Juba haiglasoleku ajal tekkis mul üks hirm, millega mõtlesin silmitsi seista kolmapäeval, kui mul oli psühholoogi aeg. Rääkisime hoopis millestki muust, millele sain vähemalt oma peas lahenduse. Rääkides sellest hirmust. Ma kardan viimast keemiat. Kardan sellele järgnevaid nädalaid. Ma tean, et see on praegu viimane ja siis tuleb hakata valmistuma operatsiooniks. Ma ei karda operatsiooni….
Pärast seda kõike oleks aus, kui saan eluks ajaks haigustest vabastuse / After all this, it would only be fair if I got a lifelong exemption from illnesses
Jah, ma mõtlen seda täiesti tõsiselt. Kui saan vähi seljatatud, siis arvan, et olen auga välja teeninud igasugustest muudest väiksematest ja suurematest haigustest vabastuse. Umbes samamoodi nagu vanasti kirjutati koolis kehalisest kasvatuse tunnist vabastusi. Ma olen mitme eluea jagu (kogu oma elu jooksul) pidanud põdema, haiglas olema, valu kannatama. Kui võtta veel eraldi arvesse haiglas…
Haiglas olek pole mingi piknik pargis / Being in the hospital is no picnic in the park
Ma olen teisipäevast alates olnud haiglas. Paremaks ei ole oluliselt läinud. Enesetunne on kehv. Palavik tõusis näiteks eile õhtul 39 kraadini ja täna hommikul kella kuuest-seitsmest ärkasin taas külmavärinates. Palavik oli laes, enesetunne väga halb, meeletu köha, nohu, kurk valus – nii haavandist kui ka köhimisest. Kui köhahoog peale tuleb, siis on see nii keha…
Naudi, naudi oma päeva, küll pärast maksad selle eest lõivu / Go ahead, enjoy your day, you’ll pay the price for it later
Täpselt selline tunne on mul pühapäeva hommikul kell 04:51, kui olen juba mõnda aega üleval olnud jah tunnen, kuidas nutt tahab peale tulla. Miks? Sest eile, üle pika aja, ma nautisin oma päeva. Aga see oli ka pikk ja väsitav päev. Hommikul käisime emaga kohalikul turul, kust soetasin endale odava sidrunipuu. Õigemini on see pisike…
Mul on juba ette jubedad süümekad / I already feel terribly guilty
Mingil öösel ärkasin jälle kella kahest, kolmest. tiksusin üleval, tegin tööd, jõin teed, kuigi igasugused maitsed olid sel hetkel kadunud, Pigem võiks öelda, et kõik maitses nagu alumiiniumlusikas. Kella 7-8 paiku hommikul hakkasin uuesti väsima. Päästeameti tellitud uuringut lugedes ja seda läbi närides mõtlesin, kas on ok, kui jõuan heal päeval valmis teha ühe loo,…
Räägime pikemalt sellest hemorroidist ja jätkuvast kakamise jamast / Let’s talk more about that hemorrhoid and the ongoing trouble with pooping
Te ei kujuta ette, kui valus see vetsuskäimine on. Kõht on küll lõpuks hakanud läbi käima, aga iga kord on nii valus nagu väljutaks endast žiletiteri, mis sisselõikeid teevad. Valu läheb nii talumatuks, et kogu alumine korrus on sellest haaratud ja see teeb omakorda ka pissimise valusaks. Pärast igat vetsuskäiku pean esimesed 10 minutit lihtsalt…
Nad räägivad, et mesilase mürk aitab rinnavähist vabaneda. Kas ikka aitab? / They say that bee venom helps to get rid of breast cancer. But does it really?
Me oleme vist kõik näinud sotsiaalmeedias seda nn “populaarteaduslikku” artiklit, mis viitab sellele, et mesilase mürk tapab rinnavähi, ka selleagressiivsemaid vorme. Hakkasin siis otsast uurima, sest see asi tundus pisut kahtlane. Kui mesilase mürk nii hästi töötab, siis miks seda ei kasutata? Miks ma pean taluma keemiaravi, miks peab opereerima, pärast tegema kiiritust? Hakkasin siis…
Kas doomscrollimine vähiteemadel aitab kaasa tervenemisele? / Does doomscrolling about cancer contribute to healing?
Teate, kui mõned inimesed doomscrollivad (ehk loevad ja otsivad infot) sõjateemasid, poliitikat, kõike sellega seonduvat. Siis, mida teen mina? Doomscrollin rinnavähiga seonduvat – nii kolmiknegatiivset kui invasiivset rinnavähki. Lappan “lehekülgede” kaupa teiste lugusid, ravi, toitumise, metastaaside, ellujäämise, vabanemise, surma, allaandmistunde ja kõige muu kohta. Loen teiste lugusid, loen nende ravi, kõrvalnähtude, uute leidude, paranemise kohta….
500 “Sõimusõnad ja törts ahastust”, palun! / 500 “Swear Words and a Dash of Despair,” please!
Tead ju küll seda hingematvat tunnet, kui tähed lendlevad silme-ees ja tahaks täiest kõrist karjuda: “T*raaaaaaaaaa!” ja veel mõne vandesõna sinna otsa, sest lõid just varba nii osavalt ära, et valu lõikab terava noana sellest vasaku jala kõige suuremast küünega kehaosast läbi. Aga ega sa siis kohe ei vaata, et mis juhtus, komberdad selle asemel…
Need heledad udusuled kaovad ikkagi peast / Those light downy feathers are disappearing from my head after all
Mingi ime läbi olid vahepeal mulle pähe kasvanud heledad juskui udusulekestest juuksed. Lootsin, et need elavad punase kuradi üle. Aga, tuhkagi, neid langeb nagu esimene lumi, mis ajab igal aastal kõik autojuhid paanikasse ja tekitab liikluses kaose. Ainult, et nüüd on see kaos mu padjal, mu käes, sest teadupärast on mul tekkinud komme oma peanuppu…
Imedemaa/Wonderland 