Download as ODP, PPTX
Uploaded byKaido Kikkas
Eesti Vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis
ettekanne IT standardimise teabepäeval TTÜ Küberneetika Majas 25.10.07
Eesti Vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis
- 1. Eesti vabaks? Vabatarkvara perspektiividest Eestis Kaido Kikkas TLÜ / ITK / TTÜ / EITS IT standardimise teabepäev 25.10.07 © 2007 Kaido Kikkas. Dokumendi levitamine on sätestatud Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC BY-SA) litsentsiga (http://www.creativecommons.org)
- 2. Jälle mingi eluvõõrasvärk? Küsimus on päevakorras paljudes maailma riikides, sh EL-is Mitmed XX sajandi lõpu äripraktikad ei sobi enam hästi XXI sajandi alguse oludesse Lõhe infotehnoloogilise reaalsuse ning seda reguleerida püüdva XVIII sajandist pärit seadusandluse vahel läheb üha suuremaks
- 3. Varem oli jukõik lihtne? Seni harjumuspärane ärimudel: Investorid panevad raha kokku, luuakse firma Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara) Palgatakse töötajad Korraldatakse reklaam ja turundus Valmis toodet müüakse tükihinnaga Kasum on üldjuhul üsna korralik “Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?“ Traditsiooniliselt on „vabavara“ kasutatud eeskätt turuhõivamiseks või boonusena
- 4. See vastik InternetInterneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: “suur mäng” paari inimesega metsatalust igamehe ajakirjandus autorite hulga plahvatuslik kasv kogukondliku mudeli taastulek Üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
- 5. Vaba tarkvara Lähtubautorsusest („eikellegi oma“ on väär arusaam) Kasutajal on neli põhiõigust: kasutada mistahes eesmärgil vabalt paljundada ja uurida (eeldab avatud koodi) muuta muudatusi ja tuletisi samadel tingimustel levitada Vaba tarkvara != vabavara (ei eesti ega inglise keeles)
- 6. Miks ikkagi? Põhilisedargumendid seni kulude kokkuhoid suurem paindlikkus võimalus ise arendamisel kaasa rääkida sõltumatus tootjast ja hinnapoliitikast kohandatavus (sh tõlkevõimalus) väiksem haavatavus juriidiliste vahenditega ...
- 7. Mida vajab äritarbijaIT-lahenduselt? teeb vajaliku asja ära mõistlikud soetuskulud mõistlikud halduskulud mõistlikud koolitus- ja ümberõppekulud töökindlus koostoime e. interoperaablus turvalisus tootetugi paindlikkus, laiendatavus, skaleeruvus sundseisu puudumine teenuste ja tarnijate valikul
- 8. 1. teeb vajalikuasja ära litsentsitüüp ei oma tegelikult tähtsust – asja võib ära ajada (või mitte) erinev soft Hoiatus: teistsugusele litsentsimudelile siirdumisele ei tohiks eeldada, et kogu senine teadmine jääb kehtima. Ehk lihtsamalt – Linux EI OLE MS Windows Avatud lähtekood annab võimaluse nii majasisesteks muudatusteks kui ka lepinguteks sobivaima partneriga (turuliidrile katuseraha maksmise asemel)
- 9. 2. mõistlikud soetamiskuludmida väiksem asutus/ettevõte, seda olulisem vaba platvorm annab olulise säästu “alati ei tasu valida odavaimat” kehtib ka siin vaba platvorm võib olla ka kommertsi-aalne (ehk selle eest tahetakse raha). Ja see võib olla mõnel juhul hea valik suurem tähtsus majasisesel kompetentsil
- 10. 3. mõistlikud halduskuludnagu eelmine, kuid muutujaid on rohkem kodutöö tegemata jätmine karistab ettevaatust jaburaks kiskuva IP-sfääriga - õnneks on Euroopa seni suhteliselt kergelt pääsenud varem võis esineda personaliprobleem, praegu on see juba märksa väiksem
- 11. 4. mõistlikud koolituskuludvõivad olla platvormivahetusel päris suured ei sõltu platvormi litsentsimudelist – takistavad üleminekut ka ärivaraplatvor-mide vahel (hea näide on MS Office 2007) vaba mudel ei vaja “volitatud esindajaid” - koolitaja valik on vaba
- 12. 5. töökindlus sõltubmuidugi alati konkreetsest personalist – kehvad tehnikud suudavad imet teha (halvas mõttes) vabade süsteemide alane kompetents on viimastel aastatel tublisti levinud vabade platvormide töökindlusnäitajad on üldiselt heal tasemel (vt näiteks http://www.dwheeler.com)
