi koosseisust võib taotleda ombudsmani ametist tagandamist, kui ombudsman ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema ametikohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi rängas eksimuses. Kui vähem kui kaks kuud varem on sellise ametist tagandamise taotluse üle juba hääletatud, võib uue taotluse esitada ainult juhul, kui selle esitab viiendik parlamendiliikmetest.
2. Taotlus edastatakse ombudsmanile ja vastutavale komisjonile; kui vastutava komisjoni liikmete enamus on arvamusel, et taotlus on õigustatud, esitab komisjon parlamendile raporti. Kui ombudsman soovib, kuulatakse ta enne raporti hääletusele panemist ära. Parlament teeb pärast arutelu otsuse salajasel hääletusel.	2. Taotlus edastatakse ombudsmanile ja vastutavale komisjonile. Kui vastutava komisjoni liikmete enamus on arvamusel, et taotlus on õigustatud, esitab komisjon parlamendile raporti. Kui ombudsman soovib, kuulatakse ta enne raporti hääletusele panemist ära. Parlament teeb pärast arutelu otsuse salajasel hääletusel.
3. Enne hääletuse algust teeb president kindlaks, et kohal on vähemalt pool parlamendi koosseisust.	3. Enne hääletuse algust teeb president kindlaks, et kohal on vähemalt pool parlamendi koosseisust.
4. Kui parlament teeb hääletusel otsuse ombudsmani ametist tagandamise kohta, kuid ombudsman ei astu ise ametist tagasi, esitab president hiljemalt hääletusele järgneval osaistungjärgul Euroopa Kohtule taotluse ombudsmani ametist tagandamiseks, paludes kohtul võtta otsus vastu viivitamatult.	4. Kui parlament teeb hääletusel otsuse ombudsmani ametist tagandamise kohta, kuid ombudsman ei astu ise ametist tagasi, esitab president hiljemalt hääletusele järgneval osaistungjärgul Euroopa Kohtule taotluse ombudsmani ametist tagandamiseks, paludes kohtul võtta otsus vastu viivitamatult.
Ombudsmani vabatahtlik tagasiastumine lõpetab menetluse.	Ombudsmani vabatahtlik tagasiastumine lõpetab menetluse.

Muudatusettepanek 249

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 222

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 222	Artikkel 222
Peasekretariaat	Peasekretariaat
1. Parlamenti abistab tema töös peasekretär, kelle nimetab ametisse juhatus.	1. Parlamenti abistab tema töös peasekretär, kelle nimetab ametisse juhatus.
Peasekretär annab juhatuse ees vande täita oma ametikohustusi kohusetundlikult ja erapooletult.	Peasekretär annab juhatuse ees vande täita oma ametikohustusi kohusetundlikult ja erapooletult.
2. Peasekretär juhib peasekretariaati, mille koosseisu ja töökorralduse määrab kindlaks juhatus.	2. Peasekretär juhib peasekretariaati, mille koosseisu ja töökorralduse määrab kindlaks juhatus.
3. Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning eeskirjad, mis reguleerivad ametnike ja muude teenistujate teenistus- ja tasustamistingimusi.	3. Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning eeskirjad, mis reguleerivad ametnike ja muude teenistujate teenistus- ja tasustamistingimusi.
Juhatus määrab kindlaks ka ametnike ja teenistujate kategooriad, mille suhtes kohaldatakse tervikuna või osaliselt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 11–13.
Parlamendi president edastab vajaliku teabe Euroopa Liidu asjaomastele institutsioonidele.	Parlamendi president edastab vajaliku teabe Euroopa Liidu asjaomastele institutsioonidele.

Muudatusettepanek 250

Euroopa Parlamendi kodukord

XII osa – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
XII OSA	XII OSA
EUROOPA TASANDI ERAKONDI PUUDUTAVAD VOLITUSED JA KOHUSTUSED	EUROOPA TASANDI ERAKONDI JA POLIITILISI SIHTASUTUSI PUUDUTAVAD VOLITUSED JA KOHUSTUSED

Muudatusettepanek 251

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 223

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 223	välja jäetud
Presidendi volitused ja kohustused
Artikli 22 lõike 4 alusel esindab president parlamenti suhetes Euroopa tasandi erakondadega.

Muudatusettepanek 252

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 223 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 223a (1a)
Euroopa tasandi erakondi ja poliitilisi sihtasutusi puudutavad volitused ja kohustused	1. Kui parlament otsustab kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) artikli 65 lõikega 1 võtta endale õiguse kiita heaks kulukohustusi, on pädev organ parlamendi juhatus.
	Sellest lähtuvalt on juhatusel pädevus võtta vastu otsuseid määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist) artiklite 17, 18, 24, artikli 27 lõike 3 ja artikli 30 alusel.
	Kõik otsused, mille juhatus käesoleva lõike alusel vastu võtab, allkirjastab juhatuse nimel president ning need tehakse taotluse esitajale või makse saajale teatavaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 297. Kõikides otsustes esitatakse vastavalt nimetatud aluslepingu artikli 296 teisele lõigule nende vastuvõtmise põhjused.
	Juhatus võib igal ajal pidada nõu esimeeste konverentsiga.
	2. Kui seda taotleb veerand parlamendiliikmetest, kes esindavad vähemalt kolme fraktsiooni, pannakse parlamendis hääletusele otsus esitada kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 10 lõikega 3 Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ametile taotlus kontrollida, kas registreeritud Euroopa tasandi erakond või sihtasutus täidab tingimusi, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c.
	3. Kui seda taotleb veerand parlamendiliikmetest, kes esindavad vähemalt kolme fraktsiooni, pannakse parlamendis hääletusele ettepanek võtta vastu põhjendatud otsus esitada kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 10 lõikega 4 vastuväide Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ameti otsuse kohta Euroopa tasandi erakond või sihtasutus registrist kustutada; seda tuleb teha kolme kuu jooksul pärast otsusest teatamist.
	Vastutav komisjon esitab põhjendatud otsuse ettepaneku. Ettepaneku tagasilükkamise korral loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.
	4. Vastutava komisjoni ettepaneku põhjal nimetab esimeeste konverents kaks liiget sõltumatute väljapaistvate isikute komiteesse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 11 lõikele 1.

Muudatusettepanek 253

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 224

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 224	välja jäetud
Juhatuse volitused ja kohustused
1. Juhatus teeb otsuse Euroopa tasandi erakondade esitatud rahastamistaotluste ja erakondade vahel eraldiste jaotamise kohta. Juhatus koostab nimekirja eraldise saajatest ja summadest.
2. Juhatus teeb otsuse rahastamise peatamise või vähendamise ning ekslikult makstud summade tagasinõudmise kohta.
3. Pärast eelarveaasta lõppu annab juhatus heakskiidu eraldisi saanud erakonna lõplikule tegevusaruandele ja lõppbilansile.
4. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2004/2003 sätestatud nõuetele ja tingimustele võib juhatus anda Euroopa tasandi erakondadele tehnilist abi vastavalt nende ettepanekutele. Juhatus võib delegeerida teatavat liiki tehnilise abi andmise otsuste vastuvõtmise volitused peasekretärile.
5. Kõigil lõigetes 1 kuni 4 nimetatud juhtudel tegutseb juhatus peasekretäri ettepanekute alusel. Juhatus kuulab enne otsuse tegemist ära asjaomase erakonna esindajad, välja arvatud lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhtudel. Juhatus võib igal ajal pidada nõu esimeeste konverentsiga.
6. Kui parlament tuvastab kontrolli käigus, et Euroopa tasandi erakond ei pea enam kinni vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetest, teeb juhatus otsuse lõpetada asjaomase erakonna rahastamine.

Muudatusettepanek 254

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 225

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 225	välja jäetud
Vastutava komisjoni ja parlamendi täiskogu volitused ja kohustused
1. Kui seda taotleb veerand parlamendiliikmetest, kes kuuluvad vähemalt kolme fraktsiooni, palub president pärast esimeeste konverentsil toimunud arvamuste vahetust vastutaval komisjonil kontrollida, kas Euroopa tasandi erakond peab (sealhulgas oma programmis ja tegevuses) kinni Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, s.t vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetest.
2. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2004/2003 kuulab vastutav komisjon enne otsuse ettepaneku parlamendile esitamist ära asjaomase erakonna esindajad palub sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosneval komiteel esitada oma arvamuse ja võtab seda arvesse.
3. Parlament hääletab asjaomase erakonna poolt lõikes 1 nimetatud põhimõtetest kinnipidamist käsitleva otsuse ettepaneku üle ja teeb otsuse antud häälte enamusega. Muudatusettepanekuid esitada ei saa. Kui otsuse ettepanek ei saa häälteenamust, loetakse vastuvõetuks vastupidine otsus.
4. Parlamendi otsus jõustub päeval, kui lõikes 1 nimetatud taotlus parlamendile esitati.
5. Parlamenti esindab sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosnevas komitees president.
6. Vastutav komisjon koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2004/2003 ettenähtud aruande määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuste kohta ning esitab selle täiskogu istungile.

