Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Põllumajanduse ja maaelu areng
ELi meetmed põllumajandustootjate murede lahendamiseks

Euroopa Komisjon on hoolega kuulanud põllumajandustootjate väljendatud muresid ning teinud kõvasti tööd, et võtta kiireid ja konkreetseid meetmeid tõstatatud küsimustele reageerimiseks.

Euroopa põllumajanduspoliitika lihtsustamine on pidev prioriteet nii ELi kui ka liikmesriikide jaoks. Praeguse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamismudel, mis põhineb riiklikul tasandil kavandatud ja rakendatud ÜPP strateegiakavadel, tähendab eelmise perioodiga võrreldes juba edasiminekut lihtsustamise ja suurema subsidiaarsuse suunas.

2025. aasta ÜPP lihtsustamise ja konkurentsivõime pakett

Kooskõlas teatises „ELi konkurentsivõime kompass“ sätestatud strateegilise prioriteediga esitab komisjon ühise põllumajanduspoliitika õigusaktide 25 muudatusettepaneku paketi, et:

  • lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist,
  • suurendada põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja
  • parandada nende vastupanuvõimet kriisiolukorras.

Komisjon avaldas 2025. aasta veebruaris ka põllumajandus- ja toidualase visiooni, milles kirjeldatakse põllumajandusalase õigusraamistiku peamisi valdkondi, mida tuleb kohandada.

1,58 miljardit eurot
eeldatav iga-aastane kokkuhoid põllumajandustootjate puhul
210 miljonit eurot
eeldatav iga-aastane kokkuhoid riikide haldusasutuste puhul
ÜPP lihtsustamispaketis sisalduvate kvantifitseeritud meetmete põhjal

Peamised kavandatavad muudatused

Ettepanekud põhinevad ÜPP vahenditel, mis võiksid olla tõhusamad, et kasutada ära põllumajandustootjatele ja haldusasutustele ettenähtud ÜPP toetuse võimalusi, ning need hõlmavad järgmist:

  • Suurendada lihtsustatud toetuskava atraktiivsust väiksemate põllumajandusettevõtete jaoks – suurendatakse väikepõllumajandustootjate iga-aastase kindlasummalise toetuse piirmäära 1250 eurolt põllumajandusettevõtte kohta 2500 eurole ja vabastatakse nad tingimuslikkuse nõuete täitmisest, võimaldades samas neile jätkuvat juurdepääsu ökokavadele.
  • Hõlbustada just noorte ja väiksemate põllumajandustootjate juurdepääsu rahastamisele ja investeerimistoetusele, võttes kasutusele uut liiki lihtsustatud investeerimistoetuse kuni 50 000 euro ulatuses, võimaldades rahastada investeeringuid, et viia põllumajandusettevõtted vastavusse õiguslike standarditega, lihtsustades eeskirju ja parandades rahastamisvahenditele juurdepääsu tingimusi ning julgustades kasutama lihtsustatud kuluarvestust, et vähendada põllumajandustootjate halduskoormust.
  • Mahepõllumajanduse parem tunnustamine, pidades täielikult sertifitseeritud mahepõllumajandusettevõtteid vastavaks samaväärsetele tingimuslikkuse nõuetele.
  • Stiimulid põllumajandustootjatele turba- ja märgalade kaitsmiseks, nagu on sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudes 2 (HPK 2).
  • Vähendada põllumajandusettevõtetes tehtava kontrolli koormust, kehtestades põhimõtte, et iga põllumajandusettevõtte kohta tehakse ainult üks kohapealne kontroll aastas.
  • Tugevdada ELi põllumajandustootjate vastupanuvõimet ja valmisolekut kriisideks, laiendades paindlikkust riskijuhtimisvahendite raames.
  • Suurendada ühise põllumajanduspoliitika suutlikkust, et toetada põllumajandustootjaid, keda on mõjutanud loodusõnnetused või loomahaigused, võttes kasutusele kriisitoetused, mida saaks kriisile reageerimiseks kiiresti kasutusele võtta.
  • Kasutada ära digitaliseerimise võimalusi, edendades haldusasutustele andmete esitamisel ühekordse küsimise põhimõtet ja põllumajandustootjate andmete esitamisel ühtse kontaktpunkti põhimõtet.
  • Suurem paindlikkus ja subsidiaarsus ELi riikide jaoks, et kohandada ÜPP toetust muutuvate oludega, nõudes ÜPP strateegiakavade muudatuste puhul eelnevat heakskiitu üksnes strateegiliste muudatuste korral.
  • Suurem paindlikkus ELi riikidele oma ÜPP strateegiakavade kohandamiseks, sest komisjoni eelnev heakskiit on vajalik üksnes strateegiliste muudatuste korral.

