1. GOOTI KUNST
● Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse
teaduse ja luule sünnikoht.
● Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus –
sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu
gootide järgi.
● 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule
ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse.
● Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid
feodaalset ühiskonda.
● Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima
Prantsusmaa.
● Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine,
rüütlikultuur, linnade sõltumatus.
● Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse
alluvussüsteemi – gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus.
● Gooti stiili arengus 3 etappi:
1. VARAGOOTIKA – 12. saj. II pool
2. KÕRGGOOTIKA – 13. ja 14. saj.
3. HILISAGOOTIKA – 15. saj. ja 16. saj. algus
● Itaalias renessanss alates 15. sajandist.
☺☻☺ Hääd raamatud keskaja kohta
Michael Camille „Gooti kunst“
Georges Duby „Katedraalide aeg“
Aron Gurevitš „Keskaja inimese maailmapilt“
Päivi Setälä „Keskaja naine“
Umberto Eco „Roosi nimi“
2. GOOTI SÜSTEEM
● Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani
arhitektuuri süsteemist.
● Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega.
● Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele:
- teravkaare
- roidvõlvi (ristroidvõlvid)
- tugipiidad ja tugikaared.
● Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel.
Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre.
● Roidvõlvi iseärasus – igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd.
Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged,
kandev osa on peamiselt roietel.
● Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka.
Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve.
● Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale
tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele.
1. TUGIPIIT
2. TUGIKAAR
3. FIAAL
4. PEALÖÖV
5. KÜLGLÖÖV
6. PÄISKIVI
7. TRIFOORIUM
3. ● Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast
eenduv, üldjuhul dekoreeritud (ornamenteeritud v. figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi,
mis pingestab roided.
● Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja
avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema – seetõttu sai kasutada väga
palju aknaid.
● Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised – gooti katedraal on
skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus – pürgimine
kõrgusesse.
● Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed
ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid – ristlillikud, siirud, krabid.
● fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks,
lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga.
4. ● ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement
hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel.
● krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline
ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja
tornikiivreid kaunistades andis neile suurema kerguse ja õhulisuse
● siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust
kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir.
● Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken – rikkaliku
ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali
5. kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraažiga omab sümboolset tähendust. 12.
saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike
täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi
vitraažidele.
● Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes niššides – kuningategalerii -
gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes niššides roosakna kohal asetsev skulptuuridest
horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige
Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad.
● Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata.
● Nelitise kohal oli väike haritorn.
● Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja-
võikaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias
puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt
(kampaniilid).
6. ● Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid (sks. Wimperg).
Gooti arhitektuuris terav dekoratiivviil portaali, akna või niši kohal, sageli kaunistatud
krabide ja ristlillikutega, vahel ka figuuridega. Rõhutab gootikale omast vertikaalsust.
7. ● Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad
ehisviilud ehk vimpergid.
● Uksed – portaalid – asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel.
Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine – peaportaal – on teistest suurem ja
dekoratiivsem.
● Portaali külgedel – palestikus – on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed
sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist
kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste
keskmes, eriti tümpanon.
1. RISTLILLIK 7. PALESTIKU ASTMED
2. EHISVIIL
3. KAAREALUNE MÕIKALÕIK 8. PALESTIKU SAMBAD
4. TÜVESEVÕRU 9. SOKKEL
5. ARHIVOLDI MÕIKAD 10. BAAS
6. ARHIVOLDI ASTMED 11. PALESTIK
8. 12. TALUM
13. LÄVEKIVI
● Välismüüre liigendavad liseenid – teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba)
pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis – friis, mis
koosneb väikestest kaartest.
● Sage dekoratiivne element on petikniššid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka
kääbusgaleriisid.
INTERJÖÖR
● Põhiplaan – pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub
terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed.
● Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem.
● Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu.
● Krüpte ei ehitata enam, seega on põrand tasapinnaline.
● Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, apsiidi asemel kooril mitu väikest
väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse
Maarja kabeliks.
● Ruum väga avar, õhuline ja vaba.
● Kõikide detalilide suundumus ülespoole –rõhutatud vertikaalsus.
● Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis asendada need akendega.
● Akendel kasutatakse enamasti vitraaži ehk klaasimaali.
● Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna
ülemise osa täidavad rõngad, rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) – tekkinud rikkalikku
kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga
keeruliseks, koosnedes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi – ja
kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms.
9. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL
● Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis
klooster a. 1144.
● Idee – üleloomulik valgus, ehitis, kus „aine muutuks ainetuks“. Gootika lähtekohaks on
vaimsed eesmärgid.
