Euroopa Liidu L 108/2022

7.4.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 108/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/555,

5. aprill 2022,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007, (2) et anda seoses põhiõigustega abi ja eksperditeadmisi liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning liikmesriikidele.

(2)	Selleks, et kohandada ameti tegevusala ning parandada selle juhtimist ja tõhusust, on vaja muuta määruse (EÜ) nr 168/2007 teatavaid sätteid, muutmata seejuures ameti eesmärki ja ülesandeid.

(3)	Pärast Lissaboni lepingu jõustumist peaks ameti tegevusala hõlmama ka politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades, mis on põhiõiguste seisukohast eriti tundlikud valdkonnad.

(4)

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkond tuleks ameti tegevusalast välja jätta. See ei tohiks piirata ameti poolt liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas tegutsevatele institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele abi ja eksperditeadmiste andmist, näiteks koolitus näol põhiõigustega seotud küsimustes.

(5)

Lisaks sellele on vaja määruses (EÜ) nr 168/2007 teha mõningaid sihipäraseid tehnilist laadi muudatusi, et ameti juhtimine ja tegevus oleks kooskõlas põhimõtetega, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud ameteid käsitlevale ühisavaldusele lisatud ühise lähenemisviisiga (edaspidi „ühine lähenemisviis“). Määrus (EÜ) nr 168/2007 on ühises lähenemisviisis kindlaks määratud põhimõtetega kooskõlla viidud, pidades silmas ameti konkreetset tööd ja olemust, ning selle eesmärk on lihtsustada ameti tegevust, parandada selle juhtimist ja suurendada tõhusust.

(6)

Ameti tegevusvaldkondade kindlaks määramine peaks põhinema üksnes ameti programmidokumendil. Praegune lähenemisviis, mille puhul kehtestatakse iga viie aasta tagant paralleelselt ulatuslik temaatiline mitmeaastane raamistik, tuleks lõpetada, kuna see on olnud üleliigne alates 2017. aastast, mil amet on igal aastal võtnud vastu programmidokumendi, et täita komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013, (3) millele järgnes komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/715 (4). Liidu poliitilisest kavast ja sidusrühmade vajadustest lähtuvalt määratakse programmidokumendis selgelt kindlaks valdkonnad ja konkreetsed projektid, millega amet peab tegelema. See peaks võimaldama ametil oma tööd ja temaatilist fookust teatavaks ajaks planeerida ning kohandada seda igal aastal vastavalt esilekerkivatele prioriteetidele.

(7)

Amet peaks esitama programmidokumendi kavandi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning riiklikele kontaktametnikele ja teaduskomiteele iga aasta 31. jaanuariks. Selle eesmärk on, et amet, täites oma ülesandeid täiesti sõltumatult, toetuks aruteludele või arvamustele sellise programmidokumendi kavandi kohta, et kavandada kõige asjakohasem tööprogramm liidu ja liikmesriikide toetamiseks, pakkudes põhiõigustega seotud abi ja eksperditeadmisi.

(8)	Ameti ja liikmesriikide vahelise sujuva teabevahetuse tagamiseks peaksid amet ja riiklikud kontaktametnikud tegutsema ühiselt vastastikuse ja tiheda koostöö vaimus. Selline koostöö ei tohiks piirata ameti sõltumatust.

(9)	Mitut määruse (EÜ) nr 168/2007 sätet tuleks muuta selleks, et tagada ameti haldusnõukogu parem juhtimine ja toimimine.

(10)	Arvestades haldusnõukogu olulist rolli, peaksid selle liikmed olema sõltumatud ning neil peaksid olema põhjalikud teadmised põhiõiguste valdkonnas ja samuti asjakohane juhtimiskogemus, sealhulgas haldus- ja eelarvealased oskused.

(11)

Täpsustada tuleks, et ehkki haldusnõukogu liikmeid ja asendusliikmeid ei saa uuesti ametisse nimetada järjestikusteks perioodideks, peaks olema võimalik nimetada endist liiget või asendusliiget uuesti ametisse veel üheks mittejärjestikuseks ametiajaks. Kui ühest küljest on järjestikuseks ametiajaks ametisse nimetamise keelamine õigustatud, et tagada liikmete sõltumatus, siis teisest küljest lihtsustaks liikmete veel üheks mittejärjestikuseks ametiajaks uuesti ametisse nimetamise lubamine liikmesriikidel sobivate, kõikidele nõuetele vastavate liikmete ametisse nimetamist.

(12)

Seoses haldusnõukogu liikmete või asendusliikmete asendamisega tuleks täpsustada, et alati, kui ametiaeg lõpeb enne viie aasta möödumist, st mitte üksnes juhul, kui liige ei ole enam sõltumatu, vaid ka muudel juhtudel, näiteks ametist lahkumise või surma korral, on uus liige või asendusliige ametis kuni oma eelkäija viieaastase ametiaja lõpuni, välja arvatud juhul, kui eelkäija ametiaja lõpuni on vähem kui kaks aastat, mispuhul võib hakata kulgema uus viieaastane ametiaeg.

(13)

Selleks, et saavutada kooskõla liidu institutsioonide sisese olukorraga, tuleks ameti haldusnõukogule anda ametisse nimetava asutuse volitused. Need volitused tuleks direktorile edasi delegeerida, välja arvatud direktori ametisse nimetamisel. Haldusnõukogu peaks kasutama ametisse nimetava asutuse volitusi ameti töötajate suhtes üksnes erandlike asjaolude korral.

(14)	Selleks, et ennetada ummikseise ja lihtsustada hääletamiskorda juhatuse liikmete valimisel, tuleks sätestada, et haldusnõukogu valib juhatuse liikmed haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

(15)

Et viia määrus (EÜ) nr 168/2007 ühise lähenemisviisiga veelgi paremini kooskõlla ja suurendada haldusnõukogu võimet teha järelevalvet ameti haldus-, tegevuse ja eelarvejuhtimise üle, on vaja anda haldusnõukogule lisaülesanded ja täpsustada juhatuse ülesandeid. Haldusnõukogu lisaülesannete hulka peaks kuuluma julgeolekustrateegia, sealhulgas ELi salastatud teabe vahetamise reeglite, kommunikatsioonistrateegia ning haldusnõukogu ja teaduskomitee liikmete huvide konflikti ärahoidmist ja ohjamist käsitlevate reeglite vastuvõtmine. Selgelt tuleks sätestada, et juhatuse ülesanne teha järelevalvet haldusnõukogus vastuvõetavate otsuste ettevalmistamise üle hõlmab eelarve- ja personalitööga seotud küsimuste kontrollimist. Lisaks sellele tuleks juhatusele teha ülesandeks võtta vastu direktori koostatud pettustevastane strateegia ning tagada asjakohaste järelmeetmete võtmine pärast Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri tehtud auditeid ja uurimisi. Samuti tuleks sätestada, et vajaduse korral võib juhatus kiireloomulistes küsimustes teha haldusnõukogu nimel esialgseid otsuseid.

(16)	Selleks, et lihtsustada teaduskomitee liikmete asendamise senist korda, peaks haldusnõukogul olema lubatud nimetada järelejäänud ametiajaks ametisse reservliikmete nimekirjas järjekorras järgmine isik, kui teaduskomitee liige tuleb asendada enne tema ametiaja lõppemist.

(17)

Kuna ameti direktori valimiseks on ette nähtud väga hoolikas menetlus ja sageli on võimalikke valikukriteeriumidele vastavaid kandidaate vähe, siis peaks ameti direktori ametiaega olema võimalik pikendada üks kord kuni viieks aastaks, võttes eelkõige arvesse tema töötulemusi ning ameti ülesandeid ja vajadusi lähiaastatel. Arvestades kõnealuse ametikoha tähtsust ja seda, et asjaomane menetlus on põhjalik, hõlmates Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni, peaks menetlus algama 12 kuu jooksul enne direktori ametiaja lõppemist.

(18)

Lisaks, et suurendada direktori volituste ja seega ameti tegevuse stabiilsust, tuleks suurendada direktori ametist vabastamise ettepaneku tegemiseks praegu nõutavat haldusnõukogu liikmete ühekolmandikulist häälteenamust kahekolmandikulise häälteenamuseni. Et täpsustada direktori üldist vastutust ameti haldusjuhtimise eest, tuleks ühtlasi sätestada, et direktori kohustus on viia ellu haldusnõukogu poolt vastu võetud otsused, koostada ameti pettustevastane strateegia ning koostada pärast sise- või välisauditite aruandeid ning OLAFi või Euroopa Prokuratuuri uurimisi tegevuskava järelmeetmete võtmiseks.

(19)	Selleks, et viia määrus (EÜ) nr 168/2007 kooskõlla ühise lähenemisviisiga, on vaja sätestada, et komisjon peaks tellima iga viie aasta järel ameti hindamise.

(20)	Määrust (EÜ) nr 168/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 168/2007 muutmine

Määrust (EÜ) nr 168/2007 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Eesmärk

Ameti eesmärk on pakkuda asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu õiguse rakendamisel põhiõigustega seotud abi ja eksperditeadmisi, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade koostamisel täielikult järgida põhiõigusi.“

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Amet täidab oma ülesandeid artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks liidu pädevuse piirides.

2. Oma ülesannete täitmisel järgib amet põhiõigusi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 6.

3. Amet tegeleb põhiõigustega seotud küsimustega liidus ja liikmesriikides, kui nad rakendavad liidu õigust, välja arvatud liidu või liikmesriikide õigusaktid ja tegevus seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga või selle poliitika raames.“

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid, mis hõlmavad ka liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste, uurimiskeskuste, riiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukogu pädevate organite edastatud teadusuuringute ja seire tulemusi;“;

ii)

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

viib läbi teadusuuringuid ja -vaatlusi, ettevalmistavaid ja teostatavusuuringuid, võtab nimetatud töödest osa või toetab neid, tehes seda – asjakohasel juhul ja kui see on kooskõlas tema prioriteetide ning iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammiga – Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel;

d)	koostab ja avaldab kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kui nad rakendavad liidu õigust;“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud järeldused, arvamused ja aruanded võivad käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 293 kohaseid komisjoni ettepanekuid või seadusandlike menetluste käigus esitatud institutsioonide seisukohti ainult siis, kui vastav institutsioon on esitanud taotluse vastavalt lõike 1 punktile d. Nendes ei käsitleta toimingute õiguspärasust ELi toimimise lepingu artikli 263 tähenduses ega küsimust, kas liikmesriik on või ei ole täitnud mõnda aluslepingutes sätestatud kohustust ELi toimimise lepingu artikli 258 tähenduses.“;

lisatakse järgmised lõiked :

„3. Teaduskomiteega konsulteeritakse enne lõike 1 punktis e osutatud aruande vastuvõtmist.

4. Amet esitab lõike 1 punktides e ja g osutatud aruanded hiljemalt iga aasta 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.“

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Tegevusvaldkonnad

Amet täidab oma ülesandeid oma iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi alusel, mis on kooskõlas olemasolevate rahaliste vahendite ja inimressurssidega. See ei piira ameti võimalust vastata Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlustele väljaspool ühe- ja mitmeaastaste tööprogrammidega kindlaks määratud valdkondi vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele c ja d, tingimusel et ameti rahalised ja inimressursid seda lubavad.“

Lisatakse järgmine artikkel :

„Artikkel 5a

Iga-aastane ja mitmeaastane programmitöö

1. Direktor koostab igal aastal vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 (*1) artiklile 32 programmidokumendi kavandi, mis sisaldab eelkõige iga- ja mitmeaastaseid tööprogramme.

2. Direktor esitab programmidokumendi kavandi haldusnõukogule. Direktor esitab programmidokumendi kavandi hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile haldusnõukogu poolt heakskiidetud kujul. Nõukogus arutab mitmeaastase tööprogrammi kavandit pädev ettevalmistav organ, kes võib paluda ametil kõnealust kavandit tutvustada.

3. Direktor esitab programmidokumendi kavandi ka artikli 8 lõikes 1 osutatud riiklikele kontaktametnikele ja teaduskomiteele hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, et võimaldada asjaomastel liikmesriikidel ja teaduskomiteel esitada eelnõu kohta oma arvamus.

4. Pidades silmas nõukogu pädevas ettevalmistavas organis toimunud arutelu tulemust ning komisjonilt, liikmesriikidelt ja teaduskomiteelt saadud arvamusi, esitab direktor programmidokumendi kavandi haldusnõukogule vastuvõtmiseks. Direktor esitab vastuvõetud programmidokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artikli 8 lõikes 1 osutatud riiklikele kontaktametnikele.

(*1) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).“ "

Artikli 6 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning liikmesriikide organid, ametid ja asutused;“.

7)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Suhted asjaomaste liidu organite, ametite ja asutustega Amet tagab asjakohase koostöö asjaomaste liidu organite, ametite ja asutustega. Koostöötingimused määratakse asjakohasel juhul kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumites.“

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik määrab riiklikuks kontaktametnikuks ühe valitsusametniku.

Riiklik kontaktametnik on asjaomases liikmesriigis ameti peamine kontaktisik.

Amet ja riiklikud kontaktametnikud tegutsevad ühiselt vastastikuse ja tiheda koostöö vaimus.

Amet edastab riiklikele kontaktametnikele kõik vastavalt artikli 4 lõikele 1 koostatud dokumendid.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõike 2 kohase koostöö halduskorraldus peab olema kooskõlas liidu õigusega ja selle võtab direktori esitatud kavandi põhjal pärast komisjoni arvamuse saamist vastu haldusnõukogu. Kui komisjon ei ole nimetatud korraldusega nõus, vaatab haldusnõukogu kavandi üle ja võtab selle vastu kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega koos vajalike muudatustega.“

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Koostöö Euroopa Nõukoguga

Töö kattumise vältimiseks ning vastastikuse täiendavuse ja lisandväärtuse tagamiseks kooskõlastab amet oma tegevuse Euroopa Nõukogu tegevusega, eelkõige oma iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi puhul, ja teeb artikli 10 kohaselt koostööd kodanikuühiskonnaga.

Selleks sõlmib liit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele Euroopa Nõukoguga kokkuleppe, et panna alus tihedale koostööle Euroopa Nõukogu ja ameti vahel. Nimetatud kokkulepe hõlmab sõltumatu isiku nimetamist Euroopa Nõukogu poolt ameti haldusnõukokku ja juhatusse vastavalt artiklitele 12 ja 13.“

10)

Artikli 10 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	haldusnõukogule artikli 5a kohaselt vastuvõetava iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi kohta soovituste tegemiseks;“.

11)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „1. Haldusnõukogu moodustatakse järgmistest isikutest, kellel on põhjalikud teadmised põhiõiguste valdkonnas ja asjakohane kogemus avaliku või erasektori organisatsioonide juhtimise alal, sealhulgas haldus- ja eelarvealased oskused:“;

ii)	lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Nõukogu püüavad saavutada naiste ja meeste võrdse esindatuse haldusnõukogus.“;

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on viis aastat. Endise liikme või asendusliikme võib uuesti ametisse nimetada üheks mittejärjestikuseks ametiajaks.

4. Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpeb liikme või asendusliikme ametiaeg ainult siis, kui ta ametist lahkub. Kui liige või asendusliige aga ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, peab ta kohe ametist lahkuma ning teavitama sellest komisjoni ja direktorit. Niisugustel liikme tavapärasest asendamisest erinevatel juhtudel nimetab asjaomane pool järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme või asendusliikme. Asjaomane pool nimetab samuti järelejäänud ametiajaks uue liikme või asendusliikme, kui haldusnõukogu on ühe kolmandiku oma liikmete või komisjoni ettepanekul teinud kindlaks, et vastav liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele. Kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme või asendusliikme ametiaega pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks.

5. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast, kes on ametisse nimetatud vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a, eesistuja, ase-eesistuja ja kaks muud artikli 13 lõikes 1 osutatud juhatuse liiget kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida võib uuendada ühe korra.

Haldusnõukogu eesistuja ja ase-eesistuja valitakse haldusnõukogu käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja c osutatud liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Artikli 13 lõikes 1 osutatud kaks muud juhatuse liiget valitakse haldusnõukogu käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja c osutatud liikmete häälteenamusega.“;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	võtab vastu ameti iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi;

b)	võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktides e ja g osutatud aastaaruanded, milles eelkõige viimasena nimetatus võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eesmärkidega ;“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kasutab kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 7a ja 7b ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (*2) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „teenistustingimused“), ning töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

(*2) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.“;"

iii)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)	võtab vastu rakendussätted personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2;“;

iv)

lisatakse järgmised punktid:

„m)	võtab vastu julgeolekustrateegia, sealhulgas liidu salajase teabe vahetamise reeglid;

n)	võtab vastu oma liikmete ja teaduskomitee liikmetega seotud huvide konflikti ärahoidmist ja ohjamist käsitlevad reeglid;

o)	võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktis h osutatud kommunikatsioonistrateegia ja ajakohastab seda korrapäraselt.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„7a. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused direktorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib delegeeritud volitused peatada. Direktor võib need volitused edasi delegeerida.

7b. Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada direktorile delegeeritud ja direktori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning kasutada kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes muule töötajale peale direktori.“;

lõiked 8, 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„8. Üldjuhul võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi liikmete häälteenamusega.

Lõike 6 punktides a–e, g, k ja l osutatud otsused võetakse vastu kõikide liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikli 25 lõikes 2 osutatud otsused võetakse vastu ühehäälselt.

Igal haldusnõukogul liikmel või tema puudumise korral tema asendusliikmel on üks hääl. Eesistujal on otsustav hääl.

Euroopa Nõukogu määratud isik võib hääletada üksnes lõike 6 punktides a, b, ja k osutatud otsuste puhul.

9. Eesistuja kutsub haldusnõukogu kokku kaks korda aastas, piiramata võimalust erakorralisteks koosolekuteks. Eesistuja kutsub erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

10. Teaduskomitee eesistuja või eesistuja asetäitja ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena. Teiste asjaomaste liidu asutuste ja organite juhid, samuti artiklites 8 ja 9 nimetatud muude rahvusvaheliste organisatsioonide juhid võivad juhatuse kutsel samuti vaatlejana osaleda.“

12)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus. Juhatus teeb järelevalvet haldusnõukogus otsuste vastuvõtmiseks vajaliku ettevalmistava töö üle. Eelkõige kontrollib juhatus eelarve- ja personalitööga seotud küsimusi.

2. Lisaks sellele teeb juhatus järgmist:

a)	vaatab direktori koostatud kavandi alusel läbi artiklis 5a osutatud ameti programmidokumendi ning esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

b)	vaatab läbi ameti aastaeelarve projekti ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

c)	vaatab läbi ameti tegevuse aastaaruande projekti ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

d)	võtab vastu ameti pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseriskiga, võttes arvesse rakendatavate meetmetega seotud kulusid ja kasulikkust ning võttes aluseks direktori koostatud projekti;

e)	tagab sise- või välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise;

f)	abistab ja nõustab direktorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada järelevalvet haldus- ja eelarvejuhtimise üle, ilma et see piiraks direktori artikli 15 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmist.

3. Vajaduse korral võib juhatus kiireloomulistes küsimustes teha haldusnõukogu nimel esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 12 lõigetes 7a ja 7b osutatud tingimustele ning eelarveküsimuste kohta.

4. Juhatus koosneb haldusnõukogu eesistujast ja ase-eesistujast, kahest muust haldusnõukogu liikmest, kelle valib haldusnõukogu kooskõlas artikli 12 lõikega 5, ja ühest komisjoni esindajast haldusnõukogus.

Euroopa Nõukogu poolt haldusnõukogusse määratud isik võib osaleda juhatuse koosolekutel.

5. Juhatuse koosoleku kutsub kokku eesistuja. Selle võib kokku kutsuda ka ühe juhatuse liikme taotlusel. Juhatus võtab otsuseid vastu oma kohalolevate liikmete häälteenamusega. Euroopa Nõukogu määratud isikul on hääleõigus küsimustes, mis puudutavad otsuseid, mille puhul võib asjaomane isik artikli 12 lõike 8 kohaselt hääletada haldusnõukogus.