Muudatusettepanek 255

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 226

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 226	Artikkel 226
Kodukorra kohaldamine	Kodukorra kohaldamine
1. Kui kodukorra kohaldamisel või tõlgendamisel tekib kahtlusi, võib president saata küsimuse arutamiseks vastutavale komisjonile.	1. Kui kodukorra kohaldamisel või tõlgendamisel tekib kahtlusi, võib president saata küsimuse arutamiseks vastutavale komisjonile.
Komisjonide esimehed võivad toimida samamoodi, kui selliseid kahtlusi tekib komisjoni töö käigus ja sellega seotult.	Komisjonide esimehed võivad toimida samamoodi, kui selliseid kahtlusi tekib komisjoni töö käigus ja sellega seotult.
2. Vastutav komisjon otsustab, kas on vaja teha ettepanek kodukorra muutmiseks. Vastutav komisjon järgib artiklis 227 sätestatud menetlust.	2. Vastutav komisjon otsustab, kas on vaja teha ettepanek kodukorra muutmiseks. Vastutav komisjon järgib artiklis 227 sätestatud menetlust.
3. Kui vastutav komisjon otsustab, et piisab kehtiva kodukorra tõlgendusest, edastab ta oma tõlgenduse presidendile, kes teavitab sellest järgmisel osaistungjärgul parlamenti.	3. Kui vastutav komisjon otsustab, et piisab kehtiva kodukorra tõlgendusest, edastab ta oma tõlgenduse presidendile, kes teavitab sellest järgmisel osaistungjärgul parlamenti.
4. Kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget vaidlustavad vastutava komisjoni tõlgenduse, pannakse küsimus parlamendis hääletusele. Parlament võtab teksti vastu antud häälte enamusega, tingimusel et kohal on vähemalt kolmandik parlamendi koosseisust. Kui tõlgendus lükatakse tagasi, saadetakse küsimus tagasi vastutavale komisjonile.	4. Kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget vaidlustavad vastutava komisjoni tõlgenduse 24 tunni jooksul alates selle teatavakstegemisest , pannakse küsimus parlamendis hääletusele. Parlament võtab teksti vastu antud häälte enamusega, tingimusel et kohal on vähemalt kolmandik parlamendi koosseisust. Kui tõlgendus lükatakse tagasi, saadetakse küsimus tagasi vastutavale komisjonile.
5. Tõlgendused, mille kohta vastuväiteid ei esitata, ja parlamendis vastu võetud tõlgendused lisatakse kaldkirjas selgitavate märkustena kodukorra vastava artikli või artiklite juurde.	5. Tõlgendused, mille kohta vastuväiteid ei esitata, ja parlamendis vastu võetud tõlgendused lisatakse kaldkirjas selgitavate märkustena kodukorra vastava artikli või artiklite juurde.
6. Tõlgendused loovad pretsedendi, mida tuleb tulevikus kõnealuste artiklite kohaldamisel ja tõlgendamisel arvestada.	6. Tõlgendused loovad pretsedendi, mida tuleb tulevikus kõnealuste artiklite kohaldamisel ja tõlgendamisel arvestada.
7. Vastutav komisjon vaatab kodukorra ja selle tõlgendused regulaarselt läbi.	7. Vastutav komisjon vaatab kodukorra ja selle tõlgendused regulaarselt läbi.
8. Kui kodukorra sätetega antakse õigusi teatavale arvule parlamendiliikmetele, asendatakse see arv parlamendiliikmete koguarvu suurenemise korral (nt Euroopa Liidu laienemisel) automaatselt lähima täisarvuga, mis moodustab parlamendiliikmete arvust sama suure osa nagu enne.	8. Kui kodukorra sätetega antakse õigusi teatavale arvule parlamendiliikmetele, asendatakse see arv parlamendiliikmete koguarvu muutumise korral (nt Euroopa Liidu laienemisel) automaatselt lähima täisarvuga, mis moodustab parlamendiliikmete arvust sama suure osa nagu enne.

Muudatusettepanek 256

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 227

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 227	Artikkel 227
Kodukorra muutmine	Kodukorra muutmine
1. Iga parlamendiliige võib teha ettepaneku kodukorra ja selle lisade muutmiseks ning lisada ettepanekule vajaduse korral lühikesed selgitused.	1. Iga parlamendiliige võib teha ettepaneku kodukorra ja selle lisade muutmiseks ning lisada ettepanekule vajaduse korral lühikesed selgitused.
Muudatusettepanekud tõlgitakse, trükitakse, jagatakse välja ja edastatakse vastutavale komisjonile; vastutav komisjon vaatab ettepanekud läbi ja otsustab, kas esitada need parlamendile või mitte.	Vastutav komisjon vaatab ettepanekud läbi ja otsustab, kas esitada need parlamendile või mitte.
Muudatusettepanekute täiskogul arutamise suhtes kohaldatakse artikleid 169, 170 ja 174 ning nendes artiklites kasutatud väljendeid „algtekst“ ja „õigusakti ettepanek“ tõlgendatakse kui viidet kehtivale sättele.	Muudatusettepanekute täiskogul arutamise suhtes kohaldatakse artikleid 169, 170 ja 174 ning nendes artiklites kasutatud väljendeid „algtekst“ ja „õigusakti ettepanek“ tõlgendatakse kui viidet kehtivale sättele.
2. Kodukorra kohta esitatud muudatusettepanekud võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.	2. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 232 võetakse kodukorra kohta esitatud muudatusettepanekud vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.
3. Kui ettepanekute hääletusele panemise ajal ei otsustata teisiti, jõustuvad kodukorra ja selle lisade kohta vastu võetud muudatusettepanekud nende vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu esimesel päeval.	3. Kui ettepanekute hääletusele panemise ajal ei otsustata teisiti, jõustuvad kodukorra ja selle lisade kohta vastu võetud muudatusettepanekud nende vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu esimesel päeval.

Muudatusettepanek 257

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 230

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 230

välja jäetud

Lisade esitus

Kodukorra lisad on jagatud nelja osasse:

a)	kodukorras sätestatud menetluste rakendussätted, mis on vastu võetud antud häälte enamusega (VI lisa);

b)	sätted, mis on vastu võetud kodukorra erisätete rakendamisel ning nendes sätestatud menetluste ja enamusnõuete kohaselt (I, II, III, IV ja V ja VII lisa A, C, E ja F osa ning IX lisa A osa);

parlamendis kohaldatavad või parlamendi töö seisukohast olulised institutsioonidevahelised kokkulepped ja aluslepingute alusel vastu võetud sätted. Otsused nende sätete kodukorra lisadena esitamise kohta võtab parlament vastu vastutava komisjoni ettepanekul antud häälte enamusega (VII lisa B ja D osa, VIII lisa, IX lisa B osa ning X, XI, XII, XIII, XVIII, XIX ja XXI lisa);

d)	parlamendi asjaomaste organite vastu võetud suunised ja tegevusjuhendid (XV, XVI, XVII ja XX lisa).

Muudatusettepanek 258

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 231

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 231	Artikkel 231
Parandused	Parandused
1. Kui parlamendis vastu võetud tekstis leitakse viga, esitab president vastutavale komisjonile vajaduse korral paranduse projekti.	1. Kui parlamendis vastu võetud tekstis leitakse viga, esitab president vastutavale komisjonile vajaduse korral paranduse projekti.
2. Kui parlamendis vastu võetud ja teiste institutsioonidega kokku lepitud tekstis leitakse viga, püüab president enne vastavalt lõikele 1 toimimist saada vajalike paranduste osas nende institutsioonide nõusoleku.	2. Kui parlamendis vastu võetud ja teiste institutsioonidega kokku lepitud tekstis leitakse viga, püüab president enne vastavalt lõikele 1 toimimist saada vajalike paranduste osas nende institutsioonide nõusoleku.
3. Vastutav komisjon vaatab paranduse projekti läbi ja esitab selle parlamendile, kui ta on veendunud, et on tekkinud viga, mida on võimalik esitatud viisil parandada.	3. Vastutav komisjon vaatab paranduse projekti läbi ja esitab selle parlamendile, kui ta on veendunud, et on tekkinud viga, mida on võimalik esitatud viisil parandada.
4. Parandus tehakse teatavaks järgmisel osaistungjärgul. Parandus loetakse heakskiidetuks, kui 24 tunni jooksul alates selle teatavakstegemisest ei esita fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotlust selle hääletusele panemiseks. Kui parandust ei kiideta heaks, saadetakse see tagasi vastutavale komisjonile, kes võib esitada muudetud paranduse või menetluse lõpetada.	4. Parandus tehakse teatavaks järgmisel osaistungjärgul. Parandus loetakse heakskiidetuks, kui 24 tunni jooksul alates selle teatavakstegemisest ei esita fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotlust selle hääletusele panemiseks. Kui parandust ei kiideta heaks, saadetakse see tagasi vastutavale komisjonile, kes võib esitada muudetud paranduse või menetluse lõpetada.
5. Heakskiidetud parandused avaldatakse samal viisil nagu tekst, mida need puudutavad. Artikleid 76, 77 ja 78 kohaldatakse vajalike muudatustega.	5. Heakskiidetud parandused avaldatakse samal viisil nagu tekst, mida need puudutavad. Artiklit 78 kohaldatakse vajalike muudatustega.

Muudatusettepanek 259

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa – artikkel 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Parlamendiliikmete peamised kohustused

Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liikmed:

ei seo end ühegi lepinguga, mis ajendaks neid tegutsema või hääletama mõne teise juriidilise või füüsilise isiku huvides ning kahjustaks parlamendiliikme hääletamisvabadust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist üldistel ja otsestel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artiklis 6 ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklis 2;

ei küsi, nõustu saama ega võta vastu mingeid kaudseid või otseseid majanduslikke hüvesid ega muid soodustusi selle eest, et nad kasutavad mõjuvõimu või hääleõigust parlamendile või selle komisjonile esitatud õigusakti, resolutsiooni ettepaneku, kirjaliku deklaratsiooni või küsimuse suhtes, ning väldivad hoolikalt sattumist olukorda, mida võib seostada korruptsiooniga.

ei küsi, ei nõustu saama ega võta vastu mingeid kaudseid või otseseid rahalisi või mitterahalisi hüvesid või tasusid kindlal kokkulepitud viisil käitumise eest parlamendiliikme tööülesandeid täites ning väldivad hoolikalt sattumist olukorda, mis võib seonduda altkäemaksu andmise, korruptsiooni või lubamatu mõjutamisega,

ba)	ei tegele maksustatud ametialase lobitööga, mis on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga.

Muudatusettepanek 260

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa – artikkel 4

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Parlamendiliikmete deklaratsioon

1. Euroopa Parlamendi liikmed esitavad läbipaistvuse huvides isiklikul vastutusel majanduslike huvide deklaratsiooni parlamendi presidendile enne Euroopa Parlamendi valimistele järgneva esimese osaistungjärgu lõppu (või koosseisu ametiajal 30 päeva jooksul pärast parlamendi teenistusse asumist), kasutades selleks juhatuse poolt kooskõlas artikliga 9 vastu võetud vormi. Parlamendiliikmed teavitavad parlamendi presidenti kõigist deklaratsiooni mõjutavatest muudatustest 30 päeva jooksul muudatuse tekkimisest arvates .

2. Majanduslike huvide deklaratsioonis esitatakse selgelt järgmine teave:

a)	parlamendiliikme ametialane tegevus kolme aasta jooksul enne parlamendi teenistusse asumist, samuti samal ajavahemikul osalemine äriühingute, valitsusväliste organisatsioonide, ühenduste või muude juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus;

a)	parlamendiliikme ametialane tegevus kolme aasta jooksul enne parlamendi teenistusse asumist, samuti samal ajavahemikul osalemine äriühingute, valitsusväliste organisatsioonide, ühenduste või muude juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus;

b)	igasugune palk, mida parlamendiliige saab seoses mandaadi täitmisega mõnes teises parlamendis;

b)	igasugune palk, mida parlamendiliige saab seoses mandaadi täitmisega mõnes teises parlamendis;

c)	igasugune regulaarne tasustatud tegevus, millega parlamendiliige tegeleb ametiülesannete täitmisega samal ajal töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana;

c)	igasugune regulaarne tasustatud tegevus, millega parlamendiliige tegeleb ametiülesannete täitmisega samal ajal töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana;

d)	osalemine äriühingute, valitsusväliste organisatsioonide, ühenduste või muude juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus ning parlamendiliikme igasugune muu parlamendiväline tasustatud või tasustamata tegevus;

d)	osalemine äriühingute, valitsusväliste organisatsioonide, ühenduste või muude juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus ning parlamendiliikme igasugune muu parlamendiväline tasustatud või tasustamata tegevus;

e)	muu parlamendiväline ajutine tasustatud tegevus (sh kirjutamine, loengute pidamine või tegutsemine eksperdina) juhul, kui selle eest saadud tasu on kalendriaastal suurem kui 5 000 eurot;

e)	muu parlamendiväline ajutine tasustatud tegevus (sh kirjutamine, loengute pidamine või tegutsemine eksperdina) juhul, kui liikme kõikide parlamendiväliste ajutiste tegevuste eest saadud tasu kokku on kalendriaastal suurem kui 5 000 eurot;

f)	osalus äriühingus või partnerluses, kui see võib avaldada mõju avalikule sektorile või kui see annab parlamendiliikmele võimaluse märkimisväärselt mõjutada kõnealuse üksuse tegevust;

f)	osalus äriühingus või partnerluses, kui see võib avaldada mõju avalikule sektorile või kui see annab parlamendiliikmele võimaluse märkimisväärselt mõjutada kõnealuse üksuse tegevust;

g)	igasugune rahaline toetus ja toetus personali või ainelisel kujul, mida parlamendiliige lisaks Euroopa Parlamendi eraldistele saab seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt, koos toetaja andmete avaldamisega;

g)	igasugune rahaline toetus ja toetus personali või ainelisel kujul, mida parlamendiliige lisaks Euroopa Parlamendi eraldistele saab seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt, koos toetaja andmete avaldamisega;

h)	igasugune muu majanduslik huvi, mis võib mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist.

h)	igasugune muu majanduslik huvi, mis võib mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist.