● Pariisi Notre-Dame – Jumalaema katedraal (alustati 1163, kesklöövi kõrguseks 33m)
● Täiuslik kõrggootika Pariisi ümbruses 13. sajandil-
● Chartres’i katedraal – fassaaditornid, vitraažaknad
● Reimsi katedraal – täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil
● Amiens’i katedraal
● Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad):
- 3 portaali
- roosaken
- kuningate galerii
- kääbusgalerii
- 2 läänefassaadi torni
● HILISGOOTIKAT nimetatakse Prantsusmaal ka leekestiiliks:
10. - dekoor olulisem kui konstruktsioon
- leekemotiiv (eriti akendel)
- teravkaarte kõrval teised kaaretüübid – tudor-, ümar-, lansett-, eesliselgkaar jne.
- rippuvad päiskivid – skulptuurid jne.
- erinevad võlvitüübid:
- tähtvõlv
- võrkvõlv
- kärgvõlv
- lehvikvõlv
● Äärmuslik vertikaalsuunitlus
● Rouen’i katedraal – väga dekoratiivne, ehitatud 15-16 saj.
● Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel
dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete
liitumiskohtades võivad olla päiskivid. Esineb hilisgootikas, (n. Maarja kirikus Lübeckis,
Tallinna Oleviste kirikus).
● Lehvikvõlv - võlvitüüp, mille roided väljuvad lehvikutaoliselt ühest punktist. Iseloomulik
inglise gootikale, mis on mõjutanud ka Saksa ordu ehituskunsti.
11. ● Võlvitüübid:
●1. pistiksiiluga silindervõlv ●2. kloostrivõlv ●3. servjoonvõlv
●4.ristroidvõlv ●5. tähtvõlv ●6. domikaalvõlv ●7. peegelvõlv ●8. moldvõlv
GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL
● Prantsuse gootika tüüp, veidi lihtsustatum. Rõhutatakse vertikaalsust, detailid sageli
kuhjatud.
● Läänetorne võib oilla ka üks, sel juhul asetseb see fassaadi keskel.
● Kölni katedraal (torni kõrgus 156 m, löövi kõrgus 45 m).
● Strasbourg’i katedraal
● Ulmi toomkirik – hilisgootika (tornikiiver + torn 161 m kõrge ☺)
● TELLISKIRIKUD:
● Lüübeki Maarja kirik
12. ● Hilisgootika on Saksamaal lihtsustatud – transept vähetähtis, võivad puududa ka
kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Kimppiilarite asemel 8-tahulised piilarid. Trifoorium
puudub. Tüübilt kirikud sageli kodakirikud, sest väiksemates kirikutes pole tugikaarte ja
tugipiitade järele vajadust (siit Eesti analoogid). Piirdutakse ühe torniga.
GOOTI KIRIKUD INGLISMAAL
● Prantsusmaa kõrval huvitavaim gootikailming. Areng iseseisva suunaga, inglise gootika on
üldse väga omapärane.
● Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv.
● 13. sajandi II pool – dekoreeritud stiil, toreduse ja rikkalikkuse taotlemine.
● Wellsi katedraal
● Salisbury katedraal
● Inglise hilisgootika on väga rikkalik ja omanäoline, konstruktsioonile on lisatud
dekoratiivsed detailid (st. võlvidel on roided, millel pole kandvat iseloomu) – näit. Kings
College’i kabel Cambridge’s, Westminster Abbey Londonis.
GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS
● Gooti süsteemi täies ulatuses ei kasutata.
● Romaani süsteem + gooti detailid
● Kirikutel fassaaditorne harva,vertikaalsust ei rõhutata.
● Siena toomkirik
● Firenze toomkirik
● Milano toomkirik
13. ● Suurepärane profaanarhitektuur:
● Linnapalee Palazzo Veccio Firenzes
● Doodžide palee Veneetsias (14-15 saj.) – 2 alumist korrust koosnevad lahtistest
sammaskäikudest.
GOOTI SKULPTUUR
● Skulptuur on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika – ümarplastilised figuurid → asuvad
niššis seina ääres.
● 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15. sajandist puuskulptuur (puunikerdus), mis on
värvitud.
14. ● Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga.
● Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni
Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala
looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala
loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka
ornamentika on looduslähedasem (palju kasutatakse kohalike taimede matkimist). Siiski
jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Rõivad katavad ja varjavad keha,
kuigi rõivavoldid on väga loomulikud – nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast
kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks.
● Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning
inimese tundeelu kajastamisele.
● 12-13 saj. (nn. klassikaline ajajärk) – plastika on suursugune, pidulik ja pühalik –
rüütlivaimu kõrgaeg. Skulptuuridel on monumentaalne iseloom, kasutatakse just
välisarhitektuuri ilmestamiseks.
