Euroopa Liidu L 77/2019

20.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 77/8

EUROOPA LIIDU JA MAROKO KUNINGRIIGI VAHELINE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“) ühelt poolt

MAROKO KUNINGRIIK (edaspidi „Maroko“) teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE liidu ja Maroko vahelist tihedat koostööd, eriti seoses 26. veebruaril 1996 allkirjastatud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (edaspidi „assotsiatsioonileping“), samuti nende ühist soovi koostööd tõhustada,

JÄRGIDES rangelt rahvusvahelist õigust ja inimeste põhiõigusi, tagades asjaomaste lepinguosaliste vastastikuse kasu,

PIDADES SILMAS, et käesolev leping on osa nende ulatuslikust partnerlusest, mis hõlmab majandus-, poliitilist, julgeoleku- ja ebaseadusliku rände vastu võitlemise valdkondi, sealhulgas selle algpõhjuseid,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni,

OLLES TEADLIKUD Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kindlaks määratud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada selliste asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsuseid ja soovitusi, mille liikmed lepinguosalised on,

SOOVIDES võtta arvesse saadaolevaid teadusnõuandeid ja pädevates piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides vastu võetud asjaomaseid majandamiskavasid, et tagada keskkonda säästev kalapüük ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil,

OLLES OTSUSTANUD luua dialoogi, eelkõige seoses kalanduse juhtimise, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse ning püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega,

SOOVIDES, et juurdepääs püügipiirkonnale põhineks liidu kalalaevastiku tegevusel ja kõnealune kalalaevastik saaks asjakohase osa lubatud kogupüügi ülejäägist, võttes arvesse iga lepingu eripära, ning et selle laevastiku suhtes kohaldataks samu tehnilisi tingimusi nagu kõigi laevastike suhtes,

OLLES VEENDUNUD, et partnerlus peab toimuma lepinguosaliste teinetest täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD toetada Maroko valdkondliku kalanduspoliitika raames, sealhulgas käesoleva lepinguga hõlmatud püügipiirkonnas, partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid,

SOOVIDES määrata kindlaks liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu tingimused ning et selleks peaks püügitegevus olema suunatud eranditult olemasolevatele ressurssidele, võttes arvesse piirkonnas tegutsevate laevastike püügivõimsust ja pöörates erilist tähelepanu teatavatele piirialade ja pika rändega liikidele,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku ja ühiskondlikku koostööd, tõhustada säästvat kalapüüki ja aidata kaasa ookeanide paremale majandamisele, sealhulgas mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate investeeringute edendamise kaudu ja kooskõlas riigi arengueesmärkidega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Maroko Kuningriigi ametiasutused“– Maroko põllumajanduse, merekalapüügi, maaelu arengu, vee ja metsandusministeeriumi merekalapüügi osakond;

b) „liidu ametiasutused“– Euroopa Komisjon;

c) „leping“– Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, lepingu juurde kuuluv kirjavahetus, käesoleva lepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited (edaspidi „protokoll“);

d) „püügitegevus“– kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalandustoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

e) „kalalaev“– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

f) „liidu laev“– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

g) „laevaomanik“– kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda haldav ja kontrolliv isik;

h) „püügipiirkond“– Kesk-Atlandi idaosa veed, mis asuvad paralleelide 35°47′18″ N ja 20°46′13″ N vahel, sealhulgas Lääne-Saharaga külgnevad veed, (1) mis hõlmavad kõiki majandamispiirkondi. See määratlus ei mõjuta läbirääkimisi, mis on seotud püügipiirkonnaga külgnevate rannikuriikide merealade piiritlemisega, ega kolmandate riikide õigusi üldiselt;

i) „majandamispiirkond“– tegevuspiirkond, mis on piiritletud geograafiliste koordinaatide, kasutatavate püügivahendite või lubatud liikidega;

j) „kalapüügiluba“– püügilitsents, mille Maroko Kuningriigi ametiasutused on väljastanud liidu laevale ja mis annab laevale õiguse tegeleda kalapüügiga asjaomases püügipiirkonnas;

k) „otsene kalapüügiluba“– püügilitsents, mille Maroko Kuningriigi ametiasutused on väljastanud liidu laevale väljaspool käesolevat lepingut;

l) „kalavaru“– mere bioloogiline ressurss teatavas piirkonnas;

m) „kalandustooted“– püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid;

n) „vesiviljelustooted“– vesiviljelustegevuse abil saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil või neist valmistatud tooted;

o) „kalandussektor“– majandussektor, mis hõlmab kõiki kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustustegevusi;

p) „kalur“– lepinguosaliste tunnustatud isik, kes tegeleb tööndusliku kalapüügiga;

q) „kalapüügivõimalus“– koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi ja/või püügikoormusena;

r) „säästev kalapüük“– Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kindlaks määratud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük.

Artikkel 2

Lepingu ese

Käesoleva lepinguga luuakse liidu laevade püügitegevuse juriidilise, keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse juhtimise raamistik ning määratakse eelkõige kindlaks,

a)	millistel tingimustel võivad liidu laevad püügipiirkonnas kala püüda;

b)	finants- ja majanduskoostöö kalandussektoris, eesmärgiga seada sisse kalandussektorit edendav partnerlus ja tõhustada ookeanide majandamist;

c)	halduskoostöö rahalise toetuse rakendamiseks;

d)	teaduslik ja tehniline koostöö, et tagada püügipiirkonna kalavarude säästev kasutamine ja arendada asjaomast sektorit;

e)	püügitegevuse seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetega seotud koostöö püügipiirkonna vetes, et tagada kehtivate reeglite järgimine ning kalavarude kaitse ja kalapüügi majandamise meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise tõhusus.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmise põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama säästvat kalapüüki püügipiirkonnas kala püüdvate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Maroko Kuningriigi ametiasutused kohustuvad tagama, et juurdepääs püügipiirkonnale on seotud liidu kalalaevastiku tegevusega. Maroko Kuningriigi ametiasutused püüavad tagada, et liidu kalalaevastik saab asjakohase osa lubatud kogupüügi ülejäägist, võttes arvesse iga lepingu eripära. Liidu kalalaevastiku suhtes kohaldatakse samu kalapüügi tehnilisi tingimusi nagu kõikide laevastike suhtes.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teavitavad teineteist kolmandate isikutega sõlmitud kalanduslepingutest ja -kokkulepetest.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et liidu laevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, millele on osutatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning mis on kindlaks tehtud selgel ja läbipaistval viisil parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida lepinguosalised vahetavad kõnealuste kalavarude kogu püügikoormuse kohta kõigi püügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.

5. Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised olemasolevatele varudele juurdepääsu kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse piirkondliku tasandi teadushinnanguid ning pädevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

6. Lepinguosalised kohustuvad tagama käesoleva lepingu rakendamise liidu laevade püügitegevuse juriidilise, keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse juhtimise raamistikus.

7. Lepinguosaliste vastastikustes huvides kohustuvad nad pidama tihedat dialoogi, soodustama koostööd ja teavitama teineteist eelkõige valdkondliku kalanduspoliitika rakendamisest ja ookeanide majandamisest.

8. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu alusel ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste eel-, vahe- ja järelhindamisel.

9. Lepinguosalised kohustuvad jälgima, et kõikide liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, eelkõige seoses töötajate ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigusega ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

10. Käesolev leping on kooskõlas assotsiatsioonilepinguga. Leping aitab saavutada assotsiatsioonilepingu üldeesmärke ja seab eesmärgiks tagada kalavarude jätkusuutlikkus keskkonna, majanduse ja sotsiaalsest seisukohast.

11. Käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas dialoogi ja koostöö arendamist käsitleva assotsiatsioonilepingu artikliga 1 ning kooskõlas demokraatlikke põhimõtteid ja inimeste põhiõiguste austamist käsitleva assotsiatsioonilepingu artikliga 2.

Artikkel 4

Liidu laevade juurdepääs püügipiirkonnale

Maroko Kuningriigi ametiasutused kohustuvad lubama liidu laevadel püügipiirkonnas kala püüda vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 5

Kalapüügi tingimused ja ainuõiguslikkuse klausel

1. Liidu laevad võivad käesoleva lepinguga hõlmatud püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kalapüügiluba. Igasugune püügipiirkonnas toimuv püügitegevus väljaspool käesoleva lepingu raamistikku on keelatud.

2. Maroko Kuningriigi ametiasutused annavad liidu laevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt. Kalapüügilubade andmine liidu laevadele väljaspool käesoleva lepingu raamistikku, eelkõige otseste kalapüügilubade vormis, on keelatud.

3. Liidu aevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokollis.

4. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 6

Püügitegevuse suhtes kohaldatavad õigusnormid ja reeglid

1. Säästva kalapüügi tagamiseks järgivad püügipiirkonnas tegutsevad liidu laevad kõnealuses püügipiirkonnas kalandustegevust reguleerivaid Maroko õigusnorme ja reegleid, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Maroko Kuningriigi ametiasutused teatavad liidu ametiasutustele kohaldatavatest õigusnormidest ja reeglitest hiljemalt üks kuu enne käesoleva lepingu kohaldamist.

2. Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et liidu laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning teatatud õigusnorme ja reegleid, samuti selleks, et tagada käesoleva lepinguga ette nähtud püügitegevuse seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhus rakendamine.

Liidu laevad peavad tegema koostööd seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate Maroko Kuningriigi ametiasutustega.

3. Lepinguosalised teavitavad teinetest igast üldkohaldatavast otsusest, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames. Lepinguosalised teavitavad teinetest kõikidest muudatustest oma kalandussektori poliitikas või kalandussektorit puudutavates õigusaktides, mis võivad mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Õigusaktide muudatused, mis mõjutavad liidu laevade püügitegevust püügipiirkonnas, on liidu laevadele siduvad alates kuuekümnendast päevast, välja arvatud erandlike asjaolude korral, kui see tähtaeg ei ole kohaldatav, pärast seda, kui liidu ametiasutused on saanud Marokolt teate.

ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 7

Partnerlus

Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad vastastikust partnerlust, sealhulgas koostööd teadusvaldkonnas, ettevõtjate vahelist koostööd, koostööd püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning halduskoostööd säästva kalapüügi poliitika rakendamiseks.

Artikkel 8

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal teevad lepinguosalised kootööd püügipiirkonna varude seisundi jälgimiseks. Selleks korraldatakse vaheldumisi liidus ja Marokos igal aastal ühiseid teadusnõupidamisi.

2. Teadusnõupidamiste tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised artiklis 13 osutatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas otse või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 9

Ettevõtjatevaheline koostöö

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete hõlbustamiseks ja edendamiseks peavad nad teineteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalandustoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Eriti soodustavad lepinguosalised kehtivaid õigusnorme arvestades lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuvate investeeringute edendamist.

Artikkel 10

Koostöö püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

1. Lepinguosalised kohustuvad tegema püügipiirkonnas koostööd püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas ning võitlema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, et rakendada säästvat kalapüüki.

2. Maroko Kuningriigi ametiasutused tagavad käesoleva lepingu ja selle protokolliga ette nähtud kalapüügi järelevalve sätete tõhusa rakendamise. Liidu laevad teevad kontrolli eest vastutavate Maroko pädevate ametiasutustega koostööd.

Artikkel 11

Halduskoostöö

Selleks et tagada kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete tõhusus teevad lepinguosalised järgmist:

—	arendavad halduskoostööd tagamaks, et liidu laevad järgivad käesoleva lepingu, eelkõige artikli 6 sätteid;

—	teevad koostööd, eriti teabevahetuse ja tiheda halduskoostöö kaudu, ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Artikkel 12

Rahaline toetus

1. Rahaline toetus on kindlaks määratud protokollis.

2. Lõikes 1 osutatud rahaline toetus hõlmab

a)	rahalist hüvitist, mida liit maksab liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest;

b)	liidu laevade omanike poolt makstavaid tasusid;

c)	liidu valdkondlikku toetust säästva kalapüügi poliitika ning ookeanide majandamise ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamiseks.

3. Liidu rahalist toetust makstakse vastavalt protokollile igal aastal.

4. Lepinguosalised uurivad käesolevast lepingust tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu õiglast geograafilist ja ühiskondlikku jaotust, eriti seoses kalandussektori taristu, põhiliste sotsiaalteenuste, ettevõtete loomise, kutseõppe ning arengu- ja moderniseerimisprojektidega, tagamaks, et sellest on asjaomasele elanikkonnale kasu proportsionaalselt püügitegevusega.

5. Ühiskomitee võib lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse summat korrigeerida järgmistel juhtudel:

a)	liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste vähendamise korral, eelkõige asjaomaste kalavarude majandamismeetmete kohaldamise tõttu, mida on parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada kalavarude säilimine ja säästev kasutamine;

b)	liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste suurendamise korral, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel võimaldab;

c)	peatamise või lõpetamise korral, nagu on sätestatud käesoleva lepingu artiklites 20 ja 21.

6. Lõike 2 punktis c osutatud rahaline toetus

a)	ei ole seotud lõike 2 punktides a ja b osutatud juurdepääsutasudega ning

b)	on kindlaks määratud ja sõltub valdkondliku toetuse eesmärkide saavutamisest protokolli ning iga-aastase ja mitmeaastase tegevuskavaga ette nähtud rakenduskorra kohaselt.