6. Direktor võtab juhatuse koosolekutest osa ilma hääleõiguseta.“

13)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Teaduskomitee koosneb üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti asjatundlikust sõltumatust isikust, kellel on piisav pädevus teadusliku kvaliteedi ja teadustöö metoodika alal. Haldusnõukogu nimetab need üksteist liiget ametisse ja kinnitab paremusjärjestuse alusel reservliikmete nimekirja pärast läbipaistvat kandideerimiskutse avaldamist ja valimismenetlust, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi pädeva komiteega. Haldusnõukogu tagab võrdse geograafilise esindatuse ning püüab saavutada naiste ja meeste võrdse esindatuse teaduskomitees. Haldusnõukogu liikmed ei või olla teaduskomitee liikmed. Artikli 12 lõike 6 punktis g osutatud kodukorras määratakse kindlaks teaduskomiteesse nimetamise üksikasjalikud tingimused.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Neid võib asendada ainult nende omal soovil või juhul, kui nad ei saa oma kohustusi alaliselt täita. Kui liige aga ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, peab ta kohe ametist lahkuma ning teavitama sellest komisjoni ja direktorit. Teise võimalusena võib haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu ja tunnistada asjaomase isiku ametisse nimetamise kehtetuks. Haldusnõukogu nimetab järelejäänud ametiajaks ametisse reservliikmete nimekirjast esimese vaba isiku. Kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme ametiaega pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks. Teaduskomitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.“;

c)	lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik: „Eelkõige nõustab teaduskomitee direktorit ja ametit ameti töös kasutatava teadustöö metoodika osas.“

14)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Direktori ametiaeg on viis aastat.

Kaksteist kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppemist teeb komisjon hindamise, et hinnata eelkõige

a)	direktori tegevust,

b)	ameti kohustusi ja sellele esitatavaid nõudmisi eelseisvatel aastatel.

Komisjoni ettepanekul ja hindamist arvesse võttes võib haldusnõukogu ühe korra pikendada direktori ametiaega mitte rohkem kui viie aasta võrra.

Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada. Kuu aega enne seda, kui haldusnõukogu võtab ametlikult vastu otsuse pikendada direktori ametiaega, võidakse paluda, et direktor esineks Euroopa Parlamendi pädeva komitee ees avaldusega ning vastaks selle liikmete küsimustele.

Kui direktori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni tema ametijärglase ametisse nimetamiseni.

4. Direktoril on järgmised ülesanded:

a)	täidab artiklis 4 osutatud ülesandeid ning koostöös teaduskomiteega valmistab ette ja avaldab eelkõige kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktidega a–h koostatud dokumente;

b)	valmistab ette artiklis 5a osutatud ameti programmidokumendi ja viib seda ellu;

c)	vastutab igapäevaste haldusküsimuste eest;

d)	rakendab haldusnõukogu rakendusotsuseid;

e)	vastutab ameti eelarve täitmise eest vastavalt artiklile 21;

f)	rakendab selliseid tõhusaid seire- ja hindamismenetlusi, mis on seotud ameti tegevuse vastavusega selle eesmärkidele kooskõlas ametialaselt tunnustatud standardite ja tulemusnäitajatega;

g)	koostab kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikliga 29 tegevuskava, mis käsitleb kulukate programmide ja tegevuste tulemuslikkuse järelhindamiste käigus tehtud järelduste suhtes järelmeetmete võtmist;

h)	annab igal aastal haldusnõukogule aru seire- ja hindamissüsteemi tulemuste kohta;

i)	koostab ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle juhatusele heakskiitmiseks;

j)	koostab tegevuskava, mis käsitleb sise- või välisauditi aruannetes ja hinnangutes esitatud ning OLAFi uurimiste käigus tehtud järelduste suhtes järelmeetmete võtmist ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile ja haldusnõukogule;

k)	vastutab koostöö eest riiklike kontaktametnikega;

l)	vastutab koostöö eest kodanikuühiskonnaga, sealhulgas põhiõiguste platvormi koordineerimise eest kooskõlas artikliga 10.“;

b)	lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Direktori võib teenistuskohustuste rikkumise, mitterahuldavate tulemuste või korduvate või raskete õigusrikkumiste eest enne tema ametiaja lõppemist ametist vabastada haldusnõukogu otsusega haldusnõukogu kahe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul.“

15)	Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Otsuste kohta, mille amet on teinud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 põhjal, võib esitada ELi toimimise lepingu artiklis 228 või 263 sätestatud korras kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtusse (Euroopa Kohus).“

16)	Artikkel 19 asendatakse järgmisega: „Artikkel 19 Läbivaatamine ombudsmani poolt Ameti tegevust kontrollib ombudsman kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 228 sätetega.“

17)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. Ilma et see piiraks muude rahaliste vahendite kasutamist, koosnevad ameti tulud liidu toetusest, mis kirjendatakse liidu üldeelarvesse (komisjoni osa).“;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 314.“

18)

Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Töötajad

1. Ameti töötajate ja direktori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja teenistustingimusi ning Euroopa Liidu institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud reegleid.

2. Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mille kohaselt võetakse ametisse tööle liikmesriikidest lähetatud eksperte.“

19)	Artikkel 26 asendatakse järgmisega: „Artikkel 26 Privileegid ja immuniteedid Ameti suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7.“

20)	Artikli 27 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub ELi toimimise lepingu artiklites 263 ja 265 sätestatud tingimustel ameti vastu esitatud hagide menetlemine.“

21)

Artikli 28 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud osalemine ja sellega seotud kord määratakse asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsusega, võttes arvesse iga riigi eristaatust. Otsuses täpsustatakse eelkõige selliste riikide artiklite 4 ja 5 raames ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, sealhulgas sätted ameti algatustest osavõtmise kohta ning rahalise osaluse ja töötajatega seonduva kohta. Otsus peab olema kooskõlas käesoleva määrusega ning personalieeskirjade ja teenistustingimustega. Otsuses sätestatakse, et osalev riik võib haldusnõukokku vaatlejana ametisse nimetada hääleõiguseta sõltumatu isiku, kes vastab artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud isikute erialasele ettevalmistusele. Amet võib assotsiatsiooninõukogu otsuse alusel asjaomases riigis tegeleda põhiõigustega seotud küsimustega artikli 3 lõike 1 kohaldamisalas ulatuses, mis on asjakohane vastava riigi liidu õigusega järkjärguliseks vastavusse viimiseks.

3. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul ühehäälselt otsustada kutsuda ameti töös vaatlejana osalema riigi, kellega liit on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõiget 2.“

22)	Artikkel 29 jäetakse välja.

23)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Hindamised ja läbivaatamine “;

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon korraldab 28. aprilliks 2027 ja seejärel iga viie aasta järel hindamise, milles keskendutakse eelkõige ameti tegevuse mõjule, tulemuslikkusele ja tõhususele ning töökorraldusele. Hindamise käigus võetakse arvesse haldusnõukogu ja muude sidusrühmade seisukohti nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

4. Lõikes 3 osutatud iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Hindamine võib eelkõige selgitada välja vajaduse muuta ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste rahalised tagajärjed.

5. Komisjon esitab lõikes 3 osutatud hindamise tulemused haldusnõukogule. Haldusnõukogu vaatab hindamise tulemused läbi ning annab vajaduse korral komisjonile tarvilikke soovitusi ameti ja tema töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmise kohta.

6. Komisjon annab lõikes 3 osutatud hindamise tulemustest ja lõikes 5 osutatud haldusnõukogu soovitustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuse hindamise tulemused ja kõnealused soovitused avalikustatakse.“

24)	Artikkel 31 jäetakse välja.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 5. aprill 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE

(1) 6. juuli 2021. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(3) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(4) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

7.4.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 108/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/558,

6. aprill 2022,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 17. veebruaril 2021. aastal alusmääruse alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2).

1.2. Registreerimine

(2)	Kuna alusmääruse artikli 14 lõikes 5a sätestatud tingimused ei olnud täidetud, ei kuulunud asjaomase toote import eelavalikustamise perioodil registreerimisele.

1.3. Ajutised meetmed

(3)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 17. septembril 2021 asjaomastele isikutele kavandatud ajutiste tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel (eelavalikustamine). Oma märkused esitasid kolm isikut. Need märkused olid aga oma laadilt üldised ega olnud seotud arvutuste täpsusega. Seega käsitleti neid märkusi alles lõplikus etapis.

(4)	Komisjon kehtestas 14. oktoobril 2021 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1812 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes.

1.4. Järgnenud menetlus

(5)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitajad, valimisse kaasatud eksportivad tootjad, Hiina kaubanduskoda, mitu kasutajat, sealhulgas Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“), mitu importijat ja Hiina Rahvavabariigi valitus (edaspidi „Hiina valitsus“) ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud esildised, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(6)	Pärast ajutiste meetmete kehtestamist anti nendele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada oma seisukohad. Ära kuulati kaebuse esitajad, Eurofer, NLMK Europe (edaspidi „NLMK“), Misano S.p.A. (edaspidi „Misano“) ja Imerys France (edaspidi „Imerys“).

(7)

Komisjon jätkas kogu lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Sel eesmärgil ristkontrolliti kaugmeetodil täiendavalt kahte valimisse kaasatud liidu tootjat, nimelt äriühinguid GrafTech France S.N.C. (edaspidi „GrafTech France“) ja Showa Denko Europe GmbH (edaspidi „Showa Denko“), ning ühte eksportivat tootjat, nimelt äriühingut Nantong Yangzi Co., Ltd. (edaspidi „Yangzi kontsern“).

(8)

19. jaanuaril 2022 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada teatavate Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada teatava aja jooksul märkusi lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(9)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist anti nendele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada oma seisukohad. Ära kuulati kaebuse esitajad, Hiina kaubanduskoda ja äriühing Fangda Carbon New Material Co., Ltd. (edaspidi „Fangda kontsern“).

(10)

Huvitatud isikute esitatud märkusi arutati ja võeti käesolevas määruses vajaduse korral arvesse. Äriühingu Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. (edaspidi „Liaoning Dantan“) esitatud märkuste põhjal vaatas komisjon läbi oma järeldused dumpingumarginaali arvutamise kohta ja avalikustas selle teabe kõnealusele isikule.

1.5. Väide konfidentsiaalse teabe ülemäärase kasutamise kohta

(11)	Hiina kaubanduskoda väitis, et kaebuse esitaja tugines ülemääraselt konfidentsiaalsetele arvandmetele, ja palus komisjonil võtta käesolevas menetluses ja tulevastes menetlustes vajalikud meetmed selle tagamiseks, et asjaomased isikud saavad esitada asjakohaseid ja mõtestatud märkusi.

(12)

Komisjon leidis, et huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadav kaebuse versioon sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalseks märgitud andmetest, et huvitatud isikutel oleks võimalik esitada põhjendatud märkusi ja kasutada oma kaitseõigust kogu menetluse jooksul.

(13)

Samuti tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikkel 19 ja WTO dumpinguvastase lepingu punkt 6.5 võimaldavad kaitsta konfidentsiaalset teavet olukorras, kus selle avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise või avaldaks märkimisväärset kahjulikku mõju teabe andjale või isikule, kellelt teabe andja kõnealuse teabe sai.

(14)	Seepärast lükati see väide tagasi.

1.6. Taotlus, et komisjon kaaluks kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 4 dumpinguvastaste meetmete peatamist

(15)	Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitsid Misano, Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 4 tuleks dumpinguvastased meetmed pärast uurimisperioodi lõppu turul toimunud muutuste tõttu peatada.

(16)

Ilma et see piiraks komisjoni ainuõigust teha otsus alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaldamise kohta, märkis komisjon selles etapis, et kõnealused isikud ei esitanud mingeid tõendeid, mis toetaksid järeldust, et liidu tootmisharule ei tekitata enam kahju. Selle asemel väitsid need isikud, et kahju jätkumine või kordumine ei ole tõenäoline, viidates kasvuootustele, hinnatõusule ja impordimahu eeldatavale vähenemisele. Nagu on selgitatud põhjenduses 138 allpool, leidis komisjon, et Hiinast pärit impordi hinna väidetav tõus ei tähenda tingimata, et kahju enam ei tekitata või edaspidi enam ei tekitata. Seepärast leidis komisjon, et selles etapis ei ole täiendavaid meetmeid vaja.

1.7. Väljavõtteline uuring

(17)	Kuna väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 12–17.

1.8. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(18)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 24, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(19)

Teatavad huvitatud isikud, sealhulgas Trasteel International SA (edaspidi „Trasteel“), juhtisid tähelepanu sellele, et vaatlusalune periood hõlmas ajavahemikku, mil hinnad olid seoses põhitooraine tarneraskustega erakordselt kõrged (2017–2018), ja lõppes COVID-19 pandeemiast mõjutatud ajavahemikuga (2020). Nad taotlesid, et vaatlusalune periood hõlmaks ka aastat 2016, mil turgu peeti n-ö tavapäraseks. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Trasteel oma väidet.

(20)

See taotlus jäeti rahuldamata. Vaatlusalune periood määrati kindlaks menetluse algatamise ajal ja hõlmas vastavalt väljakujunenud tavale uurimisperioodi ja sellele eelnevat kolme kalendriaastat. Selle perioodi analüüsi põhjal sai komisjon vajalikud andmed täpsete järelduste tegemiseks, mille kohaselt saab arvesse võtta kõiki erakorralisi asjaolusid.

2. ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Toote määratluse ja toote väljajätmisega seotud väited

(21)

Esialgses etapis laekus toote määratluse kohta neli väidet, mille esitasid liidu tootja (Sangraf Italy), kasutaja (NLMK), sõltumatu importija (CTPS Srl) ja Hiina kaubanduskoda. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 30–38, lükkas komisjon kolm väljajätmistaotlust tagasi, kuid nõustus jätma uurimise käsitlusalast välja eraldi imporditud niplid.

(22)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Hiina valitsus, Eurofer, NLMK, Imerys, Misano, Fangda kontsern ja Liaoning Dantan, et komisjon ei olnud täielikult arvesse võtnud grafiitelektroodi tooteliikide vahelisi erinevusi. Ühelt poolt on nende huvitatud isikute väitel enamik grafiitelektroode, mida Hiina liitu ekspordib, väikese läbimõõduga suure võimsusega (HP) või eriti suure võimsusega (SHP) elektroodid, mida kasutatakse koppahjudes, ja väiksem arv on suure läbimõõduga ülisuure võimsusega (UHP) elektroodid. Teiselt poolt toodab liidu tootmisharu peamiselt suure läbimõõduga UHP-elektroode, mida kasutatakse kaarahjudes. Need huvitatud isikud lisasid, et ühelt poolt HP-/SHP-elektroodid ja teiselt poolt UHP-elektroodid erinevad sisendmaterjali (koks), tootmistehnoloogia ja toodete kasutusotstarvete ja kvaliteedi poolest ning kuuluvad eri turusegmentidesse. Vastastikuse asendamise võimalus puudub. Nad taotlesid järgmiste (erinevate määratlustega) väikeste elektroodide toote määratlusest väljajätmist: läbimõõduga kuni 500 mm Euroferi puhul, läbimõõduga kuni 350 mm NLMK puhul, läbimõõduga kuni 500 mm Imerysi puhul, läbimõõduga 130–250 mm COMAPi puhul ning läbimõõduga kuni 450 mm Fangda kontserni ja Hiina kaubanduskoja puhul.

(23)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Eurofer, Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda oma väiteid. Peale selle taotles CTPS Srl kuni 400 mm läbimõõduga elektroodide väljajätmist. Trasteel taotles aga kuni 450 mm läbimõõduga elektroodide väljajätmist. Nende väitel ei olnud kõnealuste väikese läbimõõduga elektroodide liidu toodang piisav. Lisaks väitsid nad, et suur osa suurema kui 350 mm läbimõõduga grafiitelektroode on koppahjudes kasutatavad HP-elektroodid, mis tuleks samamoodi toote määratlusest välja jätta. Allpool põhjendustes 27–31 esitatud järeldust arvesse võttes lükkas komisjon need väited tagasi.

(24)

Samal ajal olid liidu tootjad pärast lõplike järelduste avalikustamist vastu kuni 350 mm läbimõõduga grafiitelektroodide toote määratlusest väljajätmisele. Liidu tootjad väitsid, et nad suudavad suurendada 350 mm läbimõõduga grafiitelektroodide tootmist. Nende arvamuse kohaselt oli 350 mm läbimõõduga grafiitelektroodide liidu tootmise ja müügi vähenemine vaatlusalusel perioodil Hiinast pärit madala hinnaga ebaõiglase impordi voo suurenemise tagajärg, mitte selle põhjus.

(25)

Komisjon märkis aga, et kuni 350 mm läbimõõduga grafiitelektroodide liidu tootmine hakkas vähenema 2018. aastal, mil liidu tootmisharu turuosa kasvas ja Hiina turuosa vähenes. Järgnevalt, kui Hiina turuosa hakkas 2019. ja 2020. aastal kasvama, vähenes igas suuruses grafiitelektroodide liidu tootmine. Need suundumused ei võimaldanud komisjonil kinnitada liidu tootjate väiteid selles küsimuses.

(26)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Henschke GmbH klassifikatsiooni RP/HP/SHP/UHP (tavapärane võimsus/suur võimsus/eriti suur võimsus/ülisuur võimsus) kasutamist ning RP-/HP-/SHP-grafiitelektroodide väljajätmist dumpinguvastaste meetmete kehtestamisalast. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 37, puudub ametlik tootmisharu standard, mis võimaldaks teha selget vahet grafiitelektroodide mitmesuguste klasside vahel, eelkõige HP-/SHP- ja UHP-klasside vahel.

(27)

Komisjon leidis, et väiksema läbimõõduga grafiitelektroodid on peamiselt HP-/SHP-klassi grafiitelektroodid, samas kui suuremad grafiitelektroodid kuuluvad UHP-klassi. Kuna mitmesuguseid klasse ei ole aga täpselt määratletud, tundus olevat kattuvus suuruste vahel, mille läbimõõt on 400–500 mm. Peale selle leidis komisjon samuti, et HP-/SHP-klassi grafiitelektroode kasutatakse tavapäraselt koppahjudes, kuid UHP-klassi grafiitelektroode kasutatakse peaaegu eranditult kaarahjudes. Kuigi kaebuse esitajad esitasid näiteid vastupidiste juhtude kohta, tundus siiski, et kõnealune vastastikune asendatavus on väga piiratud.

(28)

Samuti leidis komisjon, et väiksemate elektroodide tootmisprotsessis kasutatakse suurel määral madalama klassi naftakoksi, samal ajal kui suuremate UHP-elektroodide tootmisel kasutatakse kõrge kvaliteediga ja kallist nõeljat koksi. Samuti tundus, et kuigi tootmisprotsess oli tootjate lõikes erinev, oli see HP-/SHP-elektroodide puhul üldiselt lühem ja vähem keerukas kui UHP-elektroodide puhul (näiteks lühem grafiidistamisprotsess, väiksem arv immutamisi ja järelkuumutamisi). Seepärast järeldas komisjon, et väiksema ja suurema läbimõõduga grafiitelektroodide puhul on nii tehnilised omadused kui ka kasutusotstarbed teataval määral erinevad.

(29)

Mõned liidu kasutajad teatasid probleemidest liidu tootjatelt väiksema läbimõõduga grafiitelektroodide hankimisel ning väitsid, et liidu tootmisharu ei tootnud seda liiki elektroode piisavas koguses, sest ta keskendus suurema läbimõõduga/kõrgema klassi elektroodidele. Samuti väitsid nad, et peale Hiina on vaid üksikuid alternatiivseid piisava kvaliteediga elektroodide tarneallikaid. Komisjon märkis samas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine oli uurimisperioodil 55,8 % ja seega oli liidu tootmisharul vaba tootmisvõimsus kõikide läbimõõtudega elektroodide suuremate koguste tootmiseks.

(30)

Lisaks märkis komisjon, et liidu tootmisharu kuni 350 mm nominaalläbimõõduga grafiitelektroodide toodang oli minimaalne ja moodustas alla 1 % liidu grafiitelektroodide toodangust. Peale selle ilmnes uurimisest, et 400 mm või suurema nominaalläbimõõduga grafiitelektroode toodeti liidus suuremates kogustes.

(31)

Seepärast järeldas komisjon, et kuigi suuruse seisukohast ei ole HP-/SHP-elektroodide ja UHP-grafiitelektroodide vahel selgeid piire, tundusid kuni 350 mm nominaalläbimõõduga grafiitelektroodid olevat peamiselt, kui mitte ainult, HP-/SHP-elektroodid. Neil on erinevad kasutusotstarbed, tootmisprotsessid ja tehnilised omadused kui UHP-elektroodidel. Samuti on UHP-elektroodid need, mida toodab liidu tootmisharu ja millele dumpinguhinnaga impordil võib olla teatav negatiivne mõju.

(32)	Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes pidas komisjon asjakohaseks kuni 350 mm nominaalläbimõõduga grafiitelektroodid toote määratlusest välja jätta.

2.2. Järeldus

(33)	Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjendustes 32–33 esitatud järeldused jätta toote määratlusest välja niplid.

(34)	Nagu eespool selgitatud, otsustas komisjon peale selle jätta toote määratlusest välja kuni 350 mm (4) nominaalläbimõõduga grafiitelektroodid.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

(35)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt, Hiina valitsuselt, Hiina kaubanduskojalt ja kaebuse esitajalt kirjalikud märkused, mis käsitlesid dumpinguhinnaga müügi kohta tehtud esialgseid järeldusi.

3.1. Normaalväärtus

(36)	Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 47–168.

