Meie koduotsingud jõudsid mõni aeg tagasi eduka lõpuni. Pisikeste, võiks isegi öelda, et siblivate, sekelduste tõttu tühistas David mõned tunnid enne lepingu allkirjastamist kokkulepped ja teatas tädile, et meie seda ookeanilähedast korterit ei võta. Kolime hoopis ookeanist u 3 km sissepoole. Ma ise seletan seda sellega, et kui tsunaami tuleb, siis on meil imepisike mäepealne…

10. veebruari hommikul kaheksa aastat tagasi sündis Maru. Need neli päeva, mis ma temaga haiglas kahekesi veetsin, olid kuidagi täiesti teistmoodi erilised. Ma mäletan ikka veel, milline pisike armas pamp ta oli. Ja millised sügavsinised silmad tal olid. See esimene kohtumine temaga. Poole ajast ma lihtsalt kas istusin ja vaatasin teda, kui ta oma haiglavoodis…

“See tüdruk saab siin väga populaarne olema,” ütles meile St.Juliansi kooli vastuvõtuosakonna üks naistest. Elsa oligi seal tõeline hitt. Helesinised silmad ja tumeblondid juuksed. Tüdrukud ja poisid piirasid meid igal sammul, kui lumega kaetud riigist pärit pisikese Elsaga kooli territooriumil ringkäiku tegime. Kõik tahtsid teda katsuda, paitada, kallistada. Mul tekkis korraks isegi tunne nagu jalutaksime…