Head Reaktori lugejad!
Jaanuarikuu on lõpule jõudmas ja koos sellega näeb ilmavalgust ka uus Reaktori number. Värskest numbrist saab lugeda Mati Tee ja Krista Logbergi jutte. Tim Hornet arvustab M. L. Reidi romaanisarja „Mists of Redemption“ ja ulmelist märulifilmi „Boss level“, Riho Välk lahkab Juhan Habichti värsket ulmeromaani „Tuugenite ümber“. Poetess Sveta Grigorjeva räägib oma seostest ulmekirjandusega ja Laura Loolaid annab ülevaate arvutigraafika messil tutvustatud ulmelistest arvutimängudest. Lisaks võite käesolevast Reaktori numbrist leida Rahva Raamatu kirjastamispoliitikat ja e-raamatute äppi käsitleva intervjuu ning palju muud huvitavat.
Loetagu!
Kaanepildi joonistas Maari Soekov, kujundada aitas Marko Hirv.
Reaktori toimetus, sõbrad, kratid ja pudulojused ühendavad kõrid ja kopsud, et üheskoos hüüda vägevasti Hõissa! Sest et selsinasel kahekümnekuuendamal aastaringil on suurt rõemu meie peale paista lastud. Isand Hargla, kelle sulg maalib meile ühteviisi nii häid mõrvasid kui ka kavalaid ulmasid, on üle Tartu kantside tunnustust saanud ja õkva palga peale kirjanikuks võetud!
Selle kohta võib lugeda uudisjuttu nii linnaseitungist kui kirjastuse vitriinist, ka värvilisi päevapiltisid on hulgakaupa ettenäidata.
2025. aasta kirjanike rännakul kodumaa raamatukogudes esinesid Sveta Grigorjeva, Eva Koff ja Manfred Kalmsten, tutvustades oma loomingut ja vastates kohaletulnute küsimustele. Huvilised, kes kohal käisid, kuulsid-nägid autoreid, Facebooki kajastus aitas neidki, kes igale poole ei jõudnud. Nüüd, kui muljed settida jõudnud, on ehk paras hetk Reaktoril küsida traditsiooniline ajakirjanduslik küsimus: „Kuidas tunne on?". Vastab Sveta Grigorjeva. Pilt: Jelena Ivanova
Rahva Raamat on poodide kett, kirjastus ja e-rakenduse või moodsama sõnaga äpi – täpsemalt loe siit - abil raamatute lugemise ja kuulamise võimaluse pakkuja. Äpist võib ulmehuviline leida näiteks mitmeid kirjastuse Fantaasia väljaandeid ja teisigi ulmeteoseid. Reaktor uuris lähemalt, mis Rahva Raamatus tehtud ja tegemisel ja mis fenomen e-raamat on.
Rahva Raamatu äpi kommentaarid on andnud äpi projektijuht Ida Johanna Loel. Rahva Raamatu kirjastusest on kommenteerinud Rahva Raamatu kirjastuse peatoimetaja René Tendermann.
Pildi poest tegi Tõnu Tunnel.
1. Kuidas kirjeldaksite e-raamatut – kas nišikaup nutipõlvkonnale, järk-järguline paberraamatu asendaja või mööduv moenähtus?
E-raamat ei ole meie jaoks moenähtus, vaid püsiv formaat, mis tugevalt seisab paberraamatu kõrval.
Ma olen paheline inimene. Mulle meeldivad B-filmid, ma kuulan veidrat muusikat ja eelmisel aastal proovisin ma erinevaid üliodavaid õllesid ning kõige kurvem on, et kõik need veidrused on tihti paremad kui peavoolu standard. Nii on ka mu ulmelugemusega - jätkuvalt on mul maailmakuulsad tüvitekstid lugemata, kuid ikkagi leian ma hoopis end Veskimeest lugemas. Nii ka see kord. Oot-oot, see pole ju Veskimees, näh, Habicht tegutseb jälle.
Juba esimene raamat pakkus mulle ohtralt B-kategooria lugemis- ja arvustamislusti. Hämmastav oli mõelda, et juba auväärses eas inimene on maha istunud, pikalt kirjutanud ja siis heldimusega vaadanud, et vot, nüüd sai kõva asi tehtud, varsti on Stalkerid virnas ning andunud fännide rongkäik jookseb akna alt horisondi taha.
Film: „Boss level“ (2020, Hulu)
Sõjaväelane Roy tuleb missioonilt tagasi, kohtub oma teadlasest eksnaisega, tõmbab nosu täis ja maandub blondi tšikiga linade vahel. Hommikuseks äratuskellaks on mees matšeetega, kes ilmselgelt tahab eemaldada Roy pea tema kaelalt – asi, millega Roy nõus pole.