Igasugune esimese lõigu mõne punkti kohaselt deklareeritud tulu , mida parlamendiliige saab korrapäraselt , jagatakse järgmistesse kategooriatesse :

Parlamendiliige täpsustab kõikide vastavalt esimesele lõigule deklareeritavate punktide puhul vajaduse korral ka seda , kas ta saab selle tegevuse eest tasu või mitte; punktide a , c, d, e ja f puhul valib parlamendiliige ka ühe järgmistest tulukategooriatest :

—	tasustamata;

—	1–499 eurot kuus;

—	500–1 000 eurot kuus;

—	500–1 000 eurot kuus;

—	1 001 –5 000 eurot kuus;

—	1 001 –5 000 eurot kuus;

—	5 001 –10 000 eurot kuus;

—	5 001 –10 000 eurot kuus;

—	üle 10 000 euro kuus.

—	üle 10 000 euro kuus (summa tuleb ümardada kümnetuhandelisteni);

Igasugune muu parlamendiliikme saadud esimese lõigu mõne punkti kohaselt deklareeritud tulu arvestatakse aastatulu põhjal , mis jagatakse kaheteistkümnega ja liigitatakse ühte teises lõigus nimetatud kategooriasse.

Igasugune parlamendiliikme saadud ja esimese lõigu mõne punkti kohaselt deklareeritud ebaregulaarne tulu arvestatakse aastatuluna , mis jagatakse kaheteistkümnega ja liigitatakse ühte teises lõigus nimetatud kategooriasse.

3. Kogu teave, mis käesoleva artikli kohaselt esitatakse parlamendi presidendile, avaldatakse parlamendi veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil.

4. Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni liikmeks, kui ta ei ole esitanud majanduslike huvide deklaratsiooni.

4. Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole esitanud majanduslike huvide deklaratsiooni.

4a. Kui president saab teavet, mis annab alust uskuda, et parlamendiliikme majanduslike huvide deklaratsioon on sisuliselt ebaõige või aegunud, võib ta konsulteerida artiklis 7 sätestatud nõuandekomiteega ja palub vajaduse korral parlamendiliikmel deklaratsioon 10 päeva jooksul parandada. Parlamendiliikme suhtes, kes presidendi palvel deklaratsiooni ei paranda, võib juhatus võtta vastu otsuse, kohaldades artikli 4 lõiget 4.

4b. Raportöörid võivad vabatahtlikult esitada oma raporti seletuskirjas loetelu väliste huvide esindajatest, kellega on raporti teemat puudutavates küsimustes konsulteeritud. (1a)

Muudatusettepanek 261

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa – artikkel 6

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 6	Artikkel 6
Endiste parlamendiliikmete tegevus	Endiste parlamendiliikmete tegevus
Endised Euroopa Parlamendi liikmed, kes ametialaselt tegelevad lobitööga või esindusülesannetega ja on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga, ei tohi kogu nende ülesannete täitmise perioodi jooksul kasutada endistele parlamendiliikmetele juhatuse asjakohase eeskirjaga ette nähtud vahendeid (26).	Endised Euroopa Parlamendi liikmed, kes ametialaselt tegelevad lobitööga või esindusülesannetega ja on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga, peaksid Euroopa parlamenti sellest teavitama ega ei tohi kogu nende ülesannete täitmise perioodi jooksul kasutada endistele parlamendiliikmetele juhatuse asjakohase eeskirjaga ette nähtud vahendeid (26).

Muudatusettepanek 262

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa – artikkel 7

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 7	Artikkel 7
Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee	Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee
1. Luuakse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee“).	1. Luuakse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee“).
2. Nõuandekomiteesse kuulub viis liiget, kelle parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses ametisse juhatuse liikmete ning põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni koordinaatorite hulgast, võttes arvesse parlamendiliikmete kogemust ja poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust.	2. Nõuandekomiteesse kuulub viis liiget, kelle parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses ametisse põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni liikmete hulgast, võttes arvesse parlamendiliikmete kogemust ja poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust.
Nõuandekomitee liikmed täidavad kordamööda kuue kuu jooksul komitee esimehe ülesandeid.	Nõuandekomitee liikmed täidavad kordamööda kuue kuu jooksul komitee esimehe ülesandeid.
3. Parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses samuti ametisse nõuandekomitee asendusliikmed – ühe liikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.	3. Parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses samuti ametisse nõuandekomitee asendusliikmed – ühe liikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.
Juhul kui käesolevat käitumisjuhendit on väidetavalt rikkunud nõuandekomitees esindamata fraktsiooni liige, saab asjaomasest asendusliikmest väidetava rikkumise läbivaatamise ajaks nõuandekomitee kuues täisliige.	Juhul kui käesolevat käitumisjuhendit on väidetavalt rikkunud nõuandekomitees esindamata fraktsiooni liige, saab asjaomasest asendusliikmest väidetava rikkumise läbivaatamise ajaks nõuandekomitee kuues täisliige.
4. Parlamendiliikme taotluse alusel annab nõuandekomitee talle 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käesoleva käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada. Kõnealune parlamendiliige võib neid suuniseid usaldada.	4. Parlamendiliikme taotluse alusel annab nõuandekomitee talle 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käesoleva käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada. Kõnealune parlamendiliige võib neid suuniseid usaldada.
Nõuandekomitee hindab presidendi taotlusel samuti käesoleva käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta.	Nõuandekomitee hindab presidendi taotlusel samuti käesoleva käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta.
5. Nõuandekomitee võib pärast konsulteerimist presidendiga küsida nõu välisekspertidelt.	5. Nõuandekomitee võib pärast konsulteerimist presidendiga küsida nõu välisekspertidelt.
6. Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta.	6. Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta.

Muudatusettepanek 263

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa – artikkel 8

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 8	Artikkel 8
Käitumisjuhendi võimalike rikkumiste menetlemise kord	Käitumisjuhendi võimalike rikkumiste menetlemise kord
1. Kui on alust arvata, et Euroopa Parlamendi liige võib olla rikkunud käesolevat käitumisjuhendit, võib president sellest teavitada nõuandekomiteed.	1. Kui on alust arvata, et Euroopa Parlamendi liige võib olla käesolevat käitumisjuhendit rikkunud, teavitab president sellest nõuandekomiteed , välja arvatud juhtudel, kui on tegemist ilmselgelt pahatahtlikkusega .
2. Nõuandekomitee vaatab väidetava rikkumise asjaolud läbi ja võib asjaomase parlamendiliikme ära kuulata. Komitee esitab järelduste alusel presidendile soovituse võimaliku otsuse tegemiseks.	2. Nõuandekomitee vaatab väidetava rikkumise asjaolud läbi ja võib asjaomase parlamendiliikme ära kuulata. Komitee esitab järelduste alusel presidendile soovituse võimaliku otsuse tegemiseks.
	Kui käitumisjuhendi väidetava rikkumise on toime pannud nõuandekomitee alaline või asendusliige, ei osale ta nõuandekomitee tegevuses selle väidetava rikkumise käsitlemisel.
3. Kui president teeb nimetatud soovitust arvesse võttes järelduse, et asjaomane parlamendiliige on rikkunud käitumisjuhendit, teeb ta pärast parlamendiliikme ärakuulamist põhjendatud otsuse sanktsiooni määramiseks, millest parlamendiliiget teavitatakse.	3. Kui president teeb nimetatud soovitust arvesse võttes ja pärast parlamendiliikmelt kirjaliku selgituse küsimist järelduse, et asjaomane parlamendiliige on käitumisjuhendit rikkunud , teeb ta põhjendatud otsuse sanktsiooni määramiseks, millest parlamendiliiget teavitatakse.
Määratud sanktsioon võib olla üks või mitu kodukorra artikli 166 lõikes 3 loetletud meetmetest.	Määratud sanktsioon võib olla üks või mitu kodukorra artikli 166 lõigetes 3 –3b loetletud meetmetest.
4. Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 167 kehtestatud sisemise edasikaebamise võimalusi.	4. Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 167 kehtestatud sisemise edasikaebamise võimalusi.
5. Kodukorra artiklis 167 ette nähtud tähtaja möödumisel teavitab president täiskogu kõigist parlamendiliikmetele määratud sanktsioonidest ning avaldab need silmatorkaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu need jäävad koosseisu ülejäänud ametiajaks.

Muudatusettepanek 264

Euroopa Parlamendi kodukord

II lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	välja jäetud

Muudatusettepanekud 265 ja 297

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artiklite 130 ja 131 alusel esitatavatele kirjalikult vastatavatele küsimustele kohaldatavad kriteeriumid	Artiklite 130 , 130a, 130b, 131 ja 131a alusel esitatavatele kirjalikult vastatavatele küsimustele ja arupärimistele kohaldatavad kriteeriumid

Muudatusettepanek 266

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – punkt 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

1.	Kirjalikult vastatavad küsimused:

1.	Kirjalikult vastatavad küsimused:

—	peavad selgelt ära näitama adressaadi, kellele need tavapäraste institutsioonidevaheliste kanalite kaudu tuleb edastada;

—	peavad selgelt ära näitama adressaadi, kellele need tavapäraste institutsioonidevaheliste kanalite kaudu tuleb edastada;

—	peavad eranditult kuuluma asjakohaste aluslepingutega institutsioonidele antud pädevuste piiridesse ja adressaatide vastutusalasse ning pakkuma üldist huvi ;

—	peavad eranditult kuuluma adressaadile asjakohaste aluslepingute või liidu õigusaktidega antud pädevuste piiridesse või tegevusvaldkonda ;

—	peavad pakkuma üldist huvi;

—	peavad olema lühikesed ja sisaldama arusaadavat küsimust;

—	peavad olema lühikesed ja sisaldama arusaadavat küsimust;

—	ei tohi olla pikemad kui 200 sõna;

—	ei tohi olla pikemad kui 200 sõna;

—	ei tohi sisaldada solvavat väljendusviisi;

—	ei tohi sisaldada solvavat väljendusviisi;

—	ei tohi käsitleda üksnes isiklikke teemasid;

—	ei tohi käsitleda üksnes isiklikke teemasid;

—	ei tohi sisaldada üle kolme alaküsimuse.