7. Ühiskomitee võib lõike 2 punktis c osutatud rahalise toetuse summat muuta juhul, kui hinnatakse uuesti valdkondliku kalanduspoliitika rakendamiseks antava rahalise toetuse saamise tingimusi.

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 13

Ühiskomitee

1. Luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu kohaldamise järelevalve eest ja võib lepingu protokolli muuta.

2. Ühiskomitee

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist, eelkõige koostab artikli 12 lõike 6 punktis b osutatud ühe- ja mitmeaastased tegevuskavad ja hindab nende rakendamist;

b)	määrab kindlaks artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud rahalise toetuse iga- ja mitmeaastased programmid ja hindab nende täitmist;

c)	hindab artikli 12 lõikes 4 osutatud asjaomase elanikkonna sotsiaal-majandusliku kasu geograafilist ja sotsiaalset jaotust;

d)	tagab vajalike sidemete loomise kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

e)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina.

3. Ühiskomitee võib heaks kiita protokolli muudatused, mis käsitlevad järgmist:

a)	kalapüügivõimaluste ja sellest lähtuvalt ka artikli 12 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse läbivaatamine;

b)	valdkondliku toetuse ja sellest tulenevalt artikli 12 lõikes 2 punktis c osutatud rahalise toetuse rakendamise kord;

c)	liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord;

d)	muud ülesanded, mille lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse ja ookeanide majandamise valdkonnas.

4. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Marokos ja liidus või mõnes muus lepinguosaliste poolt kokkulepitud kohas ning kohtumist juhatab kohtumist korraldav lepinguosaline. Lepinguosalise taotluse korral tuleb ühiskomitee kokku erakorraliseks kohtumiseks.

Ühiskomitee kohtumiste järeldused esitatakse kohtumise protokollis, millele kirjutavad alla mõlemad lepinguosalised.

5. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut ning teiselt poolt käesoleva lepingu artikli 6 lõikes 1 osutatud õigusnorme.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 16

Protokolli ja kirjavahetuse staatus

Protokoll ja lepingu juurde kuuluv kirjavahetus moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa ja need kuuluvad samuti lõppsätete kohaldamisalasse.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 18

Lepingu kestus

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Artikkel 19

Ajutine kohaldamine

Käesolevat lepingut võib vastastikusel kokkuleppel ajutiselt kohaldada lepinguosaliste sellekohaste kirjalike teadete vahetamisel alates kuupäevast, mil Euroopa Liidu Nõukogu annab lepingu allkirjastamiseks loa.

Artikkel 20

Lepingu peatamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada ühel või mitmel järgmistest juhtudest:

a)	kui asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega ja mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistavad kalapüüki püügipiirkonnas;

b)	kui lepinguosaliste vahel ilmnevad erimeelsused käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle, eelkõige seoses artiklite 6, 10 ja 12 järgimisega;

c)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesolevat lepingut;

d)	kui käesoleva lepingu sõlmimiseni viinud valdkondlikku poliitikat märkimisväärselt muudetakse ning see ajendab üht lepinguosalist taotlema lepingu muutmist.

2. Asjaomane lepinguosaline annab käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Teate saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda kolme kuu jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

3. Kui erimeelsuste osas ei jõuta mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni ja lepingu kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised teineteisega konsulteerimist, et leida vaidlusele lahendus. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, vähendatakse artikli 12 lõikes 2 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva lepingu kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 21

Lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada järgmistel juhtudel:

a)	kui asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega ja mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistavad kalapüüki püügipiirkonnas;

b)	asjaomaste kalavarude vähenemise korral;

c)	liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste alakasutamise korral;

d)	suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu;

e)	lepinguosaliste erimeelsuste korral seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega;

f)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesolevat lepingut;

g)	kui käesoleva lepingu sõlmimiseni viinud poliitilisi suuniseid märkimisväärselt muudetakse ning see ajendab üht lepinguosalistest taotlema lepingu muutmist.

2. Asjaomane lepinguosaline annab käesoleva lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel teate kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada.

3. Pärast teate saamist lepingu lõpetamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kuue kuu jooksul mõlemat osalist rahuldav lahendus.

4. Lepingu lõpetamise korral vähendatakse artiklis 12 osutatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Sellist vähendamist kohaldatakse ka juhul, kui üks lepinguosaline lõpetab käesoleva lepingu ajutise kohaldamise.

Artikkel 22

Läbivaatamine

Lepinguosalised lepivad kokku vaadata käesolev leping läbi, et võtta arvesse liidu püügitegevust mõjutada võivaid muudatusi õigus-, keskkonna-, majandus- ja sotsiaalraamistiku juhtimisel.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 28. veebruaril 2007, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 24

Keeled

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на четиринадесети януари две хиляди и деветнадесета година.

Hecho en Bruselas, el catorce de enero de dos mil diecinueve.

V Bruselu dne čtrnáctého ledna dva tisíce devatenáct.

Udfærdiget i Bruxelles den fjortende januar to tusind og nitten.

Geschehen zu Brüssel am vierzehnten Januar zweitausendneunzehn.

Kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta jaanuarikuu neljateistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα τέσσερις Ιανουαρίου δύο χιλιάδες δεκαεννέα.

Done at Brussels on the fourteenth day of January in the year two thousand and nineteen.

Fait à Bruxelles, le quatorze janvier deux mille dix-neuf.

Sastavljeno u Bruxellesu četrnaestog siječnja godine dvije tisuće devetnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì quattordici gennaio duemiladiciannove.

Briselē, divi tūkstoši deviņpadsmitā gada četrpadsmitajā janvārī.

Priimta du tūkstančiai devynioliktų metų sausio keturioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkilencedik év január havának tizennegyedik napján.

Magħmul fi Brussell, fl-erbatax-il jum ta’ Jannar fis-sena elfejn u dsatax.

Gedaan te Brussel, veertien januari tweeduizend negentien.

Sporządzono w Brukseli dnia czternastego stycznia roku dwa tysiące dziewiętnastego.

Feito em Bruxelas, em catorze de janeiro de dois mil e dezanove.

Întocmit la Bruxelles la paisprezece ianuarie două mii nouăsprezece.

V Bruseli štrnásteho januára dvetisícdevätnásť.

V Bruslju, dne štirinajstega januarja leta dva tisoč devetnajst.

Tehty Brysselissä neljäntenätoista päivänä tammikuuta vuonna kaksituhattayhdeksäntoista.

Som skedde i Bryssel den fjortonde januari år tjugohundranitton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Кралство Мароко

Por el Reino de Marruecos

Za Marocké království

For Kongeriget Marokko

Für das Königreich Marokko

Maroko Kuningriigi nimel

Για το Βασίλειο του Μαρόκου

For the Kingdom of Morocco

Pour le Royaume du Maroc

Za Kraljevinu Maroko

Per il Regno del Marocco

Marokas Karalistes vārdā –

Maroko Karalystés vardu

A Marokkói Királyság részéről

Għar-Renju tal-Marokk

Voor het Koninkrijk Marokko

W imieniu Królestwa Marokańskiego

Pelo Reino de Marrocos

Pentru Regatul Maroc

Za Marocké kráľovstvo

Za Kraljevino Maroko

Marokon kuningaskunnan puolesta

För Konungariket Marocko

(1) Sahara piirkond vastavalt Maroko seisukohale.

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise

PROTOKOLL

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva protokolli kohaldamisel kehtivad kalanduslepingu artiklis 1 esitatud mõisted, välja arvatud allpool toodud muudatused, mida on täiendatud järgmiselt:

1) „kalandusleping“– Euroopa Liidu ja Maroko vahelise säästva kalapüügi partnerlusleping ning lepingu juurde kuuluv kirjavahetus;

2) „protokoll“– käesolev kalanduslepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited;

3) „lossimine“– kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

4) „ümberlaadimine“– kõigi või osade kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele laevale;

5) „vaatleja“– isik, kes on vastavalt käesoleva protokolli lisa sätetele volitatud riikliku asutuse poolt jälgima püügitegevuse suhtes kohaldatavate reeglite rakendamist või jälgima kõnealust tegevust teaduslikel eesmärkidel;

6) „kalapüügiluba“– ametlik luba, mille osakond väljastab laevaomanikule iga-aastase tasu eest ja mis annab talle õiguse kalastada asjaomases majandamispiirkonnas ajavahemikul, mille jaoks luba väljastati;

7) „ettevõtja“– füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;

8) „delegatsioon“– Euroopa Liidu delegatsioon Marokos;

9) „osakond“– Maroko põllumajanduse, merekalapüügi, maaelu arengu, vee ja metsandusministeeriumi merekalapüügi osakond.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada kalanduslepingu sätted, sealhulgas laevade juurdepääsu tingimused kalanduslepingu artikli 1 punkti h määratletud püügipiirkonnale, samuti säästvat kalapüüki käsitleva partnerluse rakendamise sätted.

Artikkel 3

Kalapüügivõimalused

1. Alates käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäevast ning artiklis 16 sätestatud ajavahemikuks on kalanduslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:

a)	kategooria „Väikesemahuline pelaagiline noodapüük põhjaosas“: 22 liidu laeva (edaspidi „1. püügikategooria“);

b)	kategooria „Väikesemahuline püük põhjaosas põhjaõngejadadega“: 35 liidu laeva (edaspidi „2. püügikategooria“);

c)	kategooria „Väikesemahuline püük lõunaosas ridva ja õngenööriga“: 10 liidu laeva (edaspidi „3. püügikategooria“);

d)	kategooria „Põhjapüük lõunaosas põhjatraaliga ja põhjaõngejadaga“: 16 liidu laeva (edaspidi „4. püügikategooria“);

e)	kategooria „Väikesemahuline tuunipüük ridvaga“: 27 liidu laeva (edaspidi „5. püügikategooria“);

kategooria „Tööstuslik pelaagiline püük pelaagilise või poolpelaagilise traaliga ja seinnoodaga“: iga-aastane kvoot:

i)	85 000 tonni esimesel kohaldamisaastal, 18 liidu laeva,

ii)	90 000 tonni teisel kohaldamisaastal, 18 liidu laeva,

iii)	100 000 tonni kolmandal ja neljandal kohaldamisaastal, 18 liidu laeva, (edaspidi „6. püügikategooria“).

2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5, 10 ja 20 osutatud tingimustel.

3. Kalanduslepingu artikli 5 kohaselt võivad liidu laevad püügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli sätete alusel ning selle lisas ja liidetes esitatud tingimustel väljastatud kalapüügiluba.

4. Vastavalt kalanduslepingu artikli 3 lõikele 4 lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad ühiskomitee kohtumistel teavet saagi või asjaomaste varude kogu lubatud püügikoormuse kohta kõigi püügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.

Artikkel 4

Rahaline toetus

1. Käesoleva protokolliga ettenähtud aastane hinnanguline koguväärtus on

1.1.

48 100 000 eurot esimesel kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt:

37 000 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)	19 100 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)	17 900 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

b)	11 100 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis b;

1.2.

50 400 000 eurot teisel kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt:

38 800 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)	20 000 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)	18 800 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

b)	11 600 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis b;

1.3.

55 100 000 eurot teisel ja kolmandal kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt:

42 400 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)	21 900 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)	20 500 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

b)	12 700 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis b.

2. Vastavalt kalanduslepingu artikli 12 sätetele, eelkõige selle lõikele 4, ja artiklis 5 osutatud tingimustel, jaotavad Maroko Kuningriigi ametiasutused rahalise toetuse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 6 ja 7.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5, 10, 18, 19 ja 20 osutatud tingimustel.

4. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktides a ja c osutatud rahaline toetus kantakse Maroko Kuningriigi ülemlaekuri (Trésorier Générale du Royaume) nimele Maroko Kuningriigi riigikassas avatud sihtotstarbelisele arvelduskontole, mille andmed teatavad Maroko Kuningriigi ametiasutused.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Ühiskomitee võib vastastikusel kokkuleppel vaadata läbi käesoleva protokolli artiklis 3 osutatud kalapüügivõimalused vastavalt kalanduslepingu artikli 13 lõike 3 punktile a, tingimusel et selle läbivaatamisega ei kahjustata püügipiirkonna kalavarude jätkusuutlikkust. Kõnealune läbivaatamine võib hõlmata käesoleva protokolli artiklis 3 osutatud liidu laevade arvu, sihtliike või iga kategooria kohta eraldatud kvoote.

2. Vastavalt kalanduslepingu artikli 12 lõikele 5 vaadatakse kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus kalapüügivõimaluste suurendamise või vähendamise korral läbi proportsionaalselt kalapüügivõimalustele, pro rata temporis ja asjaomaste kategooriate eeldatava püügikoguse väärtuse alusel. Kõnealuse läbivaatamise peab heaks kiitma ühiskomitee.

Siiski ei suurendata kalapüügivõimalusi, mis vastavad kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu poolt makstava rahalise toetuse kahekordsele summale.

