Euroopa Liidu L 167/2013

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 559/2013,

18. juuni 2013,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 377/2012 (mis käsitleb teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 11 lõiget 1

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 3. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 377/2012, mis käsitleb teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 11 lõikeid 1 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 3. mail 2012 vastu määruse (EL) nr 377/2012.

(2)

Nõukogu on täies ulatuses läbi vaadanud määruse (EL) nr 377/2012 I lisas esitatud loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 2 lõikeid 1 ja 2. Nõukogu on jõudnud järeldusele, et määruse (EL) nr 377/2012 I lisas loetletud isikute suhtes tuleks jätkata nimetatud määruses sätestatud konkreetsete piiravate meetmete kohaldamist.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2048 (2012) kohaselt loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee ajakohastas 20. märtsil 2013 teavet ühe loetellu kantud isiku kohta. Selleks et rakendada nimetatud komitee otsust, võttis nõukogu vastu rakendusotsuse 2013/293/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2012/285/ÜVJP, mis käsitleb teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid (2).

(4)	Määruse (EL) nr 377/2012 I lisas sisalduvat kannet kõnealuse isiku kohta tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 377/2012 I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 18. juuni 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

P. HOGAN

(1) ELT L 119, 4.5.2012, lk 1.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39.

LISA

Määruse (EL) nr 377/2012 I lisas esitatud kanne allpool nimetatud isiku kohta asendatakse järgmisega:

Nimi

Identifitseeriv teave

(sünnikuupäev ja -koht, passi/isikutunnistuse number jne)

Loetellu kandmise põhjused

Määramise kuupäev

„Major Idrissa DJALÓ

Kodakondsus: Guinea-Bissau

Sünnikuupäev: 18. detsember 1954

Ametinimetus: relvajõudude staabiülema protokollinõunik ning seejärel relvajõudude peakorteri kolonel ja protokolliülem

Pass: AAISO40158

Väljaandmise kuupäev: 2.10.2012

Väljaandmise koht: Guinea-Bissau

Kehtivuse lõppemise kuupäev: 2.10.2015

12. aprilli 2012. aasta riigipöörde eest vastutuse võtnud hunta „Military Command” kontaktisik ja üks selle aktiivseimatest liikmetest. Ta oli üks esimestest ohvitseridest, kes väljendas avalikult poolehoidu huntale „Military Command”, allkirjastades ühe nende esimestest kommünikeedest (nr 5, kuupäevaga 13. aprill 2012). Major Djaló kuulub ka sõjaväeluure teenistusse.

18.7.2012”

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 560/2013,

14. juuni 2013,

millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Traditional Grimsby Smoked Fish (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 53 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Ühendkuningriigi taotluse, millega soovitakse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 986/2009 (2) alusel registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Traditional Grimsby Smoked Fish” spetsifikaadi üksikasjade muudatusele.

(2)	Taotluses käsitletakse tootmismeetodi muudatust, et tooraine hankimine oleks paindlikum ja et nimetusega oleks lisaks tervele kalale hõlmatud ka kalafilee.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kohaselt, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 50 ja 52 kirjeldatud menetluskorda järgimata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas esitatud kaitstud geograafilise tähise „Traditional Grimsby Smoked Fish” spetsifikaadi üksikasjade muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Konsolideeritud koonddokument, millega on ette nähtud spetsifikaadi peamised üksikasjad, on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 277, 22.10.2009, lk 17.

I LISA

Kaitstud geograafilise tähise „Traditional Grimsby Smoked Fish” spetsifikaadi järgmine muudatus on heaks kiidetud.

Üldjuhul hangitakse tervet värsket kala ja fileed Islandilt, Fääri saartelt ja Norrast, kuid seda võib hankida ka muudest piirkondadest.

II LISA

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„TRADITIONAL GRIMSBY SMOKED FISH”

EÜ nr: UK-PGI-0105-01022-23.7.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Traditional Grimsby Smoked Fish”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Ühendkuningriik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.7.

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toode „Traditional Grimsby Smoked Fish” on 200–700 grammi kaaluv tursa- või kilttursafilee, mida on külmsuitsutatud kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas traditsioonilise meetodi kohaselt. Filee on kreemika kuni beeži värvuse, kuiva struktuuri ja kergelt soolase suitsumaitsega. Toodet tarnitakse paljudele erinevatele müügipunktidele spetsiaalsetes pappkastides (mille kaal ei tohi olla suurem kui 5 kg) või eraldi vaakumpakendites.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Terve tursk või kilttursk või nende fileed, kaaluga 200–700 g.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Ei kohaldata.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kalafilee soolveega immutamine ja suitsutamine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Suitsutatud kala pakendatakse spetsiaalsetesse üksteise küljes kinni olevatesse madalatesse pappkastidesse või eraldi vaakumpakenditesse, et säilitada värskus.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Ei kohaldata.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Halduspiiridega piiratud Grimsby linn Kirde-Lincolnshire’is.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Traditsioonilise Grimsby suitsukala omadused on kõnealuse geograafilise piirkonnaga seotud nii traditsioonide, maine, suitsutamisprotsessi kui ka kalasuitsutajate oskuste kaudu. Neid oskusi on edasi antud põlvest põlve.

Grimsby sadam, mis asub Humberi jõesuuet Põhjamerest eraldaval neemel, on Inglismaal ainus omataoline. Oma asukoha tõttu on sadam avatud mere ja jõesuudme poolt puhuvatele kuivadele ning jahedatele tuultele, mis aitavad kaasa kalasuitsutamise traditsiooni säilitamisele, hoides keskmise maksimumtemperatuuri suvel alla 20 °C, mis on sisemaaga võrreldes oluliselt jahedam.

Grimsby linn on kalatöötlemise poolest kuulus kogu Ühendkuningriigis. Nii sadamas kui ka linnas tuntakse uhkust selle üle, et Grimsby arvukad kalakaupmehed on suutnud juba üle saja aasta varustada enamiku kalaliikidega kogu Ühendkuningriiki ja viimasel ajal teisigi Euroopa riike. Traditsiooniline Grimsby suitsukala on üks olulisemaid tooteid, mida sadamaga seostatakse.

Grimsby kalasuitsutamise traditsiooni ja sellega seotud protsesside olemasolu on võimalik tõendada alates 19. sajandi lõpust. Grimsby on olnud Ühendkuningriigis kalasuitsutamise poolest kuulus alates 1850. aastast, kui raudteetransport tegi esmakordselt võimalikuks suitsukala kiire transportimise kõigepealt Londonisse ja seejärel üle kogu riigi. Loomulikult ei olnud sel ajal veel külmutusseadmeid ega jää valmistamise võimalust, mida värskete ja kiirestiriknevate kalatoodete säilitamiseks tänapäeval laialdaselt kasutatakse. Kiirestiriknevate toodete kõlblikkusaja pikendamiseks tuli valida soolamise, kuivatamise, suitsutamise või mõne kõigi nimetatud töötlemisviiside kombinatsiooni vahel. Traditsiooniline Grimsby suitsukala on praegugi nõutud kaup, hoolimata sellest, et ülejäänud riigis eelistatakse mehaanilisi ahjusid.

Grimsby oli enamiku 20. sajandi esimesest poolest maailma suurim kalasadam. Grimsbyl on kindel koht teiste kuulsate kalasadamate, näiteks Vigo, Esbjergi, Boulogne Sur Meri ja Bremerhaveni (Grimsby sõpruslinn) hulgas. Grimsby on praegugi Ühendkuningriigi suurim kalatootmiskeskus: Grimsby kalakaupmeeste ühingusse (Grimsby Fish Merchants Association) kuulub 106 äriühingut. Sadama eeliseks on läbi aegade olnud erinevate ostu- ning müügivõimaluste rohkus ja seetõttu mängivad Grimsby kalaturud värske kala müüjatena olulist rolli nii Ühendkuningriigis kui ka Euroopas.

5.2. Toote eripära

Toode „Traditional Grimsby Smoked Fish” on 200–700 grammi kaaluv tursa- või kilttursafilee. Toode on kreemika kuni beeži värvuse, kuiva struktuuri ja kergelt soolase suitsumaitsega. Kalafileed suitsutatakse vastavalt traditsioonilistele meetoditele ja oskusteabele, mida on põlvest põlve edasi antud. Tootmisetapid hõlmavad järgmist:

terve kala käsitsi fileerimine;

kalafileede soolveega immutamine;

metallvarrastest raamidel asuvate kalade paigutamine suitsuahju korstnatesse külmsuitsutamiseks sobivale kõrgusele;

suitsuahju põhja katmine saepurukihiga, mis hakkab pärast süütamist hõõgudes suitsema; suitsutusrežiimi jälgimine; see sõltub kalade suurusest ja olulisel määral ka ümbritsevast temperatuurist ning niiskusest.

Kogenud kalasuitsutajad jälgivad pidevalt suitsutamisprotsessi, et tagada ühtlane suitsutamiskvaliteet, kalu vajaduse korral ümber paigutades ja ahjust välja võttes.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Grimsby asukoht idarannikul on soodne ka selle poolest, et niisket vihma kaasa toovad edelatuuled puhuvad siin harvemini kui Ühendkuningriigi enamikus piirkondades. Grimsbys valitseb mereline kliima, seega on ilmastiku hooajalised kõikumised väikesed, päevade lõikes võib ilm aga muutlik olla.

Kvaliteetse suitsukala traditsiooniliseks valmistamiseks vajalikke kogemusi ja oskusi saab õppida ainult pika aja vältel ning sageli antakse teadmisi edasi põlvest põlve. Traditsiooniline suitsutamismeetod erineb kalade töötlemisest mehaanilistes ahjudes, mis kujutavad endast elektriga köetavaid suletud koldeid, mida reguleeritakse vaid näidiku liigutamise abil. Eespool kirjeldatud jätkusuutlikud traditsioonid ja Grimsby soodne asukoht jahutatud kala jaotusvõrgu keskpunktis võimaldab tagada värskelt suitsutatud kala igapäevase tarnimise üle kogu riigi.

Grimsby eeliseks on see, et siin on võimalik hankida kalu nii laialdasest piirkonnast, et üldjuhul leiab kogemustega ostja suitsutamiseks sobivaid kalu aastaringselt. Kvaliteetse suitsukala tootmiseks peab kalasuitsutaja arvesse võtma nii kalade, aastaaegade kui ka ilmaga seotud erinevaid tegureid. Grimsby traditsioonilise suitsukala valmistajate põlvkondade poolt kogutud oskused võimaldavad anda ühtlaselt kõrge kvaliteediga toodangut.

Suitsukala „Traditional Grimsby Smoked Fish” hinnatakse kõrgelt kogu toiduainetööstuses, nt Waitrose’i kalahankija on öelnud, et „Tänapäevaste ahjudega ei saavutata sellist maitsesügavust. Traditsiooniliselt valmistatud kala söömine on hoopis midagi muud. See õige toode on võrratu. Konkurentsitult parim. Suitsune. Rikkalik. Täiuslik.” Samuti hindavad traditsioonilisi kalasuitsutusmeetodeid kõrgelt kokad. Rick Stein on öelnud: „Külastasin Grimsbyt ja mind hämmastasid traditsioonilise kalasuitsutamisega seotud oskused. Sellel ei ole midagi ühist arvuti teel juhitavates ahjudes asetleidva kuivatamisega.”

Peakokk Mitch Tonks usub samuti, et traditsiooniline suitsutusmeetod annab kalale erilise maitse ja toob esile selle organoleptilised omadused: „Nad laagerdavad kala traditsioonilisel viisil ja suitsutavad seda vanades suitsuahjudes, millel on taevalik lõhn. Ma olen kindel, et see aitab maitse kujundamisele kaasa. Nad kasutavad üksnes suuri kiltturskasid ja tulemuseks on suurepärane tasakaal suitsuse ja magusa maitse vahel.”

Nimetatud suitsukala serveeritakse paljudes riigi parimates restoranides, sealhulgas J Sheekey, Scott’s ja isegi Delia Smithi Norwich City jalgpalliklubi restoran. Toodet tarnitakse regulaarselt ka kuningakotta. Legendi kohaselt sõi kuninganna seda hommikusöögiks pärast oma pulmi 1947. aastal prints Philipiga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://archive.defra.gov.uk/foodfarm/food/industry/regional/foodname/products/documents/grimsby-fish-spec-120619.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 561/2013,

14. juuni 2013,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Schwarzwälder Schinken (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) nr 1151/2012 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2).

(2)	Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Saksamaa taotluse, millega soovitakse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 123/97 (3) alusel registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Schwarzwälder Schinken” spetsifikaadi muudatusele.

(3)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike, avaldas komisjon määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (4). Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi kõnealuse määruse artikli 7 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud spetsifikaadi muudatus seoses käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(3) EÜT L 22, 24.1.1997, lk 19.

(4) ELT C 274, 11.9.2012, lk 2.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SAKSAMAA

Schwarzwälder Schinken (KGT)

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 562/2013,

14. juuni 2013,

millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Queijo Serra da Estrela (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 53 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	3. jaanuaril 2013 jõustus määrus (EL) nr 1151/2012. Sellega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2).

(2)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Portugali taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 (3) (muudetud määrusega (EÜ) nr 197/2008) (4) kohaselt registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Queijo Serra da Estrela” spetsifikaadi muudatusele.

(3)

Taotluse eesmärk on spetsifikaati muuta. Taotletakse luba turustada juustu „Queijo Serra da Estrela” väiksemal kujul (0,5 kg). Sellest tulenevalt on ka juustu vähimat diameetrit vähendatud 11 sentimeetrilt 9 sentimeetrile. Toote parema jälgitavuse tagamiseks on taotletud muuta kohustuslikuks numbrikoodiga kaseiinplaatide kinnitamine juustule.

(4)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike, võib komisjon selle heaks kiita ilma määruse (EL) nr 1151/2012 artiklites 50–52 sätestatud menetlust kohaldamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud päritolunimetuse „Queijo Serra da Estrela” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Spetsifikaadi põhielemente sisaldav koonddokument on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(3) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(4) ELT L 59, 4.3.2008, lk 8.

I LISA

Kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetuse „Queijo Serra da Estrela” spetsifikaadi järgmine muudatus.

Toote kirjeldus. Taotletud on luba turustada juustu „Queijo Serra da Estrela” väiksemal kujul (0,5 kg), mis on kõige väiksem suurus, mille puhul eripärased organoleptilised omadused veel säilivad. Sellest tulenevalt on juustu diameetrit vähendatud 11 sentimeetrilt 9 sentimeetrile.

Päritolutõend. Taotletud on muuta kohustuslikuks numbrikoodiga kaseiinplaadi kinnitamine juustule, mis peaks parandama toote jälgitavust, andma kinnitust päritolupiirkonnast ja võimaldama luua seost iga spetsifikaadi nõuetele vastava sissetuleva piimapartii ja iga toodetud juustupartii „Queijo Serra da Estrela” vahel.

Kaseiinplaadid vastavad näidisele, mille on heaks kiitnud tootjate ühendus, kes varustab diskrimineerimata kõiki plaatidest huvitatud tootjaid ning tagab, et plaatide numbri- või seeriakoode ei oleks võimalik kopeerida. Märgiseid ei saa ühelt juustult ära võtta ja teisele kinnitada, sest pärast lahtivõtmist muutuvad need kasutamiskõlbmatuteks.

II LISA

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„QUEIJO SERRA DA ESTRELA”

EÜ nr: PT-PDO-0217-0213 – 17.01.2011

KGT () KPN (X)

1. Nimetus

„Queijo Serra da Estrela”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Portugal

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Juustu kalgendi aeglasel nõrutamisel pärast Bordaleira Serra da Estrela või Churra Mondegueira tõugu lammaste puhta toorpiima kalgendamist hispaania artišoki e kardiga (Cynara cardunculus L) saadud juust. Juust „Queijo Serra da Estrela” peab laagerduma vähemalt 30 päeva. Kui laagerdumine kestab üle 120 päeva, lisatakse nimetusele „Queijo Serra da Estrela” kvaliteeti tähistav märge „Velho” (vana).

Toote peamised omadused on järgmised:

	„Queijo Serra da Estrela”	„Queijo Serra da Estrela” Velho (vana)
Kuju ja konsistents	Silindrikujuline (madal), korrapärane, külgedelt kumer ja pealt kerge kumerusega, servad on ebamäärased	Silindrikujuline (madal), korrapärane, külgedelt kerge kumerusega või kumeruseta, servad puuduvad
Koorik	Sile ja poolpehme	Siledast kuni kergelt sooneliseni, tekstuur kõvast kuni väga kõvani
Kaal	0,5–1,7 kg	0,7–1,2 kg
Läbimõõt	9–20 cm	11–20 cm
Kõrgus	4–6 cm	3–6 cm
Tekstuur	Tugev, keskmiselt pehme, ei säilita lõigates oma kuju, kreemjas ja pehme ilma silmakesteta või väheste silmakestega	Tugev või väheste silmakestega, kergelt rabe ja kuiv, pehme
Värvus	Valge või kergelt kollakas	Kollakast kuni oranži või kergelt pruunika värvuseni, värvus on keskel intensiivsem kui äärtes
Organoleptilised omadused	Õrn, puhas ja kergelt hapukas maitse	Meeldiv, püsiv ja puhas maitse, tugeva või kergema intensiivsusega, kergelt terav/soolane
Valgud	26–33 %	36–43 %
Rasvad	45–60 %	> 60 %
Niiskus	61–69 %	49–56 %
Tuhk	5–6,5 %	7–8 %

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kasutatakse üksnes järgmisi tooraineid:

—	määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatud Bordaleira Serra da Estrela ja/või Churra Mondegueira tõugu lammaste puhas toorpiim. Lammaste kasvatamise ja söötmise nõuded on kehtestatud täpsete eeskirjadega;

—	söögisool;

—	taimset päritolu kalgendaja – hispaania artišokk e kardi (Cynara cardunculus L.).

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Lubatud on üksnes ekstensiivsed või pool-ekstensiivsed tootmissüsteemid; lammaste pidamine vabas õhus on praktilisest seisukohast parim variant. Lambaid karjatatakse iseloomuliku ja loodusliku taimestikuga piirkondades, mis ulatub männikutest ja tihnikutest kuni rohumaadeni. Rändkarjatamine on levinud viis, mille puhul viiakse loomad olenevalt aastaajast või sööda kättesaadavusest ühelt samas geograafilises piirkonnas asuvalt alalt (või rohumaalt) teise. Roht- ja heintaimede kasvatamine on piirkonnas tavapärane ja ajavahemikel, mil rohumaade sööta ei jätku lammastele piisavalt, on see nende söödale täienduseks. Liht- või kombineeritud täiendsööta kasutatakse söödaratsiooni tõhustamiseks siiski üksnes äärmuslikes kliimatingimustes (näiteks lumi või põud), tiinuse lõpus või kõige suurema piimaanni ajal. Kõnealuse sööda kasutamiseks peab loa andma tootjate rühm ning selle kvaliteeti ja kogust kontrollib sertifitseerimisasutus.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kuna loomadel peab olema geneetilise põlvnemise ja piirkondliku päritolu kinnitus, nende sööda puhul tuleb arvestada kindlalt rohumaalt saadava sööda koguselist osakaalu ja kvaliteeti, mängib piirkond otsustavat rolli piima kvaliteedi puhul ja nõutavate omadustega juustu valmistamisel, kõikide tootmisetappide üle toimub reeglipärane järelevalve nii toote jälgitavuse kui ka lõpptoote organoleptiliste omaduste osas. Kuna juustu valmistamine ja laagerdumine on tundlikud etapid nii jälgitavuse, autentsuse kui ka hügieeni seisukohalt ja lõpptootel peavad olema kindlad lõhna- ja maitseomadused, peavad juustu „Queijo Serra da Estrela” kõik tootmisetapid, alates tallede sündimisest kuni juustu pakendamiseni mis tahes kaubanduslikku esitlusvormi, toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juust „Serra da Estrela” on toode, mille laagerdumine jätkub pärast säilitamist, lahtilõikamist ja pakendamist. Nimetatud toiminguid võib teha ainult päritolupiirkonnas, võttes arvesse vajadust

—	tagada toote ehtsus ning füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused, mis määravad kindlaks kõnealuste juustusortide eriomadused, mida ainult tootjad, kohalikud elanikud ja tavapärased tarbijad on võimelised eristama;

—	hinnata iga juustusordi kvalitatiivseid omadusi eraldi enne nimetatud toimingutega alustamist;

—	tagada, et juustul on isegi lahtilõigatuna tootele iseloomulik pehmus. Selleks on määrava tähtsusega valida kõnealuse toiminguga alustamiseks piisava küpsusastmega juust;

—	tagada, et vana juustu (velho) puhul oleksid viilud piisava kõvadusega ega mureneks. Selleks on määrava tähtsusega valida lõikamiseks vastavate maitseomadustega ja kõvadusega juust laagerdumise etapis;

—	tagada toote sajanditepikkuse maine säilimine ning püsimine ja vältida tarbija eksitamist;

—	tagada, et toodete sanitaar- ja hügieeninõuetest peetakse eri toimingute käigus pidevalt kinni;

—	tagada toimingute asjakohane kontroll kooskõlas õigusaktidest tulenevate kohustustega;

—	tagada juustu või selle portsjonite jälgitavus tootmisrajatisteni ja põllumajandusettevõteteni, et sel viisil tagada toote geograafiline päritolu.