—	ei tohi sisaldada üle kolme alaküsimuse.

Muudatusettepanek 267

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – punkt 1 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

1a.	Nõukogule esitatavates küsimustes ei tohi käsitleda käimasolevat seadusandlikku tavamenetlust ega nõukogu ülesandeid eelarve kinnitajana.

Muudatusettepanek 268

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – punkt 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Kui eelnenud kuue kuu jooksul on esitatud sama või sarnane küsimus ja sellele on vastatud või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida on juba andnud Euroopa Komisjon kirjalikus järelteatises, edastab sekretariaat küsimuse esitajale koopia eelmisest küsimusest ja vastusest. Uut küsimust adressaatidele ei edastata, v.a juhul, kui president otsustab seda teha, võttes arvesse uusi märkimisväärseid arenguid või küsimuse koostaja põhjendatud taotlust.

Kui eelnenud kuue kuu jooksul on esitatud sama või sarnane küsimus ja sellele on vastatud või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida Euroopa Komisjon on eelnenud kuue kuu jooksul juba kirjalikus järelteatises andnud , edastab sekretariaat küsimuse esitajale koopia eelmisest küsimusest ja vastusest või järelteatise . Uut küsimust adressaatidele ei edastata, v.a juhul, kui president otsustab seda teha, võttes arvesse uusi märkimisväärseid arenguid või küsimuse koostaja põhjendatud taotlust.

Muudatusettepanek 269

Euroopa Parlamendi kodukord

VII lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 270

Euroopa Parlamendi kodukord

VIII lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 271

Euroopa Parlamendi kodukord

IX lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 272

Euroopa Parlamendi kodukord

X lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 273

Euroopa Parlamendi kodukord

XI lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 274

Euroopa Parlamendi kodukord

XII lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 275

Euroopa Parlamendi kodukord

XIII lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 276

Euroopa Parlamendi kodukord

XIV lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 277

Euroopa Parlamendi kodukord

XV lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 278

Euroopa Parlamendi kodukord

XVI lisa

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Euroopa Komisjoni heakskiitmise suunised

Euroopa Komisjoni heakskiitmine ja kuulamiste ajal antud lubaduste jälgimine

1.	Kogu komisjoni koosseisu parlamendi nõusolekuhääletusele panemisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid, kriteeriume ja korda:

I osa – Kogu komisjoni koosseisu heakskiitmine parlamendis

Artikkel 1

a)	Hindamise alused

Hindamise alused

Parlament hindab volinikukandidaate nende üldise asjatundlikkuse, Euroopale pühendumise ja isikliku sõltumatuse alusel. Ta hindab teadmisi kavandatud vastutusalal ja suhtlemisoskust.

1. Parlament hindab volinikukandidaate nende üldise asjatundlikkuse, Euroopa Liidule pühendumise ja isikliku sõltumatuse alusel, samuti nende teadmisi kavandatud vastutusalal ja suhtlemisoskust.

Parlament võtab eelkõige arvesse sugude võrdset esindatust. See võib väljenduda selles, kuidas ametisseastuv president vastutusalad jaotab.

2. Parlament võtab hoolikalt arvesse sugude võrdset esindatust. See võib väljenduda selles, kuidas ametisseastuv president vastutusalad jaotab.

Parlament võib küsida igasugust asjakohast teavet, mis aitab teha otsust volinikukandidaatide sobivuse kohta. Ta ootab majanduslike huvidega seotud teabe täielikku avaldamist. Volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonid saadetakse kontrollimiseks õigusasjade eest vastutavale komisjonile.

3. Parlament võib küsida igasugust asjakohast teavet, mis aitab teha otsust volinikukandidaatide sobivuse kohta, ning eeldab majanduslike huvidega seotud teabe täielikku avaldamist. Volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonid saadetakse kontrollimiseks õigusasjade eest vastutavale komisjonile.

Volinikukandidaadi majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimine õigusasjade eest vastutavas komisjonis hõlmab mitte ainult veendumist selles, et deklaratsioon on täidetud nõuetekohaselt, vaid ka selle hindamist, kas deklaratsiooni sisu põhjal võib järeldada huvide konflikti. Otsustuspädevus selle üle, kas volinikukandidaadilt seejärel nõuda lisateavet, on kuulamise korraldanud komisjonil.

Artikkel 1a

Majanduslike huvide deklaratsiooni läbivaatamine

1. Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab majanduslike huvide deklaratsioonid läbi ja hindab, kas volinikukandidaadi deklaratsiooni sisu on täpne ja täielik ning kas sellest on võimalik järeldada huvide konflikti.

2. Õigusasjade eest vastutava komisjoni kinnitus huvide konflikti puudumise kohta on oluline eeltingimus kuulamise korraldamiseks vastutavas komisjonis. Kui sellist kinnitust ei ole, peatatakse volinikukandidaadi ametisse nimetamine ning järgitakse lõike 3 punktis c sätestatud menetlust.

3. Õigusasjade eest vastutav komisjon kohaldab majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimisel järgmisi suuniseid:

kui komisjon leiab majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimisel esitatud dokumentide alusel, et majanduslike huvide deklaratsioon on täpne ja täielik ega sisalda sellist teavet, mis lubab eeldada tegelikku või võimalikku huvide konflikti seoses volinikukandidaadi vastutusalaga, edastab komisjoni esimees seda järeldust kinnitava kirja komisjonidele, kes vastutavad kandidaatide kuulamise eest, või asjaomastele komisjonidele, kui on tegemist voliniku ametiaja jooksul toimuva menetlusega;

kui komisjon leiab, et volinikukandidaadi huvide deklaratsioonis esitatakse mittetäielikku või vastuolulist teavet või et selle kontrollimine eeldab lisateavet, palub ta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele volinikukandidaadil esitada lisateave põhjendamatu viivituseta ning teeb otsuse pärast saadud teabe läbivaatamist ja nõuetekohast analüüsimist; õigusasjade eest vastutav komisjon võib vajaduse korral otsustada kutsuda volinikukandidaadi arutelule;

kui komisjon tuvastab majanduslike huvide deklaratsiooni või volinikukandidaadi esitatud lisateabe põhjal huvide konflikti, koostab ta soovitused, mille eesmärk on huvide konflikt lahendada; need soovitused võivad sisaldada kõnealustest majanduslikest huvidest loobumist või komisjoni presidendi tehtavaid muudatusi volinikukandidaadi vastutusalas; raskematel juhtudel, kui huvide konfliktile lahendust ei leita, võib õigusasjade eest vastutav komisjon viimase abinõuna järeldada, et volinikukandidaat ei suuda oma ülesandeid kooskõlas aluslepingute ja käitumisjuhendiga täita; sel juhul küsib parlamendi president komisjoni presidendilt, milliseid meetmeid ta kavatseb veel võtta.

Artikkel 2

b)	Kuulamised

Kuulamised

Iga volinikukandidaat kutsutakse üheks kuulamiseks asjaomase parlamendikomisjoni või -komisjonide ette. Kuulamised on avalikud.

1. Iga volinikukandidaat kutsutakse üheks kuulamiseks asjaomase parlamendikomisjoni või -komisjonide ette.

Kuulamisi korraldab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituse põhjal. Täpsema korralduse eest vastutavad iga komisjoni esimees ja koordinaatorid. Võidakse nimetada raportöörid.

2. Kuulamisi korraldab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituse põhjal. Täpsema korralduse eest vastutavad iga komisjoni esimees ja koordinaatorid, ning võib nimetada ka raportöörid.

Jagatud vastutusalade korral tehakse asjaomaste komisjonide kaasamiseks asjakohased korraldused. On kolm võimalust:

3. Jagatud vastutusalade korral tehakse asjaomaste komisjonide kaasamiseks asjakohased korraldused. Selleks on kolm võimalust:

a)	kui volinikukandidaadi vastutusala kuulub üheainsa parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda, kuulab volinikukandidaati ainult kõnealune parlamendikomisjon (vastutav komisjon);

a)	kui volinikukandidaadi vastutusala kuulub üheainsa parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda, kuulab volinikukandidaati ainult kõnealune parlamendikomisjon (vastutav komisjon);

b)	kui volinikukandidaadi vastutusala kuulub enam-vähem võrdsel määral rohkem kui ühe parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda, kuulavad volinikukandidaati need parlamendikomisjonid ühiselt (ühiselt kuulavad komisjonid); ning

b)	kui volinikukandidaadi vastutusala kuulub enam-vähem võrdsel määral rohkem kui ühe parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda, kuulavad volinikukandidaati need parlamendikomisjonid ühiselt (ühiselt kuulavad komisjonid);

kui volinikukandidaadi vastutusala kuulub peamiselt ühe parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda ja ainult vähesel määral vähemalt ühe teise parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda, kuulab volinikukandidaati suurima pädevusega parlamendikomisjon, kaasates teise(d) parlamendikomisjoni(d) (kaasatud komisjonid).

Selle korra osas peetakse igakülgselt nõu Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga.

4. Selle korra osas peetakse igakülgselt nõu Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga.

Parlamendikomisjonid esitavad volinikukandidaatidele kirjalikud küsimused aegsasti enne kuulamisi. Igale volinikukandidaadile esitatakse kaks komisjonide esimeeste konverentsi poolt koostatud ühist küsimust, esimene neist käsitleb üldist asjatundlikkust, Euroopale pühendumist ja isiklikku sõltumatust ning teine küsimus vastutusala juhtimist ja koostööd parlamendiga. Vastutav komisjon koostab kolm muud küsimust. Ühiselt kuulavate komisjonide puhul on neil mõlemal õigus kahe küsimuse koostamiseks .

5. Parlamendikomisjonid esitavad volinikukandidaatidele kirjalikud küsimused aegsasti enne kuulamisi. Igale volinikukandidaadile esitatakse kaks komisjonide esimeeste konverentsi poolt koostatud ühist küsimust, esimene neist käsitleb üldist asjatundlikkust, Euroopa Liidule pühendumist ja isiklikku sõltumatust ning teine küsimus vastutusala juhtimist ja koostööd parlamendiga. Vastutav komisjon esitab viis muud küsimust ; allküsimuste esitamine ei ole lubatud . Ühiselt kuulavate komisjonide puhul on neil mõlemal õigus kolme küsimuse esitamiseks .

