Euroopa Liidu L 48/19.

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 279/2005,

18. veebruar 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	133,2
	204	79,2
	212	167,7
	624	181,1
	628	104,0
	999	133,0
0707 00 05	052	180,3
	068	116,3
	204	68,5
	999	121,7
0709 10 00	220	42,9
0709 10 00	999	42,9
0709 90 70	052	213,7
	204	217,9
	999	215,8
0805 10 20	052	38,1
	204	42,3
	212	53,1
	220	37,9
	421	30,9
	448	35,8
	624	64,5
	999	43,2
0805 20 10	204	82,6
	624	80,9
	999	81,8
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	42,7
	204	89,7
	220	35,5
	400	77,0
	464	143,4
	528	96,4
	624	61,0
	662	40,8
	999	73,3
0805 50 10	052	55,2
0805 50 10	999	55,2
0808 10 80	400	103,5
	404	107,3
	508	85,1
	512	124,4
	528	88,0
	720	52,5
	999	93,5
0808 20 50	388	83,2
	400	93,4
	528	58,9
	999	78,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 280/2005,

18. veebruar 2005,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 8 lõikega 1 nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse lisas loetletud kaupadena. Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (2) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisas loetletud kaupadena.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleks toetusemäär 100 kg kõnealuste põhisaaduste kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(3)	Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 1 lõikes 1 loetletud ning määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes alates 21. veebruarist 2005 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Sihtkoht (1)

Toetusemäär

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

– kodulindude munad:

0407 00 30

– – muud:

a)	CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

10,00

25,00

5,00

b)	Muu kauba eksportimisel

5,00

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

– rebud:

0408 11

– – kuivatatud:

ex 0408 11 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

40,00

0408 19

– – muud:

– – – inimtoiduks kõlblik:

ex 0408 19 81

– – – – vedelal kujul:

magustamata

20,00

ex 0408 19 89

– – – – külmutatud:

magustamata

20,00

– muud:

0408 91

– – kuivatatud:

ex 0408 91 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

75,00

0408 99

– – muud:

ex 0408 99 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

19,00

(1) Sihtkohad on järgmised:

01	kolmandad riigid, välja arvatud Bulgaaria alates 1. oktoobrist 2004. Šveitsi ja Lichtensteini puhul ei kohaldata neid määrasid Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 tabelites I ja II loetletud alates 1. veebruarist 2005 eksporditavate kaupade suhtes.
02	Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Türgi, Hongkongi erihalduspiirkond ja Venemaa,
03	Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan ja Filipiinid,
04	Kõik sihtkohad välja arvatud Šveits ja Bulgaaria alates 1. oktoobrist 2004, ning numbrite 02 ja 03 all toodud sihtkohad.

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 281/2005,

18. veebruar 2005,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2921/90 lõssist kaseiini ja kaseinaatide tootmiseks antava abi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 10. oktoobri 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2921/90 (lõssist kaseiini ja kaseinaatide tootmiseks antava abi kohta) (2) artikli 2 lõikega 1 on sätestatud lõssi kaseiiniks või kaseinaatideks töötlemiseks antav abi. Arvestades lõssipulbri turuhinna muutust siseturul ning kaseiini ja kaseinaatide turuhinna muutust ühenduse turgudel ja maailmaturgudel, tuleks vähendada abi.

(2)	Määrust (EMÜ) nr 2921/90 tuleks muuta vastavalt.

(3)	Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga asendatakse määruse (EMÜ) nr 2921/90 artikli 2 lõikes 1 tekst “2,70 eurot” tekstiga “1,30 eurot”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2) EÜT L 279, 11.10.1990, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1826/2004 (ELT L 321, 22.10.2004, lk 3).

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 282/2005,

18. veebruar 2005,

impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002, millega kehtestati kord, mida kohaldatakse põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes, mis on saadud teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) pärit põllumajandustoodete töötlemisel, ja tunnistati kehtetuks määrus (EÜ) nr 1706/98, (2)

võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2247/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) 2286/2002 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes kohaldatava korra kohta) rakenduseeskirjad veiselihasektoris, (3) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikliga 1 nähakse ette võimalus välja anda impordisertifikaate veiselihasektori toodetele, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast. Siiski peab import toimuma igale eksportivale kolmandale riigile ettenähtud koguste piires.

(2)

Sertifikaatide taotluste maht, mis esitati konditustatud liha kohta 1.–10. veebruaril 2005 vastavalt määrusele (EÜ) nr 2247/2003, ei ületa Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast pärit toodete puhul nende riikide saadaolevate koguste hulka. Seega on võimalik anda impordisertifikaadid taotletud kogustele.

(3)	Kogused, mille kohta sertifikaate saab taotleda alates 1. märtsist 2005, tuleb kehtestada koguhulga 52 100 t piires.

(4)	Tuleks meenutada, et käesolev määrus ei piira nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ (sanitaarprobleemide ja sanitaarkorra kohta kolmandatest riikidest pärit veiste, sigade, lammaste ja kitsede ning värske liha või lihatoodete importimisel) (4) rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Järgmised liikmesriigid annavad 21. veebruaril 2005 impordisertifikaadid veiselihasektori toodetele, väljendatuna konditustatud lihana, mis on pärit teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest ning mille kogused ja päritoluriigid on esitatud järgmiselt:

Ühendkuningriik:

—	430 t, mis on pärit Botswanast,

—	275 t, mis on pärit Namiibiast.

Saksamaa:

—	500 t, mis on pärit Botswanast,

—	225 t, mis on pärit Namiibiast.

Artikkel 2

Litsentsitaotlusi võib määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikli 3 lõike 2 kohaselt esitada 2005. aasta märtsi esimese 10 päeva jooksul järgmiste konditustatud veise- ja vasikaliha koguste kohta:

Botswana:	17 536 t,
Keenia:	142 t,
Madagaskar:	7 579 t,
Svaasimaa:	3 347 t,
Zimbabwe:	9 100 t,
Namiibia:	11 900 t.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 21. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).

(2) EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(3) ELT L 333, 20.12.2003, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(4) EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 283/2005,

18. veebruar 2005,

millega määratakse kindlaks töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste (lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud kirsid, kooritud tomatid, konserveeritud kirsid, sarapuupähklitooted, teatavad apelsinimahlad), v.a suhkrulisandiga toodete puhul makstavad eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1429/95, (2) on sätestatud töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste (välja arvatud suhkrulisandiga tooted) eksporditoetuste üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 16 lõike 1 sätestatakse, et sel määral, mis on vajalik kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud toodete majanduslikult oluliste koguste eksportimiseks, võib nendelt toodetelt maksta eksporditoetust, võttes seejuures arvesse kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud kokkulepetest tulenevaid piiranguid. Määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 18 lõikega 4 nähakse ette, et kui artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud toodetes sisalduva suhkru eksporditoetus ei ole nende toodete ekspordi võimaldamiseks piisav, kohaldatakse kõnealuste toodete suhtes nimetatud määruse artikli 17 kohaselt kindlaksmääratud toetust.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 16 lõikele 2 tuleb hoolitseda selle eest, et ei häiritaks varasema eksporditoetuse korra tulemusel kujunenud kaubavoogude kulgu. Seetõttu tuleks määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (3) eksporditoetuste jaoks kehtestatud toodete nomenklatuuri alusel kindlaks määrata igale tootele ettenähtud kogused.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 17 lõikele 2 tuleb toetuste kehtestamisel arvesse võtta ühelt poolt töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste hindade ja kättesaadavuse hetkeolukorda ja suundumusi ühenduse turul ning teiselt poolt rahvusvahelises kaubanduses kehtivaid hindu. Arvesse tuleb võtta ka turustamis- ja transpordikulusid ning kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti.

(5)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 17 lõikele 3 võetakse ühenduse turul hindade määramisel aluseks hinnad, mis on ekspordi seisukohast kõige soodsamad.

(6)	Rahvusvahelises kaubanduse olukord ja eritingimused teatavatel turgudel võivad nõuda eri toetuste kehtestamist vastavalt asjaomase toote sihtkohale.

(7)	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud kirsside, kooritud tomatite, konserveeritud kirsside, sarapuupähklitoodete ja mõne apelsinimahla ekspordikogused võivad praegusel ajal olla majanduslikult olulised.

(8)	Seetõttu oleks asjakohane kindlaks määrata eksporditoetuste määrad ja ettenähtud kogused.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas töödeldud puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektori eksporditoetuste määrad, litsentsitaotluste vastuvõtmise ja litsentside esitamise tähtajad ning ettenähtud kogused on kehtestatud lisas.

2. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artiklis 16 osutatud toiduabiks väljaantud litsentsidega hõlmatud koguseid ei võeta arvesse käesoleva määruse lisas esitatud koguste arvestamisel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. veebruar 2005

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 386/2004 (ELT L 64, 2.3.2004, lk 25).

(2) EÜT L 141, 24.6.1995, lk 28. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 498/2004 (ELT L 80, 18.3.2004, lk 20).

(3) EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2180/2003 (ELT L 335, 22.12.2003, lk 1).

(4) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (EÜT L 100, 6.4.2004, lk 25).

LISA

komisjoni 18. veebruari 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste (lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud kirsid, kooritud tomatid, konserveeritud kirsid, sarapuupähklitooted, teatavad apelsinimahlad), v.a suhkrulisandiga toodete puhul makstavad eksporditoetused

Litsentsitaotlusi võetakse vastu 22. veebruarist kuni 23. juunini 2005.

Litsentse antakse välja märtsist kuni juunini 2005.

Tootekood (1)	Sihtkoha kood (2)	Toetusemäär (euro/netokaalu tonn)	Kavandatav kogus (tonnides)
0812 10 00 9100	F06	50	2 853
2002 10 10 9100	F10	45	42 477
2006 00 31 9000 2006 00 99 9100	F06	153	287
2008 19 19 9100 2008 19 99 9100	A00	59	344
2009 11 99 9110 2009 12 00 9111 2009 19 98 9112	A00	5	300
2009 11 99 9150 2009 19 98 9150	A00	29	301

(1) Tootekoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

(2) A-rea sihtkohakoodid on sätestatud määruse (EMÜ) nr 3846/87 II lisas.

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

F06	kõik sihtkohad, välja arvatud Põhja-Ameerika riigid.
F10	kõik sihtkohad, välja arvatud Ameerika Ühendriigid ja Bulgaaria.

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 284/2005,

18. veebruar 2005,

millega kehtestatakse erandid määrusest (EÜ) nr 800/1999 asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena muudesse kolmandatesse riikidesse kui Šveitsi ja Liechtensteini eksporditavate toodete osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1520/2000 (milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid) (2) artikli 16 lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrust (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (3) kohaldatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate toodete suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikliga 3 nähakse ette, et konkreetse kolmanda riigi suhtes diferentseeritud toetuse kohaldamise korral omandatakse õigus toetusele kõnealusesse kolmandasse riiki importimisel. Kõnealuse määruse artiklites 14, 15 ja 16 sätestatakse diferentseeritud toetuse maksmise tingimused, eelkõige toodete sihtkohta jõudmise tõendamiseks esitatavad dokumendid.

(3)	Diferentseeritud toetuse kohaldamise puhul nähakse määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 18 lõigetega 1 ja 2 ette, et toetuse osa, mille arvutamiseks kasutatakse toetuse alammäära, makstakse eksportija taotluse korral, kui on esitatud tõend, et toode on ühenduse tolliterritooriumilt lahkunud.

(4)

Lepingut Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut (4) ja millele kirjutati alla 2004. aasta oktoobris, hakatakse ajutiselt kohaldama alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandussaadusi käsitlevate sätete osas) sõlmimist ja ajutist kohaldamist. (5)

(5)

Otsuse 2005/45/EÜ kohaselt ei vasta teatavad töödeldud põllumajandussaadustest valmistatud kaubad alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi või Liechtensteini eksportimisel enam eksporditoetuste saamise tingimustele, kui ühendus ei otsusta kehtestada selliseid eksporditoetusi juhtudeks, kus Šveitsi siseturu võrdlushind on madalam kui ühenduse siseturu võrdlushind.

(6)	Otsusega 2005/45/EÜ kehtestatakse halduskoostöö erisätted, mille eesmärgiks on võidelda eeskirjade eiramise ja tollipettuste ning eksporditoetustega seotud pettuste vastu.

(7)

Seoses nimetatud sätetega ning ettevõtjate tarbetute kulutuste vältimiseks kolmandate riikidega kauplemisel on asjakohane kehtestada erand määrusest (EÜ) nr 800/1999 selles osas, mis nõuab diferentseeritud toetuste korral impordi tõendamist. Juhul, kui kõnealuste konkreetsete sihtriikide suhtes ei ole eksporditoetust kindlaks määratud, on asjakohane jätta see asjaolu arvesse võtmata eksporditoetuse alammäära määramisel.

(8)	Kuna otsuses 2005/45/EÜ sätestatud meetmeid kohaldatakse alates 1. veebruarist 2005, tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast ning see peaks jõustuma viivitamata.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklist 16 ei nõuta määrusega (EÜ) nr 1520/2000 hõlmatud toodete suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 (6) sõlmitud lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis, toetuse maksmisel impordiga seotud tolliformaalsuste täitmise tõendamist, kui toetuse diferentseerimise põhjuseks on üksnes asjaolu, et Šveitsi või Liechtensteini jaoks ei ole toetust kindlaks määratud.