● N: Chartres’i „Kuninglik portaal“
Amiens’i „Õpetav Kristus“ („Ilus Jumal“)
Reims’i „Maarja ja Elisabeth“
● 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega.
Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad – Kristuse kannatuslugu
(Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid
(Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega.
Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos – kaarekujuline poos).
Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse
tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika
on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on
arhitektuurist vähemsõltuvam.
● 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse
juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja
piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese
15. surelikkust ja kaduvikumeeleolusid (sageli kohtab lausa lagunenud laipade ja skelettide
kujutisi).
● N: ilmalik Naumburgi „Ekhard ja Uta“
● Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade
jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli – need on
väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel.
GOOTI MAALIKUNST
● KLAASIMAAL ehk VITRAAž
16. ● Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani
perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile, selle asemel kasutatakse just vitraaži.
● Temaatika – Piiblistseenid, pühakud, annetajad jne.
● Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis
langevad kokku kujutise piirjoonte ehk kontuuriga. Väikesed detailid kanti värvidega
klaasile.
● Värv – sinine ja punane
- roheline, kollane, oranž
- grisaille- (pr.- gris - hall), hallikates toonides maaling, mõnikord kullaga
täiendatud, imiteerib sageli skulptuuri või reljeefi. Võeti kasutusele
prantsuse hilisgooti vitraažis.
● Üldmulje – monumentaalne, dekoratiivne
- peensused, rafineeritus.
● Kujutised ikonograafiliselt paigas – atribuutika
- figuuride paiknemine
- värv
● Kompositsiooni põhimõte:
1. igale objektile oma ruum
2. kujutis – teispoolne , jumalik – pinnalisus, tinglikkus
3. ruum – kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber
- palju vaatepunkte
- ümberpööratud perspektiiv
- aja- ja ruumipidevuse puudumine
- anda vaatajale selge ülevaade.
KESKNE TEGELANE KÕRVALTEGELANE
keskel, teistest suurem ääres, väike
otsevaates mõnikord profiilis
staatiline liikuv
teda ei varjata teistega võib kattuda teiste figuuridega
● Jätkuv miniatuurmaali areng - Piiblid, kroonikad, rüütliromaanid.
17. 13. saj. alguses prantsuse miniatuurmaali suur õitsenguperiood. Juhtivaks keskuseks on
Pariis. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Moodi
lähevad läbinisti illustreeritud piiblid (Bible historiée) ja piiblilugusid sümboolselt
selgitavad piltide tsükslid (Bible moralisée). Need tööd on suured, esineb piibleid, mis
sisaldavad kuni 5000 üksikut pilti. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga – stseenid on
asetatud neliksiirude või sõõride sisse (nagu klaasimaaliski). Stiililiselt rafineeritum ja
realistlikum, perspektiiv ja maastik puduvad.
N: kuninganna Ingeburge’i psalter
13. saj. teisel poolel klaasimaali mõju vaibub, miniatuuri tekib arhitektooniline element; igal
pool esinevad roosid, neliksiirud, ehisviilud, tabernaaklid jne. Figuuride stiili mõjutab
kaasaegne plastika. Toonid muutuvad selgemaks ja õrnemaks, joonistus rafineeritum,
detailid realistlikumaks. Initsiaalidest hargnevad dekoratiivsed lisandid, väädid, oksad,
lehed, mis ümbritsevad tervet lehekülge. Äärekaunistuste keskel on sageli veidrad
humoristlik-satiirilist laadi väikesed figuurid ja grupid (drôlerie – pr. nali, vallatus).
N: Louis Püha psalter, Sainte- Chapelle’i lektsionaar, Philippe Ilusa breviaar.
● Tahvelmaal hakkab levima just hilisgooti perioodil. 14-15 sajandil kasutatakse tahvelmaali
just altarite juures. Levinuim selleaegne altaritüüp on tiibaltar - hilisgooti altari tüüp, mis
koosneb predellast, korpusest, selle külge kinnituvatest tiibadest ja vahel pealmikust. Tiibu
võib olla mitu paari, nende avamise ja sulgemisega oli võimalik näidata erinevaid
ikonograafilisi kompositsioone vastavalt liturgilistele vajadustele. (Nt. Tallinna Mustpeade
altar Niguliste kirikus).
1. keskosa ehk korpus
2. tiib
3. predella
4. mensa
5. stipes
18. ● Tiibadel olid tavaliselt maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või ka
maalitud kompositsioon.
● Temaatika religioosne (Kristuse kannatuslugu, pühakute elulood).
● Lokaaltoonid, ruumikujutus tinglik. Näod ja poosid ilmekad, kuid sageli maneerlikud ja
moonutatud (Eestis Bernt Notke ja Hermen Rode altarid).