3.7. Erieeskirjad märgistuse kohta

Lisaks üldistest õigusaktidest tulenevatele kohustustele peab märgisel kindlasti olema:

—	nimetus „QUEIJO SERRA DA ESTRELA” ja sõnad „Appellation d’origine protégée” (kaitstud päritolunimetus); selliste juustude puhul, mis on laagerdunud üle 120 päeva, võib eelnevale lisada märke „VELHO”;

—	sertifitseerimismärk toote nime, kontrolli- ja sertifitseerimisasutuse nimega ning toote jälgitavust võimaldava seerianumbriga.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab haldusüksusi (concelhos) Carregal do Sal, Celorico da Beira, Fornos de Algodres, Gouveia, Mangualde, Manteigas, Nelas, Oliveira do Hospital, Penalva do Castelo ja Seia; valdu (freguesias) Carapito, Cortiçada, Dornelas, Eirado, Forninhos, Penaverde ja Valverde Aguiar da Beira haldusüksuses; valdu Anceriz, Barril do Alva, Cerdeira, Coja, Pomares ja Vila Cova do Alva Arganili haldusüksuses; valdu Aldeia de Carvalho, Cortes do Meio, Erada, Paul, Sarzedo, Unhais da Serra ja Verdelhos Covilhã haldusüksuses; valdu Aldeia Viçosa, Cavadoude, Corujeira, Fala, Famalicão, Fernão Joanes, Maçainhas de Baixo, Mizarela, Pero Soares, Porto da Carne, São Vicente, Sé Seixo Amarelo, Trinta, Vale de Estrelas, Valhelhas, Videmonte, Vila Cortez do Mondego ja Vila Soeiro Guarda haldusüksuses; valdu Midões, Póvoa de Midões ja Vila Nova de Oliveirinha Tábua haldusüksuses; valdu Canas de Santa Maria, Ferreirós do Dão, Lobão da Beira, Molelos, Mosteiro de Fráguas, Nandufe, Parada de Gonta, Sabugosa, São Miguel do Outeiro, Tonda ja Tondela Tondela haldusüksuses; valdu Aldeia Nova, Carnicães, Feital, Fiães, Freches, Santa Maria, São Pedro, Tamanho, Torres, Vila Franca das Naves ja Vilares Trancoso haldusüksuses; valdu Fragosela, Loureiro de Silgueiros, Povolide ja São João de Lourosa Viseu haldusüksuses.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Piirkond asub Beira kõrgustikul, kus ilmastikutingimusi iseloomustab külm, vihmane ja pikk, mõnikord lumine talv ning soe ja kuiv suvi.

Lisaks juba eelpool osutatud puurindele sobib piirkonnas ka karjatatavate loomade söödaks ka põõsa- ja rohurinne. Viimases on eriti rikkalikult esindatud põõsad (eri kanarbikuliigid, harilik astelhernes (Ulex europaeus L.) luudpõõsas (citisus) ja eri leetpõõsaliigid (genistas purgans). Looduslikud karjamaad koosnevad looduslikest kõrrelistest heintaimedest ja haritavad karjamaad peamiselt valgest ristikust ja maaristikust. Õistaimedest on siin esindatud valdavalt happelembesed taimed, peamiselt kõrrelised ja liblikõielised, mis on vastupidavad külmale, happelisele keskkonnale ja väheviljakale pinnasele. Söödakultuuridest kasvatatakse eelkõige kaera, rukist, maisi, söödasorgot ja aastaringselt raiheina.

Piirkonnast on pärit kaks lambatõugu, keda kasutatakse eranditult kõnealuse juustu valmistamiseks – Bordaleira Serra da Estrela ja Churra Mondegueira. Juba sajandeid on need tõud suutnud kõnealuse piirkonna väheviljakaid karjamaid parimal viisil ära kasutada.

5.2. Toote eripära

Tänu tootjate oskusteabele valmistatakse juustu „Queijo Serra da Estrela” eranditult toorpiimast, mille loodusliku kalgendajana kasutatakse hispaania artišokki e kardi.

Eespool kirjeldatud tingimustest tulenevalt võib juust „Queijo Serra da Estrela” olla väga eripäraste omadustega. Juust võib olla silindrikujuline (madal), korrapärane, ülemine pool on külgedelt kerge kumerusega, selgepiirilised servad puuduvad, koorik on sile ja poolpehme ning tekstuur tihe, keskmiselt pehme, määritavast kuni lõigatavani, kompaktne, kreemjas ja pehme ilma silmakesteta või väheste silmakestega, värvuselt valge või kahvatukollane. Maitse on õrn, puhas ja kergelt hapukas. Omadused tulevad selgemini esile laagerdumise käigus, andes tulemuseks juustu „Queijo Serra da Estrela” Velho, mille omadused on järgmised: sile või kergelt kurruline koorik, kõva või eriti kõva sisu, tihe või mõnede silmakestega tekstuur, juustumass on kergelt mure ja kuiv, kreemjas, tumekollase kuni oranži värvusega, mis tugevneb äärtest keskosa suunas, maitse on tugev ja meeldiv, puhas, tugev või mõõdukalt tugev ja kergelt terav/soolane.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Serra da Estrela piirkonna ilmastikutingimused soodustavad eelkõige põllumajanduse ja metsanduse arengut ning üks peamine tegevusvaldkond on kohaliku Bordaleira Serra da Estrela ja Churra Mondegueira tõugu lammaste aretamine ning nende piima kasutamine Serra da Estrelas väga hinnatud ning väga iseloomuliku värvi, lõhna, maitse ja tekstuuriga juustu ja toorjuustu (requeijão) valmistamiseks.

Kõnealust piirkonda ja seal toodetud juustusorte mainiti juba Rooma autorite tekstides. Juust on samuti mainitud toiduainena suurte avastuste ajastu laevadel ning XVI sajandi teatrietendustes.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

[määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7]

http://www.dgadr.pt/images/docs/val/dop_igp_etg/Valor/CE_QueijoSE_Versao_Comissao.pdf

(1) Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/15

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 563/2013,

14. juuni 2013,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Arroz del Delta del Ebro/Arròs del Delta de l’Ebre (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) nr 1151/2012 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2).

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1059/2008 (3) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Arroz del Delta del Ebro”/„Arròs del Delta de l’Ebre” spetsifikaadi muudatusele.

(3)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike, avaldas komisjon määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (4). Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi kõnealuse määruse artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud spetsifikaadi muudatus seoses käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(3) ELT L 283, 28.10.2008, lk 34.

(4) ELT C 278, 14.9.2012, lk 7.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HISPAANIA

Arroz del Delta del Ebro/Arròs del Delta de l’Ebre (KPN)

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 564/2013,

18. juuni 2013,

Euroopa Kemikaaliametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) kohaselt makstavate tasude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 80 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tuleks määrata kindlaks Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet”) makstavate tasude struktuur ja suurus ning maksmise tingimused.

(2)

Tasude struktuuri ja suuruse määramisel peaks arvesse võtma tööd, mida kemikaaliametilt nõutakse määruse (EL) nr 528/2012 alusel. Tasud peaksid olema määratud sellisel tasemel, mis tagaks, et nendest saadav tulu oleks koos kemikaaliameti muude tuludega piisav, et katta teenuste osutamisega seotud kulud.

(3)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 80 lõike 3 punktist d tulenevalt tuleks tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse võtta, kas teave on esitatud ühiselt või eraldi. Et kajastada kemikaaliameti tegelikku töökoormust ja soodustada teabe ühist esitamist, on kohane olukorras, kus mitu isikut taotlevad ühiselt toimeaine heakskiitmist või toimeaine heakskiitmise uuendamist, võtta ühe taotluse eest ainult üks tasu.

(4)

Et võtta arvesse vajadusi, mis on iseloomulikud ELis asutatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mis käsitleb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemist) (2) tähenduses, tuleks sellistele ettevõtjatele kohaldada vähendatud tasusid toimeaine heakskiitmise, heakskiitmise uuendamise või määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse kandmise eest ning biotsiidile loa andmise või juba antud loa uuendamise eest. Vähendatud tasude suuruse kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse asjaolu, et VKEd moodustavad märkimisväärse osa biotsiidide tööstusharu ettevõtetest ning et tuleks vältida ülemääraste tasude nõudmist muudelt ettevõtetelt, tagades samas kemikaaliameti töö täiemahulise rahastamise. Et hoida ära taotluste esitamist toodete kohta, mis sisaldavad mõnele määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõikes 1 loetletud kriteeriumile vastavaid asendamisele kuuluvaid toimeaineid, samuti taotluste esitamist selliste toimeainete kohta, ei tohiks kõnealuste biotsiidide või toimeainete kohta esitatud taotluste puhul tasude vähendamist kohaldada.

(5)

Võttes arvesse tööd, mida nõuab kemikaaliametilt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 77 kohaselt esitatud kaebustega tegelemine, on asjakohane nõuda kõnealuste kaebuste esitamise eest tasu vastavalt sama määruse artikli 77 lõike 1 kolmandale lõigule. Selleks et vältida õigustatud kaebusi esitavate isikute karistamist, on kohane põhjendatud kaebuste eest nõutud tasu tagastada.

(6)	Võttes arvesse asjaolu, et kemikaaliameti töömaht väheneb, kui taotlus lükatakse tagasi enne kinnitamist või kinnitamise ajal või võetakse hindamise ajal tagasi, on asjakohane selliste taotluste puhul ette näha tasude osaline tagastamine.

(7)	Et soodustada taotluste esitamist toimeainete kohta, mis on sobivad alternatiivid määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõikes 1 loetletud väljajätmise kriteeriumitele vastavatele heakskiidetud toimeainetele, on asjakohane ette näha selliste taotluste eest makstud tasu tagasimaksmine.

(8)	Ohtu mitte põhjustavate toimeainete määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse kandmise taotluste eest nõutava tasu puhul tuleks arvestada tööga, mida selliste taotlustega tegelemine kemikaaliametilt nõuab ning avaliku huviga, mis on seotud selliseid aineid sisaldavatele toodetele lubade andmisega.

(9)

Et hoida ära heakskiitmise või heakskiitmise uuendamise taotluse esitamist toimeaine kohta, mis vastab mõnele määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõikes 1 loetletud kriteeriumile, ning heakskiitmise või heakskiitmise uuendamise taotluste esitamist toodete kohta, mille puhul on vajalik võrdlev hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 23, ning et rahaliselt kompenseerida käesoleva määrusega ettenähtud tasude maksmisest vabastamist ja tasumäärade vähendamist, on selliste taotluste puhul asjakohane ette näha suurendatud tasu maksmine.

(10)

Võttes arvesse tööd, mida nõuab kemikaaliametilt sellise taotluse käsitlemine, millega nõutakse arvamust muudatuse liigitamise kohta vastavalt komisjoni 18. aprilli 2013. aasta rakendusmäärusele (EL) nr 354/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt loa saanud biotsiidide muudatuste kohta, (3) on asjakohane selliste taotluste eest tasu nõuda. Selleks et nii palju kui võimalik vältida nende taotlejate karistamist, kes esitavad põhjendatud taotluse muudatuse vähem tähtsaks või halduslikuks liigitamise kohta, on kohane vähendada tasu taotluste puhul, mis toovad kaasa soovituse liigitada muudatus halduslikuks või vähem tähtsaks.

(11)

Võttes arvesse tööd, mida nõuab kemikaaliametilt määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 95 osutatud asjaomaste isikute nimekirja lisamise taotlustega tegelemine, on asjakohane nõuda selliste taotluste eest tasu. Kõnealuste taotlustega seotud töö maht varieerub märkimisväärselt, olenevalt sellest, kas asjaomane isik esitab teabekasutusnõusoleku või uue toimiku, sest viimasel juhul peab kemikaaliamet kontrollima, kas toimik on kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 II lisaga või vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (4) II A lisaga. Asjakohane on tasu vastavalt töö mahule diferentseerida.

(12)	Võttes arvesse tööd, mida nõuab kemikaaliametilt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 66 lõike 4 kohaselt esitatud konfidentsiaalsustaotlusega tegelemine, on asjakohane nõuda selliste taotluste eest tasu.

(13)

Kuna vastavalt 25. oktoobri 2012. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5) artiklile 19, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (6) artiklile 17 ning Euroopa Kemikaaliameti 24. septembri 2008. aasta finantsmääruse (7) artiklile 17 koostatakse ja täidetakse kemikaaliameti eelarve eurodes ja raamatupidamisaruanded esitatakse samuti eurodes, on asjakohane võtta tasu üksnes eurodes.

(14)	Lähtuvalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 80 lõike 3 punktist f tuleb tasude maksmise tähtaegade kindlaksmääramisel võtta nõuetekohaselt arvesse kõnealuses määruses sätestatud menetluste tähtaegasid.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud tasud tuleks asjakohaste ajavahemike järel läbi vaadata, et viia need vastavusse inflatsioonimäära ja tegelike kuludega, mis tekivad kemikaaliametile seoses teenuste pakkumisega. Tasude läbivaatamisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et kemikaaliamet omandab käesoleva määruse alusel esitatud taotlustega tegelemisel aina rohkem kogemusi ja seetõttu muutub tema töö tõhusamaks.

(16)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 82 lõikes 1 osutatud alaline biotsiidikomitee ei esitanud arvamust käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kohta. Kuna rakendusakti olemasolu peeti vajalikuks, esitas eesistuja rakendusakti eelnõu täiendavaks aruteluks apellatsioonikomiteele. Apellatsioonikomitee ei ole oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

TASUD

Artikkel 1

Tasud toimeainetega seotud töö eest

Kemikaaliamet nõuab I lisa tabelis 1 sätestatud tasusid töö eest, mida ta peab määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt tegema seoses toimeaine heakskiitmise või toimeaine heakskiitmise uuendamisega ning toimeaine kõnealuse määruse I lisasse kandmisega.

Artikkel 2

Tasud töö eest, mis on seotud biotsiididele liidu lubade andmisega

Kemikaaliamet nõuab II lisa tabelis 1 sätestatud tasusid töö eest, mida ta peab määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt tegema seoses biotsiididele liidu lubade andmisega.

Artikkel 3

Muud tasud

1. Kemikaaliamet nõuab III lisas sätestatud tasusid töö eest, mida ta peab määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt tegema seoses toimeaine tehnilise samaväärsuse kindlakstegemise, vastastikuse tunnustamise taotluste, asjaomaste isikute nimekirja kandmise taotluste ning kemikaaliametile esitatud teabe konfidentsiaalse käsitlemise taotlustega.

2. Kemikaaliamet nõuab III lisas sätestatud iga-aastast tasu iga liidu loa saanud biotsiidi või biotsiidipere eest. Iga-aastane tasu tuleb esimest korda maksta aasta möödumisel müügiloa kehtima hakkamisest ning edaspidi igal aastal samal kuupäeval. See tasutakse eelneva aasta eest.

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 77 alusel kemikaaliameti otsuse peale kaebuse esitamise tasu

1. Kemikaaliamet nõuab käesoleva määruse III lisas osutatud tasu iga määruse (EL) nr 528/2012 artikli 77 alusel kemikaaliameti otsuse peale esitatud kaebuse eest.

2. Apellatsiooninõukogu ei loe kaebust kättesaaduks enne, kui asjaomane tasu on kemikaaliametile makstud.

3. Kui apellatsiooninõukogu leiab, et kaebus pole vastuvõetav, siis makstud tasu ei tagastata.

4. Kemikaaliamet tagastab lõike 1 alusel nõutud tasu, kui Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektor parandab otsuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (8) artikli 93 lõikega 1 või kui kaebuse suhtes langetatakse otsus kaebaja kasuks.

Artikkel 5

Tasu tagasimaksmise võimalus väljajätmise kriteeriumitele vastavate heakskiidetud toimeainete alternatiivide puhul

1. Kui kemikaaliametile esitatakse taotlus sellise toimeaine heakskiitmiseks, mis võib olla sobiv alternatiivne aine määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõike 2 teise lõigu tähenduses sama määruse artikli 5 lõikes 1 loetletud väljajätmise kriteeriumitele vastavale heakskiidetud toimeainele, võib taotleja taotleda kemikaaliametile makstava tasu tagasimaksmist.

2. Komisjon teeb taotluse kohta otsuse, kui ta on saanud kemikaaliametilt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 lõike 4 kohase arvamuse, mis hõlmab ka soovitust selle kohta, kas toimeaine on sobiv alternatiivne aine määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõike 2 teise lõigu tähenduses.

3. Kui komisjon otsustab, et toimeaine on sobiv alternatiivne aine, teatab kemikaaliamet taotlejale otsusest ja maksab täies ulatuses tagasi lõikes 1 osutatud tasu.

II PEATÜKK

VKEDE TOETAMINE

Artikkel 6

VKE staatuse tunnustamine

1. Enne seda, kui taotleja esitab kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 7 lõikega 1, artikli 13 lõikega 1, artikli 28 lõikega 4, artikli 43 lõikega 1 või artikli 45 lõikega 1 toimeaine heakskiitmiseks, heakskiitmise uuendamiseks või toimeaine kandmiseks määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse või liidu loa andmiseks biotsiidile või biotsiidiperele taotluse, mis sisaldab VKE-le kohaldatava tasu vähendamise taotlust, peab võimalik taotleja esitama kemikaaliametile asjaomased üksikasjad, mis tõendavad taotleja õigust soodustusele tulenevalt tema VKE staatusest soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

2. Taotluse puhul, mis on esitatud toimeaine heakskiitmiseks, heakskiitmise uuendamiseks või toimeaine kandmiseks määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse, lähtutakse otsuse tegemisel toimeaine tootjast, keda võimalik taotleja esindab. Taotluse puhul, mis on esitatud tootele loa andmiseks või juba antud loa uuendamiseks, lähtutakse otsuse tegemisel sellest, kes on tulevane loaomanik.

3. Kemikaaliamet avaldab nende üksikasjade nimekirja, mis tuleb esitada vastavalt lõikele 1.

4. Kemikaaliamet otsustab 45 päeva jooksul pärast kõigi lõikes 1 osutatud asjaomaste üksikasjade esitamist, kas ja millist VKE staatust on ettevõtte puhul võimalik tunnustada.

5. Ettevõtte tunnustamine VKEna kehtib määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt esitatud avalduste puhul kahe aasta vältel.

6. Lõike 4 kohaselt tehtud kemikaaliameti otsused võib vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 77 edasi kaevata.

Artikkel 7

Tasu vähendamine

1. ELis asutatud VKEde jaoks vähendatakse kemikaaliametile makstavaid tasusid, mis on sätestatud I lisa tabelis 2 ja II lisa tabelis 2.

2. Toimeaine heakskiitmise, heakskiitmise uuendamise või toimeaine määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse kandmise taotluste eest nõutavat tasu vähendatakse üksnes juhul, kui kõnealune toimeaine ei ole asendamisele kuuluv aine.

3. Biotsiidile loa andmise või juba antud loa uuendamise taotluste eest nõutavat tasu vähendatakse üksnes juhul, kui toode ei sisalda asendamisele kuuluvat toimeainet.

III PEATÜKK

MAKSED

Artikkel 8

Maksmise viis

1. Käesoleva määrusega ette nähtud tasud makstakse eurodes.

2. Maksed tehakse pärast seda, kui kemikaaliamet on esitanud arve.

3. Erandina lõikest 2 tehakse artikli 4 kohased maksed taotluse esitamisega samaaegselt.

4. Maksed tehakse ülekandega kemikaaliameti pangakontole.

Artikkel 9

Makse tuvastamine

1. Kõigi maksete puhul, välja arvatud artikli 8 lõikes 3 osutatud maksed, tuleb viitenumbri lahtrisse märkida arve number.

2. Artikli 8 lõike 3 kohaste maksete puhul tuleb viitenumbri lahtrisse märkida kaebuse esitaja(te) andmed ja võimaluse korral ka otsuse number, mille vastu kaebus esitatakse.

