31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/1

1.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu otsustas 2007. aasta juunis, et tuleks teha tööd eesmärgiga arendada õigusvaldkonnas Euroopa tasandil teabe- ja sidetehnoloogiate kasutamist, eelkõige luues Euroopa portaali.

2.

Selliste uute tehnoloogiate kasutamine aitaks õigusmenetlusi ratsionaliseerida ja lihtsustada. Elektroonilise süsteemi kasutamine õigusvaldkonnas võimaldaks lühendada menetluste tähtaegasid ja vähendada tegevuskulusid, millest saaksid kasu kodanikud, ettevõtted, õigusvaldkonna töötajad ja õigusemõistmine. Nii hõlbustataks juurdepääsu õiguskaitsele.

3.

Komisjoni uuringute kohaselt (1) on praegu umbes 10 miljonit inimest seotud piiriüleste tsiviilkohtumenetlustega. Seoses inimeste aktiivsema liikumisega Euroopa Liidu piires see arv tõenäoliselt suureneb.

4.

Viimase 18 kuu jooksul on nõukogu (juriidiliste andmete töötlemise (e-õiguse) töörühm) teinud olulist tööd vastusena nõukogu poolt talle antud järjestikustele volitustele. Sellega seoses on mõned liikmesriigid töötanud välja katseprojektid ja eelkõige projekti, millega nähakse ette Euroopa e-õiguskeskkonna portaali loomine.

5.

Komisjon avaldas 2. juunil 2008 teatise nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „E-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamine” (2).

6.

Euroopa Parlament algatas samuti arutelu e-õiguskeskkonna üle. Euroopa Parlament peaks omaalgatusliku raporti võtma vastu enne 2008. aasta lõppu.

7.

Nõukogu palus 5.–6. juunil 2008 toimunud istungi käigus juriidiliste andmete töötlemise (e-õiguse) töörühmal analüüsida lähtuvalt komisjoni teatisest (3) võimalusi luua koordineerimis- ja haldusstruktuur, mis võimaldaks mõistliku ajakava raames välja töötada mitmeid laiaulatuslikke e-õiguskeskkonna valdkonna projekte ning käivitada arutelu mitmeaastase tööprogrammi koostamise üle.

8.

Euroopa Ülemkogu tervitas 18.–19. juunil 2008 algatust luua järk-järgult 2009. aasta lõpuks ühtne e-õiguskeskkonna portaal.

9.

E-õiguskeskkonna väljaarendamist tuleb käsitleda kolmes kontekstis:

10.

Enne juriidiliste andmete töötlemise (e-õiguse) töörühma tegevust oli tööd juba tehtud Euroopa Liidu raamistikus, eelkõige selleks, et tagada juurdepääs Euroopa teabele (Euroopa institutsioonide veebisaidid). Konkreetsemat tööd tehti või tehakse praegu kas seoses nõukogu poolt vastu võetud õigusaktide rakendamisega tsiviilõiguse (tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustik) ja kriminaalõiguse valdkonnas (näiteks kriminaalasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ja Euroopa karistusregistrite omavaheline ühendamine), seoses õigusvaldkonna töötajate algatustega (näiteks Euroopa testamentide registrite võrk) või muus kontekstis, näiteks seoses EBRi kaudu omavahel ühendatud ettevõtteregistrite ja EULISi kaudu omavahel ühendatud kinnistusraamatute võrgu loomisega.

11.

Nimetatud algatuste lisamiseks e-õiguskeskkonna mitmeaastasesse programmi tuleb seega konsulteerida nende rakendamise eest vastutavate isikutega.

12.

Euroopa e-õiguskeskkonna süsteem peab olema kavandatud nii, et selles peetakse kinni kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõttest.

13.

Tehnilisest vaatekohast tuleb aga e-õiguskeskkonna puhul võtta arvesse üldisemat e-valitsuse projekti (4). Turvalise infrastruktuuri ja dokumentide autentimise projektide kohta on juba olemas põhjalikud ekspertteadmised ja nüüd tuleb nende põhjal edasi liikuda. Täielikus koostöös komisjoniga tuleb IDABC programmi (5) raames edendada Euroopa koostalitlusvõime raamistikku. Õigusküsimustes on eriti olulisel kohal Euroopa tasandil tehtav töö e-allkirja ja e-identiteedi kasutamiseks (6), sest dokumentide autentimine on õigusküsimustes kesksel kohal.

