Kultuurileht
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
Vikerkaare lõpus on Šveitsi panga konto
„Uus raha“ ei pane tegelastele kaasa tundma, kuid kutsub esile palju mõtteid raha kõikvõimsusest. Raha keele kõla summutab kõik muu.
Uue suurhalli ehitamise ettevalmistused on alanud
Ka arhitektuuriliselt oluline linnahall ei asendaks 15 000 inimesele mõeldud suurhalli ehitamise vajadust, kuna see ei vasta tänapäeva kontserdiproduktsioonide ruumilistele ja tehnilistele tingimustele.

Vadi mudimised
Urmas Vadi kogumiku kuut näitemängu ühendab tugevalt kirjanduslooline taustamuster: valdav osa neist on nn kirjanikunäidendid, mille keskmes üks tuntud eesti literaat.
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.

Tsirkust ja brantši ehk Sugusandid viilu vahel

Kas sa nahhi, almanahhi võtsid?

Keskkonnateemad ei pea alati tõsised olema

Kes on kõige lahedam?

Piisavalt toores veel. Intervjuu Aliis Aalmanniga

Raamaturiiul: Kaisa Lingu raamatukogu nagu keha

armastuse kabinet: black cat energy

Vasaksirge: Kes ohverdatakse tollisõdade altaril?

Raamatusoovitused: Värske Rõhu asutajad

Martha Rattuse päevik
Mul tuli täna meelde, mis ta mulle toona ütles.
Too sünnipäev (appi, miks põhjaeestlane kasutab sõna „too“?), mis oli…

“soolakurgid” jt luuletusi
kõike mis vaja
näen su rohelistes silmades
ja see mida ma seal ei näe
polegi vist üldse…

Graatsiline kohmakus
„Keedetud hirvede aeg“
Tänapäev, 2024
Piret Raud mõtiskleb „Keedetud hirvede ajas“ nii sisemise ja välise stagnatsiooni kui ka heidikuks…

“parasiidid” jt luuletusi
rongis istume kõrvuti mina ja lutikas
meil kummalgi pole õieti kuhugi minna
ma isegi ei tea kas ta teab
et…

“*Elust võõrandumine algab siis, kui oled liiga palju Prousti lugenud” jt luuletusi
Elust võõrandumine algab siis, kui oled liiga palju Prousti lugenud,
või võtad…

Värske Rõhu uus tegevtoimetaja
Emma Lotta on Värske Rõhu kaasautor juba üle viie…

LÜHIARVUSTUS: Meditatiivsed jalutuskäigud Max Blecheri maailmas
„Juhtumusi vahetus ebatõeluses“
Loomingu Raamatukogu, nr 38–39, 2024
Tõlkinud Riina Jesmin
Leian end tihti mõttelt,…
ÜHEMÕÕTMELISEKS VORMIMINE
Andres Puustusmaa filmist „Ühemõõtmeline mees” kirjutab selles TMK numbris ka Vahur Laiapea. Nõnda pole mul põhjust…
NEETUD ÜHEMÕÕTMELINE MEES
„Ühemõõtmeline mees”. Režissöör ja stsenarist: Andres Puustusmaa. Operaator: Mait Mäekivi. Produtsent: Katerina Monastyrskaja. Helilooja: Priit Pajusaar….
KRIIMSILM, KARUOTT JA REBANE — IGA LIIK ELAB KOOS TEISTEGA
„Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“. Režissöör ja produtsent: Riho…
PILK DŽÄSSISUVELE 2025
„Juu jääb”, „Taff:fest” ja „Augustibluus”
EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2025
Tänavune festival Eesti muusika päevad (25. IV — 4./10. V) Tallinnas, Tartus ja Viimsis) keskendus tähtpäevadele…
ENDISELT INIMHÄÄLELE KESKENDUDES
Mõtteid suvelavastustest ja kontsertidest sügishooaja algul
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR TURNEEDEL PÄRDIga
Arvo Pärdi muusika on Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) ja Tõnu Kaljuste viinud…
TANTSUSTSEENID EESTI FILMIDES
(Algus TMK 2025, nr 10)
Tantsitab seda va piirivalvurinolkiÜheksakümnendate eesti filmidesse ilmus tendents kujutada naist alama olevusena….