Peagi selgub, et tema vastas pole vaid mees matšeetega, vaid terve posu palgamõrvareid.
See pole ainus muutus Roy elus. Tema päevad hakkavad korduma.
Surm ja Roy ärkab uuesti blondi tšiki kõrval.
See juhtub uuesti ja uuesti, kuniks enda elu nimel võitlemine muutub juba igavaks rutiiniks.
Miks tahetakse Royd tappa? Miks ärkab ta peale igat surma uuesti üles ning alustab päeva uuesti? Sellele mõelda on üsna keeruline, kui keegi istub sul kogu aeg püstolitoruga kuklas. Õnneks teab Roy varsti juba sekundi täpsusega, mis tema ümber juhtuma hakkab, ja asub märuli keskel pusletükke kokku panema.
Raamatusari „Mists of Redemption“ ( Warrior of Mist, Ghost in the Mist, Cloud of Destruction)
Autor: M.L.Reid
Maa, nii nagu me seda tunneme, on hävinenud. Kogu teaduslik areng ja tehnoloogia muutunud kasutuks. Selle asemel on väravad teispoolsusesse ning seal elavad peletised, kes kannavad endas väekristalle. Viimaste hankimine on küttide põhiline ülesanne. Kogu inimtsivilisatsioon on väekristallidele uuesti üles ehitatud – neist toodetakse elektrit.
19 aastane Jynn on kütt vaid paberil – ta on äärmiselt nõrk. Samas on tal vaja raha, et toetada oma väikest õde ja haiglas olevat ema. Seega surub ta hambad risti, kui teda mõnitatakse, kui teda taga räägitakse, teda kiusatakse ning kui ta haiget saab. Viimast juhtub tihti – ta on haiglas pea sama tihti kui seal töötavad arstid. Maailm on karm ning küttide „tugevama õigus” vankumatu.
ESIMENE TEGELANE: Raichu (5. detsember)
Vahi, vahi, artikkel pokemonist on eeskujulikuks saanud! Keegi vorbib neid. Kui see jätkub, siis saate järgmistel aastatel näha sadakonda ülevaadet pokemonidest. Halleluuja! Raichu on elektritüüpi pokemon välgunoolekujulise sabaga. Ta on 79 cm kõrge ehk poole suurem 41 cm kõrgusest Pikachust. Ta esmaavaldati 1996. aasta mängus „Pokemon: punane ja sinine" ning ta on seeria maskoti Pikachu arenenud vorm. Areng toimub Piksekivi abil. Algul plaaniti, et Raichu võib edasi areneda Gorochuks, aga siiski seda võimalust mängudesse ei lisatud. Esialgu võeti ta halvasti vastu – Pikachu pidi kõigist üle olema; hiljem suhtumine paranes ja Raichu esineb peaaegu igas pokemonimängus, sealhulgas kõigis tähtsamates. Mõnes animemuganduses on Raichu Pikachu vastane ja mõnes mängus Pikachu keeldub Raichuks arenemast.
Tanel Rõigas „Postkaart”
Kuskil kosmoses rändavas laevas on äkki tunda kaneelilõhna. Kavalpeast kokk on pardale tassinud head ja paremat kraami jõulude tähistamiseks, millest saavad osa ka laeval viibivad võõrrassi esindajad.
Tegemist on toreda lühikese jõululooga, mis saab läbi enne, kui ükski tegelane jõuaks pikka filosoofilist monoloogi ette võtta. Igati tervitatav.
Imre Siil „Seateod”
Tõrvavere astronoom saab kontakti väikeste sõbralike nälkjavälimusega tulnukatega. Meeldiva vestluse järel tehakse teadlasele üllatav kingitus.
Muhe kiire lugemine, mille lõpp mulle eriti meeldis. Kes ei tahaks saada kingiks veerand tunnikest mõne helge lapsepõlvehetke uuesti läbi elamiseks. Tore on ka loo pealkirja kahetähenduslikkus.
Manfred Kalmsten „Ema südant…”
Kamp Põhjala kangelasi valmistub lahingusse minema. Lõpuks jõutakse kohale ja sõditakse veidi.
Plaan arvutigraafika messile minna tekkis juba möödunud sügisel, sest tahtsime Peakolu Diviisi prototüüpi avalikumalt näidata. Niikaugele me seekord ei jõudnud, mis aga ei takistanud väljanäitust niisama külastada.