Artikkel 6

Rahalise toetuse eraldamine seoses juurdepääsuga püügipiirkonnale ja laevaomanike makstavad tasud

1. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse ja artikli 12 lõike 2 punktis b osutatud tasude puhul võetakse arvesse sotsiaal-majandusliku kasu õiglast geograafilist ja sotsiaalset jaotust, et tagada kasu asjaomasele elanikkonnale vastavalt kalanduslepingu artikli 12 lõikele 4.

2. Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutused meetodi, mille tulemusena saavutatakse lõikes 1 osutatud geograafiline ja sotsiaalne jaotus ning eraldatud summade jaotusmeetod, mille vaatab läbi ühiskomitee.

3. Kõiki olulisi muutusi geograafilises ja sotsiaalses jaotuses kontrollivad mõlemad lepinguosalised ühiskomitees.

4. Maroko Kuningriigi ametiasutused esitavad igal aastal kolme kuu jooksul aruande eelmise aasta geograafilise ja sotsiaalse jaotuse kohta.

5. Maroko Kuningriigi ametiasutused esitavad enne käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist lõpparuande lõikes 1 osutatud summade geograafilise ja sotsiaalse jaotuse kohta.

Artikkel 7

Valdkondliku toetuse eraldamine

1. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondliku toetusega aidatakse kaasa valdkondliku poliitika arendamisele ja rakendamisele kalandussektori riikliku arengustrateegia raames.

2. Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakendamise üksikasjades, mis hõlmab eelkõige järgmist:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised valdkondliku toetuse konkreetse summa kohta vastavalt kalanduslepingu artikli 12 lõikele 4;

b)	ühe- ja mitmeaastased eesmärgid, milleni tuleb jõuda, et saavutada säästev kalapüük, võttes arvesse prioriteete, mida Maroko Kuningriigi ametiasutused on seadnud riigi valdkondliku poliitika raames;

c)	kriteeriumid, aruanded ja menetlused, sealhulgas eelarvelised ja finantsnäitajad ning kontrolli- ja auditimetoodika, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3. Kõik suuniste, eesmärkide ning kriteeriumide ja näitajate muudatused kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

4. Maroko Kuningriigi ametiasutused esitavad igal aastal aruande valdkondlikku toetust saavate projektide edenemise kohta ja selle aruande vaatab läbi ühiskomitee. Aruande struktuuri määrab ühiskomitee kindlaks hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

5. Sõltuvalt projektide laadist ja nende rakendamise kestusest esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutused aruande nende rakendamise kohta ja selle aruande vaatab läbi ühiskomitee. Kõnealuse aruande sisu lepitakse kokku ühiskomitees.

6. Enne käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutused käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse kasutamise lõpparuande, mis hõlmab käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud aspekte.

7. Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised valdkondliku toetuse maksmist maksimaalselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist, kohaldamise peatamist või lõpetamist käesolevas protokollis sätestatud korras. Kui meetme või projektiga seotud valdkondliku toetuse maksmist on kavas pikendada täiendavalt kuni kuueks kuuks, võetakse arvesse kõiki ühiskomitees eelnevalt heaks kiidetud meetmeid või projekte.

8. Lepinguosalised koostavad kalanduslepingut puudutava teavitamise ja nähtavuse kava. See kava kiidetakse heaks ühiskomitee esimesel koosolekul.

Artikkel 8

Maksed

1. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmine toimub järgmiselt:

a)	esimesel aastal – hiljemalt kaks kuud pärast ühiskomitee kohtumist, kus kiideti heaks artikli 6 lõikes 2 osutatud jaotuspõhimõtted;

b)	järgmistel aastatel – käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva aastapäeval, võttes arvesse lõigete 4 ja 5 kohaselt koostatud ühiskomisjoni analüüsi.

2. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud rahalise toetuse maksmine toimub järgmiselt:

a)	esimesel aastal – hiljemalt kaks kuud pärast iga-aastase ja mitmeaastase eelarve heakskiitmist ühiskomitees vastavalt käesoleva protokolli artikli 7 lõikele 2;

b)	järgmistel aastatel – kahe kuu jooksul pärast möödunud aasta tulemuste ja järgmise majandusaasta eelarve heakskiitmist ühiskomitees.

3. Laevaomanikud maksavad neilt sissenõutavad tasud vastavalt käesoleva protokolli lisa I peatüki E osale.

4. Ühiskomitee kontrollib igal aastal tulemuste vastavust kavandatule ning maksete vastavust geograafilisele ja sotsiaalsele jaotuspõhimõttele.

5. Kui tulemused, sh geograafiline ja sotsiaalne jaotus ei vasta kavandatule või artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud põhimõtetele, võidakse maksed ja nendega seotud püügitegevus üle vaadata või vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada. Sellisel juhul jätkavad lepinguosalised nõupidamisi ja pärast ühiskomitee kinnitust, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, jätkatakse makseid ja asjaomast püügitegevust.

Artikkel 9

Teadusvaldkonna korraldus

1. Vastavalt kalanduslepingu artiklitele 3 ja 8 kohustuvad lepinguosalised korraldama korrapäraselt või vastavalt vajadusele teaduskohtumisi, et arutada teaduslikke küsimusi ning ühiskomitee taotluse ja vajaduse korral hinnata püügi väärtust esmamüügil lossimiskohas või sihtturgudel.

2. Kõnealuste teaduskohtumiste volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab ühiskomitee.

Artikkel 10

Katsepüük

Teadusuuringute eesmärgil ning teaduse ja tehnika edasiarendamiseks võib püügipiirkonnas korraldada ühiskomitee taotluse korral katsepüügi. Katsepüügi korraldamise üksikasjad otsustatakse käesoleva protokolli lisa III peatüki sätete kohaselt.

Artikkel 11

Ettevõtjate koostöö

Kooskõlas kehtivate õigusnormidega kohustuvad lepinguosalised edendama kontakte ja soodustama koostööd ettevõtjate vahel järgmistes valdkondades:

a)	kalandusega seotud tööstuse arendamine, eelkõige laevaehitus ja -remont ning püügivahendite tootmine;

b)	erialateadmiste vahetamine ja juhtide koolitamine merekalandussektoris;

c)	kalandustoodete turustamine;

turundus;

e)	vesiviljelus ja sinine majandus.

Artikkel 12

Protokolli sätete ja kohustuste eiramine

Käesoleva protokolli sätete ja püügipiirkonnas kehtivate õigusaktide kohaselt on Maroko Kuningriigi ametiasutustel käesoleva protokolli sätete ja selle kohaldamisest tulenevate kohustuste eiramise korral õigus kohaldada käesoleva protokolli lisas ettenähtud karistusi.

Artikkel 13

Elektrooniline teabevahetus

Lepinguosalised kohustuvad võtma võimalikult kiiresti kasutusele süsteemid, näiteks elektroonilise laevaettekannetesüsteemi (Electronic Reporting System - ERS), mida on vaja kogu käesoleva protokolli tehnilise haldamisega seotud teabe ja kõigi sellekohaste dokumentide (näiteks püügiandmed, laevaseiresüsteemi (Vessel Monitoring System - VMS) andmed, kalanduslepingu kohaselt tegutsevate liidu laevade püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine) elektrooniliseks edastamiseks.

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

1. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki isikuandmeid liidu laevade ja nende püügitegevuse kohta, mis on saadud kalanduslepingu kohaldamise raames, sh vaatlejate tegevuse käigus, töödeldakse alati kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2. Lepinguosalised tagavad, et püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3. Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid kasutavad pädevad ametiasutused üksnes kalanduslepingu rakendamise ja haldamise ning püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve eesmärgil.

4. Liidu esitatud isikuandmete jaoks võib ühiskomitee kehtestada asjakohased kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 16

Kestus

Olenemata kalanduslepingu artiklist 18, kohaldatakse käesolevat protokolli nelja aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast või asjakohasel juhul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 17

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli võib vastastikusel kokkuleppel ajutiselt kohaldada lepinguosaliste sellekohaste kirjalike teadete vahetamisel alates kuupäevast, mil Euroopa Liidu Nõukogu annab lepingu allkirjastamiseks loa.

Artikkel 18

Peatamine

Vastavalt kalanduslepingu artiklile 20 võib käesoleva protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada.

Artikkel 19

Lõpetamine

Vastavalt kalanduslepingu artiklile 21 võib käesoleva protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel lõpetada.

Artikkel 20

Läbivaatamine

Vastavalt kalanduslepingu artiklile 22 võib käesoleva protokolli ühe lepinguosalise algatusel läbi vaadata.

LISA

LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED PÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

KALAPÜÜGILOA TAOTLEMISE JA VÄLJASTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

A. KALAPÜÜGILOA TAOTLEMINE

Püügiluba kala püüdmiseks püügipiirkonnas antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

Liidu laev on nõuetekohane, kui laevaomaniku, kapteni ega liidu laeva enda suhtes ei ole püügipiirkonnas rakendatud kalapüügikeeldu ning liidu laev ei ole kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Kalalaevad peavad järgima kehtivaid õigusakte ning olema täitnud kõik varasemad püügipiirkonnas püügitegevusest tulenevad kohustused.

Liidu ametiasutused esitavad osakonnale nende liidu laevade nimekirja, kes soovivad tegelda kalapüügiga käesolevale protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes määratud piirides, vähemalt kakskümmend päeva enne taotletavate kalapüügilubade kehtivuse alguskuupäeva.

Need nimekirjad

a)	saadetakse osakonnale e-postiga aadressidele, mis on esitatud kirjavahetuse teel enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva;

kõnealustes nimekirjades on püügikategooriate ja majandamispiirkondade kaupa esitatud liidu laevade arv ja iga liidu laeva peamised tehnilised näitajad, rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa, taotletava perioodi jooksul kasutatavad püügivahendid ning 6. püügikategooria puhul taotletav püügikvoot tonnides igakuise kavandatava püügikoguse kaupa.

Kui 6. püügikategooria puhul asjaomase kuu jooksul püütud saak

a)	ulatub enne asjaomase kuu lõppu liidu laeva kavandatud igakuise püügikvoodini, võib laevaomanik edastada liidu ametiasutuste kaudu osakonnale igakuise kavandatud püügikoguse kohanduse ja taotleda kõnealuse kavandatud igakuise püügikvoodi suurendamist;

b)	on väiksem kui liidu laeva kavandatud igakuine püügikvoot, kantakse kvoodi või tasu vastav osa jooksva kalendriaasta järgmisesse tegevusperioodi.

Kalapüügilubade üksiktaotlused püügikategooriate kaupa esitatakse osakonnale koos punktis 4 osutatud nimekirjadega 1. liites esitatud näidisvormil.

Koos kalapüügiloa taotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid:

a)	lipuriigi kinnitatud mõõtekirja koopia;

kalalaeva külgvaate hiljutine digitaalne värvifoto minimaalse punktitihedusega 1 400 × 1 050 pikslit, mis on kinnitatud vastavalt lipuriigi kehtivatele korrale ning millel on selgelt näha liidu laeva seisund taotluse esitamise ajal ja kalalaeva pardatähis (tähed ja numbrid). Selle foto minimaalsed mõõtmed on 15 cm × 10 cm;

c)	tõend selle kohta, et kehtivate õigusaktidega kindlaksmääratud aastatasud kalapüügilubade eest ning lõivud ja vaatlejatasud on makstud vastavalt E osas sätestatud korrale;

d)	muud dokumendid või tõendid, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate liidu laevaliikide puhul.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse igal aastal kalapüügiluba liidu laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes kinnitus kalapüügiloa tasu, lõivude ja vaatlejatasude maksmise kohta.

Liidu ametiasutused edastavad osakonnale kalapüügiloa taotluse vormid ja kõik punktis 7 nimetatud dokumendid koos kalapüügilubade koostamiseks vajaliku teabega elektronposti teel.

B. KALAPÜÜGILOA VÄLJASTAMINE

Osakond väljastab kõigi liidu laevade kalapüügiload liidu ametiasutustele delegatsiooni kaudu viieteistkümne päeva jooksul alates A osa punktides 6 ja 7 sätestatud dokumentide kättesaamise kuupäevast.

Asjakohasel juhul teatab osakond liidu ametiasutustele loa andmisest keeldumise põhjused.

Kalapüügiload koostatakse vastavalt 2. liites esitatud teabelehtedele, märkides eelkõige ära majandamispiirkonna, kauguse kaldast, VMSi (VMSi transponderi seerianumber) andmed, lubatud püügivahendid, peamised liigid, võrgusilma lubatud suuruse, lubatud kaaspüügi mahu ning 6. püügikategooria puhul liidu laeva lubatud kavandatud igakuised püügikvoodid.

Liidu laeva kavandatud igakuist püügikvooti võib suurendada vastava teabelehega ettenähtud püügipiirangute ulatuses.

Kalapüügiloa võib väljastada üksnes kõik selleks ettenähtud haldusformaalsused täitnud liidu laevadele.

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise kalapüügilubade süsteemi rakendamise edendamises.