3.1.1. Oluliste moonutuste olemasolu

(37)	Pärast ajutiste järelduste avalikustamist esitasid nii Hiina valitsus kui ka Hiina kaubanduskoda ja Liaoning Dantan märkused alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(38)

Hiina valitsus märkis esiteks, et Hiina RVd käsitlev esimene riigiaruanne (edaspidi „aruanne“) (5) on puudulik ning sellel põhinevatel otsustel ei ole faktilist ega õiguslikku alust. Täpsemalt väitis Hiina valitsus, et ta kahtleb, kas aruanne võib esindada komisjoni ametlikku seisukohta. Hiina valitsuse hinnangul on aruanne faktide seisukohast ekslik, ühepoolne ega vasta tegelikkusele. Peale selle tekitab tõsiasi, et komisjon on avaldanud riigiaruanded mõne valitud riigi kohta, muret enamsoodustusrežiimi pärast. Lisaks ei ole Hiina valitsuse arvates ausa ja õiglase õiguse põhimõttega kooskõlas see, et komisjon tugineb aruandes esitatud tõenditele, kuna sisuliselt tähendab see juhtumi üle otsustamist enne kohtumenetlust.

(39)

Seoses esimese punktiga, mis käsitleb aruande staatust ELi õigusaktide alusel, tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c ei ole olulisi moonutusi käsitlevate aruannete kindlat vormi ette kirjutatud, samuti ei ole selles sättes kindlaks määratud avaldamiskanalit. Komisjon tuletas meelde, et aruanne on faktidel põhinev tehniline dokument, mida kasutatakse ainult kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste kontekstis. Seepärast oli asjakohane avaldada aruanne komisjoni talituste töödokumendina, kuna see on üksnes kirjeldav ega väljenda poliitilisi seisukohti, eelistusi ega otsuseid. See ei mõjuta aruande sisu, nimelt erapooletuid teabeallikaid Hiina majanduses oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis on oluline alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaldamisel. Seoses väidetega, et aruanne on faktiliselt puudulik ja ühepoolne, märkis komisjon, et aruanne on terviklik dokument, mis tugineb ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ja teadlaste artiklitele ning muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele. Kuna see tehti avalikkusele kättesaadavaks 2017. aasta detsembris, oli kõigil huvitatud isikutel piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või nende kohta märkusi esitada. Seni ei ole ükski isik esitanud tõendeid selle kohta, et aruandes kasutatud allikad oleksid valed.

(40)

Vastuseks Hiina valitsuse väitele enamsoodustusrežiimi põhimõtte rikkumise kohta tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt koostatakse riigi kohta aruanne üksnes juhul, kui komisjonil on põhjendatud viiteid oluliste moonutuste võimaliku esinemise kohta konkreetses riigis või mõnes selle sektoris. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätete jõustumisel 2017. aasta detsembris olid komisjonil olemas sellised viited moonutuste kohta Hiinas. Samuti avaldas komisjon 2020. aasta oktoobris aruande moonutuste kohta Venemaal ning vajaduse korral võidakse edaspidi koostada aruandeid ka teiste riikide kohta. Peale selle tuletas komisjon meelde, et aruanded ei ole artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Artikli 2 lõike 6a punktis c on kirjeldatud tingimusi, mille puhul komisjon annab välja riigiaruandeid, ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e ei ole riigiaruande olemasolu tingimus artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamiseks. Artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt annab piisavalt alust uurimise algatamiseks see, kui kaebuse esitajad on esitanud piisavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta mis tahes riigis ja need vastavad artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad eeskirjad vahet tegemata kõigi riikide kohta ja olenemata riigiaruande olemasolust. Seega määratluse poolest ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad enamsoodustusrežiimi põhimõtteid.

(41)

Teiseks väitsid Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda, et normaalväärtuse arvutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepinguga, eriti selle punktiga 2.2, milles on esitatud ammendav loetelu olukordadest, kus saab arvutada normaalväärtuse, ja „olulised moonutused“ nende hulka ei kuulu. Peale selle on sobiva võrdlusriigi andmete kasutamine Hiina valitsuse sõnade kohaselt vastuolus üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli lõike 1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, milles on sätestatud nõue kasutada normaalväärtuse arvutamisel päritoluriigi tootmiskulusid.

(42)

Kolmandaks väitsid nii Hiina valitsus kui ka Hiina kaubanduskoda ja Liaoning Dantan, et komisjoni uurimistavad, mis põhinevad alusmääruse artikli 2 lõikel 6a, on vastuolus WTO eeskirjadega, kuna komisjon jättis dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 rikkudes Hiina tootjate andmed arvesse võtmata, ilma et oleks kindlaks tehtud, kas need andmed on kooskõlas Hiinas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. Sellega seoses tuletas Hiina valitsus meelde, et apellatsioonikogu kinnitas juhtumis „Euroopa Liit – Argentinast pärit biodiisli suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed“ (edaspidi „DS473“) ja vaekogu oma aruandes juhtumi „Euroopa Liit – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (edaspidi „DS494“) kohta, et vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2.2.1.1 võib juhul, kui uuritava eksportija või tootja andmed vastavad – vastuvõetavates piirides – täpsel ja usaldusväärsel viisil kõigile vaatlusaluse toote konkreetse tootja või eksportija kantud tegelikele kuludele, öelda, et „nendes on asjakohasel viisil esitatud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud“, ning uurimisasutus peaks kasutama selliseid andmeid uuritavate tootjate tootmiskulude kindlakstegemiseks.

(43)

Mis puudutab teist ja kolmandat argumenti alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetava vastuolu kohta WTO õigusega, eelkõige dumpinguvastase lepingu punktide 2.2 ja 2.2.1.1 sätetega, ning juhtumites DS473 ja DS494 tehtud järeldustega, siis osutas komisjon ajutise määruse põhjendusele 54, milles juba lükati ümber huvitatud isikute sarnased väited. Seoses väitega, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a osutatud olulisi moonutusi ei ole loetletud olukorrana, mille puhul tohib normaalväärtuse arvutada dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 alusel, tuletas komisjon peale selle meelde, et selleks et siseriiklik õigus oleks kooskõlas asjaomaste lepingutega, ei pea sõnastus täpselt vastama nende lepingute sõnastusele, ning et tema hinnangul on artikli 2 lõige 6a täielikult kooskõlas dumpinguvastase lepingu asjaomaste eeskirjadega (ja eeskätt dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud võimalustega normaalväärtus arvutada). Igal juhul ei sisalda need väited uusi elemente ja seepärast lükati need tagasi.

(44)

Neljandaks väitis Hiina valitsus, et komisjon peaks olema järjekindel ja põhjalikult uurima, kas võrdlusriigis esineb niinimetatud turumoonutusi. Võrdlusriigi andmete kohene aktsepteerimine ilma sellist hindamist tegemata kujutab endast topeltstandardeid. Hiina valitsuse arvamuse kohaselt kehtib sama ka ELi tootmisharu hinna ja kulude hindamise kohta.

(45)

Mis puudutab neljandat punkti, milles nõutakse, et komisjon veenduks, et komisjoni menetlustes kasutatud kolmanda riigi andmeid ei mõjuta turumoonutused, siis tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutab ta normaalväärtuse ekspordiriigiväliste hindade ja kulude alusel üksnes juhul, kui ta teeb kindlaks, et need andmed on moonutamata hindade ja kulude kajastamiseks kõige sobivamad. Selles protsessis on komisjon kohustatud kasutama ainult moonutamata andmeid. Sellega seoses palutakse huvitatud isikutel esitada uurimise algetappides märkusi allikate kohta, mida kavatsetakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Komisjoni lõplikus otsuses selle kohta, milliseid moonutamata andmeid normaalväärtuse arvutamiseks kasutada, võetakse neid märkusi täielikult arvesse. Mis puudutab Hiina valitsuse soovi, et komisjon hindaks võimalikke moonutusi ELi siseturul, siis ei pidanud komisjon seda punkti alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt oluliste moonutuste olemasolu hindamise kontekstis asjakohaseks.

(46)

Viiendaks väitis Liaoning Dantan, et komisjon esitas ajutise määruse põhjenduses 54 väga üldise avalduse ega selgitanud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise toetuseks sõnaselgelt WTO lepingutes, sealhulgas Hiina WTOga ühinemise protokollis sisalduvat õiguslikku alust. Kuna puuduvad väga selged põhjendused selle kohta, miks komisjon sellisele seisukohale asub, siis ei vasta komisjoni avalikustatud järeldused piisavat põhjendatust käsitlevatele õiguslikele normidele, mis põhjendaksid tema otsust kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(47)

Komisjon ei nõustunud Liaoning Dantani esitatud viienda argumendiga. Komisjon kirjeldas ajutise määruse artikli põhjenduses 54, miks on kehtivad ELi õigusaktid WTO eeskirjadega kooskõlas. Mis puudutab Liaoning Dantani argumenti Hiina ühinemisprotokolli kohta, siis tuletas komisjon meelde, et dumpinguvastastes menetlustes, mis käsitlevad Hiinast pärit tooteid, kohaldatakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel jätkuvalt Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 veel kehtivaid osasid nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamisel, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega. Peale selle tundub, et Liaoning Dantan seob omavahel kokku kohustuse esitada alusmääruse artikli 2 lõike 6a sisulise kohaldamise põhjused ja väidetava kohustuse selgitada WTO õiguslikku alust, mis toetab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist. Komisjon selgitas ajutise määruse põhjendustes 57–113 üksikasjalikult alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise põhjuseid, täites seega täielikult oma õigusliku kohustuse põhjuseid piisavalt selgitada. Selle tulemusel lükati Liaoning Dantani argument tagasi.

(48)

Lisaks väidetele alusmääruse artikli 2 lõike 6a vastavuse kohta WTO eeskirjadele väitis Hiina kaubanduskoda ka seda, et Hiina viisaastakukavad on vaid suunavad dokumendid, milles on väljendatud poliitilisi seisukohti tuleviku kohta. Seega ei ole kavad Hiina kaubanduskoja arvates siduvad, arvestades ka seda, et neid ei võeta vastu samal viisil nagu seadusi või dekreete. Peale selle märkis Hiina kaubanduskoda, et sarnaseid dokumente võib leida ka Euroopas, muu hulgas komisjoni poliitikadokumentide seas.

(49)

Komisjon tuletas meelde, et Hiina planeerimissüsteemis määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ning need hõlmavad peaaegu kõiki majandusharusid ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsemistasandil rakendatakse. Nagu aruandes on üksikasjalikult kirjeldatud, on planeerimisvahenditega seatud eesmärgid tegelikult siduvad, kuna planeerimissüsteemi tulemusel eraldatakse vahendeid sektoritele, mille valitsus on nimetanud strateegiliseks või muul viisil tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (6). Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(50)

Peale selle vaidlustas Liaoning Dantan selle, et komisjon tugines oluliste moonutuste olemasolu tõendamisel paljudele Hiinas esinevatele valdkondadeülestele teguritele. Eelkõige väitis Liaoning Dantan, et Hiina Söetööstuse Liidu liikmeks ja alaliseks direktoriks olemise näol ei ole tegemist riigi sekkumisega Liaoning Dantani tegevusse, veel vähem tema äriotsuste mõjutamisega. Samamoodi väitis Liaoning Dantan, et eraomanduses oleva äriühinguna on kaasaegsed turupõhised äriühingu üldjuhtimise eeskirjad tema suhtes täielikult kehtivad ning oma tegevuses annab ta Hiina RV äriühinguõiguse alusel aru ainult äriühingu eraõiguslikele aktsionäridele. Lisaks väitis Liaoning Dantan, et riigi sekkumise olemasolu ei ole samaväärne oluliste moonutustega ja et komisjonil on õiguslik kohustus teha kindlaks riigi väidetava sekkumise moonutav mõju äriühingu hindadele ja kuludele.

(51)

Liaoning Dantani argumentidega oluliste moonutuste väidetava puudumise kohta, olenemata valitsuse sekkumise olemasolust, ei saanud nõustuda. Esiteks ei esitanud Liaoning Dantan mingit teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla komisjoni tähelepanekud (vt ajutise määruse põhjendus 90) selle kohta, et grafiitelektroode käsitatakse soodustatud sektorina ja seega kehtivad nende puhul moonutused. Sama kehtib uurimisaluse toote tootmiseks vajalike sisendite puhul (vt eelkõige ajutise määruse põhjendused 90 ja 110). Teiseks, kuigi Liaoning Dantan leidis, et Hiina Söetööstuse Liidu liikmeks ja alaliseks direktoriks olemise näol ei ole tegemist riigi sekkumisega, ei vaidlustanud ta ajutise määruse põhjenduses 86 esitatud tähelepanekut, et liidu põhieesmärk on „rakendada partei liini, põhimõtteid ja poliitikat“ ning et liit „austab Hiina Kommunistliku Partei üldist juhtrolli“. Kolmandaks kirjeldas komisjon seoses Liaoning Dantani väitega, et ta on eraomanduses olev nüüdisaegse üldjuhtimisega äriühing, ajutise määruse põhjendustes 57–111 valitsuse olulist sekkumist Hiina RVs, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega. Need moonutused mõjutavad kõiki ettevõtjaid, olenemata nende omandistruktuurist või juhtkonna korraldusest. Seepärast lükati need väited tagasi.

(52)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid nii Hiina valitsus kui ka Hiina kaubanduskoda, Liaoning Dantan ja Fangda kontsern täiendavad märkused alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(53)	Hiina valitsus kordas oma seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole dumpinguvastase lepinguga kooskõlas ning et aruanne sisaldab faktilisi ja õiguslikke puudusi.

(54)

Täpsemalt väitis Hiina valitsus, et aruande sisu läheb kaugemale dumpinguvastaste uurimiste nõuetekohasest käsitlusalast ja selles on valesti tõlgendatud Hiina institutsioone ning käsitletud Hiina äriühingute õiguspäraseid konkurentsieeliseid ja Hiina ja ELi vahelisi tavapäraseid institutsioonilisi erinevusi alusena, mille põhjal järeldada, et Hiina majandust mõjutavad olulised turumoonutused. Sellega seoses kritiseeris Hiina valitsus komisjoni tava anda kõikidele asjaomastele isikutele võimalus aruanne ümber lükata, seda täiendada või selle kohta märkusi esitada. Hiina valitsus väitis, et selle asemel taotles Hiina algusest saadik, et komisjon peaks aruande tagasi võtma, mitte seda täiendama ega muutma, ning et Hiina valitsusel ei ole kohustust ega vajadust aruande kohta märkusi esitada.

(55)

Peale selle leidis Hiina valitsus, et komisjoni uurimistava ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 ning vaidluste lahendamist käsitlevate WTO aruannetega DS473 ja DS494, sest komisjon ei olnud täitnud oma kohustust tõendada, et oluliste moonutuste tulemusel ei ole Hiina ettevõtjate raamatupidamisaruannetes asjakohasel viisil esitatud uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud, kuna kõnealuses analüüsis käsitletakse individuaalseid ettevõtjaid, mitte valitsusi ega institutsioone. Sellest tulenevalt ei saa selgitada selliseid konkreetseid küsimusi nagu ettevõtjate kuluandmete puudumine Hiina laia makromajandusliku poliitika või ettevõtja liikmesusega tööstusliidus.

(56)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks, mis puudutab aruande väidetavaid faktilisi puudusi, siis Hiina valitsus üksnes kordab varem tõstatatud argumenti, mida on käsitletud põhjenduses 39. Mis puudutab Hiina valitsuse taotlust aruanne tagasi võtta, selle asemel, et anda huvitatud isikutele võimalus esitada selle sisu kohta märkusi, siis tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt ei ole komisjon kohustatud mitte üksnes koostama ja tegema üldsusele kättesaadavaks avalikke aruandeid, milles kirjeldatakse asjaomast turuolukorda, kui on faktidel põhinevaid märke oluliste moonutuste kohta (mis Hiina RV puhul on olemas), vaid samuti peab komisjon andma huvitatud isikutele laialdase võimaluse neid aruandeid ja nende aluseks olevaid tõendeid tagasi lükata, täiendada või kasutada või nende kohta märkusi esitada. Komisjon võttis nõuetekohaselt arvesse Hiina valitsuse valikut seda võimalust mitte kasutada ning märkis järgnevalt, et Hiina valitsuse taotlust aruanne ilma selle sisu ja selles esitatud tõendeid käsitlemata tagasi võtta ei saa täita. Teiseks, mis puudutab komisjoni uurimistavade kooskõla WTO eeskirjadega, siis on komisjon juba ulatuslikult käsitlenud Hiina valitsuse argumenti põhjenduses 43 ja ajutise määruse põhjendustes 54, sealhulgas esitanud komisjoni seisukoha, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas liidu kohustustega WTO raames. Komisjon tuletas meelde, et oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole eksportiva riigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad, ning WTO õiguse kohaselt, mida WTO vaekogu ja apellatsioonikogu on tõlgendanud juhtumis DS473, on põhimõtteliselt lubatud kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see on vajalik ja põhjendatud.

(57)

Hiina kaubanduskoda esitas oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta aruannet käsitlevad argumendid ja kordas oma varem esitatud seisukohti, mille kohaselt alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole dumpinguvastase lepinguga kooskõlas. See argument esitati ka Fangda kontserni esildises. Hiina kaubanduskoja liikmena kinnitas Fangda kontsern sõnaselgelt Hiina kaubanduskoja arvamust.

(58)

Mis puudutab aruannet, siis kordas Hiina kaubanduskoda, et aruandele tuginedes jätkas komisjon korduvat argumenteerimist seoses sellega, et eksportijad peavad aruandes esitatud väited ümber lükkama, samas kui aruanne on igal juhul koostatud konkreetse eesmärgiga võimaldada liidu tootjatel algatada kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimisi ja milles käesoleval juhul ei ole uuritavat sektorit isegi mainitud. Seepärast tuletas Hiina kaubanduskoda meelde, et tõendamiskohustus on uurimisasutusel.

(59)	Peale selle kordas Hiina kaubanduskoda oma argumenti, et viisaastakukavad on Hiinas vaid suunavad dokumendid, mitte seadused, määrused või dekreedid, mis on oma laadilt siduvad. Hiina kaubanduskoda osutas sellega seoses, et sarnased suunavad dokumendid on olemas ka Euroopas.

(60)

Mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobivust WTO eeskirjadega, siis märkis Hiina kaubanduskoda esiteks, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sisalduv mõiste „olulised moonutused“ ei esine üheski WTO dumpinguvastase lepingu ega 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe eeskirjas. Täpsemalt ei kuulu mõiste „olulised moonutused“ ühessegi dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud kategooriasse. Kolmanda riigi andmete kasutamise kohta märkis Hiina kaubanduskoda, et kuigi apellatsioonikogu juhtumis DS473 tehtud järelduse kohaselt ei ole ekspordiriigist väljaspool asuvast allikast pärit andmete kasutamine keelatud, näib komisjon eiravat asjaolu, et apellatsioonikogu rõhutas ühtlasi, et „see aga ei tähenda, et uurimisasutus võib päritoluriigivälised kulud lihtsalt asendada päritoluriigi tootmiskuludega“, ning seda, et „kui päritoluriigi tootmiskulude kindlaksmääramisel dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt kasutatakse mis tahes riigivälist teavet, peab uurimisasutus tagama, et sellist teavet kasutades jõutakse päritoluriigi tootmiskulude kindlaksmääramiseni, ja selleks võib uurimisasutusel olla vaja seda teavet kohandada“. Hiina kaubanduskoja arvamuse kohaselt näib seetõttu, et komisjoni lähenemisviis on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu punktist 2.2 tulenevate liidu kohustustega. Teiseks leidis Hiina kaubanduskoda, et alusmääruse artikli 2 lõikega 6a rikutakse dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 ja otsust juhtumis DS437, sest alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt ei pea komisjon pärast „oluliste moonutuste“ olemasolu kindlakstegemist kontrollima dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 kahe tingimuse täitmist, nimelt kas andmed vastavad eksportiva riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele ning kas nendes andmetes on asjakohasel viisil esitatud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud.

(61)

Lisaks kordas Hiina kaubanduskoda oma varem esitatud argumenti, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tuleb väidetavaid olulisi moonutusi hinnata iga eksportija ja tootja puhul eraldi ning et sellest tulenevalt peaks komisjon põhjendama oma hinnangut vähemalt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja kohta. Sama argumendi esitas ka Fangda kontsern.