Artikkel 2

Asjaolu, et Šveitsi või Liechtensteini jaoks ei ole eksporditoetust kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1520/2000 hõlmatud toodete kohta, mis on loetletud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis, ei võeta arvesse eksporditoetuse alammäära kindlaksmääramisel määruse (EMÜ) nr 800/1999 artikli 18 lõikes 2 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. veebruarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

(2) EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

(3) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

(4) ELT L 23, 26.1.2005, lk 19.

(5) ELT L 23, 26.1.2005, lk 17.

(6) EÜT L 300, 31.12.1972, lk 189.

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 285/2005,

18. veebruar 2005,

millega kehtestatakse üleminekumeetmed seoses parandatud kauplemise korra vastuvõtmisega teatavate töödeldud põllumajandussaaduste Šveitsi ja Liechtensteini eksportimise osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingut Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut (2) ja millele kirjutati alla 2004. aasta oktoobris, hakatakse ajutiselt kohaldama alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandussaadusi käsitlevate sätete osas) sõlmimist ja ajutist kohaldamist. (3)

(2)

Otsuse 2005/45/EÜ kohaselt ei vasta teatavad kaubad, millele ettevõtjad on taotlenud toetussertifikaate vastavalt komisjoni 13. juuli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1520/2000 (milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise korra ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid), (4) alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi või Liechtensteini eksportimisel enam eksporditoetuste saamise tingimustele.

(3)

Tuleks lubada toetussertifikaatide summade vähendamist ja vastavate tagatiste võrdelist tagasimaksmist, kui ettevõtjad tõendavad siseriiklikule pädevale asutusele, et otsus 2005/45/EÜ on mõjutanud nende toetusetaotlusi. Toetussertifikaadi summa vähendamise ja vastava tagatise võrdelise tagastamise taotluste hindamisel peaks siseriiklik pädev asutus kahtluse korral eelkõige arvesse võtma nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 4045/89 (Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt ning direktiivi 77/435/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (5) artikli 1 lõikes 2 osutatud dokumente, ilma et see piiraks nimetatud määruse muude sätete kohaldamist.

(4)

Halduslikel põhjustel on asjakohane näha ette, et toetussertifikaadi summa vähendamise ja tagatise tagastamise taotlused tuleb esitada lühikese aja jooksul ning heakskiidetud vähendustest tuleb komisjoni aegsasti teavitada, et oleks võimalik neid arvesse võtta alates 1. aprillist 2005 kasutamiseks väljaantavate toetussertifikaatide summa kindlaksmääramisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1520/2000.

(5)	Kuna otsuses 2005/45/EÜ sätestatud meetmeid kohaldatakse alates 1. veebruarist 2005, tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast ning see peaks jõustuma viivitamata.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1520/2000 alusel välja antud toetussertifikaatide summasid võib selliste kaupade eksportimisel, mille eksporditoetused on otsusega 2005/45/EÜ kaotatud, vähendada huvitatud isiku taotlusel lõikes 2 sätestatud tingimustel.

2. Toetussertifikaadi summa vähendamise tingimustele vastamiseks peavad lõikes 1 esitatud sertifikaatide taotlused olema esitatud enne 1. veebruari 2005 ja nende kehtivusaeg peab lõppema pärast 31. jaanuari 2005.

3. Sertifikaadi summat vähendatakse summa võrra, mille ulatuses huvitatud isik ei saa pärast 1. veebruari 2005 eksporditoetusi nõuda, mida on seda siseriiklikule pädevale asutusele nõuetekohaselt tõendatud.

Pädev asutus annab kahtluse korral hinnangu eelkõige määruse (EMÜ) nr 4045/89 artikli 1 lõikes 2 osutatud äridokumentide põhjal.

4. Vastav tagatis tagastatakse võrdeliselt asjaomase vähendusega.

Artikkel 2

1. Selleks et taotlusi võetaks arvesse vastavalt artiklile 1, tuleb need siseriiklikule pädevale asutusele esitada hiljemalt 7. märtsiks 2005.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 14. märtsiks 2005 summadest, mille osas on vähendused käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 alusel heaks kiidetud. Teatavakstehtud summasid võetakse arvesse selle summa kindlaksmääramisel, mille ulatuses antakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 8 lõike 1 punktile d välja alates 1. aprillist 2005 kasutatavaid toetussertifikaate.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

(2) ELT L 23, 26.1.2005, lk 19.

(3) ELT L 23, 26.1.2005, lk 17.

(4) EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

(5) EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2154/2002 (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 4).

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 286/2005,

18. veebruar 2005,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)

Komisjoni 10. veebruari 2005. aasta määrusega (EÜ) 221/2005, millega määratakse kindlaks kohustuslikud impordiks mõeldud roosuhkru tarnekogused AKV protokolli ja Indiaga sõlmitud kokkuleppe alusel tarneperioodiks 2004/2005, (4) määrati kindlaks Kongosse, Indiasse ja Mosambiiki tarnimise kohustus, mis on suurem kui tarneperioodiks 2004/2005 esitatud kõikide impordilitsentside taotlused.

(3)	Nimetatud asjaoludel ja selguse huvides on asjakohane märkida, et vastavad piirmäärad ei ole veel saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud alates 7. veebruarist kuni 11. veebruarini 2005 määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1409/2004 (ELT L 256, 3.8.2004, lk 11).

(4) ELT L 39, 11.2.2005, lk 15.

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 II jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	7.–11.2.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Barbados	100
Belize	0	Saavutatud
Kongo	100
Fidži	100
Guyana	100
Inde	100
Côté d’Ivoire	100
Jamaica	100
Keenia	100
Madagaskar	100
Malawi	100
Mauritius	100
Mosambiik	100
Saint Kitts ja Nevis	100
Svaasimaa	100
Tansaania	100
Trinidad ja Tobago	100
Sambia	100
Zimbabwe	0	Saavutatud

Erisoodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 III jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	7.–11.2.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
India	100
Muud	100

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 IV jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	7.–11.2.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Brasiilia	0	Saavutatud
Kuuba	100
Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 287/2005,

18. veebruar 2005,

millega kehtestatakse munasektori eksporditoetused alates 21. veebruarist 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 8 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)	Nende eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest munaturu praeguse olukorra suhtes järeldub, et tuleks määrata kindlaks selline toetus, mis võimaldaks ühendusel osaleda maailmakaubanduses ja samuti võtta arvesse nende eksporttoodete olemust ja tähtsust praegusel ajal.

(3)	Tulenevalt praegusest turu- ja konkurentsiolukorrast teatavates kolmandates riikides tuleb kindlaks määrata toetus, mis on diferentseeritud vastavalt teatavate munasektori toodete sihtkohtadele.

(4)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (2) artiklis 21 on sätestatud, et toetust ei anta, kui tooted ei ole ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval veatu ja standardse turustuskvaliteediga. Kehtivate eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks tuleb täpsustada, et toetuse saamiseks peavad määruse (EMÜ) nr 2771/75 artiklis 1 osutatud munatooted kandma tervisemärgist vastavalt nõukogu 20. juuni 1989. aasta direktiivile 89/437/EMÜ munatoodete tootmist ja turuleviimist mõjutavate hügieeni- ja tervishoiuküsimuste kohta. (3)

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on sätestatud nende toodete koodid, mille suhtes antakse eksportimise korral määruse (EMÜ) nr 2771/75 artiklis 8 osutatud toetust, ja selliste toetuste summad.

Selleks, et direktiivi 89/437/EMÜ lisa XI peatüki reguleerimisalasse kuuluvad tooted vastaksid toetuse saamise tingimustele, peavad nende puhul siiski olema täidetud ka nimetatud direktiiviga ettenähtud tervisemärgistamise nõuded.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 444/2003 (ELT L 67, 12.3.2003, lk 3).

(3) EÜT L 212, 22.7.1989, lk 87. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

LISA

Munasektori eksporditoetused alates 21. veebruarist 2005

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

0407 00 11 9000

E16

eurot/100 tükki

1,70

0407 00 19 9000

E16

eurot/100 tükki

0,80

0407 00 30 9000

E09

eurot/100 kg

10,00

E10

eurot/100 kg

25,00

E17

eurot/100 kg

5,00

0408 11 80 9100

E18

eurot/100 kg

40,00

0408 19 81 9100

E18

eurot/100 kg

20,00

0408 19 89 9100

E18

eurot/100 kg

20,00

0408 91 80 9100

E18

eurot/100 kg

75,00

0408 99 80 9100

E18

eurot/100 kg

19,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (EÜT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

E09	Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Hongkongi erihalduspiirkond, Venemaa, Türgi.
E10	Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan, Filipiinid.
E16	Kõik sihtkohad, v.a Ameerika Ühendriigid ja Bulgaaria.
E17	Kõik sihtkohad, v.a Šveits, Bulgaaria ja rühmad E09, E10.
E18	Kõik sihtkohad, v.a Šveits ja Bulgaaria.

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 288/2005,

18. veebruar 2005,

millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)	Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 18,370 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.

(2) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.

(3) EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/19

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/12/EÜ,

18. veebruar 2005,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/25/EÜ (ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta) I ja II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiivi 2003/25/EÜ ro-ro-reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2003/25/EÜ kohaldatakse kõigi ro-ro-reisiparvlaevade suhtes, mis teevad liinivedusid liikmesriigi sadamasse või sadamast sõltumata nende lipust, kui nad tegelevad rahvusvaheliste merereisidega.

(2)	Direktiivi 2003/25/EÜ artiklis 6 nähakse ette, et ro-ro-reisiparvlaevad peavad vastama kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele ning et liikmesriigid kasutavad nende nõuete kohaldamisel II lisas sätestatud juhendit.

(3)	Direktiivi 2003/25/EÜ artiklis 10 nähakse ette, et lisasid võib kohandada artikli 11 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt, eesmärgiga võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eeskätt Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) toimunud arengut.

(4)

IMO 5. detsembri 2002. aasta resolutsiooniga MSC 141(76) kehtestati läbivaadatud mudelkatsemeetod ning 1995. aasta SOLASi (inimelude ohutust merel käsitleva) konverentsi resolutsiooniga 14 sellega seonduvad juhised. Resolutsioon 14 puudutab piirkondlikke lepinguid ro-ro-reisilaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta.

(5)	Läbivaadatud mudelkatsemeetod asendab direktiiviga 2003/25/EÜ ettenähtud mudelkatsemeetodit. Laevad, mis on läbinud katse eelnevalt kehtinud mudelkatsemeetodi alusel, ei pea katset uuesti läbima.

(6)	Seetõttu tuleks direktiivi 2003/25/EÜ vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (2) loodud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/25/EÜ muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

lõige 2.3 asendatakse järgmisega:

“2.3.

need põiki- või pikivaheseinad, mida peetakse tõhusateks vigastatud ro-ro-teki asjaomasesse vaheruumi kogunenud oletusliku merevee kinnipidamisel, peavad olema lekkekindlad ja vastama äravoolusüsteemile ning taluma vigastusarvutuste tulemuste kohast hüdrostaatilist rõhku. Sellised vaheseinad peavad olema vähemalt 4 m kõrgused, välja arvatud juhul, kui vee sügavus on alla 0,5 m. Sellistel juhtudel võib vaheseinte kõrgust arvutada järgmiselt:

Bh = 8hw

kus:

Bh on vaheseina kõrgus;

ja hw on vee sügavus.

Vaheseina minimaalne kõrgus ei tohi ühelgi juhul olla väiksem kui 2,2 m. Ripptekkidega laeva puhul ei tohi vaheseina minimaalne kõrgus siiski olla väiksem kui allalastud asendis oleva rippteki alaosa kõrgus;”

b)	liide pealkirjaga “Mudelkatsemeetod” asendatakse käesoleva direktiivi I lisas esitatud tekstiga.

2)	II lisa II osas asendatakse “Mudelkatsed” käesoleva direktiivi II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle jõustumiskuupäeva. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisatakse nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viide käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. veebruar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 123, 17.5.2003, lk 22.

(2) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 415/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 10).

I LISA

“Liide

Mudelkatsemeetod

1. Eesmärgid

Käesolev läbivaadatud mudelkatsemeetod on 1995. aasta SOLASi konverentsi resolutsiooni 14 lisa liites sätestatud meetodi parandus. Stockholmi lepingu jõustumisest alates on enne jõus olnud katsemeetodi alusel läbi viidud mitmeid mudelkatseid. Kõnealuste katsete käigus tekkis vajadus oluliste täienduste järele. Käesoleva mudelkatsemeetodi eesmärgiks on kaasata kõnealused täiendused ning koos lisatud juhendiga näha ette kindlam menetlus vigastatud ro-ro-reisiparvlaevade merekindluse hindamiseks merel. I lisas olevate püstuvusnõuete lõikes 1.4 sätestatud katsetes peaks laev allpool lõikes 4 määratletud mereoludele vastu pidama ka kõige raskemates vigastustingimustes.