Me kõik nutsime …
Nii tugev armastus, mida klounipere loos…

Hõbemärgisest sai kuldne – Keila Rukkilille lasteaed jagab peresõbraliku tööandja programmi kogemust

Harju- ja Ida-Virumaa koolid kasutavad enim asendusõpetajaid

Mida kolm värsket analüüsi Eesti gümnaasiumiharidusest räägivad?

Kaks täiesti tehtavat lahendust õpetajate stressi leevendamiseks

Koolijuhtide hindamine kujundab uut juhtimiskultuuri
Tutvu: Ehasoo, M., &…

„Lõpueksam ei ole pelgalt hindamisvahend, vaid ka ühiskondlik kokkulepe“
Minu hinnangul on põhikooli lõpetamise tingimuste leevendamise…

Keel ja vahetund
Ei tasu karta, et eestikeelne õppekeskkond ja selle toetamine…

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis

Trikster Kaplinski
Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse…

Õhku kirjutatud sõnad
Võibolla on meil, lapselastel ja…

Kaardid ja tsoonid
Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka…

Sisenemised rännakul; Priidel, põld ja võluõlu
Kontoris laua taga istub ristikumustrilise särgiga mees, jalg üle põlve. Tema ees arvutiekraanil helendab…
Harrrastusantropoloogi märkmed sotsialismijärgsest külast
Andrus Kasemaa: „Minu kangelased”.
Intervjuu: Sünge kerguse kannul
2002. aastal sai Loomingu veergudel lugeda Sven Vabari tehtud intervjuusid noorte menukate kirjanikega – näiteks…
Kirjanik loeb. Indrek Koff
Jah, kirjanik üldiselt loeb. Ta loeb pigem palju kui vähe, see on, ma arvan, väga paljude…
Eesti NSV pianist ja Saksa DV seep / Andorra nuhk ja Ahmadulina
Eesti NSV pianist ja Saksa DV seep
Oli 1976. aasta märtsikuu…
Väsinud valguse teooria
Katkendeid Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitnud romaanist
Tugev kunstnikunatuur ja täielik kunstiteos
Sten Heinoja: „Tahaksin, et pakkumises leiduks miski, mis eristab mind teistest pianistidest. Minusuguseid valgeid europiidseid keskealisi pianiste on meeletult palju. „Spetsialiseerumine“ on praegu märksõna.“
Jälle tühjad pihud
Erakondade väärtusturu turuväärtus muudkui kahaneb, ent kasutu kauba tootmine üha jätkub.
Kaanon. Hoiatus ja ettepanek
Lähiriikides tehakse vahel pentsikusi, mis meie meediasse ei jõua – nii pole meil seni räägitud sel…
Ajad muutuvad ja kirjanduse turundamine ühes nendega
Kes on Kaur Riismaa, ei saagi täienisti teada, sest tema sisse mahub…
Mõningaid väiteid Eesti sõnateatri kohta
Teatrit, mis tegeleks sõnaga lahus loost, tehakse Eestis vähe, kuid õnneks mitmetasandiliselt: sõna ja teatri hübriidsus kannab endas poeetilisi, kontseptuaalseid, loitsulisi, inimlikustavaid, argiseid jt kihistusi.
Oleviku meenutamine
Lavastuses „Iphigeneia. Agamemnon. Elektra“ eristuvad naiste rollid ja sel on lisaks näitlejate andekusele ka dramaturgiline põhjus.
Puhu tuul ja tõuka paati
Sõnade nappus või isegi ülearusus iseloomustab füüsilisele eneseväljendusele, helide ja valguspiltide meeleoludele üles ehitatud lavastust.
WOMEXi pikaaegse osaleja märkmeid
WOMEXi programmi pääsemise konkurents on tihe, sinna juhuslikult ei satuta ning edasine on juba tublide mänedžeride ja agentide kätes.
Pehmet pidulikkust keset sügiskaamost
Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna politseiorkestri kontserdil kõlas eesti autorite teoste kolm uhiuut seadet, mille autor on Riivo Jõgi.
Nüüdisaegse kurgjuse lätteil
Ansambel U: paneb arvama, et võib-olla just keelelises abstraktsuses, dadaistlikus mulinas ja kujundiloomes ongi tehisaru potentsiaal, mille abil inimese kipsunud kujundikeelest välja murda.
Pealelend – Sten Ojavee, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja kohusetäitja
Järgmise aasta Veneetsia biennaalil esindab Eestit oma…
Hapra olemise kõikehaarav laine
Tartu Kunstimaja näitusesaali lõuenditel toimub Merike Estnale omastes erksates ladinaameerikalikes värvides ja lainetuse motiividel pidev liikumine ja värelemine, kandes endas emaduse kompleksset keerukust.
Aliis Aalmann kultuurisaates „Delta”
30. septembri Deltas avas Aliis Aalmann oma luulekogu „Pääsulinn” tagamaid. Autoriga vestles Miina Pärn.
Kuula siit.
Kolm küsimust Mari Laanele
LR esitab kolm küsimust Aurora Venturini „Täditütred“ tõlkijale Mari Laanele.
2023. aasta juulis, kui meil Venturini tõlkimise võimalusest juttu tuli, ütlesid sa, et oled „Täditütreid“ lugenud ja „pöörane on ta tõesti“. Kas tõlkimisel hakkas asi tunduma veel pöörasem või hoopis, et nii pöörane polegi?…
Kairi Look soovitab
Pöörane raamat!
Kokkuvõte laiskadele: noor tüdruk kasvab maalikunstnikuks 1940. aastate Argentiina agulis, ümberringi värvikas suguselts, kelle groteskseid askeldusi ta lõbustavalt dokumenteerib.
Kokkuvõte vähem laiskadele: peategelane Yuna ja Betina on õed, mõlemat peetakse kohtlaseks, Betina on lisaks ratastoolis ja „häiritud psüühikaga“, või nagu ütleb psühholoog Yuna suu läbi:…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Trời ơi! Ehk jummel küll, kui hirmsas ja armsas ilmas me elame
Kim Thúy romaan „Em“ ei ole pelgalt kahe Saigoni orvu lugu, vaid Vietnami sõja üleelanute mälestuste kaleidoskoop.