C. KALAPÜÜGILUBADE KEHTIVUSAEG JA KASUTAMINE

Välja arvatud esimesel aastal, mis algab käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeval ja lõppeb hiljemalt 31. detsembril, on kalapüügilubade kehtivusaeg

a)	üks kalendriaasta (5. püügikategooria), mis hõlmab ajavahemikku alates kalapüügiloa kehtivuse alguskuupäevast kuni 31. detsembrini;

b)	üks kvartal (1., 2., 3. ja 4. püügikategooria), mis hõlmab kolmekuulist ajavahemikku alates 1. jaanuarist, 1. aprillist, 1. juulist või 1. oktoobrist;

c)	üks kuu (6. püügikategooria), mis hõlmab ajavahemikku alates kalapüügiloa kehtivuse alguskuupäevast kuni kuu lõpuni.

Viimasel kohaldamisaastal, mis algab 1. jaanuaril ja lõppeb käesoleva protokolli kehtivuse lõppemise kuupäeval, lühendatakse vajaduse korral eespool nimetatud ajavahemikke, võttes arvesse käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu.

Kalapüügiload kehtivad üksnes tasudega hõlmatud ajavahemiku jooksul ning kõnealusel kalapüügiloal märgitud majandamispiirkonnas, püügivahendite ja püügikategooria suhtes.

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele liidu laevale ja seda ei saa edasi anda. Vääramatu jõu korral, näiteks kui liidu laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, mis on tõestatud ning mida lipuriigi pädevad asutused nõuetekohaselt kinnitavad, võib liidu ametiasutuste taotluse korral liidu laeva kalapüügiloa tühistada. Kooskõlas lubade taotlemise ja väljastamise suhtes kohaldatavate sätetega antakse uus kalapüügiluba nii kiiresti kui võimalik teisele sama püügikategooria liidu laevale, mille tonnaaž ei ületa tühistatud kalapüügiloaga liidu laeva tonnaaži.

Laevaomanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa osakonnale.

Kalapüügiluba peab olema kalapüügiõigusega liidu laeva pardal ja see esitatakse kontrolliasutusele igal kontrollimisel.

D. KALAPÜÜGILOA TASUD JA LÕIVUD

Kalapüügilubade aastatasud kehtestatakse Maroko õigusnormidega, millega reguleeritakse püügitegevust püügipiirkonnas.

Kalapüügiloa tasud hõlmavad kalendriaastat, mille jooksul kalapüügiluba väljastatakse, ja need makstakse jooksva aasta kalapüügilubade esmakordse taotlemise korral. Kalapüügiloa tasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse, välja arvatud sadamatasud ja teenuste eest makstavad tasud.

Lisaks kalapüügiloa tasudele arvutatakse 2. liites esitatud teabelehtedes kindlaks määratud määrade põhjal iga liidu laeva makstavad lõivud.

Lõivud arvutatakse lähtuvalt kalapüügiloa tegelikust kehtivusajast, võttes arvesse võimalikku bioloogilise taastumise aega.

E. MAKSEVIISID

Kalapüügiloa tasud, lõivud ja vaatlejatasud makstakse põllumajanduse, merekalapüügi, maaelu arengu, vee ja metsandusministeeriumi ülemlaekurile enne kalapüügiloa väljastamist Marokos asuva Bank Al Maghribis avatud kontole nr 0018100078000 20110750201.

Tasude maksmine 5. püügikategooria liidu laevadele antud kvootide eest toimub järgmiselt:

a)	teabelehes osutatud kindlasummaline ettemaks (7 000 eurot liidu laeva kohta) tasutakse enne püügitegevuse algust;

b)	ettemaks arvutatakse lähtuvalt kalapüügiloa tegelikust kehtivusajast;

c)	enne 30. juunit esitavad liidu ametiasutused osakonnale aruande eelmisel aastal makstud kalapüügiloa tasude kohta, lähtudes laevaomanike püügiaruannetest, mis on kontrollitud ja kinnitatud lipuriigi pädevate asutuste ja Maroko Kuningriigi ametiasutuste poolt;

d)	protokolli viimase kohaldamisaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate kalapüügiloa tasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu;

lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates osakonna poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Liidu ametiasutused edastavad laevaomaniku poolt Maroko ülemlaekurile punktis 1 nimetatud kontole eurodes tehtud makse kinnituse osakonnale hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist;

f)	kui lõpliku arvestuse summa on alapunktides a ja b ettemaksest väiksem, siis summade vahet tagasi ei maksta;

g)	laevaomanikud võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide täiendavate maksete tegemisel peetakse kinni alapunktis e märgitud tähtaegadest;

h)	alapunktis e sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

Tasude maksmine 6. püügikategooria kalalaevadele antud kvootide eest toimub järgmiselt:

a)	laevaomaniku taotletud liidu laeva kavandatud igakuisele püügikvoodile vastav tasu makstakse enne püügitegevuse algust;

b)	kavandatud igakuise püügikvoodi suurendamisel vastavalt A osa punktile 5 makstakse kõnealusele suurendamisele vastav tasu Maroko Kuningriigi ametiasutustele enne püügitegevuse jätkamist;

c)	kavandatud igakuise püügikvoodi ületamisel ja selle võimalikul suurendamisel korrutatakse kõnealusele suurendamisele vastav tasu koefitsiendiga 3. Kuubilanss arvutatuna püütud saagi alusel makstakse kahe kuu jooksul pärast seda kalendrikuud, mil kõnealune püük toimus.

II PEATÜKK

MAJANDAMISPIIRKONNAD

Iga püügikategooria majandamispiirkonna üksikasjalik kirjeldus on esitatud 2. liite teabelehtedes.

Enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva teatavad Maroko Kuningriigi ametiasutused liidu ametiasutustele majandamispiirkondade ja nende piiridesse jäävate püügikeelu all oleva piirkondade geograafilised koordinaadid.

Kõnealused andmed edastatakse elektrooniliselt, väljendatuna kümnendarvuna N/S DD.ddd (WGS84).

Kõnealuste koordinaatide igast muudatusest tuleb liidule viivitamata teatada.

Liit võib vajaduse korral küsida nimetatud koordinaatide kohta täiendavat teavet.

III PEATÜKK

KATSEPÜÜGI TINGIMUSED

Lepinguosalised kinnitavad ühiselt

a)	liidu ettevõtjad, kes korraldavad katsepüüki,

b)	kõige sobivama ajavahemiku ja

c)	kohaldatavad tingimused.

Liidu kalalaevade uurimistöö hõlbustamiseks annab osakond olemasolevat teadusinfot ja muud põhiteavet.

Lepinguosalised lepivad kokku teadusprotokollis, millest katsepüügi puhul lähtutakse ning mis edastatakse asjaomastele ettevõtjatele.

Katsepüügi kestus on vähemalt kolm kuud ja mitte rohkem kui kuus kuud, kui lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel seda ei muuda.

Liidu ametiasutused esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutustele taotluse katsepüügi korraldamiseks koos tehnilise toimikuga, milles täpsustatakse

a)	liidu laeva tehnilised andmed;

b)	liidu laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

c)	ettepanek katsepüügi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);

d)	rahastamisviis.

Vajaduse korral korraldab osakond liidu ametiasutuste ja asjaomaste laevaomanikega mõttevahetuse tehniliste ja rahaliste küsimuste üle.

Enne katsepüügi alustamist peab liidu laev sõitma käesoleva lisa VIII peatüki punkti 1 alapunktides a ja b ettenähtud kontrolliks Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamasse.

Enne katsepüügi algust esitavad laevaomanikud osakonnale ja liidu ametiasutustele

a)	püügiaruande pardal juba oleva saagi kohta;

b)	katsepüügil kasutatavate püügivahendite tehnilised näitajad ning

c)	kinnituse, et nad järgivad kehtivaid õigusnorme.

Katsepüügi ajal peavad kõnealused laevaomanikud

a)	esitama osakonnale ja liidu ametiasutustele iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas katsepüügi tehnilised näitajad (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud ja märkused);

b)	edastama VMSi kaudu liidu laeva asukoha, kiiruse ja suuna;

tagama, et kalalaeva pardal on Maroko kodakondsusega või Maroko Kuningriigi ametiasutuste valitud teadusvaatleja, nagu on sätestatud vaatlejaid käsitlevas VII peatükis. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei ole liidu laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul;

d)	püügipiirkonnast lahkumisel esitama liidu laeva inspekteerimiseks, kui Maroko Kuningriigi ametiasutused seda taotlevad;

e)	järgima Maroko kalandusvaldkonna õigusnorme. Katsepüügi ajal saadud saak, sealhulgas kaaspüük, jääb laevaomaniku omandisse, kui see vastab asjaomastele ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele ja teadusprotokolli sätetele.

10.

Osakond nimetab kontaktisiku, kelle poole võib pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võivad katsepüüki takistada.

IV PEATÜKK

SATELLIITSEIRE EHK VMS

A. ÜLDSÄTTED

Käesoleva protokolli raames kohaldatakse püügipiirkonnas kala püüdvate või püügitegevust kavandavate liidu laevade suhtes positsioneerimis- ja satelliitseireseadmeid käsitlevaid Maroko reegleid. Lipuriik tagab, et tema lipu all sõitvad liidu laevad järgivad kõnealuseid reegleid.

Käesoleva protokolli kohaste lubadega liidu laevade tegevust tuleb pidevalt jälgida, eelkõige VMSi abil. Nimetatud seire konkreetse korra määrab kindlaks ühiskomitee.

Käesoleva protokolli kohaselt VMSi abil jälgitavate liidu laevade VMS tagab liidu laeva asukohateadete automaatse edastamise lipuriigi kalapüügiseirekeskusele, kes vahendab teadete edastamist Maroko kalapüügiseirekeskusele.

Lipuriik ja Maroko määravad kumbki ühe VMSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisik,

a)	enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva edastavad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused teineteisele oma VMSi korrespondendi andmed (nimed, aadress, telefon, faks, e-post);

b)	VMSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

Kontaktisikud, kelle kontaktandmed on esitatud enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva, vahetavad kogu asjakohast teavet liidu laevade seadmete, andmeedastuse protokollide ja muude tegevuste kohta, mis on vajalikud satelliitseire korraldamiseks.

B. VMSi ANDMED

Kui kalanduslepingu alusel kala püüdev liidu laev, mida käesoleva protokolli kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb püügipiirkonda, edastatakse asukohateated viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja Maroko kalapüügiseirekeskusele. Kõnealused teated edastatakse järgmiselt:

—	elektrooniliselt turvaprotokolli kaudu,

—	vähemalt iga kahe tunni tagant ning

—	3. liites osutatud vormingus.

Kuni uue vormingu UN-CEFACT kasutusele võtmiseni kasutatakse vormingut NAF. Protokollis FLUX kasutatavale vormingule UN-CEFACT üleminekuks vajaliku ajavahemiku määravad kindlaks Maroko Kuningriigi ametiasutused, lähtudes uue vormingu ja protokolli FLUX kasutusele võtmisega seotud tehnilistest piirangutest. Nad määravad kindlaks enne uuele vormingule ja protokollile FLUX üleminekut kohaldatava katseaja. Pärast edukat katsetamist lepivad lepinguosalised ühiskomitees või kirjavahetuse teel võimalikult kiiresti kokku ülemineku tegeliku kuupäeva.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)	liidu laeva identifitseerimisandmed;

b)	liidu laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 100 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	liidu laeva kiirus ja kurss.

VMSi kohased asukohad märgistatakse järgmiselt:

a)	esimene püügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT“;

b)	kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS“;

c)	esimene asukoht, mis on registreeritud pärast püügipiirkonnast väljumist, märgistatakse koodiga „EXI“;

d)	C osa punkti 3 kohaselt käsitsi edastatud asukohad märgistatakse koodiga „MAN“.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja nende elektroonilise edastuse. Asukohateated salvestatakse turvalises andmebaasis, kus neid säilitatakse kolme aasta jooksul. Tehniliste piirangute korral võib seda ajavahemikku ühise otsusega vähendada.

VMSi seadmed ja tarkvara peavad olema

a)	usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada asukoha võltsimist ega olla käsitsi seadistatavad;

b)	täielikult automatiseeritud ja kogu aeg töökorras sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest.

Liidu laeva pardal olevat andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat satelliitseiresüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Liidu laevade kaptenid tagavad igal ajal, et

a)	andmeid ei muudeta,

b)	satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata,

c)	satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata, ja

d)	VMSi seade ei ole lahti ühendatud.

Järelevalve ja kontrolli eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad vajaduse ja taotluse korral teavet kasutatavate vahendite kohta.

C. LIIDU LAEVA PARDAL ASUVA SEIRESEADME TEHNILINE TÕRGE VÕI RIKE

Kui liidu laeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline tõrge või rike, mis mõjutab seadme tööd, peab lipuriik viivitamata teavitama osakonda ja liidu ametiasutusi.

Rikkis seade tuleb välja vahetada kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui lipuriik on Maroko kalapüügiseirekeskusele rikkest teatanud. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune liidu laev sõitma Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamasse regulatiivsete järelmeetmete võtmiseks ja rikke kõrvaldamiseks või lahkuma püügipiirkonnast tingimusel, et lipuriik esitab Maroko kalapüügiseirekeskusele kontrolliaruande rikkis seadme ja rikke põhjuste kohta.

