15.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/1

15.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/3

(1)

Euroopa Ühendus on alates 1981. aastast Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni (2) osaline. Määrusega (EÜ) nr 40/2008 on ette nähtud ühenduse sätted selle raames otsustatud meetmete rakendamiseks, sealhulgas kõnealuse määruse XIII lisa liites esitatud loetelu laevadest, mille Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) ja Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon (NAFO) on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks.

(2)

2008. aasta juulis soovitas NEAFC ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetelu muuta. Tuleks tagada kõnealuse soovituse rakendamine ühenduses.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 40/2008 vastavalt muuta,

15.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/5

(1)

Komisjon sai 3. jaanuaril 2008 teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärinevate legeerimata terasest eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede (edaspidi „traadid ja trossikeed”) impordi kohta kaebuse, mille vastavalt algmääruse artiklile 5 esitas selliste tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 57 % traatide ja trossikeede kogutoodangust ühenduses, Eurostress Information Service (ESIS – edaspidi „kaebuse esitaja”).

(2)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ja sellest põhjustatud olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 16. veebruaril 2008 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „algatamisteade”).

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjaga seotud ühingutele, Hiina ametiasutustele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ning muudele teadaolevalt asjaga seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Selline võimalus anti kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(5)

Selleks, et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele taotluse vormid. Kaheksa eksportivat tootjat, sealhulgas sidusettevõtete rühmad, taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või, juhul kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele, individuaalset kohtlemist.

(6)

Pidades silmas Hiina eksportivate tootjate ning ühenduse importijate ja tootjate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 võidakse dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks rakendada väljavõttelist uuringut.

(7)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel moodustada valimi, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel, ühenduse importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodi jooksul (1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007).

(8)

Arvestades valimi moodustamise küsimuses laekunud piiratud vastuste arvu, otsustati mitte moodustada valimit ei Hiina eksportivatest tootjatest ega ka ühenduse importijatest.

(9)

Komisjon otsustas ühenduse tootjatest moodustada valimi kooskõlas algmääruse artikliga 17, arvestades valimi moodustamise küsimuses saadud vastuste arvu. Seitsmes liikmesriigis paiknevast seitsmest äriühingust koostatud valim põhines ühenduse tootmisharu suurimal tüüpilisel tootmis- ja müügimahul, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida.

(10)

Küsimustikud saadeti kõikidele Hiina äriühingutele ja ühenduse importijatele, kes olid vastanud valimi moodustamise pöördumisele, ning valimisse valitud ühenduse tootjatele ja kõigile teistele asjaga teadaolevalt seotud osapooltele. Vastused saadi Hiina seitsmelt tootjalt ja eksportivate tootjate rühmalt, kõikidelt valimisse kuuluvatelt ühenduse tootjatelt, neljalt importijalt ja seitsmelt kasutajalt. Teistelt huvitatud isikutelt küsimustikule vastuseid ei saadud.

(11)

Komisjon püüdis leida ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

(12)

Arvestades vajadusega määrata normaalväärtus nende Hiina eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus normaalväärtuse määramiseks võrdlusriigi (antud juhul Türgi) andmete põhjal kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse.

Türgi tootja:

(13)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit ning tavapäraselt CN-koodide ex 7217 10 90, ex 7217 20 90, ex 7312 10 61, ex 7312 10 65 ja ex 7312 10 69 all deklareeritav teatav legeerimata terasest traat (tsingiga pinnatud ja kaetud/pindamata või katmata) ja legeerimata terasest trossikee (pinnatud ja kaetud/pindamata või katmata), mis sisaldab kaalu järgi 0,6 % või rohkem süsinikku ning mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm (edaspidi „vaatlusalune toode”). Kõnealuseid tooteid tuntakse kaubanduses legeerimata terasest eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeedena.

(15)

Traatide ja trossikeede kõige levinumad kasutamisalad on betooni sarrustamine, riputuselemendid ja rippsillad. Toode valmistatakse kõrge süsinikusisaldusega terasest traadi tõmbamise teel.

(16)

Ühenduse trosside importijate liit taotles tootemääratluse kitsendamist ja kaetud või pinnatud trosside, rohkem kui 7 traadist trosside ning väiksema kui 6,8 mm ja suurema kui 15,7 mm läbimõõduga trosside välja jätmist tootemääratlusest, põhjendades taotlust sellega, et selliste toodete import ei põhjusta olulist kahju kaebuse esitajatele, sest selliste toodete turuosa kokku moodustab kuni 3 % ühenduse kogutoodangust. Selliseid tooteliike ei saa jätta välja pelgalt selle põhjendusega, et nende turuosa on väike. Uurimine on näidanud, et nii sellistel kui ka teistel vaatlusaluse toote liikidel on ühed ja samad tehnilised ja põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt ühesugusel otstarbel. Lisaks eelnevale võib mõnes äriühingus kõnealuste tooteliikide osa toodangust olla märkimisväärselt suurem.

(17)

Seetõttu on esialgu otsustatud kõiki traatide ja trossikeede liike, mida on kirjeldatud algatamisteates, käsitleda uurimises ühe vaatlusaluse tootena.

(18)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavate ja müüdavate, Hiinas ja võrdlusriigis Türgis toodetavate ja sealsetel siseturgudel müüdavate ning Hiinas toodetavate ja ühendusse imporditavate traatide ja trossikeede tehnilised ja põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune põhiline kasutusotstarve.

(19)

Üks ühenduse importija esitas kaebuse, et ta impordib uut liiki toodet (spiraalsete soontega traati), mida ühenduses ei toodeta. Kaebust uuriti ja tehti kindlaks järgmine.

(20)

Seetõttu käsitletakse kõiki eespool nimetatud traate ja trossikeesid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Kahe eksportiva tootja puhul ilmnes, et nende turumajandusliku kohtlemise taotluses ja kontrollkäigul nende valdustesse oli esitatud väära ja eksitavat teavet. Üks eksportiv tootja ei osanud vastata dumpinguvastasele küsimustikule pärast turumajandusliku kohtlemist käsitlevat kontrollkäiku äriühingu valdustesse.

(22)

Kõigile kolmele äriühingule teatati algmääruse artikli 18 kavandatavast kohaldamisest ja neile anti võimalus märkuste esitamiseks.

(23)

Kaks äriühingut, kes olid andnud väära ja eksitavat teavet, ei suutnud esitada otsustavaid argumente või tõendeid, mis võinuksid muuta otsust kohaldada kõnealust artiklit. Seetõttu pidas komisjon asjakohaseks lükata tagasi kõnealuste äriühingute turumajandusliku kohtlemise taotlused ja tugineda kättesaadavatele faktidele.

(24)

Kolmas äriühing ei reageerinud eespool nimetatud teatamisele. Sellest järeldati, et äriühing ei soovinud enam menetluse käigus koostööd teha ja seetõttu põhinevad tulemused kättesaadavatel faktidel.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes korraldatava uurimise puhul normaalväärtus vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(26)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on selguse huvides kokkuvõtlikult esitatud allpool.

(27)

Pärast menetluse algatamist taotlesid seitse Hiina eksportivat tootjat turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul.

(28)

Kolme Hiina eksportiva tootja puhul tuli kohaldada algmääruse artiklit 18 (vt eespool esitatud põhjendusi 23–25), mistõttu lükati tagasi nende turumajandusliku kohtlemise taotlused.

(29)

Ülejäänud nelja äriühingu või Hiina eksportivate tootjate rühma puhul tehti kindlaks, et neist mitte ükski ei vastanud kõigile viiele turumajandusliku kohtlemise tingimusele.

(30)

Uurimisel selgus, et üks Hiina eksportiv tootja ei suutnud näidata, et tema puhul on täidetud 3. kriteerium, sest ilmnes, et hind, mida äriühing maksis maa kasutusõiguse eest, ei kajastanud turuhindasid ja kujutas endast seega varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud moonutust, mis mõjutas äriühingu rahalist seisundit.

(31)

Pärast eespool nimetatud tulemuste avalikustamist teatas äriühing, et madal maa kasutushind moodustab suhteliselt väikese osa tootmiskuludest, mistõttu võib lugeda, et 3. kriteerium on täidetud. Siiski ollakse arvamusel, et suvaline maa kasutusõiguste hind näitab, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist on kandunud üle moonutusi. Seetõttu, kui ei ole muid tõendeid, et maa kasutushind on turule iseloomulik või et see on kehtestatud ärilistest kaalutlustest lähtudes, lükatakse väide esialgu tagasi.

(32)

Teine äriühing ei suutnud näidata, et tema puhul on täidetud 1.–3. kriteerium. Esiteks ei tehtud müügiotsuseid vastavalt turu pakkumise ja nõudluse vahekorrale ega ka ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta. Nimelt selgus, et äriühing sai tulumaksusoodustust, tingimusel et vähemalt 70 % toodangust läheb ekspordiks. Teiseks leiti, et äriühingu raamatupidamine ei kulgenud vastavalt üldiselt heakskiidetud standarditele. Nimelt ei olnud põhivara kulumi arvutust tehtud korralikult. Põhivara kulumit hakata arvestama alles 1997. aastast, sealhulgas ka 1994. aastal omandatud põhivara puhul. Lisaks eelnevale ei suutnud äriühing tõendada, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle võetud märkimisväärseid moonutusi. Äriühing ei suutnud kontrollimisel tõendada, millistel tingimustel olid nende varad omandatud, kas varasid oli hinnatud, üle kantud, arvele võetud (või maha kantud) ja amortiseeritud vastavalt nende turuväärtusele. Andmed, mis äriühing pärast teatavakstegemist edastas, ei lisanud uut teavet või tõendeid, mis võinuksid muuta kõnealuseid järeldusi, seega loetakse järeldused esialgu kehtivaks.

(33)

Kolmas äriühing ei suutnud näidata, et tema puhul on täidetud 1.–3. kriteerium. Esiteks näitas uurimine, et äriühingus oli ülepaisutatult tööjõudu ja suur ületootmine, sellegipoolest jätkas äriühing investeerimist, et luua täiendavaid võimsusi. Ühtlasi leiti, et äriühingu lühiajaline äritegevuse luba takistab pikaajaliste majandusotsuste tegemist ja äritegevuse kavandamist pikas perspektiivis ning viitab riigi kaudsele sekkumisele. Teiseks tehti kindlaks, et äriühingu raamatupidamises ei olnud ettenähtud vahendeid halbade laenude katteks, ei olnud selgeid toimimisviise eri põhivara liikide osas, kulumi arvestamisel oli vigu; avastati õigustamatuid varusid ja laenusid, mille kohta tõendid puudusid. Oli selge, et kõik need asjaolud mõjutavad äriühingu kulusid. Kuid audiitori aruandes ei olnud selliseid asjaolusid mainitud, mis muudab äriühingu raamatupidamise ja audiitori töö mitteusaldusväärseks.

(34)

Äriühing ei suutnud tõendada ka 3. kriteeriumi täitmist, sest ilmnes, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist on üle kandunud märkimisväärseid moonutusi. Äriühingul ei olnud esitada ühtegi tõendit maa kasutusõiguse, laenude, põhivara omandamise, kapitali sissemaksete ja kapitali suurendamise kohta.

(35)

Neljanda eksportiva tootja suhtes, mis koosnes asjaomaste äriühingute rühmast, ei saanud rakendada turumajanduslikku kohtlemist, kuna leiti, et rühm ei vasta 1.–3. kriteeriumile. Rühm ei suutnud näiteks tõendada seda, et nende otsused on tehtud vabalt ja ilma riigi sekkumiseta. Raamatupidamiskandeid ei olnud tehtud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, ka leiti raamatupidamisest mitu viga, mis muutis välisauditi mitteusaldusväärseks. Lisaks oli varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud moonutusi, eelkõige omandiõiguse ülemineku ja maa kasutusõiguse osas. Andmed, mis rühm pärast teatavakstegemist edastas, ei lisanud uut teavet või tõendeid, mis võinuksid muuta kõnealuseid järeldusi, seega loetakse järeldused esialgu kehtivaks.

(36)

Seetõttu järeldati, et ükski Hiina eksportiv tootja ei olnud tõendanud oma vastavust algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(37)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikli sätetega hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele individuaalse kohtlemise määramiseks.

(38)

Kõik eksportivad tootjad, kes ei vastanud turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele, olid taotlenud juhuks, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist.

(39)

Olemasoleva teabe põhjal leiti, et kolm Hiina eksportivat tootjat vastasid kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele. Neljanda eksportiva tootja kohta otsustati, et talle ei saa võimaldada individuaalset kohtlemist, kuna ei saa välistada võimalikku riigi sekkumist hinnapoliitikasse.

(40)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus selliste üleminekumajandusega riikide eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või tuletatud väärtuse põhjal.

(41)

Algatamisteates pakuti HRV puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks Türgit. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles selle kohta oma arvamust avaldama.

(42)

Märkuse esitas üks huvitatud isik, kes pakkus alternatiivseks võrdlusriigiks Taid. Ta väitis, et Türgis on ainult üks tootja, keda kaitstakse dumpinguvastaste meetmetega, et tal on peaaegu monopoolne seisund Türgi turul. Komisjon võttis ühendust teadaolevate äriühingutega Tais ja teistes kolmandates riikides, kus teati olevat võrdlustoote tootjaid. Nendelt tootjatelt ei saadud aga küsimustikule vastuseid.

(43)

Türgi tootja tegi uurimisel täielikult koostööd, vastas kõigile küsimustiku küsimustele ja nõustus kontrollkäiguga.

(44)

Komisjon uuris huvitatud isiku kaebust ja jõudis järeldusele, et Türgi vastab asjaomase võrdlusriigi kriteeriumidele. Tõepoolest, kuigi Türgis on ainult üks samasuguse toote tootja ja Türgis kehtivad dumpinguvastased meetmed Hiinast ja Venemaalt pärineva impordi suhtes, on import mitmest kolmandast riigist Türgis märkimisväärne ja hõlmab üle 50 % Türgi turust, millega on täidetud konkurentsi tingimused Türgi turul.

(45)

Eelnevat silmas pidades tehakse seega esialgne järeldus, et Türgi on vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a sobiv võrdlusriik.

(46)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati Hiina kohta normaalväärtus võrdlusriigi koostööd teinud tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

(47)

Samuti uuriti, kas vaatlusaluse toote iga tooteliigi müüki võrdlusriigis võib käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, selgitades välja, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(48)

Enamiku tooteliikide puhul leiti, et kodumaine hind ei ole asjakohane alus normaalväärtuse määramiseks, kuna tulutoova müügi osa oli vähem kui 10 % kogu müügimahust.

(49)

Selliste tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 tootja tootmiskulude alusel ning neile kuludele lisati mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks. Kasum määrati algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti b alusel Türgi tootja kodumaisel turul müüdud sama liiki toodete kasumlikkuse, müügi, üld- ja halduskulude põhjal.

