Skammâkoveh-filmâfestivaalij ääigi piäsá uáiniđ uđđâ taaiđâtyeje, mon nommâ lii Áávu. Áávu lii čaaitâlm, mii kiäsá oohtân juáigus, taansâ já sirkustaaiđâ.
Áávu oovdânpuohtuu Anarist sämimuseo Siida olgomuseost, kuus taan-uv ive lii huksejum muotâteatter. Keččeeh kalgeh-uv kárvudâttâđ šooŋân heivejeijee pihtâsijd já ovdâmerkkân kiälkkáhaalareh láá lamaš uápis uáinu muotâteatterist uđđâivemáánu puolâšist.
Meiddei Áávu oovdânpyehteeh láá kárvudâttâm haalarijd. Stivrejeijee já Áávu-pargojuávhu jođetteijee Auri Ahola muštâl, et haalareh suápih eromâš pyereest lávdástâlmân.
– Lam aaibâs rähistum haalarijd já puoh eres sáttá muttuđ Áávu rähtimist, mut iä haalareh. Toh láá munjin čuuvtij teháliih, Ahola povvâst.
Huušâ já huápu uážžu vájáldittiđ já navdâšiđ keppâ oovdânpyehtimist
Tego noomâst ervid, Áávu-čaaitâlm muštâl ilost já ulmuin kiäin lii áávu.
Áávu oovdânpyehtee já jyeigee Petra Biret Magga-Vars arvâl, et motomin lii pyeri orostiđ keppâ já ilolâš falâlduv paaldân, ko maailm lii tievâ vädis fáádáid já astottesvuođâ.
– Mij lep feerim ennuv tiegárijd lusis aašijd meiddei, já mist lii huššâ já huáppu. Láá meid globaaleh jiešvuođah tego šoŋŋâdâhnubástus, te motomin lii pyeri pisániđ já kavnâđ meid hirmâd älkkees ávudemfáádáid já suujâid ávudiđ.
Auri Ahola täässid ääši. Sun arvâl, ete taat kuoskât ulmuid já eromâšávt sämmilijd, ete uážžu tuš puáttiđ teehi já tuš vuoiŋâstiđ já navdâšiđ ilolâš, ávulii taiđust.
Sämitaiđust kieđâvušeh maŋgii siärvus feerim puástuvuođâid já traumaid. Veikkâ tai kieđâvuššâm lii-uv tergâd, te toh pyehtih leđe lussâdeh keččâđ, uáivild Ahola.
– Tast šadda taggaar tobdo, et lii vala nuuvt ennuv maid kolgâččij porgâđ. Talle maŋgii vájálduvá, ete mon ennuv mij lep jo porgâm, já mon ennuv mist lii puoh rigesvuotâ kulttuurist, kielâst já mii enâmist.
Oovdânpyehtim lii maaŋgâkielâlâš
Áávust kulloo kulmâ sämikielâ: nuorttâlâš-, anarâš- já orjâlâškielâ. Lasseen mieldi lii kalaallit nunaatlâš tanssâtaaidâr Elisabeth Heillman Blind. Sun oovdânpuáhtá ruánááeennâmkieláin ađai kalaallisutijn.
Heillman Blind lii porgâm paijeel 30 ihheed tanssâsyergist já muštâl, et Áávu lii epitáválâš oovdânpyehtim ko verdid eres viestârmaailm čaitâlmijd.
– Uáinám, et taat proojeekt váldá nubelágán taaiđâlii vyevi rähtiđ lávdástem. Taat lii tego mottoomlágán laboratorio já tast lii eenâb keččâlem. Mij kevttip ennuv roopâ já jienâ, te tot lii iärrun ärbivuáválâš eurooplâš vuáhán rähtiđ teatter já tánssám.
Eres oovdânpyehteeh Áávust láá tanssâtaaidâr Unna Kitti, musikkár Aimo Aikio, ráp-artist Áilu Valle sehe sirkustaaidâr já jonglöör Aleksi Niittyvuopio. Juávhu čuovvimvuávájeijee lii ruávinjargâlâš Jukka Huitila ja jienâvuáváámist västid aanaarlâš musikkár Nicholas Francett.
Áávu vuosâeehid lii muotâteatterist vástuppeeivi 23. uđđâivemáánu já tot čáittoo ton lasseen val kuohtii Skammâkuuvijn.