14.

Mitmeaastane programm tuleks seega kindlaks määrata sellises üldises kontekstis. Programmi eesmärk peab olema anda vastuseid mitte üksnes lühemas perspektiivis, vaid ka keskmises ja pikemas perspektiivis, aidates seega info- ja sidetehnoloogiate kasutamise kaudu kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala arendamisele.

15.

E-õiguskeskkonnaga seotud küsimused ei piirdu üksnes mõne õigusvaldkonnaga. Need kerkivad esile paljudes tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguse valdkondades. Seega on e-õiguskeskkond Euroopa piiriüleste menetluste kontekstis horisontaalset laadi.

16.

Tuleks esile tõsta e-õiguskeskkonna projekti Euroopa mõõdet. Selleks tuleks e-õiguskeskkond nimetada ümber Euroopa e-õiguskeskkonnaks.

17.

Loomulikult jääb liikmesriikidele õigus käivitada kooskõlas aluslepingutes ette nähtud pädevustega omavahelisi projekte, mis võivad puudutada e-õiguskeskkonda, ent mitte tingimata Euroopa e-õiguskeskkonda. Sellised projektid võivad aga muutuda Euroopa projektideks ja eelkõige saada ühenduse rahalist toetust üksnes teatud tingimustel.

18.

Võttes arvesse Euroopa e-õiguskeskkonna horisontaalset mõõdet, on e-õiguse töörühmal muudes nõukogu organites tehtava töö käigus tõstatatud tehniliste küsimuste läbivaatamisel koordineeriv roll. Seevastu seadusandlikku tööd teevad nõukogu pädevad töörühmad, nagu näiteks kriminaalkoostöö töörühm ja tsiviilõiguse komitee.

19.

E-õiguskeskkonna süsteem peaks olema kättesaadav kodanikele ja ettevõtjatele, õigusvaldkonna töötajatele ja õigusasutustele, kes kasutavad ära olemasolevaid kaasaegseid tehnoloogiaid. Tuleks kehtestada neli kriteeriumit:

20.

Kasutades info- ja sidetehnoloogiaid, toetab Euroopa e-õiguskeskkond Euroopa õigusruumi loomist. Sellega seoses peab Euroopa e-õiguskeskkonna raames väljatöötatud projektidesse olema potentsiaalselt võimalik kaasata kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

21.

Projektidega peaks olema võimalik toetada Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu poolt õigusvaldkonnas juba vastu võetud õigusaktide rakendamist, lükkamata samal ajal kõrvale teisi projekte, mis aitavad kaasa Euroopa õigusruumi rajamisele.

22.

Lisaks peaks Euroopa e-õiguskeskkond olema õigusvaldkonna töötajatele ja õigusasutustele töövahendiks, olles tõhusa ja turvalise teabevahetuse platvormiks ja täites sellekohaseid funktsioone.

23.

On oluline, et Euroopa e-õiguskeskkond arendatakse välja nii, et see oleks kasulik otseselt Euroopa kodanikele, kes saaksid kasu selle lisaväärtusest, eelkõige portaali kaudu. Seega tuleks projektide valiku või nende elluviimise järjekorra puhul tagada, et kodanikud saaksid Euroopa e-õiguskeskkonna vahenditest praktilist kasu. Sellega seoses tuleb võimalikult kiiresti käivitada mitmeid projekte vastavalt lisas esitatud tegevuskavale, ilma et see piiraks muude projektide võimalikku algatamist nimetatud tegevuskavas määratletud korras.

24.

Sellele eesmärgile vastavad kõik need projektid, mis võimaldavad Euroopa kodanikel paremini tunda oma õigusi. Projektid peavad samuti võimaldama neil kõnealuseid õigusi kasutada (menetlusabi, vahendamine, tõlkimine jne).