(50)

Kuna vaatlusaluse toote tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 %, kuid siiski üle 10 % müügi kogumahust, määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub kummagi tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(51)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(52)

Üks eksportiv tootja eksportis osa tooteid ühenduse sidusimportija kaudu. Sel juhul arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, täpsemalt selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi, korrigeerides seda nõuetekohaselt, et võtta arvesse kõiki impordi ja edasimüügi käigus vahepeal kantud kulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlikku kasumimarginaali. Selleks kasutati importija enda müügi-, üld- ja halduskulusid, seevastu kasumimarginaal määrati sõltumatutelt koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmete põhjal.

(53)

Normaalväärtust ja ekspordihindasid võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(54)

Ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglase võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimisi tehes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kõikide uuritud äriühingute (koostööd tegevad eksportivad tootjad ja võrdlusriigi tootja) puhul võeti juhul, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käibemaksus, pangateenustasudes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes.

(55)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(56)

Esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata on järgmised.

(57)

Kõigi muude Hiina tootjate puhul määras komisjon esmalt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu Hiinast pärit impordi kogumahuga, mis saadi Eurostati impordistatistikast. Leiti, et koostöö tase on madal, 24 %.

(58)

Seetõttu peeti asjakohaseks määrata üleriigiline dumpingumarginaal järgmiste näitajate kaalutud keskmisena: i) sellise koostööd tegeva eksportija, kelle suhtes ei kohaldatud ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist, dumpingumarginaal; ii) sama eksportija tüüpiliste tooteliikide kõrgeim dumpingumarginaal, sest ei olnud tõendeid selle kohta, et koostööst hoidunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks madalam.

(59)

Selle põhjal kehtestati esialgu üleriigiliseks dumpingutasemeks 50,2 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata.

(60)

Arvestades ühenduse tootmisharu määratlust, mis on sätestatud algmääruse artikli 4 lõikes 1, määrati ühenduse toodangumaht järgmiste ühenduse tootjate toodangu põhjal:

Järelikult moodustas kahjude analüüsi tegemisel ühenduse tootmisharu 22 äriühingust koosnev tervik.

(61)

Valimisse võeti seitse äriühingut üheteistkümnest ühenduse tootjast, kes toetasid kaebust, pidades silmas nende müügimahtude tüüpilisust, eri tooteliike ja asukohta ühenduses.

(62)

Kahjuks üks esialgu valimisse võetud äriühing ei teinud koostööd ega vastanud talle saadetud küsimustikule. Äriühing jäeti valimist välja ja asendati kaebust toetanud äriühinguga, mis oli müügimahu tüüpilisuse poolest kolmandal kohal.

(63)

Seitsme koostööd tegeva ühenduse tootja toodang moodustas 51 % ühenduse tootmisharu kogutoodangust.

(64)

Arvestades asjaolu, et ühenduse tootmisharu iseloomustamisel kasutati valimit, hinnati kahju tootmise, tootmismahu, mahtude kasutamise, tööhõive, tootlikkuse, müügi, turuosa ja kasvu arengusuundade osas kogu ühenduse tootmisharu tasandil ning hindade, kasumlikkuse, rahavoogude, kapitali kaasamise võime, varude, investeeringute, investeeringute tasuvuse ja palkade arengusuundade osas valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasandil.

(65)

Ühenduse tarbimine määrati valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu müügimahtude, kaebust toetanud ühenduse tootjatelt saadud müügiandmete, muude ühenduse tootjate müügiandmete ja Eurostatilt saadud ühenduse turu impordimahtude andmete põhjal.

(66)

Vaatlusalusel perioodil kasvas ühenduse tarbimine 17 % 903 541 tonnilt 2004. aastal kuni 1 054 236 tonnini uurimisperioodil. Ühenduse tarbimise kasvu võib põhjendada ehitussektori nõudluse suurenemise ja terasesektori elavnemisega.

(67)

Vaatlusalusel perioodil kasvas vaatlusaluse toote impordimaht ühenduses märgatavalt – 2004. aasta tasemelt 3 940 tonni kuni 86 918 tonnini uurimisperioodil, seega oli kasv 2 106 %. Ajavahemikul 2005–2006 oli impordi kasv suurim – 271 %.

(68)

Hiina impordi turuosa, väljendatuna protsentides ühenduse tarbimisest, kasvas 0,4 %lt 8,2 %ni uurimisperioodil.

(69)

Vaatlusalusel perioodil alanes Hiinast pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind järsult 1 238 eurolt tonni kohta 2004. aastal kuni 683 euroni tonni kohta vaatlusalusel perioodil, seega üle 45 %.

(70)

Võrreldes valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu tehasehinda tarnetel sõltumatutele tarbijatele ühenduse turul ja eksportivate Hiina tootjate CIF-hinda ühenduse piiril nõuetekohase mahalaadimis- ja tollivormistuskulude korrigeerimisega on näha, et hinna allalöömise tase on keskmiselt 18 %.

(71)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule kõikide asjaomaste ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate analüüsi alates aastast 2004 kuni uurimisperioodini.

(72)

Ajavahemikul 2004 kuni uurimisperioodini kasvas ühenduse tootmisharu kogutoodang 3 % ja tootmisvõimsus 13 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste kahanes samal ajavahemikul 7 %. Kuid seejuures tuleb arvestada, et ühenduse tarbimine kasvas 17 %.

(73)

Ühenduse tootmisharu tööhõivetase püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena.

(74)

Ühenduse tootmisharu tööjõu tootlikkus mõõdetuna toodangus (tonnides) töötaja kohta aastas vaatlusalusel perioodil veidi kasvas – 2 %.

(75)

Ühenduse tootmisharu müügimaht müügil sõltumatutele tarbijatele ühenduse turul oli püsiv – 842 526 tonni 2004. aastal ja 846 561 tonni uurimisperioodil.

(76)

Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil pidevalt. Kogu ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 13 protsendipunkti võrra 2004. aasta 93 %lt uurimisperioodi 80 %ni.

(77)

Kuna ühenduse tarbimine kasvas ajavahemikul 2004. aastast kuni uurimisperioodini 17 % ja ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 13 protsendipunkti, samal ajal aga import Hiinast järsult kasvas, ei saanud ühenduse tootmisharu turul toimunud kasvust kasu.

(78)

Allpool esitatud arvud vastavad ainult valimisse kuulunud äriühingutele ja näitavad varude mahtusid iga perioodi lõpus.

(79)

Varud suurenesid vaatlusalusel perioodil 35 %, mis näitab seda, et ühenduse tootmisharul oli järjest raskem oma tooteid ühenduse turul müüa vaatamata tarbimise tunduvale kasvule ühenduses.

(80)

Valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu ühiku müügihind müügil sõltumatutele tarbijatele ühenduse turul kasvas uurimisperioodil võrreldes 2004. aastaga 1 %. Müügihinna tõusu 2005. aastal võib seletada peamise tooraine, valtstraadi nappusega.

(81)

Vaatlusperioodil suurenes traatide ja trossikeede tootmiseks tehtud aastainvesteering 73 %. Investeeringuid ei tehtud mitte ainult võimsuse suurendamiseks, vaid ka tootmisprotsessi parandamiseks ja tõhustamiseks, et kulusid kokku hoida. See õnnestus vaatamata tootlikkuse negatiivsele arengule.

(82)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis tootlikkuse negatiivset arengusuunda, vähenedes 18 protsendipunkti. 2005. aasta kõrgtase tuleneb ühe äriühingu investeeringust.

(83)

Komisjonile ei ole esitatud tõendeid kapitali kaasamise võime vähenemise või suurenemise kohta vaatlusalusel perioodil.

(84)

Vaatlusalusel perioodil langes tunduvalt valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kulutasuvus, väljendatud protsentides müügitulust – 2004. aasta tasemelt 6,2 % uurimisperioodi tasemele 2,1 %. Ühenduse tootmisharu kulutasuvus järgis alates 2005. aastast müügihindadega ühesugust arengusuunda. On selge, et uurimisperioodil saavutatud kasum ei ole piisav, et pikemas perspektiivis tagada ühenduse tootmisharu elujõulisust.

(85)

Vaatlusalusest tootest tulenev puhaskäive vähenes 2004. aasta tasemelt 37 miljonit eurot 18 miljoni euroni uurimisperioodil ehk 51 %.

(86)

Ühenduse tootmisharu tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil 5 %. See on loomulik kasv, mis on väiksem kui sama perioodi inflatsioonitase.

(87)

Võttes arvesse asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(88)

Miski ei viita sellele, et ühenduse tootmisharu on toibumas varasema dumpingu mõjust.

(89)

Enamik ühenduse tootmisharu kahjunäitajaid arenes vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Kuna ühenduse tarbimine kasvas 17 %, jäi ühenduse tootmisharu müügimaht püsivaks, mistõttu vähenes tootmisharu turuosa ligikaudu 13 protsendipunkti. Sel ajal kui Hiinast pärit impordi hinnad langesid 45 %, jäi valimisse kuulunud tootjatel samasuguse toote ühiku hind ühenduse turul enam-vähem ühesuguseks, vaatamata ühiku tootmiskulude 5 % kasvule energiale ja toormele tehtud kulutuste suurenemise tõttu. Selletõttu langes kulutasuvus 2004. aasta tasemelt 6,2 % uurimisperioodil tasemele 2,1 %, mis on sellisele tootmisharule ilmselgelt ebapiisav. Rahavoog ja investeeringutasuvus järgisid negatiivset suundumust, kahanedes vaatlusalusel perioodil vastavalt 51 ja 18 protsendipunkti.

(90)

Vaid üksikute näitajate osas oli arengusuund vaatlusalusel perioodil positiivne. Tootmine ja tootmisvõimsused suurenesid vastavalt 3 % ja 13 %. Investeeringud suurenesid 73 %. Kuid, nagu eelnevas selgitatud, tuleb seda vaadelda ühenduse tarbimise märkimisväärse tõusu (+17 %) taustal.

(91)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(92)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import Hiinast on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju niisuguses ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võivad samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(93)

Dumpinguhinnaga impordi mahu järsk suurenemine 2 106 % ajavahemikul 2004. aastast kuni uurimisperioodini ja sellise impordi turuosa suurenemine ühenduse turul samal ajavahemikul 0,4 %lt 8,2 %ni ning hindade allalöömine uurimisperioodil 18 % võrra langesid kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega, mida eespool selgitati. Kuni 2005. aastani ei olnud Hiinast pärit import märkimisväärne ja impordihinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad või ligikaudu sama suured. 2005. aastal vähenesid Hiinast pärit impordi hinnad oluliselt, mis takistas ühenduse tootmisharul oma hindade tõstmist, kuigi tõusis peamise toorme, valtstraadi hind, mis moodustab 75 % tootmiskuludest. Selletõttu halvenes ühenduse tootmisharu rahaline olukord järsult 2006. aastal ja uurimisperioodil. Veelgi enam, ühenduse tootmisharu kaotas dumpinguhinnaga impordi tõttu olulise osa oma turuosast.

(94)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul oluliselt alla, kasvades samas järsult mahult, etendas otsustavat osa ühenduse tootmisharu kantud kahjus, mis kajastub selle raskes finantsolukorras ja enamiku kahjunäitajate halvenemises uurimisperioodil.

(95)

Eurostati andmete järgi kasvas käesoleva uurimisega mittehõlmatud kolmandatest riikidest pärit PSCde import ühendusse 112 % 2004. aasta tasemelt 57 075 tonni uurimisperioodi tasemele 120 757 tonni. Kõnealuse impordi turuosa kasvas 6 %lt 2004. aastal 11 %ni uurimisperioodil.

(96)

Kõnealuse impordi keskmine hind oli aga palju kõrgem Hiina eksportivate tootjate hinnast ja isegi ühenduse tootjate hinnast. Järelikult ei saa neid pidada ühenduse tootmisharule kahju tekitajaks. Märgime, et kõnealustest riikidest kahel, kelle turuosa ühenduse turul oli 2,5 %, jäid hinnad uurimisperioodil alla vaatlusaluse toote Hiinast pärineva impordi hindadest. Kuid arvestades sellise impordi suhteliselt väikest osakaalu ei saa seda pidada piisavaks, et kaotada põhjuslikku seost Hiinast pärit impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(97)

Nagu eespool esitatud tabelist näha kasvas vaatlusalusel perioodil valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu ekspordimüük 16 %. Kõnealune eksport moodustas 14 % valimisse kuuluva tootmisharu kogumüügist uurimisperioodil.

(98)

Ühenduse tootjate ekspordi ühiku müügihind vähenes 8 % 715 eurolt aastal 2004 kuni 660 euroni uurimisperioodil. Kuigi kokkuvõtlikud andmed näitavad, et vaatlusaluse perioodi alguses toimus eksport tootmishinnast madalama hinnaga, on äriühingute ja aja lõikes andmed erinevad. Lisaks sellele tuli Hiina äriühingutega konkureerimise tõttu turgudel hindasid kohandada vastavalt Hiina äriühingute hindadele.

(99)

Seega ei saa järeldada, et see tegur oleks oluliselt mõjutanud ühenduse tootmisharu rahandusliku olukorra halvenemist viimasel ajal ja tekitanud ühenduse tootmisharule sellega olulist kahju.

(100)

Uurimine näitab, et ühenduse tootmisharu ühiku tootmiskulud suurenesid uurimisperioodil võrreldes 2004. aastaga 5 %. Kasv on tingitud peamise toorme, valtstraadi kallinemisest ja energiakuludest.

(101)

Tavalistes majandustingimustes ja kui ei oleks olnud dumpinguhinnaga toodete põhjustatud tugevat hinnasurvet, ei oleks ühenduse tootmisharul olnud raskusi 2004. aastast kuni uurimisperioodini toimunud kulude kasvuga toimetulekuks. Seega tehakse esialgu järeldus, et tootmiskulude kasv ei kaota põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(102)

Muude ühenduse tootjate, kes ei kuulunud ei kaebuse esitajate ega ka kaebuse toetajate hulka, toodangumaht, mis moodustas 8 % kogu Euroopa Liidu toodangust, vähenes 6 % 2004. aasta hinnanguliselt tasemelt 85 500 miljonit tonni kuni uurimisperioodi hinnangulise tasemeni 80 356 miljonit tonni. Nende turuosa ühenduse turul vähenes samal ajavahemikul 9,5 %lt 7,6 %ni ja ei ole tõendeid selle kohta, et nende hinnad oleksid olnud madalamad kui valimisse kuulunud ühenduse tootjatel. Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et nende müük ühenduse turul ei põhjustanud ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

(103)

Uurimine näitas, et muud teadaolevad tegurid, nagu import kolmandatest riikidest, ühenduse tootmisharu eksport, konkureerimine muude tootjatega ja tootmiskulude kasv, ei olnud ühenduse tootmisharule tekitatud kahju mõjuvad põhjused.

(104)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi olulise kasvu, vastava turuosa suurenemise ja tuvastatud hindade allalöömise ajaline kokkulangevus ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import tekitas ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(105)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Arvesse võeti võimalike meetmete mõju kõigile käesoleva menetlusega seotud isikutele ja meetmete võtmata jätmise tagajärgi.

(106)

Ühenduse tootmisharule on vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import Hiinast tekitanud kahju. Märgitakse, et ühenduse tootmisharu majandusnäitajatest enamiku areng kulges vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Kui arvestada kahju iseloomu (turuosa ja kulutasuvuse kahanemine), on ühenduse tootmisharu seisukorra edasine ja oluline halvenemine vältimatu, kui meetmeid ei võeta.

