Põhiõiguste kaitsmine Euroopa Liidus 

Euroopa Liit on ühtaegu nii vastastikust huvi pakkuvates valdkondades koostööd tegevate riikide liit kui ka väärtustel põhinev ühendus.

Peamised väärtused, millele liit on rajatud, on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. Need on

• inimväärikuse austamine
• vabadus
• demokraatia
• võrdsus
• õigusriik
• ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

Inimeste õiguste austamine on üks ELi põhilisi kohustusi. Neid õigusi tuleb austada ELi poliitika ja programmide rakendamisel, neist peavad kinni pidama nii ELi institutsioonid kui ka kõik liikmesriigid.

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud kõik liidus inimestele tagatud isiku-, kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused.

Harta täiendab liikmesriikide süsteeme, kuid ei asenda neid. Kui üksikisikute põhiõigustest kinni ei peeta, peavad küsimuse lahendama liikmesriigi kohtud. Üksikisikud võivad pöörduda ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, kes langetab otsuseid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rikkumiste kohta. Erijuhtudel, kui liikmesriik ei järgi ELi õigust ja rikub isiku õigusi, võib Euroopa Komisjon anda liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on sellele ELi valdkonnale spetsialiseerunud sõltumatu asutus, kelle volitused hõlmavad kõiki hartas sätestatud õigusi.

Euroopa Parlament on täielikult pühendunud põhiõiguste austamisele kõikjal Euroopa Liidus.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseküsimuste komisjoni töö põhjal arutavad parlamendiliikmed täiskogu istungitel ja võtavad vastu resolutsioone põhiõiguste olukorra kohta ELis ja konkreetsete küsimuste kohta, mis on seotud nende õiguste kaitsmisega liikmesriikides.

Koos ELi nõukoguga võtab Euroopa Parlament vastu õigusakte, et inimõigusi paremini kaitsta.

Üks hea näide on õigusaktide pakett, mille Euroopa Parlament on vastu võtnud diskrimineerimise keelamiseks ja selleks, et tagada inimeste võrdne kohtlemine tööl.

Teine tähtis saavutus on eraelu puutumatuse kaitsmine ja tagamine, et isikuandmeid töödeldaks täielikus kooskõlas liidu õigusaktidega, mis on vastu võetud selle põhiõiguse kaitsmiseks.

Liikmesriigid peavad neid õigusakte kohaldama riiklikul tasandil.

Viimastel aastatel on Euroopa Parlament aktiivsemalt osalenud ka õigusriigi põhimõtte ja demokraatia küsimustes. 2016. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi kohta, mis hõlmab olukorda liikmesriikides ning ELi institutsioonides.