Volinikukandidaadi elulookirjeldus ja tema vastused kirjalikult vastatavatele küsimustele avaldatakse enne kuulamist parlamendi veebisaidil.

Igaks kuulamiseks kavandatakse kolm tundi. Kuulamised toimuvad sellistel asjaoludel ja tingimustel, mis annavad volinikukandidaatidele võrdse ja erapooletu võimaluse ennast ja oma arvamusi tutvustada.

6. Igaks kuulamiseks kavandatakse kolm tundi. Kuulamised toimuvad sellistel asjaoludel ja tingimustel, mis annavad volinikukandidaatidele võrdse ja erapooletu võimaluse ennast ja oma arvamusi tutvustada.

Volinikukandidaatidel palutakse esineda suulise avasõnavõtuga, mille pikkus on kuni 15 minutit. Võimaluse korral rühmitatakse kuulamisel esitatavad küsimused teemade kaupa. Põhiosa kõneajast eraldatakse fraktsioonidele, kohaldades vajalike muudatustega artiklit 162. Kuulamised tuleks korraldada nii, et arendada pluralistlikku poliitilist dialoogi volinikukandidaatide ja parlamendiliikmete vahel. Enne kuulamise lõppu tuleks volinikukandidaatidele anda võimalus lühikeseks lõppsõnaks.

7. Volinikukandidaatidel palutakse esineda suulise avasõnavõtuga, mille pikkus on kuni 15 minutit. Kuulamise jooksul esitatakse kuni 25 küsimust, mis on võimaluse korral rühmitatud teemade kaupa . Ette nähtud aja jooksul ja ilma viivitamata võib esitada ühe jätkuküsimuse . Põhiosa kõneajast eraldatakse fraktsioonidele, kohaldades vajalike muudatustega artiklit 162. Kuulamised tuleks korraldada nii, et arendada pluralistlikku poliitilist dialoogi volinikukandidaatide ja parlamendiliikmete vahel. Enne kuulamise lõppu tuleks volinikukandidaatidele anda võimalus lühikeseks lõppsõnaks.

Kuulamised edastatakse audiovisuaalselt reaalajas. Kuulamiste indekseeritud salvestis avalikustatakse 24 tunni jooksul avalikus registris.

8. Kuulamisi edastatakse audiovisuaalselt ja reaalajas , nii et üldsusel ja meedia esindajatel on võimalik neid tasuta jälgida . Kuulamiste indekseeritud salvestis avalikustatakse 24 tunni jooksul avalikus registris.

Artikkel 3

Hindamine

Pärast kuulamist kogunevad komisjoni esimees ja koordinaatorid viivitamatult iga volinikukandidaadi hindamiseks. Need koosolekud on kinnised. Koordinaatoritel palutakse hinnata, kas volinikukandidaadid sobivad nende arvates komisjoni koosseisu ja kas nad sobivad täitma neile määratud konkreetseid ülesandeid. Komisjonide esimeeste konverents koostab hindamist hõlbustava näidisvormi.

1. Pärast kuulamist kogunevad komisjoni esimees ja koordinaatorid viivitamatult iga volinikukandidaadi hindamiseks. Need koosolekud on kinnised. Koordinaatoritel palutakse hinnata, kas volinikukandidaadid sobivad nende arvates komisjoni koosseisu ja kas nad sobivad täitma neile määratud konkreetseid ülesandeid. Komisjonide esimeeste konverents koostab hindamist hõlbustava näidisvormi.

Komisjonide ühiste kuulamiste puhul tegutsevad asjaomase komisjoni esimees ja koordinaatorid kogu menetluses ühiselt.

2. Komisjonide ühiste kuulamiste puhul tegutsevad asjaomase komisjoni esimees ja koordinaatorid kogu menetluses ühiselt.

Iga volinikukandidaadi kohta koostatakse üks hinnang. Sellesse lisatakse kõikide kuulamisse kaasatud komisjonide arvamused.

3. Iga volinikukandidaadi kohta koostatakse üks kirjalik hinnang. Sellesse lisatakse kõikide kuulamisse kaasatud komisjonide arvamused.

Kui parlamendikomisjonid vajavad lisateavet hinnangu vormistamiseks, kirjutab president nende nimel Euroopa Komisjoni ametisseastuvale presidendile. Koordinaatorid võtavad tema vastuse arvesse.

Kui koordinaatorid ei saavuta hinnangu andmisel konsensust, või kui seda taotleb üks fraktsioon, kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni täiskoosseisu koosoleku. Viimase abinõuna paneb komisjoni esimees mõlemad otsused salajasele hääletusele.

3a. Koordinaatorite hinnangu suhtes kehtivad järgmised põhimõtted.

a)	Kui koordinaatorid kiidavad volinikukandidaadi ühehäälselt heaks, esitab komisjoni esimees nende nimel kirjaliku heakskiidu.

b)	Kui koordinaatorid lükkavad volinikukandidaadi ühehäälselt tagasi, esitab komisjoni esimees nende nimel kirjaliku tagasilükkamisotsuse.

c)	Kui volinikukandidaati toetab nii palju koordinaatoreid, et nad esindavad vähemalt kahte kolmandikku komisjoni liikmetest, esitab komisjoni esimees nende nimel kirja, milles öeldakse, et volinikukandidaat kiidetakse suure häälteenamusega heaks. Taotluse korral esitatakse ka vähemuste arvamused.

d)	Kui koordinaatorid ei saa kandidaati heaks kiita, sest nad ei esinda vähemalt kahte kolmandikku komisjoni liikmetest:

—	taotletakse kõigepealt täiendavat teavet kirjalikult vastatavate lisaküsimuse kaudu;

—	kui koordinaatorid ei jõua endiselt üksmeelele, taotletakse pooleteisetunnise lisakuulamise korraldamist, millele tuleb saada esimeeste konverentsi heakskiit.

Kui pärast punkti d kohaldamist toetab volinikukandidaati nii palju koordinaatoreid, et nad esindavad vähemalt kahte kolmandikku komisjoni liikmetest, esitab komisjoni esimees nende nimel kirja, milles öeldakse, et volinikukandidaat kiidetakse suure häälteenamusega heaks. Taotluse korral esitatakse ka vähemuste arvamused.

Kui pärast punkti d kohaldamist ei toeta volinikukandidaati ikka veel nii palju koordinaatoreid, et nad esindaksid vähemalt kahte kolmandikku komisjoni liikmetest, kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni koosoleku ning paneb artikli 3 lõikes 1 esitatud kaks küsimust hääletusele. Esimees esitab komisjoni kirjaliku hinnangu.

Komisjonide hinnang võetakse vastu ja avalikustatakse 24 tunni jooksul alates kuulamisest . Komisjonide esimeeste konverents kontrollib hinnanguid ja edastab need seejärel esimeeste konverentsile. Kui ei otsustata taotleda lisateavet, kuulutab esimeeste konverents pärast arvamuste vahetamist kuulamised lõppenuks.

3b. Komisjonide kirjalikud hinnangud edastatakse 24 tunni jooksul pärast hindamismenetluse lõpetamist . Komisjonide esimeeste konverents kontrollib kirjalikke hinnanguid ja edastab need seejärel esimeeste konverentsile. Kui ei otsustata taotleda lisateavet, kuulutab esimeeste konverents pärast arvamuste vahetamist kuulamised lõppenuks ning annab loa kõikide kirjalike hinnangute avaldamiseks .

Artikkel 4

Volinike kolleegiumi tutvustamine

Komisjoni ametisseastuv president esitleb kogu volinikukandidaatide kolleegiumit ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Esitlusele järgneb arutelu. Arutelu lõppedes võib mis tahes fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3 , 4 ja 5 .

1. Komisjoni ametisseastuval presidendil palutakse tutvustada kogu volinikukandidaatide kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Esitlusele järgneb arutelu. Arutelu lõppedes võib mis tahes fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3 –5b .

Pärast resolutsiooni ettepaneku hääletamist otsustab parlament hääletamise teel, kas anda nõusolek Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi ja volinikukandidaatide kui terviku ametissenimetamiseks või mitte. Parlament teeb otsuse nimelisel hääletusel antud häälte enamusega. Ta võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.

2. Pärast resolutsiooni ettepaneku hääletamist otsustab parlament hääletamise teel, kas anda nõusolek Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi ja volinikukandidaatide kui terviku ametissenimetamiseks või mitte. Parlament teeb otsuse nimelisel hääletusel antud häälte enamusega. Ta võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.

Artikkel 5

Kuulamistel antud lubaduste jälgimine

Volinikukandidaatide kuulamistel antud lubadused ja esile tõstetud prioriteedid vaadatakse nende mandaadi ajal vastutavas komisjonis regulaarselt läbi komisjoniga peetava iga-aastase struktureeritud dialoogi raames, mis toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe 4. lisa punktile 1.

2. Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul koosseisus või vastutusalade jaotuses tehtavate oluliste muudatuste korral kohaldatakse järgmist korda:

II osa – Volinike kolleegiumi vastutusalade oluline muutmine või selle koosseisu muutumine ametiaja jooksul

Artikkel 6

Vabaks jäänud ametikoha täitmine

a)	kui ametikoht on vaja täita tagasiastumise, ametist tagandamise või surma korral , kutsub parlament volinikukandidaadi viivitamatult kuulamisele lõikes 1 sätestatud tingimustel;

Kui ametikoht on vaja täita tagasiastumise, ametist tagandamise või surma tõttu , kutsub parlament volinikukandidaadi viivitamatult kuulamisele I osas sätestatud tingimustel.

Artikkel 7

Uue liikmesriigi ühinemine

b)	uue liikmesriigi ühinemise korral kutsub parlament volinikukandidaadi kuulamisele lõikes 1 sätestatud tingimustel;

Uue liikmesriigi ühinemise korral kutsub parlament volinikukandidaadi kuulamisele I osas sätestatud tingimustel.

Artikkel 8

Vastutusalade oluline muutmine

c)	kui vastutusalad jagatakse olulisel määral ümber, kutsutakse asjaomased liikmed enne uute kohustuste võtmist vastavate parlamendikomisjonide ette .

Kui vastutusalad jagatakse komisjoni ametiajal olulisel määral ümber, kutsutakse asjaomased volinikud enne uute kohustuste võtmist kuulamisele I osas sätestatud tingimustel .

Artikkel 9

Hääletus täiskogul

Erandina lõike 1 punkti c kaheksandas lõigus sätestatud menetlusest toimub hääletus täiskogu istungil üheainsa liikme ametissenimetamisel salajase hääletusena.

Erandina artikli 118 lõikes 5a sätestatud menetlusest toimub hääletus täiskogu istungil üheainsa voliniku ametissenimetamise korral salajase hääletusena.

Muudatusettepanek 279

Euroopa Parlamendi kodukord

XVI a lisa (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

XVIA LISA

Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetavate õigusaktide koostamise nõuded

1.	Õigusaktis näidatakse ära õigusakti liik ja viitenumber, mõlema seadusandja nimi, allkirjastamise kuupäevad ning õigusakti teema.