Delta teise korruse koridor oli rahvast ja masinavärki nii täis, et igasugune aru ja ülevaade hajusid kohe. Õnneks jooksin [loe: trügisin] kümnendal sammul Amanda otsa. Kogusin tema käest noosi meie mängu postri ja paari ilupildi-kaardi näol ning kasutasin ära teadmisi riidehoiust, kuhu kolakamad kodinad ootele jätta.
Amanda oli messialale juba ühe tiiru peale teinud ja teadis asju, näiteks seda, kus pesitseb Anni oma ülikooli tiimiga. Asutasime tasapisi TLÜ boksi poole teele, isekeskis arutades, et küllap vaatame ka mõned ettekanded ära, kui juba sinna koridoriotsa asja on.
Tulekul
13. veebruaril toimub Tartu Kirjanduse Majas vestlusõhtu sarjast „Õhtud Eesti ulmega“. Tutvustatakse Meelis Krafti romaanitriloogiat „Tiuhkamäe“ ja esitletakse selle kolmandat osa.
20. veebruaril toimub Tallinna Südalinna raamatukogus vestlusõhtu sarjast „Õhtus on ulmet“, külalisteks on Instagrami raamatumudijad Kati (Katibookworm) ja Brita (Thebookeer).
Toimus
9. jaanuaril toimus Tartu Kirjanduse Majas vestlusõhtu sarjast „Õhtud Eesti ulmega“. Esitleti Mo Xiang Tong Xiu romaani „Deemonliku Tee Suurmeister“ eestikeelset tõlget, õhtu külaliseks oli romaani tõlkija Helina Ravasoo. Pildistasid Kristjan Rätsep, Laura Loolaid.
Tiuhkamäe. Kolmas raamat (viimane)
Meelis Kraft
Sarja kolmandas ja viimases osas tuleb Tiuhkamäega seotud seltskonnal lõpuks ikkagi ette võtta ohtlik teekond, et tuua tagasi Kallaste kolhoosi maisipõllult röövitud põlisameeriklane. Nad saavad faunusbotaanika kohta teada palju uut ja avastavad veel ühe faunoidi jäljed, mis viivad Inglismaale.
Kirjastus Sooroheline
280 lk
Peatusin klassiruumis ja kuulatasin Helju seletusi kosmosereiside füüsika alustest.
„Kui kosmos oleks homogeenne ja isotroopne 4-ruum, poleks kosmoselennud võimalikud. Arvutage kasvõi tavaline mehhaaniline töö ühe tonnise punkmassi nihkel Maalt Alfa Kentaurile. Kui see energia nii kiirendamiseks kui ka pidurdamiseks tuleks selle punktmassiga kaasa vedada, saame aastatepikkused reisid tohutu energiakuluga. “Kasulik koormus“ sellisel teekonnal oleks nii väike, et seda võib nimetada „kasutuks koormuseks“. Võtame nüüd reaalsed kosmosereisid. Näiteks meie kodulaevast, seisumassiga 10 tuhat tonni, moodustab kasulik koormus üle 6000 tonni. Seetõttu on meil kasvuhoone, farm, akvaarium ja eluruumid.“
Klass sumises vaikselt. Ostsin just enne reisi uuenduse kooliprogrammile, tugevdatud sotsiaalse adaptatsiooni elementidega. Tehistaibu lõi täieliku pildi klassiruumist. Libaõpilased olid kõik individuaalsed ja käitusid erinevalt. Mõni haigutas, mõni sosistas naabritega.
Laev vilgutas äratuseks tulesid, järgmisel hetkel kõlas üle laeva naise hääl: „Läheneme planeedile. 15 minuti pärast ,Maa aja järgi, siseneme atmosfääri. Tunni aja pärast maandume planeedil – suurima mandri suurima riigi pealinna kosmodroomil. Meenutuseks: kohalikud ise nimetavad seda Nimoriks, kuid Maa andmebaasis on see nimetatud kui P456-K57.“
Mees avas silmad, robotlik naisehääl pani ta pea valutama. Ta proovis keskenduda, mis oli küll keeruline, pea kumises ja mees võis selles süüdistada ainult üht. Valu oli olnud tema konstantne kaaslane hetkest, kui ta oma silmad avas. Kui need kuradima Saksa teadlased 20. sajandi neljakümnendatel oleks teadnud, mida nad korda saadavad, siis nad oleks kandideerinud Nobeli preemiale. Kuid sõda õnneks hävitas nad kõik ja kui keegi neist selle üle elas, siis ta vähemalt ei teadnud oma töö tulemit.
Robotlik naisehääl jätkas.