3. Kui makse eesmärki ei ole võimalik kindlaks teha, määrab kemikaaliamet tähtaja, mille jooksul maksja peab kirjalikult teatama kemikaaliametile makse eesmärgi. Kui kemikaaliametile ei teatata makse eesmärki määratud tähtpäevaks, loetakse makse kehtetuks ja asjaomane summa tagastatakse maksjale.

Artikkel 10

Maksekuupäev

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb tasud maksta 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil kemikaaliamet arvest teatab.

2. Kuupäeva, mil makse kogusumma kantakse üle kemikaaliameti pangakontole, loetakse makse sooritamise kuupäevaks.

3. Makse loetakse õigeaegselt sooritatuks siis, kui on esitatud piisavad dokumentaalsed tõendid näitamaks, et maksja nõudis ülekande tegemist arvel märgitud pangakontole ettenähtud tähtaja jooksul. Rahaasutuse väljastatud ülekandekorralduse kinnitust loetakse piisavaks tõendiks.

Artikkel 11

Ebapiisav makse

1. Maksetähtajast kinnipidamiseks loetakse üksnes seda, kui tasu kogusumma on õigeaegselt makstud.

2. Kui arve hõlmab tehingute kogumit, võib kemikaaliamet seostada puuduoleva summa tehingu mis tahes osaga. Maksete määramise kriteeriumid koostab kemikaaliameti haldusnõukogu.

Artikkel 12

Ülemäära makstud summade tagasimaksmine

1. Tasu maksmisel ülemääraselt makstud summade maksjale hüvitamise korra määrab kemikaaliameti tegevdirektor ning see avaldatakse kemikaaliameti veebisaidil.

Kui aga ülemääraselt makstud summa on väiksem kui 200 eurot ning asjaomane osaleja ei ole tagasimaksmist nõudnud, siis ülemäära makstud summat tagasi ei maksta.

2. Ühtegi ülemääraselt makstud summat, mida ei ole tagasi makstud, ei ole võimalik arvesse võtta kemikaaliametile makstavate tulevaste maksete puhul.

Artikkel 13

Summade tagasimaksmine taotluste puhul, mis lükatakse tagasi enne kinnitamist või kinnitamise ajal või võetakse hindamise ajal tagasi

1. Kemikaaliamet maksab tagasi 90 % saadud tasust, kui toimeaine heakskiitmise või biotsiidile loa andmise taotlus, mis on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 7 lõikega 1 või artikli 43 lõikega 1, või toote vähem tähtsa muudatuse või olulise muudatuse taotlus lükatakse tagasi enne kinnitamisetappi või selle ajal.

2. Kemikaaliamet maksab tagasi 75 % saadud tasust, kui toimeaine heakskiitmise või biotsiidile loa andmise taotlus, mis on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 7 lõikega 1 või artikli 43 lõikega 1, või toote vähem tähtsa muudatuse või olulise muudatuse taotlus võetakse tagasi enne, kui taotlust hindav pädev asutus on esitanud kemikaaliametile oma hindamisaruande.

Saadud tasu ei maksta tagasi, kui taotlus võetakse tagasi pärast seda, kui taotlust hindav pädev asutus on esitanud kemikaaliametile oma hindamisaruande.

3. Ülejäänud summa maksjale tagasimaksmise korra määrab kemikaaliameti tegevdirektor ning see avaldatakse kemikaaliameti veebisaidil.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Raportööride tasustamine

Biotsiidikomitee raportööridest liikmeid tasustatakse vahenditest, mis on artikli 80 lõike 2 kohaselt makstud liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tegutsevad taotlusi hindavate pädevate asutustena.

Artikkel 15

Teenustasud

1. Pärast soodsa arvamuse saamist komisjonilt võib kemikaaliamet oma haldusnõukogu otsusega kehtestada teenustasud haldus- ja tehniliste teenuste eest, mida ta osutab mõne asjaomase osaleja soovil kooskõlas määrusega (EL) nr 528/2012, et hõlbustada kõnealuse määruse rakendamist. Kemikaaliameti tegevdirektor võib otsustada mitte nõuda tasu kemikaaliametilt abi taotlevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja riikidelt.

2. Tasu suurus määratakse selliselt, et see katab kemikaaliametile seoses teenuste osutamisega tekkinud kulud ega ületa kõnealuste kulude katmiseks vajalikku määra.

3. Teenustasud tuleb maksta 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil kemikaaliamet arvest teatab.

Artikkel 16

Esialgne prognoos

Iga järgmise eelarveaasta kogutulude ja -kulude kalkulatsiooni koostamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 96 lõikele 5 lisab kemikaaliameti haldusnõukogu esialgse tasudest saadavate tulude konkretiseeritud kalkulatsiooni kemikaaliametile vastavalt (9) määrusele (EL) nr 528/2012 usaldatud tegevuse eest võetavatest tasudest saadud tuludest, mis on eristatud ELi toetusest saadavatest tuludest.

Artikkel 17

Uuesti läbivaatamine

Käesolevas määruses sätestatud tasud vaadatakse igal aastal uuesti läbi, võttes arvesse Eurostati avaldatud Euroopa tarbijahinnaindeksiga mõõdetavat inflatsioonimäära. Esimene läbivaatamine toimub 1. jaanuaril 2015.

Komisjon vaatab samuti määrust pidevalt läbi, võttes arvesse kemikaaliameti oodatavate tulude ja kulude hinnangute kohta saabuvat olulist teavet. Hiljemalt 1. jaanuariks 2015 vaatab komisjon määruse uuesti läbi, et seda vajadusel muuta, võttes arvesse eelkõige kemikaaliametile vajalikke ressursse ja ressursse, mida liikmesriikide pädevad asutused vajavad samalaadsete teenuste osutamiseks. Läbivaatamisel arvestatakse sellega, milline on olnud määruse mõju VKEdele ja vaadatakse vajaduse korral läbi VKEdele võimaldatud tasude vähendamise määrad.

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(3) ELT L 109, 19.4.2013, lk 4.

(4) EÜT L 123, 24.2.1998, lk 1.

(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) MB/53/2008 lõplik.

(8) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(9) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

I LISA

Toimeainetega seotud tasud

Tabel 1

Standardtasud

Ülesande üldine kirjeldus; määruse (EL) nr 528/2012 asjaomane säte	Konkreetse tingimuse või ülesande kirjeldus	Tasu (eurot)
Toimeaine heakskiitmine; artikli 7 lõige 2	Tasu esimese tooteliigi kohta, mille jaoks kõnealune toimeaine heaks kiidetakse	120 000
	Lisatasu iga täiendava tooteliigi kohta	40 000
	Lisatasu tooteliigi kohta (nii esimese tooteliigi kui ka täiendavate tooteliikide puhul), kui toimeaine on vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 10 asendamisele kuuluv aine	20 000
	Tasu heakskiidu muutmise eest, v.a tooteliigi lisamise eest	20 000
Heakskiidu uuendamine; artikli 13 lõige 3	Tasu esimese tooteliigi kohta, mille jaoks kõnealuse toimeaine heakskiidu uuendamist taotletakse	15 000
	Lisatasu iga täiendava tooteliigi kohta	1 500
	Lisatasu esimese tooteliigi kohta, mille jaoks kõnealuse toimeaine heakskiidu uuendamist taotletakse, kui osutub vajalikuks täielik hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikele 1	25 000
	Lisatasu iga täiendava tooteliigi kohta, kui osutub vajalikuks täielik hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikele 1	2 500
	Lisatasu tooteliigi kohta (nii esimese tooteliigi kui ka täiendavate tooteliikide puhul), kui toimeaine on vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 10 asendamisele kuuluv aine	20 000
Toimeaine kandmine I lisasse; artikkel 28	Tasu toimeaine kohta I lisasse esmakande tegemise eest	10 000
Toimeaine kandmine I lisasse; artikkel 28	Tasu toimeaine kohta I lisasse tehtud kande muutmise eest	2 000
Teatamine kooskõlas määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikliga 3a	Tasu iga aine ja tooteliigi kombinatsiooni kohta. Teatamise eest võetav tasu arvatakse maha vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 7 esitatud taotluse eest võetavast tasust	10 000

Tabel 2

Tasu vähendamine taotluste puhul, mis on esitatud toimeaine heakskiitmiseks, heakskiitmise uuendamiseks või toimeaine kandmiseks I lisasse, kui toimeaine tootja on ELis asutatud VKE, välja arvatud juhul, kui toimeaine kuulub asendamisele

Ettevõtte liik	Vähendamismäär (% standardtasust)
Mikroettevõte	60
Väikeettevõte	40
Keskmise suurusega ettevõte	20

II LISA

Tasud biotsiididele liidu lubade andmise eest

Tabel 1

Standardtasud

Ülesande üldine kirjeldus; määruse (EL) nr 528/2012 asjaomane säte	Konkreetse tingimuse või ülesande kirjeldus	Tasu (eurot)
Liidu loa andmine, üksiktoode; artikli 43 lõige 2	Tasu toote kohta, mis ei ole samasugune kui aine heakskiitmise eesmärgil hinnatud tüüpiline toode	80 000
	Tasu toote kohta, mis on samasugune kui aine heakskiitmise eesmärgil hinnatud tüüpiline toode	40 000
	Lisatasu toote kohta, kui on vajalik võrdlev hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 23	40 000
	Lisatasu toote kohta, kui taotletud luba on ajutine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 2	10 000
Liidu loa andmine, biotsiidipere; artikli 43 lõige 2	Tasu biotsiidipere kohta	150 000
	Lisatasu biotsiidipere kohta, kui on vajalik võrdlev hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 23	60 000
	Lisatasu biotsiidipere kohta, kui taotletud luba on ajutine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 2	15 000
Kemikaaliameti teavitamine täiendavast biotsiidiperesse kuuluvast tootest; artikli 17 lõige 6	Tasu täiendava toote kohta	2 000
Samale biotsiidile liidu loa andmine; artikli 17 lõige 7	Tasu toote kohta, mis on „sama toode” komisjoni 6. mai 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 414/2013 (millega määratakse kindlaks samade omadustega biotsiididele loa andmise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012) (1) tähenduses	2 000
Toote või tootepere olemasoleva loa oluline muudatus; artikli 50 lõige 2	Tasu taotluse kohta	40 000
Toote või tootepere olemasoleva loa vähetähtis muudatus; artikli 50 lõige 2	Tasu taotluse kohta	15 000
Toote või tootepere olemasoleva loa halduslik muudatus; artikli 50 lõige 2	Tasu teate kohta	2 000
Soovitus olemasoleva loaga toote või tootepere muudatuse liigitamise kohta; artikli 50 lõige 2	Tasu määruse (EL) nr 354/2013 kohaselt esitatud taotluse kohta. Kui soovitus näeb ette muudatuse liigitamise halduslikuks või vähetähtsaks muudatuseks, siis arvatakse taotluse eest makstav tasu maha edaspidi määruse (EL) nr 354/2013 kohaselt esitatavalt taotluselt või teatelt.	2 000
Liidu loa andmine, üksiktoode; artikli 45 lõige 3	Tasu toote kohta	5 000
	Lisatasu iga täiendava toote kohta, kui osutub vajalikuks täielik hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikele 1	15 000
	Lisatasu toote kohta, kui on vajalik võrdlev hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 23	40 000
Liidu loa uuendamine, biotsiidipere; artikli 45 lõige 3	Tasu biotsiidipere kohta	7 500
	Lisatasu iga täiendava biotsiidipere kohta, kui osutub vajalikuks täielik hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikele 1	22 500
	Lisatasu biotsiidi kohta, kui on vajalik võrdlev hindamine vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 23	60 000

Tabel 2

Tasu vähendamine taotluste puhul, mis on esitatud biotsiididele või biotsiidiperedele liidu lubade saamiseks ja nende uuendamiseks, kui võimalik tulevane loaomanik on ELis asutatud VKE, välja arvatud juhul, kui toode sisaldab toimeainet, mis kuulub asendamisele

Ettevõtte liik	Vähendamismäär (% standardtasust)
Mikroettevõte	30
Väikeettevõte	20
Keskmise suurusega ettevõte	10

(1) ELT L 125, 7.5.2013, lk 4.

III LISA

Muud tasud

Ülesande üldine kirjeldus; määruse (EL) nr 528/2012 asjaomane säte	Konkreetse tingimuse või ülesande kirjeldus	Tasu (eurot)
Tehniline samaväärsus; artikli 54 lõige 3	Tasu juhul, kui toimeaine päritolu erinevus piirdub tootmispaiga muutusega ja taotlus põhineb üksnes analüüsiandmetel	5 000
	Tasu juhul, kui toimeaine päritolu erinevus ei piirdu tootmispaiga muutusega ja taotlus põhineb üksnes analüüsiandmetel	20 000
	Tasu juhul, kui taotlus ei vasta eespool esitatud tingimustele.	40 000
Liidu loaga biotsiidide iga-aastane tasu; artikli 80 lõike 1 punkt a	Tasu biotsiididele liidu loa andmise kohta	10 000
	Tasu biotsiidiperele liidu loa andmise kohta	20 000
Tasu vastastikuse tunnustamise taotluste eest; artikli 80 lõike 1 punkt a	Tasu iga toote või tootepere eest, mille kohta on esitatud vastastikuse tunnustamise taotlus (iga liikmesriigi kohta, kus vastastikust tunnustamist taotletakse)	700
Edasikaebeõigus; artikli 77 lõige 1	Tasu kaebuse kohta	2 500
Asjaomaste isikute nimekirja kandmise taotlus; artikkel 95	Tasu teabekasutusnõusoleku esitamise eest, kui see esitatakse toimiku kohta, mille kemikaaliamet või taotlust hindav pädev asutus on juba terviklikuks tunnistanud	2 000
	Tasu teabekasutusnõusoleku esitamise eest, kui see esitatakse koos täiendavate andmetega toimiku osa kohta, mille kemikaaliamet või taotlust hindav pädev asutus on juba terviklikuks tunnistanud	20 000
	Tasu uue toimiku esitamise kohta	40 000
Vastavalt artikli 66 lõikele 4 kemikaaliametile esitatud taotlused	Tasu kirje kohta, mille suhtes taotletakse konfidentsiaalsust	1 000

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/26

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 565/2013,

18. juuni 2013,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1731/2006, (EÜ) nr 273/2008, (EÜ) nr 566/2008, (EÜ) nr 867/2008, (EÜ) nr 606/2009 ning rakendusmääruseid (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teavitamiskohustusega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 491/2007

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 192 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile, (2) on kehtestatud ühiseeskirjad, mida liikmesriigid peavad järgima komisjonile teabe ja dokumentide esitamisel. Kõnealustes eeskirjades käsitletakse eelkõige liikmesriikide kohustust kasutada komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud teabesüsteeme ning kinnitada teatisi saatma volitatud ametiasutuste või eraisikute juurdepääsuõigused. Määrusega (EÜ) nr 792/2009 on kehtestatud ka ühised põhimõtted, mida kohaldatakse teabesüsteemide suhtes, et tagada dokumentide pikaajaline autentsus, terviklikkus ja loetavus ning näha ette isikuandmete kaitse. Kõnealuste teabesüsteemide kasutamise kohustus tuleb ette näha iga määrusega, millega kehtestatakse konkreetne teatamiskohustus.

(2)	Komisjon on loonud teabesüsteemi, mis võimaldab elektrooniliselt hallata dokumente ja menetlusi komisjonisiseses töökorralduses ja ühise põllumajanduspoliitikaga seotud asutustega suhtlemisel.

(3)

Kõnealuse süsteemi kaudu saab täita mitmeid teavitamiskohustusi, eelkõige selliseid, mis on sätestatud komisjoni 23. novembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1731/2006 teatavate veise- ja vasikalihakonservide eksporditoetuste kohaldamise üksikasjalike erieeskirjade kohta, (3)5. märtsi 2008. aasta määruses (EÜ) nr 273/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad piima ja piimatoodete analüüsimise ning kvaliteedi hindamise meetodite kohta, (4)18. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 566/2008, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamiseks seoses kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamisega, (5)3. septembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 867/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide, nende tööprogrammide ja kõnealuste programmide rahastamisega, (6)10. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega, (7) ja komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (8).

(4)	Tõhusa haldamise huvides ja saadud kogemusi arvesse võttes tuleks mõnda teatist lihtsustada ja täpsustada või mõni neist välja jätta.

(5)

Komisjoni 3. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 491/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1947/2005 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses seemneid käsitlevate andmete edastamisega, (9) on hõlmatud üksnes sellised teatised, mida ei ole enam vaja, kuna teatavate seemneliikide suhtes eritoetuse kohaldamine on lõppenud.

(6)	Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 135 nähakse ette teatamine tavapärastest turupäevadest tüüpilistel turgudel. Kuna elektroonilise teatamise süsteem võimaldab igapäevaselt hindu teatada, ei ole enam vaja tavapärastest turupäevadest teada anda.

(7)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1333/2011 (10) artikliga 9 nähakse ette kohustus teatada komisjonile selliste banaane turustavate ettevõtjate loetelu, kellele on antud vabastus turustamisstandarditele vastavuse kontrollidest. Kõnealune teatis ei ole osutunud banaanisektoris kõnealustele turustamisstandarditele vastavuse tagamisel otstarbekaks. Seetõttu tuleks kõnealune teatis välja jätta.

(8)	Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 1731/2006, (EÜ) nr 273/2008, (EÜ) nr 566/2008, (EÜ) nr 867/2008, (EÜ) nr 606/2009 ning rakendusmääruseid (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 vastavalt muuta. Määrus (EÜ) nr 491/2007 tuleks tunnistada kehtetuks.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1731/2006 artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Täiendavad kontrollimeetmed

1. Liikmesriigid kehtestavad üksikasjalikumad meetmed, et kontrollida konservide valmistamist, ja teavitavad sellest komisjoni. Eelkõige astuvad nad kõik vajalikud sammud, et välistada igasugune kasutatava tooraine või kõnealuste toodete asendamine.

2. Lõikes 1 osutatud teatised edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (*1).

(*1) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.” "

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 273/2008 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikkel 19 jäetakse välja.

2)	Lisatakse artikkel 19a: „Artikkel 19a Teatised Artiklis 2, artikli 4 lõikes 1 ja III lisa C osas sätestatud teavitamine toimub kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (2). (2) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.” "

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 566/2008 artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Teatised

Artikli 4 lõigetes 1 ja 3, artikli 6 lõikes 3 ning artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teavitamine toimub kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (*3).

(*3) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.” "

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 867/2008 artikli 18 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Käesolevas artiklis sätestatud teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (*4).

(*4) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.” "

Artikkel 5

Määrust (EÜ) nr 606/2009 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklile 4 lisatakse lõige 5: „5. Lõike 1 punktis c ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud teabe või dokumentide edastamine komisjonile toimub kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (5). (5) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.” "

I lisa A osa liite 3 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Kui Kreeka soovib lõike 1 punktis b osutatud sätteid muuta, teatab ta sellest eelnevalt komisjonile. Kõnealune teavitamine toimub kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009. Kui komisjon ei vasta kahe kuu jooksul pärast teatise saamist, võib Kreeka kavandatud muudatused ellu viia.”

3)	I lisa B osa A jaotise punktis 3 asendatakse teine lause järgmisega: „Liikmesriigid teatavad komisjonile eelnevalt ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009 kogu vajamineva tehnilise teabe asjaomaste veinide kohta, sealhulgas tootespetsifikaadid ning toodangu koguse aasta kohta.”

4)	I lisa C osas asendatakse punkti 3 teine lõik järgmisega: „Liikmesriigid teatavad nendest eranditest komisjonile kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009. Komisjon edastab seejärel selle teabe teistele liikmesriikidele.”

Artikkel 6

Rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 muudetakse järgmiselt.

Artikli 134 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kolmandatest riikidest imporditud ja XVII lisas loetletud tüüpilistel imporditurgudel müüdud toodete keskmised tüüpilised hinnad ning imporditud toodete suurte koguste puhul muudel turgudel registreeritud märkimisväärsed hinnad või juhul, kui tüüpiliste turgude hinnad ei ole kättesaadavad, siis imporditud toodete puhul muudel turgudel registreeritud märkimisväärsed hinnad, ning”

2)	Artikkel 135 jäetakse välja.

3)	Artikli 146 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Artikli 9 lõikes 2, artikli 18 lõigetes 3 ja 4, artiklis 97, artiklis 128, artikli 129 lõikes 1, artiklites 130, 131 ja käesolevas artiklis ning artikli 92 lõikes 1 sätestatud teavitamine toimub kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009.”

4)	XVII lisa pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikli 134 lõike 1 punktis a osutatud tüüpilised turud”.