25.

E-õiguse töörühma tehtud töö ja komisjoni teatis võimaldavad selgelt määratleda tulevase Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi funktsioonid. Tuleks kindlaks määrata kolm järgmist põhifunktsiooni:

26.

See teave puudutab eelkõige Euroopa ja liikmesriikide õigusakte ja kohtupraktikat (7).

27.

Euroopa e-õiguskeskkond annab omavaheliste ühenduste kaudu samuti juurdepääsu liikmesriikide poolt õigusvaldkonna avalike teenuste raames hallatavale teabele (näiteks ja ilma et see piiraks asjaomase projekti eeskirjade kohaldamist, liikmesriikide karistusregistrite andmebaaside omavaheline ühendamine).

28.

Piiriüleste kohtumenetluste ja kohtuväliste menetluste elektrooniliseks muutmine (näiteks elektrooniline vahendamine) tähendab eelkõige kohtu ja asjast huvitatud osapoolte vahelist elektroonilist sidet, eelkõige nõukogu poolt vastu võetud Euroopa õigusaktide rakendamiseks (8).

29.

Eriti suur tähtsus on liikmesriikide õigusasutuste vahelise suhtlemise lihtsustamisel ja edendamisel — eelkõige Euroopa õigusruumis vastu võetud õigusaktide raamistikus (näiteks videokonverentsid või turvaline elektrooniline võrgustik).

30.

Euroopa Ülemkogu kutsus üles looma 2009. aasta lõpuks ühtse Euroopa e-õiguskeskkonna portaali, mis on e-õiguse töörühma olulises töös kesksel kohal. Selle töö raames viis rühm liikmesriike läbi katseprojekti. Tähtsaks tuleb pidada seda, et portaali loomine oleks seotud kõnealuse katseprojekti raames seni tehtud tööga

31.

Portaal annab juurdepääsu Euroopa e-õiguskeskkonna kogu süsteemile, st Euroopa ja siseriiklikele veebisaitidele ja/või teenustele. Ent kõnealune portaal ei saa olla üksnes linkide kogum.

32.

See võimaldab ka tagada ühtse autentimismenetluse kaudu õigusvaldkonna töötajatele juurdepääsu erinevatele neile mõeldud funktsioonidele neile antud asjakohase juurdepääsuõiguse alusel. Soovitav võiks olla kasutada sarnast autentimismenetlust ka tavakodanike puhul.

33.

Lisaks võimaldab see juurdepääsu siseriiklikele funktsioonidele mitmekeelse kasutajasõbraliku liidese abil, mis muudab need Euroopa kodanikele mõistetavaks.

34.

Portaali kaudu ligipääsetavate funktsioonide sisu ja selle haldamine sõltub loomulikult nõukogu valikutest nii Euroopa e-õiguskeskkonna funktsioonide kui ka selle haldamise küsimustes.

35.

Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi loomiseks tuleb lahendada mitu horisontaalset tehnilist küsimust, mis on juba määratletud eelkõige nõukogu poolt 5. juunil 2007 heaks kiidetud aruandes (9).

36.

Suurem osa justiitsministritest väljendas 2007. aasta jaanuaris Dresdenis toimunud mitteametlikul kohtumisel soovi luua Euroopa tasandil detsentraliseeritud süsteem, mis ühendaks omavahel kõik liikmesriikides olemasolevad süsteemid.

37.

Tagada tuleb liikmesriikide kohtusüsteemides kasutatavate eri tehniliste ja korralduslike menetluste vahel võimalikult suur ühilduvus, säilitades samas võimalikult suure paindlikkuse. Võttes arvesse selles valdkonnas kehtivaid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, on aga vaja jõuda kokkuleppele standardsetes sidevormingutes ja -protokollides, mis võimaldaks tagada koostalitlusvõimelise, tõhusa, turvalise ja kiire teabevahetuse võimalikult väikeste kuludega.

38.