(107)

Eeldatavalt aitab meetmete kehtestamine välistada täiendavaid moonutusi ja taastada turul ausa konkurentsi. See võimaldaks ühenduse tootmisharul suurendada müügihindasid tasemele, mis tagaks mõistliku kasumimarginaali.

(108)

Kui meetmeid ei võeta, jätkub hindade langus ja ühenduse tootjate kasum väheneks veelgi. See ei oleks jätkusuutlik ei keskmises ega pikemas perspektiivis. Arvestades seda, et kasum on väike ja tootmisesse on tehtud investeeringuid, võib eeldada, et mõni ühenduse tootja ei suuda tehtud investeeringuid katta, kui ei võeta meetmeid.

(109)

Lisaks sellele tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharu koosneb väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest, mis paiknevad üle kogu ühenduse ja dumpinguvastaste meetmete võtmine aitab säilitada tööhõivet asjaomastes kohtades.

(110)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks ühenduse tootmisharu huvides.

(111)

Ei ole andmeid, et meetmed oleksid nelja kaebust mitte esitanud ega ka mitte toetanud äriühingu huvide vastu.

(112)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele importijatele ja hulgimüüjatele. Neli importijat tegid uurimise käigus koostööd ja vastasid küsimustikele. Nende osa Hiinast pärit impordist ühendusse oli 38 % ja 3,2 % moodustas nende osa ühenduse tarbimisest uurimisperioodil. Kahe importija valdustesse – Hispaanias ja Ühendkuningriigis – korraldati kontrollkäik. Kõnealuse kahe äriühingu osa vaatlusaluse toote impordis oli 20–38 % HRVst pärinevast koguimpordist ühendusse.

(113)

Kõnealuse kahe importija käibest moodustas vaatlusalune toode 100 %. Ühe importija vaatlusaluse toote import pärines 100 % HRVst ja teise importija koguimpordist oli 90 % pärit Hiinast. Vaatlusaluse toote ostmise, hulgimüügi ja edasimüügiga tegeleb otseselt 8–11 töötajat.

(114)

Dumpinguvastaste meetmete rakendamisel ei saa välistada, et asjaomasest riigist pärit import võib väheneda, mis mõjutab importijate majandusolukorda. Vaatlusaluse toote impordihindade võimaliku tõusu mõju importijatele peaks siiski seisnema vaid konkurentsi taastamises ühenduse turul ja see ei peaks takistama importijaid vaatlusalust toodet müümast. Lisaks peaks vaatlusaluse toote kulude väike osatähtsus kasutaja kogukuludes hõlbustama importijatel võimalikku hinnatõusu oma tarbijatele üle kanda. Selle põhjal järeldati esialgu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei avalda tõenäoliselt ühenduse importijate olukorrale olulist negatiivset mõju.

(115)

Küsimustikud saadeti kõikidele osapooltele, kes olid kaebuses kasutajatena nimetatud. Seitse kasutajat, kelle osa Hiinast pärinevast koguimpordist ühendusse oli 13 %, tegid uurimisega koostööd ja andsid küsimustikule vastused. Neist kahe kasutaja valdustesse, mis olid Hispaanias ja Ühendkuningriigis, tehti kontrollkäik. Nende kahe äriühingu osa Hiinast pärinevast PSCde impordist oli uurimisperioodil alla 5 %. Põhiline osa nende vaatlusaluse toote hangetest pärineb ühenduse tootmisharust ja Lõuna-Aafrikast.

(116)

Tuletatakse meelde, et vaatlusalust toodet kasutatakse ehituses betooni sarrustamiseks, riputuselementides ja rippsildades. Käesolevas menetluses on kasutajateks vahendavad äriühingud, kes toodavad ja tarnivad elemente eespool nimetatud eesmärkidel. Seetõttu kui dumpinguvastane tollimaks ei olekski väike, võiksid kasutajad suunata dumpinguvastastest meetmetest tuleneva hinnatõusu lõppkasutajale, arvestades seda, et selliste meetmete mõju lõppkasutajale on väike.

(117)

Sellepärast järeldatakse esialgu, et dumpinguvastaste meetmete rakendamisest põhjustatud kulud ei ole kasutajatele märkimisväärsed.

(118)

Ülalmärgitut arvesse võttes on jõutud esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused mitte kehtestada Hiinast pärinevate traatide ja trossikeede impordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse.

(119)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvi kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks enam rohkem kahju ühenduse tootmisharule.

(120)

Kõnealuste tollimaksude taseme määramisel on võetud arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(121)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid ühenduse tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Arvutustes kasutati maksueelse kasumi marginaali 8,5 % käibest, mis on määratud 2004. ja 2005. aasta kaalutud keskmise kasumitaseme põhjal, enne kui algas märkimisväärne import Hiinast, ja mis on saavutatud hindadega, mis olid kõrgemad või sama kõrged kui ühenduse tootmisharu hinnad. Lähtuvalt sellest arvutati ühenduse tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustav hind saadi eespool nimetatud 8,5protsendise kasumimarginaali lisamisel tootmiskuludele.

(122)

Seejärel määrati vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutustega määratud kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdud toodete mittekahjustavat müügihinda. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsentides kogu CIF-impordihinnast.

(123)

Selleks, et arvutada üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase kõigile ülejäänud Hiina eksportivatele tootjatele, tuleb meenutada, et koostöötase oli madal. Seepärast arvutati kahjumarginaal kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel, mis määrati koostööd tegevale äriühingule, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist.

(124)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- ja kahjumarginaalist madalamale määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile. Sellisel juhul tuleks vastavalt kõik tollimaksumäärad kehtestada määratud kahjumimarginaali tasemel.

(125)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimisega kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei kohaldata selle suhtes nimetatud määrasid, vaid kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(126)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(127)

Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

(128)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõplike järelduste kehtestamisel üle vaadata,

15.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/22

(1)

16. veebruaril 2008. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina” või „asjaomane riik”) pärit küünalde jms toodete ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitasid 3. jaanuaril 2008 teatavate küünalde jms tootjad, kes esindavad olulist osa, kõnealusel juhul üle 60 %, teatavate küünalde jms ühenduse kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks uurimise algatamiseks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teistele teadaolevatele huvitatud isikutele ja Hiina esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitajad, muud ühenduse tootjad, Hiina eksportivad tootjad, importijad, sh suured jaeühendused ja toorainete tarnijad, tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Algatamisteates märkis komisjon, et dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks võib uurimise käigus kasutada väljavõttelist uuringut vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, paluti kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel, ühenduse importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007.

(6)

Nagu märgitud allpool põhjendustes 33–40, esitasid nelikümmend üks Hiina eksportivat tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja kaheksa Hiina äriühingut või seotud äriühingute rühma, kelle ekspordimaht ühendusse on suurim. Valimi moodustamise asjus peeti nõu kõigi asjaomaste eksportivate tootjate, nende ühenduste ja Hiina ametiasutustega, kes kiitsid selle heaks.

(7)

Selleks et võimaldada Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja ametiasutustele taotluse vormid.

(8)

Komisjon avaldas Hiina asjaomastele eksportivatele tootjatele, ametiasutustele ja kaebuse esitajatele ametlikult turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldused. Neile anti ka võimalus teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ning nõuda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(9)

Üks eksportiv tootja, kes jäeti valimist välja, sest ta ei vastanud algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, nõudis vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 individuaalset dumpingumarginaali. Siiski leiti, et individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Seepärast tehti esialgne järeldus, et eksportiva tootja individuaalse kontrollimise taotlust ei saa vastu võtta.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõigile algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatanud äriühingutele, st kolmekümne ühele ühenduse tootjale, kolmekümne kahele importijale ja kahele toormaterjali tarnijale.

(11)

Vastused laekusid kaebuse esitanud ühenduse tootjatelt, kuuelt sõltumatult importijalt ja kahelt tarnijalt.

(12)

Käesoleva uurimise alla kuuluva riigi puhul sai komisjon väljavõttelise uuringu küsimustiku vastused neljakümne ühelt Hiina eksportivalt tootjalt.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ühenduse huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on teatavad küünlad jms tooted, v.a kalmuküünlad ja muud õueküünlad (edaspidi „küünlad”), mis on pärit Hiinast ja mida eksporditakse ühendusse. Küünalde valmistusviis on suhteliselt lihtne: toormaterjal (peamiselt parafiin, vaha ja steariin) kuumutatakse ja valatakse siis vormidesse või anumatesse, kus jahtumise käigus moodustuvad küünlad. Küünlad annavad soojust ja valgust, kuid neid kasutatakse peamiselt sisekujunduses, nt erinevates küünlahoidjates ja küünlajalgades või muude sisekujunduskaupade osana.

(16)

Küünlaid deklareeritakse tavaliselt CN-koodide ex 3406 00 11, ex 3406 00 19 ja ex 3406 00 90 all.

(17)

Vaatlusalune toode ei hõlma kalmuküünlad ega muid õueküünlaid. Viimati nimetatuid võib kirjeldada kui tooteid, mille kütus sisaldab üle 500 ppm tolueeni ja/või üle 100 ppm benseeni ja/või mille tahi diameeter on vähemalt 5 millimeetrit ja/või mis on individuaalselt pakitud vähemalt 5 cm kõrgusesse plastanumasse. Leiti, et nende kriteeriumide alusel saab selgelt eristada küünlaid, mida käesolev uurimine hõlmab ja mis jäävad sellest välja.

(18)

Uurimine näitas, et ühenduse turul müüakse väga erinevaid küünlaid, nt peenikesi vahaküünlaid ja teeküünlaid, samuti hulganisti hooajaliselt kasutatavaid ja eripäraseid küünlaid, mis on toodetud Hiinas. Need eri liiki küünlad erinevad suuruse, kuju ja värvi poolest ning võivad olla lõhnastatud või lõhnastamata, kuid neil kõigil on samad keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve ja nad on suures osas omavahel asendatavad. Seetõttu leitakse, et kõik käesoleva uurimisega hõlmatud küünlad kuuluvad samasse tooterühma.

(19)

Teatavad huvitatud isikud esitasid vaatlusaluse toote määratlust puudutavaid märkusi ja vastuväiteid. Nad väitsid, et kalmuküünlad ja õueküünlad arvati toodete nimistust välja alusetult, sest ühenduse tootmisharu on selles sektoris domineerival positsioonil ja eespool põhjenduses 17 esitatud tehnilised nõuded ei ole üheselt tõlgendatavad, kuivõrd kalmuküünalde ja muude õueküünalde parameetrid ei ületa alati nimetatud parameetreid. Lisaks märkisid need isikud, et küünalde eristamist kalmuküünaldest ja muudest õueküünaldest ei toeta ükski tööstusstandard ega -norm ning et see on vastuolus eeldusega, et teeküünlad ja muud küünlad on vaatlusaluse toote määratlusega hõlmatud.

(20)

Teised isikud väitsid, et Hiina toodete valmistusviis ja tootevalik, samuti ühendusse eksporditud küünlaliigid on väga eripärased. Sellega seoses selgitati, et paljudel juhtudel eksportisid Hiina eksportijad vaatlusalust toodet koos lisanditega nagu klaasanumad ja/või küünlajalad ning et ekspordi väärtus hõlmas kõiki tooteid, mitte ainult küünlaid. Kõik need küünlaliigid tuleks käesolevast uurimisest välja jätta.

(21)

Samuti väideti, et suure osa Hiina eksportivate tootjate toodangust moodustavad käsitsi valmistatud või eriküünlad, mida on viimistletud nt trüki-, kraapimis- või lakkimistehnikas. Neid töömahukaid tooteid nimetatakse ilu- või eriküünaldeks ja neid ei valmistata ühenduses. Seetõttu teatasid need isikud, et eriküünlad tuleks samuti uurimisest välja jätta.

(22)

Siiski tuleb märkida, et eespool esitatud väited ei olnud täpsed ega sisaldanud mingeid tõendeid selle kohta, et vaatlusalune toode oleks olnud algatamisteates valesti määratletud. Tegelikult leiti, nagu eespool märgitud, et kõigil vaatlusaluse toote liikidel on samad keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve ja et nad on suures osas omavahel asendatavad. Kalmuküünalde ja õueküünalde kohta tuleb märkida, et neid tooteid saab eristada teisest küünlaliikidest eespool põhjenduses 17 esitatud tehniliste ja keemiliste näitajate põhjal. Tõsiasi, et ühenduse tootjad on selles konkreetses sektoris domineerival positsioonil, ja väide, et ühenduse tootjad ei valmista vaatlusaluse toote teatavaid liike, ei puutu asjasse ega mõjuta vaatlusaluse toote määratlust.

(23)

Samuti tuleb rõhutada, et tootmisprotsessid, ühenduse turul toodetavate ja müüdavate toodete valik ning normide olemasolu või puudumine ei ole iseenesest mõjuvad põhjused, et nõuda vaatlusaluse toote määratluse läbivaatamist.

(24)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et nn teeküünlaid tuleb eristada teistest küünaldest, sest teeküünaldel on erilised füüsilised omadused nagu kindel suurus ja asjaolu, et vaha on anumas, mis takistab selle väljavoolamist või tilkumist. Pealegi kasutatakse tavaliselt küünlaid valgustuseks, kuid teeküünalde otstarve on anda soojust.

(25)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu valmistatud ja ühenduse turul müüdud küünlad ei ole vaatlusaluse tootega päris sarnased. Nad märkisid eeskätt seda, et vaatlusaluseid tooteid müüdi enamasti komplektidena, mis sisaldasid ka muid sisustuskaupu nagu küünlahoidjaid, küünlajalgu ja muid keraamilisi või klaastooteid, kusjuures küünla väärtust ei olnud võimalik komplektist eristada. Samuti toodi esile, et kui ühenduse tootjad müüvad üksnes standardküünlaid, siis Hiina eksportivad tootjad müüvad suurtes kogustes eriküünlaid, mida ei saa võrrelda standardtoodetega.

(26)

Mis puudutab teatavate küünlaliikide kasutusotstarbel põhinevat väidet, siis osutati ühel ärakuulamisel, kus osales Hiina küünlatootjate ühendus, et Hiinas on sisetarbimine viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja et nii siseturul kui ka ühenduses müüdavaid küünlaid kasutatakse põhiliselt samal otstarbel, st sisekujunduses. Mis puudutab väidetavat erinevust küünlade ja teeküünalde vahel, s.t esimesed annavad valgust ja teised soojust, siis leiti, et need tooted on omavahel asendatavad ja et mõlemad tooteliigid võivad anda valgust ja soojust, kuid et neid kasutatakse peamiselt sisekujunduses, nagu osutatud eespool põhjenduses 15.

(27)

Samuti tuletati meelde, et nagu mainitud eespool põhjenduses 18, on olemas eri liiki küünlaid, mis erinevad peamiselt suuruse, kuju ja värvi poolest, kuid kõigil neil eri küünaldel on samad keemilised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusotstarve, mistõttu need tooted on suures osas omavahel asendatavad. Seetõttu leitakse, et kõik käesoleva uurimisega hõlmatud küünlaliigid kuuluvad samasse tooterühma.