2. Mõisted

LBP	laeva püstsirgete vaheline pikkus
HS	oluline lainekõrgus
B	laeva teoreetiline laius
TP	maksimumtegur
TZ	nullpunkti läbimise periood

3. Laevamudel

3.1. Mudel peab jäljendama tõelist laeva nii väliskuju kui siseruumide osas; see hõlmab eeskätt kõiki vigastatud ruume, mis mõjutavad laeva üleujutamist ja vee tungimist laeva. Kasutada tuleks vigastamata süvise, trimmi, kreeni ja ekspluatatsioonilise raskuskeskme aplikaadi (KG) juhtu, mis vastab raskeimale vigastusele. Peale selle peaks katse(d) esindama raskeima vigastuse juhtu (juhtumeid) laeva positiivse püstuvusõla (GZ) kõveraga piiratud pindala suhtes, mis on määratletud SOLASi reegli II-1/8.2.3.2 (SOLAS 90) kohaselt ning vigastusava keskjoon peab asuma järgmistes piirides:

3.1.1. ± 35 % LBP laeva keskosast;

3.1.2. lisakatse on nõutav laeva keskosast ± 10 % LBP piiresse jääva raskeima vigastuse puhul, kui punktis. 1 osutatud vigastuse kaugus laeva keskosast ei ole vahemikus ± 10 % LBP.

3.2. Mudel peaks vastama järgmistele nõuetele:

3.2.1. püstsirgete vaheline pikkus (LBP) peab olema vähemalt 3 m või pikkus, mis vastab mudeli mõõtkavale 1:40, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning kõrgus oleks võrdne vähemalt pealisehitise kolmekordse standardkõrgusega vaheseintetekist (vabapardast) kõrgemal;

3.2.2. veega täituvate ruumide korpuse paksus ei tohi ületada 4 mm;

3.2.3. nii vigastamata kui vigastatud tingimustes peab mudel rahuldama veeväljasurve nõudeid ja süvisemärke (TA, TM, TF, pakpoordis ja tüürpoordis), kusjuures igas süvisemärgis võib maksimaalne kõrvalekalle olla +2 mm. Vööri ja ahtri süvisemärgid peavad asetsema vööri - ja ahtripüstsirgetele nii lähedal kui võimalik;

3.2.4. kõik vigastatud vaheruumid ja ro-ro-ruumid tuleb modelleerida korrektsete pinna ja mahu täituvusteguritega (tegelike väärtuste ja jaotustega), tagamaks, et üleujutusvee mass ja massi jaotumine vastaks tegelikule olukorrale;

3.2.5. liikumisomadused tuleks modelleerida täpselt tõelisele laevale vastavalt, pöörates erilist tähelepanu vigastamata GM tolerantsile ning külg- ja pikiõõtsumise pöörderaadiusele. Mõlemad pöörderaadiused tuleks mõõta õhus ja külgõõtsumises peab see jääma vahemikku 0,35B–0,4B ning pikiõõtsumise puhul vahemikku 0,2LOA–0,25LOA;

3.2.6. vaheseintetekist üleval- ja allpool asuvad peamised konstruktsiooniosad, nagu veekindlad vaheseinad, õhutorud jm, mis võivad mõjutada laeva asümmeetrilist veega täitumist, tuleb modelleerida võimalikult täpselt tegelikule olukorrale vastavaks; ventilatsiooni- ja läbivoolusüsteemid tuleb konstrueerida minimaalse ristlõikega 500 mm2;

3.2.7. vigastusava kuju peab olema järgmine:

1.	trapetseoidne profiil, mille külg on verikaali suhtes 15° nurga all ning laius kavandatud veepiiril on määratud vastavalt SOLASi määrusele II-1/8.4.1;

2.	horisontaaltasapinnal olev võrdkülgne kolmnurkne lõige, mille kõrgus on üks viiendik laeva laiusest B/5 vastavalt SOLASi konventsiooni määrusele II-1/8.4.2. Kui pardašahtid on paigaldatud viiendikule laeva laiusest B/5, peab vigastuse pikkus pardašahtide osas olema vähemalt 25 mm;

3.	olenemata alalõikudes 3.2.7.1 ja 3.2.7.2 sätestatust peavad mudelkatsetes olema üleujutatud kõik vaheruumid, mida loetakse lõikes 3.1 osutatud raskeima(te) vigastus(te) arvutamiseks vigastatuiks;

3.3. Tasakaalus olevat üleujutatud mudelit tuleb kallutada lisanurga võrra, mis vastab kreeninurgale Mh = max (Mpass; Mlaunch)-Mwind, kuid lõplik kreen vigastuse poole ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 1°. Mpass, Mlaunch ja Mwind on määratletud SOLASi reegliga II-1/8.2.3.4. Olemasolevate laevade puhul võib selleks nurgaks võtta 1°.

4. Katsemenetlus

4.1. Mudelile tuleks suunata JONSWAPi spektri abil määratletud pikaharjaline ebakorrapärane lainetus, mille oluline lainekõrgus on HS, tipptegur γ = 3,3 ja maksimumtegur Formula . HS on oluline lainekõrgus tegevuspiirkonnas, mida aastas tõenäoliselt ei ületata rohkem kui 10 %, kuid piirdub maksimaalselt 4 m.

Peale selle,

4.1.1. basseini laius peab olema piisav, et vältida kokkupuudet basseini seintega, ning laiuseks soovitatakse võtta vähemalt LBP + 2 m;

4.1.2. basseini sügavus peab olema asjakohaseks lainete modelleerimiseks piisav, kuid mitte väiksem kui 1 m;

4.1.3. tüüpilise laineolukorra tagamiseks tuleb mõõtmisi teha enne katset kolmes erinevas kohas triivimise tingimustes;

4.1.4. lainetekitajale lähemal asuv lainemõõtmissond peab asuma kohas, kuhu katse alguses asetatakse mudel;

4.1.5. HS ja TP varieerumine peab kolmes asukohas jääma piiridesse ± 5 %; ning

4.1.6. heakskiidu saamiseks tuleb katse ajal lainetekitajale lähemal asuva lainemõõtmissondi suhtes lubada kõrvalekaldeid HS puhul + 2,5 %, TP puhul ± 2,5 % ja TZ puhul ± 5 %.

4.2. Mudel peaks vabalt triivima ja see tuleks asetada külglainetusse (kursiga 90°), nii et vigastusava asuks vastu laineid ja mudelile poleks kinnitatud alalisi sildumisvahendeid. Et hoida mudelkatse ajal külglainetuses kurssi umbes 90° juures peavad olema rahuldatud järgmised nõuded:

4.2.1. väiksemate muudatuste tegemiseks vajalikud kursi kontrolljooned peavad asetsema vöörtäävi ja ahtri keskjoonel sümmeetriliselt ning tasapinnas, mis jääb KG asukoha ja vigastatud veepiiri vahele; ning

4.2.2. vedamiskiirus peab olema võrdne mudeli tegeliku triivkiirusega, kusjuures vajadusel kiirust korrigeeritakse.

4.3. Teha tuleks vähemalt kümme katset. Iga katset tuleb jätkata kuni püsiva seisundi saavutamiseni, kuid kestvusega vähemalt 30 minutit. Iga katse puhul tuleb kasutada erinevat laineseeriat.

5. Vastupidavuskriteeriumid

Mudelit loetakse vastupidavaks, kui lõikes 4.3 nõutavates järjestikustes katsetes saavutatakse püsiv seisund. Mudelit loetakse kaaduvaks isegi püsiva seisundi saavutamise korral, kui õõtsumisnurgad vertikaaltelje suhtes, mis on suuremad kui 30° või püsiv (keskmine) kreen, mis on suurem kui 20°, püsib kauem kui kolm minutit.

6. Katsedokumendid

6.1. Mudelkatse programmi peab pädev asutus eelnevalt heaks kiitma.

6.2. Katsed tuleb dokumenteerida aruandes ning video abil või muul visuaalsel viisil, esitades kogu asjakohase info mudeli ja katsetulemuste kohta, mille päev asutus peab heaks kiitma. Lõplikule kinnitamisele kuuluvad katsetulemused peavad hõlmama vähemalt teoreetilist ja mõõdetud lainespektrit ja lainekõrgust iseloomustavaid andmeid (HS, TP, TZ) basseini kolmes erinevas punktis ning mudeliga tehtavate katsete puhul lainetekitaja lähedal mõõdetud lainekõrgust iseloomustavate peamiste andmete aegridu ja mudeli külgõõtsumise, tõusu ja laskumist ning triivkiiruse andmeid.”

II LISA

“II OSA

MUDELKATSED

Nende suuniste eesmärk on tagada mudeli ehitus- ja kontrollmeetodite ning mudelkatsete tegemise ja analüüsi ühtsus.

I lisa liite lõigete 1 ja 2 sisu on selgituseta mõistetav.

Lõige 3 – Laeva mudel

3.1. Mudeli valmistamiseks kasutatud materjal ei ole iseenesest oluline, tingimusel et mudel on nii vigastamatuna kui vigastatuna piisavalt jäik tagamaks, et selle hüdrostaatilised omadused on samad mis tõelisel laeval ning et kere kuju muutused lainetuses on tühised.

Lisaks on oluline tagada vigastatud vaheruumide võimalikult täpne modelleerimine, et üleujutusvee maht vastaks tegelikule olukorrale.

Et vee pääs (isegi väikestes kogustes) mudeli vigastamata osadesse mõjutab selle käitumist, tuleb võtta meetmeid tagamaks, et sellist vee pääsu ei toimu.

Mudelkatsete puhul, kus oli tegemist kõige raskemate SOLASi standardi kohaste vigastustega laeva vööri ja ahtri lähedal, pandi tähele, et jätkuv vee sissevool polnud võimalik, kuna vesi kogunes tekile vigastusava piirkonnas ja voolas sealt välja. Kuna sellised mudelid pidasid vastu rasketes avameretingimustes, kuid kaadusid soodsamates tingimustes kergemate ja otstest kaugemal asuvate SOLASi standardi kohaste vigastuste korral, kehtestati selle ära hoidmiseks piirhälve ± 35 %.

Laialdased teadusuuringud, mis on tehtud asjakohaste kriteeriumide väljatöötamiseks uutele laevadele, on selgesti näidanud, et lisaks GMile ja vabapardale kui reisilaevade merekindluse seisukohast tähtsatele parameetritele on tähtis tegur ka jääkpüstuvuse kõveraga piiratud ala. Seega kui lõike 3.1 nõuetele vastavuse tagamiseks valitakse kõige raskem SOLASi standardi kohane vigastus, tuleb kõige raskemaks vigastuseks lugeda seda vigastust, mille puhul jääkpüstuvuse kõveraga piiratud ala on väikseim.

3.2. Mudeli iseärasused

3.2.1. Mõõtkava mõjudel on oluline toime mudeli käitumisele katsetes, seetõttu on tähtis tagada nende mõjude suurim võimalik minimeerimine. Mudel peaks olema võimalikult suur, sest vigastatud vaheruumide detaile on lihtsam ehitada suurtel mudelitel ja mõõtkava mõjud on väiksemad. Seetõttu soovitatakse, et mudeli pikkus vastaks vähemalt mõõtkavale 1:40 või 3 m, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Katsetest on selgunud, et mudeli vertikaalmõõde võib mõjutada tulemusi dünaamiliste katsete puhul. Seetõttu tuleb laeva mudel valmistada nii, et selle kõrgus vaheseinte-tekist (vabapardast) oleks võrdne vähemalt standardse pealisehitise kolmekordse kõrgusega, nii et laineseeria suurimad lained ei paiskuks üle mudeli.

3.2.2. Mudel peab oletatavas vigastuskohas olema võimalikult õhuke, et üleujutusvee kogus ja selle raskuskese oleksid näidatud võimalikult täpselt. Laevakere paksus ei tohi ületada 4 mm. Võib juhtuda, et mudeli korpust ning pea- ja lisavaheseinte vigastatud osi ei saa piisavalt detailselt ehitada ja nende ehituslike piirangute tõttu ei saa oletatavat ruumide täituvust täpselt arvutada.

3.2.3. On oluline, et süviseid ei kontrollita mitte ainult vigastamata seisundi korral, vaid et ka vigastatud mudeli süviseid mõõdetakse täpselt, et teha kindlaks nende vastavus vigastatud laeva püstuvusarvutuste tulemustele. Praktilistel põhjustel lubatakse igasuguse süvise puhul kõrvalekallet + 2 mm.

3.2.4. Vigastatud süviste mõõtmise järel võib olla vajalik korrigeerida vigastatud vaheruumi täituvust kas võttes kasutusele vigastamata ruume või lisades raskusi. On siiski oluline tagada, et üleujutusvee raskuskese näitab tegelikku olukorda. Sel juhul tuleb tehtud korrigeerimiste puhul eelkõige silmas pidada ohutust.

Kui mudeli tekk peab olema varustatud tõketega ja nende tõkete kõrgus on väiksem kui edaspidi osutatud vaheseinakõrgus, tuleb mudel varustada sisetelevisioonisüsteemiga, et vee võimalikku paiskumist üle tõkete ja kogunemist teki vigastamata alale oleks võimalik jälgida. Sel juhul tuleb tehtud videosalvestus lisada katsearuandele.

Vigastatud ro-ro-teki asjaomasesse vaheruumi kogunenud oletusliku merevee kinnipidamisel tõhusateks peetavate põiki- ja pikivaheseinte kõrgus peab olema vähemalt 4 m, välja arvatud juhul, kui vee sügavus on alla 0,5 m. Sellistel puhkudel võib vaheseinte kõrgust arvutada järgmiselt:

Bh = 8hw,

kus Bh on vaheseinte kõrgus; ja

hwon vee sügavus.

