Riikksåbbar mooʹččes kueʹrnec kristallkruun ciilee, ko lõnnj teâuddji oummui pleäčktummšest.
Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj loppraportt lij õiʹdde uvddum väʹlddminister Petteri Orpooʹje, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra.
Komissaar išttâd orru ouddriâddâst da seuʹrrje oummui kommeeʹntid da saǥstõʹlle mâʹte takainalla. Sõrgg pueʹtti peeiʹvi ääiʹj tuõttvuõđ looǥǥčeš jiõnnsa.
Saaʹmi siidsåbbar vaʹlljeem komissaar Irja Jefremoff luõikast.
Ââʹn lij kuʹǩes da loʹsses tuâjj komissaarân tuâǥǥbeäʹlnn, håʹt-i suåvâdvuõđ ouʹdde âlgg õinn säʹmmlai õutstõõzzâst di valdia beäʹlnn reâuggad kõrrsânji.
Peeiʹvi mieʹldd riʹjttje õinn tuâj, šõddmõõžž da jååttmõõžž pääiʹǩest nobba rääʹnes vueiʹvvgåårdest.
Håʹt-i rapoort sääʹn leʹjje tobddâz, årsti Jefremoff, ko kuuli vuõssvuâra saaʹmi ǩiõččlâsttmõõžžid jiõnnsa.
– Leʹjjem kuullâm täid aaʹššid kuullmõõžžin, leâša teʹl kâʹl täk ǩiõččlâsttmõõžž likstõʹtte jiânnai miõl, mušttal Jefremoff.
Historiatuʹtǩǩeei da teâttkaʹlddi
Jefremooff teâđstõõlli luâtt puuʹti suu vuõssmõs vuâra tuʹtǩǩeeʹjen Sämma juʹn 1970-lååǥǥ aalǥâst. Nuõrrân son tuejjii mainstâttmõõžžid sääʹmkomiteaaʹje Jeänõõǥǥâst da Aanar vuuʹdest.
Tõn tuâj mâŋŋa son njuiʹǩǩii-i nuõrttsääʹmtåimmkådda mainstâʹtted puk sääʹmpoorrâmkooʹddid da piârrjid sääʹmjieʹllmest da sij mooštain.
Nuõrr Irja čuõiǥi da vaaʹʒʒi piârrjest da põõrtâst nobba. Juõʹǩǩ oummu åʹrnn õõlǥi vuäǯǯad saaʹmi naʹddjummuž jiõccses.
Siõmmnai siõmmnai piârrji sääʹn joʹtte Jefremooff ooudbeäʹlnn, da juõʹǩǩ põõrtâst silttee juʹn vueʹrdded nuõrr kaʹrjjlaž niõđ kuâssa.
– Oummui mainnsin kuuli tõn âʹǩǩõõzz dommvoudda Peäccma da mäʹhtt-ne mon še fiʹttjem siʹjjid. Možât tõʹnt še mäŋggaz priʹmme muu, smeâtt Jefremoff.
Mainstâʹttemiiʹjji mâŋŋa son siirdčõõđi jälsted Sämma saaʹmi kõʹsǩǩe.
Škooultum neezzan vieʹǩǩti jiânnai sääʹmǩiõllsaid määŋgnallšem ǩeeʹrjtemtuâjain: Irja teâuddji piiđiʹlmmtõõzzid da ǩeeʹrjti oummui persoonlaž ǩiiʹrjid lääddas.
Sõrgg son še räʹǩstõõvi säʹmmliʹžže da raajškuõʹđi õõutsââʹjest Pekka-källsin ođđ jieʹllem Aanar kååʹdd Keväjäurra.
Sääʹmõutstõs vaaʹldi kaʹrjjel niõđ jiõccses da tõʹnt Jefremoʹffe leäi vääžnai še uʹvdded meeru mâid-ne mååust. Õõutsââʹjest saaʹmivuiʹm son alttii Njeäʹllem äʹrbbvuõttpleässjummši kruugg da lij viikkâm ooudâs määŋgid sääʹmhaʹŋǩǩõõzzid.
Håʹt-i ǩiõll leäi pâi suʹnne vaiggâd mättjed, lij son kuâddam mieʹldes sääʹmsooǥǥi da oummui mainnsid.
Irja Jefremooff miõlâst lij leämmaž pukin vääžnmõs vueiʹnned, mäʹhtt sääʹmkulttuur jeälltemtååim kaggâʹtte õutstõõzz seʹst.
– Tõt leäi jõnn tobddmõš vueiʹnned, mäʹhtt täk äʹrbbvuõđ, ǩiõll da kulttuur lie pâjjneškuättam meer seʹst da mäʹhtt neezzan leʹjje tän kulttuur čiõʹlj, särnn Jefremoff.