(28)

„Samasuguse toote” kindlaksmääramisel lähtutakse toote tehnilistest ja keemilistest omadustest, samuti tema lõppkasutusest või kasutusviisidest, mitte aga sellistest näitajatest nagu kuju, lõhn, värv ega muud omadused, millele huvitatud isik viitas. Erinevus suuruses ei mõjuta vaatlusaluse toote ega samasuguse toote määratlust, kuna samasse tooterühma kuuluvaid tooteid ei saa omavahel selgelt eristada selliste omaduste alusel nagu tehnilised ja keemilised põhiomadused, lõppkasutus ja kasutajate taju.

(29)

Arvestades huvitatud isikute esitatud väiteid ja tõendeid ning muud teavet, mis on uurimise praeguses etapis kättesaadav, ollakse seisukohal, et vaatlusaluse toote ja nende küünalde vahel, mis toodeti ja müüdi eksportijate/tootjate poolt siseturul ning ühenduse tootjate poolt ühenduses (mida kasutatakse ühtlasi võrdlusriigina Hiina jaoks normaalväärtuse kindlakstegemisel), ei esine mingit erinevust. Neil küünaldel on sisuliselt samad tehnilised ja keemilised põhiomadused ning sama otstarve. Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõiki küünlaliike tuleb käsitleda samasugustena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Uurimise praeguses etapis ei ole komisjon saanud piisavaid tõendeid selle kohta, nagu oleksid teeküünalde füüsilised omadused ja/või lõppkasutus teistest küünaldest sedavõrd erinevad, et tuleks järeldada, et teeküünlad kuuluvad teistest küünaldest erinevasse tooterühma. Uurimise käigus kontrollitakse ka edaspidi kõiki põhjendatud väiteid, mis esitatakse samasuguse toote küsimuses.

(31)

Arvestades kaebust toetavate ühenduse tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane väljavõtteline uuring. Väljavõttelise uuringu küsimustiku vastuste analüüsi põhjal moodustati viiest tootjast koosnev valim, mis põhines algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud suurima toodangumahu kriteeriumil.

(32)

Arvestades kaebuse esindaja poolt teatatud ühenduse tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane importijate väljavõtteline uuring. Väljavõttelise uuringu küsimustiku vastuste analüüsist selgus aga, et importijate väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(33)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane väljavõtteline uuring dumpingu kindlaksmääramiseks.

(34)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti Hiina eksportivatel tootjatel endast teatada 15 päeva jooksul uurimise algatamisest ning esitada põhiandmed oma ekspordi, omamaise müügi ja küünalde tootmisega seotud täpse tegevuse kohta ning vaatlusaluse toote tootmise ja/või müügiga tegelevate seotud äriühingute nimed ja tegevusalad.

(35)

Representatiivse valimi koostamise asjus peeti nõu ka Hiina ametiasutuste ning tootjate ühendusega.

(36)

Nelikümmend üks eksportivat tootjat, k.a seotud äriühingute rühmad Hiinas, teatasid endast ja esitasid nõutava teabe algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul. Kõik nad teatasid küünalde ekspordist ühendusse uurimisperioodi jooksul ja avaldasid soovi olla valimisse kaasatud, v.a üks tootja, kelle ekspordimaht oli tähtsusetu. Seetõttu loetakse, et käesoleva uurimise raames teevad koostööd nelikümmend eksportivat tootjat (edaspidi „koostööd tegevad eksportijad”).

(37)

Eksportivad tootjad, kes ei andnud endast teada eespool nimetatud tähtaja jooksul või ei andnud ettenähtud aja jooksul nõutud teavet, loeti uurimise raames koostööst keeldunuks. Võrreldes Eurostati impordiandmeid ning põhjenduses 36 nimetatud äriühingute poolt uurimisperioodi osas esitatud andmeid vaatlusaluse toote ühendusse eksporditud mahtude kohta, võib eksportivate Hiina tootjate koostöötaset lugeda väga madalaks, nagu on osutatud ka allpool põhjenduses 87.

(38)

Valim moodustati algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ühendusse suunatud suurima tüüpilise küünalde ekspordi mahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja kaheksa äriühingut või seotud äriühingute rühma, kelle ekspordimaht ühendusse on suurim. Väljavõttelise uuringu andmete kohaselt esindasid valitud äriühingud uurimisperioodil rohkem kui 73 % eespool põhjenduses 36 nimetatud koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud vaatlusaluse toote koguekspordist ühendusse. Seepärast leiti, et moodustatud valim võimaldab uurimisel piirduda mõistliku arvu eksportivate tootjatega, keda on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, tagades samal ajal representatiivsuse kõrge taseme. Valimi moodustamise asjus peeti nõu kõigi asjaomaste eksportivate tootjatega, samuti nende ühenduste ja Hiina ametiasutustega, kes kiitsid selle heaks.

(39)

Kaks valimist väljajäetud koostööd tegevat eksportijat nõudsid, et nad kaasataks valimisse, väites, et valimi moodustamisel tuleb arvestada ka selliseid kriteeriume nagu i) eksportivate tootjate tootevalik, ii) kliendikategooriad ühenduses, iii) geograafiline esindatus, iv) välisinvesteeringud ja v) sõltuvus ühendusse suunatud ekspordist.

(40)

Selles suhtes tuleb märkida, et algmääruse artikli 17 lõikes 1, mis käsitleb valimi moodustamist, ei mainita ühtegi neist kriteeriumidest. Seetõttu lükati nende taotlused tagasi.

(41)

Üks eksportiv tootja, kes jäeti valimist välja, kuna ta ei vastanud algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, nõudis vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 individuaalset dumpingumarginaali.

(42)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 38, piirduti valimi moodustamisel mõistliku arvu äriühingutega, keda on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Äriühingud, keda uuriti võimaliku dumpingu kindlakstegemiseks, on loetletud eespool põhjenduses 13. Arvestades kontrollkäike, mis tehti suure osa valimisse kuuluvate äriühingute valdustesse, et kontrollida nende turumajandusliku kohtlemise taotluste põhjendatust ja küsimustike vastuseid, jõuti järeldusele, et individuaalne uurimine oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(43)

Seepärast tehti esialgne järeldus, et eksportiva tootja individuaalse kontrollimise taotlust ei saa vastu võtta.

(44)

Kohapealse kontrollimise käigus ei esitanud üks koostööd tegev eksportija, kes kuulus valimisse kaasatud äriühingute rühma, tõendavaid dokumente oma tegevuse selliste aspektide kohta nagu omamaine müük, eksportmüük, varude liikumine, välisvaluuta laekumised, pangadeposiidid ja põhivara, mida peeti vajalikuks turumajandusliku kohtlemise taotluste kontrollimiseks. Lisaks ei esitanud ta i) käibemaksudeklaratsioone, ii) erilisi käibemaksu sisaldavaid arveid, mida ametiasutused nõuavad ekspordimaksusoodustuse puhul, ega iii) ametiasutuste kinnitatud tulumaksudeklaratsioone. Kohapeal esitatud dokumendid olid ametlikult kinnitamata ning sisaldasid eksitavaid ja ebatäpseid andmeid. Pealegi tuvastati küsimustiku vastustele lisatud raamatupidamisdokumentides ja kohapeal esitatud dokumentides lahknevusi. Sellepärast ei õnnestunud turumajandusliku kohtlemise taotlustes sisalduvate andmete tõepärasust ja täpsust kohapeal kontrollida.

(45)

Selle olukorra tõttu teatati eksportijale, et algmääruse artikli 18 kohaselt tuginetakse tema puhul otsuste ja järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, ning talle anti võimalus esitada oma märkused.

(46)

Eksportija teatas vastuseks, et ta ei säilitanud raamatupidamisdokumente, mis ei ole nõutud Hiina raamatupidamisseaduses. Ta ei esitanud oma väite toetuseks ühtki dokumenti ega selgitanud ka seda, miks ta ei säilitanud ega esitanud Hiina ametiasutuste kinnitatud ametlikke dokumente. Lõpuks võttis see eksportija omaks lahknevused, mis tuvastati tema vastuses ja kohapeal esitatud dokumentides.

(47)

Nende asjaolude tõttu ei võetud selle seotud äriühingute rühma esitatud andmeid arvesse ning seega kasutati kättesaadavaid fakte algmääruse artikli 18 tähenduses.

(48)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes läbiviidavas dumpinguvastases uurimises normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(49)

Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:

(50)

Kõik valimisse kuuluvad äriühingud taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis taotlustes esitatud andmeid ning muud vajalikuks peetavat teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(51)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 44–47, tuli ühe turumajanduslikku kohtlemist taotleva eksportija suhtes kohaldada algmääruse artiklit 18, kuna kohapealse kontrollimise käigus ei esitanud ta nõutud teavet või esitas eksitavaid andmeid.

(52)

Lisaks tehti kontrollimisel kindlaks, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele turumajandusliku kohtlemise saamiseks ei vastanud veel viis koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat.

(53)

Kaks eksportivat tootjat ei täitnud teist tingimust, kuna nad ei suutnud tõendada, et nende raamatupidamisdokumente on kooskõlas IASiga sõltumatult auditeeritud. Täpsemalt selgus, et ühe eksportiva tootja raamatupidamiskirjed, mis käsitlesid seotud osapooltele antud laene, ei olnud kooskõlas IAS 24 ja IAS 32-ga. Teise eksportiva tootja raamatupidamiskirjed sisaldasid hulganisti ebatäpsusi ja puudusi ega olnud põhivarade osas kooskõlas IAS 1 ja IAS 38-ga.

(54)

Üks koostööd tegev eksportija ei vastanud esimesele, teisele ega kolmandale tingimusele. Esiteks ei suutnud ta tõendada, et tegi oma otsused lähtuvalt turutingimustest ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta, sest tema ostu- ja müügitegevuses esines piiranguid (esimene tingimus). Teiseks ei suutnud ta tõendada, et tema raamatupidamisdokumente oli auditeeritud kooskõlas IASiga, sest tema põhivarasid käsitlevad kirjed ei olnud kooskõlas IAS 1 ja IAS 38-ga (teine tingimus). Mitteturumajanduslikust süsteemist pärit moonutusi esines maakasutusõiguse ebaõige hindamise näol (kolmas tingimus).

(55)

Veel üks koostööd tegev eksportija ei suutnud tõendada esimese tingimuse täitmist, st tema otsused ei olnud tehtud lähtuvalt turutingimustest ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta, kuna tema ostu- ja müügitegevuses esines piiranguid.

(56)

Üks koostööd tegev eksportija ei suutnud tõendada esimese ja kolmanda tingimuse täitmist. Selgus, et tema investeerimisotsused ei olnud vastu võetud ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta. Kohalikud ametiasutused mõjutasid tema äriotsuseid ja toetasid tehnoloogiakeskuse ehitust rahaliselt (esimene tingimus). Mitteturumajanduslikust süsteemist pärit moonutusi esines maakasutusõiguse ebaõige hindamise näol (kolmas tingimus).

(57)

Kaks koostööd tegevat eksportijat tõendasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimuste täitmist ja neile saab võimaldada turumajanduslikku kohtlemist. Arvestades aga märkusi, mis laekusid turumajanduslikku kohtlemist puudutavate järelduste avaldamise järel, uuritakse nende äriühingute suhtes turumajandusliku kohtlemise võimaldamist edasi.

(58)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse vajaduse korral selle artikli reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele, ning neile saab seega võimaldada individuaalset kohtlemist.

(59)

Koostööd tegevad tootjad, kes ei täitnud turumajandusliku kohtlemise tingimusi, taotlesid juhuks, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist.

(60)

Olemasoleva teabe põhjal leiti esialgu, et kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele vastavad viis Hiina eksportivat tootjat:

(61)

Selleks et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, uuris komisjon kõigepealt iga äriühingu puhul, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kas vaatlusaluse toote müügimaht siseturul sõltumatutele tarbijatele oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % samasuguse toote ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil.

(62)

Ühe koostööd tegeva eksportija puhul leiti, et tema müük siseturul oli tüüpiline. Teise eksportiva tootja puhul, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, tehti kindlaks, et ta ei olnud siseturule müünud.

(63)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need üldiselt tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate poolt siseturul müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(64)

Konkreetse tooteliigi müüki siseturul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(65)

Seejärel uuris komisjon, kas asjaomase äriühingu müüki siseturul võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(66)

Selliste tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilistes kogustes (vt põhjendus 64) või mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt. Selleks liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mille asjaomane äriühing sai samasuguse toote müügilt siseturul, uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule.

(67)

Ühe koostööd tegeva eksportija puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada omamaist müüki. Sellepärast arvutati selle äriühingu puhul normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt nii, et vaatlusaluse toote toomiskuludele liideti põhjendatud summa müügi-, üld- ja halduskuludeks ning kasumiks.

(68)

Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei määratud kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a alusel, kuna turumajanduslikku kohtlemist võimaldati ainult ühele eksportijale, kes tegi uurimise raames koostööd ja kelle müük siseturul oli tüüpiline. Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei saanud kindlaks määrata ka artikli 2 lõike 6 punkti b alusel, kuna kõnealune koostööd tegev eksportija ei müünud sama üldkategooria tooteid tüüpilistes kogustes. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuli seetõttu kindlaks määrata muudel põhjendatud alustel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c.

(69)

Käesoleval juhul leiti, et kõnealuse koostööd tegeva eksportija puhul, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, on sobiv arvutada normaalväärtus uurimisperioodil kantud müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmise ning ühenduse tootmisharu andmetest tuletatud põhjendatud 6,5 % kasumi põhjal. Nimetatud põhjendatud kasum ei ületanud kasumit, mille oli teeninud teine koostööd tegev eksportiv tooja, kellele oli samuti võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, samasuguse toote omamaiselt müügilt uurimisperioodil.

(70)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus nende üleminekumajandusega riikide eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või tuletatud väärtuse põhjal.

(71)

Algatamisteates pakuti Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks Brasiiliat. Komisjon võttis ühendust Brasiilia teadaolevate küünlatootjatega ning saatis neile küsimustikud, et koguda normaalväärtuse määramiseks vajalikke andmeid. Brasiilia tootjad ei soovinud aga koostööd teha.

(72)

Sellepärast jätkas komisjon võrdlusriigi otsimist koostöö eesmärgil. Kaaluti koostööd selliste turumajanduslike riikide tootjatega nagu Argentiina, Kanada, Tšiili, India, Indoneesia, Iisrael, Malaisia, Uus-Meremaa, Taiwan ja Tai. Nende riikide tootjatega ei õnnestunud aga koostööd teha.

(73)

Kuna koostöö turumajanduslike kolmandate riikide tootjatega ei sujunud, kaalus komisjoni muid õigustatud võimalusi, et määrata normaalväärtus Hiina puhul. Komisjon uuris, kas algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt saab normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada kolmandate riikide eksportijate poolt ühenduse turul küünalde eest küsitavat hinda. Siiski selgus, et CN-koodide kirjeldused, mille alusel küünlaid kolmandatest riikidest imporditakse, ei ole piisavalt konkreetsed ega võimalda seega neid tooteid korrektselt ja selgelt võrrelda küünlaliikidega, mida eksportisid Hiina koostööd tegevad eksportijad. Seetõttu leiti, et need andmed on ebausaldusväärsed ja ebatüüpilised ega sobi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina puhul.