(62)

Hiina kaubanduskoja argumendiga ei olnud võimalik nõustuda. Esiteks, mis puudutab komisjoni korduvat argumenteerimist ja tõendamiskohustust, siis tuletas komisjon meelde, et nagu on juba märgitud ajutise määruse põhjendustes 53 ja 55, sisaldab ajutise määruse punkt 3.3.1 komisjoni terviklikku hinnangut oluliste moonutuste olemasolu kohta. Komisjon ei näinud korduvust selle hinnangu läbiviimises, see tähendab – komisjon tugines kättesaadavatele tõenditele, sealhulgas aruandele, ja huvitatud isikutel oli võimalus esitada nende tõendite kohta märkusi. Teiseks märkis komisjon seoses viisaastakukavade laadiga, et kavandamisdokumentide olemasolu ja laad liidus ei ole käesoleva uurimise seisukohast oluline, ning tuletas meelde, et nagu on juba üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 49 ning ajutise määruse põhjendustes 73 ja 74, siis ei ole tööstuse planeerimine Hiinas mitte üksnes laiahaardeline, hõlmates põhimõtteliselt kogu riigi tööstustoodangut, vaid see mõjutab otseselt ka turuosaliste äriotsuseid finants- ja muude mehhanismide tõttu, millega sunnitakse neid turuosalisi viisaastakukavasid järgima. Näitena tuletas komisjon meelde, et 13. viisaastatukava kohaselt peavad „[k]õik kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused tegema tõsist tööd käesoleva kava rakendamise korraldamise, koordineerimise ja suunamise nimel. Jälgime ja hindame dünaamiliselt käesoleva kava rakendamist. […] Käesolevas kavas sisalduvate projektide ja algatuste heakskiitmise menetlusi kooskõlastatakse ning neid projekte ja algatusi prioriseeritakse asukohtade valimisel, maa kättesaadavaks tegemisel ja rahastamise korralduses. Tagame auditeerimisasutuste rolli rakendamise järelevalves.“ (7) Kolmandaks, mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetavat vastuolu WTO õigusega, eelkõige dumpinguvastase lepingu punktide 2.2 ja 2.2.1.1 sätetega, ning juhtumis DS473 tehtud järeldustega, siis kordas komisjon põhjenduses 56 ja ajutise määruse põhjenduses 54 väljendatud seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas ELi kohustustega WTO õiguse alusel ning et WTO õiguse kohaselt, mida WTO vaekogu ja apellatsioonikogu on tõlgendanud juhtumis DS473, on lubatud kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see on vajalik ja põhjendatud. Peale selle on väidet, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sisalduvat oluliste moonutuste mõistet ei ole loetletud olukordade hulgas, mille puhul on dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt lubatud normaalväärtust arvutada, juba käsitletud põhjenduses 43. Neljandaks tuletas komisjon seoses oluliste moonutuste olemasolu individuaalse hindamisega iga eksportiva tootja puhul meelde, et kui on kindlaks tehtud, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b osutatud oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon arvutada normaalväärtuse iga eksportiva tootja puhul, kasutades kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a moonutamata hindu või võrdlusaluseid sobivas võrdlusriigis. Selline järeldus tehti ajutise määruse põhjendustes 57–111 esitatud hindamise põhjal ja seda kohaldati individuaalselt iga eksportiva tootja suhtes. Lisaks tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võib kasutada omamaiseid kulusid vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Toimikus puuduvad aga tõendid, mis seda näitaksid.

(63)	Liaoning Dantan esitas märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO eeskirjadega, samuti piisavat põhjendatust käsitlevate õiguslike normide kohta, mis õigustaksid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist.

(64)

Täpsemalt väitis Liaoning Dantan, et i) komisjon üksnes kordas, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on kooskõlas WTO eeskirjadega, ega esitanud seega täiendavaid selgitusi täpse õigusliku aluse kohta, millega on ette nähtud artikli 2 lõike 6a kooskõla WTO õigusega, ning ii) ei esitatud selgitusi selle kohta, millist osa Hiina WTOga ühinemise protokolli punktist 15 peetakse jätkuvalt kohaldatavaks, ega seda seisukohta toetavaid põhjendusi. Sellest tulenevalt asus Liaoning Dantan seisukohale, et normaalväärtuse arvutamiseks kolmanda riigi andmete kasutamine oluliste moonutuste väidetava olemasolu alusel ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktidega 2.2 ja 2.2.1.1 ega vaidluste lahendamist käsitlevate aruannetega juhtumis DS473.

(65)

Lisaks kordas Liaoning Dantan, et komisjonil on õiguslik kohustus teha kindlaks riigi väidetavate sekkumiste moonutav mõju ja seetõttu ei ole Liaoning Dantan kohustatud esitama tõendeid vastupidise kohta. Seepärast ei täitnud komisjon Liaoning Dantani arvamuse kohaselt oma kohustust hinnata kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a oluliste moonutuste olemasolu iga eksportija ja tootja puhul eraldi.

(66)

Liaoning Dantani väited tuleb tagasi lükata. Esiteks on argumenti alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO eeskirjadega eelnevalt üksikasjalikult käsitletud. Seepärast kordas komisjon oma seisukohta, mida on juba väljendatud põhjendustes 43 ja 56 ning ajutise määruse põhjenduses 54. Mis puudutab Liaoning Dantani väidet seoses Hiina WTOga ühinemise protokolli punktiga 15, siis tuletab komisjon meelde oma seisukoha, mida on väljendatud põhjenduses 47. Teiseks, mis puudutab argumenti iga eksportiva tootja individuaalse hindamise kohta, siis osutas komisjon põhjendusele 62, kus on seda argumenti käsitletud.

3.1.2. Järeldus

(67)	Kuna muid märkusi ei esitatud, siis kinnitati ajutise määruse põhjendustes 57–113 esitatud järeldused oluliste moonutuste olemasolu kohta ning selle kohta, et käesoleval juhul ei ole asjakohane kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

3.1.3. Võrdlusriik

(68)

Kuigi Hiina kaubanduskoda kordas oma kahtlusi seoses sellega, kas Mehhikot saab käsitada sobiva võrdlusriigina Hiina eksportivate tootjate puhul normaalväärtuse kindlaksmääramisel, tunnustas ta ka komisjoni jõupingutusi sellise müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud summa valimiseks, mis kajastab alusmääruse artikli 2 lõike 6a nõudeid.

(69)	Kuna uusi argumente ja muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon Mehhiko valimise võrdlusriigiks, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 114–148.

3.1.4. Tootmistegurite moonutamata kulude kindlaksmääramiseks kasutatud allikad

(70)	Komisjon esitas normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud allikate üksikasjad ajutise määruse põhjendustes 139–168. Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid mitu isikut märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud eri allikate kohta.

3.1.4.1. Tootmisprotsessis kasutatavad toorained

(71)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist kordas Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus (edaspidi „ECGA“) oma väidet, et komisjon peaks tuginema normaalväärtuse arvutamisel naftakoksi (HS-kood 2713 12) võrdlushindadele ning et esialgses etapis kasutatud hinnad olid kunstlikult madalad, sest need hinnad hõlmasid peamiselt madala kvaliteediga materjale, mida ei saa grafiitelektroodide tootmiseks kasutada.

(72)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 140 ja 145, otsustas komisjon esialgselt määrata võrdlusaluse kindlaks Mehhiko impordihinna põhjal, koondatuna riigi tasandil. Teave pärines andmebaasist Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). ECGA väitest lähtuvalt analüüsis komisjon seda küsimust ja leidis sama andmebaasi põhjal mida kasutati esialgses etapis (see tähendab GTA), üksikasjalikumat imporditeavet, milles on eristatud Mehhikosse suunatud impordi eri sisenemispunktid ning mille kohaselt imporditi naftakoksi (HS-kood 2713 12) Mehhikosse meritsi ja maismaa kaudu Ameerika Ühendriikidest. Andmebaasis GTA sisalduva Mehhiko tollistatistika põhjal oli impordihind Mehhiko piirilinna Nuevo Laredo kaudu toimuva impordi puhul (maismaa kaudu Ameerika Ühendriikidest) ligikaudu 2 144 USA dollarit/tonn, samal ajal kui Mehhiko muudesse osadesse suunatud impordi hind oli ligikaudu 200 USA dollarit/tonn. Avalikult kättesaadava teabe (8) põhjal leidis komisjon, et hind 200 USA dollarit/tonn ei saanud kajastada grafiitelektroodide tootmiseks vajalikku kõrge klassi naftakoksi hinda, vaid see kajastas oluliselt madalama kütuseklassi hinda, mida kasutatakse elektri tootmiseks ja tsemendiahjudes. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et Mehhiko grafiitelektroodide tootja GrafTech Mexico asub Nuevo Laredo läheduses ja tema peamine naftakoksi tarnija asub samuti selle linna läheduses Ameerika Ühendriikide poolel. Mehhiko tootja kinnitas, et tema naftakoksi imporditakse märkimisväärsetes kogustest Nuevo Laredo linna kaudu ja seda kasutatakse grafiitelektroodide tootmiseks. Seepärast otsustas komisjon tugineda naftakoksi võrdlusaluse kindlakstegemisel impordihinnale Nuevo Laredo puhul, mis on representatiivne konkreetselt grafiitelektroodide tootmisel kasutatava kõrge klassiga naftakoksi suhtes.

(73)

Oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta väitis Liaoning Dantan, et komisjon kasutas GTAst pärit Mehhiko FOB-tasandi impordiandmete suhtes vale FOB-/CIF-teisendustegurit. Eelkõige väitis see isik, et transpordikulusid on ülehinnatud ja et komisjon peaks kasutama Mehhiko impordi suhtes eritegurit, sest enamik arvesse võetud importi pärines Ameerika Ühendriikidest.

(74)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 151, määras komisjon toorainete moonutamata hinna kindlaks impordi kaalutud keskmise hinna (CIF-hinna) põhjal. Kui enamik riike teatab oma impordi väärtuse tollipiiri tasandil (näiteks mereveo puhul CIF-hind), siis Mehhiko teatab oma impordi väärtuse, milles ei ole võetud arvesse ookeaniveo kulusid (see tähendab FOB-tasandil). Seepärast kohandas komisjon esialgsete arvutuste tegemiseks Mehhiko teatatud väärtusi, et teha kindlaks tolliväärtus piiril (see tähendab CIF-tasandil).

(75)

Komisjon uuris seda väidet ja leidis, et kasutatud FOB-/CIF-teisendusteguri puhul ei olnud põhjendatult kajastatud Mehhikosse imporditud kaupade päritolu. Seetõttu otsustas komisjon määrata FOB-/CIF-koefitsiendi kindlaks imporditud kauba tegeliku päritolu põhjal. Nuevo Laredo kaudu toimuva impordi puhul koefitsienti ei kohaldatud, sest kaup imporditi maismaa kaudu.

(76)

Seega asendati ajutise määruse põhjenduses 150 esitatud grafiitelektroodide tootmistegurite tabel järgmise tabeliga.

Tootmistegurid grafiitelektroodide puhul

Tootmistegur	Kaubakood	Moonutamata väärtus (jüaanides)	Mõõtühik
Toorained
Naftakoks (kaltsineeritud)	2713 12	14 789	tonn
Naftakoks (kaltsineerimata)	2713 11	396	tonn
Kivisöetõrvast saadud pigi	2708 10	7 840	tonn
Kivisöetõrvast saadud pigikoks	2708 20	3 917	tonn
Kivisöest koks ja poolkoks	2704 00	1 860	tonn
Kivisöest asfalt	2715 00	5 965	tonn
Kivisüsi	2701 12	836	tonn
Grafiitfragmendid	3801 10 , 3801 90	12 320	tonn
Kulumaterjalid
Tööjõud
Töötleva tööstuse töötajate palgad	[ei kohaldata]	13,37	tund
Energia
Elektrienergia	[ei kohaldata]	0,48 (9)	kWh
Maagaas	[ei kohaldata]	0,70	m3
Kõrvalsaadus/jäätmed
Grafiidijäätmed	3801 90	12 320	tonn
Ränikarbiidi jäätmed	2849 20	7 472	tonn

3.1.4.2. Elektrienergia

(77)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist juhtisid Fangda kontsern ja Liaoning Dantan tähelepanu sellele, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 155 märgitule ei teinud komisjon elektrihinda kindlaks Mehhiko föderaalse elektrikomisjoni (Comisión Federal de Electricidad, edaspidi „CFE“) avaldatud hindade põhjal.

(78)	Komisjon nõustus selle väitega ja muutis elektrienergia võrdlushinda kooskõlas ajutise määruse põhjendusega 155. Komisjon kasutas CFE andmekogumit DIT-nimelise kõrgepingevõrgu tööstuskasutajate kohta (10).

(79)

Lisaks kordas Liaoning Dantan oma väidet, mille ta juba esitas pärast teist teadet ja mille kohaselt Mehhiko elektrienergia hinnad on moonutatud kõrgemaks, sest Mehhiko uus valitsus on väidetavalt õõnestanud taastuvenergia tootmist ja sellesse investeerimist, soodustades 2019. aastal seeläbi riigi omanduses olevat energiatootjat CFE eraomandis olevate taastuvenergia tootjate arvelt. Samuti väitis see isik, et selle moonutuse otsesel tagajärjel on vaja elektrienergia võrdlushinnas kohandada ülekandetasusid, et kajastada moonutamata väärtust enne Mehhiko riigi sekkumist turule, see tähendab enne 2019. aastat, mil Mehhiko uus valitsus võimule tuli.

(80)

Komisjon täheldas, et see isik ei esitanud mingeid uusi tõendeid. Peale selle, nagu on juba osutatud ajutise määruse põhjenduses 157, viitas see isik varem üksnes mitmele pressis avaldatud artiklile, milles väideti, et Mehhikos väidetavalt õõnestatakse taastuvenergiat. Ei esitatud aga mingeid konkreetseid tõendeid, mis oleksid näidanud, et see vastab tõele ja, veelgi olulisemana, et Mehhiko valitsuse kõnealune väidetav poliitika on mõjutanud elektrienergia hindu Mehhikos. Seetõttu lükkas komisjon tagasi nii selle väite kui ka taotluse kohandada ülekandetasusid 2019. aastale eelnenud väärtuste põhjal.

3.1.4.3. Müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäär

(81)

Liaoning Dantan kordas oma väidet, et äriühingu GrafTech International Ltd 2020. aasta aruandest võetud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäär ei olnud võrdlusalusena kasutamiseks sobilik, sest see tulenes erineva sissetulekuga riikides, sealhulgas sellistes suure sissetulekuga riikides nagu Ameerika Ühendriigid asuvate eri äriühingute konsolideeritud finantsandmetest.

(82)

Komisjon selgitas, et kirjeldatud metoodikat kohaldati ainsate tegelike finantsandmete põhjal, mis olid võrdlusriigis hõlpsasti kättesaadavad, ja miski toimikus ei osutanud, et kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude tase oleks põhjendamatu. Huvitatud isikuid teavitati sellest asjaolust kahe teate kaudu normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta. Seega oli äriühingul piisavalt võimalusi esitada tõendeid selle kohta, et äriühingu GrafTech International Ltd müügi-, üld- ja halduskulude tase ei ole põhjendatud, või pakkuda välja alternatiivne võrdlusalus moonutatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära asendamiseks, mida ta aga ei teinud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(83)

Samuti väitis sama isik, et teatavad äriühingu GrafTech International Ltd 2020. aasta aruandes teatatud kulud (see tähendab aktsiapõhine hüvitis ja turuhinnas hindamisel põhinev kohandus) tuleks eemaldada müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära kindlaksmääramiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude loetelust.

(84)	Komisjon uuris seda väidet ja leidis, et see on põhjendatud. Seepärast määrati müügi-, üld- ja halduskulud pärast kõnealuste kulude eemaldamist tootmiskuludest lähtuvalt kindlaks tasemel 10,4 %.

3.1.4.4. Kulumaterjalid, tootmise üldkulud ja toorainete tarnimise transpordikulud

(85)

Liaoning Dantan väitis, et komisjon oleks pidanud tegema kulumaterjalide ja tootmise üldkulude võrdlusaluse kindlaks eraldiseisvalt muudest sisenditest. Tema väitel oleks komisjon pidanud selle asemel kasutama tema tegelikke kulumaterjalide kulusid ja üldkulusid. Lisaks väitsid Liaoning Dantan ja Hiina kaubanduskoda, et sama küsimus tõstatus ka seoses toorainete tarnimise transpordikuludega, mille puhul komisjon väljendas kõnealuseid transpordikulusid protsendimäärana toorainete tegelikust kulust ja kohaldas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Need isikud väitsid, et kuna toorainete kulu arvutati moonutamata hindu kohaldades ümber, siis tähendas see transpordikulude sidumist ka toorainete väärtuse suurenemisega, mis nende väitel ei olnud õige, sest selline seos puudus.

(86)

Komisjon märkis, et iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul moodustasid kulumaterjalide alla koondatud kulud 0,01–2,1 % tootmise kogukuludest. Seepärast leidis komisjon, et kulumaterjalide mõju tootmiskuludele ja seega normaalväärtuse arvutamisele oli kokkuvõttes väga väike. Selle tulemusel otsustas komisjon mitte püüda kehtestada igale kulumaterjalile eraldi võrdusalust, vaid väljendada neid protsendimäärana tooraine kogukuludest, lähtudes eksportivate tootjate teatatud kuluandmetest, ning kohaldada seejärel seda protsendimäära ümberarvutatud materjalikulule kindlaksmääratud moonutamata hindade kasutamisel. Peale selle märkis komisjon, et ajutise määruse punktis 3.3.1 on tehtud kindlaks olulised moonutused. Sel juhul saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Asjaomased isikud ei esitanud kulumaterjalide alla koondatud tootmistegurite kohta selliseid tõendeid ja neid ei leidnud ka komisjon. Seepärast ei saanud komisjon Liaoning Dantani esitatud andmeid kasutada. Komisjon leidis, et tema kasutatav kulumaterjalide moonutamata väärtuse arvutamise metoodika oli asjakohane, kuna toimikus puudus parem teave. Liaoning Dantan ei esitanud võrdlusriiki suunatud impordi kohta andmebaasis GTA sisalduvate väärtuste kasutamisele alternatiivi ega alternatiivset kulumaterjalide moonutamata võrdlusalust. Seepärast lükati kulumaterjale käsitlev väide tagasi.

(87)

Seoses Liaoning Dantani väitega, mis käsitleb komisjoni metoodikat määrata kindlaks äriühingu tootmise üldkulude moonutamata väärtus, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 166, märkis komisjon, et üldkulude andmed ei olnud võrdlusriigi tootja finantsaruannetes eraldi hõlpsasti kättesaadavad. Kui kindlaks on tehtud olulised moonutused, saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Liaoning Dantan ei esitanud üldkulude kohta selliseid tõendeid ja neid ei leidnud ka komisjon. Seepärast leidis komisjon, et tema kasutatav üldkulude moonutamata väärtuse arvutamise metoodika on asjakohane, kuna parem teave puudus. Liaoning Dantan ei pakkunud välja alternatiivset üldkulude moonutamata võrdlusalust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(88)

Seoses Liaoning Dantani ja Hiina kaubanduskoja väitega komisjoni kasutatud metoodika kohta Hiina toorainetarnete riigisiseste moonutamata transpordikulude kindlaksmääramisel, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 153, märkis komisjon, et Liaoning Dantan ja Hiina kaubanduskoda ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et transpordikulud Hiina RVs ei ole mõjutatud olulistest moonutustest, samuti ei pakkunud nad välja alternatiivset lähenemisviisi, kuidas komisjon peaks eraldi arvutama iga tooraine moonutamata transpordikulud. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.2. Ekspordihind

(89)	Ekspordihinna üksikasjalik arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 169 ja 170. Kuna märkusi ei saadud, siis kinnitati need põhjendused.

3.3. Võrdlus

(90)

Liaoning Dantan väitis, et komisjon peaks ümber arvutama müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära, tuginedes kulude (nagu transpordikulud ja kõik lisakulud) üksikasjalikule jaotusele, mis võimaldab määrata kindlaks konkreetse müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära omamaise müügi puhul kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(91)

Komisjon selgitas, et kirjeldatud metoodikat rakendati seepärast, et võrdlusriigis kättesaadavad finantsandmed ei sisaldanud üksikasjalikku teavet müügi-, üld- ja halduskulude kohta, millest seega jäid välja transpordi- ja lisakulud. Huvitatud isikuid teavitati sellest asjaolust kahe teate kaudu normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta. Äriühingul oli seega piisavalt võimalusi, et pakkuda välja sobiv võrdlusalus väidetavalt moonutatud müügi-, üld- ja halduskulude asendamiseks. Seda ta aga ei teinud. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.4. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkused

(92)

Yangzi kontsern väitis, et komisjon ei kasutanud valitud võrdlusriigist, see tähendab Mehhikost pärit andmeid, vaid Ameerika Ühendriikide ekspordihindu. See isik väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on selgelt osutatud, et pärast võrdlusriigi valimist peab komisjon seda valikut järgima, välja arvatud väga erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel. Kasutades sobiva võrdlusalusena Ameerika Ühendriikide ekspordihindu, ei järginud komisjon seda eeskirja.

