Lugemissoovituse blog Meie loeme, Teie loete, kõik loevad

17.–19. juulil toimus Taevaskoja Puhkemajas Eesti ulmehuviliste kokkutulek Estcon 2009.

Paljudele on see üritus oluline seepärast, et jagatakse Eesti ulmeauhinda Stalker. Tänavused tulemused olid järgmised :

Parim eesti autori lühijutt
Kandideeris 58 teksti, hääli sai neist 20. Hääletas 18 lugejat.
1. Laur Kraft «Ultima Cthule» («Algernon» 2008; aprill)
2. Indrek Hargla «Tontla metsas» (antoloogia «Täheaeg 4: Flööditüdruk» (Fantaasia, 2008))
3. Kristjan Sander «Ei puhka sinus» (antoloogia «Täheaeg 4: Flööditüdruk» (Fantaasia, 2008))

Algupärase lühijutu kategooria võit Laur Krafti «Ultima Chtulele» tõestas minu ammust veendumust, et eestlased oskavad väga hästi kirjutada paroodiaid, pastišše ja hommage’e ning et eesti lugejale meeldib neid üsnagi hästi lugeda. Sedakorda on inspiratsiooni saadud ühe tuntuima õuduskirjaniku H. P. Lovecrafti loomingust. Hea stiilitaju ning tuntud teemale omamoodi lähenemine tõid teenitud tasu.

Parim eesti autori lühiromaan või jutustus
Kandideeris 8 teksti, kõik neist sai ka hääli. Hääletas 13 fänni.
1. Indrek Hargla «Minu päevad Liinaga» («Looming» 2008; nr 8)
2. Kristjan Sander «Pikk tee» (autorikogu «13 talvist hetke»(Varrak, 2008))
3. Kristjan Sander «Reisija juhtum» (autorikogu «13 talvist hetke»(Varrak, 2008))

Indrek Hargla Stalkeri-võit pole teab kui suur üllatus. Oskus kirjutada lugejat arvestades ja samas omi asju ajades on Hargla puhul saanud lausa kaubamärgiks. Tasub veel mainida, et «Minu päevad Liinaga» pälvis ka Tuglase novelliauhinna.

Parim eesti autori romaan
Osales 11 romaani, hääli said kõik. Hääletas 19 lugejat.
1. Leo Kunnas «Gort Ashryn: I osa. Enne viimast sõda» (Eesti Päevaleht, 2008)
2. Siim Veskimees «Taevatagune suurem ilm: Zätereiti lood: Tau Sõrmuse operatsioon» (Fantaasia, 2008)
3. Kristjan Sander «Kolmteist talvist hetke» (autorikogu «13 talvist hetke» (Varrak, 2008))

Leo Kunnase «Gort Ashryni» võit oli ka kuidagi ootuspärane. Korralik militaarulme, küll oma puudustega (pisut lohisev ja liiga tagasivaatav ja/või sissejuhatav), aga kuna tegemist on triloogia esimese osaga, siis on lootust, et järgnevate osad on tugevamad ja tihedamad. Osa «Gort Ashryni» võlust on see, et autor kasutab ulmekirjandust kirjutamaks probleemidest, mis talle muret valmistavad, et inimesi mõtlema panna ja omi seisukohti tutvustada, muutumata seejuures üleliia moraliseerivaks ja unustamata ära kirjanduslikke eesmärke.

Parim tõlkejutt
Osales 56 juttu, jutustust ja lühiromaani. Hääli sai neist 29. Hääletas 21 fänni.
1. Paolo Bacigalupi «Flööditüdruk» (antoloogia «Täheaeg 4: Flööditüdruk» (Fantaasia, 2008))
2. Bruce Sterling «Sülem» (autorikogu «Skismaatriks +» (Fantaasia, 2008))
3. Poul Anderson «Taevarahvas» (autorikogu «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud» (Fantaasia, 2008))

Paolo Baciagalupi «Flööditüdruk» oli ka minu esimene valik Stalkeri-nimekirjast. Jutu läbivaks teemaks on valikud, võim ja kunst. Lugu, mis jääb kummitama pikaks ajaks.