2.	Õigusakt peab sisaldama järgmist:

a)	fraas „Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu,“;

b)	viide sätetele, mille alusel õigusakt on vastu võetud; sellele eelnevad sõnad „võttes arvesse“;

c)	viited esitatud ettepanekutele, saadud arvamustele ja läbiviidud konsultatsioonidele;

d)	õigusakti vastuvõtmise põhjused, mille juhatavad sisse sõnad „ning arvestades järgmist:“;

e)	fraas „on vastu võtnud käesoleva määruse“, „on vastu võtnud käesoleva direktiivi“ või „on vastu võtnud käesoleva otsuse“, millele järgneb õigusakti tekst.

3.	Õigusaktid jagunevad artikliteks, mis vajaduse korral on liidetud osadeks, jaotisteks, peatükkideks ja jagudeks.

4.	Õigusakti viimases artiklis näidatakse ära õigusakti jõustumise kuupäev, juhul kui see on varasem või hilisem kui 20. päev pärast õigusakti avaldamist.

5.	Õigusakti viimasele artiklile järgnevad:

—	märge õigusakti kohaldamise kohta aluslepingute sellekohaste sätete sõnastuse alusel;

—	õigusakti allkirjastamise koht ja kuupäev;

—	fraasid „Euroopa Parlamendi nimel president …“, „Nõukogu nimel eesistuja …“, millele järgnevad õigusakti allkirjastamise ajal ametis oleva parlamendi presidendi ja nõukogu eesistuja nimed.

Muudatusettepanek 280

Euroopa Parlamendi kodukord

XVII lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 281

Euroopa Parlamendi kodukord

XVIII lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 282

Euroopa Parlamendi kodukord

XIX lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 283

Euroopa Parlamendi kodukord

XX lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 284

Euroopa Parlamendi kodukord

XXI lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

(*1) Euroopa Parlamendi muudetud kodukorra konsolideeritud versioon, vt http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+RULES-EP+20170116+TOC+DOC+XML+V0//ET.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(1) Vt I lisa.

(1a) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (ELT L 277, 19.9.2014, lk 11)

(2) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (vt IX lisa B osa).

(3) Vt IX lisa B osa.

(4) Vt IX lisa B osas oleva kokkuleppe 3. lisa.

(5) Vt IX lisa A osa.

(6) Vt XI lisa.

(7) Vt VII lisa, E osa.

(8) Vt XIII lisa .

(8) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepe (ELT L 304, 20.11.2010, lk 47) .

(8a) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(1a) 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkt 25 (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(9) Vt kodukorra XVII lisas esitatud esimeeste konverentsi asjakohast otsust.

(9a) Vt esimeeste konverentsi asjakohast otsust.

(10) Vt XX lisa .

(10) Seadusandliku tavamenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskiri .

(1a) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(11) Vt V lisa.

(12) 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta, punkt 4 (EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2).

(13) 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta, punkt 9 (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1).

(14) Vt ka artikli 141 tõlgendust.

(15) Vt XIV lisa.

(1a) ELT L 277, 19.9.2014, lk 11.

(16) Vt XVI lisa.

(17) Vt II lisa.

(18) Vt III lisa.

(1a) Vt III lisa.

(19) Vt III lisa.

(20) Pikendatud parlamendi 26. veebruari 2014. aasta otsusega.

(21) Vt XV lisa.

(22) Vt VI lisa.

(23) Vt VIII lisa.

(24) Vt XIII lisa.

(25) Vt X lisa.

(1a) Lisatud artiklit 223a kohaldatakse ainult nende Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste suhtes, mis vastavad määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 lõigetele 3 ja 4. Artiklit 224 kohaldatakse selle senises sõnastuses dokumentidele ja kohustustele, mis on seotud Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamisega eelarveaastatel 2014, 2015, 2016 ja 2017, mida reguleeritakse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta. Artiklit 225 kohaldatakse selle senises sõnastuses Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste suhtes, mis vastavad määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklis 2 esitatud määratlusele, kuni nad kasutavad eelarveaastate 2014, 2015, 2016 ja 2017 vahendeid, mida eraldatakse vastavalt viimati nimetatud määrusele.

(1a) Vt juhatuse 12. septembri 2016. aasta otsus läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta.

(26) Juhatuse 12. aprilli 1999. aasta otsus.

(26) Juhatuse 12. aprilli 1999. aasta otsus Euroopa Parlamendi endistele liikmetele pakutavate võimaluste kohta.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/393

P8_TA(2016)0488

Maksejõuetusmenetlused ja pankrotihaldurid ***I

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asendatakse maksejõuetusmenetlust käsitleva määruse (EL) 2015/848 A ja B lisas sisalduvad maksejõuetusmenetluste ja pankrotihaldurite loetelud (COM(2016)0317 – C8-0196/2016 – 2016/0159(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2018/C 238/20)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0317),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 81, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0196/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 17. novembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0324/2016),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P8_TC1-COD(2016)0159

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega asendatakse määruse (EL) 2015/848 (maksejõuetusmenetluse kohta) A ja B lisa

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/353) lõplikule kujule).

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/394

P8_TA(2016)0489

EÜ ja Usbekistani partnerlus- ja koostööleping ning kahepoolne tekstiilitoodetega kauplemine ***

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta (16384/1/2010 – C7-0097/2011 – 2010/0323(NLE))

(Nõusolek)

(2018/C 238/21)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16384/1/2010),

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli projekti, millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb (16388/2010),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0097/2011),

—	võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta vaheresolutsiooni (1) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

—	võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni (2) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja väliskomisjoni arvamust (A8-0332/2016),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Usbekistani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 195.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0490.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/395

P8_TA(2016)0491

ELi ning Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping (Ecuadori ühinemine) ***

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokolli liidu nimel sõlmimise kohta (07620/2016 – C8-0463/2016 – 2016/0092(NLE))

(Nõusolek)

(2018/C 238/22)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07620/2016),

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokolli eelnõu (07621/2016),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0463/2016),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja väliskomisjoni arvamust (A8-0362/2016),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Colombia, Ecuadori ja Peruu valitsustele ja parlamentidele.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/396

P8_TA(2016)0492

ELi ja Norra vaheline leping, mis käsitleb vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis ***

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta (10711/2016 – C8-0332/2016 – 2016/0192(NLE))

(Nõusolek)

(2018/C 238/23)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10711/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu eelnõu, mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis (11692/2014),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0332/2016),

—	võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni (1), mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A8-0321/2016),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Norra Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0493.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/397

P8_TA(2016)0494

Gruusia ning Europoli vaheline operatiiv- ja strateegilise koostöö kokkulepe *

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Euroopa Politseiameti (Europol) poolt Gruusia ning Europoli vahelise operatiiv- ja strateegilise koostöö kokkuleppe sõlmimine (10343/2016 – C8-0266/2016 – 2016/0810(CNS))

(Konsulteerimine)

(2018/C 238/24)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu eelnõu (10343/2016),

—	võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0266/2016),

—	võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (1), eriti selle artikli 23 lõiget 2,

—	võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/934/JSK, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist (2), eriti selle artikleid 5 ja 6,

—	võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/935/JSK, millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped (3),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0343/2016),

kiidab nõukogu eelnõu heaks;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

palub komisjonil hinnata pärast uue Europoli määruse (4) kohaldamise kuupäeva koostöökokkuleppes sisalduvaid sätteid; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellise hindamise tulemustest ning kohasel juhul esitama soovituse loa andmise kohta, et alustada rahvusvahelisi läbirääkimisi kokkuleppe muutmiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja Europolile.

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2) ELT L 325, 11.12.2009, lk 6.

(3) ELT L 325, 11.12.2009, lk 12.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/398

P8_TA(2016)0495

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana automotive

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana automotive) (COM(2016)0708 – C8-0454/2016 – 2016/2298(BUD))

(2018/C 238/25)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0708 – C8-0454/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (1) (edaspidi „EGFi määrus“),

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

—	võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0379/2016),

A.	arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, suurendada EGFi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisaega, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

arvestades, et Hispaania esitas taotluse EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana automotive, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas majandussektoris peamiselt NUTS 2. tasandi piirkonnas Comunidad Valenciana (ES52), ning arvestades, et meetmetes osaleb eeldatavasti 250 koondatud töötajat, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele;

arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, millega tehakse erand kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidest, mille kohaselt on toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul ettevõtjate juures, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas;

arvestades, et ELi 27 liikmesriigis vähenes mootorsõidukite tootmine 2015. aastal võrreldes 2006. aastaga 0,5 miljoni ühiku võrra (2006. aastal toodeti 18,7 miljonit ühikut, 2015. aastal aga 18,2 miljonit ühikut), kuid kogu maailmas, sealhulgas eriti Hiinas, aga ka teistes Kagu-Aasia riikides, kasvas tootmine 31,1 % (2006. aastal toodeti 69,2 miljonit ühikut, 2015. aastal aga 90,9 miljonit ühikut) (4);

nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Hispaanial õigus nimetatud määruse alusel saada 250 koondatud töötaja tööturule tagasi pöördumiseks 856 800 eurot rahalist toetust, mis moodustab 1 428 000 euro suurustest kogukuludest 60 %;

on seisukohal, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate endistele töötjatele toetuse andmise tõttu tuleks heaks kiita ka taotlus, mis puudutab vähem kui 500 töötaja koondamist;

märgib, et Hispaania esitas taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 21. juunil 2016. aastal ning komisjon lõpetas hinnangu andmise 8. novembril 2016. aastal ja tegi selle samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

märgib, et mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sektori kohta on laekunud EGFile 23 taotlust, neist 13 puhul on põhjenduseks toodud kaubanduse globaliseerumine (5) ja 10 puhul üleilmne finants- ja majanduskriis (6); märgib, et Hispaania esitas neist EGFi kasutuselevõtmise taotlustest kolm (EGF/2008/002 ES Delphi, EGF/2008/004 ES Castilla y León and Aragón ja EGF/2010/002 ES Cataluña automotive);

märgib, et liidu turuosa vähenemine (2000.–2015. aastal kaotas liit peaaegu poole oma turuosast) autotööstuses on osa pikemaajalisest suundumusest, nagu on märkinud ka komisjon oma hinnangutes varasemate EGFi autotööstusjuhtumite kohta, mis olid seotud kaubanduse globaliseerumisega;

juhib tähelepanu sellele, et Hispaanias on autotööstuse langus põhjustanud nii ettevõtjate kui ka töökohtade arvu vähenemise ja piirkonnas Comunidad Valenciana lõpetas 2008.–2014. aastal 187-st autotööstuse ettevõtjast tegevuse 62, mis tähendab 33,16 % vähenemist;

märgib, et Bosal S.A. alustas tegevust 1986. aastal, mil Sagunto piirkond oli pärast kohalikus kõrgahju käitavas ettevõttes toimunud koondamisi kuulutatud reindustrialiseerimise eelispiirkonnaks; märgib, et Bosal S.A. pankroti ja sulgemise tõttu kadus Saguntos 250 töökohta, mis on selle linna kohta suhteliselt suur arv, ning arvestades, et sel on kohalikule ja piirkondlikule majandusele tõsine mõju, arvestades eelkõige, et tegemist on väikelinna ja maapiirkonnaga, mida on rängalt mõjutanud majanduskriis ning autotööstuses toimunud globaliseerumise tagajärjed; tuletab meelde, et kuigi tööhõive on hakanud näitama paranemise märke, on töötuse määr Comunidad Valencianas endiselt 20,17 % (7);

peab kahetsusväärseks, et 2007.–2015. aastani suurenes töötute arv Saguntos 2 778-lt 6 437 ni ja et töötuse määr on 25,8 %, mis muudab piirkonna niigi hapra olukorra veelgi halvemaks;

rõhutab, et kõigist käesoleva taotlusega hõlmatud koondatud töötajatest 71 % on üle 45-aastased, 78 % oli töötanud sama ettevõtja juures vähemalt 15 aastat järjest ja 50 % inimestest puudub kutseharidus; märgib peale selle, et viimasel ajal ei ole piirkonnas avatud ühtegi uut tehast; juhib tähelepanu sellele, et kõigi nende asjaolude tõttu on koondatud töötajad olukorras, kus töökohti piisavalt ei looda, mis teeb uue töökoha leidmise veel keerulisemaks, eriti kaitsetud;