(74)

Eelöeldut arvestades tehti esialgne järeldus, et Hiina puhul on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks mõistlik aluseks võtta samasuguse toote eest ühenduses tegelikult makstud või makstavad hinnad, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a.

(75)

Ühenduse tootmisharu mõiste alla kuuluvate ühenduse tootjate omamaine müük leiti olevat tüüpiline võrreldes ühendusse suunatud küünalde ekspordiga, mis pärines valimisse kaasatud ja koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(76)

Seejärel kohandati ühenduse tootjate müügihindu, et hõlmata algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a ettenähtud põhjendatud kasumimarginaal. Kasutati 6,5 %-list põhjendatud kasumimarginaali. See marginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise kasumi alusel, mille olid teeninud valimisse kuuluvad ühenduse tootjad vaatlusaluse perioodi esimese kahe aasta jooksul, kui Hiinast pärit import ei mõjutanud veel oluliselt turutingimusi.

(77)

Ekspordihinnad määrati kindlaks samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(78)

Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks nende jaemüügihindade põhjal, millega tooted müüdi esimesele sõltumatule ostjale ühenduses. Kui müük toimus väljaspool ühendust asuva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks nende jaemüügihindade põhjal, millega tooted müüdi esimesele sõltumatule ostjale ühenduses.

(79)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemega.

(80)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(81)

Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse transpordi-, mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pakkimis- ja krediidikulusid ning komisjonitasusid.

(82)

Väljaspool ühendust asuvate seotud äriühingute kaudu toimuva müügi puhul rakendati kohandust vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega. See kohandus arvutati seotud äriühingute kantud tegelike müügi-, üld- ja halduskulude põhjal, millele liideti kasumimarginaal, mis määrati kindlaks sõltumatutelt ühenduse äriühingutelt saadud andmete alusel.

(83)

Vajaduse korral kohandati koostööd tegevate asjaomaste eksportijate ekspordihindu, et kajastada erinevust uurimisperioodi vältel küünalde tootmiselt ja ekspordilt makstud ning tagastatud käibemaksu vahel.

(84)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, võrreldi iga ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(85)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(86)

Valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportijate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati kooskõlas algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetega. See marginaal määrati kindlaks valimisse kuuluvate eksportivate tootjate marginaalide põhjal, kusjuures välja jäeti eksportiv tootja, kelle dumpingumarginaal oli null, ja äriühing, kelle suhtes oli kohaldatud algmääruse artiklit 18. Nii saadi valimist väljajäetud äriühingute esialgseks dumpingumarginaaliks 26,2 %.

(87)

Kõigi muude Hiina eksportijate puhul määras komisjon esmalt kindlaks koostöö taseme. Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu võrreldi Hiinast pärit impordi kogumahuga, mis pärines Eurostati impordistatistikast. Koostöö moodustas 46 %. Selle alusel leiti, et koostöö tase on madal. Seetõttu peeti sobivaks kehtestada koostööst hoidunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal kõrgemal tasemel võrreldes koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele kehtestatud kõrgeima dumpingumarginaaliga. Nimelt nähtub kättesaadavatest andmetest, et koostöö madal tase võib olla tingitud sellest, et koostööst hoidunud Hiina eksportivad tootjad kasutasid uurimisperioodil dumpingut suuremas ulatuses kui koostööd tegevad tootjad. Seetõttu kehtestati dumpingumarginaal tasemel, mis vastab tüüpiliste tooteliikide kõrgeimatele dumpingu- ja kahjumarginaalidele.

(88)

Selle alusel kehtestati ajutiseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 66,1 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(89)

Seda tollimaksumäära kohaldati ka selle eksportiva tootja suhtes, kelle puhul tehti järeldused kättesaadavate faktide põhjal, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 51.

(90)

Ühenduse kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ning ühenduse tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid.

(91)

Nende andmete põhjal leiti, et ühenduse toodang oli uurimisperioodil ligikaudu 390 000 tonni. See kogus hõlmab nende tootjate võimalikku toodangut, kes endast menetluse vältel teada ei andnud, ning ka nende tootjate võimalikku toodangut, kes jäid uurimise algatamise suhtes erapooletuks. Kõnealused tootjad moodustavad ligikaudu 23 % ühenduse kogutoodangust. See näitaja sisaldab ka tootjaid, kes olid uurimise algatamise vastu. Need tootjad moodustavad ligikaudu 17 % ühenduse kogutoodangust.

(92)

Uurimine näitas, et need ühenduse tootjad, kes toetasid kaebust ja soovisid uurimises koostööd teha, esindasid ligikaudu 60 % ühenduse kogutoodangust uurimisperioodil. Need tootjad moodustavad seega ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 mõttes.

(93)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks Eurostati andmete alusel, lähtudes ühenduse tootmisharu müügi mahust ühenduse turul, millele lisati import Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest. See arenes järgmiselt:

Tabel 1

(94)

Ühenduse kogutarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil kokku 13 %. Seda kasvu pidurdas ajutine 5 % langus aastatel 2005 ja 2006, mille järel tarbimine taastus ja kasvas 11 % uurimisperioodi jooksul. Tarbimislangus 2006. aastal võis osaliselt olla tingitud küünlatootmise peamise tooraine parafiini järsust hinnatõusust, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 122.

(95)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 15, näitas uurimine, et Eurostati impordistatistikas liigitatakse küünlaid põhiliselt kolme CN-koodi alla:

(96)

Seejuures täheldati, et teatavad Hiina eksportivad tootjad deklareerisid eelnimetatud teise kategooria all komplekte, mis sisaldasid peale küünalde veel muid tooteid nagu keraamika-, klaasi- ja tekstiilikaupu jm sarnaseid sisustuskaupu.

(97)

Dumpingu kindlaksmääramisel väljavõttelise uuringu abil teeb ühendus tavaliselt kindlaks, kas leidub otseseid tõendeid selle kohta, et kõik valimist väljajäetud äriühingud müüsid uurimisperioodil ühenduse turul oma tooteid tõepoolest dumpinguhinnaga.

(98)

Et uurida seda küsimust, tegi komisjon kindlaks valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinnad ning koostööst hoidunud eksportijate ekspordihinnad, kasutades selleks Eurostati andmeid, valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate küsimustike vastuseid ning kõigi Hiina koostööd tegevate äriühingute väljavõtteliste uuringute küsimustikke. Samas leiti, et dumpinguta ekspordihindade taset on võimalik kindlaks teha, liites dumpingut kasutavate valimisse kuuluvate eksportivate tootjate keskmistele ekspordihindadele valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul tuvastatud keskmise dumpingumarginaali. Seejärel võrreldi valimist väljajäetud eksportivate tootjate puhul tuvastatud ekspordihindu dumpinguta ekspordihindadega.

(99)

Sellest hinnavõrdlusest selgus, et nii valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kui ka uurimise raames koostööst hoiduvate eksportijate keskmised ekspordihinnad jäid kõikidel juhtudel keskmistest dumpinguvabadest hindadest allapoole. Sellest järeldati, et kõik valimist väljajäetud äriühingud sõltumata sellest, kas nad tegid koostööd või mitte, müüsid oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga.

(100)

Sellegipoolest leiti ühe valimisse kuuluva Hiina eksportiva tootja puhul, et ta ei müü oma tooteid ühenduses dumpinguhindadega. Seetõttu jäetakse tema ekspordiandmed välja analüüsist, mis keskendub dumpinguhindadega impordi arengule ühenduse turul. Et aga vältida kõnealuse tootja tundliku äriteabe avaldamist, leiti, et üldsusele kättesaadavat teavet, näiteks Eurostati andmeid, ei ole konfidentsiaalsuse huvides asjakohane avaldada ilma selle eksportija andmeteta, kes ei müünud oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga.

(101)

Seetõttu sisaldab allpool esitatud esimene tabel kogu Hiinast pärit küünalde importi ning teises tabelis on toodud indekseeritud andmed dumpinguhinnaga impordi kohta ühenduse turul vaatlusalusel perioodil.

Tabel 2a

(102)

Hiinast pärineva impordi maht kasvas märkimisväärselt 147 530 tonnilt 2004. aastal 199 112 tonnini uurimisperioodil, mis tähendab 35 % ehk üle 51 000 tonni suurust kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul. Vastava turuosa kasv (+ 5,6 protsendipunkti) ei olnud nii ilmne ühenduse tarbimise suurenemise tõttu.

(103)

Kooskõlas eespool põhjenduses 96 esitatud märkustega näitas uurimine, et mingil määral mõjutas Hiina toodete keskmist impordihinda ning kirjeldatud suundumusi asjaolu, et teatavad küünaldena deklareeritud tooted hõlmasid keraamikat, klaasi, pappi jm pakkematerjali sisaldava komplekti väärtust.

Tabel 2b

(104)

Dumpinguhinnaga import Hiinast kasvas vaatlusalusel perioodil samuti märkimisväärselt, st 36 %. Vastava turuosa kasv ei olnud nii ilmne ühenduse tarbimise suurenemise tõttu. Eurostati andmed näitavad, et dumpinguhinnaga impordi müügimaht ja seega turuosa suurenesid põhiliselt esimese CN-koodi osas, mis hõlmab ühenduse tootmisharu põhitoodet ja suurt osa Hiinast pärit ekspordist. Lisaks leiti, et hoolimata üldisest tarbimislangusest 2005. ja 2006. aasta vahel ei vähenenud impordi turuosa praktiliselt üldse.

(105)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 10 %, kuid sisaldas uurimisperioodil ikkagi märkimisväärset dumpingut, st keskmiselt 38 %. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel üle 3 % ning lõi selles ajavahemikus alla ühenduse tootmisharu hinnad, nagu on selgitatud allpool.

(106)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse turul sõltumatutele klientidele pakutavate ühenduse tootmisharu tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient ühenduses ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud võtmaks arvesse impordijärgseid kulusid.

(107)

Eespool kirjeldatud metoodika põhjal leitud hindadevaheline erinevus, mis on esitatud protsendimäärana ühenduse toomisharu kaalutud keskmisest hinnast (tehasehind), näitas keskmist hinna allalöömise marginaali 9 %.

(108)

Samuti leiti, et võrreldes teiste küünlaliikidega oli ühenduse toomisharu põhitoote hind rohkem alla löödud, st 12,1 %. See tõendab veelkord, et uurimisperioodil avaldas odav dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharule hinnasurvet.

(109)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit kajastavate majandustegurite ja -näitajate kohta aastast 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(110)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 31, otsustati kaebust toetavate ühenduse tootjate arvukuse tõttu kasutada kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut. Algul kavatseti kaasata valimisse kaheksa tootjat või tootjate rühmitust lähtuvalt algmääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud suurima tootmismahu kriteeriumist. Üks ühenduse tootja oli aga tõsistes finantsraskustes ja teised kaks ühenduse tootjat, kes toetasid küll kaebust täielikult, ei saanud teha uurimise käigus täiemahulist koostööd. Ülejäänud viie tootja või tootjate rühmituse tootmismaht moodustas uurimisperioodil 44 % koostööd tegevate äriühingute kogutoodangust. Seetõttu loeti nad valimi moodustamise seisukohast representatiivseks.

(111)

Kahju kindlaksmääramisel väljavõttelist uuringut kasutades on komisjonil tavaks määrata kahjunäitajad kindlaks osaliselt valimisse kaasatud tootjate ning osaliselt kõigi ühenduse tootmisharu mõiste alla kuuluvate tootjate andmete põhjal. Ettevõtte tegevusega seotud majanduslikud tegurid ja näitajad nagu hinnad, palgad, kasumlikkus, rahavood, investeeringud ja investeeringu tasuvus ning kapitali kaasamise võime tehti kindlaks valimisse kaasatud äriühingute andmete põhjal. Mahunäitajad nagu toodang, tootmisvõimsus ja selle rakendamine, tootlikkus, müügimaht ja turuosa, varud, tööhõive, kasv ning dumpingumarginaali suurus määrati kindlaks ühenduse tootmisharu kui terviku tasandil.

(112)

Uurimise käigus selgus, et üks ühenduse tootmisharu põhitoodetest on nn teeküünal. Teeküünlad moodustavad ligikaudu 50 % ühenduse tootmisharu mõiste alla kuuluvate tootjate toodangust.

(113)

Nagu tabelis näidatud, suurenes ühenduse tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil pisut ehk 2 %. 2005. ja 2006. aasta vahel asetleidnud 8 %-line langus tehti tasa uurimisperioodil, sest samaaegselt tõusis ühenduse tarbimine 11 %. Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus suurenes pidevalt, ulatudes ligikaudu 300 000 tonnini uurimisperioodil, kuid olemasoleva võimsuse rakendamine oli uurimisperioodil väiksem. Kuna selles tootmisharus on tootmine küllaltki hooajalise iseloomuga, ei saa aasta läbi täisvõimsusel töötada; sellest hoolimata jäi 76 %-line tootmisvõimsuse rakendusaste uurimisperioodil suhteliselt madalaks võrreldes 2004. ja 2005. aasta tasemega.

(114)

Ühenduse tootmisharu poolt teostatud vaatlusaluse toote müük sõltumatutele klientidele – peamiselt suurtele jae- ja edasimüüjatele – kasvas uurimisperioodil 3 % võrreldes 2004. aastaga. Paralleelselt suhteliselt madala tarbimisega 2006. aastal langes müügimaht 2005. ja 2006. aasta vahel 5 %, kuid taastus uurimisperioodil koos ühenduse tarbimise tõusuga.

(115)

Siiski ilmneb, et ühenduse tootmisharu ei suutnud täielikult järgida ühenduse tarbimise 13 % kasvu vaatlusalusel perioodil, eeskätt aastatel 2005–2006, kui turg kasvas 11 %. Selle tulemusena kahanes ühenduse turuosa uurimisperioodil 3,7 protsendipunkti: 39,8 %-lt 36,1 %-le.

(116)

Keskmised müügihinnad (tehasehinnad) sõltumatutele klientidele ühenduse turul langesid vaatlusalusel perioodil 9 %. See langus toimus vaatlusalusel ajavahemikul järk-järgult.

Tabel 5

(117)

Eespool esitatud tabelist nähtub, et ühenduse tootmisharu hind langes ka 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul, hoolimata kasvavast nõudlusest ühenduse turul.

(118)

Aastalõpu varude taset, mis moodustab toodangust keskmiselt 25 %, tuleb pidada vaatlusalusel perioodil kõrgeks.

Tabel 6

(119)

Varude suurust saab siiski seletada vaatlusaluse toote hooajalise iseloomuga, samuti asjaoludega, et ühendus toodab peamiselt standardtooteid ning et olemasolevate toodete valik on lai ja see peaks jääma tarbijatele kättesaadavaks. Varud olid veelgi suuremad 2005. aastal, mil aasta jooksul kogunes rohkem varusid, sest müügimaht oli 2004. aastaga võrreldes negatiivne. Seetõttu tõi müügi langus 2005. aasta lõpus kaasa varude suurenemise. Käesoleval juhul ei peeta varusid siiski asjakohaseks kahjunäitajaks.