Seni kuni seade ei ole välja vahetatud, edastab liidu laeva kapten lipuriigi kalapüügiseirekeskusele üldise asukohateate iga nelja tunni järel käsitsi elektrooniliselt, raadio kaudu või faksiga, lisades liidu laeva kapteni poolt vastavalt B osas sätestatud tingimustele registreeritud asukohateated.

Käsitsi edastatud teated registreeritakse viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskuse andmebaasis, millele on osutatud B osa punktis 5, ning lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab need viivitamata Maroko kalapüügiseirekeskusele, kasutades 3. liites kirjeldatud protokolli ja vormingut.

D. MAROKO KALAPÜÜGISEIREKESKUS EI SAA VMSi ANDMEID KÄTTE

Kui Maroko kalapüügiseirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta B osas ettenähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata liidu ametiasutusi ja asjaomast lipuriiki.

Nõuet rikkunud lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja/või Maroko kalapüügiseirekeskus teavitavad viivitamata igast tehnilisest kõrvalekaldest teabe edastamisel ja asukohateadete vastuvõtmisel, et leida võimalikult kiiresti tehniline lahendus. Liidu ametiasutusi teavitatakse mõlema kalapüügiseirekeskuse leitud lahendusest.

Kõik teated, mida ei saadud rikke ajal edastada, edastatakse niipea, kui side asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Maroko kalapüügiseirekeskuse vahel on taastatud.

Enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva lepivad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused kokku alternatiivsetes elektroonilistes sidevahendites, mida kalapüügiseirekeskused kasutavad sidevahendite rikete puhul VMSi andmete edastamiseks, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

Maroko ja liidu lipuriigi kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei tohi mõjutada liidu laevade tavapärast püügitegevust. Punkti 4 kohaselt kokku lepitud edastamisviisi tuleb kasutada viivitamata.

Maroko Kuningriigi ametiasutused teavitavad oma pädevaid kontrollitalitusi, et liidu laevad ei riku VMSi andmeid edastamata jättes seadust, vaid et tegemist on kalapüügiseirekeskuse rikkega ning teate edastamine toimub vastavalt punkti 4 kohaselt tehtud otsusele.

E. VMSi ANDMETE KAITSE

Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmeid kasutavad Maroko Kuningriigi ametiasutused üksnes kalanduslepingu alusel kala püüdvate liidu laevade kontrolliks ja järelevalveks, samuti Marokos tehtavateks teadusuuringuteks kalanduse juhtimise ja arendamise raames.

Kõnealuseid andmeid ei tohi ühelgi juhul põhjusest olenemata edastada kolmandatele isikutele.

IV peatüki sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu kalanduslepingu artikliga 13 ettenähtud ühiskomitees, kes teeb otsuse.

Lepinguosalised lepivad kokku, et vajaduse korral vaadatakse käesolevad sätted ühiskomitees läbi.

V PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

A. PÜÜGIPÄEVIK

Liidu kalalaeva kapten on kohustatud pidama püügipäevikut, mille näidised on esitatud 4. ja 5. liites, ja täitma püügipäevikut vastavalt sellele lisatud selgitavatele märkustele.

Laevaomanik edastab ühe koopia kõnealusest püügipäevikust oma pädevatele ametiasutustele hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul pärast saagi lossimist. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia liidu ametiasutustele ja osakonnale. Püügipäevikut tuleb täita ja see tuleb saata ametiasutustele ka nullpüügi korral.

Kui laevaomanik ei täida punktides 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Liidu ametiasutusi teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

B. KVARTALI KAUPA ESITATAVAD PÜÜGIARUANDED

Liidu ametiasutused teatavad osakonnale enne iga kvartali lõppu eelmises kvartalis liidu laevade püütud kogused vastavalt 6. ja 7. liites esitatud näidisvormile.

Andmed esitatakse kuude, püügikategooriate, liidu laevade ning püügipäevikus nimetatud bioloogiliste liikide kaupa.

Need andmed edastatakse osakonda seal kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis arvutifailina.

C. ANDMETE USALDUSVÄÄRSUS

A ja B osas nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida kalavarude arengut.

D. ÜLEMINEK ELEKTROONILISELE SÜSTEEMILE

Kõik ERS-süsteemi kohased püügitegevuse ja -aruannetega seotud andmed esitatakse vormingus XML EU-ERS 3.1.0 ja komisjoni kiiredastuskanali (DEH – Data Exchange Highway) kaudu kuni uue vormingu UN-CEFACT kasutusele võtmiseni komisjoni võrgus FLUX.

Lepinguosalised teevad ERS-süsteemi toimimisega seotud vajalikud testimised kuue kuu jooksul alates käesoleva protokolli kohaldamise algkuupäevast.

Lepinguosalised näevad ette, et testiperioodi lõppedes on ERS-süsteem kasutusvalmis ning paberkandjal püügipäevik ja püügiaruanded asendatakse ERSi andmetega, vajaduse korral võib testiperioodi pikendada.

Ühise kokkuleppe kohaselt kasutavad lepinguosalised ERS-süsteemi puhul edastamismeetodit ja vormingut, mis vastab tehnilistele nõuetele, mille mõisted ja rakendussätted lepitakse kokku kirjavahetuse teel enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

E. LOSSIMISED VÄLJASPOOL MAROKOT

Laevaomanik on kohustatud edastama oma pädevatele ametiasutustele käesoleva protokolli raames püütud saagi lossimisaruanded hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul pärast lossimist. Sama tähtaja jooksul saadab ta koopia delegatsioonile ja Maroko ametiasutustele aadresside, mis esitati kirjavahetuse teel enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

Kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Liidu ametiasutusi teavitatakse viivitamata sellisest peatamisest.

VI PEATÜKK

MAROKO MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

Laevaomanik, kellel on käesoleva protokolli kohane kalapüügiluba, võtab kogu püügipiirkonnas tegutsemise ajal pardale Maroko meremehi, nagu on ette nähtud 2. liites esitatud teabelehtedega.

Laevaomanikud valivad oma kalalaevade pardale võetavad meremehed

merekooli edukalt lõpetanud kandidaatide ametlikust nimekirjast, mille osakond on edastanud liidu ametiasutustele ning mille need on edastanud asjaomastele lipuriikidele. Nimekirja ajakohastatakse iga aasta 1. veebruaril. Laevaomanik valib ise nimekirjast parimate teadmiste ja piisava kogemusega kandidaadid;

b)	või meremehed, kes on töötanud liidu laevadel eelmiste protokollide kohaldamise ajal.

Maroko meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Maroko Kuningriigi ametiasutustega. Töölepingutega tagatakse meremeestele sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

Laevaomanik või tema esindaja peab edastama töölepingu koopia delegatsiooni kaudu osakonnale.

Laevaomanik või tema esindaja edastab delegatsiooni kaudu osakonnale igale liidu laevale tööle võetud Maroko meremeeste nimed, märkega nende tööülesannete kohta meeskonnas.

Delegatsioon saadab osakonnale 1. veebruaril ja 1. augustil poolaasta kokkuvõtte liidu liidu laevadele tööle võetud Maroko meremeeste kohta koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse.

Maroko meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse kindlaks enne kalapüügilubade väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Maroko meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Maroko meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Maroko laevaperede omad, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi mingil juhul olla nendest madalamad.

Kui üks või mitu tööle võetud meremeest liidu laeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui kapten on teavitanud lähtesadama pädevaid ametiasutusi ebapiisavast meremeeste arvust ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Kõnealused ametiasutused teavitavad sellest osakonda.

Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema kalalaeval ettenähtud arv meremehi.

10.

Kui Maroko meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui punktis 8 osutatud, on asjaomane laevaomanik kohustatud kuni kolme kuu jooksul iga püügipiirkonnas püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot iga pardale võtmata Maroko meremehe kohta.

11.

Seda summat kasutatakse Maroko kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse Marokos asuva Bank Al Maghribis avatud kontole nr 0018100078000 20110750201.

12.

Kui laevaomanik rikub korduvalt kohustust võtta tööle ettenähtud arvul Maroko meremehi (välja arvatud punktis 8 sätestatud juhud), peatatakse liidu laeva kalapüügiluba automaatselt, kuni kohustus on täidetud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest peatamisest.

VII PEATÜKK

KALAPÜÜGI JÄLGIMINE

Liidu kalalaevad, millel lubatakse käesoleva protokolli alusel püügipiirkonnas kalastada, võtavad pardale Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud teadusvaatlejad. Vaatlejate töö tulemusena saadud andmeid võib kasutada teaduslikel ja/või kontrolli eesmärkidel.

Vaatluste ulatus ja kestus püügikategooriate kaupa on kindlaks määratud 2. liite teabelehtedes.

Määratud vaatlejate pardaletuleku tingimused on järgmised:

a)	osakond koostab selliste liidu laevade nimekirja, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Need nimekirjad edastatakse kohe pärast koostamist delegatsioonile;

b)	osakond teatab kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt viisteist päeva enne vaatleja pardale võtmiseks ettenähtud päeva asjaomastele laevaomanikele delegatsiooni kaudu liidu laeva pardale määratud vaatleja nime.

Laevaomanik või tema esindaja ja Maroko Kuningriigi ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

Laevaomanik teatab hiljemalt kaks nädalat enne vaatleja kavandatavat pardaleminekut Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud kuupäeva ja sadama, kus pardaleminek toimub.

Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese püügipiirkonnas toimuva püügireisi alguses pärast määratud liidu laevade nimekirja teatavakstegemist.

Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui liidu laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub püügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks laevaomaniku kulul.

Laevaomaniku kohustuste täitmata jätmise tõttu vaatleja asjatu lähetamise korral kannab laevaomanik reisikulud ning maksab vaatleja tegevusetult viibitud päevade eest päevaraha samal ametiastmel Maroko riigi ametnikele ettenähtud ulatuses. Laevaomanik maksab vaatlejale päevaraha ka laevaomaniku süül väljasõiduga viibimise korral.

Kõigist päevaraha käsitlevate reeglite muudatustest teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

10.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

11.

Vaatlejat koheldakse nagu kalalaeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib liidu laevade püügitegevust;

b)	kontrollib püügiga tegelevate liidu laevade asukohta;

c)	võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

d)	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

e)	kontrollib püügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

f)	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalaliikide, koorikloomade ja peajalgsete liikide koguseid;

g)	edastab faksiga või elektrooniliselt kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

12.

Kalalaeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

13.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, liidu laeva püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, sealhulgas püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

14.

Pardal olles peab vaatleja:

a)	võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja liidu laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

b)	hoolitsema pardavarustuse ja -seadmete eest ning kõigi liidu laeva dokumentide konfidentsiaalsuse eest.

15.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne liidu laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Maroko Kuningriigi ametiasutustele ja saadab koopia delegatsioonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures kapten võib sellesse lisada või lasta lisada talle asjakohasena tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja liidu laevalt lahkumisel.

16.

Laevaomanik tagab liidu laeva võimaluste piires vaatlejale samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused, kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

17.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Maroko Kuningriigi ametiasutused.

18.

Selleks et kanda vaatlejate liidu laeva pardal viibimisega seotud kulud, nähakse lisaks laevaomanike tasu maksmise kohustusele ette vaatlejate tasu maksmine 5,5 eurot brutotonnaaži (GT) kohta kvartalis iga püügipiirkonnas tegutseva liidu laeva kohta. Need tasud makstakse vastavalt käesoleva lisa I peatüki E osas ettenähtud maksetingimustele.

19.

Punktides 1–18 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest peatamisest.

VIII PEATÜKK

SEIRE JA KONTROLL

A. TEHNILINE KONTROLL

Kord kalendriaastas, samuti pärast tehniliste näitajate muutmist või muude püügivahendite kasutamist hõlmava püügikategooria muutmise taotluse esitamist, peavad käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad liidu laevad sõitma kehtivate õigusaktidega ettenähtud tehnilise kontrolli tegemiseks Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamasse. Kõnealused tehnilised kontrollid peavad toimuma 48 tunni jooksul alates liidu laeva sadamasse saabumisest.

Liidu aeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli nõuetele vastavuse tõend, mille kehtivusaeg vastab kalapüügiloa kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende liidu laevade suhtes, kes kalendriaasta jooksul püügiluba uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite nõuetekohasust, pardal olevate positsioneerimis- ja satelliitseireseadmete toimimist ning Maroko meremehi käsitlevate sätete täitmist.

Tehnilise kontrolli kulud kannavad laevaomanikud ja need määratakse kindlaks Maroko õigusaktides sätestatud tariifide alusel. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

Punktides 1, 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest peatamisest.

B. PÜÜGIPIIRKONDA SISENEMINE JA SEALT LAHKUMINE

Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad liidu laevad, kellel on kavas siseneda püügipiirkonda või sealt lahkuda, teatavad sellest osakonnale e-posti teel vähemalt kuus tundi ette. Samuti esitavad nad järgmise teabe:

a)	teate edastamise kuupäev ja kellaaeg;

b)	liidu laeva asukoht vastavalt IV peatüki B jaole;

c)	pardal oleva saagi kaal kilogrammides liikide kaupa, identifitseeritud kolmetähelise koodiga;

d)	teate liik nagu „saak sisenemisel“ (COE) ja „saak väljumisel“ (COX).