(93)	Nagu on selgitatud põhjenduses 72, määras komisjon naftakoksi võrdlusaluse kindlaks Mehhiko impordistatistika põhjal, mis käsitles importi Nuevo Laredosse, mitte Ameerika Ühendriikide ekspordistatistika põhjal. Seepärast lükati see väide tagasi.

(94)

Samuti väitsid Yangzi kontsern ja Liaoning Dantan, et komisjon ei peaks teabeallikate puhul piirduma ühe Mehhikosse sisenemise punktiga ning et impordisadamat ja transpordiviisi ei saa käsitada objektiivse kriteeriumina, sest selle tulemusel on naftakoksi hind väga moonutatud ja mitterepresentatiivne.

(95)

Artikli 2 lõike 6a punktis a on märgitud, et tootmiskulude kindlaksmääramiseks võib komisjon kasutada vastavaid tootmis- ja müügikulusid sobivas võrdlusriigis, tingimusel et asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Seega, kui teave on hõlpsasti kättesaadav, siis on komisjonil teatav kaalutlusõigus sobivas võrdlusriigis võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutatava teabe kõige sobilikuma allika valimisel. Komisjon leidis, et miski ei takista äriühingupõhiste impordiandmete kasutamist (näiteks kasumi või müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks) ega ühte sisenemispunkti käsitleva impordistatistika kasutamist, kui see on kõige asjakohasem. Seepärast lükati see väide tagasi.

(96)	Yangzi kontsern väitis, et komisjon ei teinud kindlaks, et GrafTech Mexico on ainus grafiitelektroodide tootja Mehhikos, ning et teised äriühingud võivad toota madalama kvaliteediga grafiitelektroode, kasutades madalama kvaliteediga imporditud naftakoksi.

(97)

Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et GrafTech Mexico on ainus uurimisaluse toote tootja Mehhikos. Huvitatud isikuid teavitati sellest asjaolust kahe teate kaudu, mis käsitlesid normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud allikaid ja millele on osutatud ajutise määruse põhjendustes 43 ja 44, ning neid kutsuti esitama märkusi. Märkusi ei esitatud ei pärast esimest ega teist teadet. Peale selle täheldas komisjon, et huvitatud isikud ei esitanud mingeid tõendeid teiste grafiitelektrooditootjate olemasolu kohta Mehhikos. Igal juhul leidis komisjon, et grafiitelektroodide tootjate arv ei mõjuta grafiitelektroodide tootmisel kasutatava naftakoksi võrdlusaluse kindlaksmääramist, sest võrdlusalus määratakse kindlaks impordistatistika, mitte tootja tasandil. Seepärast lükati see väide tagasi.

(98)

Yangzi kontsern väitis, et komisjonil ei olnud toetavaid tõendeid, mis näitaksid, et hinnad ligikaudu 200 USA dollarit/tonn oleksid seotud naftakoksi muude klasside ja kasutusotstarvetega kui asjaomase toote tootmisel kasutatava naftakoksi puhul. Peale selle väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et energia tootmiseks kasutatav naftakoks ei ole esitatud mitte HS-koodi 2713 12, vaid HS-koodi 2713 11 all.

(99)

Tuleb märkida, et Yangzi kontsern ei esitanud oma väite põhjendamiseks mingeid tõendeid. Komisjon osutas ECGA esitatud väitele, et esialgses etapis kasutatud naftakoksi (HS-kood 2713 12) hinnad olid kunstlikult madalad (see tähendab ligikaudu 750 USA dollarit/tonn) ja et need hinnad ei olnud representatiivsed hindade suhtes, mida eri äriühingud üle maailma grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi eest maksavad. Eelkõige väitis ECGA, et madalaim pakutud hind selle klassi eest oli uurimisperioodil alati oluliselt kõrgem kui 750 USA dollarit/tonn. Nagu on selgitatud põhjenduses 72, märkas komisjon seda väidet uurides, et andmebaasis GTA sisalduvast Mehhiko impordistatistikast ilmnesid olulised erinevused Mehhiko piirilinna Nuevo Laredo kaudu (maismaad mööda Ameerika Ühendriikidest) imporditava naftakoksi (HS-kood 2713 12) keskmise impordihinna ja muudesse Mehhiko osadesse suunatud impordi hinna vahel – viimase keskmine hind sama sisendi tonni kohta oli kümme korda madalam.

(100)

Komisjon võrdles impordihinda 200 USA dollarit/tonn uurimise käigus saadud tõenditega. Muu hulgas hõlmasid tõendid i) valimisse kaasatud Hiina tootjate imporditud naftakoksi ostude loetelu, ii) ECGA esitatud India tootjate ostuarvete koopiaid, mis näitasid, et naftakoksi hind ei ole alla 800 USA dollari/tonn, ja iii) teavet, mille ECGA esitas koos oma märkustega lõplike järelduste avalikustamise kohta ja milles nad osutasid impordistatistikat sisaldavale Hiina veebisaidile (11). Peale selle esitasid Fangda kontsern ja Liaoning Dantan pärast lõplike järelduste avalikustamist impordihinnad Hiina RVs sama Hiina veebisaidi põhjal, mille kohaselt jäid grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi klassi hinnad uurimisperioodil vahemikku 900–3 200 USA dollarit/tonn. Seega leidis komisjon, et madal hind 200 USA dollarit/tonn ei saa kajastada grafiitelektroodide tootmiseks vajaliku naftakoksi klassi kulusid. Nagu on osutatud põhjenduses 72, on see ühikuhind 200 USA dollarit/tonn lähedane üksnes energiatootmiseks kasutatavate naftakoksi madalamate klasside (kaltsineerimata naftakoks, HS-kood 2713 11) impordihinnaga (60 USA dollarit/tonn).

(101)

Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid selle kohta, et hinnaga 200 USA dollarit/tonn imporditud naftakoksi saab kasutada grafiitelektroodide tootmiseks. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi ja kinnitas oma otsuse jätta välja nende Mehhiko tolliasutuste kaudu toimunud import, kus kaalutud keskmine impordihind oli ligikaudu 200 USA dollarit/tonn.

(102)

Lisaks väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et komisjon ei esitanud otsest tõendusmaterjali ega põhjendatud selgitust selle kohta, miks Nuevo Laredo kaudu toimunud importi kasutati tegelikult sisendmaterjalina grafiitelektroodide tootmisel. Kuigi komisjonil on kaalutlusõigus selle tagamisel, et impordiandmed kajastavad täpsemalt eksportiva tootja tootmisolukorda, eesmärgiga „tagada selle teabe kasutamine „päritoluriigi tootmiskulude“ kindlaksmääramiseks“, peab impordiandmete selline valikuline kasutamine olema objektiivne ja õiglane ning seda peab toetama otsene tõendusmaterjal.

(103)

Peale selle väitis Hiina valitsus, et komisjoni tava hinnata täiendavalt kõikide asjaomaste isikute märkusi on tulemustele suunatud, eelkõige (kaltsineeritud) naftakoksi käsitlevate andmete puhul. Kui komisjon pidas vajalikuks Mehhikosse HS-koodi 2713 12 alusel suunatud impordi tolliandmeid täiendavalt jagada, siis oleksid komisjon või kaebuse esitajad pidanud pakkuma välja teadusliku jagamismeetodi ja aluse, mille põhjal eristada grafiitelektroodide jaoks kasutatavat (kaltsineeritud) naftakoksi muudest kasutusotstarvetest. Hinna või tollideklaratsiooni esitamise asukoha põhjal eristamine ei olnud usaldusväärne. Samuti väitis Hiina valitsus, et see lähenemisviis on vastuolus komisjoni otsusega kinnitusdetaile käsitlevas uurimises, (12) kus komisjon ei võtnud arvesse Hiina kaubanduskoja ja kinnitusdetailide tootjate tõendeid selle tõestamiseks, et teatavate riikide impordiandmed tuleks kõrvale jätta. Seepärast nõuab Hiina valitsus ELilt objektiivse neutraalsuse säilitamist ja juhtumite lõikes järjepideva käsitlusmeetodi vastuvõtmist, selle asemel et kasutada sellist meetodit, mille tulemuseks on suurim dumpingumarginaal.

(104)

Nagu on osutatud ajutise määruse põhjendustes 140 ja 145, otsustas komisjon määrata võrdlusaluse kindlaks andmebaasil GTA põhineva ja riigi tasandil koondatud Mehhiko impordihinna põhjal, sest võrdlusriigi kohta ei olnud muid kättesaadavaid teabeallikaid, samuti puudus hõlpsalt kasutatav rahvusvaheline võrdlusalus. HS-koodi 2713 12 puhul ei ole Mehhiko tariifitabelis klasside eri liike eraldi jaotatud ja ükski huvitatud isik ei esitanud metoodikat, mis võimaldaks eristada grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi klassi muudest klassidest. Komisjon tegi kindlaks, et import Mehhiko tollipunktide tasandil võimaldas eri liiki klasse piisavalt eristada ning Nuevo Laredosse sisenevad klassid kajastavad võimalikult täpselt sellist naftakoksi, mida saab kasutada grafiitelektroodide tootmiseks. Samal ajal oli import muudes sisenemispunktides ebaoluline (vt põhjendus 113) või oli selle hind 200 USA dollarit/tonn. Mis puudutab viimast, siis nagu on selgitatud põhjenduses 101, ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid selle kohta, et seda madalama hinnaga klassi saab kasutada grafiitelektroodide tootmiseks. Seega tegi komisjon kindlaks, et grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi võrdlushinna kindlaksmääramiseks saab arvesse võtta ainult Nuevo Laredo kaudu sisenevat importi. Peale selle uuris komisjon impordihindade taset Nuevo Laredos ja leidis, et kaalutud keskmine impordihind, mis määrati kindlaks märkimisväärse impordimahu põhjal, jäi vahemikku, mille eksportivad tootjad uurimisperioodil grafiitelektroodide tootmiseks kasutatud naftakoksi hindade kohta esitasid, nagu on selgitatud põhjenduses 108. Lisaks väitis uurimisaluse toote ainuke võrdlusriigis kindlakstehtud tootja GrafTech Mexico, et Nuevo Laredo kaudu toimuv import kattis enamiku tema vajadusi. Seepärast võttis komisjon sarnaselt kinnitusdetaile käsitleva uurimisega arvesse kõiki eespool kirjeldatud elemente ega lähtunud üksnes hinnaerinevustest Mehhiko eri tollipunktides. Seega lükkas komisjon tagasi väited, et naftakoksi impordihinnad Mehhikosse on mitterepresentatiivsed või põhjendamatud.

(105)

Fangda kontsern väitis, et äriühingu GrafTech International 21. detsembri 2021. aasta kiri äriühingu GrafTech Mehhikost pärit nõelja koksi impordi kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest GrafTech International ei olnud end huvitatud isikuna registreerinud. Peale selle esitati see kiri pärast märkuste esitamise tähtaega ning komisjon ei uurinud esitatud teabe täpsust ega piisavust.

(106)

Kooskõlas alusmäärusega ja eelkõige selle artikli 2 lõike 6a punktiga e kogub komisjon vajalikud andmed normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. See tähendab seda, et komisjonil on kohustus teavet aktiivselt küsida, mitte üksnes võtta arvesse huvitatud isikute esitatud teavet. Peale selle ja ilma et see piiraks alusmääruse artikli 19 kohaldamist, ei takista miski alusmääruses komisjonil kui uurimisasutusel tugineda teabele, mida ei esitanud mõni huvitatud isik, kuivõrd mis tahes teave, millele komisjon tugineb, sisaldub huvitatud isikutele kättesaadavas toimikus. Seepärast on komisjonil uurimisasutusena täielik volitus või isegi kohustus võtta arvesse ja uurida kogu teavet, mis tema kasutuses on. Komisjon leidis, et eelmises põhjenduses nimetatud kiri sisaldas asjakohast teavet ning vaidlustatud ei ole asjaolu, et kiri lisati mittekonfidentsiaalsesse toimikusse, millele huvitatud isikutel on juurdepääs. Peale selle kirjas sisalduv teave üksnes täiendas muid elemente, mida komisjon võttis arvesse järelduse tegemisel selle kohta, et impordi sisenemist Nuevo Laredosse tuleks kasutada kõnealuse sisendi võrdlusalusena, eelkõige et andmed on kooskõlas uurimisaluse toote tootmiseks kasutava sisendi kvaliteedi ja klassi kuludega võrdlusriigis ning et need on valitud võrdlusriigis hõlpsalt kättesaadavad.

(107)

Fangda kontsern, Hiina kaubanduskoda, Liaoning Dantan ja Yangzi kontsern väitsid, et impordihind Nuevo Laredos oli moonutatud ega olnud asjaomasesse klassi kuuluva kõrgekvaliteedilise naftakoksi suhtes representatiivsed. Need impordihinnad olid kõrgemad kui tavaline turuhind ja neid ei saanud käsitada turutingimustel kehtivate hindadena. Lisaks väitsid need isikud, et kõrge hind tulenes Ameerika Ühendriikide seotud tarnija stiimulist tõsta oma hindu Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vaheliste tulumaksumäära erinevuste tõttu. Impordihind võib kajastada ka eriti kõrge kvaliteediga naftakoksi hinda, samal ajal kui Hiina tootjad kasutavad madalamaid klasse. Liaoning Dantani ja Yangzi kontserni väitel kasutas GrafTech International oma 2020. aasta aruande kohaselt kõrgema kvaliteediga nõelja koksi segusid. Äriühingu GrafTech International aastaaruandes on märgitud, et „nõelja naftakoksi tootmine spetsiaalselt grafiitelektroodide jaoks võimaldab meil toota eriti kõrge kvaliteediga nõeljat naftakoksi“. See selgitaks (osaliselt) Ameerika Ühendriikidest Mehhikosse suunatud ekspordi äärmiselt kõrgeid hindu. Samuti täheldasid nad, et impordihinnad Mehhikos olid uurimisperioodil suhteliselt stabiilsed, samal ajal kui Hiina RVsse suunatud impordi hinnad langesid.

(108)

Komisjon leidis, grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi võrdlusalus peaks kajastama kulusid võrdlusriigis, mitte impordihindu muudes riikides. Komisjon märkis, et kaalutud keskmine impordihind (2 144 USA dollarit/tonn) jäi selgelt Fangda kontserni ja Liaoning Dantani esitatud hinnavahemikku, nagu on täpsustatud põhjenduses 100.

(109)

Nagu on selgitatud põhjenduses 104 eespool, tegi komisjon kindlaks, et see võrdlusalus kajastab võimalikult lähedaselt grafiitelektroode eksportivate tootjate kasutatavaid sisendeid. Peale selle tegi komisjon vastupidiselt asjaomaste isikute avaldusele, millega nad toetasid hindade stabiilsust käsitlevat väidet, Nuevo Laredo puhul kindlaks ligikaudu 20 % erinevuse kõrgeimate ja madalaimate kaalutud keskmiste igakuiste impordihindade vahel. Samuti leidis komisjon, et äriühingu GrafTech International aastaaruanne ei sisaldanud tõendeid äriühingu GrafTech Mexico ostetud naftakoksi eri klasside osakaalu kohta ega selle kohta, et äriühingu GrafTech International toodetav klass on kõrgem kui grafiitelektroodide tootmisel kasutatav tavapärane kõrge klass. Sellest tulenevalt kinnitas komisjon, et impordihind Nuevo Laredos oli sobilik võrdlushind võrdlusriigis.

(110)

Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda väitsid, et komisjon jättis selgitusi esitamata välja muudest riikidest pärit impordi.

(111)

Vastupidiselt sellele väitele võttis komisjon arvesse kõiki päritoluriike (see tähendab Ameerika Ühendriike ja Saksamaad). Saksamaa importi peeti aga ebaoluliseks, sest see moodustas ligikaudu 0,009 % Nuevo Laredo kaudu imporditud üldkogusest (13). Seepärast lükati need väited tagasi.

(112)

Peale selle väitis Liaoning Dantan, et komisjon ei esitanud mingeid tõendeid, mis näitaksid, et import viies muus sisenemispunktis (14) ei ole grafiitelektroodide tootmiseks sobiva naftakoksi suhtes representatiivne.

(113)

Asjaomaste isikute nimetatud viie muu sisenemispunkti arvele langes kokku 255 tonni ehk 2,6 % Mehhiko koguimpordist. Seepärast leidis komisjon, et need kogused on liiga väikesed, et olla representatiivsed. Kui neid viit muud sisenemispunkti ka arvesse võtta, siis oleks võrdlushind igal juhul jäänud peaaegu samaks (vaid 0,1 % madalam). Seepärast lükati see väide tagasi.

(114)

Liaoning Dantan väitis, et komisjon ei oleks pidanud võtma arvesse ainult Nuevo Laredo kaudu toimuvat importi, sest äriühingu GrafTech International väitel imporditi Nuevo Laredo kaudu enamik naftakoksi, kuid mitte kõik.

(115)

Komisjon tuletas meelde, et ta ei määranud võrdlusalust kindlaks mitte äriühingu GrafTech Mexico impordihindade, vaid Mehhiko impordistatistika põhjal. Nagu eespool selgitatud, siis jäeti muud sisenemispunktid kõrvale, sest kaalutud keskmine impordihind tonni kohta ei kajastanud grafiitelektroodide tootmisel kasutatava kvaliteediklassi hinda ja imporditud kogused ei olnud representatiivsed. Seepärast lükati see väide tagasi.

(116)

Fangda kontsern, Liaoning Dantan ja Hiina kaubanduskoda väitsid, et komisjon oleks pidanud moonutamata tootmiskulude kindlaksmääramisel võtma arvesse materjali laadi, omadusi või tehnilist kirjeldust ja kauba kasutusotstarvet. Eelkõige rõhutasid need isikud, et grafiitelektroodide tootmisel kasutataval kaltsineeritud naftakoksil on erinevad klassid ja eri klasside vahel on märkimisväärsed hinnaerinevused. Lisaks väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et Mehhiko kõrge kvaliteedi ja kõrgete hindadega impordi (keskmiselt 2 144 USA dollarit/tonn, mis on ligikaudu sama või isegi kõrgem kui kõrgekvaliteedilise naftakoksi turuhind) andmete kasutamisega jäeti tähelepanuta asjaolu, et Hiina äriühingud kasutavad nii tavalist kaltsineeritud naftakoksi kui ka kõrgekvaliteedilist kaltsineeritud naftakoksi.

(117)

Komisjon tuletas meelde, et asjaomastel isikutel on olnud mitu võimalust esitada kavandatud võrdlusaluste kohta märkusi ning et ükski asjaomane isik ei esitanud usaldusväärseid ja hõlpsasti kättesaadavaid andmeid võrdlushindade kohta võrdlusriigis, mis kajastaksid kaltsineeritud naftakoksi või kõrgekvaliteedilise naftakoksi väidetavalt erinevaid klasse. Komisjon täheldas, et selle väite esitanud huvitatud isikud ei esitanud mingeid tõendeid, mis näitaksid, et naftakoksi väidetavalt erinevate klasside vahel on tehnilisi ja/või keemilisi erinevusi ega seda, kuidas need erinevused kajastuvad asjaomaste isikute teatatud ostudes. Nende väited põhinesid üksnes nende enda ostuhindade erinevustel. Lisaks jättis üks asjaomane eksportiv tootja esitamata teabe selle kohta, et ta kasutab muud liiki naftakoksi, mille ostuhind on kasutatud võrdlusalusest oluliselt kõrgem. Peale selle, nagu kõik huvitatud isikud tunnistavad, puudub selle sisendi kohta hõlpsasti kättesaadav rahvusvaheline võrdlusalus. Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes ja nagu on osutatud põhjenduses 104 eespool, määras komisjon naftakoksi kohta kindlaks usaldusväärse võrdlusaluse, mis on hõlpsasti kättesaadav ja kajastab võimalikult täpselt seda valitud võrdlusriigis grafiitelektroodide tootmisel kasutatavat tootmistegurit. Seepärast lükati see väide tagasi.

(118)

Fangda kontsern, Hiina kaubanduskoda ja Liaoning Dantan kordasid oma eespool põhjenduses 88 mainitud väidet seoses transpordikuludega Hiinas. Need isikud ei esitanud oma väite toetuseks aga mingeid uusi tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(119)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Liaoning Dantan, et komisjon oleks pidanud määrama kindlaks gaasi tarbimise kulud moonutamata hinna põhjal ja mitte lisama seda kulumaterjalide alla. Komisjon nõustus selle väitega ja vaatas arvutuse läbi. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 9, avalikustas komisjon lõpliku arvutuskäigu asjaomasele isikule ega saanud selle kohta märkusi.

(120)

Yangzi kontsern väitis, et pärast 2021. aasta detsembris toimunud täiendavaid kaugmeetodil ristkontrolle oleks komisjon pidanud kasutama erinevat teisendussuhet. Komisjon uuris seda väidet ja leidis, et väljapakutud suhe ei põhinenud äriühingu grafiitelektroodide kogu tootmisprotsessil, vaid hõlmas paljudest tootmisetappidest üksnes piiratud arvu. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.5. Dumpingumarginaalid

(121)

Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 35–90, võttis komisjon arvesse märkusi, mille huvitatud isikud esitasid pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja lõplike järelduste avalikustamist, nagu on kirjeldatud põhjenduses 119, ning arvutas dumpingumarginaalid vastavalt ümber.