(120)

Suhteliselt kõrge tööhõive 2005. aastal oli seotud peamiselt ajutiste töötajate palkamisega, mis aitas leevendada suuremat nõudlust sellel aastal. Alates 2006. aastast langes tööhõive aga dramaatiliselt ning oli uurimisperioodi lõpus 13 % madalam kui 2004. aastal. Keskmine tööjõukulu tõusis vaatlusalusel perioodil vaid 9 %.

(121)

Tööjõu lisandumine põhjustas 2005. aastal tootlikkuse kerge languse, kuid 2006. aastal toimunud koondamised tõstsid taas tootlikkust, kuigi toodangumaht langes 2005. ja 2006. aasta vahel 8 %. Tootlikkuse 23 % kasv uurimisperioodil võrreldes 2004. aastaga oli tingitud kasvanud müügi- ja tootmismahtudest ning eeskätt madalamast tööhõivest.

(122)

Tasub märkida, et tooraine (peamisel parafiin) moodustab tootmiskuludest ligikaudu 50 %. Eespool esitatud tabelist nähtub, et tootmiskulud jäid vaatlusalused perioodil stabiilseks, v.a 2006. aastal. 2006. aastal toimunud kulude suurenemise põhjustas parafiinihindade märkimisväärne tõus 2005. ja 2006. aasta vahel. Ühenduse tootmisharu reageeris parafiinihinna äkilisele tõusule, asendades parafiini steariiniga, kui see oli tehniliselt võimalik. Steariinihinnad püsisid kuni 2006. aastani palju stabiilsemad, jäädes isegi uurimisperioodil oma tasemelt parafiinihindadele alla.

(123)

Lisaks näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu ratsionaliseeris tootmise korraldust, mis viidi osaliselt üle ELi liikmesriikidesse, ning oli samal ajal sunnitud kulude kärpimiseks tööhõivet oluliselt vähendama, eriti alates 2006. aastast.

(124)

Kõik need tegurid üheskoos tekitasid olukorra, mis aitas ühenduse tootmisharul hoida uurimisperioodil kulutaset 2004. aastaga võrreldavatel tasemetel.

(125)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks on samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu kasumlikkus: kui 2004. aastal saadi 6,9 % tulu, siis uurimisperioodil langeti 0,6 % kahjumisse. Ühenduse tootmisharu kasumlikkus oli 2004. ja 2005. aastal hea, kuid olukord muutus radikaalselt 2006. aastal mitmete selliste tegurite koosmõju tõttu nagu tootmiskulude suurenemine ja müügihindade vähenemine. Kuigi keskmine müügihind langes uurimisperioodil veelgi, aitas tootmiskulude kärpimine jõuda sel perioodil nullkasumini.

(126)

Rahavoogude liikumine, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti kasumlikkuse arengut. Kuigi rahavood muutusid uurimisperioodil positiivseks, jäid need tunduvalt allapoole 2004. ja 2005. aasta tasemetest. Sama võib öelda investeeringutasuvuse kohta, mis jäi nii 2006. aastal kui ka uurimisperioodil negatiivseks.

(127)

Raskest olukorrast hoolimata jätkas ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil investeerimist. See näitab, et tootjad ei taha tegevust lõpetada, vaid peavad sektorit elujõuliseks. Investeeringute tase tõendab, et sektor suudab kaasata vajaliku kapitali.

(128)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kasvas 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel 3 %, kuid ühenduse tootjad ei suutnud pidada sammu ühenduse tarbimisega, mis suurenes 13 %. Selle tulemusel vähenes turuosa peaaegu 3,7 protsendipunkti.

(129)

Selgus, et üks valimisse kuuluv Hiina eksportiv tootja, kelle eksport ühendusse oli väiksemahuline, ei müü oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga. See-eest ületasid kõigi teiste valimisse kuuluvate eksportivate tootjate dumpingumarginaalid, millele on osutatud eespool põhjendustes 84–89, tunduvalt miinimumtaset. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 99, jõuti seisukohale, et kõik teised valimist väljajäetud Hiina eksportivad tootjad sõltumata sellest, kas nad tegid koostööd või mitte, müüsid oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga. Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades ei saa tegeliku dumpingumarginaali – mille keskmine suurus leiti olevat 48 % – mõju pidada tähtsusetuks.

(130)

Leiti, et vaatlusalusel perioodil paranes ühenduse tootmisharu majandustegevus teatavate mahunäitajate osas nagu toodang (+ 2 %), tootmisvõimsus (+ 8 %), tootlikkus (+ 23 %) ja müügimaht (+ 3 %).

(131)

See-eest halvenesid samal perioodil märkimisväärselt kõik ühenduse tootmisharu finantsolukorda peegeldavad näitajad. Ehkki ühenduse tootmisharu suutis kaasata investeeringuteks kapitali, muutus investeeringutasuvus uurimisperioodil negatiivseks ning rahavood vähenesid vaatlusalusel perioodil 81 %. Keskmised müügihinnad langesid 9 % ning kasumlikkus langes 6,9 %-lt (2004) 0,6 %-lise kahjumini (uurimisperiood).

(132)

Peale selle arenes enamik ühenduse tootmisharu kahjunäitajaid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas: tootmisvõimsuse rakendamine langes 4 %, varud suurenesid 7 % ja tööhõive kahanes 13 %. Ühenduse tootmisharu turuosa kahanes samuti 39,8 %-lt (2004) 36,1 %-ni ehk 3,7 protsendipunkti. Ühenduse tootmisharu ei saanud kasu 13 %-lisest turukasvust, sest müügimahtu suudeti suurendada kõigest 3 %.

(133)

Kulude, sh toormaterjali kulude analüüs näitas, et hoolimata toormaterjali hinna järsust tõusust suutis ühenduse tootmisharu hoida uurimisperioodil ühiku kulud 2004. ja 2005. aasta tasemete juures. Kuigi nõudlus kasvas 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul 11 %, langesid müügihinnad 3 % ning tööhõive vähenes tunduvalt. Kasumlikkus jäi uurimisperioodil negatiivseks.

(134)

Eelöeldut arvestades võib järeldada, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(135)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas Hiinast pärit küünalde dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(136)

Uurimine näitas, et Hiinast ühendusse eksporditud küünlaid müüdi ühenduse turul uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega. Nagu on märgitud põhjenduses 129, leiti, et Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate vaatlusaluse toote müügi puhul oli keskmine dumpingumarginaal 26,2 %. Tuleks märkida, et umbes 55 % Hiina eksportijatest ei teinud uurimise käigus koostööd. On olemas tõendid selle kohta, et kõnealused eksportijad müüsid madalama dumpinguhinnaga kui eksportijad, kes tegid uurimise käigus koostööd.

(137)

Dumpinguhinnaga impordi maht ühenduse turul suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 36 %. See toimus märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega, mis lõid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu alla keskmiselt 9 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 108, näitas uurimine, et dumpinguhinnaga import lõi hindu veelgi rohkem alla (12,1 %) ühenduse tootmisharu peamises turulõigus. Sellest tulenevalt kasvas dumpinguhinnaga eksportijate turuosa umbes 27,5 %-lt umbes 33 %-ni, mis tähendab üle 5 protsendipunkti suurust kasvu uurimisperioodi jooksul.

(138)

Eurostati impordistatistika põhjal ilmneb, et dumpinguhinnaga import suurenes rohkem kategooriates, kuhu kuuluvad ühenduse tootmisharu toodetavad ja müüdavad põhitooted. Selles turulõigus suurenes dumpinguhinnaga import 46 % ja dumpinguhinnaga import hõlmas umbes 3,5 protsendipunkti suurust turuosa. Kõnealust arengut peaks vaatlema ühenduse turul dumpinguhinnaga impordist tuleneva üldise hinna allalöömise ja hinnasurve kontekstis.

(139)

Samal ajal suurenes ühenduse tootmisharu müügimaht ainult 3 %, olenemata sellest, et tarbimine kasvas 13 %. Sellest tulenevalt vähenes ühenduse tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 39,8 %-lt 36,1 %-ni, mis tähendab 3,7 protsendipunkti suurust turuosa kaotust.

(140)

Lisaks sellele märgiti, et 2006. aastal olid ühenduse tootmisharu tulemused eriti halvad, kuna võrreldes 2005. aastaga kandis ühenduse tootmisharu märkimisväärselt suurt kahju. Samal ajal jätkus suures koguses madala hinnaga import Hiinast ühenduse turule ning tarbimine ühenduses langes 5 %. Ühenduse müügi kogumaht vähenes sama kiiresti kui kasvas dumpinguhinnaga import, samas kui ühenduse tootmisharu hinnad langesid 5 %, et järgida dumpinguhinnaga impordi hinnataset.

(141)

Ilmnes et, perioodil alates 2006. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni kasvas tarbimine 11 %. Ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada oma müügimahtu 8 %, kuid dumpinguhinnaga import suurenes kokku oluliselt rohkem (18 %). Samal ajal langesid dumpinguhinnaga impordi hinnad üle 3 %. Ühenduse tootmisharu ei saanud aga kasu ei suurenenud turust ega vähenenud tootmiskuludest. Selle asemel pidi ta järgima hinnalanguse suundumust ning oma hindu uurimisperioodil veelgi langetama (2,5 %), millest tulenevalt suurenes tootmisharu kahju lisaks 2006. aastal kantud kahjule.

(142)

Leitakse, et madalast dumpinguhinnaga impordist tuleneva surve tõttu ühenduse turul ei saanud ühenduse tootmisharu uurimisperioodil kohandada oma müügihindu vastavalt kuludele. See seletab ühenduse turuosa kaotust, müügihindade madalat taset ja negatiivset kasumlikkust kõnealusel perioodil. Seega tehakse esialgne järeldus, et madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel Hiinast oli oluline negatiivne mõju ühenduse tootmisharu majandusolukorrale uurimisperioodi jooksul.

(143)

Nagu on märgitud põhjenduses 94, suurenes ajavahemikul 2004. aastast kuni uurimisperioodini küünalde tarbimine ühenduses 13 %. Kuna tänu sellele oli ühenduse tootmisharul võimalik tegutseda laieneval turul, ei saa ühenduse tootmisharu kantud oluline kahju tuleneda tarbimise arengust ühenduse turul.

(144)

Uurimine näitas, et dumpinguvaba importi müüdi ühenduse turul suhteliselt kõrge hinnaga. Sellest tulenevalt leiti, et kõnealune import ei mõjutanud müügihindade madalat taset ega ühenduse tootmisharu kantud kahju.

(145)

Muude kolmandate riikide impordimahtude ja impordihindade suundumus 2004. aastast kuni uurimisperioodini oli järgmine:

Tabel 10

(146)

Impordi maht kolmandatest riikidest, mida käesolev uuring ei hõlma, suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %, kuid jäi uurimisperioodi jooksul mõõdukale tasemele. Tegemist on arvatavasti peamiselt kallite nišitoodetega, mida imporditi eelkõige Ameerika Ühendriikidest. Tulenevalt asjaolust, et tarbimine ühenduses tõusis oluliselt, vähenes turuosa uurimisperioodil 0,2 protsendipunkti. Kõnealuse impordi hinnad, mis olid vaatlusalusel perioodil suhteliselt kõrged, tõusid kõnealuse perioodi jooksul 21 %.

(147)

Eespool esitatu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealune import ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(148)

Nagu on märgitud põhjenduses 92, näitab ühenduse küünlaturgu käsitlev teave, et kõnealuses uuringus kasutatav ühenduse tootmisharu määratlus ei hõlma tootjaid, kelle toodang moodustab umbes 40 % ühenduse toodangust.

(149)

Teatavad ühenduse tootjad, kelle toodang moodustas umbes 17 % ühenduse toodangust, olid uurimise algatamise vastu, sest enamik neist importis Hiinast küünlaid suhteliselt suures koguses. Nende tootjate Hiinast pärit impordi mõju on arvesse võetud dumpinguhinnaga Hiina impordi mõju analüüsimisel põhjendustes 136–142. Ülejäänud ühenduse tootjad, kelle toodang moodustab 23 % ühenduse toodangust, ei andnud endast teada või olid käesoleva uuringu algatamise suhtes erapooletud.

(150)

Analüüsides andmeid ühenduse turu kohta ilmnes, et kõikide teiste ühenduse tootjate turuosa vaatlusalusel perioodil nende oma toodangu osas ei suurenenud, vaid vähenes. Uurimise käigus ei kerkinud esile ühtegi konkreetset probleemi seoses ühenduse tootjate vahelise konkurentsiga nende endi toodetud küünalde osas või seoses mõne muu kaubandust moonutava asjaoluga, millega võiks seletada ühenduse tootmisharu kantud olulist kahju.

(151)

Eespool esitatu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et tootjad, keda ühenduse tootmisharu määratlus ei hõlma, ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(152)

Eurostati andmete ja valimisse kuuluvatelt ühenduse tootjatelt küsimustikule antud vastuste kohaselt suurenes vaatlusalusel perioodil ühenduse tootjate küünalde kogueksport ühendusest väljapoole 10 %, s.t 47 701 tonnilt 2004. aastal kuni 52 565 tonnini uurimisperioodil. Peamised eksporditurud on Norra, Šveits ja USA, kus hinnatase on enamasti suhteliselt kõrge. Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada oma eksporti kolmandatesse riikidesse, eelkõige aastatel 2005–2006, mil ühenduse tarbimine vähenes 5 %. Need suhteliselt head eksporditulemused tulid eelkõige kasuks uurimisperioodi jooksul.

(153)

Eespool esitatu põhjal leitakse, et ühenduse tootmisharu eksporditulemused ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele uurimisperioodi jooksul.

(154)

Mõni huvitatud isik väitis, et ühenduse tootmisharu tekitas Hiinast pärit küünalde impordi kaudu endale ise kahju.

(155)

Uurimine näitas, et mõni tootja, kes kuulus ühenduse tootmisharu määratluse alla, importis Hiinast pärit küünlaid oma tootevaliku täiendamiseks. Uurimisperioodi jooksul osteti siiski vähe, s.t alla 5 % vaatlusaluste ühenduse tootjate müügimahust.

(156)

Eespool esitatu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et see asjaolu, et ühenduse tootmisharu importis Hiinast vaatlusalust toodet, ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele uurimisperioodil.

(157)

Teatavad huvitatud isikud avaldasid arvamust, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust kasutati vähem ja tema turuosa vähenes, sest ühenduse tootmisharu paigutas (eelkõige aastal 2006) osa oma tootmistegevusest ümber teistesse ühenduse liikmesriikidesse. Lisaks sellele olid nad seisukohal, et müügihinnad langesid nendes liikmesriikides kehtivate konkurentsitingimuste tõttu, sest kõnealustes liikmesriikides avaldatakse müügihindadele väidetavalt rohkem survet.