Vaheseina minimaalne kõrgus ei tohi ühelgi juhul olla väiksem kui 2,2 m. Allalastavate autotekkidega laeva puhul tohi vaheseina minimaalne kõrgus siiski olla väiksem kui kõrgus allalastud asendis autotekini.

3.2.5. Tagamaks, et mudeli liikumisomadused vastavad tõelise laeva liikumisomadustele, on oluline, et mudelit nii kallutatakse kui õõtsutatakse vigastamata seisundis, et kontrollida vigastamata GMi ja massi jaotumist. Massi jaotumist tuleb mõõta õhus. Tegeliku laeva pardaõõtsumise raadius peab jääma vahemikku 0,35B–0,4B ja pikiõõtsumise raadius vahemikku 0,2L–0,25L.

Märkus: olgugi et mudeli kallutamist ja õõtsutamist vigastatud seisundis võib aktsepteerida kui jääkpüstuvuse kõvera kontrolli, ei või selliseid katseid aktsepteerida vigastamata mudelile tehtud katsete asemel.

3.2.6. Oletatakse, et tõelise laeva vigastatud vaheruumi ventilaatorid ei takista üleujutamist ja üleujutusvee liikumist. Tõelise laeva ventilatsioonisüsteemi esitamine vähendatuna võib siiski põhjustada soovimatuid mõõtkavamõjusid. Selliste mõjude vältimiseks soovitatakse, et ventilatsioonisüsteem ehitatakse muust mudelist suurema mõõtkava järgi, tagades, et see ei mõjuta vee voolu autotekil.

3.2.7. On otsustatud vaadelda kokkupõrkel vigastatud laeva vööriosa ristlõiget. 15° nurk põhineb representatiivsesse valikusse kuuluvate erinevat tüüpi ja erineva suurusega laevade ristlõike uurimisel B/5 kaugusel vöörist.

Prismakujulise vigastuse kolmnurgakujuline profiil vastab veeliinile.

Lisaks juhtumitel, kus mudel on varustatud alla B/5 laiuste pardašahtidega, ja et vältida mis tahes võimalikke mõõtkavamõjusid, peab vigastuse pikkus pardašahtide osas olema vähemalt 25 mm.

3.3. 1995. aasta SOLASi konverentsi resolutsiooni 14 esialgses mudelkatsemeetodis ei arvestatud kreeni mõjuga, mida tekitab reisijate kogunemisest, päästepaatide veeskamisest, tuulest ja laeva pööramisest tingitud maksimaalne moment, kuigi see mõju oli SOLASis nimetatud. Uurimustulemused on siiski näidanud, et seda mõju on vaja arvesse võtta ning säilitada praktilistel põhjustel vähemalt 1° kreeninurk vigastuse suunas. Tuleb märkida, et laeva pööramisest tingitud kreeni ei loeta tähtsaks.

3.4. Juhtudel, kus GMil on varu, kui võrrelda tegelikke koormustingimusi ja GM piirkõverat (tuletatud SOLAS 90 standardist), võib ametiasutus nõustuda, et seda varu kasutatakse ära mudelkatses. Sellistel juhtudel tuleb GM piirkõverat korrigeerida. Seda võib teha järgmiselt:

d = dS-0,6 (dS-dLS)

kus: dS on vaheruumideks jaotumise süvis; ja dLS on tühja laeva süvis.

Korrigeeritud kõver on sirgjoon mudelkatses vaheruumideks jaotumise süvise GMi ja SOLAS 90 standardi kohase esialgse kõvera ja süvise d lõikumispunkti vahel.

Lõige 4 – Katsemenetlus

4.1. Lainespektrid

Katsetes tuleb kasutada JONSWAPi spektrit, sest see kirjeldab lainetuse tekitamist ja kestust, mis vastab mereoludele suuremas osas maailmast. Selles suhtes on oluline, et ei kontrollita mitte üksnes laineseeria maksimumtegurit, vaid ka nullpunkti läbimise perioodi õigsust.

Iga katse lainespekter tuleb talletada ja dokumenteerida. Talletamise jaoks vajalikud mõõtmised tuleb teha lainetekitamismasinale kõige lähemal oleva sondi juures.

Lisaks tuleb mudel varustada mõõteseadmetega nii, et selle liikumisi (õõtsumist, tõusu ja laskumist) ning asendit (kreeni, vajumist ja trimmi) jälgitakse ja andmed talletatakse kogu katse jooksul.

On tähele pandud, et olulisele lainekõrgusele, maksimumtegurile ja mudeli lainespektrite nullpunkti läbimise perioodidele pole mõtet kehtestada absoluutseid piiranguid. Seetõttu on kehtestatud lubatud kõikumise piirid.

4.2. Vähendamaks haalamissüsteemide mõju laeva dünaamikale, peab pukseerimisseadeldis (mille külge haalamissüsteem on kinnitatud) järgnema laevamudelile selle tegeliku triivkiirusega. Ebakorrapärase lainetusega meretingimustes ei saa olla laeva triivkiirus püsiv suurus; püsiv vedamiskiirus võib põhjustada madalsageduslikke, suure amplituudiga lainete võnkumisi, mis võivad mudeli käitumisele mõju avaldada.

4.3. Statistilise usaldusväärsuse tagamiseks on vaja teha piisav arv katseid erinevate laineseeriatega, st eesmärgiks on tõendada piisava kindlusega, et mitteturvaline laev kaadub valitud tingimustes. Piisava usaldusväärsuse annab vähemalt 10 katset.

Lõige 5 – Vastupidavuskriteeriumid

Selle lõike sisu on selgituseta mõistetav.

Lõige 6 – Katse tunnustamine

Ametiasutusele esitatava aruande juurde peavad kuuluma järgmised dokumendid:

a)	vigastatud laeva püstuvusarvutused kõige raskema SOLASi standardi kohase vigastuse ja laeva keskosa kõige raskema vigastuse kohta (kui need on erinevad);

b)	mudeli üldine paigutusjoonis koos üksikasjalike andmetega konstruktsiooni ja mõõteriistade kohta;

c)	kreenikatse ja pöörderaadiuse mõõtmised;

d)	nominaalsed ja mõõdetud lainespektrid (usaldusväärsuse tagamiseks tehakse mõõtmised kolmes erinevas punktis ning mudeliga tehtavate katsete puhul lainetekitamismasinale kõige lähemal oleva sondi juures);

e)	mudeli liikumiste, asendi ja triivi representatiivne ülevaade;

f)	asjakohased videosalvestused.

Märkus:

Pädev asutus peab kõiki katseid tõendama.”

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/28

NÕUKOGU OTSUS,

17. veebruar 2005,

millega pikendatakse otsuses 2002/148/EÜ, millega lõpetatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid Zimbabwega, sätestatud meetmete kohaldamisaega

(2005/139/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 300 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000 allakirjutatud AKV-EÜ partnerluslepingu (edaspidi “AKV-EÜ leping”) rakendamiseks võetavaid meetmeid ja järgitavaid menetlusi käsitlevat sisekokkulepet, (1) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsusega 2002/148/EÜ (2) lõpetati Zimbabwe Vabariigiga AKV-EÜ lepingu artikli 96 lõike 2 punkti c kohased konsultatsioonid ning kasutusele võeti nimetatud otsuse lisas sätestatud asjakohased meetmed.

(2)	Nimetatud meetmete kohaldamisaega pikendati otsusega 2003/112/EÜ (3) kuni 20. veebruarini 2004 ja otsusega 2004/157/EÜ (4) kuni 20. veebruarini 2005.

(3)	Zimbabwe valitsus rikub jätkuvalt AKV-EÜ lepingu artiklis 9 osutatud põhielemente ning hetkeolukord Zimbabwes ei taga inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ega õigusriigi austamist.

(4)	Seetõttu tuleks otsuse 2002/148/EÜ artiklis 2 osutatud meetmete kohaldamisaega pikendada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2002/148/EÜ artiklis 2 osutatud meetmete kohaldamist pikendatakse 20. veebruarini 2006. Need meetmed vaadatakse uuesti läbi olukorra põhjaliku hindamise alusel, mis tehakse 2005. aasta märtsis Zimbabwes toimuvate parlamendivalimiste valguses.

Käesoleva otsuse lisas esitatud kiri on adresseeritud Zimbabwe presidendile.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 17. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

(2) EÜT L 50, 21.2.2002, lk 64.

(3) ELT L 46, 20.2.2003, lk 25.

(4) ELT L 50, 20.2.2004, lk 60.

LISA

Brüssel, …

KIRI ZIMBABWE PRESIDENDILE

Euroopa Liit peab väga tähtsaks AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 9 sätteid. Partnerluslepingu oluliste elementidena on inimõiguste, demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi austamine meie omavaheliste suhete aluseks.

Euroopa Liit teavitas Teid 19. veebruaril 2002 kirja teel oma otsusest lõpetada AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid ning võtta selle lepingu artikli 96 lõike 2 punkti c tähenduses teatavaid “asjakohaseid meetmeid”.

19. veebruaril 2003 ja 19. veebruaril 2004 saadetud kirjadega teavitas Euroopa Liit Teid oma otsusest mitte tühistada “asjakohaste meetmete” rakendamist ning pikendada nende kohaldamisaega vastavalt 20. veebruarini 2004 ja 20. veebruarini 2005.

Täna, kaksteist kuud hiljem, on Euroopa Liit arvamusel, et Zimbabwes ei täideta siiani demokraatlikke põhimõtteid ning et valitsus pole saavutanud olulist edasiminekut nõukogu 18. veebruari 2002. aasta otsuses välja toodud viies kategoorias (poliitiliselt motiveeritud vägivalla lõpetamine, vabad ja õiglased valimised, pressivabadus, kohtusüsteemi sõltumatus ning talumajapidamiste ja -maade ebaseadusliku hõivamise lõpetamine).

Eelneva valguses ei pea Euroopa Liit võimalikuks asjakohaste meetmete tühistamist ning on otsustanud pikendada nende kohaldamisaega kuni 20. veebruarini 2006. Need meetmed vaadatakse uuesti läbi olukorra põhjaliku hindamise alusel, mis tehakse 2005. aasta märtsis Zimbabwes toimuvate parlamendivalimiste valguses.

Euroopa Liit soovib rõhutada, et peab ülimalt tähtsaks vabade ja õiglaste parlamendivalimiste pidamist ning seepärast loodab, et Teie ja Teie riigi valitsus teete kõik endast oleneva soodsate tingimuste tagamiseks vabade ja õiglaste valimiste pidamiseks. See võimaldaks AKV-EÜ partnerluslepingu põhjal dialoogi pidada, mis võiks viia üheksanda Euroopa Arengufondi Zimbabwe riikliku näidisprogrammi allakirjutamise peatamise tühistamiseni, võimaldades lähitulevikus jätkata kõigi koostöövahendite kasutamist.

Lugupidamisega

Komisjoni nimel

Nõukogu nimel

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/30

KOMISJONI OTSUS,

30. märts 2004,

milles käsitletakse mõnele Castilla Leóni autonoomse piirkonna kivisöetööstuse ettevõtjatele abi andmise korda, mille Hispaania on kehtestanud 2001. ja 2002. aastaks

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 927 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/140/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama oma selgitusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja arvestanud nende selgitustega,

ning arvestades järgmist:

1. Menetlus

(1)

Oma 19. juuni 2000. aasta kirjas, mille komisjon on registreerinud numbri all N/776/2000, esitas Hispaania komisjonile Castilla Leóni autonoomse piirkonna kaevanduste arengut kiirendavate meetmete projekti. Selles mäetööstust toetavate meetmete projektis olid esitatud ka söetööstuse teatud abikavad, nagu on ette nähtud komisjoni 28. detsembri 1993. aasta otsusega 3632/93/ESTÜ, millega sätestatakse söetööstusele antavat riigiabi reguleerivad ühenduse eeskirjad. (2)

(2)	19. juunil 2000. aastal teavitas Hispaania komisjoni, et ametlikult teatatud abi, mida Castilla Leóni autonoomne piirkond soovis eraldada, viiakse kooskõlla Hispaania valitsuse eraldatud abiga.

(3)

Kui oli möödunud kolm kuud, ilma et komisjon oleks võtnud selles küsimuses seisukohta, teavitas Hispaania oma 25. septembri 2000. aasta kirjas komisjoni kavatsusest kohaldada neid meetmeid pädevate ametiasutuste kaudu, kui vastavalt otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikli 9 lõike 4 sätetele ei ole viieteistkümne tööpäeva jooksul alates selle teate kätte saamisest otsust vastu võetud.

(4)

Oma 17. juuli 2002. aasta kirjas nõudis komisjon Hispaanialt teavet Castilla Leóni nõukogu poolt söetööstusele 2000., 2001. ja 2002. aastal eraldatud abi kohta, milles tuli ära märkida abi saanud ettevõtted, abi summa ja eesmärk, samuti nende liigitus kategooriate järgi vastavalt otsuses nr 3632/93/ESTÜ sätestatule. Oma vastuses pidi Hispaania ära tooma ka seose abi ja eesmärkide ning artiklis 2 kehtestatud üldiste eesmärkide ja kriteeriumide vahel, samuti seose kavadega, mille Hispaania oli komisjonile teatanud vastavalt otsuse nr 3632/93/ESTÜ artiklile 8.