(122)

Nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 179, oli koostöö määr käesoleva juhtumi puhul madal, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas vaid ligikaudu 62 % uurimisperioodil liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks kehtestada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõigi teiste koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, kõrgeima dumpingumarginaali tasemel, mis on kindlaks määratud tuvastatud kõrgeima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja representatiivses koguses müüdud tooteliikide kohta. Sel viisil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli 74,9 %.

(123)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Fangda kontsern, kuhu kuulub neli tootjat	36,1 %
Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd.	23,0 %
Nantong Yangzi kontsern, kuhu kuulub kolm tootjat	51,7 %
Muud koostööd tegevad äriühingud	33,8 %
Kõik muud äriühingud	74,9 %

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(124)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 181–185 esitatud järeldused.

4.2. Liidu tarbimine

(125)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu esitatud teabe ja Eurostati andmetes esitatud impordimahtude (TARICi koodide tasandil) alusel. Võttes arvesse toote määratluse muutmist (põhjendus 34), muudeti neid andmeid, kuid ajutises määruses kindlaks tehtud suundumused jäid samaks.

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	170 528	175 944	148 753	127 573
Indeks	100	103	87	75
Allikas: Eurostat (Comext) ja liidu tootmisharu

(126)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes grafiitelektroodide tarbimine liidus 25 %. Aastatel 2017 ja 2018 oli tarbimine suur terasekriisist taastuva liidu terasetööstuse suure nõudluse tõttu. Lisaks suurendasid terasetootjad grafiitelektroodide järsu hinnatõusu tingimustes grafiitelektroodide varusid, kartes täiendavat hinnatõusu. Euroferi andmetel vähenes 2019. aastal kaarahjudes toodetava terase tootmine madalale tasemele (–6,6 %) võrreldes 2018. aastaga. Nõudlus grafiitelektroodide järele vähenes. Kuna grafiitelektroodide hind langes märkimisväärselt, ei olnud varude suurendamine järgmise etapi tootmisharu jaoks enam vajalik. Selle tulemusel kahandasid terasetootjad oma grafiitelektroodide laovarusid. COVID-19 puhangu tõttu vähenes nõudlus 2020. aastal veelgi.

(127)

Üks huvitatud isik, Misano, vaidlustas meetodi, mida komisjon kasutas TARICi koodi 8545110090 alla kuuluva impordi kohandamiseks, et jätta sellest impordist välja grafiitelektroodid, mille näivtihedus on vähem kui 1,5 g/cm3 või mille elektritakistus on üle 7,0 μ.Ω.m, mida käesolev uurimine ei hõlmanud. Misano ei pakkunud aga välja alternatiivset meetodit, mida komisjon oleks saanud kasutada. Komisjon kaalus sellest hoolimata võimalust kasutada 2019. aasta andmete asemel aastate 2017–2019 keskmist, kuid märkis, et erinevus algselt kasutatud metoodikaga võrreldes oleks ebaoluline ega muudaks üldist suundumust. Selle alternatiivse metoodika alusel tehtava kohanduse puhul arvataks kogu impordist 7,5 % asemel maha 8 % mahu puhul ja 3,3 % asemel 2,8 % väärtuse puhul. Sellest tulenevalt kinnitas komisjon oma metoodika, mida kasutati ajutises määruses TARICi koodi 8545110090 alla kuuluva impordi kohandamiseks, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 187.

4.3. Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(128)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete (Comexti andmebaasi) põhjal. Selleks et võtta arvesse väiksemate grafiitelektroodide toote määratlusest väljajätmist, arvas komisjon kogu Hiina impordimahust maha 9,1 %, nagu tehti kindlaks eelmises põhjenduses kirjeldatud metoodika põhjal. See hinnanguline osa (mahu poolest) nominaalläbimõõduga kuni 350 mm toodete Hiinast pärit impordist põhines valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud andmetel.

(129)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis Fangda kontsern kahtluse alla Hiina impordi kogumahu kohandamise, mis pärast väiksemate grafiitelektroodide väljajätmist vähenes 9,1 %, ning palus komisjonil üksikasjalikumalt kaaluda Hiinast pärit asjaomase toote impordi tegelikku mahtu. Fangda kontsern ei täpsustanud aga, mil viisil oli komisjoni metoodika põhjendamatu või ebatäpne, ega pakkunud välja muud, täpsemat metoodikat. Tegelikult jäi ebaselgeks isegi see, kas Fangda kontserni arvamuse kohaselt oli komisjon väiksemate grafiitelektroodide importi üle- või alahinnanud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(130)

Ajutises määruses kindlaksmääratud suundumused selle kohanduse tagajärjel ei muutunud.

(131)

Impordi turuosa tehti kindlaks impordiandmete ja liidu tootmisharu liidu turul toimunud müügi andmete põhjal.

(132)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Hiinast pärit impordi maht	38 410	39 250	41 752	43 113
Indeks	100	102	109	112
Turuosa (%)	22,5	22,3	28,1	33,8
Indeks	100	99	125	150
Allikas: Eurostat (Comext), liidu tootmisharu

(133)

Kahaneva tarbimise tingimustes suurenes Hiina import liidu tootmisharu arvelt. Hiinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 12 % ja selle turuosa kasvas 50 %, jõudes uurimisperioodil 33,8 %ni (+ 11,3 protsendipunkti). Liidu tootmisharu turuosa vähenes 5,9 protsendipunkti võrra, kahanedes 61,1 %-lt 2017. aastal 55,2 %-le 2020. aastal (tabel 5).

4.3.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(134)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Selleks et võtta arvesse toote määratluse muutumist, arvas komisjon Hiina impordi koguväärtusest maha 6,5 %. See hinnanguline osa (väärtuse poolest) nominaalläbimõõduga kuni 350 mm toodete Hiinast pärit impordist põhines valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud andmetel.

(135)

Ajutises määruses kindlaksmääratud suundumused selle kohanduse tagajärjel ei muutunud.

(136)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Hiina	4 271	9 988	4 983	2 136
Indeks	100	234	117	50
Allikas: Eurostat (Comext)

(137)

Märkides, et pärast toote määratluse kohandamist ei toimunud tabelis 3 kirjeldatud suundumustes märkimisväärset muutust, ja kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 194–196 esitatud järeldused.

(138)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et nende arvutuste kohaselt kasvasid Hiinast pärit impordi hinnad uurimisperioodist kuni 2021. aasta septembrini 37,5 %. Komisjon märkis aga, et järeldused dumpingu ja kahju kohta ei põhinenud uurimisperioodil. Peale selle ei tähenda hinnatõus iseenesest, et import ei toimunud enam dumpinguhinnaga või et kahju enam ei tekitata, eriti olukorras, kus, nagu tunnistavad ka Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, tõusid ülemaailmsete naftahindade tõusu tagajärjel peamise sisendmaterjali, nõelja naftakoksi hinnad, mis omakorda suurendas veelgi grafiitelektroodide tootmiskulu. Seepärast lükati see väide tagasi.

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Üldised märkused

(139)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 197–201 esitatud järeldused.

4.4.2. Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(140)

Seoses selle punktiga kohandas komisjon tootmismahte kooskõlas toote määratluse muutumisega. Ajutises määruses kindlaksmääratud suundumused selle kohanduse tagajärjel ei muutunud.

(141)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 202–205 esitatud järeldused.

(142)

Liidu kogutoodang oli vaatlusalusel perioodil järgmine.

Tabel 4

Toodang

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Tootmismaht (tonnides)	229 045	240 787	216 259	164 503
Indeks	100	105	94	72
Allikas: liidu tootmisharu

4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa

(143)

Kooskõlas toote määratluse muutumisega kohandati liidu tootmisharu müügimahtu ja turuosa. See kohandus põhines liidu tootmisharu esitatud andmetel. Ajutises määruses kindlaksmääratud suundumused selle kohanduse tagajärjel ei muutunud.

(144)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Müügimaht liidu turul (tonnides)	104 156	116 828	91 175	70 405
Indeks	100	112	88	68
Turuosa (%)	61,1	66,4	61,3	55,2
Indeks	100	109	100	90
Allikas: liidu tootmisharu

(145)

Müük suurenes aastatel 2017–2018 ja vähenes seejärel aastatel 2018–2020. Üldine suundumus vastab tarbimise muutumisele. Müügi kahanemine (–32 %) oli vaatlusalusel perioodil siiski suurem kui tarbimise kahanemine (–25 %).

(146)

Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa 5,9 protsendipunkti võrra. Muude kolmandate riikide kui Hiina RV turuosa vähenes 5,4 protsendipunkti võrra. Liidu tootmisharu kaotas oma turuosa Hiina impordi tõttu, mille turuosa kasvas samal perioodil 11,3 protsendipunkti võrra (tabel 2).

(147)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et liidu tarbimine vähenes (2017. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 42 955 tonni) ja et absoluutnäitajates on liidu tarbimine suurem kui liidu tootmisharu müügimahu vastav vähenemine (2017. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 33 751 tonni). Komisjon leidis, et müügi vähenemist ei tuleks arvestada absoluutnäitajates, vaid käsitleda seda suhtena tarbimise vähenemisse. Siinkohal on turuosa asjakohane näitaja, mille kohaselt liidu tootmisharu kaotas vaatlusalusel perioodil turuosa. Seepärast lükati see väide tagasi.

4.4.2.3. Kasv

(148)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 209 esitatud järeldused.

4.4.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(149)

Toetamaks seisukohta, et liidu tootmisharu lähitulevikus kasvab, märkisid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda pärast lõplike järelduste avalikustamist, et vaatlusalusel perioodil tööhõive kasvas. Komisjon märkis aga, et tööhõive järgis tootmise ja tarbimise suundumusi liidu turul. Pärast esialgset kasvu aastatel 2017–2018 vähenes tööhõive alates 2018. aastast kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni. Selle tulemusel ei saa tööhõivet käsitlevate andmete põhjal järeldada, et liidu tootmisharu eeldaks tulevikus kasvamist, ning see väide lükati tagasi.

(150)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 210–212 esitatud järeldused.

4.4.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(151)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 213–215 esitatud järeldused.

4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad

(152)

Toote määratluse muutmine ei mõjutanud mikromajanduslikke näitajaid. Selle põhjus on asjaolu, et ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei tootnud vaatlusalusel perioodil kuni 350 mm nominaalläbimõõduga elektroode. Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 216–240 esitatud järeldused.

4.5. Järeldus kahju kohta

(153)

Seoses liidu tootmisharu olukorraga märkis komisjon kõigepealt, et toote määratluse kohandamise tagajärjel ei muutunud ajutises määruses kindlakstehtud suundumused.

(154)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkisid mõned huvitatud isikud, et teatavate näitajate (tootmisvõimsus, tööhõive, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog) puhul oli suundumus vaatlusalusel perioodil positiivne, ning väitsid, et liidu tootmisharu kui terviku kasumlikkuse taset arvestades kahju ei tekitatud. Seda väidet, mille kohaselt kättesaadavad makro- ja mikromajanduslikud andmed ei pakkunud õiguslikku alust leida, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, kordasid pärast lõplike järelduste avalikustamist Trasteel, Fangda ja Hiina kaubanduskoda.

(155)

Esiteks tuletatakse meelde, et vaatlusalusel perioodil esines märkimisväärselt negatiivne suundumus kõikide peamiste makromajanduslike näitajate puhul: turuosa (61,1 %-lt 55,2 %-le), müük ELis (–32 %) ja toodang (–28 %). Komisjon hindas kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajad ning märkis küll, et mitte kõigi kahjunäitajate suundumus ei olnud negatiivne, kuid järeldas, et kokkuvõttes tõendasid näitajad olulist kahju.

(156)

Teiseks, nagu on põhjalikult selgitatud ajutise määruse põhjendustes 216–218, peeti osa tootmisharust (äriühingut GrafTech) otsese turukonkurentsi eest ajutiselt teataval määral kaitstuks ja analüüsis eristati tootmisharu eri osi. Üldiselt ilmnes mikromajanduslikest näitajatest, mis ei hõlmanud äriühingut GrafTech, väga negatiivne olukord.

(157)

Mitu huvitatud isikut esitasid märkusi metoodika kohta, mida komisjon kasutas liidu tootmisharu majanduslikuks analüüsimiseks, mille puhul komisjon pööras eritähelepanu äriühingu GrafTech tulemustele.

(158)

Esiteks leidis üks asjaomane isik, Misano, et komisjon oli ekslikult pidanud äriühingu GrafTech France müüki „impordist tuleneva otsese konkurentsi eest kaitstuks“. Äriühingu GrafTech France müük pikaajaliste lepingute alusel ei toimunud tingimustel, mille puhul ei esinenud konkurentsi, vaid neid lepinguid pakuti äriühingu GrafTech France sõltumatutele klientidele ajal, mil need kliendid ostsid grafiitelektroode liidu tootmisharult ja ELi-välistelt tarnijatelt, sealhulgas Hiina eksportivatelt tootjatelt.

(159)

Komisjon leidis aga, et pikaajaliste lepingute eesmärk ja tulemus oli teatava müügimahu tagamine teatava hinnaga. Pikaajaliste lepingutega pakuti klientidele teatav kindlustunne seoses tarnete/hinnakujundusega ajal, mil nõudlus oli suur ja hinnad kõrged, samal ajal kaitsesid need äriühingut GrafTech nii nõudluse võimaliku tulevase vähenemise kui ka kolmandate riikide võimalike ebaausate tavade eest alates klientidega selliste pikaajaliste lepingute sõlmimise hetkest. Peale selle märkis komisjon, et võrreldes kahe muu valimisse kaasatud äriühinguga oli äriühingu GrafTech France kasumitase väga erinev, ning peamine tegur, millega see erinevus on selgitatav, on kõnealuste pikaajaliste lepingute olemasolu.

(160)

Teiseks väitsid teatavad isikud, nende hulgas Eurofer, et vastupidiselt ajutises määruses osutatule ei aegu need pikaajalised lepingud 2022. aasta lõpuks, sest osasid neist kas pikendatakse või uuendatakse.

(161)

Komisjon uuris seda küsimust lähemalt ja tõepoolest tundus, et GrafTech pikendas olemasolevaid pikaajalisi lepinguid oma teatavate klientidega pärast nendega arutelude pidamist üheks või kaheks aastaks. Kõnealuste pikendatud pikaajaliste lepingute olemasolu iseenesest ei osutanud sellele, et selle äriühingu jaoks uurimisperioodil esinenud soodustingimused jätkuksid, arvestades et klientidega peetud arutelude tulemusel lepinguid pikendamise käigus muudeti. Äriühingu GrafTech poolt kõnealuste pikaajaliste lepingute muutmise kohta konfidentsiaalselt esitatud lisateabe, sealhulgas üksikasjalike mahu- ja hinnaandmete detailne analüüs võimaldas komisjonil kinnitada oma esialgsed järeldused, mis on esitatud põhjendustes 253 ja 254, ning asjaolu, et pikaajaliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ajal avaldas dumpinguhinnaga import äriühingule GrafTech samasugust survet kui teistele liidu tootjatele. Lisaks hõlmasid pikendatud pikaajalised lepingud ainult väikest osa äriühingu GrafTech kogumüügist. Isegi kui pikendatud pikaajalisi lepinguid arvesse võtta, siis 2023. aasta lõpuks ei ole valdav osa müügimahust praeguste pikaajaliste lepingutega hõlmatud. See osakaal suureneb veelgi 2024. aasta lõpus. Komisjon märkis ka, et mõned pikaajalised lepingud aegusid 2021. aastal ja neid ei uuendatud. Samuti märkis komisjon, et uurimisperioodiga võrreldes langes äriühingu GrafTech keskmine müügihind 2021. esimeses pooles (isegi võttes arvesse pikaajaliste lepingute raames toimunud müüki), mis osutas sellele, et äriühingut GrafTech mõjutas Hiinast pärit madala hinnaga grafiitelektroodide import. Seepärast ei muutnud teatavate pikaajaliste lepingute pikendamine ja uuendamine kahju kohta tehtud järeldust.

(162)

Kolmandaks väitis üks asjaomane isik, grafiitelektroodide importija Trasteel, et käesoleva juhtumi puhul ei ole täidetud valdkondliku analüüsi analüütilise vahendina kasutamise tingimused ning et komisjon ei olnud läbi viinud „objektiivset uurimist“. Komisjoni analüüs põhines siiski objektiivsel kriteeriumil, nimelt pikaajaliste lepingute olemasolul.

(163)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Trasteel metoodika, väites, et kahjustatuks võib pidada ainult väiksema osa liidu tootjatest, mitte liidu tootmisharu tervikuna.

(164)

Kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 218 kirjeldatud lähenemisviisiga ja nagu on selgitatud nimetatud määruse põhjendustes 253–254, leidis komisjon, et Hiinast pärit madala hinnaga import mõjutas ka äriühingut GrafTech ning et tootmisharu kasumlik osa ei suuda mõjutada seda osa, mis ei ole kasumis. Seega osutati komisjoni hinnangus liidu tootmisharule tervikuna. Trasteel ei selgitanud, miks see uurimine ei olnud objektiivne, ega pakkunud välja alternatiivset metoodikat. Seepärast lükati see väide tagasi.

(165)

Eespool kirjeldatu põhjal ja ajutise määruse põhjendustes 241–254 esitatud põhjustel järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(166)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist seadsid mõned isikud kahtluse alla põhjusliku seose, väites, et liidu tootmisharu ja Hiina tootmisharu toodavad erinevaid tooteid: esimene suuri/kõrge kvaliteediklassiga elektroode ja teine väikeseid/madala kvaliteediklassiga elektroode. Uurimisest nähtus aga, et Hiinast imporditud ja liidu tootmisharu toodetud grafiitelektroodisüsteemid on suurel määral kattuvad. Võttes arvesse, et tootmisharu standard puudub ja klassid on äriühingute enda esitatud, märkis komisjon siiski, et [80–90] % valimisse kaasatud Hiina tootjate ekspordist oli UHP-klassist. Samuti märkis komisjon, et [70–80] % valimisse kaasatud Hiina tootjate eksporditud grafiitelektroodide läbimõõt oli 500 mm või rohkem. Seega on Hiina import ja ELi toodang suurel määral kattuvad. Seepärast lükati tagasi väide, et puudub otsene konkurents ning et liidu ja Hiina tootmisharud toodavad erinevaid tooteid.

(167)

Peale selle jäeti toote määratlusest välja teatavad Hiinast imporditud tooted, mida liidu tootmisharu ei tooda või toodab üksnes väikestes kogustes. See kinnitab põhjuslikku seost veelgi.

(168)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist osutas Trasteel müügihinna tõusule liidus vaatlusalusel perioodil ja väitis, et turu tavapärane reaktsioon Hiina dumpingule eeldaks, et liidu tootmisharu langetab oma hindu, et mitte kaotada turuosa. Trasteeli arvamuse kohaselt näitas see, et kahju ei tekitatud. Kui liidu tootmisharu oleks kandnud kahju, siis oleks ta langetanud oma hindu, et mitte kaotada turuosa. Komisjon juba osutas uurimisperioodil toimunud hindade langusele ajutise määruse põhjendustes 219 ja 220. Nagu on kirjeldatud nimetatud määruse põhjendustes 221 ja 223, oli langus veelgi märkimisväärsem müügi puhul nn vabaturul, millele import konkurentsisurvet avaldas. Isegi oma müügihinda märkimisväärselt langetades kaotas aga liidu tootmisharu Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise tulemusel turuosa.

(169)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 256 ja 257 esitatud järeldused.

5.2. Muude tegurite mõju

(170)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist kordasid mitu isikut oma märkusi seoste puudumise analüüsi kohta, eelkõige seoses COVID-19 pandeemiaga ja äriühingu GrafTech pikaajaliste lepingute mõjuga. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Trasteel, Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda neid märkusi ja kinnitasid, et liidu tootmisharu raskused on seotud COVID-19 mõjuga ja sellest tuleneva grafiitelektroodisüsteemide nõudluse vähenemisega terasetööstuses.

5.2.1. COVID-19 pandeemia

(171)

COVID-19 pandeemiat on juba käsitletud ajutise määruse põhjenduses 258. Komisjon kordab, et hoolimata tarbimise vähenemisest ELis hakkas Hiina import kasvama enne pandeemiat ja et Hiina turuosa on alates 2018. aastast pidevalt suurenenud.

(172)

Seega kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 258 esitatud järeldused.