(158)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisvõimsuse kasutamine ei vähenenud, vaid pidevalt kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul (8 %). Lisaks sellele leiti, et tootmisvõimsus suurenes kõige rohkem ajavahemikkudel alates 2006. aastast ning uurimisperioodi jooksul. Samuti leiti, et nii ühenduse tootmisharu toodang kui ka müügimaht kasvas 8 % ajavahemikul 2006. aastast kuni uurimisperioodini. Sellest tulenevalt on väide vastuolus uurimise tulemustega, mille kohaselt tootmisvõimsus, toodang ja varud kasvasid. Nagu on märgitud põhjenduses 115, vähenes ühenduse tootmisharu turuosa seetõttu, et ta ei suutnud täielikult kasu saada sel perioodil suurenenud turust.

(159)

Lisaks sellele selgitati põhjendustes 122–124, et eelkõige aastal 2006 ühenduse tootmisharu tehtud ümberkorralduste tõttu vähenesid tema tootmiskulud (eriti uurimisperioodil) oluliselt (14 %). Uurimise käigus ei ilmnenud märke selle kohta, et ühenduse tootmisharu kliendivalik ühenduses oleks oluliselt muutnud, nagu väitsid asjaomased isikud. Selle asemel arvatakse, et küünalde hinnad ühenduse turul olid madalad Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordist tuleneva hinnasurve tõttu.

(160)

Sellest tulenevalt ei selgunud uuringu käigus, et ühenduse tootmisharu tootmistegevuse ümberpaigutamine ja ühenduse tootmisharu kantud oluline kahju uurimisperioodil on omavahel seotud.

(161)

Mõned isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjustas peamise tooraine, s.o parafiini hinna tõus ühenduse turul. Konkreetsemalt osutasid nad Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi esitatud vastuväitele, mille kohaselt tegutses kuni 2005. aasta alguseni Euroopas parafiinitootjate kartell. Sellest tulenevalt palusid huvitatud isikud komisjonil hoolikalt kontrollida fakte ja uusi arenguid seoses kartelli mõjuga ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(162)

Uurimine näitas, et parafiini hinna tõus mõjutas nii ühenduse turgu kui ka teisi turge maailmas, sest parafiini hinna areng on tihedalt seotud nafta hinna arenguga, sest see on nafta derivaat.

(163)

Nagu on selgitatud põhjendustes 122–124, suutis ühenduse tootmisharu lisaks sellele kontrollida uurimisperioodil oma kulusid. Parafiini hinna tõusu tõttu asendati parafiin steariiniga. Ühenduse tootmisharu ratsionaliseeris oma tootmist ning tal õnnestus oluliselt vähendada oma kulusid, mille tase uurimisperioodil oli sarnane 2004. ja 2005. aasta tasemega.

(164)

Konkurentsi peadirektoraat uuris väidet, mille kohaselt tegutses parafiinitootjate kartell (parafiin on ühenduse küünlatööstuse peamine tooraine) ning esitas oma ametlikud järeldused 2008. aasta oktoobri alguses.

(165)

Kõnealuste järelduste esialgne analüüs seoses praeguse dumpinguvastase uurimisega näitab, et ühenduse tootmisharu hankis umbes ühe kolmandiku parafiinist äriühingutelt, kes uurimisperioodil (nimelt aastal 2007) kartellis osalesid. Selle perioodi kohta käivad kontrollitud andmed näitavad, et kartellis osalevatelt äriühingutelt ostetud parafiini hind on sarnane teistelt ühenduse tarnijatelt ostetud parafiini hinnaga. Tuleks ka märkida, et ühenduse tootmisharu ostetud parafiini hind oli sarnane Hiina parafiini hinnaga; uurimise selles etapis oli see ainuke teave, mida saadi muude kui ELi riikide hindade kohta.

(166)

Konkurentsi peadirektoraat algatas uurimise 2005. aasta aprilli alguses ning käesolev uurimine hõlmab veidi üle aasta pikkust ajavahemikku, mille jooksul kartell tegutses. Seega võib väita, et 2004. aasta ei ole sobiv ega representatiivne, et analüüsida kahju ja selle põhjuslikke seoseid, sest sel aastal tegutses kartell.

(167)

Kuna on põhjust eeldada, et kartell lõpetas tegevuse ajal, mil konkurentsi peadirektoraat alustas uurimist, nimelt 2005. aasta alguses, võrreldi ühenduse tööstusharu majandusliku olukorra suundumusi ajal, kui kartell veel tegutses (s.t 2004. aastal) suundumustega ajal pärast kartelli tegevuse lõppemist (s.t 2005. aastal). See võrdlus näitas, et suundumused ühenduse kantud kahju osas jäid ligikaudu samaks. Asjaolu, et 2005. aastast kuni uurimisperioodini kantud kahju näitajate arengut võeti arvesse, ei muuda ühenduse tootmisharu olukorda kahju osas ega põhjendustes 130–134 tehtud järeldusi.

(168)

Sellest tulenevalt ilmneb praegu kättesaadava teabe põhjal, et tooraine hinna tõusul ja kartelli tegevusel ei saanud olla olulist mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale, mida uuriti põhjalikult alates 2004. aastast kuni 2007. aasta lõpuni.

(169)

Sellest olenemata uuritakse ülejäänud uurimise käigus edasi kartelli tegevuse võimalikku mõju ühenduse turule.

(170)

Eespool esitatud analüüs näitas, et Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa suurenesid oluliselt 2004. aastast kuni uurimisperioodini. Lisaks sellele leiti, et selline import toimus märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega, mis olid palju madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad ühenduse turul samasuguste tooteliikide puhul.

(171)

Selline madala dumpinguhinnaga Hiinast pärit impordi mahu ja turuosa suurenemine toimus samal ajal, kui ühenduses üldiselt nõudlus suurenes, müügihinnad langesid, ühenduse tootmisharu turuosa vähenes oluliselt ning halvenesid ühenduse tootmisharu peamised majandusnäitajad uurimisperioodil. Ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju 2006. aastal ning kandis kahju ka uurimisperioodil.

(172)

Uuriti muid teadaolevaid tegureid, mis oleks võinud ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjustada, kuid leiti, et ühelgi neist ei saanud olla tootmisharule olulist negatiivset mõju, eriti uurimisperioodi jooksul.

(173)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(174)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata järeldusest kahjuliku dumpingu kohta, on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul ühenduse huvides. Ühenduse huvide analüüs põhines kõigi erinevate huvide, sealhulgas ühenduse tootmisharu, toorainetarnijate, importijate ja vaatlusaluse toote tarbijate huvide hindamisel.

(175)

Ühenduse tootmisharu koosneb mitmest ühenduses asuvast väikesest ja keskmise suurusega tootjast, kes annavad tööd ligikaudu 5 000 inimesele ja kes hangivad enamiku oma toorainest ühenduse tarnijatelt. See tähendab, et ühenduses on mitu äriühingut, kes sõltuvad kõnealusest tootmisharust. See laiendab küünlatööstuse majanduslikku mõju, eelkõige mõju ühenduse tööhõivele.

(176)

Ühendus on teinud jätkuvalt jõupingutusi kapitali kaasamiseks ja investeerimiseks tootmisprotsesside ajakohastamisse ja automatiseerimisse, et säilitada konkurentsivõimet. Märgati ka, et olulisi jõupingutusi on tehtud tootmise ümberkorraldamiseks ja kulude vähendamiseks. See näitab, et tootmisharu on elujõuline ning ei ole valmis tootmist lõpetama.

(177)

Leitakse, et kui ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid ei võeta, halveneb ühenduse tootmisharu majanduslik olukord veelgi, kahjustades seega viimastel aastatel tehtud jõupingutusi, eriti investeeringute mõju. Lühemas perspektiivis tähendaks see äriühingute sulgemist, mitte ainult küünlatööstuses, vaid tõenäoliselt ka varustavas tööstuses, ning selle tulemusena kaoks veelgi enam töökohti.

(178)

Eeldatavalt tõusevad küünalde hinnad ühenduse turul pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist ning tänu sellele oleks võimalik taastada ühenduse tootmisharu kasumlikkus. 7 % hinnatõus oleks piisav, et kõnealune tootmisharu saavutaks kiiresti rahuldaval tasemel kasumlikkuse. Lisaks sellele oleks ühenduse tootmisharul tänu kavandatavatele meetmetele tõenäoliselt võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks positiivne lisamõju tema majanduslikule olukorrale ja kasumlikkusele.

(179)

Importijatele saadetud küsimustikule saadi kuus vastust, millest ainult kahel on ühenduse huvide analüüsi seisukohast tähtsust.

(180)

Kaks importijat, kes esitasid küsimustikule arvessevõetavaid vastuseid ning tegid uurimise käigus koostööd, olid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu. Nende importijate osa Hiinast pärit küünalde koguimpordist ühendusse uurimisperioodi jooksul oli 3 % ja ühenduse küünalde tarbimisest 1 %. Küünalde müügist tulenev käive vastab 3,4 % äriühingute tegevusest.

(181)

Leiti, et nende importijate Hiinast uurimisperioodil ostetud küünalde realiseeritud brutomarginaal oli uurimisperioodil 15 %–25 %, kuna nad müüvad peamiselt ühenduse turul tegutsevatele turustajatele. Ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise otsene mõju neile kahele koostööd tegevale importijale ei pruugi seega osutuda tühiseks, kui neil ei õnnestu jätta meetmete võimalikku mõju oma klientide kanda. Uurimine näitas, et suurtele klientidele, nagu turustajad, müüdud küünalde hinnad olid uurimisperioodil suhteliselt madalad, kuid jaemüüjad saavutasid isegi põhitoodete jaemüügi põhjal piisava brutomarginaali. Selle alusel leitakse, et dumpinguvastastest meetmetest tulenev ostuhinna tõus, või vähemalt osa sellest, on võimalik turustusketi erinevate lülide kaudu suunata jaemüüjate tasandile.

(182)

Võttes arvesse, et küünalde müügi osa koostööd tegevate importijate käibest on väike (ainult 3,4 %) ja tõenäosust, et importijad saavad vähemalt osa hinnatõusust varustusahelas edasi anda, järeldatakse esialgu, et ajutistel meetmetel ei ole nende finantsolukorrale olulist mõju.

(183)

Suured jaeühendused, kes importisid uurimisperioodil küünlaid suures koguses, ei teinud koostööd või ei esitanud küsimustikule ühenduse huvide analüüsi seisukohalt olulisi vastuseid. Seega ei olnud kontrollitud andmete põhjal võimalik täpselt hinnata kavandatavate dumpinguvastaste meetmete täielikku mõju nende rühmituste tasuvusele.

(184)

Olenemata sellest, et kõnealused isikud ei teinud koostööd, otsis komisjon avalikkusele kättesaadavat teavet küünalde, eelkõige teeküünalde, hindade kohta, ning hindas dumpinguvastaste meetmete võimalikku mõju jaemüüjatele. Teeküünalde osa oli uurimisperioodil suur nii Hiinast tulevas ekspordis kui ka ühenduse tootmisharu müügis. Hiljem võrreldi Hiinast pärit küünalde impordilt makstud keskmist tollimaksu ja ühenduse tootmisharu toodetud teeküünalde võimalikku hinnatõusu.

(185)

Avalikkusele kättesaadava teabe põhjal leiti, et suured jaemüüjad saavutasid küünlamüügi osas piisava mitmesaja protsendi suuruse kasumi brutomarginaali. Tegelikult tähendab see, et kui tarbijale müüakse pakk tavalisi küünlaid indekseeritud jaemüügihinnaga 100, võib jaemüüjate indekseeritud brutomarginaal olla kuni 70. Kontrollitud andmete põhjal oleks sama paki Hiinast imporditud küünalde indekseeritud hind 30 ja ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tulemusel oleks indekseeritud tollimaks 4, võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi vastavat turuosa.

(186)

Kui suured jaemüüjad ostaksid sama paki küünlaid otse ühenduse tootmisharult, jääks nende brutomarginaal kõrgeks isegi siis, kui toimuks põhjenduses 178 nimetatud hinnatõus. Jaemüüjatele oleks küünlapaki ostuhind indekseeritud kujul umbes 35.

(187)

Selle analüüsi põhjal võib järeldada, et ajutiste meetmete võimalik mõju jaemüüjatele, kui seda üldse on, on väga piiratud. On märke selle kohta, et tõenäoliselt ei oleks neil isegi vaja suuremat osa kavandatavate meetmete mõjust tarbijate kanda jätta, ning see ei mõjutaks nende kasumimarginaali oluliselt.

(188)

Neid asjaolusid arvesse võttes järeldati esialgu, et esitatud teabe põhjal ei avalda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tõenäoliselt, kui üldse, importijatele olulist mõju.

(189)

Kuigi küünlad on tavapärane tarbekaup, ei teinud tarbijate huve kaitsvad ühendused koostööd. Siiski hinnati ühenduse suurte jaeühenduste kohta kogutud andmete valguses ajutiste dumpinguvastaste meetmete võimalikku mõju ühenduse tarbijatele.

(190)

Nagu on selgitatud põhjendustes 184 ja 185, on jaemüüjate, eriti suurte jaeühenduste, brutomarginaal nii kõrge, et neil ei ole vaja jätta ajutistest dumpinguvastastest meetmetest tulenevat hinnatõusu tarbijate kanda.

(191)

Neil asjaoludel jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealustel meetmetel ei ole tarbijatele olulist mõju.

(192)

Üks parafiini tarnija vastas küünalde tootmises kasutatava tooraine tarnijatele saadetud küsimustikule. Tuletatakse meelde, et parafiin moodustab 50 % vaatlusaluse toote toomiskuludest.

(193)

Nagu on märgitud põhjenduses 7.2, mõjutab ühenduse tootmisharu tulevane olukord toorainetarnijaid tõenäoliselt positiivselt. Esialgu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole vastuolus toorainetarnijate huvidega.

(194)

Arvestades asjaomaste Hiina eksportivate tootjate tugevat turuseisundit, jätkavad nad dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel tõenäoliselt oma toodete müümist ühenduse turul, kuid mitte dumpinguhinnaga. Ühenduse ja Hiina tootjate suurt arvu arvesse võttes on tõenäoline ka see, et ühenduse turule jääb siiski piisav arv olulisi konkurente. Seepärast on tõenäoline, et importijatel, olenemata sellest, kas nad on kauplejad, varustajad või jaemüüjad, ja seega ka tarbijatel on jätkuvalt võimalik valida küünalde erinevate turustajate vahel.

(195)

Kui meetmeid siiski ei võetaks, oleks olulist turuosa omanud ühenduse tootmisharu tulevik pikemas ja keskmises perspektiivis ohus. Kui Hiina dumpinguhinnaga impordil lubatakse jätkuvalt siseneda ühenduse turule ilma, et korrigeeritaks selle kaubandust moonutavat mõju, kaoksid mitmeid ühenduse tootjaid, mis omakorda tähendab, et ühenduse turul oleks paljudel ettevõtjatel vähem valikuvõimalusi, konkurents väheneks ja kaoks oluline arv töökohti.

(196)

Lähtuvalt eespool esitatud põhjustest järeldatakse esialgu, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmata jätmist.

(197)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule lisakahju.