Artikkel 7

Rakendusmääruse (EL) nr 1333/2011 artikli 9 lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

Artikkel 8

Määrus (EÜ) nr 491/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.

(3) ELT L 325, 24.11.2006, lk 12.

(4) ELT L 88, 29.3.2008, lk 1.

(5) ELT L 160, 19.6.2008, lk 22.

(6) ELT L 237, 4.9.2008, lk 5.

(7) ELT L 193, 24.7.2009, lk 1.

(8) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

(9) ELT L 116, 4.5.2007, lk 3.

(10) ELT L 336, 20.12.2011, lk 23.

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 566/2013,

18. juuni 2013,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, (1) eriti selle artikli 74 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 44/2001 I lisas on loetletud määruse artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud riikide kohtualluvuse eeskirjad.

(2)	Määruse (EÜ) nr 44/2001 I lisa on mitmel korral muudetud, viimati komisjoni määrusega (EL) nr 156/2012, (2) et ajakohastada siseriikliku kohtualluvuse eeskirju.

(3)	Poola on komisjoni teavitanud I lisas esitatud loetelusse tehtud täiendavatest muudatustest.

(4)	Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu (3) artiklile 2 tuleks käesolevat määrust rahvusvahelise õiguse alusel kohaldada Euroopa Liidu ja Taani vahelistes suhetes.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 44/2001 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 44/2001 I lisas asendatakse Poolat käsitlev kirje järgmisega:

„—	Poolas: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kodeksu postępowania cywilnego) artikli 1103 lõige 4 ja artikkel 1110, kuivõrd nendega kehtestatakse kohtualluvus üksnes järgmiste asjaolude korral: hageja on Poola kodanik või tema elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on Poolas.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 18. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(2) ELT L 50, 23.2.2012, lk 3.

(3) ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/30

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 567/2013,

18. juuni 2013,

millega parandatakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 38 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 (2) III lisas on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle tootmissüsteem ja mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimeetmed on tunnistatud samaväärseks määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud meetmetega. Kõnealuses lisas, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 508/2012, (3) esitatud loetelus ei ole mõne riigi kontrolliasutuse veebiaadress õige või ei ole enam õige.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas on esitatud kolmandates riikides samaväärsuse kontrollijatena ja sertifikaatide väljaandjatena tunnustatud kontrollorganite ja kontrolliasutuste loetelu. Kõnealuse lisa tekstis, mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 508/2012 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 125/2013, (4) esinevad mõne kontrollorgani või kontrolliasutuse puhul vead seoses teatavate kolmandate riikide jaoks märgitud tootekategooriatega.

(3)	Lisaks sellele ei ole määruse (EÜ) nr 1235/2008 III ja IV lisas osutatud ühe kontrolliasutuse veebiaadress õige.

(4)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1235/2008 III ja IV lisa vastavalt parandada.

(5)

Õiguskindluse huvides tuleks parandatud sätteid kohaldada äriühingu AGRECO R.F. GÖDERZ GmbH suhtes alates rakendusmääruse (EL) nr 508/2012 II lisa kohaldamiskuupäevast ning äriühingute IMO-Control Sertifikasyon Tic. Ltd Ști ja Organización Internacional Agropecuaria suhtes alates rakendusmääruse (EL) nr 125/2013 II lisa kohaldamiskuupäevast.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1235/2008 parandatakse järgmiselt.

1)	III lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)	IV lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

II lisa punkti 1 kohaldatakse siiski alates 1. juulist 2012 ning II lisa punkte 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. aprillist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2) ELT L 334, 12.12.2008, lk 25.

(3) ELT L 162, 21.6.2012, lk 1.

(4) ELT L 43, 14.2.2013, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa parandatakse järgmiselt.

Kanadat käsitleva teksti punktis 5 asendatakse kanne CA-ORG-002 järgmisega:

„CA-ORG-002

British Columbia Association for Regenerative Agriculture (BCARA)

www.certifiedorganic.bc.ca”

Costa Ricat käsitlevas tekstis asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4.	Pädev asutus: Servicio Fitosanitario del Estado, Ministerio de Agricultura y Ganadería, www.sfe.go.cr”.

Indiat käsitlevat teksti parandatakse järgmiselt:

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Pädev asutus: Agricultural and Processed Food Export Development Authority APEDA, http://www.apeda.gov.in/apedawebsite/index.asp”;

punktis 5 asendatakse kanded IN-ORG-009, IN-ORG-011, IN-ORG-016, IN-ORG-019 ja IN-ORG-021 järgmisega:

„IN-ORG-009	ISCOP (Indian Society for Certification of Organic products)	www.iscoporganiccertification.org
IN-ORG-011	Natural Organic Certification Agro Pvt. Ltd. (NOCA Pvt. Ltd)	www.nocaagro.com
IN-ORG-016	Rajasthan Organic Certification Agency (ROCA)	www.krishi.rajasthan.gov.in
IN-ORG-019	TUV India Pvt. Ltd	www.tuvindia.co.in
IN-ORG-021	Madhya Pradesh State Organic Certification Agency (MPSOCA)	www.mpkrishi.org”

Jaapanit käsitleva teksti punktis 5 asendatakse kanne JP-BIO-005 järgmisega:

„JP-BIO-005

Japan Organic & Natural Foods Association

http://jona-japan.org/english/”

Tuneesiat käsitleva teksti punktis 5 asendatakse kanne TN-BIO-004 järgmisega:

„TN-BIO-004

Lacon

www.lacon-institut.com”

Ameerika Ühendriike käsitleva teksti punktis 5 asendatakse kanded US-ORG-005, US-ORG-023, US-ORG-028 ja US-ORG-055 järgmisega:

„US-ORG-005	BIOAGRIcert	http://www.bioagricert.org/english
US-ORG-023	Maryland Department of Agriculture	http://mda.maryland.gov/foodfeedquality/Pages/certified_md_organic_farms.aspx
US-ORG-028	Montana Department of Agriculture	http://agr.mt.gov/agr/Producer/Organic/Info/index.html
US-ORG-055	Texas Department of Agriculture	http://www.texasagriculture.gov/regulatoryprograms/organics.aspx”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa parandatakse järgmiselt.

Äriühingut AGRECO R.F.GÖDERZ GmbH käsitleva teksti punktis 3 asendatakse Ghanaga seotud kanne järgmisega:

„Ghana

GH-BIO-151

—

—”

Äriühingut BioAgriCert S.r.l. käsitlevas tekstis asendatakse punkt 2 järgmisega:

„2.	Internet address: http://www.bioagricert.org/english/”.

Äriühingut IMO-Control Sertifikasyon Tic. Ltd Ști. käsitlevas tekstis asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Türgi	TR-BIO-158	x	—	—	x	—	—”

Äriühingut Organización Internacional Agropecuaria käsitleva teksti punktis 3 asendatakse Argentinaga seotud kanne järgmisega:

„Argentina

AR-BIO-110

—

—”

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/33

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 568/2013,

18. juuni 2013,

millega kiidetakse heaks toimeaine tümool vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Tümooli puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni rakendusotsusega 2011/266/EL (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas Eden Research PLC 7. märtsil 2008 Ühendkuningriigile taotluse toimeaine tümooli kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Rakendusotsusega 2011/266/EL kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)	Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 30. juunil 2011. aastal.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine tümooli pestitsiidina kasutamise riskihindamise läbivaatamise kohta (4)15. oktoobril 2012. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 17. mail 2013 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne tümooli kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et tümooli sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavasti üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisi korral. Seetõttu on asjakohane tümool heaks kiita.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eriti asjakohane on nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)	Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, kohaldatakse järgmist. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud aega tümooli sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tagasi võtma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitlevate täielike, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohaste ajakohastatud toimikute esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (5) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise kogemused on näidanud, et seoses andmetele juurdepääsuga võib tekkida raskusi kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, kas loa omanik on tõendanud, et kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik on kättesaadav. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(10)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (6) lisa vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas esitatud toimeaine tümool kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Taimekaitsevahendite uuesti hindamine

1. Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena tümooli sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 31. maiks 2014.

Liikmesriigid veenduvad nimetatud tähtpäevaks eelkõige selles, et käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud nimetatud lisa erisätete veerus nimetatud tingimused, ning et loaomanikul on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 62 ja direktiivi 91/414/EMÜ artikli 13 lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele olemas kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2. Erandina lõikest 1 hindavad liikmesriigid uuesti iga lubatud taimekaitsevahendit, mis sisaldab tümooli kas ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 30. novembriks 2013 kantud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse, lähtudes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 sätestatud ühtsetest põhimõtetest, tuginedes direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastavale toimikule ja võttes arvesse käesoleva määruse I lisa erisätteid. Kõnealuse hindamise alusel teevad liikmesriigid kindlaks, kas toode vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Pärast otsustamist toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)	kui toode sisaldab tümooli ainsa toimeainena, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015 või

kui toode sisaldab tümooli ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(3) ELT L 114, 4.5.2011, lk 3.

(4) EFSA Journal (2012); 10(11): 2916. Kättesaadav internetis aadressil www.efsa.europa.eu.

(5) EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.

(6) ELT L 153, 11.6.2011, lk 1.

I LISA

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Tümool

CASi nr 89-83-8

CIPACi nr 969

5-metüül-2-propaan-2-üül-fenool

≥ 990 g/kg

1. detsember 2013

30. november 2023

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 17. mail 2013 alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees tümooli kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi, eriti selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu järgmisele:

—	käitajate, töötajate, kõrvaliste isikute ja elanike kaitsele ning tagama, et kasutustingimustega nähtaks vajaduse korral ette piisavad isikukaitsevahendid;

—	põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundliku mullastiku ja/või kliimatingimustega piirkonnas;

—	veeorganismidele avalduvale ohule;

—	lindudele ja imetajatele avalduvale ohule.

Vajaduse korral peavad kasutustingimused sisaldama ohu vähendamise meetmeid.

Taotleja peab esitama järgmise kinnitava teabe:

a)	teabe, milles võrreldakse loodusliku tümooliga kokkupuuteolukordi olukordadega, mis tekivad tümooli kasutamisel taimekaitsevahendina. Kõnealune teave käsitleb nii inimeste, lindude, imetajate kui veeorganismide kokkupuudet toimeainega;

b)	pikaajalist ja reproduktiivtoksilisust käsitleva teabe täieliku aruande, tümooli korduva suukaudse manustamise ja reproduktiivtoksilisuse kombineeritud uuringu (inglise keeles) kujul (Combined Test of Repeated Oral-Administration Toxicity and Reproductive Toxicity of Thymol);

c)	põhjaveega kokkupuute alase teabe.

Taotleja esitab selle teabe komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile 30. novembriks 2015.

(1) Täiendavad andmed toimeaine tunnusandmete ja kirjelduse kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (*1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„47

Tümool

CASi nr

89-83-8

CIPACi nr

969

5-metüül-2-propaan-2-üül-fenool

≥ 990 g/kg

1. detsember 2013

30. november 2023

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu järgmisele:

—	käitajate, töötajate, kõrvaliste isikute ja elanike kaitsele ning tagama, et kasutustingimustega nähtaks vajaduse korral ette piisavad isikukaitsevahendid;

—	põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundliku mullastiku ja/või kliimatingimustega piirkonnas;

—	veeorganismidele avalduvale ohule;

—	lindudele ja imetajatele avalduvale ohule.

Vajaduse korral peavad kasutustingimused sisaldama ohu vähendamise meetmeid.

Taotleja peab esitama järgmise kinnitava teabe:

a)	teabe, milles võrreldakse loodusliku tümooliga kokkupuuteolukordi olukordadega, mis tekivad tümooli kasutamisel taimekaitsevahendina. Kõnealune teave käsitleb nii inimeste, lindude, imetajate kui veeorganismide kokkupuudet toimeainega;

b)	pikaajalist ja reproduktiivtoksilisust käsitleva teabe täieliku aruande, tümooli korduva suukaudse manustamise ja reproduktiivtoksilisuse kombineeritud uuringu (inglise keeles) kujul (Combined Test of Repeated Oral-Administration Toxicity and Reproductive Toxicity of Thymol);

c)	põhjaveega kokkupuute alase teabe.

Taotleja esitab selle teabe komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile 30. novembriks 2015.”

(*1) Täiendavad andmed toimeaine tunnusandmete ja kirjelduse kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/37

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 569/2013,

18. juuni 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	56,9
	TR	74,3
	ZZ	65,6
0707 00 05	MK	27,2
	TR	139,4
	ZZ	83,3
0709 93 10	TR	141,1
0709 93 10	ZZ	141,1
0805 50 10	AR	100,0
	TR	102,5
	ZA	110,2
	ZZ	104,2
0808 10 80	AR	170,8
	BR	97,0
	CL	134,6
	CN	95,8
	NZ	141,7
	US	145,5
	UY	165,4
	ZA	108,2
	ZZ	132,4
0809 10 00	IL	342,4
	TR	236,5
	ZZ	289,5
0809 29 00	TR	382,4
	US	660,1
	ZZ	521,3
0809 30	IL	214,0
	MA	207,9
	TR	174,9
	ZZ	198,9
0809 40 05	CL	149,1
	IL	308,9
	ZA	117,4
	ZZ	191,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/39

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2013/293/ÜVJP,

18. juuni 2013,

millega rakendatakse otsust 2012/285/ÜVJP, mis käsitleb teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2012. aasta otsust 2012/285/ÜVJP, mis käsitleb teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. mail 2012. aastal vastu otsuse 2012/285/ÜVJP.

(2)

Nõukogu on täies ulatuses läbi vaadanud otsuse 2012/285/ÜVJP II ja III lisas esitatud loetelud isikutest, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud otsuse artikli 1 lõike 1 punkti b, artikli 2 lõiget 1 ja artikli 2 lõiget 2. Nõukogu on jõudnud järeldusele, et otsuse 2012/285/ÜVJP II ja III lisas loetletud isikute suhtes tuleks jätkata nimetatud otsuses sätestatud konkreetsete piiravate meetmete kohaldamist.

(3)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2048 (2012) kohaselt loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee ajakohastas 20. märtsil 2013 teavet ühe isiku kohta, kelle suhtes kohaldatakse resolutsiooni 2048 (2012) kohaselt kehtestatud reisikeeldu.

(4)	Otsuse 2012/285/ÜVJP I ja III lisas sisalduvaid kandeid kõnealuse isiku kohta tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2012/285/ÜVJP I ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 18. juuni 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

P. HOGAN

(1) ELT L 142, 1.6.2012, lk 36.

LISA

Otsuse 2012/285/ÜVJP I ja III lisas esitatud kanded allpool nimetatud isiku kohta asendatakse järgmisega:

Nimi

Identifitseeriv teave

(sünnikuupäev ja -koht, passi/isikutunnistuse number jne)

Loetellu kandmise põhjused

Määramise kuupäev

„Major Idrissa DJALÓ

Kodakondsus: Guinea-Bissau

Sünnikuupäev: 18. detsember 1954

Ametinimetus: relvajõudude staabiülema protokollinõunik ning seejärel relvajõudude peakorteri kolonel ja protokolliülem

Pass: AAISO40158

Väljaandmise kuupäev: 2.10.2012

Väljaandmise koht: Guinea-Bissau

Kehtivuse lõppemise kuupäev: 2.10.2015

18.7.2012”

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/41

KOMISJONI OTSUS,

19. detsember 2012,

PZL Dębica S.A. suhtes rakendatud riigiabi SA 26374 (C 49/08) (ex N 402/08) kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9464 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/294/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama nende sätete kohaselt märkusi (1),

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

Oma 13. augusti 2008. aasta kirjas teavitas Poola Euroopa Komisjoni meetmetest, mida ta plaanis lubada, et toetada PZL Dębica S.A. („PZL Dębica” ehk „ettevõte”) restruktureerimist. Komisjon palus oma 3. oktoobri 2008. aasta kirjas Poolal esitada teatavad puuduvad dokumendid. Need esitati 20. oktoobril 2008.

(2)	Oma 19. detsembri 2008. aasta kirjaga teavitas komisjon Poolat, et komisjon oli võtnud vastu otsusese algatada nende meetmete suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping”) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus („menetluse algatamise otsus”).

(3)	Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkused. Mitte ükski huvitatud kolmas isik menetluse algatamise otsuse kohta märkusi ei esitanud.

(4)	Vastuseks menetluse algatamise otsusele esitasid Poola riigiasutused lisateavet 12. veebruaril 2009, 9. juulil 2010, 16. mail 2011, 7. juunil 2011 ja 8. juunil 2011.

(5)	18. augustil 2011 palus Poola komisjonil mitte hinnata teatatud riigiabi enne 31. oktoobrit 2011.10. oktoobril 2011 võttis Poola mõned varem teatatud meetmed tagasi, sh kapitalisüsti ja sooduslaenu, millest mõlemad pidanuks andma riigile kuuluv Tööstuse Arendamise Agentuur.

(6)	2. novembril 2011 esitas Poola testikokkuvõtte andmetega, et on kindlaks tehtud, et ülejäänud teates märgitud meetmed, s.o sotsiaalmaksu ajatamine, läbisid erasektori võlausaldaja testi ning seetõttu ei kujutanud endast riigiabi.

(7)

Oma 26. juuli 2012. aasta kirjas palus komisjon Poolal esitada mitmes küsimuses veel täiendavaid selgitusi. Poola vastas 31. augusti 2012. aasta kirjaga, milles ta teavitas komisjoni, et sotsiaalmaksu võlgnevuse ajatamise kokkulepe oli sõlmitud 1. märtsil 2012 ning tasumata võlg vojevoodkonna marssali büroole oli tasutud 14. augustil 2012.

(8)	Viimati esitasid Poola riigiasutused teavet 6. detsembril 2012.

II. ABISAAJA JA TEMA RESTRUKTUREERIMISKAVAD

1. Abisaaja

(9)

Ettevõttes PZL Dębica on 212 töötajat. Tegu on keskmise suurusega ettevõttega, mis tegutseb peamiselt külmutusseadmete tootmise valdkonnas, valmistades muu hulgas kompressoreid, jäävee automaate ja jahuteid, õhk- ja vedelikjahuteid, pihustus- ja aurustuskondensaatoreid, vertikaalseid ja horisontaalseid torukondensaatoreid ning mahutiseadmeid: vedelikueraldeid, horisontaalmahuteid, vahejahuteid, ökonomaisereid, õlipüüdureid ja külmutusventiile.

(10)

Ettevõte asub Podkarpacie vojevoodkonnas, s.o piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a. Ettevõte asutati aastal 1938 ning alates aastast 1995 on see olnud aktsiaselts. Aastal 1999 kuulus 25,08 % ettevõtte aktsiatest riigile ja 74,92 % ettevõtte töötajatele. Aastal 2006 erastati ettevõte täielikult: valdav osa selle aktsiatest läks ettevõtte tolle aja ja endiste töötajate ja nende pärijate omadusse. 2010. aastal omandas erasektori investor Eurotech 16,7 % PZL Dębica aktsiatest.

(11)

Ettevõtte turuosa Poola külmutusseadmete turul on väike (aastal 2006 alla 1 %). Eksport moodustas 2006. aastal kogukäibest 15,6 %, millest 6,8 % läks väljapoole Euroopa Liitu. Poola turul tuleb ettevõttel silmitsi seista tugeva konkurentsiga, mida pakuvad näiteks sellised ettevõtted nagu York International, GEA GRASSO Refrigeration Division, Mycom International Refrigeration (Ltd), MOSTOSTAL Wrocław S.A., Aerzen Maschinenfabrik GmbH ja Zakład Metalowy PILZNO.

2. Esimene restruktureerimiskava

(12)

Poola riigiasutuste andmete kohaselt algasid ettevõtte finantsraskused aastal 2002. Nimetatud aastal võeti vastu restruktureerimiskava aastateks 2002–2007. Oktoobris 2003 kava uuendati ning sellesse kaasati järgmised meetmed:

a)	2 358 689,41 Poola zloti mahakandmine Riikliku Puuetega Inimeste Fondi poolt;

b)	1 063 790,45 Poola zloti mahakandmine Dębica linnavolikogu poolt;

c)	sooduslaen 3 890 000 Poola zlotti Ettevõtete Restruktureerimise Fondilt sotsiaalmaksu võlgnevuse osaliseks tasumiseks sotsiaalametile;

d)	võlgnevuse nominaalväärtusega 1 364 600 Poola zlotti ajatamine sotsiaalameti poolt;

e)	914 522,15 Poola zloti mahakandmine Dębica maksuameti poolt;

f)	neli meedet koguväärtusega 17 055,81 Poola zlotti, mis on määratletud vähetähtsa abina.

