ELi süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime suurendamise kava Euroopa tööstusettevõtjaid mõjutavad suured energiakulud ja tihe üleilmne konkurents ning nad vajavad hädasti toetust. Puhta tööstuse kokkuleppes esitatakse konkreetsed meetmed, et muuta süsinikuheite vähendamine Euroopa tööstuse kasvumootoriks. Selleks alandatakse energiahinda, luuakse kvaliteetseid töökohti ja soodsaid tingimusi, mis võimaldavad ettevõtjatel jõudsalt areneda. Kokkuleppes esitatakse meetmed iga tootmisetapi jaoks ning keskendutakse sellistele energiamahukatele tööstusharudele nagu terase-, metalli- ja kemikaalitööstus, mille süsinikuheite vähendamist ja puhtale energiale üleminekut ning jõupingutusi tulla toime kõrgete energiahindade, ebaausa konkurentsi ja keerukate õigusnormidega on vaja kiiresti toetada;puhta tehnoloogia sektorile, mis on tulevase konkurentsivõime keskmes ja vajalik tööstuse ümberkujundamiseks ja ringluspõhisuse saavutamiseks ning süsinikuheite vähendamiseks. Kokkuleppel on veel üks raskuskese – ringluspõhisus –, mille abil soovitakse vähendada jäätmeid ja pikendada materjalide kasutusiga, edendades ringlussevõttu, korduskasutust ja kestlikku tootmist. Et turg oleks konkurentsivõimeline ja vastupidav, tuleb ELi piiratud ressursse hästi ära kasutada ja vähendada liigset sõltuvust kolmandate riikide toorainetarnijatest. Puhta tööstuse kokkuleppe põhielemendid Taskukohane energia Taskukohane energia on konkurentsivõime alus. Et vähendada tööstuse, ettevõtete ja kodumajapidamiste energiaarveid ja edendada samal ajal üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele, võttis komisjon vastu taskukohase energia tegevuskava, et: kiirendada puhta energia kasutuselevõttu ja elektrifitseerimist,kujundada välja füüsiliste ühendustega energia siseturg,suurendada energia kasutustõhusust ja vähendada sõltuvust importfossiilkütustest.Nõudluse suurendamine puhaste toodete järeleÕigusakt tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks suurendab nõudlust ELis valmistatud puhaste toodete järele, sest selles on avaliku ja erasektori hangete jaoks kehtestatud kestlikkuse, vastupidavuse ja Euroopas tootmise kriteeriumid. Komisjon vaatab 2026 aastal läbi riigihangete raamistiku, et lisada strateegiliste sektorite riigihangetesse kestlikkuse, vastupidavuse ja Euroopa eelistamise kriteeriumid. Puhtale energiale ülemineku rahastaminePuhta tööstuse kokkuleppega eraldatakse rohkem kui 100 miljardit eurot puhtale tootmisele ELis. Komisjon: võtab vastu uue puhta tööstuse kokkuleppe riigiabiraamistiku, mis võimaldab kiiremini heaks kiita riigiabimeetmeid taastuvenergia kasutuselevõtuks, vähendada tööstuse süsinikuheidet ja tagada puhta tehnoloogia piisava tootmisvõimsuse;tugevdab innovatsioonifondi ja teeb ettepaneku luua tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu, mille eesmärk on kaasata 100 miljardit eurot nii innovatsioonifondi vahenditest, heitkogustega kauplemise süsteemi lisatuludest kui ka programmi „InvestEU“ läbivaatamisest;avaldab programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursi, et stimuleerida nendes valdkondades teadusuuringuid ja innovatsiooni ningmuudab InvestEU määrust, et suurendada selliste finantstagatiste määra, mida InvestEU raames saab investeeringute toetamiseks pakkuda. See aitab omakorda kaasata kuni 50 miljardit eurot puhta tehnoloogia kasutuselevõtuks, keskkonnahoidliku liikuvuse edendamiseks ja jäätmete vähendamiseks. Ringluspõhisus ja juurdepääs toorainele Kriitilised toorained on meie tööstuse jaoks hädavajalikud. EL peab tagama juurdepääsu sellistele materjalidele ja vähendama sõltuvust ebausaldusväärsetest tarnijatest. Ringluspõhisuse integreerimine süsinikuheite vähendamise strateegiasse on äärmiselt oluline, et parimal viisil ära kasutada ELi piiratud ressursse. Komisjon: loob mehhanismi, mis võimaldab Euroopa ettevõtjatel koondada nõudluse kriitiliste toorainete