(5)

Oma 5. septembri 2002. aasta kirjas teavitas Hispaania komisjoni Castilla Leóni autonoomse piirkonna kivisöeettevõtetele 2000., 2001. ja 2002. aastal eraldatud abist. Hispaania esitas ametlikult selle teadaande vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks. (3) Oma teadaandes viitas Hispaania otsusele nr 3632/93/ESTÜ, kuigi see otsus nagu ka ESTÜ asutamisleping olid aegunud 23. juulil 2002. aastal.

(6)

Oma 19. veebruari 2003. aasta kirjas andis komisjon Hispaaniale teada oma otsusest algatada vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatule menetlust uurimis- ja arendustegevuse, keskkonnakaitse, koolituse ja kaevanduste ohutuse abimeetmete suhtes. Otsusega algatati ka menetlus abimeetmete suhtes, mis on mõeldud erandlike kulude katteks, kuid käesolev otsus neid ei käsitle.

(7)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (4) Komisjon tegi huvitatud isikutele ettepaneku avaldada kõnealuse abi/kõnealuste meetmete kohta oma selgitused.

(8)	Huvitatud isikud ei ole ühtki selgitust esitanud. Hispaania edastas 21. märtsil 2003. aastal, 9. aprillil 2003. aastal ja 12. detsembril 2003. aastal lisateavet.

2. Abi üksikasjalik kirjeldus

2.1. Abiliigid

(9)

Abiliigid on järgmised:

a)	abi uurimis- ja arendustegevusele, mida nähakse ette otsuse nr 3632/93/ESTÜ artiklis 6;

b)	abi keskkonnakaitsele, mida nähakse ette otsuse nr 3632/93/ESTÜ artiklis 7;

c)	abi kaevandustöötajate koolitusele;

d)	abi kaevanduste ohutuseks.

2.2. Õiguslik alus

(10)	Käsitletava abi õiguslikuks aluseks on tööstuse, kaubanduse ja turismi piirkondliku nõukogu 20. oktoobri 2000. aasta (abi 2000. aastaks), 19. detsembri 2000. aasta (abi 2001. aastaks) ja 19. detsembri 2001. aasta (abi 2002. aastaks) otsused, mis reguleerivad mäetööstuse rahalist edendamist.

2.3. Abi saajad

(11)

Kõnealust abi võivad saada kõik mäetööstusettevõtted (suurettevõtted ja VKEd) ja Castilla Leóni autonoomse piirkonna söetööstusettevõtete ühendused, mida peetakse silmas otsuses nr 3632/93/ESTÜ ja kelle eesmärgiks on kivisöe kasutamise edendamine ja arendamine. Abi saada võivate ettevõtete ja üksuste arv on hinnanguliselt viiskümmend.

(12)	Castilla Leóni autonoomne piirkond on abikõlblik artikli 87 lõike 3 punktis a esitatud abi saamiseks, ja ta on paigutatud kõnealuse abi saamiseks sobivate piirkondade hulka ajavahemikuks 2000–2006.

2.4. Eelarve

(13)

Järgnevad summad on ette nähtud teatatud abi rahastamiseks:

—

2001:

9 015 181,56 EUR (1 500 000 000 ESP),

—

2002:

9 015 181,56 EUR (1 500 000 000 ESP),

Kokku:

18 030 363,12 EUR (3 000 000 000 ESP).

2.5. Abikava kestus

(14)	Kava lõppes 23. juulil 2002. aastal.

2.6. Abi eesmärk

(15)

Abi on ette nähtud põhjendustes 15 ja 18 esitatud meetmete rahastamiseks, eelkõige uurimis- ja arendustegevuse osas, eesmärgiga:

—	toetada uurimise ning tehnoloogia arendamise projektide elluviimist ettevõtjate seas, kes ei ole varem arendanud seesugust tegevust, ning aidata kaasa selle tegevuse edasiarenemisele ettevõtjate seas, kes sellega tavaliselt tegelevad;

—	parandada tööohutuse- ja töötervise tingimusi kaevandustes;

—	optimeerida kaevanduste tagavarade ja ressursside ekspluateerimist, parandades kasutusmeetodeid ning neist tulenevaid eeliseid;

—	edendada tehnoloogilist innovatsiooni, mille eesmärk on parandada kaevandamise mõju keskkonnale;

—	soodustada tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõttu, mille eesmärk on toodangu lisaväärtuse tõstmine ja selle uutele turgudele viimine või tootlikkuse tõstmine;

—	laiendada seadmete, ekspluatatsiooniprojektide, mineraalainete töötlemise ja kasutamise tehnoloogiat.

Tegemist on esmatähtsate, sellele abi andmise korrale sobivate projektidega, mis mahuvad mõnede järgmiste eesmärkide raamesse:

—	õnnetuste, katastroofide, plahvatuste, tulekahjude ja muude ohtude vähendamine ning raskete ja sagedaste õnnetuste põhjuste kõrvaldamine;

—	tehnika töökorrauuringute läbiviimine enne mäetööstusuuringuid.

(16)

Keskkonnakaitse alane abi on järgmine:

—	mäetööstuse ja metallurgia tekitatavate keskkonnakahjude vähendamine;

—	keskkonna taastamine piirkondades, kus kunagi on mäetööstuse tegevuse tõttu tekkinud kahjustusi;

—	aheraine ladestuses olevate metallide või mineraalide taaskasutamine.

Selle abikava osas on esmatähtsad ja abikõlblikud järgmisi eesmärke järgivad projektid:

—	mäetööstusettevõtete tegevuse tagajärjel atmosfääri ja vette eralduvate ainete kvaliteedi kohandamine kohustuslikele keskkonnakaitse normidele, kui nimetatud rajatised on töös olnud vähemalt kaks aastat enne nende normide jõustumist;

—	keskkonnakaitse tõstmine märgatavalt kõrgemale tasemele sellest, mida nähakse ette mäetööstusettevõtjatele kohustuslikes normides;

—	juba kahjustatud keskkonna parandamiseks mõeldud meetmete edasiarendamine;

—	mäetööstuse ja metallurgia tekitatavate keskkonnakahjude leevendamisel abiks olevate uuringute ja tehnoloogiliste projektide arendamine.

(17)	Abi kaevandustöötajate koolitusele seisneb projektides ja väljaõppes, mille põhieesmärk on tagada tööstusharu töötajatele hea tehniline ettevalmistus, et vähendada õnnetuste määra kaevandustes.

(18)	Abi kaevanduste ohutuse tagamiseks on rahastamisprojektid, mille eesmärk on kaevandusrajatiste ohutuse tõstmine kõrgemale kohaldatavate eeskirjade nõutavast miinimumtasemest.

2.7. Abi vorm

(19)	Vastuvõetud abiandmisviis on tagastamatu toetus.

2.8. Abikõlblikud kulud

(20)

Abikõlblike kulude alla kuuluvad põhjendustes 20 ja 23 esitatud abi, ning eriti järgnevalt äratoodud abi uurimis- ja arendustegevusele:

a)	personalikulud (teadlased, tehnikud ja teised üksnes uuringutööga kokkupuutuvad abitöötajad). Need kulud hüvitatakse võrdeliselt tegeliku, toetatavale uurimis- ja arendustegevusele pühendatud ajaga;

varustuse, seadmete, maade ja alade korralise või erakorralise (välja arvatud äritegevuse üleandmine) kasutamise kulud uurimistegevuse tarbeks. Castilla Leónis asuva uue või otse omanikult omandatava füüsilise kinnisvara omandamise kulud on abikõlblikud. Seda vara ja neid seadmeid, nagu ka nende heaks töökorras olekuks vajalikke lisaseadmeid ja -varustust tuleb tarvitada ainult ja pidevalt uurimis- ja arendustegevuses (välja arvatud tasu eest üleandmisel);

c)	nõustamis- ja muude sarnaste teenuste kulud, mis on seotud üksnes uuringutega (kaasa arvatud teadusuuringud, tehnilised teadmised, patendid jne), mida saadakse välistest allikatest. Kõik need kulud on abikõlblikud, kui nende otsest ja hädavajalikku seost uurimis- ja arendustegevusega saab tõendada;

d)	üldised uurimis- ja arendustegevusega otseselt seotud lisaväljaminekud. Kõik need kulud on abikõlblikud, kui nende otsest ja hädavajalikku seost uurimis- ja arendustegevusega saab tõendada;

e)	teised ekspluatatsioonikulud (näiteks varustuse, juurdekuuluvate seadmete ja toodete maksumus), mis on otseselt teadustööga seotud. Kõik need kulud on abikõlblikud, kui nende otsest ja hädavajalikku seost uurimis- ja arendustegevusega saab tõendada.

(21)	Keskkonnakaitse alased abikõlblikud kulud hõlmavad ka lisainvesteeringute kulusid maadesse, hoonetesse, rajatistesse ning seadmelisse varasse, mis on tarvilik keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks.

(22)

Koolituse alased abikõlblikud kulud hõlmavad ka koolitava personali kulusid, väljaõppe saajate transpordikulusid, seadmete ja varustuse tarbimis- ning vananemiskulusid vastavalt sellele, mis mahus kasutatakse neid tavapärasest erinevalt kõnealuse väljaõppeprojekti raames, ning teised personalikulud, kui neid ei hõlma eespool nimetatud abikõlblike kulude loetelu.

(23)

Tööohutusabi hulka kuuluvad:

a)	kaevandusrajatiste ohutuse tõstmiseks mõeldud varustuse omandamine;

b)	kulutused, mis tehakse rajatiste ja seal töötavate inimeste turvalisuse parandamiseks;

c)	kaevandusrajatiste ohutuse parandamisega seotud uuringud.

2.9. Abi määr

(24)

Abi määra, ja ennekõike teadus- ja arendustegevusele (T&A) eraldatava abi määra käsitletakse põhjendustes 24–27. Määr tähistab uurimis- ja arendustegevuse abikõlblikku brutosummat vastavalt:

—	tööstusuuringute osas loetakse abikõlblikuks kuni 60 % investeeringutest ja väljaminekutest. Kui abi taotleja on väikese või keskmise suurusega ettevõte (VKE), võib abi summa ulatuda 70 %-ni projekti abikõlblikest kuludest;

—	tehnika töökorrauuringute puhul, mis on mäetööstusuuringute eelduseks, on vastuvõetav lagi 75 % projekti abikõlblikest kuludest.

(25)

Keskkonnakaitsega seotud projektide puhul võib üksikute tehtud investeeringute abi ülemmäär, võttes arvesse toetuse netoekvivalenti, ulatuda vastavalt käskkirja II lisa sätetele maksimumprotsentideni, mis on ära toodud Euroopa Komisjoni heakskiidetud regionaalabikaardil aastateks 2000–2006. VKEde puhul võib toetuste summat tõsta järgmiste protsentide võrra:

—	15 % (bruto) abikõlblikest investeeringuid toetavatest kuludest, mis aitavad kaasa ettevõtete kohandamisele vastavalt uutele kohustuslikele keskkonnakaitsenormidele;

—	20 % (bruto) abikõlblikest investeeringuid toetavatest kuludest, mis tagavad tugevama keskkonnakaitse kui see, mida nõuavad kohustuslikud normid;

—	20 % (bruto) abikõlblikest investeeringuid toetavatest kuludest, mis parandavad keskkonnakaitset ettevõtetes, mis kuuluvad tööstusharusse, kus kohustuslikud keskkonnanormid puuduvad.

(26)	Maksimaalne abi summa (bruto) koolitusele on 80 % abikõlblikest kuludest.

(27)	Maksimaalne abi summa (bruto) projektidele, mille eesmärk on ohutuse tõstmine, võib ulatuda 100 %-ni abikõlblikest kuludest.

2.10. Abi kumuleerumine

(28)

Kõik selle korraga ette nähtud abid võivad kumuleeruda kõigi erineva suunitlusega riigiabidega tingimusel, et peetakse kinni abikavas kindlaks määratud ülemmäärast. Abikavaga lubatud abi summa ei või, ei eraldivõetuna ega koos muude ametiasutuste poolsete, riiklike ega era-, rahvusvaheliste ega riigisiseste üksuste stiimulite, toetuste ega abiga mitte mingil juhul ületada abi saaja investeeringukulusid, väljaminekuid või tegevuskulusid.

(29)	Abi kumuleerumist käsitletakse põhjendustes 29–32 ning abi uurimis- ja arendustegevuse projektidele võib kumuleeruda kõigi teiste riigiabidega, millel on sama eesmärk ja suunitlus. Abi kumuleerumisel ei või avaliku rahastamise kogusumma ületada 75 % abikõlblikest kuludest.

(30)

Abi keskkonnakaitse projektidele võib kumuleeruda kõigi teiste riigiabidega, millel on sama eesmärk ja suunitlus tingimusel, et kumuleerunud kogusumma ei ületa arvestuse aluseid käsitleva ministri määruse lõike 6.1 punktis b mainitud piire.

Võttes arvesse toetuste netosummat, võib abi üksikutele tehtud investeeringutele ulatuda maksimumprotsentideni, mis on esitatud Euroopa Komisjoni heakskiidetud regionaalabi kaardil aastateks 2000–2006, ehk siis:

—	35 % Burgosele ja Valladolidile;

—	37 % Palenciale ja Segoviale;

—	40 % teistele provintsidele.