Luule ilu ja metafoor
Jorge Luis Borgese „See värsikunst“ võtab kohe alguses tuurid üles ja sööstab paigalt nagu Apolloni kont.
Vastuseks Mihhail Truninile
Film →

Me kõik nutsime …
Nii tugev armastus,…

Jafar Panahi elukestev võitlus Iraani režiimi vastu
Cannes’i Kuldne Palmioks ja teised „Lihtsalt ühele õnnetusele“ antud auhinnad on vaid aseaine – lavastaja Jafar Panahi tegelik siht on vaba ja inimõigusi austav Iraan.

Keelelised kohtumised
Lõuna-Korea režissööri Hong Sang-soo hiljutisim film „Reisija vajadused“ on minimalistlik ja selgeid seoseid eirav teos, mille kandvaks elemendiks on keelepoeesia.

VASTAB RIHO VÄSTRIK
Harri Rospu foto
Augusti alguses tähistas Riho Västrik oma kuuekümnendat sünnipäeva. Alates septembrikuust…

Klounaadist ja inimlikkusest
„Minu pere ja muud klounid“ on üks neist kompositsioonidest, mille võtaks koju kaasa, et see veel kord lahti võtta ja uuesti kokku panna.
Nähtavuse hind
Filmitegija avalik kiri PÖFFile uute maksude asjus

Kus viga näed laita, seal laida aga edasi
„Kontinentaal 25“ on tõestus Radu Jude võimest panna loominguline energia tööle piiratud tingimustes.