järele;loob ELi kriitiliste toorainete keskuse, et osta tooraineid huvitatud ettevõtjate nimel ühiselt. Ühisostud loovad mastaabisäästu ja annavad parema võimaluse soodsamate hindade ja tingimuste saamiseks;võtab 2026. aastal vastu ringmajanduse õigusakti, millega kiirendatakse ringmajandusele üleminekut ja tagatakse nappide materjalide tõhus (kordus)kasutamine, vähendatakse sõltuvust muust maailmas ja luuakse kvaliteetseid töökohti. Eesmärk on viia 2030. aastaks ringlusse 24% toorainest. Üleilmne tegevus EL vajab usaldusväärseid üleilmseid partnereid rohkem kui kunagi varem. Komisjon on juba sõlminud ja sõlmib uusi kaubandusleppeid ning teeb lisaks sellele järgmist: algatab esimesed puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerlused, mis mitmekesistavad tarneahelaid ja võimaldavad teha vastastikku kasulikke tehinguid;tagab, et ELi tööstus on üleilmse konkurentsi ja geopoliitilise ebakindluse tingimustes majanduslikult turvaline ja vastupidav, kasutades selleks kaubanduse kaitsevahendeid ja muid meetmeid;lihtsustab ja tugevdab süsiniku piirimeedet, mis on ELi vahend CO2-mahukate kaupade tootmisest tulenevale süsinikuheitele õiglase maksumuse määramiseks. Oskused ja kvaliteetsed töökohad ELi tööjõul peavad olema vähese CO2 heitega majandusele ülemineku toetamiseks vajalikud oskused, sealhulgas oskused puhta tehnoloogia, digiülemineku ja ettevõtluse valdkonnas. Komisjon loob oskuste liidu, mis investeerib töötajatesse, arendab oskusi ja loob kvaliteetseid töökohti. Programm „Erasmus+“ tugevdab haridus- ja koolitusprogramme, millega arendatakse kvalifitseeritud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ja vähendatakse oskuste nappust olulistes sektorites. Selleks eraldatakse kuni 90 miljonit eurot. Puhta tööstuse kokkuleppes keskendutakse ka konkurentsivõimelise majanduse jaoks vajalikele horisontaalse tugisüsteemi meetmetele, mis on: bürokraatia vähendamine, ühtse turu suuruse täielik ärakasutamine, kvaliteetsete töökohtade edendamine,tegevuspõhimõtete parem koordineerimine ELi ja liikmesriikide tasandil. Peamised näitajad Tekstiversioonrohkem kui 100 miljardit eurot eraldatakse puhta tööstuse kokkuleppega puhtale tootmisele ELis100 miljardit eurot Euroopa ümbertöötlemisturu prognoositav väärtus 2030. aastaks500 000 töökohta luuakse puhta tööstuse kokkuleppega Taust Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas oma poliitilistes suunistes sõlmida puhta tööstuse kokkuleppe komisjoni esimese 100 ametipäeva jooksul, seades esikohale ELi konkurentsivõime ja heaolu. Puhta tööstuse kokkulepe tugineb tööstusjuhtide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna panusele, mis anti Euroopa tööstuskokkulepet käsitleva Antwerpeni deklaratsiooni kontekstis ja puhtale energiale ülemineku dialoogide raames. Documents 26. VEEBRUAR 2025The clean industrial deal 2. JUULI 2025Delivering on the clean industrial deal Seotud lingid ELi konkurentsivõimeEnergiastrateegia Küsimused ja vastused puhta tööstuse kokkuleppe kohta
Euroopa tööstusettevõtjaid mõjutavad suured energiakulud ja tihe üleilmne konkurents ning nad vajavad hädasti toetust. Puhta tööstuse kokkuleppes esitatakse konkreetsed meetmed, et muuta süsinikuheite vähendamine Euroopa tööstuse kasvumootoriks. Selleks alandatakse energiahinda, luuakse kvaliteetseid töökohti ja soodsaid tingimusi, mis võimaldavad ettevõtjatel jõudsalt areneda. Kokkuleppes esitatakse meetmed iga tootmisetapi jaoks ning keskendutakse sellistele energiamahukatele tööstusharudele nagu terase-, metalli- ja kemikaalitööstus, mille süsinikuheite vähendamist ja puhtale energiale üleminekut ning jõupingutusi tulla toime kõrgete energiahindade, ebaausa konkurentsi ja keerukate õigusnormidega on vaja kiiresti toetada;puhta tehnoloogia sektorile, mis on tulevase konkurentsivõime keskmes ja vajalik tööstuse ümberkujundamiseks ja ringluspõhisuse saavutamiseks ning süsinikuheite vähendamiseks.