(13)

Eelarve piirangute tõttu ei saanud Ettevõtete Restruktureerimise Fond PZL Dębicale lubatud laenu anda (põhjenduse 12 punkt c). Seejärel otsustas sotsiaalamet mitte ajatada ülejäänud osa talle võlgu olevast summast (vt põhjenduse 12 punkt d). Sellest tulenevalt ei õnnestunud PZL Dębical saavutada finantsilist restruktureerimist, mis oli tema restruktureerimiskava tuumaks.

(14)

Sellest hoolimata õnnestus ettevõttel ellu viia restruktureerimiskava ülejäänud osad, mille tulemusena jõudis ta 2006. aasta alguses väikesesse kasumisse. Kokkuvõte ettevõtte majandustulemustest aastatel 2002–2011 on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

PZL Dębica majandustulemused aastatel 2002–11 (miljonit PLN)

	2002	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009	2010	2011	2012 (3)
Netokäive	11,5	13,1	15	11,6	15,9	14	15	15,2	14	15,9	21,5
Tulud kokku	–0,7	0,3	–0,2	–2	1,6	2	1,3	1,9	1,1	1,5	3,5
Puhas-kasum	–2,1	–0,9	–1,2	–3	0,5	1	0,01	0,5	0,01	0,2	2,7
1 EUR = ligikaudu 4 PLN.

3. Teine restruktureerimiskava

(15)

Pärast seda, kui esimese restruktureerimiskava finantsilise restruktureerimise osa ei õnnestunud täita, teavitati komisjoni 2008. aasta augustis teisest restruktureerimiskavast. Teine plaan koostati suures osas just ettevõtte finantsiliseks restruktureerimiseks. Selles nähti ette järgmised meetmed:

a)	4 965 800 Poola zloti suurune kapitalisüst Tööstuse Arendamise Agentuurilt;

b)	sooduslaen 5 534 200 Poola zlotti Tööstuse Arendamise Agentuurilt võlgnevuse osaliseks tasumiseks sotsiaalametile;

c)	sotsiaalameti ees tekkinud täiendava võlgnevuse nominaalväärtusega 3 miljonit Poola zlotti ajatamine;

d)	101 600 Poola zloti mahakandmine vojevoodkonna marssali büroo poolt.

III. MENETLUSE ALGATAMISE OTSUS

(16)

Menetluse algatamise otsuses väljendati kahtlusi järgmiste esimese restruktureerimiskava osaks olevate abimeetmete vastavuse osas siseturu huvidele:

a)	võlgnevuse nominaalväärtusega 1 164 900 Poola zlotti ajatamine Dębica linnavolikogu poolt;

b)	914 522,15 Poola zloti mahakandmine Dębica maksuameti poolt;

c)	võlgnevuse nominaalväärtusega 1 364 600 Poola zlotti ajatamine sotsiaalameti poolt.

Samuti pidas komisjon küsitavaks tabelis 2 loetletud meetmete liigitamist vähetähtsa abi alla.

(17)

Lisaks väljendas komisjon kahtlusi selles osas, kas restruktureerimiskava sisaldab kõiki elemente, mis on vajalikud PZL Dębica elujõulisuse taastamiseks, ning kas 12 aasta pikkune restruktureerimisperiood pole mitte liiga pikk, kui lähtuda ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (4) („päästmise ja ümberkorraldamise suunised”) punktist 35.

(18)

Võttes arvesse esimese kava raames juba antud abi (põhjenduse 12 punktid a ja b), seadis komisjon ühtlasi kahtluse alla ettevõtte õiguse saada uut restruktureerimisabi (vt põhjendus 15), kui lähtuda „ühekordse abi” põhimõttest (mis on sätestatud päästmise ja ümberkorraldamise suuniste artiklis 3.3).

(19)	Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et meetmete kohta, mis olid Poola poolt liigitatud ühinemiseelseteks meetmeteks (põhjenduse 16 punktid a kuni c), pole talle esitatud õiguslikult siduvat dokumenti, mille alusel riiklikud pädevad asutused olid otsustanud abi anda.

(20)

Ettevõttele juba antud abi summa osas väljendas komisjon samuti kahtlusi, kas 2006. aastal antud vähetähtsat abi saab pidada vähetähtsaks abiks, kuivõrd see oli antud raskustes äriühingule, millel ei olnud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1998/2006 (milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes), (5) artikli 1 lõike 1 punkti h kohaselt õigust sellist abi saada.

(21)

Lõpuks kahtles komisjon, kas väljapakutud kompensatsioonimeetmeid saab pidada vastuvõetavaks, kuivõrd need olid seotud ettevõtte pikaajalise elujõulisuse taastamisega, mistõttu pole neid võimalik lugeda kompensatsioonimeetmeteks. Samuti märkis komisjon, et Poola polnud tõendanud, et tegevused, millest on loobutud, ei tooda kahjumit.

IV. LIIKMESRIIGI KOMMENTAARID

(22)	Käesolevas peatükis on esitatud Poola riigiasutuste kommentaarid ainult nende meetmete kohta, millest uurimise käigus ei loobutud.

1. Restruktureerimise kestus

(23)

Restruktureerimismenetluse kestuse osas märkisid Poola riigiasutused, et kumbagi restruktureerimiskava tuleb käsitada üksikkavana, kuivõrd esimese kava täideviimise ebaõnnestumine polnud ettevõtte süü ning teine restruktureerimiskava sisuliselt jätkas esimese kava finantsilist restruktureerimist, mida ei õnnestunud selle kava raames terviklikult ellu viia.

2. Ühekordse abi põhimõte

(24)

Poola loobus põhjenduse 15 punktides a ja b loetletud abimeetmetest, sest menetluse algatamise otsuse kohaselt ei pruugi need meetmed olla kooskõlas ühekordse abi põhimõttega. Poola riigiasutused selgitasid, et loobumine tulenes tõsiasjast, et PZL Dębica oli kaotanud suurettevõtte staatuse. Väiksema arvu kui 250 töötajaga ettevõttena polnud PZL Dębical enam õigust saada rahastust Tööstuse Arendamise Agentuurilt, mis rahastab ainult suurettevõtteid. Samas ei loobutud sotsiaalametile võlgnetava summa ajatamisest ega vojevoodkonna marssali büroole võlgnetava summa mahakandmisest. Poola argumendid, mis räägivad nende meetmete poolt, on alljärgnevad.

3. Enne ühinemist lubatud abi

(25)	Nende kolme meetme kohta, mis olid menetluse algatamise otsuses määratletud enne ELiga ühinemist lubatud abina (põhjenduse 16 punktid a kuni c), esitas Poola tõendavad dokumendid, mis toetasid tema väidet, et see abi anti enne ühinemist ning seega ei olnud see uus abi.

Võlgnevus Dębica linnavolikogu ees

(26)	Võlgnevuse kohta Dębica linnavolikogu ees esitas Poola notariaalakti, mis kinnitas, et võlg oli tasutud 31. mail 2004 vara ülekandmise teel Dębica linnavolikogule. Aktis märgiti, et tasuti võlgnevuse põhiosa 1 116 788,60 Poola zlotti ja intress 592 669,80 Poola zlotti (6).

(27)	Samuti selgitas Poola, et see meede ei olnud kaasatud esimesse restruktureerimiskavasse seetõttu, et Dębica linnavolikogu oli PZL Dębica poolt talle esitatud abitaotluse tagasi lükanud.

Võlgnevus maksuameti ees

(28)

914 552,15 Poola zloti suuruse võlgnevuse osas maksuametile esitas Poola 20. oktoobri 2003. aasta otsuse restruktureerimise tingimuste kohta, mis oli allkirjastatud kohaliku maksuameti juhataja poolt. Nimetatud otsuse kohaselt kuulus mahakandmisele 636 729,85 Poola zlotti pluss intressid summas 277 822,30 Poola zlotti.

(29)	Poola selgitas, et menetluse algatamise otsuses esitatud väide, et see abi oli lubatud enne ühinemist, kuid seda polnud antud, oli väär mitmel põhjusel.

(30)

Esiteks selgitas Poola abi andmise mehhanismi, nagu see on sätestatud 30. augusti 2002. aasta äriühingute avaõiguslike kohustuste restruktureerimise seaduses (7) („2002. aasta seadus”). Nimetatud seaduse kohaselt võib abi andev asutus (nt maksuamet) väljastada asjakohase taotluse laekumisel raskustes olevalt ettevõttelt otsuse restruktureerimise tingimuste kohta („restruktureerimisotsus”). Selline otsus annab abisaajale õiguse abi saada. Tegelik väljamakse või võlgnevuse mahakandmine (olenevalt meetmest) toimub rakendusotsuse alusel, milles abi andev asutus tunnistab, et restruktureerimine on ellu viidud („rakendusotsus”). Poola riigiasutuste andmetel rakendusotsus kinnitab, et abisaaja on (i) esitanud uuendatud restruktureerimisplaani koos teabega ettevõtte finantsolukorra kohta, (ii) tasunud restruktureerimistasu ning (iii) tal ei ole tekkinud abi andva asutuse ees uusi võlgnevusi. Rakendusotsus on pelgalt haldusdokument, mis kinnitab, et restruktureerimisotsuse tingimused on täidetud. Vastavalt 2002. aasta seadusele ei kontrolli abi andev asutus restruktureerimisotsuse tingimuste täitmist enne, kui restruktureerimisotsuse väljastamisest on möödunud 15 kuud.

(31)

Teiseks teavitas Poola komisjoni, et maksuamet ei olnud väljastanud PZL Dębicale restruktureerimisotsust. Poola andmetel oli see tingitud sellest, et mõned riigiasutused ei olnud kindlad, kuidas alates 2004. aasta 1. maist kohaldatavaid riigiabi reegleid tõlgendada. Seepärast olid mõned riigiasutused otsustanud oodata, kuni komisjon on võtnud nende meetmete suhtes omapoolse seisukoha. Poola on esitanud asjaomase maksuameti juhataja avalduse, mis kinnitab, et PZL Dębica puhul oli tegu just selliste asjaoludega.

(32)

Kolmandaks märkis Poola, et maksuameti 20. oktoobri 2003. aasta otsus andis PZL Dębicale õiguse tema võlgnevuse mahakandmiseks. Toetamaks oma väidet, et selleks, et määrata kindlaks, kas kõnealune dokument andis abi saamiseks õiguse, tuleb kohaldada siseriiklikku õiguskorda, osutas Poola komisjoni 6. novembri 2008. aasta otsusele Gdynia laevatehase kohta (8). Samuti osutas Poola abisaajate õigustatud ootustele ning märkis, et juhul, kui abi andev asutus rakendusotsust ei väljasta, võib PZL Dębica selle kohtus vaidlustada. Seoses sellega osutas Poola riigi ülemkohtu ja kõrgeima halduskohtu otsustele, mis kinnitasid, et restruktureerimisotsus seab riigile kohustuse ning rakendusotsused ei saa seda kohustust mõjutada, sest need on kohustuslikud, st need ei sõltu haldusasutuse suvast (9).

(33)	Lisaks esitas Poola kohaliku maksuameti juhataja avalduse, milles kinnitati, et PZL Dębica on täitnud vajalikud õigusnõuded (põhjenduses 30 nimetatud) rakendusotsuse väljastamiseks, kuid märgiti, et maksuamet ootab ära komisjoni uurimise tulemused.

(34)	Põhjenduse 16 punktis c nimetatud meedet käsitletakse allpool 5. alajaotuses „Sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevuse ajatamine”.

4. Vähetähtis abi

(35)

Poola riigiasutused teavitasid komisjoni, et kogu vähetähtis abi oli ettevõttele antud aastal 2006, kui kehtis komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (10) (määrus (EÜ) nr 1998/2006 jõustus alles 1. jaanuaril 2007); vastavalt määrusele (EÜ) nr 69/2001 ei olnud vähetähtsa abi andmine finantsraskustes ettevõtetele keelatud.

(36)

Osutades komisjoni tõstatatud kahtlustele arvestusmehhanismi osas, selgitasid Poola riigiasutused abi osade arvutamiseks kasutatud valemit, mis on esitatud Poola 11. augusti 2004. aasta määruses (11). Selles valemis on arvesse võetud viitemäära ja viivise arvutamiseks kasutatava määra vahelist erinevust. Esitati vähetähtsa abi osa uuendatud arvutuskäik (vt tabel 2).

Tabel 2

Vähetähtis abi – Poola andmetel

Abi andev asutus	Meetme liik ja otsuse kuupäev		Kestus
Dębica linnapea	Ajatamisotsus, 7.04.2006.	264 186 PLN	84 päeva	35,00 PLN
Dębica linnapea	Ajatamisotsus, 7.04.2006.	264 186 PLN	14 päeva	52,84 PLN
Dębica maksuameti juhataja	Ajatamisotsus, 8.09.2006.	614 520 PLN	7 päeva	6,06 PLN
Dębica linnapea	Mahakandmisotsus, 5.10.2006.	20 772 PLN	—	20 772 PLN
Dębica linnapea	Ajatamisotsus, 5.10.2006.	83 704 PLN	72 päeva	7,75 PLN
KOKKU:				20 873,65

(37)

Poola teavitas komisjoni sellest, et ainult maksuamet oli andnud ajatamiseks tagatise. Tagatis hõlmas 100 % ajatatud võlasumma nominaalväärtusest. Samuti märkis Poola, et isegi kui määrale oleks lisatud 600 baaspunkti vastavalt komisjoni 1997. aasta teatisele viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta, (12) oleks vähetähtsa abi suurus ikkagi jäänud kaugelt alla 100 000 euro künnise.

5. Sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevuse ajatamine

(38)

Seoses mõlema restruktureerimiskava rakendamise kestel kasvanud sotsiaalmaksu kohustuste võlgnevuse ajatamisega meenutasid Poola riigiasutused esmalt seda, et see võlg kasvas tulenevalt sellest, et esimeses restruktureerimiskavas ette nähtud finantsilist restruktureerimist ei õnnestunud ellu viia. Selle kava kohaselt tulnuks sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevus tasuda järgmiselt: i) tasuda 3 890 000 Poola zlotti, kasutades Ettevõtete Restruktureerimise Fondilt saadud laenu ning ii) ajatada täiendav summa 1 364 600 Poola zlotti. Nagu eespool märgitud (vt põhjendus 13), ei õnnestunud selle võlgnevuse finantsilist restruktureerimist ellu viia.

(39)

Lisaks märkisid Poola riigiasutused, et sotsiaalamet oli otsustanud osaleda teises restruktureerimiskavas, milles nähti ette i) 5,5 miljoni Poola zloti tasumine Tööstuse Arendamise Agentuurilt saadava laenu arvelt ning ii) täiendava 3 miljoni Poola zloti ajatamine. Nagu eespool märgitud (vt põhjendus 5), seda lubatud laenu PZL Dębica ei saanud ning Poola loobus seda käsitlevast teate osast.

(40)

Poola teavitas komisjoni, et PZL Dębica võlgnevuse pealt maksuametile, nagu ka kõigi teiste avaliku sektori asutuste ees tekkinud võlgnevuste pealt, oli kogunenud intress, mida arvestati Poola 29. augusti 1997. aasta maksukoodeksi (13) artiklis 56 esitatud valemi kohaselt. Intressimäär võrdub 200 %-ga Poola Kekspanga avaldatud baasmäärast, pluss 2 % (200 baaspunkti) (vt allpool tabel 3). Intressimäär ei tohi olla alla 8 %; antud juhul oli see 10 % ja 46 % vahel.

Tabel 3

Intressimäärade muutused ajavahemikul 2000 kuni 2012

Intressi-määr	Kohaldamise periood	Intressi-määr	Kohaldamise periood	Intressi-määr	Kohaldamise periood	Intressi-määr	Kohaldamise periood
41 %	Alates 18.11.1999 kuni 23.02.2000	20 %	Alates 26.09.2002 kuni 23.10.2002	13 %	Alates 30.06.2005 kuni 27.07.2005	13 %	Alates 24.12.2008 kuni 28.01.2009
43 %	Alates 24.02.2000 kuni 30.08.2000	18 %	Alates 24.10.2002 kuni 27.11.2002	12,5 %	Alates 28.07.2005 kuni 31.08.2005	11,5 %	Alates 28.01.2009 kuni 26.02.2009
46 %	Alates 31.08.2000 kuni 28.02.2001	17,5 %	Alates 28.11.2002 kuni 29.01.2003	12 %	Alates 01.09.2005 kuni 31.01.2006	11 %	Alates 26.02.2009 kuni 26.03.2009
44 %	Alates 01.03.2001 kuni 28.03.2001	17 %	Alates 30.01.2003 kuni 26.02.2003	11,5 %	Alates 01.02.2006 kuni 28.02.2006	10,5 %	Alates 26.03.2009 kuni 25.06.2009
42 %	Alates 29.03.2001 kuni 27.06.2001	16 %	Alates 27.02.2003 kuni 26.03.2003	11 %	Alates 01.03.2006 kuni 25.04.2007	10 %	Alates 25.06.2009 kuni 09.11.2010
39 %	Alates 28.06.2001 kuni 22.08.2001	15,5 %	Alates 27.03.2003 kuni 24.04.2003	11,5 %	Alates 27.04.2007 kuni 26.06.2007	12 %	Alates 09.11.2010 kuni 20.01.2011
37 %	Alates 23.08.2001 kuni 25.10.2001	14,5 %	Alates 25.04.2003 kuni 28.05.2003	12 %	Alates 28.06.2007 kuni 29.08.2007	12,5 %	Alates 20.01.2011 kuni 06.04.2011
34 %	Alates 26.10.2001 kuni 28.11.2001	14 %	Alates 29.05.2003 kuni 25.06.2003	12,5 %	Alates 30.08.2007 kuni 28.11.2007	13 %	Alates 06.04.2011 kuni 12.05.2011
31 %	Alates 29.11.2001 kuni 30.01.2002	13,5 %	Alates 26.06.2003 kuni 30.06.2004	13 %	Alates 29.01.2007 kuni 31.01.2008	13,5 %	Alates 12.05.2011 kuni 09.06.2011
27 %	Alates 31.01.2002 kuni 25.04.2002	14,5 %	Alates 01.07.2004 kuni 28.07.2004	13,5 %	Alates 31.01.2008 kuni 28.02.2008	14 %	Alates 09.06.2011 kuni 10.05.2012
25 %	Alates 26.04.2002 kuni 29.05.2002	15 %	Alates 29.07.2004 kuni 25.08.2004	14 %	Alates 28.02.2008 kuni 27.03.2008	14,5 %	Alates 10.05.2012
24 %	Alates 30.05.2002 kuni 26.06.2002	16 %	Alates 26.08.2004 kuni 30.03.2005	14,5 %	Alates 27.03.2008 kuni 26.06.2008
23 %	Alates 27.06.2002 kuni 28.08.2002	15 %	Alates 31.03.2005 kuni 27.04.2005	15 %	Alates 26.06.2008 kuni 27.11.2008
21 %	Alates 29.08.2002 kuni 25.09.2002	14 %	Alates 28.04.2005 kuni 29.06.2005	14,5 %	Alates 27.11.2008 kuni 24.12.2008

(41)

Poola esitas üksikasjalikud tabelid, tuues välja sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevuse muutused. Kokkuvõte võlgnevuse summa muutumisest kuni 31. augustini 2012 on esitatud tabelis 4. Poola märkis, et hoolimata võlast, mis oli kogunenud peamiselt aastatel 2000–05, tegi ettevõte sotsiaalametile märkimisväärseid jooksvaid makseid: ajavahemikul aastast 2000 kuni augustini 2012 kokku üle 16 miljoni Poola zloti.

Tabel 4

Sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevuse summa muutumine

Sotsiaalamet
Võla tekkimise aasta	Võla summa	Summalt kuni ajatamiseni kogunenud intress	Tasutud võlg (varade müük, arestimine, muu)	Jooksvad maksed
2000	858 316,96	1 620 527		716 640,45
2001	316 419	459 493		1 488 486,33
2002	865 163	1 047 139		660 324,32
2003	895 884	934 062	85 778,2	605 518,54
2004	901 451	811 765	1 693 035,91	746 285,3
2005	864 702,91	649 609	359 747,06	434 477,93
2006				1 296 650,17
2007	52 576,90	28 202	2 143 961,82	1 537 920,23
2008	733,03	262	860 347,5	2 173 711,58
2009	605,51	159	61 677,5	1 709 954,28
2010	585,2	104	1 943 231,85	1 933 300,65
2011			1 281 171,85	1 998 651,89
2012			996 249,84	1 229 480,82
Kokku 15.8.2012. a seisuga	4 756 437,51	5 551 322	9 425 201,53	16 531 402,49

(42)

Samuti esitasid Poola riigiasutused teavet muude sotsiaalameti poolt võla tagamiseks ja kättesaamiseks rakendatud meetmete kohta.

a)	Esiteks oli aastatel 2001–07 sotsiaalameti kasuks seatud hüpoteek, mis kattis 100 % võla väärtusest. Võla summa kasvades lisati hüpoteegi alla uusi varasid, et katta ka uued võlad.