Kuhu on teel Eesti väärtfilmikinod?
Johannes Lõhmus: „Ma arvan, et kino ei kao kuhugi. Pigem loodan, et kvantiteedi aeg saab läbi ja tuleb kvaliteedi aeg.“

Armastuse ja anarhia vahel elab terve filmimaailm
Helsingi filmifestival „Armastus ja anarhia“ pakub sügisel pimedate ööde sissejuhatuseks mõnusa linnapuhkuse kinodes.

(TÄPIST) SÜGAVAL SÜDAMES, SILME EES

PIIRATUD LOOMINGULISUS
Eesti animatsioonile alusepanijad Elbert Tuganov ja Heino Pars ei näidanud teed üksnes tulevastele nukufilmi režissööridele…

MIKS SEE TOOTS SIND REBIS?
(Algus TMK 2025, nr 6 ja 7–8)
Katku Jüri poeg tantsib ennast sinu talusse…
Haridus ja teadus →

Põhikooli lõpueksamite ümber on palju segadust ja selgusetust

„Lõpueksam ei ole pelgalt hindamisvahend, vaid ka ühiskondlik kokkulepe“
Minu hinnangul on põhikooli lõpetamise tingimuste leevendamise kavatsus palju sügavama…

Keel ja vahetund
Ei tasu karta, et eestikeelne…

Õpetajate palk on fookuses, kuid kes lubaduste täitmise eest vastutab?

„Eesti on liialt väike, et lubada ühegi lapse potentsiaalil raisku minna“

Harju- ja Ida-Virumaa koolid kasutavad enim asendusõpetajaid

Mida kolm värsket analüüsi Eesti gümnaasiumiharidusest räägivad?

Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit
28. oktoober on humanisti, intellektuaali, akadeemilise mõtleja, riigimeheliku tegutseja ja teadusjuhi Peeter Tulviste 80. sünniaastapäev.

Kaardid ja tsoonid
Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka,…

Mida halvemini laps käitub, seda suurem on tema vajadus hooliva täiskasvanu järele

Mikk Granström: „Hinne ei räägi kogu lugu – kool peab õpetama õppimist“
Muusika →

Arvo Pärdi mõttemaastikud
Konverentsil, mille keskmeks Pärdi mõttemaastikud, toodi esile mitmeid uusi uurimissuundi, eeskätt semiootika vallas, kuid värske pilguga vaadati ka varasemaid käsitlusi.

„Credo“ kolmes võtmes
Arvo Pärdi juubeliaastal on avanenud tavapäratu võimalus kuulata korduvalt ka neid teoseid, mis muul ajal kontserdikavadesse nii sageli ei jõua.

Kompromissitu ja heas mõttes veider
Kümnenda helikunsti- ja muusikafestivali „Üle heli“ mitmekesine programm viis kuulaja helikeele ja tähenduste piirimaile.

Ta särab ka vihmas
„Accordionfest’i“ korraldustiimi suund on esitada suurel määral uut, spetsiaalselt festivali jaoks tellitud muusikat ning see on teinud võimalikuks paljud põnevad muusikalised koostööd ja elamused.

Väärtustame seda, mida ei saa sõnadega väljendada
Tuuli Lindeberg: „Hoolimata sellest, et tänapäeval vaatab üha rohkem inimesi maailma majanduse ja finantskasvu seisukohast, peame mõtlema ka sügavalt inimlikele väärtustele ja moraalile.“

Ahnelt Tubina muusika jälil
Seekordse festivali „Tubin“ keskmes olid Tubina kujunemisaastad: helilooja muusikat kõrvutati õpetaja Heino Elleri, Elleri hilisemate õpilaste Pärdi ja Tambergi ning Pärdi teise õpetaja Tormise omaga.
Konverents Tartu retroversumi keskpunktis
Psühhodisko konverentsil jäi kõlama tõdemus, et mida kaugemale festival „Tallinn 1967“ jääb, seda enam eemalduvad selle kohta räägitud lood tegelikkusest. Või äkki ongi olemas mitu tegelikkust?