Oluline eeldus e-õiguskeskkonna tõhusaks piiriüleseks toimimiseks on autentimistehnoloogiate ja e-allkirja komponentide kasutamiseks vajalike ühtsete standardite ja liideste väljatöötamine. Nimetatud nõue on oluline vähemalt nende Euroopa e-õiguskeskkonna funktsioonide puhul, mis lähevad kaugemale lihtsast juriidiliste andmete üldsusele kättesaadavaks tegemisest. Seetõttu tuleks jätkuvalt uurida erinevaid liikmesriikides kehtivaid õigusnorme ja liikmesriikide poolt kasutatavaid tehnoloogiaid. Saadud tulemuste ja kogemuste põhjal võiks otsustada kasutusele võtta juriidiliselt võimalikult turvalise dokumentide elektroonilise vahetamise liikmesriikide vahel.

39.

Kui luuakse Euroopa e-õiguskeskkonna teenused, mis võimaldavad vahetada teavet õigusasutuste vahel või nende ja kodanike või õigusvaldkonna töötajate vahel, tuleb neid andmeid vahetada turvalises keskkonnas. Sellega seoses saaks samuti arvesse võtta IDABC ettevalmistavat tööd.

40.

Lisaks, kuna sellised andmed on suuremalt jaolt Euroopa õigusaktide tähenduses isiklikku laadi, tuleb tingimata tagada vastavus nende õigusaktidega sätestatud põhimõtetele.

41.

Kahekümne kolme erineva keele olemasolu Euroopa Liidu institutsioonides ja soov tagada Euroopa kodanikele kasutajasõbralik juurdepääs Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemile eeldab õigusküsimuste tõlkimisega ja tõlgendamisega seotud meetmete väljatöötamist.

42.

Sellega seoses oleks petlik mõelda, et kodanikele muu liikmesriigi kui enda riigi e-õiguskeskkonna veebisaidile juurdepääsu hõlbustamine võiks olla piisav lahendus: keelebarjäär muudaks sellise juurdepääsu üsna kasutuks.

43.

Kõnealuse keeleprobleemi lahendamiseks võiks kasutada automaattõlke süsteeme, eelkõige Euroopa õigusaktides kasutatavate vormide sisu puhul, ning paigutada veebisaidile siseriiklike tõlketeenuste osutajate kontaktandmed.

44.

Lisaks tuleks luua kindel töömeetod, mis võimaldab semantika küsimusi täielikult arvesse võttes tõlkida täpselt liikmesriikide õigussüsteemides kehtivad õigusmõisted 23 Euroopa Ühenduse institutsioonide keelde.

45.

Kõik need aspektid eeldavad tingimata, et luuakse uus menetlus selliste tehniliste standardite valimiseks, mida võiks kasutada liikmesriikide süsteemide koostalitlusvõime võimaldamiseks, ning et — nagu info- ja sidetehnoloogiaga seotud projektide puhul tavaline — käsitletakse eraldi:

46.

Ühelt poolt peavad sellise struktuuri kahtlemata koostama info- ja sidetehnoloogia eksperdid ja teiselt poolt peavad sellel olema tõlkevõimalused. Ette võib näha mitmeid, vajaduse korral üksteist täiendavaid võimalusi:

47.

Euroopa e-õiguskeskkonna loomine eeldab, et kasutatakse märkimisväärseid rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud eelkõige:

48.

2008. ja 2009. aastal võiks kasutada tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna rahastamisprogrammide vahendeid kuni 45 miljoni EUR ulatuses. Seda summat tuleks järgmistel aastatel oluliselt suurendada. Samuti tuleks selgelt määratleda muud Euroopa Liidu eelarves olemasolevad summad, mida võib kohe Euroopa e-õiguskeskkonnale eraldada.

49.

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks lisaks võimalikult kiiresti koostada üks horisontaalne programm, mis hõlmaks nii tsiviil- kui ka kriminaalõigust. Eelarvevahendeid tuleks oluliselt suurendada, et katta riigi ja ühenduse tasandil Euroopa e-õiguskeskkonna loomisega seotud vajadused. Samuti oleks vaja täpsustada ja ühtlustada tsiviil- ja kriminaalõiguse programmides praegu kehtivaid valikukriteeriumeid, et võtta arvesse käesoleva dokumendi III osas määratletud Euroopa e-õiguskeskkonna kriteeriumeid.