Teiseks algatas sotsiaalamet alates 2003. aastast võla sissenõudmise menetluse, saades ettevõtte varade kontrollitud müügist ja PZL Dębica arvete arestimisest kätte ligi 9 miljonit Poola zlotti. Poola esitas üksikasjaliku teabe PZL Dębica varade müügi kohta, tänu millele õnnestus ettevõttel aastatel 2004 kuni 2008 vähendada oma võlga sotsiaalameti ees ligikaudu 7 miljoni Poola zloti võrra (vt tabel 5). Poola selgitas, et PZL Dębica kavatses oma varade müüki jätkata, kuid paraku ei ole tal 2009. aastast saadik majanduskriisi tõttu õnnestunud leida ostjat, kes oleks valmis maksma turuhinda.

Kolmandaks esitas Poola tõendid selle kohta, et aastal 2006 oli sotsiaalamet kaalunud pankrotimenetluse algatamist PZL Dębica vastu. Poola esitas sotsiaalameti 20. novembri 2006 aasta kirja PZL Dębicale, milles sotsiaalamet teavitas ettevõtet oma kavatsusest esitada PZL Dębica vastu pankrotiavaldus. Oma 12. detsembri 2006. aasta vastuses kirjeldas PZL Dębica sotsiaalametile oma esimest restruktureerimiskava ning esitas andmed oma finantsseisu ja edasiste perspektiivide kohta, märkides muu hulgas, et 2006. aastal jõuab ettevõte esimest korda kasumisse. PZL Dębica palus sotsiaalametil mitte algatada enda vastu pankrotimenetlust ja mitte arestida rohkem tema varasid, mis pärssis tema väitel käimasolevat restruktureerimist. Sotsiaalamet teavitas PZL Dębicat oma 16. jaanuari 2007. aasta vastuses, et ta oli võtnud vastu otsuse mitte esitada pankrotiavaldust, kuid jätkab ettevõtte varade arestimist ja müüki.

d)	Lõpuks selgitas Poola, et aastatel 2003–12 sotsiaalameti poolt kätte saadud 9 miljoni Poola zloti hulgas olid ka ettevõtte vabatahtlikud maksed, mis olid osutunud võimalikuks tänu alates aastast 2006 teenitud kasumile ja ühe erainvestori poolt 2010. aastal tehtud kapitalisüstile.

Tabel 5

PZL Dębica varade müük

Krundi nr	Vara liik	Müügi kuupäev	Müügihind (PLN)
430/51 430/52 430/14	Galvaanimisliin	17.02.2004	[…] (*1)
430/144	Arendamata krunt	19.10.2006	[…]
430/104	Arendamata krunt	31.01.2007	[…]
430/141	Kompressorihoone	5.07.2007	[…]
430/44	Arendatud krunt	15.11.2007	[…]
430/10	Tööstushoone	12.12.2007	[…]
430/113	Arendatud krunt
430/114	Arendatud krunt
430/115	Arendatud krunt
430/156	Sõidutee
430/49 430/140 430/155 430/157 430/159	Arendatud ja arendamata krundid, sõidutee	16.01.2008	[…]
430/162	Laohoone	09.07.2008	[…]
430/164 430/166	Arendamata krundid	16.12.2008	[…]
Kokku:			7 171 500

(43)

Oktoobris 2011, pärast mõnedest teatatud meetmetest, s.o kapitalisüstist ja sooduslaenust, loobumist, teavitas Poola komisjoni oma hinnangust, et sotsiaalmaksu võlgnevuse ajatamine (vt põhjenduse 15 punkt c) kui osa teatatud restruktureerimiskavast läbis erasektori võlausaldaja testi ning seega ei kujuta endast riigiabi.

(44)

Selleks tellis PZL Dębica 2011. aastal uuringu Katowices tegutsevalt sõltumatult ettevõttelt Consulting. Uuringu kokkuvõttes esitati analüüs erasektori võlausaldaja testi kohta, mis põhines kahe järgmise stsenaariumi võrdlemisel:

a)	variant 1 – kõigi sotsiaalameti rahaliste nõuete täitmisele pööramine. Uuringu tulemuste kohaselt oleks PZL Dębica sel juhul sunnitud esitama pankrotiavalduse. Sellise stsenaariumi kohaselt saaks sotsiaalamet oma võlast tagasi 3 kuni 4 aasta jooksul 60–70 %;

variant 2 – kogu võlas oleva summa ajatamise kokkuleppe sõlmimine sotsiaalametiga. Sellise stsenaariumi kohaselt saaks sotsiaalamet 96 osamaksega tagasi kogu talle võlgnetava summa pluss 1,6 miljonit Poola zlotti intresse. Lisaks laekuks sotsiaalametile tulenevalt ettevõtte jätkuvast tegevusest jooksvate maksetena 2 miljonit Poola zlotti aastas.

(45)

Augustis 2012 teavitas Poola komisjoni, et lähtuvalt erasektori võlausaldaja testist sõlmiti 1. märtsil 2012 PZL Dębica ja sotsiaalameti vahel võla ajatamise leping. Poola selgitas, et sotsiaalamet oli kaalunud kummagi variandi eeliseid lähtuvalt sellest, kuidas oleks võimalik võimalikult suur osa võlast tagasi saada. Leping hõlmas selleks kuupäevaks kogunenud võlgnevust summas [7-13 miljonit] Poola zlotti, millest [3,5-6,5 miljonit] Poola zlotti moodustas põhivõlg ja [3,5-6,5 miljonit] Poola zlotti intressid. Summale lisati viivistena [1-1,7 miljonit] Poola zlotti. Ajatamisleping sätestab võla tagasimaksmise 96 igakuise osamaksena, millest 9 on juba tasutud. Poola esitas järgmise sotsiaalametil 2012. aastal olnud valikute võrdluse (tabel 6).

Tabel 6

PZL Dębica poolt sotsiaalametile võlgnetava summa tagasisaamise valikuvõimaluste võrdlus (PLN)

	1. variant – ajatamine	2. variant – likvideerimine
Tasutava võla osa	[7-13 miljonit]	[4-8 miljonit]
(põhiosa + intressid)	100 %	60 % ja 70 % vahel
Lisasummad	[1-1,7 miljonit] viivis	Ei mingeid intresse pärast likvideerimise kuupäeva
Jooksvad maksed kuni võla täieliku tasumise kuupäevani	15,2 miljonit	2,9 miljonit
Laekuv summa kokku	[23,2 - 29,9 miljonit]	[6,9 - 10,9 miljonit]
Maksetähtaeg	Aastaks 2020 Võimalik on ka võla varasem tagasisaamine, juhul kui enne 2020. aastat õnnestub turuhinnaga maha müüa täiendavaid varasid, millele on seatud hüpoteek.	Pärast aastat 2016

(46)	Poola märkis, et ettevõtte varadele on endiselt seatud hüpoteek sotsiaalameti kasuks kogusummas 6 243 002,55 Poola zlotti. Vastavalt lepingule vähendab mis tahes varade müük ajatatud võlasummat automaatselt, võimaldades seeläbi kustutada võlgnevus kiiremini kui lepingus sätestatud 96 osamaksega.

6. Võlgnevus vojevoodkonna marssali büroo ees

(47)	Poola kinnitas komisjonile, et teises restruktureerimiskavas nimetatud võlg vojevoodkonna marssali büroo ees tasuti 14. augustil 2012. See koosnes võlast 61 104,97 Poola zlotti, mis kogunes aastatel 1999–2001, ja intressidest summas 103 566,29 Poola zlotti, mis olid kogunenud sellest ajast alates.

V. HINDAMINE

(48)

Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1 on riigiabi liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(49)	Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu peavad selleks, et meede oleks määratletav riigiabina, olema täidetud kõik need tingimused.

(50)

Lähtuvalt menetluse algatamise otsusest hindab komisjon järgmisi meetmeid:

a)	meetmed, millest loobuti;

b)	ühinemiseelsed meetmed;

c)	PZL Dębica poolt tasutud võlad;

pärast Poola ühinemist ELiga võimaldatud meetmed:

(i)	vähetähtis abi;

(ii)	sotsiaalameti ees tekkinud võla ajatamine.

1. Meetmed, millest loobuti

(51)

Kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (14) artikliga 8 võib liikmesriik pärast ametliku uurimismenetluse algatamist teatise tagasi võtta piisavalt varakult enne seda, kui komisjon on võtnud vastu otsuse teatatud meetmes kätketud abi iseloomu kohta, ning vastavalt sellele menetlus lõpetatakse.

(52)

Poola riigiasutused on loobunud kahest meetmest, mida oli plaanis rakendada teise restruktureerimiskava raames, nimelt kapitalisüstist ja sooduslaenust kogusummas 10,5 miljonit Poola zlotti (vt põhjenduse 15 punktid a ja b). Seega tuleb lähtuvalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklist 8 komisjoni uurimine nende meetmete osas lõpetada.

2. Ühinemiseelsed meetmed

(53)

Komisjon ei saa vaadelda abimeetmeid, mida oli rakendatud enne ja mis ei ole kohaldatavad pärast Poola ühinemist ELiga – ei vastavalt aluslepingu artiklis 108 sätestatud menetlustele ega vastavalt üleminekumehhanismile. See mehhanism ei nõua komisjonilt pärast ühinemist mittekohaldatavate abimeetmete läbivaatamist ega anna talle volitusi nende läbivaatamiseks.

(54)	Poola poolt antud abi loetakse antuks enne ühinemist juhul, kui pädev riigiasutus langetas õiguslikult siduva otsuse, millega ta kohustus andma abi, enne 1. maid 2004. Üksikabi ei ole pärast ühinemist kohaldatav, kui riigi täpne majanduspositsioon oli abi andmise ajal teada.

(55)	Teisest küljest, kui meetmete rakendamiseks anti luba pärast ühinemist, kujutavad need endast uut abi ning nende sobivust hindab komisjon vastavalt aluslepingu artiklis 108 sätestatud menetlusele.

(56)	Lisaks kahele menetluse algatamise otsuses ühinemiseelsete meetmetena osutatud meetmele (vt põhjenduse 12 punktid a ja b) väidab Poola, et ka kohaliku maksuameti poolt aastal 2003 väljastatud mahakandmise otsust, mis hõlmas summat 914 522,15 Poola zlotti, tuleks käsitada ühinemiseelse abina.

Mahakandmine Dębica maksuameti poolt

(57)	Vastates komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimustele seoses tõsiasjaga, et abi andmise dokumenti polnud esitatud, esitas Poola 20. oktoobril 2003 välja antud abi andmise dokumendi ning selgitas 2002. aasta seaduses sätestatud abi andmise mehhanismi (vt põhjendus 30).

(58)

Poola riigiasutused on esitanud komisjonile Poola õigusaktide analüüsi, märkides, et 2003. aasta restruktureerimisostus kujutab endast õiguslikult siduvat dokumenti, mille alusel maksuamet on kohustatud maksude võlgnevused maha kandma. Restruktureerimisotsuse juurde oli lisatud hulk objektiivselt kontrollitavaid tingimusi (vt põhjendus 28). Poola riigiasutused on kinnitanud, et PZL Dębica täitab neid tingimusi. Kuna puuduvad igasugused asjaolud, mis viitaksid vastupidisele, on komisjon võtnud seisukoha, et võlgnevus lubati maha kanda enne Poola ühinemist ELiga.

3. PZL Dębica poolt tasutud võlad

(59)

Uurimise käigus teavitas Poola komisjoni sellest, et PZL Dębica on tasunud järgmised võlad:

a)	võlgnevus Dębica linnavolikogu ees nominaalväärtusega 1 116 788,60 Poola zlotti pluss intressid 592 669,80 Poola zlotti tasuti 31. mail 2004;

b)	võlgnevus vojevoodkonna marssali büroo ees nominaalväärtusega 61 104,97 Poola zlotti pluss intressid 103 566,29 Poola zlotti tasuti 14 augustil 2012.

(60)	Poola esitas kinnituse, et need võlad on tasutud.

Võlgnevus Dębica linnavolikogu ees tasutud 31. mail 2004

(61)

Poola teavitas komisjoni sellest, et osana restruktureerimisläbirääkimistest avaliku sektori võlausaldajatega, mis viisid 2003. aasta oktoobris esimese restruktureerimiskava uuendamiseni, oli PZL Dębica palunud Dębica linnavolikogul kaasata restruktureerimiskavasse 1 116 788,60 Poola zloti suurune summa, mis ta linnavolikogule võlgnes. Dębica linnavolikogu keeldus, kuid ettevõttel õnnestus see võlg tasuda 31 mail 2004, s.o üks kuu pärast seda, kui Poola oli ühinenud ELiga.

(62)	Komisjon nendib, et selle võla suhtes kohaldati kõrget liitintressi, mis jäi vahemikku 44 % kuni 13,5 % (vt tabel 3). Kogunenud intressid, mis said PZL Dębica poolt tasutud 31. mail 2004, küündisid 592 669,80 Poola zlotini.

(63)	Sissenõudmismäär, mida komisjon oleks kohaldanud Poola ettevõttele ajavahemikul 1. kuni 31. maini 2004 mitteõiguspäraselt antud abi suhtes, oli 7,62 % (15). See on tunduvalt väiksem määr kui intressimäär, mida Poola selle võla suhtes kohaldas.

(64)

Arvestades, et võlg maksti täies ulatuses tagasi ja intressimäär 13,5 %, mida võla suhtes ajavahemikul 1. kuni 31. maini 2004 kohaldati, oli tunduvalt kõrgem kui komisjoni poolt kohaldatav sissenõudmismäär 7,62 %, jõudis komisjon järeldusele, et sissenõudmine teostati vastavalt komisjoni teatisele „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” (16) („tagasinõudmise teatis”). Intressisumma, mis tegelikult tasuti, ületab intressisummat, mis tulnuks tasuda negatiivse otsuse korral, arvutatuna vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (17). Seepärast võtab komisjon võla tasumise lihtsalt teadmiseks, ilma et see mõjutaks selle meetme klassifitseerimist edaspidi ühekordse abi põhimõtte kohaldamiseks.

Võlgnevus vojevoodkonna marssali büroo ees tasutud 14. augustil 2012

(65)	Komisjon märgib, et vojevoodkonna marssali büroo otsustas 2007. aastal võla maha kanda, millest tulenevalt see kaasati teise restruktureerimiskavasse. Restruktureerimiskavast teavitati komisjoni.

(66)

Samal ajal märgib komisjon, et selle võla suhtes kohaldati liitintressi, mis jäi vahemikku 46 % kuni 10 % (vt tabel 3). Intresside kogusumma, mis sai PZL Dębica poolt tasutud 14. augustil 2012, küündis 103 566,29 Poola zlotini ehk ligi kahekordse summani võrreldes algse võlasummaga 61 104,97 Poola zlotti.

(67)

Komisjon leiab, et tegelik ajatamine toimus ajavahemikul aastast 1999 (kui tekkis esimene osa võlast) kuni aastani 2012 (kui võlg tasuti) ning vojevoodkonna marssali büroo andis seeläbi ettevõttele, mis oli sel ajal juba tõsistes finantsraskustes, eelise, leevendades tema tavapärase äritegevusega seonduvat koormat, mis hõlmab ka võlgade tasumist riigiasutustele.

(68)

Sissenõudmismäär, mida komisjon oleks kohaldanud Poola ettevõttele alates Poola ELiga ühinemise kuupäevast kuni kõnealuse võla tasumise kuupäevani mitteõiguspäraselt antud abi suhtes, oli vahemikus 5,26 % kuni 7,62 % (18). See on tunduvalt väiksem määr kui intressimäär, mida Poola selle võla suhtes tegelikult kohaldas.

(69)

Arvestades, et võlg maksti täies ulatuses tagasi ja intressimäär vahemikus 10 % kuni 16 %, mida PZL Dębica võla suhtes ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 14. augustini 2012 kohaldati, oli tunduvalt kõrgem kui komisjoni poolt kohaldatav sissenõudmismäär 5,26 % kuni 7,62 %, järeldab komisjon, et olenemata abi õiguspärasusest teostati sissenõudmine vastavalt komisjoni tagasinõudmise teatisele. Tegelikult makstud intressisumma ületab intressisummat, mis tulnuks maksta vastavalt määrusele (EÜ) nr 794/2004.

4. Pärast Poola ühinemist eliga võimaldatud meetmed

4.1. Vähetähtis abi

(70)	Poola teavitas komisjoni viiest meetmest kogusummas 20 873,65 Poola zlotti, mida tuleks Poola väitel käsitada vähetähtsa abina (loetletud tabelis 2). Need meetmed kuuluvad määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaldamisalasse.

(71)

Komisjon tunnistab, et määrus (EÜ) nr 69/2001, mis lubas anda abi kuni 100 000 euro (ligikaudu 400 000 Poola zloti) väärtuses, ei välistanud sõnaselgelt raskustes ettevõtteid. Sellega seoses nähti määruses konkreetselt ette, et laenud, mis on võrreldavad ajatamisega, peavad olema „tagatud tavalise tagatisega ja /…/ nendega ei tohi kaasneda ebatavaliselt suurt riski”. Antud juhul asub komisjon seisukohale, et sellele nõudele vastas ainult maksuameti 8. septembri 2006. aasta ajatamisotsus.

(72)

Esiteks leiab komisjon, et Poola ei esitanud piisavalt teavet võimaldamaks vähetähtsa abi arvutamise mehhanismi ja Poola poolt tabelis 2 „abi summana” esitatud abi summat kontrollida. Konkreetselt ei esitatud üksikasjalikku teavet kohaldatavate viitemäärade kohta ja viivise arvutamiseks kasutatud määrade kohta, mis võimaldanuks Poola kasutatud valemi järgi tehtud arvutusi kontrollida (vt põhjendus 36). Seepärast käsitab komisjon Dębica linnapea poolt 7. aprillil, 28. juulil ja 5. oktoobril 2006 lubatud kolme ajatamise nominaalsummat, mille kohta ei antud tagatist, summana, mida tuleb vähetähtsa abi kindlaksmääramisel arvesse võtta. Summa 264 186 Poola zlotti kohta võttis Dębica linnapea vastu kaks ajatamisotsust. Kuna need otsused käsitlesid ühte ja sama objekti, võetakse seda summat arvesse vaid üks kord.

(73)

Maksuameti poolt 8. septembril 2006 võimaldatud 7-päevase ajatamise kohta, mille kohta oli antud tagatis, mis kattis 100 % ajatatud summast 614 550 Poola zlotti, arvutas komisjon abi osa, lisades kohaldatavale viitemäärale 5,56 % 400 baaspunkti, nagu sätestatud komisjoni 1997. aasta teatises viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (19). Antud juhul moodustab abi 1 126 Poola zlotti.

(74)	Dębica linnapea poolt 5. oktoobril 2006 väljastatud mahakandmisotsuse puhul küünib see rahalise toetuseni ning seetõttu tuleb seda arvestada tervikuna.

(75)

Eespool öeldu põhjal on abi väärtus kokku 369 788 Poola zlotti (ligikaudu 93 437 eurot (20)) (vt tabel 7). Kuna kogusumma jääb alla 100 000 euro, kuuluvad need meetmed määruse (EÜ) nr 69/2001 alla. Poola kinnitas, et PZL Dębica ei olnud saanud mingit muud vähetähtsat abi.

Tabel 7

Vähetähtis abi

Abi andev asutus	Meetme liik ja otsuse kuupäev	Nominaalsumma	Kestus	Abi summa
Dębica linnapea	Ajatamisotsus, 7.04.2006.	264 186 PLN 66 604 EUR	84 päeva	264 186 PLN 66 604 EUR
Dębica linnapea	Ajatamisotsus, 28.07.2006.	264 186 PLN 66 604 EUR	14 päeva	264 186 PLN 66 604 EUR
Dębica maksuameti juhataja	Ajatamisotsus, 8.09.2006.	614 520 PLN 154 236 EUR	7 päeva	1 126 PLN 282 EUR
Dębica linnapea	Mahakandmisotsus, 5.10.2006.	20 772 PLN 5 279 EUR	—	20 772 PLN 5 279 EUR
Dębica linnapea	Ajatamisotsus, 5.10.2006.	83 704 PLN 21 272 EUR	72 päeva	83 704 PLN 21 272 EUR
KOKKU				369 788 PLN 93 437 EUR

4.2. Sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevuse ajatamine

(76)

Aluslepingu artikli 107 lõige 1 käsitleb mitmesugusel kujul sekkumisi, mis vähendavad ettevõtte tavakulusid ja mis – olemata selle sõna otseses mõttes toetused –, on olemuselt sellega sarnased ja avaldavad samasugust toimet. On väljakujunenud kohtupraktika, et sotsiaalmaksu kogumise eest vastutava riigiasutuse käitumine, milles talutakse nende maksude tasumisega hilinemist, annab tõsistes finantsraskustes ettevõtjale ärilise eelise, leevendades sotsiaalkindlustussüsteemi tavalise rakendamise puhul tal lasuvat koormat ning seda leevendust ei ole võimalik täielikult olematuks muuta maksetega hilinemise eest kohaldatavate intresside ega rikkumisega kaasnevate lisamaksudega (21).