—	Neid protsente võib tõsta maksimaalselt kuni 15 %-ni (bruto), kui on tegemist väikese või keskmise suurusega ettevõttega (VKE).

VKEde puhul võib eespool nimetatud toetuste summat tõsta vastavalt järgmistele protsentidele:

—	15 % (bruto) abikõlblikest kuludest investeeringuabi puhul, mis aitab kaasa ettevõtja kohanemisele uute kohustuslike keskkonnakaitse normidega;

—	20 % (bruto) abikõlblikest kuludest investeeringuabi puhul, mis tagab kohustuslike normide nõuetest kõrgema keskkonnakaitse;

—	20 % (bruto) abikõlblikest kuludest investeeringuabi puhul, mis parandab keskkonnakaitse taset ettevõtetes, mis kuuluvad tööstusharusse, kus ei ole kohustuslikke keskkonnakaitse norme.

(31)	Abi kaevandustöötajate väljaõppeprojektidele võib kumuleeruda kõigi teiste riigiabidega, mille eesmärk ja suunitlus on sama, kui kumuleerunud summa ei ületa arvestuse aluseid käsitleva Hispaania ministri määruse lõike 6.1 punktis c mainitud ülemmäära, ehk siis 100 % abikõlblikest kuludest.

(32)

Kaevanduste ohutusele eraldatavate abiga seoses:

abi kaevanduste ohutuse projektidele võib kumuleeruda kõigi teiste riigiabidega, mille eesmärk ja suunitlus on sama tingimusel, et kumuleerunud summa ei ületa arvestuse aluseid käsitleva ministri määruse lõike 6.1 punktis b mainitud ülemmäära, ehk siis 100 % abikõlblikest kuludest.

3. Hispaania kommentaarid

(33)	Hispaania edastas komisjonile abikavade kohta lisateabe ja põhjendused, mis sisaldasid peamiselt järgmisi väiteid.

(34)

2001. ja 2002. aasta abikavadest teatamine oli korrektne ja täielik. Kogu vajaminev teave edastati komisjonile. Seepärast ei osutunud menetluse algatamine Hispaania seisukohalt vajalikuks. Eraldatud abi oleks tulnud pidada juba olemasolevaks abiks. Hispaania taotleb niisiis menetluse lõpetamist ja endale soodsat lõppotsust. Hispaania on seisukohal, et komisjoni kommentaarid abikavadest teatamisele esitati alles 17. juulil 2002. aastal ning see on vastuolus hea halduse ja õiguskindluse põhimõtetega.

(35)

Castilla Leóni autonoomne piirkond ei ole kunagi kavatsenud kehtestada abikava, mis ei oleks ühisturuga kooskõlas. Autonoomne piirkond on toiminud täiesti heauskselt ja läbipaistvalt. Komisjoni reaktsiooni puudumisel ametlikule teadaandele võis Castilla Leóni autonoomne piirkond loogiliselt järeldada, et abikava on kooskõlas ühisturuga ja selle võib kehtestada.

(36)

Hispaania on arvamusel, et nimetatud kava ei too kivisöetööstuse ettevõtetele eeliseid, kuna need on mõeldud katma erakorralisi ümberstruktureerimisprotsessiga kaasnevaid kulusid. Abi uurimis- ja arendustegevusele, keskkonnakaitsele, töötajate väljaõppele ning kaevanduste ohutusele on kooskõlas neid küsimusi puudutavate riigiabi kavadega. Uurimis- ja arendustegevusele eraldatava abiga seoses on Hispaania kinnitanud, et tööstusuuringute määratlus on kooskõlas ühenduse uurimis- ja arendustegevusega seotud riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku 1. lisa määratlusega.

(37)

Keskkonnakaitse abiga seoses on Hispaania komisjonile edastanud lisateavet mitmesuguste abi alaliikide, riigis ja ühenduses kinnipeetavate normide, abisaavate kivisöekaevanduste ning saastatud tööstusrajatiste saneerimisega seoses olevate kulude liigitamise kohta. Hispaania on abimeetmeid üksikasjalikult kirjeldanud. Hispaania on kinnitanud asjaolu, et uute normidega kohanemiseks antav abi, mille suurus on 15 % abikõlblikest kuludest, on rangelt allutatud keskkonnaga seotud eesmärkidele. Abi netosumma väljaarvutamisel võetakse arvesse investeerimise tulemusena saadud kasu. Abikõlblike kulude väljaarvutamisel arvestatakse saneeritavate piirkondade suurima potentsiaalse väärtusega.

(38)

Koolitusele antava abi osas on Hispaania seisukohal, et toetuste summad on väga väikesed ja järelikult ei saa need ohustada konkurentsi. Seoses kaevanduste ohutuse abiga rõhutab Hispaania asjaolu, et ohutus kaevandustes ei ole alati küllaldane ja et nüüd on vajalik selles vallas abi osutada. Selles osas vajaminevad kulud on erakorralised ja need tuleb katta.

(39)	Hispaania tegi parandusi teatud summade osas, mis eraldati mitmesugustele kivisöeettevõtetele. Varem esitatud arvudes oli esinenud vigu.

4. Hinnang abikavadele

(40)

Komisjon piirdub uurimis- ja arendustegevuse, keskkonnakaitse, väljaõppe ja ohutusega seotud abimeetmete hindamisega. Abimeetmeid erakorraliste kulude katteks, mida käsitleti ka 19. veebruari 2003. aasta otsuses algatada käesolev uurimismenetlus, käsitletakse teises otsuses. Kuigi käesolevas otsuses antakse hinnang abikavadele, mainib komisjon ka erijuhtumeid, arvestades, et Hispaania on juba abid eraldanud.

4.1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1407/2002 kohaldamine

(41)

Kuna nii ESTÜ asutamisleping kui ka otsus nr 3632/93/ESTÜ aegusid 23. juulil 2003, tuleb märgitud meetmete kokkusobivust ühisturuga hinnata nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1407/2002 alusel, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi. (5) Kõnealuse määruse artikli 14 lõige 2 ei ole kohaldatav.

(42)

ESTÜ asutamislepingu õigusliku raamistiku üleminek EÜ asutamislepingu-põhiseks ei too kaasa ühelgi juhul konflikti Castilla Leóni autonoomse piirkonna poolt antud abi läbivaatamisel. Määruse (EÜ) nr 1407/2002 ja otsuse nr 3632/1993/ESTÜ vastavad sätted on praktiliselt identsed ning ESTÜ asutamislepingu õigusliku raamistiku läbivaatamine ei viiks välja teistsugusele tulemusele.

4.2. Artikli 87 lõike 1 kohaldamine

(43)

Selleks, et otsustada, kas abikava meetmeid võib käsitleda abina asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, piisab, kui teha kindlaks, kas kõnealused meetmed annavad teatud ettevõtetele eelise, kas liikmesriigid on andnud abi riiklike vahendite kaudu, kas kõnealused meetmed kahjustavad või võivad hakata kahjustama konkurentsi ning kas need võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubavahetust.

(44)

Artikli 87 lõike 1 esimene tingimus käsitleb võimalust, et meetmete abil võidakse soodustada teatuid abisaajaid. Vajalik on eelkõige määratleda, kas abisaavad ettevõtted saavad majandusliku eelise ja teiseks, kas sellega soositakse teatud eri liiki ettevõtjaid. Abi annab abisaajatele ilmselgeid majanduslikke eeliseid, sest see seisneb otseses toetuses, mis katab jooksvaid kulusid, mida oleksid pidanud kandma ettevõtted. Lisaks sellele on kõnealused meetmed suunatud üksnes Castilla Leóni autonoomse piirkonna söekaevandusettevõtetele. Järelikult soosivad kõnealused meetmed rohkem teatavaid ettevõtteid kui nende konkurente. Teisisõnu – need meetmed on selektiivse iseloomuga.

(45)	Artikli 87 teine tingimus käsitleb abi, mida eraldavad riigid või mida eraldatakse riiklikest vahenditest. Sellisel kindlal juhul on tõestatud riiklike vahendite olemasolu, sest abimeedet rahastatakse tegelikult piirkondliku omavalitsuse eelarvest.

(46)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele 3 ja 4, ei tohi abi kahjustada konkurentsi ega anda selleks potentsiaalset võimalust, nagu ka tekitada ohtu, et ta mõjutab liikmesriikide vahelist kaubavahetust. Ent kõnealusel juhul on oht, et meetmed võivad tõesti konkurentsi kahjustada, sest need tugevdavad abisaavate ettevõtete rahalist olukorda ja tegevust nende konkurentidega võrreldes, kellel samasugused eelised puuduvad. Kuigi ühendusesisene söeturg on väga kitsas ja asjaomased ettevõtted ei tegele ekspordiga, saab kodumaine tootmine kasu asjaolust, et teistes liikmesriikides tegutsevatel ettevõtetel on vähem võimalusi eksportida oma toodangut Hispaania turule. Lisaks sellele kahjustavad kõnealused meetmed ka konkurentsi ja mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubavahetust lisandudes teistele meetmetele, mille on heaks kiitnud Hispaania valitsus.

(47)	Eelnimetatud põhjustel kohaldatakse asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 esitatud tingimusi oluliste meetmete suhtes, mida saab lugeda ühisturuga kooskõlas olevateks vaid juhul, kui need vastavad asutamislepinguga ette nähtud erandite tingimustele.

(48)

Asutamislepingus neile kolmele abi alaliigile ette nähtud erandid on üles loetletud määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklis 3.

—	Ühenduse raamistik, mis käsitleb uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi (17. veebruari 1996. aasta teatis nr 96/C 45/06, (6) muudetud 15. veebruari 1998. aasta teatisega nr 98/C 48/02 (7) ja 8. mai 2002. aasta teatisega nr 2002/C 111/03 (8)).

—	Ühenduse raamistik, mis käsitleb keskkonnakaitsele antavat riigiabi (3. veebruari 2001. aasta teatis nr 2001/C 37/03 (9)).

—	Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes. (10)

4.3. Abist teavitamine

(49)

Seoses teavitamisega abist, mida liikmesriigid kavatsevad anda söetööstusele, ja kooskõlas otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikliga 8 teavitas Hispaania komisjoni 31. märtsil 1998. aastal oma kavast aastatel 1998–2002 tegevust moderniseerida, ratsionaliseerida, restruktureerida ja vähendada, mis on osa söetööstuse ja kaevanduspiirkondade alternatiivse arendamise kavast aastateks 1998–2005. Komisjon on andnud sellele heakskiitva hinnangu oma 3. juuni 1998. aasta otsusega 98/637/ESTÜ. (11) Selles kavas näeb Hispaania valitsus ette mitmesugust finantssekkumist andmaks kõnealuste kavade raames otsuse nr 3632/93/ESTÜ artiklitega 3, 4 ja 5 ette nähtud abi.

(50)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 9 lõikega 10, mis langeb kokku otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikli 9 lõikega 1, teatavad liikmesriigid kõikidest rahalistest abidest, mida nad kavatsevad anda söetööstusele järgmise aasta jooksul. Oma 19. juuni 2000. aasta kirjas teatas Hispaania komisjonile oma abimeetmed. Komisjon ei sõnastanud oma seisukohta selle ametliku teadaande suhtes otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikli 9 lõikes 4 sätestatud tähtajaks. Seetõttu loetakse 2000. aasta abi lubatud abiks. Sellised olid muuseas ka järeldused 19. veebruari 2003. aasta otsuses, millega komisjon algatas ametliku uurimismenetluse. Ometi, nagu on sätestatud ka 19. veebruari 2003. aasta otsuse järeldustes, ei ole Hispaania pidanud kinni oma kohustusest eelnevalt teavitada abist 2001. ja 2002. aasta kohta. Järelikult peab Hispaania 5. septembri 2002. aasta ametlikus teadaandes kirjas olevaid Castilla Leóni piirkonna 2001. ja 2002. aastaks eraldatud abi käsitlema mitteteatatud abina.

4.4. Hinnang uurimis- ja arendustegevusele antud abile

(51)

Komisjon on uurinud neid abimeetmeid uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku valguses. Abi andmisega kaetud ajavahemiku jooksul kajastus see raamistik järgmistes komisjoni teatistes: 17. veebruari 1996. aasta nr 96/C 45/06 , 13. veebruari 1998. aasta nr 98/C 48/02 ja 8. mai 2002. aasta nr 2002/C 111/03.

(52)

Tegemist on järgmise abiga:

(eurodes)
Toimik	Aasta	Ettevõte	Abi
186/01	2001	Carbones de Arlanza SA	14 514,44
136/02	2002	Alto Bierzo SA	133 829,29

Castilla Leóni nõukogu eraldatud uurimis- ja arendustegevuse abi osas kuulutati välja avalik pakkumismenetlus; abi eesmärgiks on soodustada söetööstuse tootmise arengut kõige paremates ohutustingimustes. Abi ei tohi siiski muuta kaubavahetuse tingimusi ega olla vastuolus ühise huviga.