1. ja 2. püügikategooria liidu laevade puhul vähendatakse teavitamiseks punktiga 1 ette nähtud ajavahemikku ühele tunnile.

Teated edastatakse eelistatavalt e-posti või faksi teel, mille andmed on esitatud kirjavahetuse teel enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

6. püügikategooria liidu laevade puhul on püügipiirkonnast lõplikuks väljumiseks vaja osakonna eelnevat luba. Kõnealune luba antakse 24 tunni jooksul pärast liidu laeva kapteni või tema esindaja taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud enne nädalalõppu; sel juhul antakse luba nädalavahetusele järgneval esmaspäeval. Loa andmisest keeldumise korral teatab osakond viivitamata laevaomanikule ja liidu ametiasutustele keeldumise põhjused.

Liidu aeva, mis tabatakse kala püüdmast ilma osakonda eelnevalt teavitamata, käsitatakse kalapüügiloata liidu laevana.

Laevaomanik märgib kalapüügiloa taotlusele liidu laeva telefoni- ja faksinumbri ning laevakapteni e-posti aadressi.

C. KONTROLLIMENETLUS

Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omava liidu kalalaeva kapten lubab oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Maroko ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist koostab inspektor kontrolliaruande, mille allkirjastab ka liidu laeva kapten, kellel on õigus lisada aruandele oma märkused. Kapten saab aruande koopia.

D. LAEVA PEATAMINE

Osakond teavitab delegatsiooni võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul liidu laeva peatamisest püügipiirkonnas.

Liidu ametiasutustele edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamise asjaolude ja põhjuste kohta.

Kapten juhib liidu laeva Maroko Kuningriigi ametiasutuste osutatud sadamasse. Maroko kalapüüginorme rikkunud liidu laeva peetakse sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni.

E. RIKKUMISE PROTOKOLL

Kui rikkumine tuvastatakse, koostavad Maroko Kuningriigi ametiasutused selle kohta protokolli, mille liidu laeva kapten allkirjastab. Kui kapten keeldub seda allkirjastamast või jätab selle allkirjastamata, tuleb see märkida kõnealusesse protokolli.

Kapteni allkiri või selle puudumine ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

F. RIKKUMISE MENETLEMINE

Enne kohtumenetluse alustamist püütakse avastatud rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse teel vastavalt Maroko kalandusalastele õigusnormidele.

Kokkuleppemenetlusega nõustumine toimub hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui laevaomanikult on saadud nõuetekohane taotlus lahendada vaidlus kokkuleppemenetluse teel. Nõusolekut tõendab sissenõudekorraldus, mis esitatakse laevaomanikule kõnealuses korralduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kui makse on tehtud kõnealuse tähtaja jooksul, käsitatakse vaidlust lõpetatuna, ning kui tähtaega ületatakse, annab osakond asja kohtusse.

Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Maroko kalandusalaste õigusnormide alusel.

Kui vaidlust ei suudeta lahendada kokkuleppemenetluse teel ja rikkumise kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, kannab rikkumisega seotud laevaomanik rahalise karistuse täitmisele pööramise tagamiseks piisava pangatagatise Maroko pangas Bank Al Maghrib avatud kontole, mis on teatavaks tehtud kirjavahetuse teel enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Kui süüdimõistva otsuse korral määrtakse trahv, mis on pangatagatisest väiksem, tagastavad Maroko Kuningriigi ametiasutused ülejäänud summa.

Liidu laeval lubatakse sadamast lahkuda,

a)	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

b)	kui laevaomanik on maksnud punktis 3 osutatud pangatagatise ja see on Maroko Kuningriigi ametiasutustele vastuvõetav, kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

G. ÜMBERLAADIMISED

Püügipiirkonnas on keelatud igasugune saagi merel ümberlaadimine. 6. püügikategooria liidu laevad, kes soovivad püügikoguseid püügipiirkonnas ümber laadida, teevad seda Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamates või reidil ja pärast osakonnalt loa saamist. Selline ümberlaadimine toimub vaatleja või osakonna esindaja ja kontrolliasutuste järelevalve all. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad Maroko õigusnormidega ettenähtud karistused.

Vähemalt 72 tundi enne iga ümberlaadimist peab asjaomase kalalaeva omanik teatama osakonnale järgmised andmed:

a)	ümberlaadivate liidu laevade nimed;

b)	transpordilaeva nimi, lipuriik, registreerimisnumber ja kutsung;

c)	ümberlaaditav kogus tonnides liikide kaupa;

d)	saagi sihtkoht ning

e)	ümberlaadimise kuupäev ja päev.

Maroko Kuningriigi ametiasutustele jääb õigus keelata ümberlaadimine, kui liidu transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kas püügipiirkonnas või väljaspool seda.

Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena püügipiirkonnast. Seega peavad liidu laevad edastama osakonnale püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või püügipiirkonnast lahkuda.

Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omava 6. püügikategooria liidu laeva kapten, kes lossib või laadib ümber Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamas, võimaldab Maroko inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse liidu laeva kaptenile sellekohane tõend.

H. ÜHINE KALAPÜÜGISEIRE

Et tõhustada kontrolli käesoleva protokolli sätete järgimise kindlustamiseks, seavad lepinguosalised sisse ühise kaldal toimuva lossimise seire ja jälgimise süsteemi.

Kõnealuse ühise seire praktiline kord määratakse kindlaks lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel. Seejärel töötavad lepinguosalised välja ühise seire iga-aastase kava.

Lepinguosalised määravad kavandatud ühise seire esindaja(d), teavitades tema (nende) nime(d) teisele lepinguosalisele. Osakond teatab ühisest seirest üks kuu ette.

Maroko Kuningriigi ametiasutuste esindaja osaleb vaatlejana liikmesriikide kontrolliasutuste läbiviidaval püügipiirkonnas tegutsenud liidu laevade lossimise kontrollimisel.

Esindaja saadab liikmesriigi kontrolliametnikke sadamate, liidu laevade, dokkide, esmamüügi, kalasaaduste hulgiladude, kaubaladude, külmhoonete ja teiste enne esmamüüki kala lossimise ja ladustamisega seotud kohtade külastamisel ning võib tutvuda nende kontrollide esemeks olevate dokumentidega.

Maroko Kuningriigi ametiasutuste esindaja koostab ja esitab aruande kontrollkäikude kohta, kus ta osales. Aruande koopia edastatakse delegatsioonile. Maroko Kuningriigi ametiasutused jätavad endale õiguse kasutada kõnealuste kontrollide käigus kogutud teavet õigusliku kontrolli eesmärgil.

Liidu ametiasutuste taotluse korral võivad liidu kalandusinspektorid osaleda vaatlejana Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamates läbiviidavatel liidu laevade lossimistegevuse kontrollimistel Maroko Kuningriigi ametiasutuste poolt.

IX PEATÜKK

SAAGI LOSSIMINE

A. PÕHIMÕTE

Lepinguosalised, olles teadlikud tihedama integratsiooni vajalikkusest nende kalandussektorite ühise arengu huvides, on leppinud kokku järgmistes sätetes, mis käsitlevad käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavate liidu laevade poolt püügipiirkonnas püütud saagi ühe osa lossimist Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamates.

B. MÕISTE

Kohustuslik lossimine hõlmab kõiki järgmisi toiminguid:

a)	värske kala lossimine maismaatransiidiks, mille puhul nõutakse sisse kõik maksud, mis on seotud sadamas toimuva tegevusega, v.a väärtuseline tollimaks;

b)	külmutatud kala ümberlaadimine sadamas või reidil konteineritesse;

c)	värske või külmutatud kala lossimine liidu laevaomaniku ja ettevõtja vahelise lepingu raames (laevaomaniku – ettevõtja leping);

d)	sellise värske või külmutatud kala lossimine, mis on mõeldud müügiks oksjonihoonetes või Comptoir d'agréage du poisson industriel (CAPI) poolt.

C. RAKENDUSKORD

Kohustuslik lossimine toimub käesolevale protokollile lisatud kalapüügi teabelehtede kohaselt.

D. RAHALISED STIIMULID

Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad 5. püügikategooria liidu laevad, jahutatud merevett (RSW-mahutiga) kasutavad liidu laevad ja 6. püügikategooria seinerid, mis lossivad Maroko sadamates kalapüügi teabelehtedes ette nähtud kohustuslikus korras lossitavast püügikogusest rohkem, vähendatakse üle kõnealuse kohustusliku künnise lossitud tonni eest makstavat tasu 5 %, tingimusel et lossitud tooted liiguvad oksjonihoonetesse ning nende puhul ei ole tegemist ümberlaadimise ega transiidiga.

Laevaomanikud, kes lossivad Marokost väljaspool asuvates sadamates, peavad esitama osakonnale müügiteatised, et osakond saaks kontrollida Marokos lossimata jäetud koguseid.

Ühiskomitee hindab selliste lossimiste mõõdetavat majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning Maroko erasektori ja liidu vahel loodud partnerlussuhteid kalandussektoris.

E. TRAHV LOSSIMISKOHUSTUSE TÄITMATA JÄTMISE KORRAL

Sellise püügikategooria liidu laevade puhul, kellel on lossimiskohustus, kuid kes ei täida kõnealust kohustust, nagu see on ette nähtud vastavate kalapüügi teabelehtedega, suurendatakse nende järgmist makstavat tasu 15 %. Korduva rikkumise puhul suurendab ühiskomitee kõnealuseid trahvisummasid.

Trahvisumma kohustusliku lossimise tegemata jätmise eest arvutatakse lähtuvalt kalapüügiloa kehtivusajast püügikategooriate kaupa (6. püügikategooria puhul kord kuus, 1. ja 4. püügikategooria puhul kord kvartalis ning 5. püügikategooria puhul kord aastas).

Trahvisummade lisamine tasudele toimub järgmiselt:

—	1. ja 4. püügikategooria: trahvisumma lisatakse kord kvartalis makstavale tasule (sõltuvalt GTst);

—	5. püügikategooria: trahvisumma lisatakse aastatasule;

—	6. püügikategooria puhul, kus tasud makstakse iga kuu ning kalapüügiload väljastatakse kord kuus: trahvisumma lisatakse järgmisele makstavale tasule, mis vastab taotletavale püügikvoodile tonnides igakuise kavandatava püügikoguse kaupa.

Liited

Kalapüügiloa taotluse vorm

Teabelehed

VMS-teate edastamine Marokole, asukohateade

Tuunipüügipäevik

Püügipäevik (muud laevad kui tuunipüügilaevad)

Püügi kvartaliaruande vorm (tööstusliku pelaagilise püügi laevad)

Püügi kvartaliaruande vorm (muud kui tööstusliku pelaagilise püügi laevad)

1. liide

Tekst pildi

2. liide

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 1

VÄIKESEMAHULINE NOODAPÜÜK PÕHJAOSAS

Lubatud laevade arv	22
Lubatud püügivahend	Noot Lubatud maksimaalmõõtmed: 500 m × 90 m. Avamerenootadega püügi keeld
Laeva tüüp	Laevad tonnaažiga alla 150 GT
Tasu	75 eurot GT kohta kvartalis
Majandamispiirkond	Põhjapiir: paralleel 35°47′18″ N Lõunapiir: paralleel 34°18′00″ N Lubatud laiendada kuni paralleelini 33°25′00″ N korraga kuni viie laeva puhul, mis tegutsevad rotatsioonisüsteemi alusel ja osalevad teadusvaatlustes, ning kaugemal kui 2 meremiili kaugusel kaldast.
Sihtliigid	Sardiin, anšoovis ja teised pelaagilised väikeliigid
Lossimine Maroko määratud sadamas	30 % deklareeritud saagist kalalaeva kohta kvartalis
Kaaspüügi piiramine	Kuni 3 %
Bioloogilise taastumise aeg	Veebruar ja märts
Vaatlejad	Laevad tonnaažiga alla 100 GT: pardale võetakse 1 vaatleja maksimaalselt kümnel püügireisil aastas Laevad tonnaažiga 100 GT või rohkem ning alla 150 GT: pardale võetakse 1 vaatleja maksimaalselt ühel püügireisil neljast. Kui laeva pardal on vaatleja, vähendatakse Maroko meeskonnaliikmete arvu vastavalt.
Meremeeste töölevõtmine	3 Maroko meremeest laeva kohta
Märkused	Viie laeva püügitegevuse laiendamist paralleelist 33°25′00″ N lõuna poole tuleb hinnata pärast aastast kohaldamist, et mõõta võimalikku koosmõju Maroko laevastikuga ja kalavarudele avalduvat mõju.