(77)	Antud juhul võimaldas sotsiaalamet PZL Dębical koguda aastatel 2000–05 märkimisväärselt suure võlasumma. Kokkuvõte kõigi võlgade, sealhulgas intressivõlgade, kogusumma muutumistest on esitatud tabelis 4.

(78)	Etteruttava märkusena juhib komisjon tähelepanu sellele, et PZL Dębicale võidi anda riigiabi seetõttu, et PZL Dębica maksuvõlga sotsiaalameti ees ei õnnestunud täielikult täitmisele pöörata (22).

(79)

Poola väidab, et võla ajatamine sotsiaalameti poolt ei kätke riigiabi, kuivõrd sotsiaalamet käitus sarnaselt erasektori võlausaldajaga, kui ta nõustus 2012. aasta märtsis kogu võlgnetava summa ajatama, nii et see pidanuks tasutama maksegraafiku alusel 96 osamaksena. Poola esitas 2011. aasta oktoobris läbi viidud erasektori võlausaldaja testi tulemused, mis Poola meelest kinnitasid, et sotsiaalametil oleks märksa kasulikum oma nõuded PZL Dębica vastu ajatada kui pöörata need täitmisele. Samuti väidab Poola, et sotsiaalametil, kes osales mõlemas restruktureerimiskavas, oli kogu aeg küllaldaselt teavet PZL Dębica finantsolukorra ja väljavaadete kohta ning ta tegutses kogu aeg täie teadmisega ettevõtte seisundist. Lõpuks osutas Poole mitmetele sotsiaalameti poolt rakendatud meetmetele võla tagamiseks ja sissenõudmiseks. Poola väitel see tõestab, et sotsiaalamet käitus nagu erasektori võlausaldaja ning püüdis oma võlga kätte saada.

(80)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole tingimused, millele meede peab vastama, et seda saaks käsitada „abina” aluslepingu artikli 107 tähenduses, sellisel juhul täidetud, kui avaliku sektori ettevõtjast abisaaja võiks saada tavalistele turutingimustele vastavates tingimustes samasuguse eelise kui see, mis talle võimaldati riigi ressursside abil. Avaliku sektori ettevõtjate puhul teostatakse see hindamine põhimõtteliselt erasektori investori testi (antud juhul erasektori võlausaldaja testi) kasutades (23). Juhul kui liikmesriik tugineb haldusmenetluse käigus sellisele testile, peab ta mis tahes kahtluse korral ühemõtteliselt ning objektiivsetele ja kontrollitavatele tõenditele tuginedes kindlaks tegema, et kõnealune meede tõepoolest peab selle testi proovikivile vastu (24). Selleks et teha kindlaks, kas on antud eelis, mida oleks võimalik määratleda riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab Poola esitama tõendid, mis näitavad, et riigiasutused käitusid samamoodi kui hüpoteetiline erasektori võlausaldaja, kes ei taluks mittemaksmist ja astuks tõhusaid samme selle nimel, et võlg sisse nõuda, isegi kui selleks on vaja algatada maksejõuetuse menetlus.

(81)	Hüpoteetiline erasektori võlausaldaja jälgiks tähelepanelikult võlgniku majandusseisu ning kui tal ei ole restruktureerimiskava ja tema väljavaated taastada oma elujõulisus on halvad, siis see ainult kiirendaks võla sissenõudmist.

(82)

Siit järeldub, et selleks, et teha kindlaks, kas riigiasutused andsid mingit riigiabi, tuleb kindlalt tõestada, et sotsiaalamet püüdis antud juhul kätte saada kõik talle võlgnetavad rahad, ilma et ta kannaks rahalisi kaotusi, ning otsustades mitte algatada ettevõtte vastu pankrotimenetlust, oli sotsiaalameti tegelikuks eesmärgiks saada talle võlgu olevad summad võimalikult suurel määral tagasi, mida ka hüpoteetiline erasektori võlausaldaja oleks üritanud (25).

(83)

Komisjonil on kavas analüüsida Poola esitatud aruannet 2012. aastal vastu võetud otsuse kohta sõlmida ajatamisleping. Samas märgib komisjon, et sotsiaalamet oli lasknud võlal koguneda pikki aastaid. Poola esitatud teave hõlmab kogu perioodi alates esimese restruktureerimisperioodi lõpust (ja isegi varasemast ajast) kuni uuringu tellimiseni 2011. aasta oktoobris, mil peeti silmas ajatamislepingu sõlmimist. Lähtuvalt teatisest ei püüdnud ettevõte aastal 2008, teise restruktureerimisperioodi ajal, oma võlausaldajatega aktiivselt kokkuleppele jõuda. Seepärast peab komisjon samuti kontrollima, kas sotsiaalameti käitumine ajavahemikul esimese restruktureerimisperioodi lõpust kuni ajatamislepingu sõlmimiseni läbib ikka erasektori võlausaldaja testi.

(84)

Järgmistes põhjendustes vaatleb komisjon i) sotsiaalameti osalust esimeses restruktureerimiskavas, ii) võla osalist sissenõudmist sotsiaalameti poolt ajavahemikul 2007–2012, pärast esimese restruktureerimiskava ebaõnnestumist, ning iii) 1. märtsi 2012. aasta ajatamisotsust. Esimene restruktureerimiskava kiideti pädeva riigiasutuse poolt heaks enne Poola ühinemist ELiga ning see hõlmab peamiselt ühinemiseelset perioodi. Järelduste tegemisel sotsiaalameti käitumise kohta on otsustavaks just punktide ii) ja iii) hindamine. Sellest hoolimata keskendub komisjon oma hindamises veel kord PZL Dębica olukorra muutumisele esimese restruktureerimiskava ajal, sest väga tähtis on aru saada, kuidas selline olukord kujunes.

Sotsiaalameti osalus esimeses restruktureerimiskavas

(85)

Nagu eespool mainitud, otsustas sotsiaalamet osaleda esimeses restruktureerimiskavas, mis koostati ja kiideti heaks aastal 2002, s.o enne Poola ühinemist ELiga. See kava hõlmas sotsiaalameti ees tekkinud rahalise võlgnevuse restruktureerimist. Selle restruktureerimiskava kohaselt nõustus sotsiaalamet ajatama võlast 1 364 600 Poola zlotti, samas kui suurem summa 3 890 000 Poola zlotti pidi makstama tagasi Ettevõtete Restruktureerimise Fondist saadava laenu arvelt. Nagu eespool selgitatud (vt põhjendus 13), ei saanud PZL Dębica sellelt fondilt laenu. Seejärel otsustas sotsiaalamet ülejäänud osa võlast mitte ajatada ning 2006. aastal ähvardas ta algatada menetluse, et kuulutada ettevõte pankrotis olevaks.

(86)

Komisjon nendib, et hoolimata esimese restruktureerimise ebaõnnestumisest ja rahalisest võlgnevusest esimese restruktureerimisperioodi lõpus õnnestus PZL Dębical jõuda aastal 2006 väikesesse kasumisse (vt tabel 1). See tõestab, et ettevõtte organisatsiooni ja tehnoloogiline restruktureerimine oli kandnud vilja.

(87)	Lisaks seadis sotsiaalamet alates aastast 2001 mitmetele PZL Dębica varadele tagatise, et kasvav võlg katta. Hüpoteegi väärtus saavutas 2007. aastal 11,6 miljoni Poola zloti taseme, kattes 100 % võlast.

(88)

Lõpuks märgib komisjon, et alates aastast 2003 hakkas sotsiaalamet võlga sisse nõudma PZL Dębica varadele müügi kaudu (nagu näidatud tabelis 5). Siiski otsustas aga sotsiaalamet kiirmüügiga mitte jätkata, kuivõrd see toob tavaliselt vähem siis, kui oleks normaalne. On tõsi, et olukorras, kus nõudlus tööstuslike varade järele oli järsult vähenenud, võinuksid need müügitulemused hetke majanduskliimast tulenevalt veelgi halveneda. Selle asemel nõustus sotsiaalamet ettevõtte korraldatava kontrollitud müügiga. Sotsiaalamet pidi nõustuma müügiga kolmanda isiku pakkumise alusel, misjärel kanti müügist saadud puhastulu üle sotsiaalameti arvele. Poola esitatud tõendite alusel saab teha järelduse, et kuigi PZL Dębica juhitud müügist teeniti turuhinda, oli müügi protsess aeglasem kui kiirmüük. Ajavahemikul 2004–2006 sai sotsiaalamet PZL Dębica varade kontrollitud müügi tulemusena tagasi üle 1,6 miljoni Poola zloti.

Võla sissenõudmine sotsiaalameti poolt aastatel 2007 kuni 2012

(89)

Kuivõrd finantsiline restruktureerimine esimese restruktureerimiskava raames luhtus ja PZL Dębica võlg aina kasvas, kaalus sotsiaalamet 2006. aasta lõpus tõsiselt ettevõtte pankroti stsenaariumi. Nagu eespool selgitatud (vt põhjenduse 42 punkt c), teavitas sotsiaalamet 20. novembril 2006 PZL Dębicat oma kavatsusest esitada tema vastu pankrotiavaldus. Pärast seda, kui PZL Dębica oli esitanud 12. detsembril 2006 sotsiaalametile olulist teavet, seda ähvardust siiski täide ei viidud. Komisjon hindas, kas sotsiaalamet käitus ajavahemikul aastast 2007 (kui esimene restruktureerimisperiood lõppes) kuni aastani 2012 (kui sõlmiti ajatamisleping) nagu hüpoteetiline erasektori võlausaldaja.

(90)

Esmalt hindas komisjon PZL Dębica poolt 12. detsembril 2006 sotsiaalametile edastatud teavet. Ettevõte oli esitanud põhjaliku analüüsi oma majandus- ja finantsolukorra kohta ning üksikasjalikud andmed oma edasiste väljavaadete osas. Komisjon märgib, et järgmised ettevõtte poolt sotsiaalametile esitatud punktid oleksid hüpoteetilise erasektori võlausaldaja jaoks väga tähtsad hindamaks võlgniku olukorda ja langetamaks otsus kõige sobivama tegevuskava osas, et saada tagasi võimalikult suur osa võlast, mistõttu võlausaldaja neid andmeid kindlasti jälgiks:

a)	ettevõtte käibe kasv ja tootmiskulude vähenemine, mis saavutati tänu PZL Dębica poolt esimese restruktureerimiskava raames rakendatud restruktureerimismeetmetele;

b)	prognoositav kasumisse jõudmine aastal 2006 ning selgitus, et PZL Dębica võla kasvamine ja suutmatus maksta seda kiiremini tagasi oli tingitud tõsiasjast, et enne 2006. aastat ei olnud õnnestunud kasumisse jõuda;

c)	üldine positiivne prognoos lähiaastateks, mis peegeldab tulude kasvu trendi ning võimaldaks võla pidevat tagasimaksmist ja tagaks, et ei teki uusi võlgu;

d)	ettevõtte jõupingutused turunduse ja innovatsiooni valdkonnas ning uued turud, kus ettevõte oli hakanud oma tooteid müüma, tuginedes oma uuele turundusstrateegiale (söe ja vase kaevandamine ja uued lepingud Ukraina ja Hiina partneritega);

e)	muude oluliste võlgade puudumine teiste riigiasutuste või erasektori võlausaldajate ees;

f)	ettevõtte kohustumine tasuda hetke ja tulevased sotsiaalmaksu maksed õigeaegselt.

(91)

Komisjon möönab, et tuginedes eespool esitatud põhjalikule teabele, mis viitab sellele, et PZL Dębica oli tõusuteel ja hakkamas teenima tõelist tulu, oli sotsiaalameti seisukohast mõistlik eeldada, et ta saab oma võlast tagasi rohkem, kui võimaldab ettevõttel oma tegevust jätkata, kui siis, kui käivitab selle sundlikvideerimise. Lisaks sellele märgib komisjon, et lähtuvalt pragmaatilisuse põhimõttest ei nõustunud sotsiaalamet peatama sissenõudmise menetlust, mis mõjus PZL Dębica väitel restruktureerimisele lämmatavalt. Seetõttu käitus sotsiaalamet nagu erasektori võlausaldaja, kes valiks sellise tegevuskäigu, mis võimaldaks tal saada tagasi võimalikult suur osa oma võlast.

(92)

Komisjon märgib, et aastal 2008 väljendas sotsiaalamet oma poolehoidu teisele restruktureerimiskavale ning vastavalt sellele allkirjastas osa võla suhtes ajatamislepingu. Ülejäänud osa võlast kavatseti tasuda rahasüstist riigile kuuluvalt Tööstuse Arendamise Agentuurilt. Samas anti selles osas maksepuhkust ja meetmeid ei rakendatud. Komisjon märgib, et sotsiaalamet ei jäänud lootma teisele restruktureerimiskavale kui lahendusele tasumata võla osas, vaid jätkas samal tegevuskursil, millele ta oli asunud aastal 2007, nagu eespool kirjeldatud.

(93)

Aastatel 2007 ja 2008 sai sotsiaalamet lisaks põhjenduses 88 nimetatud rahadele tänu PZL Dębica varade kontrollitud müügile tagasi üle 5,4 miljoni Poola zloti (vt tabel 5). Poola väitel tuleb tõsiasja, et pärast 2008. aastat ettevõtte varade müük lakkas – hoolimata sellest, et sotsiaalameti kasuks oli seatud hüpoteek kolmele ettevõtte kinnisvarale, mille koguväärtus oli üle 6 miljoni Poola zloti –, tuleb vaadelda majanduskontekstis, mille taustal PZL Dębica varade müük toimus. Poola väitis, et majanduskriis ja äritegevuse mahtude vähenemine regioonis olid andnud oma osa sellesse, et huvi PZL Dębica varade vastu kahanes pea olematuks, mistõttu oli neid raske müüa hinnaga, mida sotsiaalamet võinuks pidada vastuvõetavaks.

(94)	Teisest küljest, nagu eespool märgitud, oli PZL Dębica pangaarve endiselt sotsiaalameti kasuks arestitud, mis tõi sotsiaalametile aastatel 2007 kuni 2010 täiendavalt sisse veel 475 369 Poola zlotti.

(95)	Tegelikult tõi jätkuv sissenõudmine sotsiaalametile vaadeldaval perioodil tagasi üle 7 miljoni Poola zloti (vt põhjenduse 96 punkt b) ning tõsiasja, et sissenõudmismenetlus kestis kauem, kompenseeris võla suhtes kohaldatav liitintress.

(96)

Samuti analüüsis komisjon seda, kas PZL Dębica pidas aastatel 2007 kuni 2012 kinni oma lubadustest, mis ta oli andnud jaanuaris 2007, kui sotsiaalamet otsustas mitte algatada tema vastu maksejõuetuse menetlust. Komisjon märgib, et:

alates aastast 2006 on PZL Dębica olnud kasumlik ettevõte ning aastal 2010 õnnestus tal kaasata üks erasektori investor (vt põhjendus 10); samas on tema puhastulud olnud pärsitud seepärast, et oma tasumata võlgade pärast pole tal olnud õigust osaleda avalikel hankekonkurssidel ning ta pole suutnud hankida turult laenuvahendeid;

alates aastast 2006 on ettevõte suutnud vähendada oma võlga 7 miljoni Poola zloti võrra; lisaks eespool mainitud varade kontrollitud müügile ja pangaarve arestimisele on ettevõte täitnud iga aasta oma osamaksete tasumise kohustused ning kasutanud oma kasumi ja 2010. aastal ühelt erasektori investorilt saadud rahasüsti vahendeid oma võla vähendamiseks;

c)	alates aastast 2006 on ettevõte suutnud täita oma jooksvaid maksekohustusi sotsiaalameti ja teiste riigiasutuste ees, mistõttu – kui jätta kõrvale üks pisivõlg suuruses 1 900 Poola zlotti – ei ole tal uusi võlgu sellest saadik enam kogunenud.

(97)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et PZL Dębica jõudmine tagasi kasumisse aastal 2006, tema head väljavaated pikaajalise elujõulisuse vaatevinklist ja pidev jooksvate finantskohustuste täitmine alates aastast 2006 ning samuti erasektori investori kaasamine aastal 2010 on kõik olulised tegurid, mida erasektori võlausaldaja võtaks arvesse hindamisel, kas 2007. aastal heaks kiidetud tegevuskava on jätkuvalt parim viis, kuidas võlga võimalikult kiiresti ja tõhusalt tagasi nõuda.

1. märtsi 2012. aasta ajatamisleping

(98)

Poola esitas 2011. aasta oktoobris, s.o enne ajatamislepingu sõlmimist 1. märtsil 2012, välise konsultandi poolt läbi viidud erasektori võlausaldaja testi tulemuste analüüsi. Testi kokkuvõttes võrreldakse kaht varianti: i) kõigi rahaliste nõuete täitmisele pööramine sotsiaalameti poolt ning ii) võlgade osas kokkuleppe sõlmimine kogu sotsiaalametile võlgnetava summa ajatamise teel. Testi kokkuvõttes jõutakse järeldusele, et sotsiaalamet peaks minema ajatamise teed, mis tagab kogu võlasumma tagasisaamise, samas kui likvideerimise stsenaariumi puhul oleks võimalik tagasi saada kõigest 60–70 % võlasummast.

(99)	Komisjon analüüsis seda kokkuvõtet ja selle aluseks olevaid eeldusi kriitilisest vaatevinklist.

(100)

Komisjon märgib, et testi järeldused põhinevad i) PZL Dębica tegeliku majandusliku ja finantsseisu analüüsil, ii) ettevõtte varade ja kõigi tema kohustuste analüüsil, iii) ettevõte turupositsiooni analüüsil, iv) restruktureerimise tulemuste analüüsil ning v) Poolas maksejõuetuse menetluste suhtes kohaldatavate õigusreeglite ja tavade analüüsil.

(101)

Likvideerimise stsenaariumi korral võiks sotsiaalamet tagasi saada kõigest umbes 60–70 % võlasummast 3 või 4 aasta jooksul (26). Suurim võimalik tagasisaadav summa on väiksem peamiselt suurte likvideerimiskulude ja ettevõtte varade madala likvideerimisväärtuse tõttu. Likvideerimisväärtuse osas märgib komisjon, et pankrotistsenaariumi korral väheneks nende varade väärtus kiirmüügi olukorras umbes 50 % seoses tõsiasjaga, et need müüdaks eraldi ja need ei satuks tegevust jätkava ettevõtte kasutusse. Seda numbrit mõjutab negatiivselt ka reaalmajanduse kriisi olukorras vähenenud nõudlus tööstuslike varade järele, ehkki see oleks siiski suurem kui keskmine Poolas pankrotistunud ettevõtete müügist saadav tulu, mis on 26,86 % nende õiglasest väärtusest.

(102)

Testi tulemuste kokkuvõtte kohaselt oleksid põhjenduses 44 kirjeldatud ajatamise stsenaariumi korral erasektori võlausaldaja seisukohast, kes tahab võimalikult suurt osa talle võlgu oldavast summast tagasi saada, olulised järgmised elemendid:

—	PZL Dębica naasmine kasumisse aastal 2006 restruktureerimise tulemusena;

—	PZL Dębica praegune tellimuste portfell ning müügivõrgustik Poolas ja välismaal;

—	erasektori investori – Eurotechi – kaasamine aastal 2010, kes omandas 16,7 % PZL Dębica värskelt emiteeritud aktsiatest;

—	Eurotechi 2011. aasta kavatsust väljendav kiri, milles ta väidab, et soovib süstida ettevõttesse veel lisakapitali ning omandada veel 15 % ettevõtte aktsiatest, olenevalt komisjoni otsusest;

—	väljavaated märksa paremateks finantstulemusteks sel juhul, kui ettevõtte saab uuest juurdepääsu avalikele hankekonkurssidele ja välisele rahastusele, mis sõltub ajatamislepingu allkirjastamisest;

—	fakt, et aastatel 2006 kuni 2011 täitis PZL Dębica oma jooksvad kohustused kõigi riigiasutuste ees õigeaegselt (keskmiselt 5 miljonit Poola zlotti aastas), ning

—	fakt, et tänu ajatamisele laekub sotsiaalametile kaheksa aasta jooksul, mille vältel võlga tasutakse, jooksvate sotsiaalmaksu maksetena täiendavalt veel 18 miljonit Poola zlotti.