Valimiseelne lõikuspidu Viljandis
Pärimusmuusika lõikuspeol avaldus taas muusika ühendav jõud, lõhestavaid poliitilisi sõnumeid ei kõlanud. Kas nii ei või minna lõpuks igavaks?

See on provokatsioon
„Radikaalses regilaulus“ avaldub siinset folkloristika käsitlust konservatiivselt iseloomustavaid jooni.
Nukra alatooniga elamusrikas september
Sel aastal jäi septembrikuust mõru maik ja seda hoolimata arvukatest suurepärastest kontsertidest, mida varsti ei pruugigi enam nii arvukalt ega samal tasemel olla – põhjuseks muusikute palk.

Üle-eelmise sajandi muusika
Eestis harva kõlavate XIX sajandi teostega ERSO kava troonis Édouard Lalo tšellokontsert, kus soleeris armastatud tšellist Marcel Johannes Kits.

„Me ei tule enam välja“
ERSO alustas 99. hooaega suurepärase kontserdiga, kus peadirigent Olari Elts osutas ka kultuuritöötajate ebapiisavale palgale.
Teater →

TEATRIKOHTUMINE VANA HEA PRANTSUSMAAGA
Muljeid 79. Avignoni festivalilt (5.–26. VII 2025)
Teatripettumus ei hüüa tulles

Vadi mudimised
Urmas Vadi kogumiku kuut näitemängu ühendab tugevalt kirjanduslooline taustamuster: valdav osa neist on nn kirjanikunäidendid, mille keskmes üks tuntud eesti literaat.

Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine
Kultuurikommunikatsiooni keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. Ometi on seda sorti refleksioon kultuuriprotsessis eluliselt vajalik.

Roomava teki all ei ole koll, vaid kunst
Maike Lond sõna otseses mõttes roomab läbi lavastuse. Enamasti teeb ta seda ülisuure koheva teki all, kus loeb vaikselt numbreid (pii arvu?) ja pobiseb „me ei ole veel kohal“.

Pantvangis publik
Loodetavasti ei ole me veel põhja puudutanud ning 19 aasta pärast saame mõelda, milles seisnes „Kuningas Ubu“ tänavuse lavastuse prohvetlikkus ja performatiivsus.

Elu ületab oma ekstsentrilisusega sageli väljamõeldise
„Kiivipäeva“ autor Laetitia Colombani: „Üks näidendi keskseid teemasid on üksindus, see, et tänapäeval elavad inimesed sageli justkui paralleelelu, ilma päriselt kohtumata.“

Kuidas teismeline Sandra oma olemuses selgusele jõuab
Peategelasest pubekas on sada korda rohkem täiskasvanut kui ta…

Sümfooniline ja müstiline „Sisalik“
Marina Kesleri koreograafiaga „Sisaliku“ tarvis tegi suure töö ära Lepo Sumera õpilane Märt-Matis Lill, kes pani kokku partituuri Sumera juba valmis materjalist ja toorestest visanditest ning lisas oma loomingu.

Üksildus ei eelda üksindust
Praegu on üksildus haaranud oma haardesse ka lapsed, teismelised ja noored täiskasvanud, kelle suhtlusstiil ja -keskkond on digivahendite ja -harjumuste tõttu tundmatuseni muutunud.

Õnn. Oh kui lähedal see oli …!

Ootame-vaatame
Kogu lõbu ja lusti kõrval on suvelavastusel „Jänki seiklused Hiiumaal“ ka kodulooline väärtus: meenutus ajast, mis nüüdseks on jäädavalt kadunud.
Kunst →

Intellektuaalne mõte, südametarkus ning käsi teevad koostööd
„Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm“ on raamat XVI sajandi irdpiltidest, mis sündinud sõna kõrvale – tekstide äärealadele, paberi servale Eestimaal.

Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta
„Neist ilma jäädes saab minust tervik“ on poliitiliselt laetud teemade kiuste pigem poeetiline kui vihane näitus.