(198)

Tollimaksumäära kehtestamisel võeti arvesse tuvastatud dumpingumarginaali suurust ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(199)

Uurimise käigus saadud andmete põhjal leitakse, et dumpinguhinnaga impordi puudumise korral võimaliku kasumi suurust hinnates tuleks aluseks võtta aastad 2004 ja 2005, mil ühenduse tootmisharul õnnestus jõuda kasumisse ja ühenduse turul ei olnud nii palju Hiina importi. Seega leitakse, et 6,5 %-list käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille ühenduse tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada. Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt uurimisperioodil ühenduse turul müüdavate tooteliikide mittekahjustavat hinda. Mittekahjustava hinna saamiseks lisati ühenduse tootmisharu tootmiskuludele ülalnimetatud 6,5 % suurune kasumimarginaal. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud mis tahes erinevused protsendimäärana võrreldud tooteliikide CIF-impordihinnast.

(200)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale.

(201)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks praeguse uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need nimetatud äriühingute puhul praeguse uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(202)

Kindlaks määratud dumpingu- ja kahjumarginaalid on järgmised:

(203)

Võttes arvesse asjaolu, et küünlaid imporditakse väga tihti komplektidena, kuhu kuuluvad küünlajalad, küünlahoidjad või muud esemed, leiti, et on asjakohane tollimaksud kehtestada kindlaksmääratud summadena küünalde kütusesisalduse (kaasa arvatud taht) alusel, kuna arvatakse, et meetme selline vorm on vaatlusaluse toote puhul asjakohane.

(204)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ning kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lõplike järelduste tegemisel võib osutuda vajalikuks esialgsed järeldused uuesti läbi vaadata,

a)

nende kütus sisaldab üle 500 ppm tolueeni;

b)

nende kütus sisaldab üle 100 ppm benseeni;

c)

nende tahi diameeter on vähemalt 5 millimeetrit;

d)

nad on individuaalselt pakitud vähemalt 5 cm kõrgusesse plastanumasse.

15.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/47

(1)

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu. (2)

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet on esitanud ka kolmandad riigid. Eespool osutatu alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või, kui see ei olnud võimalik, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes ühenduse piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) alusel loodud lennuohutuskomiteele kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne.

(5)

Komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid konsulteerisid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(7)

Pärast seda, kui oli saadud teatavatele ühenduse õhusõidukitele seisuplatsil tehtud SAFA kontrolli tulemused, samuti konkreetsetes valdkondades riiklike lennundusametite poolt läbi viidud kontrollimiste ja auditite tulemused, kehtestasid regulatiivse järelevalve eest vastutavad riiklikud ametiasutused täitemeetmed järgmiste oma lennuettevõtjate suhtes: lennuettevõtja MSR Flug Charter GmbH rakendatud parandusmeetmetega jäid Saksamaa pädevad asutused küll rahule, kuid otsustasid siiski peatada tema tegevusloa 31. oktoobril 2008, kuna see lennuettevõtja kuulutas välja pankroti ning sellest võivad tuleneda raskused ohutusnõuete täitmisel; Portugali pädevad asutused peatasid 10. oktoobril 2008 lennuettevõtja Luzair lennuettevõtja sertifikaadi kuni tema taassertifitseerimiseni täielikus kooskõlas kohaldatavate ühenduse eeskirjadega; Hispaania pädevad asutused algatasid 28. oktoobril 2008 lennuettevõtja Bravo Airlines lennuettevõtja sertifikaadi peatamise; Kreeka pädevad asutused peatasid 24. oktoobril 2008 lennuettevõtja Hellenic Imperial Airways lennuettevõtja sertifikaadi kolmeks kuuks. Viimane palus võimalust esitada lennuohutuskomiteele ettekanne ja tegi seda 3. novembril 2008.

(8)

Pärast määruse (EÜ) nr 715/2008 vastuvõtmist on komisjon saanud täiendavat teavet, mis kinnitab süstemaatiliste ohutuspuudujääkide olemasolu Angola pädevas asutuses (INAVIC). ICAO avaldas 1. oktoobril 2008 lõpparuande auditi kohta, mis viidi läbi Angola suhtes üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi (USOAP) raames 26. novembrist kuni 5. detsembrini 2007. Kõnealune aruanne hõlmab nii märkusi auditeeritud asutuse kohta kui ka täheldatud puudujääkide kõrvaldamiseks Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile (ICAO) esitatud parandusmeetmeid. Täheldati nelikümmend kuus (46) puudust Chicago konventsiooni 1., 6., 8. ja 13. lisaga hõlmatud vastavates valdkondades. Need tähelepanekud osutavad tõsistele puudustele ICAO standardite ja soovituslike tavade (SARPs) tõhusal rakendamisel ohutusjärelevalve süsteemi kõigis kaheksas kriitilises valdkonnas. Kriitilised valdkonnad, kus rakendamisega seotud puudusi on üle 80 %, on eelkõige lennundusalased esmased õigusaktid (84 %), lennutegevusalased erieeskirjad (89 %), tehnilise personali kvalifikatsioon ja koolitus (81 %), litsentseerimis- ja sertifitseerimiskohustused (81 %), järelevalvekohustused (80 %) ja ohutusega seotud küsimuste lahendamine (100 %). Lisaks väljendas ICAO tõsist muret ka olukorra üle õhusõidukite käitamise sertifitseerimise ja järelevalve valdkonnas, kaheldes, kas isegi pärast esitatud parandusmeetmete kava ja INAVICi võetud meetmeid on „rahvusvahelisi lende sooritavad lennuettevõtjad võimelised tõendama, et nad täidavad eeskirju, mis INAVIC on kehtestanud ICAO 6. lisa nõuete täitmiseks”. Aruande avaldamise ajaks peaks olema rakendatud 50 % parandusmeetmetest.

(9)

Selline olukord kinnitab komisjoni ja liikmesriikide ekspertide rühma aruannet, kes külastasid 18.– 22. veebruarini 2008 teabe kogumise eesmärgil Angolat. Lisaks sellele kinnitatakse üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi auditiaruandes, et praegu on kõigil Angola lennuettevõtjatel lennuettevõtja sertifikaat, mis ei vasta Chicago konventsiooni 6. lisale. Vastavalt ICAO esitatud parandusmeetmete kavale ei ole kõnealuste lennuettevõtjate sertifitseerimist ette näha enne 31. maid 2009.

(10)

Komisjon saatis 6. oktoobril 2008 Angola pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 7 kohase kirja, milles anti neile ametiasutustele ja igale Angolas sertifitseeritud lennuettevõtjale võimalus tutvuda asjaomaste dokumentidega enne otsuse vastuvõtmist. Lisaks paluti samas kõigil neil lennuettevõtjatel esitada kirjalikke märkusi ja/või esitada komisjonile ja lennuohutuskomiteele suuline ettekanne.

(11)

Komisjon tunnustab jõupingutusi, mis INAVIC on teinud ICAO esitatud parandusmeetmete järkjärgulisel rakendamisel. Siiski on komisjon arvamusel, et kõigi Angolas sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes tuleks kohaldada tegevuskeeldu ja seetõttu kanda need A lisasse seniks, kuni nad on tõendanud, et on rahuldavalt rakendanud parandusmeetmete kava, eelkõige seoses õhusõidukite taassertifitseerimisega täielikus vastavuses Chicago konventsiooni 6. lisaga. Komisjon konsulteerib selles küsimuses viivitamatult Angola ametiasutustega.

(12)

Kontrollitud tõendite kohaselt ei ole Kambodžas sertifitseeritud lennuettevõtjate järelevalve eest vastutavatel Kambodža ametiasutustel piisavalt suutlikkust ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks, nagu näitas ICAO poolt 2007. aasta novembris ja detsembris läbi viidud USOAPi audit, mille käigus tuvastati hulgaliselt rahvusvaheliste standardite rikkumisi. Lisaks sellele teavitas ICAO kõiki lepinguosalisi tõsistest kahtlustest seoses Kambodža tsiviillennundusameti suutlikkusega täita oma ülesandeid lennuohutuse järelevalve valdkonnas. Vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2008 põhjendusele 35 palus komisjon seejärel 3. oktoobril 2008 Kambodža pädevatel asutustel (SSCA) ja kõigil Kambodžas sertifitseeritud lennuettevõtjatel õigeaegselt esitada kogu asjakohane teave ICAO tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks mõeldud parandusmeetmete ja eelkõige lennuettevõtjate taassertifitseerimise kohta.

(13)

SSCA teavitas komisjoni, et ta on tühistanud järgmiste lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaadid: Sarika Air Services, Royal Air Services, Royal Khmer Airlines ja Imtrec Aviation. Lisaks on PMT Air lennuettevõtja sertifikaat peatatud kuni 12. aprillini 2009, kuna ta ei täitnud Kambodža tsiviillennunduse eeskirju.

(14)

Lennuettevõtjal Siem Reap Airways International on siiski veel puudujääke seoses ohutusega. Kõnealuse lennuettevõtja sertifikaati on pikendatud ilma mingi geograafilise piiranguta, samas on saadud tõendeid selle kohta, et see lennuettevõtja ei täida Kambodža tsiviillennunduse eeskirju ega vasta ICAO nõuetele. Seetõttu on ühiste kriteeriumide alusel jõutud järeldusele, et kõnealuse lennuettevõtja suhtes tuleks kohaldada tegevuskeeldu ja kanda ta A lisasse. Komisjon on valmis osutama Kambodža Kuningriigi pädevatele asutustele tehnilist abi ja vaatab järgmisel lennuohutuskomitee koosolekul kõnealuse lennuettevõtja ohutusalase olukorra läbi dokumentide põhjal, mille on esitanud Kambodža Kuningriigi pädevad asutused.

(15)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke kõigil Filipiini Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjatel ning Filipiinidel sertifitseeritud lennuettevõtjate järelevalve eest vastutavatel ametiasutustel ei ole piisavalt suutlikkust ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks, mida näitab asjaolu, et USA Transpordiministeeriumi Föderaalne Lennundusamet (FAA) pikendas IASA programmi raames Filipiinide ohutusjärgu alandamist 2. kategooriasse, osutades, et Filipiini Vabariik ei vasta ICAO kehtestatud rahvusvahelistele ohutusstandarditele.

(16)

Filipiini Vabariigi pädevad asutused esitasid 13. oktoobril 2008 komisjonile siiski üksikasjaliku parandusmeetmete kava ohutusalase olukorra parandamiseks riigi tsiviillennunduses, seega võivad Filipiinid pärast selle rakendamist tõendada püsivat vastavust ICAO standarditele nii riigi järelevalvesüsteemi kui ka vastavate asutuste litsentseeritud lennuettevõtjate tegevuse osas. Kõnealuse kava kohaselt peab ligikaudu pool parandusmeetmetest olema rakendatud 31. detsembriks, ülejäänud 31. märtsiks 2009.

(17)

Filipiini Vabariigi pädevad asutused on üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi raames palunud ICAO-l edasi lükata nende riikliku lennutranspordiameti põhjalik kontroll, mis pidi eelnevalt koostatud kava kohaselt aset leidma 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta oktoobrini.

(18)

Euroopa Komisjon kavatseb liikmesriikide abil läbi viia Filipiini pädevate asutuste ohutushindamise, sealhulgas eespool märgitud parandusmeetmete kava rakendamise kontrolli 2009. aasta algul, et tal oleks lennuohutuskomitee järgmisel koosolekul võimalik otsustada asjakohaste meetmete võtmise üle.

(19)

Ekvatoriaal-Guinea pädevad ametiasutused on komisjonile esitanud teabe, et nad on lennuettevõtja sertifikaadi väljastanud järgmistele lennuettevõtjatele: EGAMS ja Star Equatorial Airlines. Kuna kõnealustel asutustel ei ole piisavalt suutlikkust, et teostada enda sertifitseeritud lennuettevõtjate üle piisavat ohutusjärelevalvet, tuleks nimetatud kaks lennuettevõtjat kanda A lisasse.

(20)

Kirgiisi Vabariigi ametiasutused on esitanud komisjonile tõendid selle kohta, et järgmiste lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaat on tühistatud: Asia Alpha Airways, Artik Avia, Esen Air, Kyrgyzstan Airlines ja Osh Avia. Kuna need lennuettevõtjad on seetõttu tegevuse lõpetanud, tuleks nad A lisast kustutada.

(21)

Sierra Leone pädevad asutused on esitanud komisjonile tõendid selle kohta, et lennuettevõtja Bellview Airlines (SL) lennuettevõtja sertifikaat on tühistatud. Kuna kõnealune lennuettevõtja on tegevuse lõpetanud, tuleks ta A lisast kustutada.

(22)

Pärast määruse (EÜ) nr 715/2008 vastuvõtmist on nii Jeemeni pädevad asutused kui ka lennuettevõtja Yemenia teavitanud komisjoni, et on arutanud parandusmeetmete kava ning et praegu vaatab seda läbi Airbus, mis on läbi viinud ettevõtte auditid õhusõidukite hoolduse ja käitamise valdkonnas. Komisjon sai 17. septembril 2008 kõnealuste arutluste tulemused.

(23)

Komisjon on tähelepanelikult jälginud lennuettevõtja ohutusalast olukorda ja on arvamusel, et ühendusse lendavatele Yemenia õhusõidukitele pärast määruse (EÜ) nr 715/2008 vastuvõtmist seisuplatsil tehtud kontrollide tulemused näitavad, et ettevõtja rakendab parandusmeetmete kava hoolduse ja lennutegevuse valdkonnas püsivalt, et vältida tõsiste ohutuspuudujääkide kordumist. Pärast Yemenia õhusõidukite kontrolli seisuplatsil, mille kestel tehtud tähelepanekud osutasid tõsistele nõuetele mittevastavustele, kuulas komisjon 15. oktoobril lennuettevõtja selgitusi ja sai dokumendid, mis tõendavad, et lennuettevõtja reageeris asjakohaselt ja õigeaegselt, et kõrvaldada puudujäägid püsivalt. Seetõttu leiab komisjon saadud teabe põhjal, et puudub vajadus täiendavate meetmete järele. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt prioriteediks lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil.

(24)

Lennuettevõtja Nouvelle Air Affaires Gabon palus võimalust esitada lennuohutuskomiteele ettekanne ja talle anti võimalus seda teha 3. novembril 2008. Komisjon võttis teadmiseks, et lennuettevõtja oli oma tegevuse reorganiseerinud ja alustanud hulga parandusmeetmete võtmisega, et lõpuks tõendada oma vastavust rahvusvahelistele lennuohutusstandarditele. Lennuettevõtja ei olnud siiski esitanud dokumenteeritud tõendeid, et Gaboni pädevad asutused on parandusmeetmete kava heaks kiitnud ja kontrollinud selle rakendamist.

(25)

Kõnealuse lennuettevõtja ohutusjärelvalvega seoses ei olnud Gaboni pädevad asutused esitanud tõendeid selle kohta, et õhusõidukite käitamise järelevalve on läbi viidud rahvusvaheliste standardite kohaselt, ega selle kohta, et määruse (EÜ) nr 715/2008 põhjenduses 15 märgitud meetmed on selle lennuettevõtja puhul rakendatud. Gaboni pädevad asutused edastasid 5. novembril 2008 teabe järelevalvemeetmete rakendamise kohta teatavate Gabonis sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes. See teade ei sisaldanud mingeid tõendeid järelevalve kohta õhusõidukite käitamise valdkonnas.