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 2

VÄIKESEMAHULINE PÜÜK PÕHJAOSAS PÕHJAÕNGEJADAGA

Lubatud laevade arv

35 laeva:

—	32 laeva tonnaažiga alla 40 GT

—	3 laeva tonnaažiga 40 GT või rohkem ning alla 150 GT

Lubatud püügivahend

Põhjaõngejadaga laevadel tonnaažiga alla 40 GT: 10 000 õngekonksu, 5 põhjaõngejada

Põhjaõngejadaga laevadel tonnaažiga 40 GT või rohkem ning alla 150 GT: 15 000 õngekonksu, 8 põhjaõngejada

Laeva tüüp

Õngejadalaev tonnaažiga alla 40 GT

Õngejadalaev tonnaažiga 40 GT või rohkem ning alla 150 GT

Tasu

67 eurot GT kohta kvartalis

Majandamispiirkond

Põhjapiir: paralleel 35°47′18″ N

Lõunapiir: paralleel 34°18′00″ N

Lubatud laiendada kuni paralleelini 33°25′00″ N korraga kuni nelja laeva puhul, mis tegutsevad rotatsioonisüsteemi alusel ja osalevad teadusvaatlustes

ning

kaugemal kui 6 meremiili kaugusel kaldast.

Sihtliigid

Mandrilava põhjalähedased kalad

Lossimine Maroko määratud sadamas

Vabatahtlikkuse alusel

Kaaspüügi piiramine

0 % mõõkkalu ja pelaagilisi hailiike

Bioloogilise taastumise aeg

15. märtsist kuni 15. maini

Vaatlejad

Laevad tonnaažiga alla 100 GT: pardale võetakse 1 vaatleja maksimaalselt kümnel püügireisil aastas.

Laevad tonnaažiga 100 GT või rohkem ning alla 150 GT: pardale võetakse 1 vaatleja kvartalis maksimaalselt 25 % laevadest, kellel on püügiluba, või ühel püügireisil neljast laeva kohta.

Kui laeva pardal on vaatleja, vähendatakse Maroko meeskonnaliikmete arvu vastavalt.

Meremeeste töölevõtmine

Laevad tonnaažiga alla 100 GT: vabatahtlik

Laevad tonnaažiga 100 GT või rohkem ning alla 150 GT: 1 Maroko meremees laeva kohta

Märkused

Nelja laeva püügitegevuse laiendamist paralleelist 33°25′00″ N lõuna poole tuleb hinnata pärast aastast kohaldamist, et mõõta võimalikku koosmõju Maroko laevastikuga ja kalavarudele avalduvat mõju.

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 3

VÄIKESEMAHULINE PÜÜK LÕUNAOSAS RIDVA JA ÕNGENÖÖRIGA

Lubatud laevade arv

Kuni 10 laeva

Lubatud püügivahend

Veoõnged ja ritvõnged

Elussööda püük: nooda võrgusilma suurus 8 mm

Laeva tüüp

Üldine lubatud püügivõimsus selles püügikategoorias on 800 GT

—	õngelaev tonnaažiga alla 150 GT

—	ritvõngelaev tonnaažiga alla 150 GT

Tasu

67 eurot GT kohta kvartalis

Majandamispiirkond

Põhjapiir: paralleel 30°40′00″ N

Lõunapiir: paralleel 20°46′13″ N

ning

kaugemal kui 3 meremiili kaugusel kaldast.

Sihtliigid

Merikogerlased, urisejalane

Lossimine Maroko määratud sadamas

Vabatahtlikkuse alusel

Kaaspüügi piiramine

0 % peajalgseid ja koorikloomi

5 % teisi põhjalähedasi liike

Bioloogilise taastumise aeg

—

Vaatlejad

Laevad tonnaažiga alla 100 GT: pardale võetakse 1 vaatleja maksimaalselt kümne püügi jooksul aastas.

Laevad tonnaažiga 100 GT või rohkem ning alla 150 GT: pardale võetakse 1 vaatleja kvartalis maksimaalselt 25 % laevadest, kellel on püügiluba, või ühel püügireisil neljast laeva kohta.

Meremeeste töölevõtmine

2 Maroko meremeest laeva kohta

Märkused

Pärast katsepüüki uurib ühiskomitee võimalust lisada sellesse püügikategooriasse lõkspüünised.

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 4

PÕHJAPÜÜK LÕUNAOSAS PÕHJATRAALIGA JA PÕHJAÕNGEJADAGA

Lubatud laevade arv

16 laeva:

—	kuni 5 traalerit

—	11 õngejadalaeva.

Lubatud püügivahend

Põhjatraalid: Väikseim silmasuurus on 70 mm

—	kahekordne traalipära on keelatud.

—	kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

Põhjaõngejada: maksimaalselt 20 000 õngekonksu

Laeva tüüp

Selles püügikategoorias on traalerite üldine lubatud püügivõimsus 3 000 GT

traalerid tonnaažiga 750 GT või vähem

õngejadalaev tonnaažiga 150 GT või vähem

Tasu

60 eurot GT kohta kvartalis

Majandamispiirkond

Põhjapiir: paralleel 29°00′00″ N

Lõunapiir: paralleel 20°46′13″ N

Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone või

õngejadalaevad: üle 12 meremiili kaugusel kaldast.

Sihtliigid

Senegali merluus, süsisaba, harilik lihhia/vöötideta pelamiid ja muud põhjalähedased liigid

Lossimine Maroko määratud sadamas

30 % deklareeritud saagist kalalaeva kohta kvartalis

Kaaspüügi piiramine

5 % süvamerehaidest

Bioloogilise taastumise aeg

Püügikeelu ajad ja alad

—	aprillist maini

—	oktoobrist detsembrini

Vaatlejad

Laevad tonnaažiga alla 100 GT: pardale võetakse 1 vaatleja maksimaalselt kümne püügi jooksul aastas.

Laevad tonnaažiga 100 GT või rohkem: pardale võetakse 1 vaatleja kvartalis maksimaalselt 25 % laevadest, kellel on püügiluba protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal ning 40 % laevadest protokolli kolmandal ja neljandal kohaldamisaastal või igal neljandal püügireisil laeva kohta protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal ning igal teisel püügireisil viie püügireisi kohta protokolli kolmandal ja neljandal kohaldamisaastal.

Meremeeste töölevõtmine

Traaler: 8 Maroko meremeest laeva kohta

Õngejadalaev: 4 Maroko meremeest laeva kohta

Märkused

—

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 5

TUUNIPÜÜK ÕNGEJADADE VÕI RITVÕNGEDEGA

Lubatud laevade arv	27
Lubatud püügivahend	Ritvõng ja veoõng Elussööda püük: nooda võrgusilma suurus 8 mm
Laeva tüüp	Ritvõngelaev ja õngelaev
Tasu	35 eurot iga püütud tonni kohta.
Ettemakse	7 000 euro suurune ettemakse aastase kalapüügiloa taotlemisel
Majandamispiirkond	Põhjapiir: paralleel 35°47′18″ N Lõunapiir: paralleel 20°46′13″ N ning üle 3 meremiili kaugusel kaldast, välja arvatud punkte 33°30′00″N/7°35′00″W ja 35°48′00″N/6°20′00″W ühendavast joonest ida pool asuv kaitsevöönd. Elussööda püük: kaugemal kui 3 meremiili kaugusel kaldast.
Sihtliigid	Tuunid
Lossimine Maroko määratud sadamas	25 % deklareeritud saagist, mis koosneb eelistatult vööttuunist (Katsuwonus pelamis), atlandi pelamiidist (Sarda sarda) ja makrelltuunist (Auxis thazard).
Kaaspüügi piiramine	Vastavalt ICCATi soovitustele
Bioloogilise taastumise aeg	Vastavalt ICCATi soovitustele
Vaatlejad	Vastavalt ICCATi soovitustele
Meremeeste töölevõtmine	3 Maroko meremeest laeva kohta
Märkused	—

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 6

TÖÖSTUSLIK PELAAGILINE PÜÜK PELAAGILISE VÕI POOLPELAAGILISE TRAALIGA JA SEINNOODAGA

Lubatud laevade arv

18 laeva:

—	10 laeva tonnaažiga 3 000 GT või rohkem ning alla 7 765 GT

—	4 laeva tonnaažiga 150 GT või rohkem ning alla 3 000 GT

—	4 laeva tonnaažiga alla 150 GT

Eraldatud kvoot

Püügi piirnorm aastas:

—	85 000 tonni (t) esimesel aastal,

—	90 000 t teisel aastal,

—	100 000 t kolmandal ja neljandal aastal,

kogu laevastiku suhtes.

Igakuised ülemmäärad:

—	0 t/kuus, jaanuar ja veebruar kogu protokolli kehtivusaja jooksul

—	7 420 t/kuus, märts (esimene aasta)

—	7 791 t/kuus, märts (teine aasta)

—	8 414 t/kuus, märts (kolmas ja neljas aasta)

—	10 600 t/kuus, aprillist juunini (esimene aasta)

—	11 130 t/kuus, aprillist juunini (teine aasta)

—	12 020 t/kuus, aprillist juunini (kolmas ja neljas aasta)

—	15 900 t/kuus, juuli (esimene aasta)

—	16 695 t/kuus, juuli (teine aasta)

—	18 031 t/kuus, juuli (kolmas ja neljas aasta)

—	18 020 t/kuus, augustist oktoobrini (esimene aasta)

—	18 921 t/kuus, augustist oktoobrini (teine aasta)

—	20 435 t/kuus, augustist oktoobrini (kolmas ja neljas aasta)

—	13 780 t/kuus, november (esimene aasta)

—	14 469 t/kuus, november (teine aasta)

—	15 627 t/kuus, november (kolmas ja neljas aasta)

—	10 600 t/kuus, detsember (esimene aasta)

—	11 130 t/kuus, detsember (teine aasta)

—	12 020 t/kuus, detsember (kolmas ja neljas aasta)

Kui traalerid ja seinerid (v.a külmutuslaevad) lossivad saagi Dakhla sadamas, on püügi piirnorm kuni 200 t püügireisi kohta ajavahemikul aprillist juunini ja kuni 250 t püügireisi kohta ajavahemikul juulist detsembrini.

Lubatud püügivahend

Pelaagilised või poolpelaagilised traalerid

Pelaagilise või poolpelaagilise traali minimaalne venitatud silma suurus on 40 mm.

Pelaagilist või poolpelaagilist traali võib kaitsta võrkkattega mille venitatud silma suurus on vähemalt 400 mm ja kaitserõngastega, mille vahe on vähemalt 1,5 meetrit, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel traali avast.

Traali tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traali ei tohi mingil juhul sattuda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

Väikeste pelaagiliste liikide püügi seinnoodad:

Lubatud maksimaalmõõtmed: 1 000 m × 140 m.

Laeva tüüp

Tööstusliku pelaagilise püügi külmutustraaler

Tööstusliku pelaagilise püügi traaler, v.a külmutuslaev

Väikeste pelaagiliste liikide püügi seiner, v.a külmutuslaev

Tasu

Tööstusliku pelaagilise püügi külmutustraalerite puhul:

110 eurot t kohta; igakuine ettemakse

Traalerite ja seinerite puhul, v.a külmutuslaevad:

55 eurot t kohta; igakuine ettemakse

Lubatud püügi ületamisel korrutatakse tasu koefitsiendiga 3.

Majandamispiirkond

Põhjapiir: paralleel 26°07′00″ N

Lõunapiir: paralleel 20°46′13″ N

Külmutustraalerid: üle 15 meremiili kaugusel kaldast.

Traalerid ja seinerid, v.a külmutuslaevad: üle 12 meremiili kaugusel kaldast.

Sihtliigid

Sardiinid, sardinellad, makrellid, stauriidid ja anšoovised:

—	stauriidid/makrellid/anšoovised: 58 %

—	sardiinid/sardinellad: 40 %

Stauriidid ja makrellid ei moodusta üle 15 % igakuisest kogusaagist aprillist juunini (kaasa arvatud).

Lossimine ühes Maroko määratud sadamas

25 % deklareeritud saagist

Kaaspüügi piiramine

Kuni 2 % kaaspüügi liikidest

Nimekiri kaaspüügil lubatud liikidest määratakse kindlaks Maroko õigusaktidega pelaagiliste väikeliikide püügi kohta Atlandi ookeani lõunaosas.

Bioloogilise taastumise aeg

Laevad peavad järgima kõiki osakonna poolt lubatud püügipiirkonnas kehtestatud bioloogilise taastumise aegu ja katkestama seal püügitegevuse.

Vaatlejad

Pardale võetakse üks teadusvaatleja laeva kohta kogu tegevusperioodi jooksul majandamispiirkonnas.

Meremeeste töölevõtmine

Laevad tonnaažiga alla 150 GT: 2 Maroko meremeest

Laevad tonnaažiga 150 kuni 1 500 GT: 4 Maroko meremeest

Laevad tonnaažiga 1 500 kuni 5 000 GT: 10 Maroko meremeest

Laevad tonnaažiga 5 000 kuni 7 765 GT: 16 Maroko meremeest.

Märkused

Saagi tööstuslik töötlemine kalajahuks ja/või õliks on rangelt keelatud. Kahjustatud või vigastatud kalu, samuti saagi käitlemisel tekkinud jäätmeid võib siiski jahuks või õliks ümber töödelda, kui need ei ületa 5 % kogu lubatud püügikogusest.