(53)

Rahastatud projektide eesmärgiks on uute kaevandamisprotsesside väljaarendamiseks kasulike teadmiste omandamine ja olemasolevate töövõtete märgatav parandamine. Need projektid valiti välja tänu nende potentsiaalile parandada tehnilisi või teaduslikke arusaamu ja korrastada kaevandamis- või mistahes teisi asjakohaseid töövõtteid. Nendes kavatsetakse samuti kohandada töövõtteid või tehnoloogiaid ja tõsta nende efektiivsust. Meetmed ei ole mõeldud praktiliste eksperimentide toetamiseks. Nendel projektidel on ülitähtis osa uute lahenduste väljatöötamisel. Hispaania ametiasutuste kava oli edendada või kiirendada neid muutusi, mis aitavad oluliselt kaasa valitsuse eesmärgi (efektiivsem ja konkurentsivõimelisem mäetööstus) ellu viimisele, mida ilma valitsuse rahalise abita ei ole võimalik saavutada ega ka laias ulatuses ellu viia. Võttes arvesse neid kaalutlusi, on komisjon arvamusel, et esitatud tegevused vastavad ühenduse uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi ühenduse raamistiku I lisas esitatud tööstusuuringu määratlusele. Nende uuringute lõpptulemusi kasutatakse projektide väljatöötamiseks, mis käsitlevad uusi või ümberkohandatud kaevandamistöövõtteid.

(54)

Abikõlblikud kulud vastasid ühenduse raamistiku II lisas esitatud kulude määratlusele. Abi osatähtsus oli väike ning mõlemal juhul eraldati abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. See määr ei ületanud ühenduse raamistiku 5. jaos kehtestatud piire. Vastavalt selle dokumendi 6. jaole pidi abi õhutama mäetööstusettevõtteid, et need viiksid läbi uurimis- ja arendustegevust, ning suunama selle juurde ettevõtted, kes sedalaadi töödega ei olnud varem tegelenud. Et abisaajad olid väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, eeldab komisjon kooskõlas ühenduse raamistiku punktiga 6.4, et eraldatud abi oli vajalik tõhustav meede.

(55)	Seega järeldab komisjon, et uurimis- ja arendustegevuseks antava abi kord on ühenduse raamistikuga kooskõlas.

4.5. Hinnang keskkonnakaitsele antavale abile

(56)	Komisjon analüüsib selliseid abimeetmeid kooskõlas ühenduse raamistikuga, mis käsitleb keskkonnakaitsele antavat riigiabi.

(57)

Hispaania esitatud teavet arvestades, on komisjon arvamusel, et abikava peab lisaks teistele eesmärkidele aitama väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel kohaneda ühenduse uute kohustuslike normatiividega kolme aasta jooksul alates uute kohustuslike normatiivide vastuvõtmisest, soodustada investeeringuid ühenduse eeskirjade puudumisel ja soodustada investeeringuid, mis aitavad kaasa ühenduse normatiividest rangemate siseriiklike normatiividega kohanemisele. Abikava võimaldab abi 15 % ulatuses abikõlblike kulude brutoosatähtsusest, mis on kooskõlas ühenduse raamistikuga. Komisjon arvestab, et asjaomased investeeringud on kooskõlas ühenduse suuniste jaoga E.1.6. Veesaastusega seoses on investeeringud möödapääsmatud, et hoida mahajäetud kaevandustest välja voolava vee ringlust kontrolli all. Kõnealuste investeeringute eesmärgiks on lisaks teistele eesmärkidele hoida maa-alust põhjavett kontrolli all, vältida üleujutusi ja toetada kuivamisohuta veeringlust. Selline vesi peab vastama Hispaania õigusaktide kvaliteedinormidele. Komisjon arvestab, et investeeringukõlblike kulude määratluses on ette nähtud, et investeeringutega saavutatud eeliseid tuleb abi netoarvestuses arvesse võtta. See asjaolu on kooskõlas ühenduse suuniste punktiga 37. Kooskõlas nimetatud dokumendi punktiga 38 arvestatakse abikõlblikke kulusid saneeritud piirkondade potentsiaalse lisaväärtuse abil. Kaevanduste saneerimisega seoses piirduvad abikõlblikud kulud kaevanduste ekspluatatsioonikuludega, mille hulka kuuluvad personalikulud, kulud materjalidele, vajalike seadmete vananemise ja maa-aluse ekspluatatsiooniga eralduvate heitgaaside ja -vedelike keskkonda sattumise takistamise kulud, nagu ka ohtlikele kaevandustele juurdepääsu sulgemise kulud, et veeringlus ei saastuks, samuti kaevanduste jäätmehoidlate ja puistangualade elustamise kulud. Selles mõttes on abiandmise kord kooskõlas ühenduse suuniste punktiga 36.

(58)

Castilla Leóni poolt eraldanud abi:

(eurodes)
Toimik	Aasta	Ettevõte	Abi
17/01	2001	M.S.P.	580 027,42
477/01	2001	Mina la Sierra	5 395,65
607.1/01	2001	Carbones San Isidro y María	8 106,12
17/02	2002	M.S.P.	136 450,88

Abi käsitleb keskkonna taastamist lahtiste kaevanduste osas, toimiku 607.1/01 puhul investeeringut ühe transformaatoripunkti ja ühe elektriliini osas.

(59)

Pärast Hispaania esitatud teabega tutvumist leiab komisjon, et keskkonnale tekitatud kahjude heastamiseks teostatud tööd, mida ettevõtjad viivad läbi, saneerides saastatud tööstusrajatisi, võivad kuuluda nimetatud ühenduse suuniste kohaldamisalasse. Keskkonna saneerimise kulud on seotud aja kuluga. Tõepoolest, kaevandamise lõpetamisega kaasneb vee kogunemine kaevandustesse. Ent pinnasestruktuuri ja voolude tõttu ei ole kaevandus, kust voolavad välja need keskkonnale ohtlikud veed, mille üle tuleb saavutada kontroll, sageli selgesti identifitseeritav. Niisiis ei ole võimalik leida saastamise eest vastutajat. Teisest vaatekohast on kaevandused sageli omanikku vahetanud või ei ole neid enam üldse olemas. Komisjon on niisiis arvamusel, et majanduslikku vastutust ei pea kandma mäetööstusettevõtjad, kes praegu ekspluateerivad kaevandusi. Juhul, kui see ongi nii, on abiandmise kord, mis näeb ette kaevanduste saneerimiskulude katmist, kooskõlas ühenduse suunistega.

(60)

Castilla Leóni poolt eraldatud abi:

(eurodes)
Toimik	Aasta	Ettevõte	Abi
137/01	2001	Alto Bierzo, SA	93 825,20
237/01	2001	Antracitas de Arlanza	9 916,70
607.2/01	2001	Carbones San Isidro y María	8 119,04
1147/01	2001	Coto Minero del Sil	60 101,21
2117.1/01	2001	Unión Minera del Norte	55 934,56
2117.2/01	2001	Unión Minera del Norte	136 506,80
27/02	2002	Hullera Vasco Leonesa	292 504,00
137/02	2002	Alto Bierzo, SA	15 879,22
1147.1/02	2002	Coto Minero del Sil	68 582,02
1147.2/02	2002	Coto Minero del Sil	47 856,86

Abi puudutab töid, mis on seotud aheraine ladestuste ohutuse kindlustamise ja saneerimisega või ohutusega, jõgede voolusängide kaitsega, nagu ka mahajäetud kaevanduste läheduses asuvate maade korrastamisega. Nende üksikjuhtudega seoses leiab komisjon ka, et keskkonnaseisund on halvenenud paljude aastate jooksul, mil puudusid saneerimisnormid, ja et isegi vastutavaid isikuid ei saa selgesti kindlaks teha. Komisjon on jõudnud järeldusele, et eespool nimetatud ettevõtted, mille ekspluatatsioonis on kaevandused praegu, ei pea neid kulusid kandma. Kooskõlas ühenduse suuniste punktiga 38 ei ületa abi määr 100 % abikõlblikest kuludest ja on vähem kui 15 % tööde kogumaksumusest. Abikõlblikud kulud saadakse, kui tööde maksumusest lahutatakse maa väärtuse tõus.

(61)

Castilla Leóni poolt eraldatud abi:

(eurodes)
Toimik	Aasta	Ettevõte	Abi
2111.1/01	2001	Unión Minera del Norte	109 569,31
2111.2/01	2001	Unión Minera del Norte	230 183,55
2111.3/01	2001	Unión Minera del Norte	121 656,87
2111.4/01	2001	Unión Minera del Norte	303 840,71
2111.5/01	2001	Unión Minera del Norte	306 940,49
891/02	2002	Campomanes Hermanos	89 232,00
2111.1/02	2002	Unión Minera del Norte	35 526,45
2111.2/02	2002	Unión Minera del Norte	75 452,05
2111.4/02	2002	Unión Minera del Norte	118 602,83
2111.5/02	2002	Unión Minera del Norte	205 304,23
2111.6/02	2002	Unión Minera del Norte	248 210,85
2111.7/02	2002	Unión Minera del Norte	626 746,00
211.1/02	2002	Viloria Hermanos SA	87 880,00
211.2/02	2002	Viloria Hermanos SA	87 880,00

Kuigi Hispaania on teavitanud oma abist ja meetmetest ümberkorraldamisega kaasnevate erakorraliste kulude katteks (määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 7), on need sageli suunatud keskkonnakaitsele, kuna nende eesmärk on kaevanduste piirkonnas pinnase taastamine ja tööstuslike rajatiste lammutamine selleks, et leevendada mahajäetud söekaevanduste mõju keskkonnale. Ajal, mil neid töid teostati, ei olnud olemas nende rajatiste taastamist käsitlevaid eeskirju.

(62)

Arvestades kaevandamise erilist iseloomu, leiab komisjon, et suur osa tänapäeva saastusest, mis on kaevandustest ja lahtistest aheraine ladestustest lekkinud gaaside ja vee mõju tulemus, on minevikupärand. Enamikul juhtumitest on tegu niisiis kunagise kaevandamise mõju heastamisega. Abi tuleb käsitleda aja kuluga seotud kulutusena ja saastuse eest vastutavat isikut ei ole võimalik selgesti kindlaks teha. Järelikult on abi mõeldud kaevanduspiirkonna keskkonna saneerimiseks. Pinnasele ja pinna- ning põhjavetele tekitatud keskkonnakahjud kuuluvad õigusraamistiku kohaldamisalasse. Sellise abi määr ei ületa 100 % abikõlblikest kuludest ega hõlma 15 % tööde kogumaksumusest. Abikõlblikud kulud, mis on saadud, kui tööde maksumusest lahutatakse maa väärtuse kasv, on samuti kooskõlas ühenduse suunistega.

(63)	Eespool nimetatud põhjustel ja pärast Hispaania edastatud teabega tutvumist järeldab komisjon, et keskkonnakaitse abikava on kooskõlas eespool nimetatud ühenduse suunistega.

4.6. Hinnang kaevandustöötajate koolituseabile

(64)

Kooskõlas nõukogu söetööstusele antavat riigiabi käsitleva määrusega (EÜ) nr 1407/2002, eriti artikli 3 lõikega 1 ja põhjendusega 21, võib koolitusabi eraldada kooskõlas nõuete ja kriteeriumidega, mille komisjon on vastavate abiliikide puhul kindlaks määranud. Seetõttu on komisjon andnud hinnangu sellele, kas need abimeetmed on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes. Hispaania pidi teatama nendest meetmetest, sest eespool nimetatud määrusega sätestatud erandite tingimusi, millega vabastatakse kohutusest eelnevalt teada anda, ei kohaldata söetööstusele antava riigiabi puhul.

(65)

Järgmiste abide suhtes:

(eurodes)
Toimik	Aasta	Ettevõte	Abi
183/01	2001	Carbones de Arlanza SA	6 436,84
453/01	2001	Mina Adelina SA	4 376,33
473/01	2001	Mina la Sierra SA	6 565,49
1353/01	2001	Minas de Valdeloso SL	7 867,25

olles tutvunud Hispaania edastatud teabega ja võttes arvesse, et Hispaania pidas abikava kohaldamisel artiklis 4 ette nähtud abi maksimummääradest kinni, leiab komisjon, et Castilla Leóni võetud abimeetmed kaevandustöötajate koolitusele ei kahjusta konkurentsi ja need võib eespool nimetatud määruse alusel heaks kiita. Sellele vastavalt on abiandmise kord kooskõlas kõnealuse määrusega.

4.7. Hinnang kaevanduste ohutuseks eraldatavale abile

(66)	Olles tutvunud abiga ja Hispaania edastatud teabega, leiab komisjon, et sellele abile tuleb anda hinnang tuginedes määrusele (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb riigiabi söetööstusele.

(67)

Castilla Leóni poolt eraldatud abi:

(eurodes)
Toimik	Aasta	Ettevõte	Abi
182/01	2001	Carbones de Arlanza SA	39 630,74
452/01	2001	Mina Adelina SA	23 991,44
472/01	2001	Mina La Sierra SA	12 020,24
502/01	2001	Minex, SA	120 202,42
602.1/01-LE	2001	Carb. San Isidoro y María	30 050,61
602.3/01 PA	2001	Carb. San Isidoro y María	13 044,13
1352/01	2001	Minas de Valdeloso SL	35 520,76
452/02	2002	Mina Adelina SA	16 224,00
502/02	2002	Minex SA	64 835,64
1142/02	2002	Coto Minero del Sil	383 920,19

käib kulude kohta, mida ettevõtjad peavad kandma ohutuse ja tervisetingimuste parandamiseks. Need väljaminekud ei ole seotud jooksva tootmisega ega ole määratud seadmetesse või kaevanduspaikadesse investeerimiseks. Selles mõttes leiab komisjon, et eraldatud summad ei ületa ohutuse tõstmiseks mõeldud tööde kulusid ning järelikult on need meetmed kooskõlas eespool nimetatud määruse artikliga 7 ja selle lisa punkti 1 alapunktis g sätestatuga selles osas, mis käsitleb kulude määratlust, millele viitab artikkel 7. Komisjon järeldab siit, et abi kaevanduste ohutusele on kooskõlas eelpoolnimetatud määrusega.