50.

Käesoleva tegevuskavaga kooskõlas olevaid Euroopa e-õiguskeskkonnaga seotud projekte, mida punkt 49 ei hõlma, rahastatakse muude võimalike ühenduse programmide alusel, kui nad vastavad nendes programmides määratletud tingimustele.

51.

Mitmeaastase tegevuskava koostamiseks on vaja eelnevalt:

52.

See tähendab, et nõukogu peaks iga institutsiooni sõltumatust austades ja EÜ asutamislepingu artiklite 5 ja 7 kohaselt võtma vastu mitmed otsused käesolevas dokumendis käsitletavate küsimuste kohta ja eelkõige:

53.

Sellega seoses rõhutab eesistujariik, et olemasolevate e-õiguskeskkonna süsteemidega (kriminaalasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, karistusregistrite omavaheline ühendamine) saadud mõningane kogemus näitab, et ühe või mitme liikmesriigi algatus on sageli olnud projektide käivitamisel otsustavaks teguriks.

54.

Ent teatud arenguetapil muudab suurema hulga liikmesriikide osalemine asjaomase töö keerulisemaks. Sellisel juhul on vaja projekti arendamisele, haldamisele ja edenemisele anda Euroopa mõõde.

55.

Lisaks nähtub eespool nimetatud erinevatest tehnilistest aspektidest selgelt, et teatud horisontaalset laadi ülesandeid oleks kasulikum hallata Euroopa tasandil. Kättesaadavate e-õiguskeskkonna teenuste arvu suurenemisel võib oodata ühtlasi olulist kokkuhoidu.

56.

Eesistujariik teeb ettepaneku nimetada e-õiguskeskkonna programm ümber Euroopa e-õiguskeskkonna programmiks.

57.

Võttes arvesse käesolevas tegevuskavas esitatud arenguid ja Euroopa e-õiguskeskkonna arendamise mitmeaastase programmi koostamist, teeb eesistujariik ettepaneku luua järgmine üldine tööstruktuur.

58.

Käesolevas tegevuskavas määratletud suuniste kohaselt vastutab nõukogu mitmeaastase programmi rakendamise jälgimise eest. Ta võtab vastu kõik otsused, mis on vajalikud nimetatud tegevuskavas kehtestatud eesmärkide elluviimiseks. Eelkõige on tal ülesanne koostada III osas määratletud kriteeriumite põhjal ja tihedas koostöös komisjoniga töörühma enda, liikmesriikide (punkt c) ja komisjoni esitatud projektide loetelu.

59.

Komisjon viib läbi mis tahes uuringu, mida ta peab kas ise või nõukogu taotlusel asjakohaseks.

60.

Nõukogu võib määrata kindlaks projektide funktsionaalsed spetsifikatsioonid.

61.

Ühendusepoolse rahastamise puhul võtab komisjon vastavalt kohaldatavatele menetlustele täielikult arvesse nõukogu vastu võetud suuniseid ja otsuseid.

62.

Euroopa Komisjon teeb nõukogule kättesaadavaks haldusstruktuuri, mille ülesandeks on:

63.

Ilma et see piiraks punktis a esitatud eeskirju ning võimaluse korral kättesaadavate ühenduse rahaliste vahendite alusel võivad liikmesriigid tihedalt komisjoniga konsulteerides kavandada ja käivitada uusi Euroopa e-õiguskeskkonna projekte vastavalt nõukogu koostatud tehnilistele spetsifikatsioonidele, eelkõige selleks, et tagada tehniliste standardite järgimine ja mitmekeelsete liideste loomine.

64.

E-õiguse töörühm hindab 2010. aasta esimesel poolel rakendusstruktuuri tehtud tööd ja esitab vajaduse korral nõukogule kõik ettepanekud, mida ta peab asjakohaseks, et parandada selle toimimist.

65.

Lisas esitatud mitmeaastast programmi ajakohastatakse tööde käigus korrapäraselt.

66.

Coreperil/nõukogul palutakse Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskava heaks kiita.