5.2.2. Äriühingu GrafTech pikaajalised lepingud

(173)

Mõned asjaomased isikud väitsid, et äriühingu GrafTech pikaajalised lepingud, millega kinnistati tema teatavad kliendid, suurendas majanduslikku korratust ülejäänud tootmisharus. Teiste sõnadega takistasid need pikaajalised lepingud väidetavalt grafiitelektroodide nõudluse ülekandumist liidu eri tootjatele, eelkõige keerulises olukorras (nõudluse vähenemine seoses pandeemiaga).

(174)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Trasteel, et põhjusliku seose kindlakstegemise korral oleks see seotud ainult väiksema osaga liidu müügist (mis ei ole hõlmatud pikaajaliste lepingutega), mitte suurema osaga liidu tootmisharust.

(175)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks ei olnud „valdav enamik“ liidus uurimisperioodil toimunud müügist vastupidiselt Trasteeli väitele pikaajaliste lepingutega „kaitstud“. Vastupidi, liidu tootmisharu esitatud andmetel ei olnud suurem osa liidus uurimisperioodil toimunud müügist hõlmatud pikaajaliste lepingutega. Teiseks ei saa pikaajalisi lepinguid käsitada liidu tootmisharu kantud kahju allikana. Pigem ilmnes uurimisest, et tootmisharu kantud kahju põhjustas Hiina dumpinguhinnaga import. Lisaks märkis komisjon, et võrreldes 2019. aastaga vähenes uurimisperioodil märkimisväärselt äriühingu GrafTech müük sõltumatutele klientidele. Teiste valimisse kaasatud liidu tootjate müük, kellel pikaajalised lepingud puudusid, kahanes samal ajavahemikul vähem. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 161, langes uurimisperioodiga võrreldes äriühingu GrafTech keskmine müügihind 2021. esimeses pooles, mis osutas sellele, et äriühingut GrafTech mõjutas Hiinast pärit madala hinnaga grafiitelektroodide import.

(176)

Seepärast järeldas komisjon, et eespool nimetatud dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule vaatlusalusel perioodil olulist kahju ja et äriühingu GrafTech pikaajalised lepingud ei nõrgendanud põhjuslikku seost sel määral, et import olulist kahju ei tekitaks.

5.2.3. Import kolmandatest riikidest

(177)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 261 ja 264 esitatud järeldused.

5.2.4. Liidu tootmisharu eksporditegevus

(178)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et suur osa liidu tootmisharu toodangust on suunatud ekspordiks, et see mõjutab liidu tootmisharu üldisi tegevustulemusi ja et eksporditegevus kõrvaldab põhjusliku seose. Komisjon võttis aga liidu tootmisharu eksporditegevust arvesse ja tuletas meelde, et nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 267, olid eksporditegevuse suundumused üldiselt sarnased liidu tootmisharu liidu turul toimunud müügi suundumustele, kuid suhteliselt vähenes eksportmüük vähem kui müük liidu turul.

(179)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 265 ja 267 esitatud järeldused.

5.2.5. Tarbimine

(180)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 268 esitatud järeldused.

5.2.6. Tootmisharusisene kasutamine

(181)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 269 esitatud järeldused.

5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(182)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et ükski teguritest ei nõrgendanud ei eraldi ega koos analüüsituna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel määral, mil see seos ei oleks enam tõeline ega oluline. Seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 270–274 esitatud järeldused.

6. LIIDU HUVID

6.1. Liidu tootmisharu huvid

(183)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist väitis grafiitelektroodide importija Trasteel, et liidu tootmisharu ei vaja kaitset, sest asjaomase toote hinnad tõusevad. Uurimise käigus tehti aga kindlaks olulise kahju esinemine uurimisperioodil ja igal juhul ei põhjendatud seda väidet tõenditega, mis oleksid näidanud, et liidu tootmisharu majanduslik olukord on muutunud. Seepärast leiti, et see väide ei ole põhjendatud, ja see lükati tagasi.

(184)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 276–280 esitatud järeldused.

6.2. Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid

(185)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist väitsid Trasteel ja Misano, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kahjustaks importijate olukorda turul, sest kliendid ei pruugi olla valmis kõrgema hinna eest ostma. Üks isik osutas, et 50 % tema käibest tuleb Hiinast imporditud grafiitelektroodide müügist.

(186)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 281, tehti uurimise käigus seoses importijatele avalduvate majanduslike tagajärgedega kindlaks, et valimisse kaasatud importijate äritegevus oli kasumlik – nende kaalutud keskmine kasum oli ligikaudu 4 % – ja meetmete kehtestamisel oleks nende kasumlikkusele vaid piiratud mõju.

(187)

Samuti märkis komisjon, et koostööd teinud Hiina äriühingute lõplikud dumpinguvastase tollimaksu määrad on hindade allalöömise määrast madalamad. Seetõttu eeldatakse, et sõltumatud importijad ja kauplejad suudavad jätkuvalt importida Hiinast grafiitelektroode konkurentsivõimelise, ent õiglase hinnaga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(188)

Trasteel ja Misano esitasid märkusi ka importijate ja kauplejate huvide kohta seoses liidu tootmisharu tootmisvõimsuse puudumisega ja eeskätt väikese läbimõõduga elektroodide nappuse ohuga. Need märkused sarnanesid teatavate kasutajate märkustele ja neid on käsitletud allpool punktis 6.3.

(189)

Kuna sõltumatute importijate huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 281–284 esitatud järeldused.

6.3. Kasutajate huvid

(190)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mõned isikud, et dumpinguvastased tollimaksud ohustaksid kasutajate kasumlikkust ja konkurentsivõimet. Samuti väitsid nad, et ilma Hiinast pärit impordita ei saa järgmise etapi tootmisharu usaldusväärselt hankida grafiitelektroode, mida ta vajab oma tegevuse jätkamiseks. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Eurofer, Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et esineb märkimisväärne tarnenappuse oht, eeskätt väikese läbimõõduga grafiitelektroodide puhul.

(191)

Kasutajad esindavad peamiselt terasetööstust, ent nagu osutas Imerys, ka teatavaid väiksemaid kasutajaid, nagu sulatatud mineraalsete oksiidide, näiteks sulatatud alumiiniumoksiidi ja sulatatud tsirkooniumoksiidi tootjad.

(192)

Seoses Imerysiga märkis komisjon, et suur osa äriühingu kasutatavaid elektroode on tavapärase võimsusega elektroodid, mis oma füüsikaliste omaduste tõttu ei kuulu käesoleva uurimise käsitlusalasse. Ühtlasi märkis komisjon, et Imerys kasutab väikeseid ja väga väikeseid elektroode, mis pärast kõikide esildiste, sealhulgas Imerysi esildise analüüsimist jäeti toote määratlusest välja, nagu on mainitud põhjenduses 32.

(193)

Eeldusel, et sulatatud mineraalsete oksiidide füüsikalisi omadusi arvesse võttes seisid sulatatud mineraalsete oksiidide tootjad sarnaste tootmisrajatiste tõttu silmitsi sarnaste piirangutega, eeldas komisjon seega, et nominaalläbimõõduga kuni 350 mm grafiitelektroodide toote määratlusest väljajätmine piirab võimalikke negatiivseid tagajärgi nendele kasutajatele.

(194)

Mis puudutab terasetööstust, siis kinnitati ajutise määruse põhjendustes 285–289 esitatud asjaomased järeldused, märkides samal ajal ära ka teatavate ELi terasetootjate praegused tarneraskused väiksema läbimõõduga grafiitelektroodisüsteemide puhul, mille kohta Eurofer tõi näiteid oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(195)

Komisjon märkis ka, et oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kordasid kaebuse esitajad liidu tootjate kasutatava tootmisvõimsuse olemasolu väikese läbimõõduga grafiitelektroodide tootmiseks.

(196)

Samuti tuletas komisjon meelde, et meetmetega võimaldatakse üksnes uuesti luua aus konkurents liidu ja Hiina grafiitelektrooditootjate vahel ning nendega ei takistata kasutajatel jätkata tarnimist Hiinast.

(197)

Seepärast lükati tagasi väited, et dumpinguvastane tollimaks ohustab kasutajate kasumlikkust ja konkurentsivõimet ning et järgmise etapi tootmisharu ei suuda grafiitelektroode usaldusväärselt hankida.

6.4. Muud tegurid

(198)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 290 ja 291 esitatud järeldused.

(199)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palusid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda komisjonil kaaluda meetmete võimalikku kahjulikku mõju liidu keskkonnaeesmärkidele. Komisjon leidis aga, et meetmed ei ohusta varustuskindlust, nagu on selgitatud põhjendustes 196 ja 197 ning ajutise määruse põhjenduses 288, ja ei kahjusta seega liidu keskkonnaeesmärkide täitmist ega rohepööret. Vastupidi, meetmete eesmärk on taastada liidu tootjate võrdsed võimalused ja need aitavad tagada kasutajatele tarnete mitmekesisuse, millega soodustatakse kaarahjudes terase tootmist liidus.

6.5. Järeldus liidu huvide kohta

(200)

Arvestades eespool esitatut, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 292 esitatud järeldused.

7. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(201)

Komisjon hindas alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt impordimahtude muutumist eelavalikustamise perioodil, et võtta arvesse täiendavat kahju juhul, kui kõnealusel perioodil peaks uurimisega seotud import veelgi oluliselt suurenema. Andmebaasi „Surveillance 2“ kohaselt ei ilmnenud asjaomase toote impordimahu võrdlusest uurimisperioodil ja eelavalikustamise perioodil impordi edasist olulist suurenemist (kasv oli vaid 5,5 %). Seega ei olnud täidetud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohased kahjumarginaali kindlaksmääramise suurendamise nõuded ja kahjumarginaali ei kohandatud.

(202)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 168–177 esitatud järeldused, mida on muudetud vastavalt põhjenduses 206 esitatud tabelile.

(203)

Mis puudutab jääkmarginaali, siis pidades silmas asjaolu, et Hiina eksportijad tegid koostööd vaid vähesel määral, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 179, pidas komisjon asjakohaseks kehtestada jääkmarginaal kättesaadavate faktide põhjal. See marginaal määrati turuhinnast madalama hinnaga müügi suurima marginaali tasemel, mis tehti kindlaks selle koostööd tegeva eksportiva tootja representatiivses kogustes müüdud tooteliikide kohta, kelle puhul tuvastati turuhinnast madalama hinnaga müügi suurim marginaal. Sel viisil arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi jääkmarginaal oli 187,1 %.

7.2. Toorainetega seotud moonutused

(204)

Kuna ajutise määruse põhjenduste 308–309 kohta märkusi ei esitatud ning kuna kahju kõrvaldamiseks piisavad marginaalid olid jätkuvalt suuremad kui ka lõplikus etapis kindlakstehtud dumpingumarginaalid, siis leidis komisjon, et alusmääruse artikli 7 lõige 2a ei ole käesoleval juhul kohaldatav ja selle asemel on kohaldatav artikli 7 lõige 2.

7.3. Lõplikud meetmed

(205)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(206)

Eeltoodu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

Äriühing	Dumpingumarginaal	Kahjumarginaal	Lõplik dumpinguvastane tollimaks
Fangda kontsern	36,1 %	139,7 %	36,1 %
Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd.	23,0 %	98,5 %	23,0 %
Nantong Yangzi Carbon Group	51,7 %	150,5 %	51,7 %
Muud koostööd tegevad äriühingud	33,8 %	121,6 %	33,8 %
Kõik muud äriühingud	74,9 %	187,1 %	74,9 %

(207)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need kõnealuste äriühingute puhul käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Neid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(208)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (15). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, mis võimaldab äriühingul tõendada, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(209)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, mille suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(210)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, ei ole see ainus element, mida tolliasutustel tuleb arvesse võtta. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(211)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

7.4. Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(212)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad.

8. LÕPPSÄTTED

(213)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (16) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(214)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist juhtis Nantong Yangzi Carbon Group tähelepanu asjaolule, et kontserni kuulub kolm tootjat, nimelt Nantong Yangzi Carbon Co., Ltd., Nantong Jiangdong Carbon Co. Ltd. ja Wulanchabu Xufeng Carbon Technology Co. Ltd. Seepärast tuleb muuta ajutist määrust, et märkida ajutise dumpinguvastase tollimaksu kogumise eesmärgil ära kõikide kontserni Nantong Yangzi Carbon Group kuuluvate tootjate nimed. Lisaks tuleb nende nimed ära märkida ka lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise eesmärgil.

(215)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks elektriahjudes kasutatavate Hiina Rahvavabariigist pärit, praegu CN-koodi ex 8545 11 00 (TARICi koodid 8545110010 ja 8545110015) alla kuuluvate grafiitelektroodide suhtes, mille näivtihedus on vähemalt 1,5 g/cm3, elektritakistus kuni 7,0 μ.Ω.m ja nominaalläbimõõt üle 350 mm, olenemata sellest, kas need on varustatud niplitega või mitte.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Riik	Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
Hiina RV	Fangda kontsern, kuhu kuulub neli tootjat: Fangda Carbon New Material Co., Ltd., Fushun Carbon Co., Ltd., Chengdu Rongguang Carbon Co., Ltd., Hefei Carbon Co., Ltd.	36,1 %	C 731
Hiina RV	Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd.	23,0 %	C 732
Hiina RV	Nantong Yangzi Carbon Group kontsern, kuhu kuulub kolm tootjat: Nantong Yangzi Carbon Co., Ltd., Nantong Jiangdong Carbon Co. Ltd., Wulanchabu Xufeng Carbon Technology Co. Ltd.	51,7 %	C 733
Hiina RV	Lisas loetletud muud koostööd tegevad äriühingud	33,8 %
Hiina RV	Kõik muud äriühingud	74,9 %	C 999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (asjaomase toote) (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2021/1812 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna eespool artikli 1 lõikes 1 määratletud toodete eest tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Summad, mis on antud tagatiseks välja jäetud toodete impordi eest (nimelt selliste elektriahjudes kasutatavate grafiitelektroodide impordi eest, mille näivtihedus on vähemalt 1,5 g/cm3, elektritakistus kuni 7,0 μ.Ω.m ja nominaalläbimõõt 350 mm või väiksem, olenemata sellest, kas need on varustatud niplitega või mitte), vabastatakse.

Artikkel 3

Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Hiina eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse kaasamata, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et

a)	ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020) tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1,

b)	ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ja

c)	ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu asjaomast toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu.

Artikkel 4

1. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1812 artikli 1 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

„Nantong Yangzi Carbon Co., Ltd.“

asendatakse järgmisega:

„Nantong Yangzi Carbon Group kontsern, kuhu kuulub kolm tootjat: Nantong Yangzi Carbon Co., Ltd., Nantong Jiangdong Carbon Co. Ltd., Wulanchabu Xufeng Carbon Technology Co. Ltd.“

2. Käesolevat artiklit kohaldatakse artikli 2 eesmärgil alates 16. oktoobrist 2021.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 57, 17.2.2021, lk 3).

(3) Komisjoni 14. oktoobri 2021. aasta raekendusmäärus (EL) 2021/1812, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes (ELT L 366, 15.10.2021, lk 62).

(4) Võttes arvesse standardläbimõõte ja tootmisharus täheldatavat üldist lubatud kõrvalekallet, tagatakse kuni 350 mm nominaalläbimõõduga grafiitelektroodide väljajätmisega, et praktikas hõlmab väljajätmine ka teatavaid mõnevõrra suuremaid elektroode.

(5) Komisjoni talituste 20. detsembri 2017. aasta töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (SWD(2017) 483 final/2).

(6) Aruande 4. peatükk, lk 41–42 ja lk 83.

(7) Vt 13. viisaastakukava 80. peatüki 2. punkt.

(8) Allikas: „Petroleum coke: essential to manufacturing“ (Naftakoks: hädavajalik tootmiseks), avaldanud tootjate riiklik ühendus, kättesaadav aadressil www.api.org/~/media/files/news/2014/14-november/petcoke-one-pager.pdf; „Petcoke markets and the cement industry“ (Naftakoksi turud ja tsemenditööstus), avaldanud CemNET, kättesaadav aadressil www.cemnet.com/News/story/169503/petcoke-markets-and-the-cement-industry.html (vaadatud 17. detsembril 2021).

(9) Tuleb tähele panna, et ajutise määruse põhjenduses 150 ei olnud elektrienergiat väljendatud mitte kilovatt-tundides, vaid megavatt-tundides.

(10) Andmed on kättesaadavad CFE veebisaidil aadressil https://app.cfe.mx/Aplicaciones/CCFE/Tarifas/TarifasCREIndustria/Tarifas/DemandaIndustrialTran.aspx (vaadatud 8. detsembril 2021).

(11) www.iccsino.com.cn.

(12) Komisjoni 16. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/191, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 36, 17.2.2022, lk 1), põhjendused 229–233.

(13) Mehhiko koguimpordist oli Saksamaalt pärit 2,5 % üldkogusest ja 97,5 % impordist oli pärit Ameerika Ühendriikidest.

(14) See tähendab import ülejäänud viies sisenemispunktis, välja arvatud Nuevo Laredo ja need kaks muud sisenemispunkti, kus impordi keskmine hind oli ligikaudu 200 USA dollarit/tonn.

(15) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Wetstraat 170 Rue de la Loi, 1040 Brussels, Belgium.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

7.4.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 108/51

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/559,

5. aprill 2022,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/310 seoses Poolale loa andmisega jätkata erimeetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 226

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonis 26. juulil 2021 registreeritud kirjas taotles Poola luba jätkuvalt kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 226, et kohaldada jagatud maksmise mehhanismi (edaspidi „erimeede“). Erimeetme kohaselt on nõutav, et arvetele, mis on väljastatud pettusealdiste kaupade tarne ja teenuste osutamise kohta, mille suhtes kohaldatakse Poolas enamasti pöördmaksustamist ja solidaarset vastutust, lisataks asjaomane avaldus, millega nõutakse käibemaksu tasumist tarnija kinnisele käibemaksukontole. Poola taotles erimeetme kohaldamise pikendamist kolme aasta võrra, s.o 1. märtsist 2022 kuni 28. veebruarini 2025.

(2)	Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt edastas komisjon 27. oktoobri 2021. aasta kirjaga Poola taotluse teistele liikmesriikidele. 28. oktoobri 2021. aasta kirjas teatas komisjon Poolale, et ta on saanud kogu teabe, mida ta peab taotluse hindamiseks vajalikuks.

(3)	Poola esitas nõukogu rakendusotsuse (EL) 2019/310 (2) artikli 2 kohaselt komisjonile 29. aprilli 2021. aasta kirjaga aruande erimeetme üldisest mõjust käibemaksupettuste tasemele ja asjaomastele maksukohustuslastele.

(4)

Poola on juba võtnud pettuste vastu mitmesuguseid meetmeid. Ta on kehtestanud muu hulgas pöördmaksustamise, tarnija ja kliendi solidaarse vastutuse, auditeerimise standardfaili, rangemad reeglid käibemaksukohustuslasena registreerimiseks ja maksukohustuslaste registrist kustutamiseks ning suurendanud auditite hulka. Sellest hoolimata peab Poola neid meetmeid käibemaksupettuste ärahoidmiseks ebapiisavateks.

(5)	Poola võttis vabatahtliku jagatud maksmise mehhanismi kasutusele 1. juulil 2018 ja kohustusliku jagatud maksmise mehhanismi 1. märtsil 2019.

(6)

Erimeetme kohaldamisalasse kuuluvad kaubad ja teenused on loetletud rakendusotsuse (EL) 2019/310 lisas vastavalt Poola 2008. aasta kaupade ja teenuste liigitusele (PKWiU 2008). Poola 2008. aasta kaupade ja teenuste liigitus (PKWiU 2008) asendati alates 1. juulist 2020 Poola 2015. aasta kaupade ja teenuste liigitusega (PKWiU 2015). Poola 2015. aasta kaupade ja teenuste liigituses muudeti teatavate rakendusotsuse (EL) 2019/310 lisas loetletud kaupade ja teenuste statistilise liigituse sümboleid ning tehti nende nimetustes redaktsioonilisi muudatusi. Kuigi Poola 2008. aasta kaupade ja teenuste liigituse asendamine Poola 2015. aasta kaupade ja teenuste liigitusega ei toonud kaasa muudatusi kohustusliku jagatud maksmise mehhanismiga hõlmatud kaupade ja teenuste ulatuses, tuleks õiguskindluse huvides lisa ajakohastada ja asendada käesoleva otsuse lisaga.

(7)

Erimeedet kohaldatakse jätkuvalt maksukohustuslaste omavaheliste tarnete suhtes seoses kaupade ja teenustega, mis on loetletud rakendusotsuse (EL) 2019/310 lisas (nagu seda on ajakohastatud ja asendatud käesoleva otsuse lisaga), ettevõtjatevaheliste kaubatarnete puhul ning see hõlmab üksnes elektroonilisi pangaülekandeid. Erimeedet kohaldatakse jätkuvalt kõigi tarnijate, sealhulgas tarnijate suhtes, kelle asukoht ei ole Poolas.