10.

märgib, et Hispaania kavatseb võtta 12 eri meedet, millest 6 on individuaalsed teenused, nagu teabetunnid, kutsenõustamine, tööle suunamine või ettevõtluse edendamine, ning 6 on käesoleva taotlusega hõlmatud koondatud töötajatele mõeldud toetused ja stiimulid, nagu transpordikulude toetus, elukoha muutmisega kaasnevate kulude hüvitamine või töölevõtmise toetus; juhib tähelepanu sellele, et need meetmed on aktiivsed tööturumeetmed;

11.

tunneb heameelt Hispaania otsuse üle pakkuda koolitusmeetmeid, milles keskendutakse kutset tõendavate tunnistuste väljastamisele, näiteks reisijateveoks vajaliku juhiloa omandamisele, ning sektoritele või valdkondadele, kus juba on töökohti või kus neid edaspidi tekib, näiteks toiduainetööstus, toiduvalmistamine, tööalaste riskide ennetamine ja kvaliteedikontroll ning keskkonnastandardid, kütmise, ventileerimise ja õhu konditsioneerimisega seotud projektid ning tööstusseadmete hooldus; kiidab heaks koolitused, mis hõlmavad oskusi, mis aitavad kaasa tulemuslikumale töötamisele, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, võõrkeeled, ärijuhtimine;

12.

tunneb heameelt selle üle, et Bosal S.A. (ettevõtja, kes koondas suurema osa töötajatest, keda käesolev taotlus puudutab) endiste töötajate esindajad teatasid valmisolekust toetada EGFist toetuse taotlemist ja nad osalevad koondatud töötajatele mõeldud meetmete väljatöötamisel; märgib, et sellesse protsessi on kaasatud ka tööturu osapooled, asjaomaste tööandjate liit ja Sagunto kohaliku omavalitsuse asutused;

13.

märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete teenuste kogupaketist alla 25 %, mis on palju madalam kui EGFi määruses sätestatud maksimummäär (35 %), ning et selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

14.

tuletab meelde, et kooskõlas EGFi määruse artikliga 7 tuleks EGFist toetatava individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

15.

märgib, et Hispaania on kinnitanud, et toetuskõlblikeks meetmeteks ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

16.

tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevust; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvat koolitust kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

17.

on veendunud, et rohkemate – eelkõige VKEde töötajate toetuseks mõeldud – erandite tegemist vastuvõetavuskünnisest, vaatlusperioodi pikendamist ning võimalust arvestada koondatud töötajate hulka ka need koondatud töötajad, kes osutasid taotluse aluseks olevale ettevõttele seotud teenuseid, tuleks juhtumipõhiselt hoolikalt hinnata, püüdes igati piirata EGFi eelarvevahendite moonutatud kasutamist; nõustub seetõttu komisjoni otsusega anda toetust 250 töötajale 29st piirkonna Comunidad Valenciana ettevõttest;

18.

kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

19.

palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

20.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

21.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4) OICA andmebaas: http://www.oica.net/category/production-statistics/

(5) EGF/2016/004 ES Comunidad Valenciana automotive industry, COM(2016)0708; EGF/2007/001 FR PSA suppliers. COM(2007)0415; EGF/2007/010 PT Lisboa Alentejo. COM(2008)0094; EGF/2008/002 ES Delphi. COM(2008)0547; EGF/2008/004 ES Castilla y León Aragón. COM(2009)0150; EGF/2009/013 DE Karmann. COM(2010)0007; EGF/2012/005 SE Saab, COM(2012)0622; EGF/2012/008 IT De Tomaso; COM(2013)0469; EGF/2013/006 PL Fiat Auto Poland, COM(2014)0699; EGF/2013/012 BE Ford Genk, COM(2014)0532; EGF/2014/006 FR PSA, COM(2014)0560; EGF/2015/003 BE Ford Genk, COM(2015)0336 ja EGF/2015/009 SE Volvo Trucks, COM(2016)0061.

(6) EGF/2009/007 SE Volvo, COM(2009)0602 EGF/2009/009 AT Steiermark, COM(2009)0602; EGF/2009/019 FR Renault, COM(2011)0420; EGF/2010/002 ES Cataluña automotive, COM(2010)0453; EGF/2010/004 PL Wielkopolskie, COM(2010)0616; EGF/2010/015 FR Peugeot, COM(2012)0461; EGF/2010/031 BE General Motors Belgium, COM(2011)0212; EGF/2011/003 DE Arnsberg and Düsseldorf automotive, COM(2011)0447; EGF/2011/005 PT Norte-Centro automotive, COM(2011)0664; ja EGF/2015/002 DE Adam Opel, COM(2015)0342.

(7) EPA Q3 2016. http://www.ine.es/infografias/tasasepa/desktop/tasas.html?t=0&lang=es

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana automotive)

Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/341).

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/403

P8_TA(2016)0496

Raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamine ***II

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1192/69 raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamise ühisreeglite kohta (11197/1/2016 – C8-0424/2016 – 2013/0013(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2018/C 238/26)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11197/1/2016 – C8-0424/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0026) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0368/2016),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3) Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0152.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/404

P8_TA(2016)0497

Riigisisesed raudtee-reisijateveoteenused ***II

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007 riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise osas (11198/1/2016 – C8-0425/2016 – 2013/0028(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2018/C 238/27)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11198/1/2016 – C8-0425/2016),

—

võttes arvesse Leedu Vabariigi Seimi, Luksemburgi Saadikutekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja, Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0028) suhtes,

—	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0373/2016),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb ettepaneku nimetada käesolev õigusakt van de Campi ja Dijksma määruseks riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise kohta (4);

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3) Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0148.

(4) Wim van de Camp ja Sharon Dijksma juhatasid õigusakti üle peetud läbirääkimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu nimel.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus personali üleviimise kohta

Vastavalt põhjendusele 14 ning artikli 4 lõigetele 4a, 4b ja 6, peavad liikmesriigid täielikult järgima direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate üleminekul töötajate õiguste kaitsmise kohta ning liikmesriikidel on õigus võtta kooskõlas liidu õigusega personali kaitsmiseks käesoleva direktiivi kohaldamisest kaugemale minevaid lisameetmeid, näiteks nõuda personali kohustuslikku üleviimist, isegi kui direktiiv 2001/23/EÜ ei ole kohaldatav.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/406

P8_TA(2016)0498

Ühtne Euroopa raudteepiirkond ***II

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas (11199/1/2016 – C8-0426/2016 – 2013/0029(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2018/C 238/28)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11199/1/2016 – C8-0426/2016),

—

võttes arvesse Prantsusmaa Senati, Leedu Seimi, Luksemburgi Saadikutekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0029) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0371/2016),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb ettepaneku nimetada käesolev õigusakt Sassoli ja Dijksma direktiiviks riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise kohta (4);

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0147.

(4) David-Maria Sassoli ja Sharon Dijksma juhatasid õigusakti üle peetud läbirääkimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu nimel.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/407

P8_TA(2016)0499

Turulepääs sadamateenuste valdkonnas ja sadamate finantsläbipaistvus ***I

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik (COM(2013)0296 – C7-0144/2013 – 2013/0157(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2018/C 238/29)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0296),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0144/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—

võttes arvesse Hispaania Saadikute Kongressi ja Hispaania Senati, Prantsusmaa Rahvuskogu, Itaalia Senati, Läti Seimi, Malta Esindajatekoja, Poola Seimi ning Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt ei vasta seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 28. novembri 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. oktoobri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0023/2016),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb ettepaneku nimetada käesolev õigusakt Fleckensteini ja Schultz van Haegeni määruseks, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik (4);

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 111.

(2) ELT C 114, 15.4.2014, lk 57.

(3) Käesolev seisukoht asendab 8. märtsil 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0069).

(4) Knut Fleckenstein ja Melanie Schultz van Haegen juhatasid õigusakti üle peetud läbirääkimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu nimel.

P8_TC1-COD(2013)0157

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega luuakse sadamateenuste osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/352) lõplikule kujule).

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/409

P8_TA(2016)0500

Kontrollikoja liikme ametissenimetamine – Juhan Parts

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta otsus Juhan Partsi kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta (C8-0445/2016 – 2016/0817(NLE))

(Konsulteerimine)

(2018/C 238/30)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0445/2016),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0375/2016),

A.	arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.	arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 5. detsembri 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

toetab nõukogu ettepanekut nimetada Juhan Parts kontrollikoja liikmeks;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/410

P8_TA(2016)0501

Söe ja terase teadusfondi teadusprogramm *

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (COM(2016)0075 – C8-0099/2016 – 2016/0047(NLE))

(Konsulteerimine)

(2018/C 238/31)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0075),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 37 (ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) artikli 2 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0099/2016),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0358/2016),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)

Nõuande- ja tehnikarühmade pädevust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad on vaja läbi vaadata , eelkõige komisjoni poolt ametisse nimetatud ekspertidega seotud asjaolud , et tagada suurem läbipaistvus ning vastavus komisjoni eksperdirühmade raamistikule ja sidusus sellega ning soodustada võimalikult palju asjaomaste tegevus- ja huvivaldkondade tasakaalustatud esindatust ning optimaalset soolist tasakaalu.