Parim antoloogia või kogumik
Kandideeris 11 kogumikku. Hääli said 9. Hääletas 22 inimest.
1. Poul Anderson «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud» (Koostajad Andri Riid ja Raul Sulbi (Fantaasia, 2008))
2. «Soome ulme» (Koostja Arvi Nikkarev (Skarabeus, 2008)=
3. Bruce Sterling «Skismaatriks +» (Fantaasia, 2008)

Kirjastuse Fantaasia murdis Poul Andersoni kogumikuga «Taevarahvas» aastaid kestnud kirjastuse Skarabeus edu selles kategoorias. «Taevarahva» tugevuseks sarnaselt Skarabeuse kogumikele on see, et tegemist on originaalkoguga ja kaalutletud valik toob välja tõesti huvitavad lood. Kogumik on koostajate poolt varustatud nii eessõna kui ka järelsõnaga.

Parim tõlkeromaan
Osales 45 romaani, hääli said neist 22. Hääletas 27 inimest.
1. Sergei Lukjanenko «Öine vahtkond» (Varrak, 2008)
2. Lois McMaster Bujold «Au riismed» (Varrak, 2008)
3. Haruki Murakami «Kafka mererannas» (Varrak, 2008)

Kõige põnevam oli minu jaoks tõlkeromaani kategooria. Sergei Lukjanenko «Öise vahtkonna» võit näitas, et loeb kirjandus, mitte autori isik. «Öine vahtkond», kus Valged ja Mustad Moskva tänavail tasakaalu püüavad hoida, seda üsna ühtmoodi sigadusi tehes ja tegelikke eesmärke muude põhjuste taha varjates, on hästi loetav, põnev ja hoogne ulmemärul. Bujoldi «Au riismed» on kosmoseooper täis kohustuslikku tehnikat, militarismi, erinevaid ühiskonnakorraldusi ja intriige ning ruumi jagub ka armastusloole. Üllatav oli Haruki Murakami romaani «Kafka mererannas» nii kõrge koht. On küll hea raamat, aga heaks ulmekaks ei oleks ma osanud seda arvata.

Estconi üheks oluliseks osaks on alati olnud ettekanded. Esimene ülevaade animest jäi mul kahjuks kuulmata. Sash Uusjärve teemaks olid kaasaegsed noorteulmekad. Huvitav oli tõdemus, et praegune trend noorsookirjanduses on lisada reaalsele taustale (perekond, sõbrad, kool) midagi müstilist, olgu selleks siis näiteks suhtlemine surnute, haldjate või vampiiridega. Enamik sedasorti kirjandusest tundub olevat suunatud tüdrukutele. (:)kivisildnik arutles populaarse ulme kirjutamise võimaluste üle Eestis. Kristjan Ruumet vahendas muljeid Finnconilt. Toimus ka kirjastuste ring, kus oma tegemistest pajatasid pikemalt kirjastuse Fantaasia esindajad Eva Luts ja Siim Veskimees. Kohalolnud kirjanikest tutvustasid ilmumisjärgus teoseid Indrek Hargla ja Maniakkide Tänav.

Estconi aukülaliseks oli Tamur Kusnets, kes kõneles kõigepealt Veiko Belialsi küsimuste toel oma kirjutamise põhimõtetest, tagaplaanidest ja tehnikast. Hilisem jutt läks vanadele sõjapidamisviisidele ja ajaloo taaskehastamisele. Jutu ilmestamiseks esitasid Tamur Kusnets ja Maniakkide Tänav näitliku mõõgavõitluse ning soovijad said proovida vibulaskmist.

Estconi osaks on saanud ka mängud. Toimus rollimäng nõukogude ulme ainetel Ove Hillepi juhtimisel, mini-larp Matrixi ainetel Maniakkide Tänava juhatusel ja ulmeteemaline mälumäng, mille pani kokku ja viis läbi Taivo Rist. Mängida sai ka erinevaid lauamänge. Nagu ikka, oli ka seekord võrdlemisi kirju valikuga filmiprogramm ja vaba väike raamatulaat.

Tiina Sulg