Laskumine õõvaorgu
Krõõt Kukru näitusel „Elutuba“ tundub kõik ilus ja helge, kuid selle kõige all peituks nagu mingisugune oht, mis ei ilmuta end ka siis, kui pealispinda üksjagu kaua kratsida.
Tühjus vaakumis

Mateeria võlu ja valu
Jass Kaselaan: „Ma arvan, et kunstis tuleb olla väga tõsine. Isegi kui sa teed nalja, tuleb seda teha väga-väga tõsiselt. Muidu see ei tööta.“

Ülestähendusi surve alt
Näituse „Surve all“ teoste seast leiab katseid dokumenteerida nii norme kui ka nende mõju, aga ka püüdlust ühiskondlikke ootusi mänguliselt dekonstrueerida.

Miks ja kuidas vaadata kosmost
Näitusele „Kosmos“ on koondatud 14 kunstniku teosed. Nende looming on nõnda kihiline, et tekkinud on haaratavuse piiril asetsev ruum, mille horisondid pidevalt käeulatusest välja ähvardavad nihkuda.

Mütopoeetiline blade runner otsib lunastust
Ron Verlini kontseptuaalset moodi kaasaegse kunsti meetodina kasutav installatsioon on vääramatult inspireeritud fantastilistest pilkudest teispoolsusse.

Ühendav lüli – Reet
Näituse ühe juhtideena esitavad kuraatorid vaatajale järgmise mõtte: „Mis oleks, kui lein ei oleks pelgalt kaotusvalu, vaid loov jõud, mis avab tee mälestustele, sidemetele ja uutele algustele?“

Kesk-Aasias, tund aega enne avamist
Almatõ ja Buhhaara kunstielu on dünaamiline, huvitavaid vastuolusid täis ning võib-olla isegi eksootiline.

Mokulito, scagliola ja teised viljad hea uue graafika puust
Balti- ja Põhjamaade graafikute konverents HUG põhjustas palju häid mõtteid ja äratas lootust, et graafika on õigel teel.

Kevadekuulutaja tagasitulek
Ühiskonnas, kus avalik nähtavus on võimaldatud eeskätt heteronormatiivse peremudeli osalistele, tuli Anna-Stina Treumundil võidelda topeltnähtamatusega.
Ühiskond →

Kaardistades isutu maailma kontuure

Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis

Laine, mis ei tulnud
Erakondade ja meedia pingutusi eirates ajasid valijad volikogude valimistel ikka kohalikku asja.

Euroopa tõusev täht
Hiljuti pälvis Uue Euroopa Bauhausi tõusva tähe auhinna Kopli rahvamaja kogukonnahoov kui hea näide, kuidas asukaid kaasata ja juba kasutatud ehitusmaterjali väärindada.

Kuidas purunevad mudelid, mis on lubanud uusi aegu
Erinevalt paljudest naaberriikidest on Boliivia põlisrahvad oma organiseerumise ja poliitilise surve abil raputanud kogu ühiskonda.

Balti üleskutse ÜRO-le ja külma sõja aegne võitlus enesemääramise pärast

Majanduslik enesemääramine Nõukogude Eestis

Digi- ja meediapädevuse õpetamine ei peaks olema vaid (eesti keele) õpetajate õlul

TÕDE JA PATAFÜÜSIKA

Õiglane elukeskkond
Linnaruum, mis sobib puudega liiklejatele, kes autot ei kasuta, toetab palju laiemat osa ühiskonnast kui pelgalt mootorsõidukitele mõeldud linn.

Inimene masina ees. II
Nüüdsed arutelud ei ole pelgalt tehnoloogiateemalised mõttevahetused, vaid lahingud poliitilise elu ja demokraatia tingimuste määramise eest.

Peame ümber mõtestama, mis on perekond
Filosoof Emanuele Coccia: „Lapsed on tänapäeval omamoodi absoluutse omandi viimane jäänuk. Selle olukorra võiks vähemasti problematiseerida.“