5. Kokkuvõte

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abikava uurimis- ja arendustegevusele, keskkonnakaitsele, koolitusele ja kaevanduste ohutusele, mis viidi Hispaanias ellu Castilla Leóni autonoomse piirkonna kivisütt kaevandavate ettevõtete suhtes 2001. ja 2002. aastal tööstuse, kaubanduse ja turismi regionaalnõukogu 19. detsembri 2000. aasta ja 19. detsembri 2001. aasta otsuste alusel, mis reguleeris kaevandusi edendavate eraldiste tegemist, on vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 3 ühisturuga kooskõlas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 30. märts 2004

Komisjoni nimel

asepresident

Loyola DE PALACIO

(1) ELT C 105, 1.5.2003, lk 2.

(2) EÜT L 329, 30.12.1993, lk 12.

(3) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Vt selle kohta komisjoni teatist teatud konkurentsiasjade käsitlemise kohta seoses ESTÜ lepingu lõppemisega (EÜT C 152, 26.6.2002, lk 5).

(4) ELT C 105, 1.5.2003, lk 2.

(5) EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Vt täpsemalt komisjoni teatis teatud konkurentsiasjade käsitlemise kohta seoses ESTÜ lepingu lõppemisega, punkt 47.

(6) EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

(7) EÜT C 48, 13.2.1998, lk 2.

(8) EÜT C 111, 8.5.2002, lk 3.

(9) EÜT C 37, 3.2.2001, lk 3.

(10) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 363/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 20).

(11) EÜT L 303, 13.11.1998, lk 57.

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/43

AKV-EÜ TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE OTSUS nr 1/2005,

8. veebruar 2005,

millega sätestatakse mõiste “päritolustaatusega tooted” erandid, et võtta arvesse Cabo Verde eriolukorda meestesärkide tootmisel (HS rubriik 62.05)

(2005/141/EÜ)

AKV-EÜ TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE,

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allakirjutatud AKV-EÜ partnerluslepingut, eriti selle V lisa protokolli nr 1 artiklit 38,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nimetatud protokolli artikli 38 lõikes on sätestatud erandite tegemine päritolureeglitest juhtudel, mil olemasoleva tööstusharu areng või uue tööstusharu loomine seda õigustab.

(2)

30. septembril 2004 esitasid AKV riigid Cabo Verde Vabariigi nimel taotluse protokolli päritolureeglist erandi tegemiseks kõnealuse riigi toodetavate meestesärkide osas – 2004. aastal 140 000 meestesärgi osas ja 2008. aastal 180 000 meestesärgi osas, kusjuures kõnealuste meestesärkide arv suureneb järk-järgult.

(3)

Taotletud erandi tegemine on õigustatud artikli 38 lõigete 1 kuni 5 kohaselt; Cabo Verdel ei ole võimalik meestesärkide tootmisel kumulatsiooni käsitlevate sätete kohaselt kasutada piisaval hulgal ühendusest, ülemeremaadest ja -territooriumidelt ning muudest AKV riikidest pärit sobivaid materjale. Cabo Verde on üks AKV vähim arenenud riike ja saareriik ning erandi tegemine mõjuks positiivselt Cabo Verde majandusele ja ühiskonnale, eriti tööhõivele.

(4)	Kavandatavaid impordikoguseid arvestades ei põhjustaks erandi tegemine märgatavat kahju ühenduse väljakujunenud tööstusharule, juhul kui täidetakse teatavaid koguste, järelevalve ja tähtaegade suhtes seatavaid tingimusi.

(5)

Erandit ei ole siiski võimalik teha taotletud ajavahemikeks. Arvestades kuupäeva, mil AKV riigid taotluse esitasid, ei ole võimalik AKV-EÜ tollikoostöö komitee otsust vastu võtta enne 2005. aasta 1. jaanuari. Lisaks sellele peaks hiljemalt 1. jaanuaril 2008 jõustuma AKV riikide uus kauplemiskord. Seega ei ole käesoleva korra kohaselt tehtud erand enam asjakohane pärast 2007. aasta 31. detsembrit, mil kõnealuse erandi jaoks puudub õigusraamistik. Nimetatud põhjustel peaks erandi kehtivusaeg piirduma kolme aastaga, alates 2005. aasta jaanuari algusest ja lõppedes 2007. aasta lõpus.

(6)	Seega võib vastavalt artiklile 38 Cabo Verdele meestesärkide osas erandi teha – 160 000 meestesärgi osas aastal 2005, 170 000 meestesärgi osas aastal 2006 ja 180 000 osas aastal 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokolli nr 1 II lisa loetelus esitatud erisätetest käsitatakse käesolevas otsuses kasutatavate mõistete kohaselt Cabo Verdes päritolustaatuseta kangast toodetud meestesärke, mis kuuluvad HS rubriiki 62.05, Cabo Verdest pärit pärinevate toodetena.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse käesoleva otsuse lisas märgitud koguste suhtes, mida imporditakse ühendusse Cabo Verdest ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2007.

Artikkel 3

Lisas ette nähtud koguseid haldab komisjon, kes võtab enda peale kogu korraldustegevuse, mida ta peab vajalikuks koguste tõhusaks haldamiseks. Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (1) artikleid 308a, 308b ja 308c tariifikvootide haldamise kohta kohaldatakse mutatis mutandis lisas nimetatud koguste haldamise suhtes.

Artikkel 4

Cabo Verde tolliasutused võtavad tarvitusele artiklis 1 nimetatud toodete ekspordikoguste kontrollimiseks vajalikud abinõud. Selleks peavad kõik nende käesoleva otsuse kohaselt väljastatavad sertifikaadid kandma viidet käesolevale otsusele. Cabo Verde pädevad asutused edastavad komisjonile iga kolme kuu järel aruande koguste kohta, millele on käesoleva otsuse kohaselt väljastatud kaupade liikumissertifikaat EUR.1, ning kõnealuste sertifikaatide järjekorranumbrid.

Artikkel 5

Käesoleva otsuse kohaselt väljastatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahter 7 peab sisaldama ühte järgmistest märgetest:

—	“Derogation – Decision No 1/2005”;

—	“Derrogação – Decisão n.o 1/2005”.

Artikkel 6

AKV riigid, liikmesriigid ja Euroopa Ühendus võtavad käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Brüssel, 8. veebruar 2005

AKV-EÜ tollikoostöö komitee nimel

kaaseesistujad

Robert VERRUE

Isabelle BASSONG

(1) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

LISA

Jrk nr	HS rubriik	Kauba kirjeldus	Ajavahemik	Kogus (tk)
09.1670	62.05	Meestesärgid	1.1.2005–31.12.2005	160 000
			1.1.2006–31.12.2006	170 000
			1.1.2007–31.12.2007	180 000

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/45

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/142/ÜVJP,

17. veebruar 2005,

millega muudetakse ühismeedet 2004/789/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Proxima) pikendamise kohta endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14 ja artikli 25 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	22. novembril 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/789/ÜVJP, (1) millega pikendatakse Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Proxima) endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis 15. detsembrist 2004 kuni 14. detsembrini 2005.

(2)	Poliitika- ja julgeolekukomiteele tuleks anda volitused teha vastavad otsused EUPOL Proxima panustajate komitee loomiseks, võttes arvesse nõukogu poolt 10. detsembril 2002 heakskiidetud dokumenti “Kolmandate riikide EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni panustamise läbirääkimised ja kord”.

(3)	Ühismeedet 2004/789/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ühismeetme 2004/789/ÜVJP artiklisse 9 lisatakse järgmine lõik:

“7. Poliitika- ja julgeolekukomitee võtab panustajate komitee loomise osas vastu vastavad otsused.”

Artikkel 2

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER

(1) ELT L 348, 24.11.2004, lk 40.

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/46

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/143/ÜVJP,

17. veebruar 2005,

millega muudetakse ühismeedet 2002/210/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14 ja artikli 25 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	11. märtsil 2002 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2002/210/ÜVJP (1) Euroopa Liidu politseimissiooni loomise kohta, et tagada ÜRO rahvusvahelise politseijõudude üksuse operatsiooni jätkumine Bosnias ja Hertsegoviinas alates 1. jaanuarist 2003.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomiteele tuleks anda volitused teha vastavad otsused Euroopa Liidu politseimissiooni panustajate komitee loomiseks, võttes arvesse nõukogu poolt 10. detsembril 2002 heakskiidetud dokumenti “Kolmandate riikide EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni panustamise läbirääkimised ja kord”.

(3)	Ühismeedet 2002/210/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ühismeetme 2002/210/ÜVJP artiklisse 8 lisatakse järgmine lõik:

“4. Poliitika- ja julgeolekukomitee võtab panustajate komitee asutamise osas vastu vastavad otsused.”.

Artikkel 2

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER

(1) EÜT L 70, 13.3.2002, lk 1. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2003/188/ÜVJP (ELT L 73, 19.3.2003, lk 9).

19.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 48/47

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2256/2004, 14. oktoober 2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 747/2001 teatavate Egiptusest, Maltalt ja Küproselt pärinevate toodete ühenduse tariifikvootide ning teatavate Maltalt ja Küproselt pärinevate toodete individuaalkvootide osas, parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 385, 29. detsember 2004 )

Leheküljel 24, esimeses põhjenduses

asendatakse:

“Määrus 2004/664/EÜ”

järgmisega:

“Määrus 2005/89/EÜ”.

Leheküljel 24, allmärkuse (3) viites

asendatakse:

“ELT L 303, 30.9.2004, lk 28.”

järgmisega:

“ELT L 31, 4.2.2005, lk 30.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 48

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 19. veebruar 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 279/2005, 18. veebruar 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 280/2005, 18. veebruar 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 281/2005, 18. veebruar 2005, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2921/90 lõssist kaseiini ja kaseinaatide tootmiseks antava abi kohta	5
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 282/2005, 18. veebruar 2005, impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 283/2005, 18. veebruar 2005, millega määratakse kindlaks töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste (lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud kirsid, kooritud tomatid, konserveeritud kirsid, sarapuupähklitooted, teatavad apelsinimahlad), v.a suhkrulisandiga toodete puhul makstavad eksporditoetused	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 284/2005, 18. veebruar 2005, millega kehtestatakse erandid määrusest (EÜ) nr 800/1999 asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena muudesse kolmandatesse riikidesse kui Šveitsi ja Liechtensteini eksporditavate toodete osas	10
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 285/2005, 18. veebruar 2005, millega kehtestatakse üleminekumeetmed seoses parandatud kauplemise korra vastuvõtmisega teatavate töödeldud põllumajandussaaduste Šveitsi ja Liechtensteini eksportimise osas	12
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 286/2005, 18. veebruar 2005, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 287/2005, 18. veebruar 2005, millega kehtestatakse munasektori eksporditoetused alates 21. veebruarist 2005	16
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 288/2005, 18. veebruar 2005, millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind	18
	*	Komisjoni direktiiv 2005/12/EÜ, 18. veebruar 2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/25/EÜ (ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta) I ja II lisa ( 1 )	19

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu ühismeede 2005/142/ÜVJP, 17. veebruar 2005, millega muudetakse ühismeedet 2004/789/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Proxima) pikendamise kohta endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis	45
*	Nõukogu ühismeede 2005/143/ÜVJP, 17. veebruar 2005, millega muudetakse ühismeedet 2002/210/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta	46

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2005/139/EÜ:Nõukogu otsus, 17. veebruar 2005, millega pikendatakse otsuses 2002/148/EÜ, millega lõpetatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid Zimbabwega, sätestatud meetmete kohaldamisaega	28
	Komisjon
*	2005/140/EÜ:Komisjoni otsus, 30. märts 2004, milles käsitletakse mõnele Castilla Leóni autonoomse piirkonna kivisöetööstuse ettevõtjatele abi andmise korda, mille Hispaania on kehtestanud 2001. ja 2002. aastaks (teatavaks tehtud numbri K(2004) 927 all) ( 1 )	30
*	2005/141/EÜ:AKV-EÜ tollikoostöö komitee otsus nr 1/2005, 8. veebruar 2005, millega sätestatakse mõiste päritolustaatusega tooted erandid, et võtta arvesse Cabo Verde eriolukorda meestesärkide tootmisel (HS rubriik 62.05)	43

		Parandused
	*	Komisjoni määruse (EÜ) nr 2256/2004, 14. oktoober 2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 747/2001 teatavate Egiptusest, Maltalt ja Küproselt pärinevate toodete ühenduse tariifikvootide ning teatavate Maltalt ja Küproselt pärinevate toodete individuaalkvootide osas, parandus (ELT L 385, 29.12.2004)	47