(3)

Et asjaomased sidusrühmad saaksid teada nõuande- ja tehnikarühmades toimuvatest aruteludest, tuleb nende rühmade pädevust ja koosseisu käsitlevaid eeskirju muuta, eelkõige selles osas , mis puudutab komisjoni poolt ametisse nimetatud ekspertidega seotud asjaolusid ja mõju, mida nad avaldavad , et tagada suurem läbipaistvus ning vastavus komisjoni eksperdirühmade raamistikule ja sidusus sellega ning soodustada võimalikult palju asjaomaste tegevus- ja huvivaldkondade tasakaalustatud esindatust ning optimaalset soolist tasakaalu. Tuleb aga järgida komisjoni 30. mai 2016. aasta otsust, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks, ning Euroopa Parlamendi resolutsiooni komisjoni eksperdirühmade registri ja koosseisu kontrollimise kohta.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)	On asjakohane kaaluda lihtsamaid rahastamiseeskirju, et hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) osalemist söe ja terase teadusfondi programmis ning lubada kasutada ühikuhinda VKEde omanike ja muude palka mittesaavate füüsiliste isikute toetuskõlblike tööjõukulude arvutamiseks.

(4)

On asjakohane toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) ulatuslikku osalemist söe ja terase teadusfondi programmis seeläbi, et muuhulgas lihtsustatakse rahastamiseeskirju, ning lubada kasutada ühikuhinda VKEde omanike ja muude palka mittesaavate füüsiliste isikute toetuskõlblike tööjõukulude arvutamiseks.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5a)

Söe- ja terasesektoril on Euroopa integratsiooniprotsessis oluline koht ja neil on põhiroll liidu üldises tööstuskeskkonnas. Samas on töötingimused mõlemas sektoris keerulised, mis on töötajatele ja kodanikele tekitanud sageli tervisekahjustusi. Seetõttu peaksid kõik toomiskohad ja ettevõtted täitma kõiki õiguslikke sotsiaalse vastutuse nõudeid, pakkuma toimivaid lahendusi ja vähendama tootmiskohtade üleviimise või sulgemise sotsiaalset mõju nii palju kui võimalik. Sotsiaalse vastutusega seotud küsimustes tuleb võimalikult suures ulatuses konsulteerida tööturu osapooltega.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt - 1 (uus)

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 3 – punkt 1 – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1)	Artikli 3 punkti 1 alapunkt g jäetakse välja;

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt - 1 a (uus)

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1a)

Artikli 6 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„ga)	kaevandustegevuse mõju töötajate hõivele ja kohalikule kogukonnale;“

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt - 1 b (uus)

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1b)

Artikli 6 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„gb)	kaevandustegevuse mõju töötajate ja kohaliku kogukonna tervisele ja ohutusele.“

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1– punkt - 1 c (uus)

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 8 – sissejuhatav osa

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

-1c)	Artiklis 8 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse (TTA) eesmärk peab olema arendada terasetootmisprotsesse toote kvaliteedi ja tootlikkuse parandamiseks. Soovitud edasiarenduste lahutamatuks osaks peab olema heidete, energiatarbimise ja keskkonnamõju vähendamine ning toormaterjalide kasutamise ja ressursside säilitamise parandamine. Teadusprojektid peaksid tegelema järgmiste valdkondadega :“.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt 1

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 21 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ia)	lõpetatud projektide hindamine asjaomastes söe- ja terasetootmise piirkondades;

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt 2

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga nõuanderühm moodustatakse kooskõlas lisas esitatud tabelitega. Nõuanderühmade liikmed on isikud, kelle nimetab ametisse teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor ja kelle eesmärk on esindada sidusrühmade ühishuve. Nad ei esinda üksikut sidusrühma, vaid väljendavad eri sidusrühmadeorganisatsioonide ühist arvamust.

Iga nõuanderühm moodustatakse kooskõlas lisas esitatud tabelitega. Nõuanderühmade liikmed on isikud, kelle nimetab ametisse komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor ja kelle eesmärk on esindada sidusrühmade ühishuve. Nad täidavad oma ülesandeid iseseisvalt ja nad ei esinda üksikut sidusrühma, vaid väljendavad eri sidusrühmade organisatsioonide ühist arvamust.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt 2

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nad peavad olema tegevad asjaomases valdkonnas ja teadlikud tööstusharu prioriteetidest.	Nad peavad olema tegevad asjaomases valdkonnas ja teadlikud tööstusharu ja sektori prioriteetidest.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt 3

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tehnikarühmade liikmed määrab isiklikult ametisse teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor.	Tehnikarühmade liikmed määrab isiklikult ametisse komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt 3

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 24 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Komisjonil palutakse tagada maksimaalne võimalik läbipaistvus, sh päevakorra, taustdokumentide, hääletustulemuste ja üksikasjalike protokollide, sh eriarvamuste avaldamine kooskõlas Euroopa Ombudsmani soovitusega.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – punkt 9

Otsus 2008/376/EÜ

Artikkel 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 18, artikli 28 lõikes 2 ja artiklis 38 nimetatud sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamisel kohaldatakse analoogia põhjal määruse (EL) nr 1290/2013 (*1) artiklit 40.

Artiklis 18, artikli 28 lõikes 2 ja artiklis 38 nimetatud sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamise suhtes kohaldatakse analoogia põhjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1290/2013 (*2) artiklit 40 ning kogu eksperdirühma suhtes komisjoni 30. mai 2016. aasta otsust, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks, ning Euroopa Parlamendi resolutsiooni komisjoni eksperdirühmade registri ja koosseisu kontrollimise kohta .

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).”

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).“

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 238/416

P8_TA(2016)0508

Kolmandad riigid, kelle kodanikele kehtib või kelle kodanikele ei kehti viisanõue: peatamise korra läbivaatamine ***I

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (peatamise korra läbivaatamine) (COM(2016)0290 – C8-0176/2016 – 2016/0142(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2018/C 238/32)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0290),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0176/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0235/2016),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P8_TC1-COD(2016)0142

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (peatamise korra läbivaatamine)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/371) lõplikule kujule).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 238

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 6. juuli 2018

Sisukord		Lehekülg

	EUROOPA PARLAMENT ISTUNGJÄRK 2016–2017 12.–15. detsembri 2016. aasta istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELTs C 387, 16.11.2017 . VASTUVÕETUD TEKSTID	1

	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Teisipäev, 13. detsember 2016
2018/C 238/01	Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioon põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal (2016/2009(INI))	2
2018/C 238/02	Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioon ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta (2016/2072(INI))	28
2018/C 238/03	Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioon naiste õiguste kohta idapartnerluse riikides (2016/2060(INI))	42
	Kolmapäev, 14. detsember 2016
2018/C 238/04	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta (16384/1/2010 – C7-0097/2011 – 2010/0323(NLE) – 2016/2226(INI))	51
2018/C 238/05	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta (10711/2016 – C8-0332/2016 – 2016/0192(NLE) – 2016/2229(INI))	55
2018/C 238/06	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta (2016/2219(INI))	57
2018/C 238/07	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta (2016/2036(INI))	89
2018/C 238/08	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon ÜPP vahendite kohta hinnavolatiilsuse vähendamiseks põllumajandusturgudel (2016/2034(INI))	101
	Neljapäev, 15. detsember 2016
2018/C 238/09	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta (2016/3026(RSP))	108
2018/C 238/10	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon rohingja vähemuse olukorra kohta Myanmaris (2016/3027(RSP))	112
2018/C 238/11	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon massihaudade kohta Iraagis (2016/3028(RSP))	117
2018/C 238/12	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusdirektiivi eelnõu kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I–V lisa (D047308/01 – 2016/3010(RSP)))	120
2018/C 238/13	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon talidomiidi ohvrite toetamise kohta (2016/3029(RSP))	125
2018/C 238/14	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon pediaatrias kasutatavate ravimite määruse kohta 2016/2902(RSP)	128
2018/C 238/15	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevuse kohta (2016/2146(INI))	132
2018/C 238/16	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta resolutsioon rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta (2016/2961(RSP))	142

	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA PARLAMENT
	Teisipäev, 13. detsember 2016
2018/C 238/17	Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta (16152/2014 – C8-0152/2015 – 2014/0195(NLE))	144
2018/C 238/18	Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (11625/1/2016 – C8-0427/2016 – 2012/0179(COD))	145
2018/C 238/19	Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta (2016/2114(REG))	146
	Kolmapäev, 14. detsember 2016
2018/C 238/20	P8_TA(2016)0488 Maksejõuetusmenetlused ja pankrotihaldurid ***I Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asendatakse maksejõuetusmenetlust käsitleva määruse (EL) 2015/848 A ja B lisas sisalduvad maksejõuetusmenetluste ja pankrotihaldurite loetelud (COM(2016)0317 – C8-0196/2016 – 2016/0159(COD)) P8_TC1-COD(2016)0159 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega asendatakse määruse (EL) 2015/848 (maksejõuetusmenetluse kohta) A ja B lisa	393
2018/C 238/21	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta (16384/1/2010 – C7-0097/2011 – 2010/0323(NLE))	394
2018/C 238/22	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokolli liidu nimel sõlmimise kohta (07620/2016 – C8-0463/2016 – 2016/0092(NLE))	395
2018/C 238/23	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta (10711/2016 – C8-0332/2016 – 2016/0192(NLE))	396
2018/C 238/24	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Euroopa Politseiameti (Europol) poolt Gruusia ning Europoli vahelise operatiiv- ja strateegilise koostöö kokkuleppe sõlmimine (10343/2016 – C8-0266/2016 – 2016/0810(CNS))	397
2018/C 238/25	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana automotive) (COM(2016)0708 – C8-0454/2016 – 2016/2298(BUD))	398
2018/C 238/26	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1192/69 raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamise ühisreeglite kohta (11197/1/2016 – C8-0424/2016 – 2013/0013(COD))	403
2018/C 238/27	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007 riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise osas (11198/1/2016 – C8-0425/2016 – 2013/0028(COD))	404
2018/C 238/28	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas (11199/1/2016 – C8-0426/2016 – 2013/0029(COD))	406
2018/C 238/29	P8_TA(2016)0499 Turulepääs sadamateenuste valdkonnas ja sadamate finantsläbipaistvus ***I Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik (COM(2013)0296 – C7-0144/2013 – 2013/0157(COD)) P8_TC1-COD(2013)0157 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega luuakse sadamateenuste osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid	407
2018/C 238/30	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta otsus Juhan Partsi kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta (C8-0445/2016 – 2016/0817(NLE))	409
2018/C 238/31	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (COM(2016)0075 – C8-0099/2016 – 2016/0047(NLE))	410
	Neljapäev, 15. detsember 2016
2018/C 238/32	P8_TA(2016)0508 Kolmandad riigid, kelle kodanikele kehtib või kelle kodanikele ei kehti viisanõue: peatamise korra läbivaatamine ***I Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (peatamise korra läbivaatamine) (COM(2016)0290 – C8-0176/2016 – 2016/0142(COD)) P8_TC1-COD(2016)0142 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (peatamise korra läbivaatamine)	416