Eeldatav kokkuhoid

23 miljonit eurot
põllumajandusega seotud keskkonnaeeskirjade järgimine
halduskuludega seotud kokkuhoid
1,46 miljardit eurot
lihtsam väikepõllumajandustootjate toetuskava
77 miljonit eurot
digitehnoloogia ulatuslikum kasutamine

See on osa laiemast protsessist ja tugineb 2024. aastal kehtestatud lihtsustamismeetmetele.

ELi liikmesriigid saavad teha palju selleks, et põllumajandustootjate halduskoormus oleks piiratud ja proportsionaalne. Et lihtsustamisest oleks kasu, peab see toimuma tihedas koostöös komisjoni, riiklike ametiasutuste ja põllumajandustootjate endiga.

2024. aasta meetmed poliitika lihtsustamise ja põllumajandustootjatele suurema paindlikkuse tagamise kohta

Nende ettepanekute eesmärk on:

  • vähendada ELi põllumajandustootjate kontrollidega seotud koormust, st vähendatakse riiklike ametiasutuste tehtavate põllumajandusettevõtete külastuste arvu vähemalt 50%, ning alla 10 hektari suuruste põllumajandusettevõtete puhul tehakse erand tingimuslikkuse nõuete täitmisega seotud kontrollidest ja karistustest
  • anda põllumajandustootjatele suurem paindlikkus teatavate keskkonnatingimuste täitmisel.

Kehtivate ÜPP eeskirjade muutmisega:

  • saavad põllumajandustootjad ja riiklikud haldusasutused suurema paindlikkuse
  • on nõuded paremini kooskõlas põllumajanduse tegeliku olukorraga.

Lihtsustamismeetmed mõeldi hoolikalt läbi ja nende eesmärk on säilitada praeguse ÜPP kõrged keskkonna- ja kliimaeesmärgid. 

Euroopa Parlament hääletas nende ettepanekute üle 24. aprillil 2024 ja need jõustusid 25. mail 2024 pärast lõplikku vastuvõtmist nõukogus. Neid kohaldatakse tagasiulatuvalt ELi põllumajandustootjate suhtes, et hõlmata 2024. aastat. Komisjon tegi kokkuvõtte lihtsustamispaketi rakendamisel tehtud edusammudest. Selles kirjeldati peamisi väljakutseid, protsessi, paketiga seotud konsultatsioonide tulemusi ja erinevaid kaalutud võimalusi.

Komisjon võttis ka muid lühiajalisi meetmeid.

  • Muudetakse püsirohumaa säilitamise nõuet (HPK 1), et võtta arvesse põllumajanduse struktuurimuutusi, eelkõige juhul, kui põllumajandustootjatel ei ole enam kariloomi.
  • Selgitatakse vääramatu jõu ja erandlike asjaolude mõiste kasutamist, et parandada ÜPP toetuse saamise kindlust selliste põllumajandustootjate jaoks, keda mõjutavad kahetsusväärsed sündmused, nagu ränk põud või üleujutused, mille üle neil puudub kontroll.
  • ÜPP strateegiakavade puhul suurendatakse igal aastal lubatud muudatuste arvu, et ELi liikmesriigid saaksid sagedamini oma toetusmeetmeid muutuvate tingimustega kohandada. Samuti lihtsustatakse ÜPP strateegiakavade muudatuste heakskiitmise protsessi.

Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas

Lühiajalised ja keskpika perioodi meetmed

Komisjon tutvustas nõukogule ja Euroopa Parlamendile mitut meedet.

  • ELi toidutarneahela vaatlusrühma (AFCO) moodustamine, et suurendada hindade, kulude struktuuri ja kasumimarginaalide läbipaistvust ning lisaväärtuse jaotust tarneahelas.
  • Esitatakse aruanne toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi rakendamise kohta.
  • Tehakse ettepanekuid põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse sihipäraste muudatuste tegemiseks, et veelgi korrigeerida tasakaalustamatust toiduainete tarneahelas. Uued eeskirjad põllumajandustootjate ja ostjate vahel sõlmitavate lepingute kohta ning tootjaorganisatsioonide tugevdamine, et põllumajandustootjad saaksid teha koostööd ja kollektiivselt efektiivsemalt tegutseda.
  • Kehtestatakse uued piiriülest jõustamist käsitlevad eeskirjad ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks, et tõhustada riiklike täitevasutuste koostööd, eelkõige parandatakse teabevahetust ja trahvide sissenõudmist.
  • Vaadatakse läbi praegune poliitika, et hinnata, kas on vaja rohkem seadusandlikke ettepanekuid. Komisjon esitab 2025. aastal põhjaliku hinnangu toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi kohta, mis kehtib alates 2021. aastast.

Üritused