Klubi

Vanad asjad (ja võlad)

Täna sattus järjekordset väga-vajalike-paberite hunnikut sirvides näppu üks vana Õhtuleht, täpsemalt 23.austist 1990. Seal oli kohe mitu-mitu lugemisväärset uudist-kuulutust.

Üks noor fotograaf Blaat otsib korterit

Seltskonnaajakirjanduse grand old lady Inga Raitar kirjutab, et Austriasse preemiareisile sõitis "Miss Estonia 90" prl. Liis Tappo. Omal kulul sõitis kaasa saksa filoloogist ema ning sõideti koos firma "Sputnik" turismigrupiga.

Väidtavalt on Tartu kesklinnas maetud radioktiivseid jäätmeid klaasblokkidega. Huvitav kas saladus sai lahendatud?

Üks eriti šikk toidukoha arvustus/avastus

Aga et siis see võlg, mis on võõra oma ja kaelas nagu veskikivi 🙂 See on see klubilise tegevuse arendamine. Ma tunnistan ausalt, et mul on olnud väike motivatsioonikriis. Aga viimase aja arengud a la mätas kuivab ja päike käib jälle kõrgemalt jne on pannud mõlgutama mõtteid, et äkki tuleks tegutseda. Otsustavalt. Mõtlen selle peale edasi. Otsustavalt.

Kurk

Täna on väga lakooniline sissekanne. Täiesti seosetutest asjadest.

1. Juba kaks nädalat on tunne nagu istuks kurgus üks väike siilike. Tahaks teada – on see normaalne ja millal üle läheb?

2. No olid sellised ribid. Retsept siin. Ja kui ei oleks olnud teatavat kõrvalekallet retseptist, võiks ilmselt jagada ka kõrgeid tiitleid.

Ribid

3. Muide, mis teete pühapäeval 30. oktoobril?

4. Lõpetuseks muusikapala, millel pole eelnevaga (ega ka millegi muuga) mingit erilist seost. Kuulmiseni!

Mida ma valesti teen

Hiljuti avaldas Tea & Cookies jälle ühe loo kokaraamatuklubistamisest, täpsemalt sellest kuidas alustada. Ma refereerin lühidalt, vaatame kus ma mööda pannud olen:

  • Mis oli klubi alustamise tõuge? Unenägu. – Uitmõte, sama hea ma arvan.
  • Kuidas kutsusid inimesi osalema? Kõigepealt tuttavad ja siis hakkasid nemad kutsuma inimesi ja koguaeg tuleb uute liikmete järgi ringi vaadata. – Tjah, põhimõtteliselt sarnane, kuigi ma tegelikult enamust lugejaid vist siiski ei tunne. Või võib olla tunnevad nemad mind, aga mina ju ei tea kes siin luurab. Pm muidugi on kõik teretulnud ja seda ma püüdsin mõista ka anda 🙂
  • Kas kujutasid ette kui suureks üritus paisuda võib/kui palju osalisi tuleb? Kogu nimekiri on u 30 inimest, keskmiselt 12-20 osalist, minimaalselt 6 inimest oleks hea, sest siis saab juba piisavalt palju erinevaid toite. Inimesed tunnevad muret põhiliselt selle üle, et neil pole piisavalt toole, see aga pole tegelikult probleem, sest kuidagi ikka saab. – Tegelikult oli huvilisi küll üle 6, aga osa neist ei resideeru Tartus. Kriitiline mass peaks olemas olema. Aga toole mul ka eriti ei ole. 
  • Kuidas te otsustasite kui tihti kohtuda?  Kuidas aja kokkulepite? Ühine otsus oli kohtuda iga kahe kuu tagant, iga kuu oleks liiga tihti. Kaks kuud annab ka piisavalt aega hankida/laenata raamat. Kuupäeva valik on väga raske, aga mingil hetkel tuleb lihtsalt joon alla tõmmata ja teatada, et see kuupäev nüüd on. – Ee, selle regulaarsusega tuleb veel töötada. Ja üldiselt ma olen suht Doodle’i usku, aga selge on et kõigile sobivat kuupäeva nii kui nii ei leia.
  • Kuidas te valite raamatu? Kas igaüks ostab selle endale? Ajuraju. Pärast iga kohtumist arutatakse veel läbi, mis järgmine olla võiks. Silmas püütakse pidada hooajalisust ning seda, et raamatut oleks võimalik kätte saada (müügil või näiteks raamatukogus). Raamatut ei pea kindlasti endale kohe ostma, laenamine nii raamatukogust kui üksteiselt on väga levinud. Eestvedaja võib tüürida teatud raamatu poole või kui otsust ei tule siis lihtsalt otsustada :). Valida võib ka kaks raamatut, sest kui üks on näiteks magustoitude raamat, siis paratamatult tahaks midagi tahedamat kõrvale. – Kõik väga mõistlik jutt, nii oli mõeldudki. 
  • Kuidas garanteerida, et kõik sama toitu ei vaaritaks? Varemalt tegin nii – et umbes kaks nädalat enne kohtumist saatsin ringkirja ja uurisin kes mida toob ning siis käis kõva edasitagasi meilimine. Aga nüüd on olemas Google Docsis iga kohtumise kohta tabel kuhu inimesed ise saavad lisada. – Jep, google docs on hea idee, ma loodan, et sobib teistele ka. 
  • Kas koguseid tuleb topeldada? Ei. Kindlasti mitte. Alguses oligi probleem, et kõik tegid toitu, et toita kõiki. See resulteerus muidugi suurte ülejääkidega. – Just. 
  • Mis on võõrustaja kohustused? Ava uks ja lase külad sisse. Oleks hea kui olemas oleks laud millele asetada nõud, taldrikud ja lauahõbe ning vähemalt üks töötav tualett. Ja ülejäänu on juba vastavat võõrustaja soovidele. Tihti on lihtsam kui võõrustaja teeb midagi, mis ei ole transporditav või tuleks kohe serveerida, aga see ei ole kindlasti kohustuslik. – Kõlab taas väga hea nõuna. 
  • Kohtumiste struktuur/ajaplaan? Kohtumised toimuvad pühapäeva pärastlõunal 14-17, st et hommikul on piisavalt aega ettevalmistusteks. Varemalt olid kohtumised laupäeviti, aga tundub, et laupäeval oleks vaja veel ettevalmistusi teha. Saabumisel pakutakse jooki/kokteili ja muudkui pildistatakse. Siis tutvustatakse vajadusel ennas ja laual olevaid toite. Ja siis läheb söömiseks.
  • Mida oled õppinud? Kui sa oled organiseerija ole valmis otsustama ja võõrustama (tihemini kui teised). Kui oled osaleja ole õigel ajal kohal ja kui ei ole, siis ära üllatu kui ilma sinuta on alustatud.
  • Nõuandeid alustavatele klubidele? Lihtsalt tee ära. – Working on it.
  • Parim asi, mis kokaraamatuklubist tulnud? Palju asju. Tutvumine uute köökide/tehnikate/maitsete/toitudega. Kenad inimesed ja kogukonnatunne.
  • Toimetaja märkus: kui juhtub, et ikka üldse ei saa kokkamisega osaleda, siis joogitoojat tervitatakse ka tavaliselt rõõmuga.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ega väga midagi valesti vist polegi läinud. Ma nüüd võtan end kokku 🙂
/pildi koht/
Ja nüüd, tšikid ja brikid, lähen söögilauda ostma. Tsau!