Komissaar roollân leäi leeʹd oummui vääras
Ko Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj alttee, leäi Jefremoff Irja leämmaž juʹn kuuʹǩǩ jeältõõǥǥâst.
Son leäi tåʹlǩ ođđsin seuʹrrjam, mäʹhtt komissio tuâj alttummuž ouddan. Sõrgg suʹnne vaʹlddeš õhttvuõđ Saaʹmi siidsåbbrest.
Nuõrttsäʹmmla haaʹlee suu jiijjâz komissaarân tän tuõjju.
– Leäm leämmaž nuʹtt säärneeʹl õccnjaž, što jiõm jiõčč haaʹled kaggâd jiijjan leʹbe ooʒʒõõttâd ni mõõn rooʹle, särnn Jefremoff.
– Ij muʹst leämmaž ni juurd tääzz, ko smiõʹttem jiõčč, što kâʹl komissaar õõlǥči leeʹd säʹmmlaž. De mon kuuitâǥ lomaakk ool ǩeeʹrjtem, što čõnnõõđam komissaar tuõjju, mušttal Jefremoff.
Ko jiijj kuullmõõžž aʹlǧǧe, tattu määŋg säʹmmla pirr Sääʹm suu kuullmõõžžid. Jefremoff jooʹđi nuõrttsääʹmvuuʹdest Jeänõõǥǥ räjja.
– Ko leʹjje toobdâs oummu toʹben da leäm 1970-lååǥǥast tuejjääm seämmanallšem tuâj, nuʹtt možât leʹjjem tõn naʹddjõõzz še tõi aaiʹji juʹn vuäǯǯam, smeâtt Jefremoff.
Kuullmõõžžin pueʹtte ouʹdde määŋgnallšem ääʹšš, mâid säʹmmla leʹjje ǩiõččlâsttam.
– Ko ooumaž mušttal suu persoonlaž mainnâz, da de veâl mušttal tõn muʹnne. Kâʹl-han näkkam ääʹšš mâʹnne čuuʹt čiŋŋlõʹsse. Jiõm pâi, ko pueʹttem domoi, pâsttam vueʹđđed, särnn Jefremoff.
Loppraportt lij kuʹǩǩ, leâša kuuitâǥ kuullmõõžž âʹnne seʹst veâl veiddsubun säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid.
Õhtt äʹšš, koon Jefremoff jiânnai peʹcclâstt, lie säʹmmlai väinnǩiõččlâsttmõõžž: lopprapoortâst jie leäkku teänab jiânnai vääinast šõddâm ääʹšš, ko määŋg tõn ǩiččlâsttam oummu lie juʹn serddam tunâlmma.
Naʹddjõs sääʹmnuõrid
Ââʹn, ko komissio tuâjj lij serddjam õõudårra valdia, Sääʹmteeʹǧǧ di Saaʹmi siidsåbbar juätkktååimai vuâlla, âânn son huõl kueʹhtten ääʹššest.
Son vuäinn, što leʹčči samai vääžnai staaneed Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi teäggtõõzz. Jeäʹrben nuõrtt- da aanarsäʹmmlai beäʹlest suʹst lij huõll, mäʹhtt minoriteeʹtti aaʹššid oouʹdeet jõnn Sääʹm koovâst.
– Smiõttam jiânnai, što vuäǯǯa-a sij nokk resuursid šuurbi jooukâst, särnn Jefremoff.
Tõn rääʹjest, ko Irja Jefremoff siirdčõõđi jälsted sääʹmvoudda, son lij piâssâm vueiʹnned nuʹtt sääʹmkulttuur da -ǩiõl vaiggääb iiʹjjid ko še jeälltemtuâj oʹnnstummšid.
Jefremoff vuäinn, što saaʹmi õutstõõzzâst lij pâi leämmaž väimmšõsvuõtt tuõʹllʼjed jiijjâs preeddnin.
– Pueʹrmõs lij, mâʹte laaʹvjet särnnad, što âlgg jiõčč čuâǯǯad jiijjâs juõʹlji âʹlnn, naʹddjeǩani jâkk oummui veäkka. Muu miõlâst meer seʹst pâjjan tõt viõkk, smeâtt Jefremoff.
Tän ääiʹj Jefremoff ij teänab jiânnai pliâssu saaʹmivuiʹm da haaʹlad jieʹlled rääuhlab jieʹllem. Son peejj naʹddjõõzz sääʹmnuõrid.
– Naʹddjam mij nuõrid, kook piʹrǧǧee tän jieʹllmest da lie mättõõllâm ǩiõlâz da lie harjjnam hoiʹddjed jiijj aaʹššid. Sij jie haaʹled tõn, što jeärraz tuejjee sij beäʹlest, peʹce haaʹlee jiijj tåimmad da vaaikted aaʹššid.
