Alaline struktureeritud koostöö (PESCO) julgeoleku ja kaitse valdkonnas

PÕHIPUNKTID

Osalevad liikmesriigid

27 liikmesriigist 26 on otsustanud PESCOs osaleda: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi.

Eesmärgid

Osalevad liikmesriigid töötavad koostöös välja projektid, et

• tõhustada sõjalist väljaõpet ja sõjalisi õppusi;
• ühiselt tugevdada oma võimeid, sealhulgas küberruumis.

Osalemine on vabatahtlik, otsuseid teeb iga liikmesriik ise ning arvesse võetakse nende julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.

Osalevad liikmesriigid nõustuvad tegema koostööd, et saavutada heakskiidetud eesmärgid julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning võtma siduvamaid ühiseid kohustusi Euroopa Liidu Lepingu protokolli nr 10 artiklis 2 sätestatud järgmises viies valdkonnas.

• Investeerimine kaitsevarustusse
  • suurendada korrapäraselt kaitse-eelarvet;
  • suurendada kaitseinvesteeringute kulusid 20 %-ni kogukaitsekuludest;
  • suurendada ühisprojektide ja koostöö vormis toimuvate strateegilise kaitsevõime projektide arvu;
  • suurendada kaitseuuringute ja -tehnoloogia jaoks ette nähtud kulusid 2 %-ni kogukaitsekuludest.
• Ressursside ühtlustamine ja ühisesse kasutusse võtmine ning dubleerimise vähendamine:
  • täita olulist rolli kaitsevõime arendamisel kooskõlas ELi ambitsioonidega;
  • toetada kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist (CARD);
  • aktiivselt kaasata rahvusvahelistesse hangetesse määrusega (EL) 2021/697 (vt kokkuvõte) loodud Euroopa Kaitsefond;
  • koostada osalevate võimearendusprojektide ühtlustatud nõuded;
  • kaaluda olemasoleva kaitsevõime ühiskasutust;
  • suurendada koostööd küberkaitse alal.
• Kättesaadavuse ja siirdavuse parandamine:
  • teha kättesaadavaks strateegiliselt siiratavad formeeringud;
  • arendada välja andmebaas kiiresti siiratavate jõudude kohta;
  • võtta eesmärgiks kiire poliitiline tegutsemine, sealhulgas vaadata /võimaluse korral läbi riiklikud otsustusprotsessid;
  • toetada personali, varustuse ja õppustega ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioone ja missioone;
  • anda märkimisväärne panus ELi lahingugruppidesse;
  • hõlbustada ja standardida piiriülest sõjalist transporti, et võimaldada kiiret siirdamist;
  • leppida kokku ELi lahingugruppide ühistes hindamis- ja heakskiitmiskriteeriumides kooskõlas NATOga;
  • leppida kokku jõudude ühtsetes tehnilistes ja operatiivstandardites, et tagada koostalitlusvõime NATOga;
  • võtta aktiivne roll ELi kaitsealases välistegevuses osalevate peamiste olemasolevate ja tulevaste sõjaliste struktuuridega, nagu EUROCORPS, Euroopa liikumise koordineerimiskeskus (MCCE) ja lennutransporditeenuste, õhus tankimise ja muude teenuste vahetamine (ATARES);
  • leppida kokku ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühise rahastamise valdkonnas kaugelevaatavas lähenemises.
• Kaotada võimealased puudujäägid:
  • aidata kaotada võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealased puudujäägid, et tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi;
  • kasutada riigi tasandil avastatud võimealaste puudujääkide kaotamiseks esmalt koostöövalmiduse lähenemisviisi;
  • võtta osa vähemalt ühest PESCO projektist, mis hõlmab strateegilist võimet.
• Euroopa Kaitseagentuuri ja kaitsetööstuse kasutamine:
  • kasutada Euroopa Kaitseagentuuri ühiskaitsevõime arendamise foorumina ning kaaluda Relvastuskoostöö Organisatsiooni (OCCAR) kasutamist programmi juhtimiseks;
  • tagada, et projektid suurendavad Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet asjakohase tööstuspoliitika kaudu;
  • tagada koostööprogrammide positiivne mõju Euroopa kaitsealasele tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile.

Liikmesriigid peavad esitama riiklikud rakenduskavad, milles näidatakse oma võimet ja tahet täita kokkulepitud kohustusi.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 2018. aasta märtsis vastu PESCO rakendamise tegevuskava, millega antakse liikmesriikidele strateegilisi juhiseid ja suuniseid. Samuti sätestatakse selles kokkuleppe saavutamise ajakava võimalike tulevaste projektide osas ning samuti nõukogu poolt 2018. aasta juuni lõpuks vastu võetud projektide peamised põhimõtted.

Otsuse (ÜVJP) 2018/340 muudatused

Otsust (ÜVJP) 2018/340 on muudetud viis korda.

• Otsusega (ÜVJP) 2018/1797 ajakohastati projektide nimekirja, kuhu kuulub sellega 34 projekti.
• Otsusega (ÜVJP) 2019/1909 ajakohastati projektide nimekirja, kuhu kuulub sellega 47 projekti.
• Otsusega (ÜVJP) 2020/1746 ajakohastatakse projektide nimekirja, kuhu kuulub sellega 46 projekti, peegeldades asjaolu, et „Euroopa Liidu väljaõppemissioonide pädevuskeskuse“ projekti liikmed otsustasid projekti lõpetada.
• Otsusega (ÜVJP) 2021/2008 ajakohastati projektide nimekirja, kuhu kuulub sellega 60 projekti.
• Otsusega (ÜVJP) 2023/995 ajakohastati projektide nimekirja, kuhu kuulub sellega 72 projekti.