(103)

Seda viimast elementi ei saa komisjon arvesse võtta, sest kohustuslikke tulevasi makseid ei saa võrrelda tuludega, mida eraettevõte võib majandustegevusest oodata. Kohustuslike sotsiaalmaksu maksete kogumine lihtsalt ei ole majandustegevus.

(104)

Komisjon märgib, et sõlmitud leping pakub lahendust 1. märtsi 2012. aasta seisuga kogunenud võla tagasisaamiseks täies ulatuses: s.o [7-13 miljonit] Poola zlotti, millest [3,5-6,5 miljonit] Poola zlotti moodustas põhivõlg ja [3,5-6,5 miljonit] Poola zlotti intressid. Summale lisati viivistena veel [1-1,7 miljonit] Poola zlotti. Võlg kuulub tagasimaksmisele 96 igakuise osamaksega.

(105)

Samuti märgib komisjon, et sotsiaalamet ei loobunud tema kasuks PZL Dębica varadele seatud pandist väärtuses 6 243 002,55 Poola zlotti, mille sotsiaalamet plaanib realiseerida samasuguse kontrollitud menetluse raames nagu eelmistegi varade puhul. Kõiki nende varade müügist saadavaid tulusid kasutataks PZL Dębical sotsiaalameti ees kogunenud võlgnevuse vähendamiseks.

(106)

Samuti märgib komisjon, et kokkuvõte ei sisalda 1. variandi ja 2. variandi sissetulevate rahavoogude praeguste väärtuste võrdlust, mis võimaldaks erasektori võlausaldajal kindlaks teha, kumb kahest variandist on tulusam. Komisjon arvutas need praegused väärtused välja mitme erineva diskontomäära puhul, tuginedes konservatiivsetele eeldustele, s.o kolm aastat ettevõtte likvideerimise korral ja kaheksa aastat ajatamise korral. Jooksvatest maksetest saadavaid sotsiaalameti tulevasi tulusid komisjon oma arvestusse ei kaasanud. Kõigi mõeldavate diskontomäärade korral oleks erasektori võlausaldaja jaoks ajatamisstsenaarium kasulikum kui likvideerimine.

(107)

Lõpuks märgib komisjon samuti, et kuni novembrini 2012 tasus PZL Dębica kõik üheksa ajatamislepinguga ette nähtud osamakset õigeaegselt.

(108)

Sellele tuginedes jõudis komisjon seisukohale, et märtsis 2012 ajatamisega nõustudes käitus sotsiaalamet samamoodi kui erasektori võlausaldaja, kes püüab finantsraskustes olevalt võlgnikult oma raha kätte saada. Seega ei loonud avaliku sektori võlausaldaja PZL Dębicale eelist. Vastavalt sellele ei kujuta ettevõtte ja sotsiaalameti vaheline kokkulepe võlgnevuse kustutamiseks kooskõlas poolte vahel märtsis 2012 sõlmitud ajatamislepingule riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

VI. JÄRELDUSED

(109)

Põhjenduses 52 nimetatud abimeetmeid käsitab komisjon meetmetena, millest loobuti. Seega tuleb lähtuvalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklist 8 komisjoni uurimine nende meetmete osas lõpetada.

(110)

Põhjenduses 56 nimetatud abimeetmeid käsitab komisjon meetmetena, mida kohaldati enne Poola ühinemist ELiga ja mis ei ole pärast seda kuupäeva kohaldatavad. Komisjonil ei ole õigust neid aluslepingu artiklis 108 sätestatud menetluse ega üleminekumehhanismi kohaselt uurida.

(111)

Põhjenduses 59 nimetatud meetmete osas märgib komisjon, et igasugune mitteõiguspäraselt võimaldatud abi tuleks lugeda kooskõlas tagasinõudmise teatisega tagasisaaduks.

(112)

Tabelis 7 nimetatud abimeetmed kuuluvad määruse nr 69/2001 kohaldamisalasse ning ei ületa selles määruses sätestatud künnist.

(113)

Lõpuks võtab komisjon seisukoha, et põhjendustes 76 kuni 108 käsitletud meede ei kujuta endast abi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta otsusega „Riigiabi C 49/08 (ex N 402/08) – Ümberkorraldusabi ettevõtjale PZL Dębica” algatatud menetlus, mis on sätestatud aluslepingu artikli 108 lõikes 8, suletakse järgmiste PZL Dębica suhtes kohaldatud meetmete osas:

a)	kaks meedet, mille summad moodustasid 4 965 800 Poola zlotti ja 5 534 200 Poola zlotti, millest Poola teatas 13. augustil 2008 ja mis ta võttis tagasi 10. oktoobril 2011 kooskõlas menetluse määruse artikliga 8;

b)	meede, mille summa moodustas 914 522,15 Poola zlotti ning mille kohta väljastati 20. oktoobril 2003 maksuameti otsus, lähtuvalt sellest, et seda kohaldati enne Poola ühinemist ELiga ja see ei ole pärast seda kuupäeva enam kohaldatav;

meede nominaalväärtusega 61 104,97 Poola zlotti pluss intressid summas 103 566,29 Poola zlotti, mille summa tagastati 14. augustil 2012, kuivõrd see kujutas endast määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõike 5 kohaselt ebaseaduslikku abi. See abi maksti Poolale 14. augustil 2012 tagasi kooskõlas tagasinõudmise teatisega (27);

d)	viis ettevõtjale PZL Dębica võimaldatud meedet, mis on loetletud tabelis 7, lähtuvalt sellest, et need kujutasid endast vähese tähtsusega abi määruse (EÜ) nr 69/2001 artikli tähenduses;

[7-13 miljonit] Poola zloti ajatamine, mida võimaldati ettevõtjale PZL Dębica vastavalt 1. märtsil 2012 sotsiaalametiga sõlmitud ajatamislepingule, kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõikega 2, lähtuvalt sellest, et see meede ei kujuta endast abi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 53, 6.3.2009, lk 17.

(2) ELT C 53, 6.3.2009, lk 17.

(3) 2012. aasta kui terviku andmed vastavalt augustis 2012 tehtud prognoosile, mis põhineb 2012. aasta 1. ja 2. kvartali andmetel.

(4) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(5) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.

(6) Selle aastatel 2001–2 kogunenud võlgnevuse suhtes kohaldatav intressimäär kõikus ajatamisperioodil 2001–4 vahemikus 14–31 %. Vt tabel 3. Menetluse algatamise otsuses märgitud võlgnevuse summa (1 164 900 Poola zlotti) korrigeeris Poola summaks 1 116 788,60 Poola zlotti.

(7) Poola Riigi Teataja nr 155, muudetud jaotis 1287.

(8) Komisjoni 6. novembri 2008. aasta otsus riigiabi nr C 17/05 (ex N 194/05 ja PL 34/04) kohta, mille Poola andis Stocznia Gdyniale (ELT L 33, 4.2.2010, lk 1).

(9) Kõrgeima halduskohtu 22. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas I FSK 630/05 ning ülemkohtu 12. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas I UK 288/06.

(10) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(11) Valitsuse 11. augusti 2004. aasta määrus konkreetse meetodi kohta erineval kujul antava riigiabi suuruse arvutamiseks (Poola Riigi Teataja nr 194, jaotis 1983).

(12) EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3.

(13) Poola Riigi Teataja nr 137, muudetud jaotis 926.

(*1) Konfidentsiaalne informatsioon

(14) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(15) Kohaldatava sissenõudmismäära kohta vt: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/reference_rates.html.

(16) ELT C 272, 15.11.2007, lk 4.

(17) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1; vt eelkõige artiklid 9 ja 11.

(18) Vt allmärkus 14.

(19) EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3.

(20) Eurodesse ümberarvestamiseks kasutas komisjon Poola Keskpanga keskmist vahetuskurssi abi andmise otsuse kuupäeval. Vt http://www.nbp.pl/home.aspx?c=/ascx/archa.ascx.

(21) Kohtuasi C¬256/97, DMT, EKL 1999, lk I-3913, punkt 30; kohtuasi T-36/99, Lenzing vs. komisjon, EKL 2004, lk II-3597, punkt 137.

(22) Vrd C-342/96, Tubacex, EKL 1999, lk I-2459, punkt 46, C-256/97, DMT, EKL 1999, lk I-3913, punkt 21; C-480/98, Magefesa, EKL 2000, lk I-8717; T-152/99, HAMSA, EKL 2002, lk II-3049, punkt 167.

(23) Kohtuasi C-124/10, Électricité de France vs. komisjon, 5.7.2012 kohtuotsus, veel avaldamata, punkti 78 viide (vt sellega seoses: kohtuasi C-303/88, Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1433, punkt 20; kohtuasi C-482/99, Prantsusmaa vs komisjon, EKL 2002, lk I-4397, punktid 68 kuni 70 ning Comitato ‘Venezia vuole vivere’ ja teised vs. komisjon, veel avaldamata, punkt 91 ja viidatud kohtupraktika).

(24) Kohtuasi C-124/10, Électricité de France vs. komisjon, 5.7.2012 kohtuotsus, veel avaldamata.

(25) Kohtuasi C-256/97, DM Transports, EKL 1999, lk I-3913, punkt 30.

(26) Poola Riigikontrolli poolt esitatud andmete põhjal maksejõuetuse menetluste kestuse kohta.

(27) ELT C 272, 15.11.2007, lk 4.

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/57

KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 2013,

millega muudetakse otsuseid 2006/799/EÜ, 2007/64/EÜ, 2009/300/EÜ, 2009/543/EÜ, 2009/544/EÜ, 2009/563/EÜ, 2009/564/EÜ, 2009/567/EÜ, 2009/568/EÜ, 2009/578/EÜ, 2009/598/EÜ, 2009/607/EÜ, 2009/894/EÜ, 2009/967/EÜ, 2010/18/EÜ ja 2011/331/EL, et pikendada teatavatele toodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kehtivust

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 3550 all)

(2013/295/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 punkti c,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 3. novembri 2006. aasta otsus 2006/799/EÜ, millega kehtestatakse mullaparandusainetele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, (2) kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

(2)	Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta otsus 2007/64/EÜ, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, (3) kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

(3)	Komisjoni 12. märtsi 2009. aasta otsus 2009/300/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökoloogilised kriteeriumid teleritele, (4) kaotab kehtivuse 31. oktoobril 2013.

(4)	Komisjoni 13. augusti 2008. aasta otsus 2009/543/EÜ, millega kehtestatakse ökoloogilised kriteeriumid välisvärvidele ja -lakkidele ühenduse ökomärgise andmise kohta, (5) kaotab kehtivuse 30. juunil 2013.

(5)	Komisjoni 13. augusti 2008. aasta otsus 2009/544/EÜ, millega kehtestatakse ökoloogilised kriteeriumid sisevärvidele ja -lakkidele ühenduse ökomärgise andmise kohta, (6) kaotab kehtivuse 30. juunil 2013.

(6)	Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/563/EÜ, millega kehtestatakse jalatsitele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (7) kaotab kehtivuse 10. juulil 2013.

(7)	Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/564/EÜ, millega kehtestatakse puhkeküla või -laagri teenusele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (8) kaotab kehtivuse 10. juulil 2013.

(8)	Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/567/EÜ, millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (9) kaotab kehtivuse 10. juulil 2013.

(9)	Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/568/EÜ, millega kehtestatakse pehmepaberile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (10) kaotab kehtivuse 10. juulil 2013.

(10)	Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/578/EÜ, millega kehtestatakse majutusteenustele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (11) kaotab kehtivuse 10. juulil 2013.

(11)	Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/598/EÜ, millega kehtestatakse madratsitele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (12) kaotab kehtivuse 10. juulil 2013.

(12)	Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/607/EÜ, millega kehtestatakse kõvadele katetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (13) kaotab kehtivuse 10. juulil 2013.

(13)	Komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/894/EÜ, millega kehtestatakse puitmööblile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (14) kaotab kehtivuse 1. detsembril 2013.

(14)	Komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/967/EÜ, millega kehtestatakse tekstiilpõrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (15) kaotab kehtivuse 1. detsembril 2013.

(15)	Komisjoni 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/18/EÜ, millega kehtestatakse puitpõrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (16) kaotab kehtivuse 27. novembril 2013.

(16)	Komisjoni 6. juuni 2011. aasta otsus 2011/331/EL, millega kehtestatakse valgusallikatele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (17) kaotab kehtivuse 6. juunil 2013.

(17)

On hinnatud praegu kehtivate ökoloogiliste kriteeriumide ning kõnealuste otsustega kehtestatud hindamis- ja kontrollinõuete asjakohasust ja sobivust. Kuna läbivaatamisprotsess on iga otsuse puhul eri etapis, on asjakohane pikendada ökoloogiliste kriteeriumide ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega. Otsustes 2009/567/EÜ, 2009/543/EÜ, 2009/544/EÜ ja 2009/598/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega tuleks pikendada kuni 30. juunini 2014. Otsuses 2009/300/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega tuleks pikendada kuni 31. oktoobrini 2014. Otsustes 2006/799/EÜ, 2007/64/EÜ, 2009/894/EÜ ja 2011/331/EL sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega tuleks pikendada kuni 31. detsembrini 2014. Otsustes 2009/563/EÜ ja 2009/568/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega tuleks pikendada kuni 30. juunini 2015. Otsustes 2009/564/EÜ ja 2009/578/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega tuleks pikendada kuni 30. novembrini 2015. Otsustes 2009/967/EÜ ja 2010/18/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega tuleks pikendada kuni 31. detsembrini 2015 ning otsuses 2009/607/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega tuleks pikendada kuni 30. novembrini 2017.

(18)	Seepärast tuleks vastavalt muuta otsuseid 2006/799/EÜ, 2007/64/EÜ, 2009/300/EÜ, 2009/543/EÜ, 2009/544/EÜ, 2009/563/EÜ, 2009/564/EÜ, 2009/567/EÜ, 2009/568/EÜ, 2009/578/EÜ, 2009/598/EÜ, 2009/607/EÜ, 2009/894/EÜ, 2009/967/EÜ, 2010/18/EÜ ja 2011/331/EL.

(19)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/799/EÜ artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Tooterühma „mullaparandusained” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2014.”

Artikkel 2

Otsuse 2007/64/EÜ artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Tooterühma „kasvusubstraadid” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2014.”

Artikkel 3

Otsuse 2009/300/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „telerid” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad 31. oktoobrini 2014.”

Artikkel 4

Otsuse 2009/543/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „välisvärvid ja -lakid” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. juunini 2014.”

Artikkel 5

Otsuse 2009/544/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „sisevärvid ja -lakid” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. juunini 2014.”

Artikkel 6

Otsuse 2009/563/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „jalatsid” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. juunini 2015.”

Artikkel 7

Otsuse 2009/564/EÜ artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tooterühma „puhkeküla või -laagri teenus” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. novembrini 2015.”

Artikkel 8

Otsuse 2009/567/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „tekstiiltooted” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. juunini 2014.”

Artikkel 9

Otsuse 2009/568/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „pehmepaber” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. juunini 2015.”

Artikkel 10

Otsuse 2009/578/EÜ artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tooterühma „majutusteenused” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. novembrini 2015.”

Artikkel 11

Otsuse 2009/598/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „madratsid” ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. juunini 2014.”

Artikkel 12

Otsuse 2009/607/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „kõvad katted” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. novembrini 2017.”

Artikkel 13

Otsuse 2009/894/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „puitmööbel” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2014.”

Artikkel 14

Otsuse 2009/967/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „tekstiilpõrandakatted” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2015.”

Artikkel 15

Otsuse 2010/18/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „puitpõrandakatted” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2015.”

Artikkel 16

Otsuse 2011/331/EL artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „valgusallikad” ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2014.”

Artikkel 17

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2) ELT L 325, 24.11.2006, lk 28.

(3) ELT L 32, 6.2.2007, lk 137.

(4) ELT L 82, 28.3.2009, lk 3.

(5) ELT L 181, 14.7.2009, lk 27.

(6) ELT L 181, 14.7.2009, lk 39.

(7) ELT L 196, 28.7.2009, lk 27.

(8) ELT L 196, 28.7.2009, lk 36.

(9) ELT L 197, 29.7.2009, lk 70.

(10) ELT L 197, 29.7.2009, lk 87.

(11) ELT L 198, 30.7.2009, lk 57.

(12) ELT L 203, 5.8.2009, lk 65.

(13) ELT L 208, 12.8.2009, lk 21.

(14) ELT L 320, 5.12.2009, lk 23.

(15) ELT L 332, 17.12.2009, lk 1.

(16) ELT L 8, 13.1.2010, lk 32.

(17) ELT L 148, 7.6.2011, lk 13.

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/60

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 171, 9. juuli 2003 )

(Eestikeelne eriväljaanne 2004, 13. Tööstuspoliitika ja siseturg, 31. köide, lk 311)

Leheküljel 344 II lisa A peatüki jaotise A punktis 1

asendatakse

„ —	Kategooria T5: ratastraktorid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h.”

järgmisega:

„ —	Kategooria T5: ratastraktorid, mille maksimaalne valmistajakiirus on suurem kui 40 km/h.”

19.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 167/s3

TEADE LUGEJATELE

Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta

Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määruse (EL) nr 216/2013 (Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta) (ELT L 69, 13.3.2013, lk 1) kohaselt käsitatakse alates 1. juulist 2013 autentse ja õiguslikult siduvana ainult Euroopa Liidu Teataja elektroonilist väljaannet.

Kui Euroopa Liidu Teataja elektroonilist väljaannet ei ole võimalik erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu avaldada, on vastavalt määruse (EL) nr 216/2013 artiklis 3 sätestatud tingimustele autentne ja õiguslikult siduv Euroopa Liidu Teataja trükiversioon.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.167.est
Euroopa Liidu Teataja		L 167

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 19. juuni 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 559/2013, 18. juuni 2013, millega rakendatakse määruse (EL) nr 377/2012 (mis käsitleb teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 11 lõiget 1	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 560/2013, 14. juuni 2013, millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Traditional Grimsby Smoked Fish (KGT)]	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 561/2013, 14. juuni 2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Schwarzwälder Schinken (KGT)]	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 562/2013, 14. juuni 2013, millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Queijo Serra da Estrela (KPN)]	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 563/2013, 14. juuni 2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Arroz del Delta del Ebro/Arròs del Delta de l’Ebre (KPN)]	15
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 564/2013, 18. juuni 2013, Euroopa Kemikaaliametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) kohaselt makstavate tasude kohta ( 1 )	17
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 565/2013, 18. juuni 2013, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1731/2006, (EÜ) nr 273/2008, (EÜ) nr 566/2008, (EÜ) nr 867/2008, (EÜ) nr 606/2009 ning rakendusmääruseid (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teavitamiskohustusega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 491/2007	26
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 566/2013, 18. juuni 2013, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) I lisa	29
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 567/2013, 18. juuni 2013, millega parandatakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta ( 1 )	30
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 568/2013, 18. juuni 2013, millega kiidetakse heaks toimeaine tümool vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	33
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 569/2013, 18. juuni 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	37
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus 2013/293/ÜVJP, 18. juuni 2013, millega rakendatakse otsust 2012/285/ÜVJP, mis käsitleb teatavate Guinea-Bissau Vabariigi rahu, julgeolekut või stabiilsust ohustavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid	39
		2013/294/EL
	*	Komisjoni otsus, 19. detsember 2012, PZL Dębica S.A. suhtes rakendatud riigiabi SA 26374 (C 49/08) (ex N 402/08) kohta (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9464 all) ( 1 )	41
		2013/295/EL
	*	Komisjoni otsus, 17. juuni 2013, millega muudetakse otsuseid 2006/799/EÜ, 2007/64/EÜ, 2009/300/EÜ, 2009/543/EÜ, 2009/544/EÜ, 2009/563/EÜ, 2009/564/EÜ, 2009/567/EÜ, 2009/568/EÜ, 2009/578/EÜ, 2009/598/EÜ, 2009/607/EÜ, 2009/894/EÜ, 2009/967/EÜ, 2010/18/EÜ ja 2011/331/EL, et pikendada teatavatele toodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kehtivust (teatavaks tehtud numbri C(2013) 3550 all)	57

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) parandus ( ELT L 171, 9.7.2003 ) (Eestikeelne eriväljaanne 2004, 13. Tööstuspoliitika ja siseturg, 31. köide, lk 311)	60


	*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3