- 13. 6. koostoime ärivarakipub olema koostoimiv seni, kuni kasutada sama firma tooteid mõnel juhul on koostoime firma sihtidega otseselt vastuolus (N: varasemad jandid MS dokumentidega, OOXML, MS-HTML jpm). Huvide konflikt? vabade süsteemide korral on alati võimalik “kel janu, sel jalad” avatud standardid on olulisemad kui avatud lähtekood – ent siin kipub esinema selge seos
- 14. 7. turvalisus pahavaraon ka monopol (MS platvormil) üks platvorm => üksainus ründevektor märkus: MS pooldajad armastavad võrrelda vigade arvu eri platvormidel – palju kõnekam on võrrelda nende vigade parandamise kiirust tähelepanuks: platvormist sõltumatult asub suurim turvarisk alati klaviatuuri ja tooli vahel – turvalisus on suuresti ka koolitusküsimus
- 15. 8. tootetoetus esmapilgultundub ärivaral siin eelis olevat - “Linuxil pole toetust ja garantiid”... tegelikult on üllatavalt suurel hulgal vabal tarkvaral olemaska kommertstoetus (k.a. Ubuntu Linux, OpenOffice.org jpm) toetus- ja garantiiteenuste turg on avatud – monopolihindu ei saa kehtestada toetusmehhanism võib olla sarnane ärivara omale (ostes tarkvara; N: Red Hat) või eraldi kolmandalt osapoolelt
- 16. 9. paindlikkus, laiendatavusja skaleeruvus vabadel süsteemidel on selge eelis: NetBSD: toetab üle 50 riistvaraplatvormi Top500 superarvutite enamik töötab Linuxil paindlikkus ja laiendatavus on avatud lähtekoodi otsesed tuletised – puuduvad nii tehnoloogilised (suletud kood) kui juriidilised (piiravad litsentsid, patendid) takistused
- 17. 10. vabadus SuurePeetri stiilis asjaajamine (“Algul sööme sinu leiva ära ja pärast sööb igaüks enda oma”) on Paha Asi “ühtse lahenduse” (mida suurfirmad tihti promovad) oht on sama, mis bioloogiaski – monokultuuri on lihtsam hävitada elu näitab, et peale tarbijate edukat “kettipanekut” enda toote külge saab neid edukalt lüpsta. Ka Eesti riiki...
- 18. Eesti valikud Ilmselttaanduvad pikemas perspektiivis kahele alternatiivile anda suurfirmade survele järele ja standardiseeruda MS platvormile võtta riigi tasemel suund avatud standarditele, platvormidele ja tarkvarale Omajagu mõjutab ka EL positsioon (hetkel suhteliselt ebamäärane)
- 19. Alustaks vanadest asjadestVõtame ajamasina ja läheme tagasi Eesti IT-maastikule anno 1992 (15 aastat) Küsimus: kui suur osa tollaste kommertspakettidega tehtud failidest on avatavad tänapäevaste IT-vahenditega? Ehk levinuim näide on Word for Windows 2.0 (märkus: allakirjutanu peab seda parimaks MS tooteks üldse) Tänapäeval üha aktuaalsemaks muutuv e-arhiivindus on reaalselt võimalik üksnes avatud standardite tingimustes
- 20. Riik vs kodanikudOsalusdemokraatia eeldab kunstlike takistuste puudumist Kodanike võrdse kohtlemise põhimõte E-valimiste kontekstis võib lauset “kasuta Internet Explorerit” tõlgendada kui sisulist valimismaksu (osalemiseks osta Windows) arhiveerimine (vt eelmist slaidi)
- 21. Haridussfäär võidab tublistiMajanduslik kokkuhoid Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast (hoiatav näide: WebCT) Suurem kohandatavus (k.a. tõlkevõimalus) Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa Tarkvarakogukond – võimalus küsida omasugustelt Tiigrihüppe SA: CC/GPL nõue projektidele!
- 22. Ärisektor firma IT-valikudon loomulikult enda teha pikemas mõttes aga annab vaba lähenemine tuntavat kokkuhoidu – eeskätt monopolimaksete puudumise ning parema koostoime tõttu tihti on asi ka teadmatuses või inertsis kui riik läheb ees, tulevad firmad järgi
- 23. Oleks minu olemine...siinrääkija võiks kasutada sellist firma IT-skeemi: MS Windows ainult kohtades, kus konkreetsed rakendused seda nõuavad; eelistatult eraldi võrgusegmendis; XP eelistamine Vistale; vabade rakenduste prioriteet ka MS platvormil (ühilduvus) MacOS X kohtades, kus vaja “kelli-vilesid” ja IT-alane kompetents on madal (müügitöö) põhiosa infrastruktuurist kasutaks vabasid ja standardseid platvorme
- 24. Paar mõtet riigileSelgem seisukoht tarkvarapatentide jm äriliselt motiveeritud kunstlike piirangute suhtes Riigi dokumendihaldus ja -vahetus standardiseerida OpenDocument -vormingule ID-kaardi infrastruktuur tuleks saada platvormist täiesti sõltumatuks
- 25. Kokkuvõtlikult elu jamaailm muutuvad caveat emptor - tasub uurida ka alternatiive riik peaks suutma oma kodanikke võrdselt kohelda ka IT vallas