(8)	Poola esitatud aruanne kinnitas, et pettusealdiste kaupade tarnete ja teenuste osutamise puhul annab erimeede maksupettuste vastu võitlemisel häid tulemusi.

(9)	Üldiselt antakse luba erimeetme kohaldamiseks piiratud ajaks, et komisjonil oleks võimalik hinnata selle asjakohasust ja tulemuslikkust. Seega tuleks erimeetme kohaldamise loa kehtivust pikendada kuni 28. veebruarini 2025.

(10)

Arvestades erimeetme laia kohaldamisala, peaks Poola juhul, kui ta taotleb erimeetme kohaldamise loa täiendavat pikendamist, esitama aruande meetme toimimise ning käibemaksupettuste tasemele ja maksukohustuslastele avalduva mõju kohta, muu hulgas seoses käibemaksutagastuste, halduskoormuse ja maksukohustuslastele tekkivate kuludega.

(11)	Erimeetme kohaldamine ei mõjuta ebasoodsalt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid.

(12)

Selleks et tagada erimeetmega taotletavate eesmärkide saavutamine, sealhulgas erimeetme katkematu kohaldamine, ja õiguskindlus seoses maksustamisperioodiga, on asjakohane anda luba erimeetme pikendamiseks alates 1. märtsist 2022. Kuna Poola taotles luba jätkata erimeetme kohaldamist 26. juulil 2021 ja jätkas rakendusotsuse (EL) 2019/310 alusel riigisiseses õiguses kehtestatud õiguskorra kohaldamist alates 1. märtsist 2022, on asjaomaste isikute õiguspärased ootused nõuetekohaselt täidetud.

(13)	Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/310 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) 2019/310 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kui Poola peab vajalikuks artiklis 1 osutatud meetme kehtivuse pikendamist, esitab ta komisjonile pikendustaotluse ning aruande meetme üldisest mõjust käibemaksupettuste tasemele ja asjaomastele maksukohustuslastele.“

2)	Artikli 3 teises lõigus asendatakse kuupäev „28. veebruarini 2022“ järgmisega: „28. veebruarini 2025“.

3)	Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Luxembourg, 5. aprill 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 18. veebruari 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/310, millega antakse Poolale luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 226 (ELT L 51, 22.2.2019, lk 19).

LISA

„LISA

ARTIKLIGA 1 HÕLMATUD KAUPADE TARNETE JA TEENUSTE OSUTAMISE LOEND

Artikkel 1 kehtib järgmiste kaupade tarnete ja teenuste osutamise kohta, mida on kirjeldatud vastavalt Poola kaupade ja teenuste liigitusele (PKWiU 2015).

Number	PKWiU 2015	Kaupade (kaubarühmade)/teenuste (teenuserühmade) nimetus
1	05.10.10.0	Kivisüsi
2	05.20.10.0	Pruunsüsi
3	ex 10.4	Loomsed ja taimsed õlid ning rasvad – eranditult rapsiõli
4	19.10.10.0	Kivisöest, pruunsöest või turbast koks ja poolkoks; retordisüsi
5	19.20.11.0	Kivisöebriketid jm kivisöest toodetud tahkekütused
6	19.20.12.0	Pruunsöebriketid jm pruunsöest toodetud tahkekütused
7	ex 20.59.12.0	Fotograafias kasutatavad emulsioonid pinna valgustundlikuks muutmiseks; fotograafias kasutatavad mujal klassifitseerimata kemikaalid – eranditult printerite trükipeata toonerid automaatsetele andmetöötlusseadmetele
8	ex 20.59.30.0	Kirjutusmasina trükivärv, trükivärv joonestamiseks ja muud trükivärvid – eranditult printerite trükipeata tindikassetid automaatsetele andmetöötlusseadmetele
9	ex 22.21.30.0	Armeerimata, lamineerimata või teiste materjalidega kombineerimata tahvlid, lehed, kiled, fooliumid, ribad ja plastribad, v.a vahtplastist – eranditult elastne foolium
10	24.10.12.0	Ferrosulamid
11	24.10.14.0	Graanulid või pulber toormalmist, peegelmalmist või terasest
12	24.10.31.0	Legeerimata terasest lehtvaltstooted, kuumvaltsitud, laiusega vähemalt 600 mm
13	24.10.32.0	Legeerimata terasest lehtvaltstooted, kuumvaltsitud, laiusega alla 600 mm
14	24.10.35.0	Muust legeerterasest lehtvaltstooted, kuumvaltsitud, laiusega vähemalt 600 mm, v.a elektrotehnilisest räniterasest tooted
15	24.10.36.0	Muust legeerterasest lehtvaltstooted, kuumvaltsitud, laiusega alla 600 mm, v.a elektrotehnilisest räniterasest tooted
16	24.10.41.0	Legeerimata terasest lehtvaltstooted, külmvaltsitud, laiusega vähemalt 600 mm
17	24.10.43.0	Muust legeerterasest lehtvaltstooted, külmvaltsitud, laiusega vähemalt 600 mm, v.a elektrotehnilisest räniterasest tooted
18	24.10.51.0	Legeerimata terasest lehtvaltstooted laiusega vähemalt 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
19	24.10.52.0	Muust legeerterasest lehtvaltstooted laiusega vähemalt 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
20	24.10.61.0	Legeerimata terasest kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud
21	24.10.62.0	Muu terasest varbmaterjal, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad, edasi töötlemata
22	24.10.65.0	Muust legeerterasest kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud
23	24.10.66.0	Muu muust legeerterasest varbmaterjal, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad, edasi töötlemata
24	24.10.71.0	Legeerimata terasest kujuprofiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, kuid edasi töötlemata
25	24.10.73.0	Muust legeerterasest kujuprofiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, kuid edasi töötlemata
26	24.20.11.0	Nafta- ja gaasitorujuhtmetes kasutatavad õmbluseta terastorud
27	24.20.12.0	Õmbluseta, terasest mantel-, surve- ja puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks
28	24.20.13.0	Muud ümmarguse ristlõikega õmbluseta terastorud
29	24.20.31.0	Nafta- ja gaasitorujuhtmetes kasutatavad keevitatud terastorud, välisläbimõõduga kuni 406,4 mm
30	24.20.33.0	Ümmarguse ristlõikega keevitatud terastorud välisläbimõõduga kuni 406,4 mm
31	24.20.34.0	Mitteümmarguse ristlõikega keevitatud terastorud välisläbimõõduga kuni 406,4 mm
32	24.20.40.0	Terasest toruliitmikud, mittevalatud
33	24.31.10.0	Legeerimata terasest külmtõmmatud vardad, kujuprofiilid ja täisprofiilid
34	24.31.20.0	Muust legeerterasest külmtõmmatud vardad, kujuprofiilid ja täisprofiilid
35	24.32.10.0	Külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta lehtterastooted laiusega alla 600 mm, katmata pinnaga
36	24.32.20.0	Külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta terasest lehtvaltstooted laiusega alla 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
37	24.33.11.0	Legeerimata terasest külmvormitud või külmpainutatud kujuprofiilid
38	24.33.20.0	Legeerimata terasest gofreeritud plekk
39	24.34.11.0	Legeerimata terasest külmtõmmatud traat
40	24.41.10.0	Survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbriline hõbe
41	ex 24.41.20.0	Survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbriline kuld, v.a investeerimiskuld kaupade ja teenuste maksu käsitleva õigusakti artikli 121 tähenduses, vastavalt punktile 43
42	24.41.30.0	Survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbriline plaatina
43	Ei sõltu PKWiU sümbolist	Investeerimiskuld kaupade ja teenuste maksu käsitleva õigusakti artikli 121 tähenduses
44	ex 24.41.40.0	Kullaga pinnatud mitteväärismetallid või hõbe, töötlemata või pooltöödeldud – eranditult hõbe, kullaga pinnatud, töötlemata või pooltöödeldud
45	ex 24.41.50.0	Hõbedaga pinnatud mitteväärismetallid ja plaatinaga pinnatud mitteväärismetallid, hõbe või kuld, töötlemata või pooltöödeldud – eranditult kuld ja hõbe, plaatinaga pinnatud, töötlemata või pooltöödeldud
46	24.42.11.0	Survetöötlemata alumiinium
47	24.43.11.0	Survetöötlemata plii
48	24.43.12.0	Survetöötlemata tsink
49	24.43.13.0	Survetöötlemata tina
50	24.44.12.0	Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks
51	24.44.13.0	Survetöötlemata rafineeritud vask ja vasesulamid; vaseligatuurid
52	24.44.21.0	Vasest ja vasesulamitest pulbrid ja helbed
53	24.44.22.0	Vasest ja vasesulamitest lamedad vardad, latid, kujuprofiilid ja valtstraat
54	24.44.23.0	Vasest ja vasesulamitest traadid
55	24.45.11.0	Survetöötlemata nikkel
56	ex 24.45.30.0	Muud mitteraudmetallid ja nendest valmistatud tooted; metallkeraamika; tuhk ja jäägid, mis sisaldavad metalle ja metalliühendeid – eranditult mitteväärismetallide jäätmed ja jäägid
57	ex 25.11.23.0	Muud konstruktsioonid ja nende osad; raud-, teras- või alumiiniumplaadid, -latid, -kujuprofiilid jms – eranditult terasest
58	ex 25.93.13.0	Raud-, teras- või vasktraadist riie, võred, võrgud ja tarad; rauast, terasest või vasest laialivenitatud metallvõrk – eranditult terasest
59	ex 26.11.30.0	Elektroonilised integraallülitused – eranditult protsessorid
60	26.20.1	Arvutid ja muud automaatsed andmetöötlusseadmed ning nende osad ja tarvikud
61	ex 26.20.21.0	Mäluseadmed – eranditult kõvakettad (HDD-seadmed)
62	ex 26.20.22.0	Pooljuhtkettad – eranditult SSD-seadmed
63	ex 26.30.22.0	Raadiovõrgu telefonid või muud traadita võrgud – eranditult mobiiltelefonid, k.a nutitelefonid
64	26.40.20.0	Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat või heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmeid
65	ex 26.40.60.0	Videomängukonsoolid (näiteks sellised, mida kasutatakse koos televiisori või eraldiseisva ekraaniga) ja muud mängu- või hasartmängude seadmed, millel on elektrooniline kuvar – v.a osad ja tarvikud
66	26.70.13.0	Digitaalkaamerad ja digitaalsed videokaamerad
67	27.20.2	Elektriakud ja nende osad
68	28.11.41.0	Sädesüütega sisepõlemismootorite, v.a õhusõidukite mootorite osad
69	ex 28.23.22.0	Kontoriseadmete osad ja tarvikud – eranditult automaatsetele andmetöötlusseadmetele mõeldud printerite tindikassetid ja trükipead, automaatsetele andmetöötlusseadmetele mõeldud printerite trükipeaga toonerid
70	ex 29.31.10.0	Süüteküünalde kaablikimbud ja muud sõidukites, õhusõidukites ja veesõidukites kasutatavad juhtmekomplektid – eranditult süüteküünalde kaablikimbud ja muud sõidukites kasutatavad juhtmekomplektid
71	29.31.21.0	Süüteküünlad; süütemagneetod; magnetodünamod; magnetilised hoorattad; süütejagajad; süütepoolid
72	29.31.22.0	Starterid ja kombineeritud startergeneraatorid; muud generaatorid ja muud seadmed sisepõlemismootoritele
73	29.31.23.0	Mootorsõidukite elektrilised signalisatsiooniseadmed, klaasipuhastid, klaaside jäätumist ja udustumist vältivad seadmed
74	29.31.30.0	Mootorsõidukite muude elektriseadmete osad
75	29.32.20.0	Turvavööd, turvapadjad ning kerede osad ja tarvikud
76	29.32.30.0	Mootorsõidukite mujal klassifitseerimata osad ja tarvikud, v.a mootorrattad
77	30.91.20.0	Mootorrataste ja külgkorvide osad ning tarvikud
78	ex 32.12.13.0	Väärismetallist või väärismetalliga pinnatud metallist juveeltooted ja muud juveeltooted ning nende osad – eranditult juveeltoodete osad ning muude kullast, hõbedast ja plaatinast juveeltoodete osad, st lõpetamata kujul või mittekomplektsed juveeltooted ja juveeltoodete äratuntavad osad, sealhulgas need, mis on kaetud või pinnatud väärismetalliga
79	38.11.49.0	Kasutatud sõidukid, arvutid, telerid ja muud seadmed, mis lähevad vanametalliks
80	38.11.51.0	Klaasijäätmed
81	38.11.52.0	Paberi- ja papijäätmed
82	38.11.54.0	Muud kummijäätmed
83	38.11.55.0	Plastijäätmed
84	38.11.58.0	Metalli sisaldavad jäätmed, mis ei ole ohtlikud jäätmed
85	38.12.26.0	Ohtlikud metallijäätmed
86	38.12.27	Elektrielementide ja -akude jäätmed ning defektsed elektrielemendid ja -akud; kasutatud galvaanilised elemendid ja patareid ning elektriakud
87	38.32.2	Metallist teisene toore
88	38.32.31.0	Klaasist teisene toore
89	38.32.32.0	Paberist ja papist teisene toore
90	38.32.33.0	Plastist teisene toore
91	38.32.34.0	Kummist teisene toore
92		Mootoribensiin, diislikütus, küttegaas – aktsiisisätete tähenduses
93		Kütteõli ja määrdeõli – aktsiisisätete tähenduses
94	ex 58.29.11.0	Operatsioonisüsteemide tarkvarapaketid – eranditult SSD
95	ex 58.29.29.0	Muud tarkvarapaketid – eranditult SSD-seadmed
96	ex 59.11.23.0	Muud videod ja videosalvestised ketastel, magnetlintidel ja sarnastel andmekandjatel – eranditult SSD-seadmed
97	Ei sõltu PKWiU sümbolist	Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute loovutamise teenused, millele on osutatud 12. juuni 2015. aasta õigusaktis kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi kohta (2021. aasta ametlik teataja, punkt 332)
98	41.00.3	Elamuehitustööd (uute hoonete ehitustööd, olemasolevate hoonete rekonstruktsioon või renoveerimine)
99	41.00.4	Mitteeluhoonete ehitustööd (uute hoonete ehitustööd, olemasolevate hoonete rekonstruktsioon või renoveerimine)
100	42.11.20.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse kiirteid, teid, tänavaid ja muid teid sõidukitele ja jalakäijatele ning lennuradasid
101	42.12.20.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse raudteesid ja metroosid
102	42.13.20.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse sildu ja tunneleid
103	42.21.21.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse torujuhtmeid
104	42.21.22.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse jaotusvõrke, k.a abitööd
105	42.21.23.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse niisutussüsteeme (kanalisatsioone), bussi- ja veeteid, veepuhastus- ja reoveekäitlusjaamu ning pumbajaamu
106	42.21.24.0	Tööd, mille raames puuritakse kaevusid ja veevõtukohti ning paigaldatakse septikuid
107	42.22.21.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse side ja elektrienergia ülekandeliine
108	42.22.22.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse side ja elektrienergia jaotusliine
109	42.22.23.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse elektrijaamu
110	42.91.20.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse kaisid, sadamaid, tamme, lüüse ja nendega seotud hüdrotehnilisi rajatisi
111	42.99.21.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse tootmis- ja kaevandamisrajatisi
112	42.99.22.0	Üldehitustööd, mille raames ehitatakse staadione ja spordiväljakuid
113	42.99.29.0	Mujal klassifitseerimata üldehitustööd, mille raames ehitatakse muid tsiviilehituslikke rajatisi
114	43.11.10.0	Tööd, mille raames lammutatakse hooneid
115	43.12.11.0	Tööd, mille raames valmistatakse ette ehitusplats, v.a mullatööd
116	43.12.12.0	Mullatööd: kaevetööd, kraavide kaevamine ja pinnaseteisaldus
117	43.13.10.0	Tööd, mille raames tegeletakse kaevetööde ja geoloogilis-tehnilise puurimisega
118	43.21.10.1	Tööd, mille raames paigaldatakse elektriohutusseadmeid
119	43.21.10.2	Tööd, mille raames võetakse kasutusele muid elektripaigaldisi
120	43.22.11.0	Tööd, mille raames tehakse torustiku- ja äravoolutöid
121	43.22.12.0	Tööd, mille raames paigaldatakse küttesüsteeme ning ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid
122	43.22.20.0	Tööd, mille raames paigaldatakse gaasiseadmeid
123	43.29.11.0	Isolatsioonitööd
124	43.29.12.0	Aedade paigaldamine
125	43.29.19.0	Muud mujal klassifitseerimata paigaldustööd
126	43.31.10.0	Krohvitööd
127	43.32.10.0	Paigaldustööd puusepatööde jaoks
128	43.33.10.0	Tööd, mille raames tehakse põrandatöid ja paigaldatakse seinakattematerjale
129	43.33.21.0	Tööd, mille raames paigaldatakse põrandale või seintele terratso, marmor, graniit või kiltkivi
130	43.33.29.0	Muud tööd, mille raames tehakse mujal klassifitseerimata põranda- ja seinatöid (k.a tapeetimistöid)
131	43.34.10.0	Maalritööd
132	43.34.20.0	Klaasivalmistamise tööd
133	43.39.11.0	Tööd, mille raames tegeletakse kujundustöödega
134	43.39.19.0	Tööd, mille raames tegeletakse mujal klassifitseerimata viimistlustöödega
135	43.91.11.0	Tööd, mille raames ehitatakse katusekonstruktsioone
136	43.91.19.0	Tööd, mille raames tehakse muid katuseehitustöid
137	43.99.10.0	Tööd, mille raames paigaldatakse niiskus- ja veekindlat isoleermaterjali
138	43.99.20.0	Tööd, mille raames pannakse kokku ja võetakse lahti tellinguid
139	43.99.30.0	Tööd, mille raames rajatakse vundamente, k.a rammimistööd
140	43.99.40.0	Betoonitööd
141	43.99.50.0	Tööd, mille raames püstitatakse teraskonstruktsioone
142	43.99.60.0	Tööd, mille raames püstitatakse tellistest või kivist konstruktsioone
143	43.99.70.0	Tööd, mille raames pannakse kokku ja püstitatakse valmisehitusdetaile
144	43.99.90.0	Tööd, mille raames tehakse muid mujal klassifitseerimata eritöid
145	45.31.1	Mootorsõidukite osade ja tarvikute müügi teenused, v.a mootorrattad
146	45.32.1	Mootorsõidukite osade ja tarvikute jaemüügi teenused spetsialiseeritud kauplustes, v.a mootorrattad
147	45.32.2	Mootorsõidukite osade ja tarvikute muud jaemüügi teenused, v.a mootorrattad
148	ex 45.40.10.0	Mootorrataste ning nende osade ja tarvikute hulgimüügi teenused – eranditult mootorrataste osade ja tarvikute müük
149	ex 45.40.20.0	Mootorrataste ning nende osade ja tarvikute jaemüügi teenused spetsialiseeritud kauplustes – eranditult mootorrataste osade ja tarvikute müük
150	ex 45.40.30.0	Mootorrataste ning nende osade ja tarvikute muud jaemüügiteenused – eranditult mootorrataste osade ja tarvikute jaemüük

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 108

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 7. aprill 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2022/555, 5. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/556, 1. aprill 2022, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/557, 1. aprill 2022, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/558, 6. aprill 2022, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	20
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2022/559, 5. aprill 2022, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/310 seoses Poolale loa andmisega jätkata erimeetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 226	51
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/560, 31. märts 2022, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 (BCS-GHØØ2-5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turulelaskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (teatavaks tehtud numbri C(2022) 1891 all) ( 1 )	60
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2022/561, 6. aprill 2022, glükoalkaloidide esinemise seire kohta kartulites ja neist saadud toodetes	66

	Parandused
*	Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määruse (EL) 2022/110 (millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks) parandus ( ELT L 21, 31.1.2022 )	68
*	Komisjoni 14. veebruari 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/469 (millega muudetakse määrusi (EL) nr 923/2012, (EL) nr 139/2014 ja (EL) 2017/373 lennuliikluse korraldamisele ja aeronavigatsiooniteenustele, õhuruumistruktuuride kavandamisele, andmete kvaliteedile ja lennuraja ohutusele kehtestatud nõuete osas ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 73/2010) parandus ( ELT L 104, 3.4.2020 )	69

Nimi	:	BASF Agricultural Solutions Seeds US LLC
Aadress	:	100 Park Avenue, Florham Park, New Jersey 07932, Ameerika Ühendriigid

„Lennuraja seisund	Lennuraja tähis: (ühikuta)	01–36; 88; 99	1
	Lennurajal olev ladestus: (ühikuta)	0–9	1
	Lennuraja kaetuse aste: (ühikuta)	1; 2; 5; 9	–
	Ladestuse sügavus: (ühikuta)	00–90; 92–99	1
	Hõõrdekoefitsient/pidurdamise efektiivsus: (ühikuta)	00–95; 99	1“


	(1) EMPs kohaldatav tekst