Uitmõtte järelmõte

Leivake

Hirmus lugu küll, ma olen nüüd umbes kolm korda alustanud postitust, sellest et teeks siis selle klubi ära. Aga ikka tuleb miskit vahele ja ei ole nagu õiget vunki olnud. Ma nüüd otsustasin alustada teisest otsast. Kohe hakkan personaalseid kirju kribama neile kes kommentaariumis käe tõstsid. See siin on teadmiseks neile kes veel tahaks osaleda, aga pole tihanud märku anda. Et miskit salajast ei toimu, ma pakun, et kõikse’ pealt lepime esimese randevuu kokku. Ja jääks äkki alustuseks siiski Tartusse. Võib olla üks piknik? Annan teada 😉

Kohupiimakoogike

——-

Jees, mul on uued vormikesed 😀

Uitmõte

Tegelt ega väga sügavat mõtet ei ole, aga ma ei oska eriti nendele siin-on-hunnik-pilte-millest-eraldi-postitusi-vormida-ei-viitsi postitustele pealkirju panna, nii et püüan siis ühe uitmõtte ka siia piltide vahele keevitada.

Makaron. Maailma lihtsaima ja parima tomatikastme ning tiba juustuga.

Sattusin hiljuti sellisele seltsingu vormile nagu Cookbook Club. Kui ma õieti aru saan, siis selliseid seltsinguid on kahte sorti* – ühed kes võtavad raamatu ja siis kõik vaikselt katsetavad ja siis pärast kirjutavad (blogivad või säutsuvad), et kuidas ikka raamat oli ja kas ikka töötas jne. Ja siis teised võtavad raamatu ja teevad põhimõtteliselt peo. Sinna juurde muidugi kuulub ka katsetamine ja arutlus kuidas on aga põhiline on mu meelest, et saaks ühest raamatust palju erinevaid asju ära proovida.

Rabarberimuffinid Kreeka pähklitega (Nigella Lawson, Feasts)

Üks näide sellisest olengust on siin – Tea & Cookies ja teine The Cardigan & Cook. Täiesti eraldi lehe on teinud Charm City Cookbook Club  ja siis the cookbook club.

Juubeldamisest ülejäänud peotäiest ürtidest sai roheline pasta.

No vat, ja mõlgutan siin mõtteid, et mul on üsna mitu kokaraamatut. Aga nende läbi töötamisel siiani üsna vähe süstemaatilisust. Ja jõudlus pole ka kiita. Ja kuigi ma tunnen üsna mitmeid söödikuid, siis kas oleks võimalik leida, näiteks siinsamas üks üleskutse tehes, ka mõned isikud kes sellist klubi (ma mõtlen, pigem seda teistsort) tahaks teha? Tartus? Orgunni vankrit ma võiks vedada, kui kõik surnud rebased väid käpad püsti tõstaks ja “hoo” hüüaks. Näiteks kommenteerides. Või kui ei julge siis võib meili ka saata laualampwordpress@gmail.com**

Petis marineeritud kanafileed küpsisepuru paneeringus (Nigella Lawson, Feasts)

PS. Üldse mitte teemaga seotud, aga vaadake kuidas vanasti lõustu pildistati – siin.

———

*ma siin nüüd väga sügavuti muidugi ei kaevanud, vabandan sügavalt kui minu säärane väide tõene pole.

**ma olen mõningase staažiga organiseerija-asjapulk. Ja tegelikult ma tean, et sellisele nimetule, üsna hägusele mölale ei tule ühtki vastust, välja arvatud juhul kui a) kellaajas, kuupäevas, ettekande pikkuses või pealkirjas pole tehtud silmariivavat viga (kuna neid ei ole, siis see võimalus langeb ära);  b) või ma mingil muul moel riivan lugejat, sest märge rsvp, ei ole selleks siiani veel piisav olnud. Aga, ega ma ei nukrutse, see oli ju kõigest uitmõte 😉