3. liide

VMS-TEATE EDASTAMINE MAROKOLE

ASUKOHATEADE

Kohustuslikud andmed, mis tuleb edastada vormingus NAF saadetavates asukohateadetes:

Andmeelement	Kood	Kohustuslik (O)/Vabatahtlik (F)	Sisu
Teate algus	SR	O	Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad teate algust
Saaja	AD	O	Teatega seotud andmed – saajariigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	O	Teatega seotud andmed – saatjariigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	O	teatega seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Teate liik	TM	O	Teatega seotud andmed – teate liik (ENT, POS, EXI, MAN)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	O	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	O	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardatähis	XR	O	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	O	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	O	Laeva kiirus sõlmedes (kümnendiku täpsusega)
Kuupäev	DA	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev TUC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg TUC (TT.MM)
Teate lõpp	ER	O	Süsteemi osa, mis märgib teate lõppu

Edastamise ajal tuleb esitada järgmine teave, et Maroko kalapüügiseirekeskus saaks teadet saatva kalapüügiseirekeskuse identifitseerida:

kalapüügiseirekeskuse serveri IP-aadress ja/või DNS (Domain Name System) viide

SSL sertifikaat (sertifitseerimisasutuse täielik andmekanal).

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1

topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ märgivad sõnumi algust

iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest

kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi

kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Kohustuslikud andmed, mis tuleb edastada vormingus UN-CEFACT saadetavates asukohateadetes:

Andmeelement	Kohustuslik (O)/Vabatahtlik (F)	Märkused
Saaja	O	Teatega seotud andmed – saaja. Riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166). Märkus: Osa FLUX TLi ümbrikust
Saatja	O	Teatega seotud andmed – saatja. Riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166).
Teate kordumatu tunnus	O	UUID vastavalt IETF määratletud RFC 4122-le
Teate koostamise kuupäev ja kellaaeg	O	Teate koostamise kuupäev ja kellaaeg TUC vormingus vastavalt ISO standardile 8601 ning vormingus AAAA-KK-PP-hh:mm:ss
Lipuriik	O	Teatega seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Teate liik	O	Teatega seotud andmed – teate liik (ENTRY, POS, EXIT, MANUAL)
Raadiokutsung	O	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	O	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardanumber	O	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides DD.ddd (WGS-84) Väärtus on positiivne ekvaatorist põhja pool olevate asukohtade puhul; väärtus on negatiivne ekvaatorist lõuna pool olevate asukohtade puhul.
Pikkuskraad	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides DD.ddd (WGS-84) Väärtus on positiivne Greenwichi meridiaanist ida pool olevate asukohtade puhul; väärtus on negatiivne Greenwichi meridiaanist lääne pool olevate asukohtade puhul.
Kurss	O	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	O	Laeva kiirus sõlmedes (kümnendiku täpsusega)
Kuupäev ja kellaaeg	O	Laeva asukoha andmed – asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg TUC (AAAAKKPP) (HHMM)

Andmete edastamine vormingus UN/CEFACT toimub vastavalt rakendusdokumendile, mille Euroopa Komisjon esitab enne protokolli kohaldamise kuupäeva.

4. liide

Tekst pildi

5. liide

Tekst pildi

6. liide

Tekst pildi

7. liide

Tekst pildi

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline

KIRJAVAHETUS,

mis kuulub Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu juurde

A. Liidu kiri

Lugupeetud …

Mul on au viidata Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelisele säästva kalapüügi partnerluslepingule (edaspidi „kalandusleping“) seoses kõnealuse lepingu teatavate sätetega.

Läbirääkimiste tulemusel on Euroopa Liit ja Maroko Kuningriik kokku leppinud järgmises.

1.	Lääne-Saharaga seoses kinnitavad lepinguosalised veel kord oma toetust ÜRO protsessile ja ÜRO peasekretäri jõupingutustele leida lõplik poliitiline lahendus kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel.

Kalandusleping on sõlmitud, ilma et see mõjutaks järgmisi vastavaid seisukohti:

—

Euroopa Liidu puhul ei mõjuta kalanduslepingus esitatud viited Maroko õigusnormidele tema seisukohta Lääne-Sahara mitteautonoomse territooriumi staatuse – territooriumiga külgnevad veed on hõlmatud kalanduslepingu artikli 1 punktis h määratletud püügipiirkonnaga – ega selle enesemääramisõiguse suhtes;

—	Maroko Kuningriigi jaoks on Sahara piirkond riigi territooriumi lahutamatu osa, kus ta rakendab kõiki oma suveräänseid õigusi nagu riigi ülejäänud territooriumil. Maroko on seisukohal, et lahendus kõnealusele piirkondlikule vaidlusele tuleks leida autonoomiat käsitleva algatuse alusel.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

Lugupidamisega

Съставено в Брюксел на

Hecho en Bruselas, el

V Bruselu dne

Udfærdiget i Bruxelles, den

Geschehen zu Brüssel am

Brüssel,

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις

Done at Brussels,

Fait à Bruxelles, le

Sastavljeno u Bruxellesu

Fatto a Bruxelles, addì

Briselē,

Priimta Briuselyje,

Kelt Brüsszelben,

Magħmul fi Brussell,

Gedaan te Brussel,

Sporządzono w Brukseli, dnia

Feito em Bruxelas,

Întocmit la Bruxelles,

V Bruseli

V Bruslju,

Tehty Brysselissä

Utfärdat i Bryssel den

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

B. Maroko kiri

Lugupeetud …

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Lugupeetud …

Mul on au viidata Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelisele säästva kalapüügi partnerluslepingule (edaspidi „kalandusleping“) seoses kõnealuse lepingu teatavate sätetega.

Läbirääkimiste tulemusel on Euroopa Liit ja Maroko Kuningriik kokku leppinud järgmises.

1.	Lääne-Saharaga seoses kinnitavad lepinguosalised veel kord oma toetust ÜRO protsessile ja selle peasekretäri jõupingutustele leida lõplik poliitiline lahendus kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel.

Kalandusleping on sõlmitud, ilma et see mõjutaks järgmisi vastavaid seisukohti:

—

—	Maroko Kuningriigi jaoks on Sahara piirkond riigi territooriumi lahutamatu osa, kus ta rakendab kõiki oma suveräänseid õigusi, nagu riigi ülejäänud territooriumil. Maroko on seisukohal, et lahendus kõnealusele piirkondlikule vaidlusele tuleks leida autonoomiat käsitleva algatuse alusel.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

Lugupidamisega“.

Võin kinnitada, et minu valitsus on Teie kirja sisuga nõus.

Lugupidamisega

Съставено в Брюксел на

Hecho en Bruselas, el

V Bruselu dne

Udfærdiget i Bruxelles, den

Geschehen zu Brüssel am

Brüssel,

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις

Done at Brussels,

Fait à Bruxelles, le

Sastavljeno u Bruxellesu

Fatto a Bruxelles, addì

Briselē,

Priimta Briuselyje,

Kelt Brüsszelben,

Magħmul fi Brussell,

Gedaan te Brussel,

Sporządzono w Brukseli, dnia

Feito em Bruxelas,

Întocmit la Bruxelles,

V Bruseli

V Bruslju,

Tehty Brysselissä

Utfärdat i Bryssel den

За Кралство Мароко

Por el Reino de Marruecos

Za Marocké království

For Kongeriget Marokko

Für das Königreich Marokko

Maroko Kuningriigi nimel

Για το Βασίλειο του Μαρόκου

For the Kingdom of Morocco

Pour le Royaume du Maroc

Za Kraljevinu Maroko

Per il Regno del Marocco

Marokas Karalistes vārdā –

Maroko Karalystés vardu

A Marokkói Királyság részéről

Għar-Renju tal-Marokk

Voor het Koninkrijk Marokko

W imieniu Królestwa Marokańskiego

Pelo Reino de Marrocos

Pentru Regatul Maroc

Za Marocké kráľovstvo

Za Kraljevino Maroko

Marokon kuningaskunnan puolesta

För Konungariket Marocko

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu määrus (EL) 2019/440, 29. november 2018, mis käsitleb kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli alusel	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/441, 4. märts 2019, Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu, selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse sõlmimise kohta	4
		Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping	8
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/442, 12. detsember 2018, millega muudetakse ja parandatakse delegeeritud määrust (EL) 2017/587, et täpsustada nõuet, mille kohaselt hinnad peavad kajastama turul valitsevaid tingimusi, ning ajakohastada ja parandada teatavaid sätteid ( 1 )	56
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/443, 13. veebruar 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/588 seoses võimalusega kohandada aktsiaga päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu, kui kauplemiskoht, kus aktsia kauplemismaht on kõige suurem, asub väljaspool liitu ( 1 )	59
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/444, 19. märts 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2447 käendusdokumentide vormide ja tolliväärtuse sisse arvestatavate õhutranspordikulude osas, arvestades Ühendkuningriigi väljaastumist liidust	61
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/445, 19. märts 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo	64
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/446, 19. märts 2019, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta ( 1 )	67
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/447, 15. märts 2019, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige	73
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/448, 18. märts 2019, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel ettepaneku esitamist metoksükloori kandmiseks püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni A lisasse	74
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/449, 18. märts 2019, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2016/715, millega sätestatakse meetmed seoses teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate puuviljadega, et hoida ära kahjuliku organismi Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa liitu sissetoomine ja seal levimine (teatavaks tehtud numbri C(2019) 2024 all)	76
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/450, 19. märts 2019, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 toetuseks koostatud ehitustoodete Euroopa hindamisdokumentide avaldamise kohta ( 1 )	78
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/451, 19. märts 2019, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 toetuseks koostatud ehitustoodete harmoneeritud standardite kohta ( 1 )	80

(miljonit eurot, jooksevhindades)
Eelarveaasta	EAFRD-le kättesaadavaks tehtud summad						EAFRDst ülekantavad summad	EAGFi kuludeks eraldatud netosaldo
Eelarveaasta	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikkel 10b	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikkel 136	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikkel 136b	Määruse (EL) nr 1307/2013 artikkel 66	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõige 1 ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõige 1	Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 7 lõige 2	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõige 2 ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõige 2	EAGFi kuludeks eraldatud netosaldo
2014	296,300	51,600		4,000				43 778,1
2015			51,600	4,000	621,999		499,384	44 189,785
2016				4,000	1 138,146	108,659	573,047	43 950,242
2017				4,000	1 174,732	111,026	572,440	44 145,682
2018				4,000	1 184,257	110,213	571,820	44 162,35
2019				4,000	1 491,459	111,358	571,158	43 880,341
2020				4,000	1 507,843	112,401	570,356	43 887,112

040427-00-0404	Välise soojusisolatsiooni komposiitsüsteemide (ETICS) komplektid, mille soojusisolatsioonikihi moodustab mört ja välise kihi katkendlikud fassaadikatteplaadid või viimistlusplaadid
060012-00-0802	Klaaskiust, mineraal- ja orgaanilisest materjalidest valmistatud korstna suitsutoru ja abiseadmed
090119-00-0404	Kohapeal viimistletavad mineraalmaterjalist välisseinakatted
090120-00-0404	Mittekandvad mineraalplaatide komplektid välisseintele
130031-00-0304	Metallvõrgust talad ja postid
130082-00-0603	Fassaadi kinnitussüsteem – plastklamber puidust või palgist valmistatud elementide kinnitamiseks aluskonstruktsiooni külge
260014-00-0301	II tüübi lisandi baasil valmistatud kaltsineeritud kihtsilikaat

Nr	Viide standardile	Viide asendatud standardile	Kooseksisteerimise aja algus (p.k.aaaa.)	Kooseksisteerimise aja lõpp (p.k.aaaa.)
1.	EN 54-5:2017+A1:2018 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 5: Soojusandurid. Temperatuuri mõõtvad punktandurid	EN 54-5:2000 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 5: Soojusandurid. Punktandurid EN 54-5:2000/A1:2002	x.y.2019	31.8.2022
2.	EN 54-7:2018 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 7: Suitsuandurid. Hajutatud valgust, valgusedastust või ionisatsiooni kasutavad punktandurid	EN 54-7:2000 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 7: Suitsuandurid. Hajutatud valgust, valgusedastust või ionisatsiooni kasutavad punktandurid EN 54-7:2000/A1:2002 EN 54-7:2000/A2:2006	x.y.2019	31.8.2022
3.	EN 492:2012+A2:2018 Kiudbetoonist tava- ja eriplaadid. Spetsifikatsioon ja katsemeetodid	EN 492:2012 Kiudbetoonist tava- ja eriplaadid. Spetsifikatsioon ja katsemeetodid	x.y.2019	x.y.2020
4.	EN 1096-4:2018 Ehitusklaas. Pinnatud klaas. Osa 4: Tootestandard	EN 1096-4:2004 Ehitusklaas. Pindkattega klaas. Osa 4: Vastavuse hindamine/Tootestandard	x.y.2019	x.y.2020
5.	EN 1279-5:2018 Ehitusklaas. Klaaspaketid. Osa 5: Tootestandard	EN 1279-5:2005+A2:2010 Ehitusklaas. Klaaspaketid. Osa 5: Vastavushindamine	x.y.2019	x.y.2020
6.	EN 12467:2012+A2:2018 Tasapinnalised tsementkiudplaadid. Spetsifikatsioon ja katsemeetodid	EN 12467:2012 Tasapinnalised tsementkiudplaadid. Spetsifikatsioon ja katsemeetodid	x.y.2019	x.y.2020

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 77

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 20. märts 2019


	(1) EMPs kohaldatav tekst