30.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/73

(1)

24. septembril 2004. aastal laekus komisjonile nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”) artikli 5 alusel esitatud kaebus järgmiste tootjate poolt (edaspidi “kaebuse esitaja”): Legré-Mante SA, Industria Chimica Valenzana S.p.A, Distilleries Mazzari S.p.a., Alcoholera Vinicola Europea S.A. ja Comercial Quimica Sarasa s.l., kelle toodang moodustab enamiku ühenduse viinhappe toodangust, käesoleval juhul üle 50 %.

(2)

Kõnealune kaebus sisaldas tõendeid Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärineva viinhappe müügi kohta dumpinguhindadega ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

30. oktoobril 2004 alustati menetlust algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2).

(4)

Komisjon andis kaebuse esitajatele, teistele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele, asjaga teadaolevalt seotud kasutajatele ja kasutajate ühendustele, ning Hiina esindajatele ametlikult teada menetluse algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Kaebuse esitanud tootjad, muud koostööd tegevad ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, tarnijad, kasutajad ja kasutajate ühendused tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(6)

Võimaldamaks Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kolmelt eksportivalt tootjalt laekusid taotlused turumajanduslikuks kohtlemiseks või individuaalseks kohtlemiseks juhul, kui uurimisel selgub, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(7)

Kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes eespool nimetatud teadaannetes sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid, saadeti küsimustikud. Vastused saadi kolmelt Hiina eksportivalt tootjalt, ühelt võrdlusriigi Argentina tootjalt, seitsmelt ühenduse tootjalt ja kahelt ühenduse kasutajalt.

(8)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning kontrollis järgmiste äriühingute valdusi:

(9)

Pidades silmas vajadust kindlaks määrata normaalväärtus Hiina eksportivatele tootjatele, kelle puhul turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei kohaldata, kontrolliti normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi andmete alusel, kõnesoleval juhul Argentina põhjal, järgmise äriühingu valdusi:

(10)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis puudutasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “vaatlusalune periood”). Hinna allalöömise, võrdlushinna allalöömise ja kahju kõrvaldamise kohta tehti järeldused eespool nimetatud uurimisperioodi põhjal.

(11)

Vaatlusalune toode on viinhape. Toode kuulub käesoleval hetkel CN-koodi 2918 12 00 alla. Vaatlusalust toodet kasutavad peamiselt veinitootjad, toiduainetööstus ja arvukad muud tööstusharud kas lõpptoote koostisosana või keemilisi protsesse kiirendava või aeglustava lisaainena. Toodet on võimalik saada veinivalmistamise kõrvalsaadusena või keemilise sünteesi teel naftakeemilistest ühenditest. Lähtudes füüsikalistest omadustest, tootmisprotsessist ja toote eri liikide asendatavusest kasutaja vaatenurgast, loetakse menetlusega seoses igasugune viinhape üheks tooteks.

(12)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharus toodetud ja ühenduses müüdud viinhappe, Hiinas toodetud ja omamaisel Hiina turul müüdud viinhappe ning Hiinast ühendusse imporditud viinhappe ning Argentinas toodetud ja müüdud viinhappe põhilised füüsikalised omadused on samasugused ning et neil toodetel on suures osas samasugune kasutusotstarve.

(13)

Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et vaatlusalune toode ja Hiina omamaisel turul müüdud viinhape, Argentinas toodetud ja müüdud viinhape ning ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetud ja müüdud viinhape on samade põhiliste füüsikaliste omadustega ja kasutusotstarbega ning seega loetakse neid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks.

(14)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele.

(15)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(16)

Käesolevas uurimises andsid kolm Hiina eksportivat tootjat endast teada ning taotlesid turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel. Iga turumajandusliku kohtlemise taotlust analüüsiti ning kõnealuste koostööd tegevate äriühingute valdustes viidi läbi kohapealne uurimine (vt põhjendus 7). Selle tulemusena selgus, et kolm tootjat vastasid kõigile turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(17)

Selle põhjal kohaldati turumajanduslikku kohtlemist järgmistele Hiinas asuvatele eksportivatele tootjatele:

(18)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon esmalt iga vaatlusaluse eksportiva tootja puhul kindlaks, kas tema kogu omamaine viinhappemüük oli tüüpiline võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5  ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(19)

Eksportivate tootjate puhul, kellel oli tüüpiline omamaine kogumüük, tegi ühendus järgnevalt kindlaks riigisiseselt müüdud viinhappeliigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad nende liikidega, mis müüdi ekspordiks ühendusse.

(20)

Iga vastava liigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Teatava viinhappeliigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 % le ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

(21)

Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(22)

Kui toote arvestusliku ühikuhinnaga samaväärse või tootmise netohinnast kõrgema hinnaga müüdud viinhappeliigi müügimaht vastas rohkem kui 80 % le kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust ja kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli samaväärne või kõrgem tootmise hinnast, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. Nimetatud hind võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(23)

Kui viinhappeliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust, või kui kaalutud keskmine müügihind oli alla tootmishinna, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmisega, arvestades, et müük moodustas 10 % või rohkem vastava liigi müügi kogumahust.

(24)

Kui mis tahes liiki viinhappe tulutoova müügi maht moodustas vähem kui 10 % selle tooteliigi summaarsest müügimahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi omamaisel turul kehtiva hinna eest ebapiisavas koguses, et see saaks olla normaalväärtuse määramisel piisavaks aluseks.

(25)

Kui eksportiva tootja poolt müüdava teatud liigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, võeti aluseks arvestuslik normaalväärtus.

(26)

Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et eksporditud liikide iga eksportija kantud tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(27)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi kogumahtu võis pidada tüüpiliseks võrreldes ekspordimahuga ühendusse. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud liikide omamaise müügi põhjal. Selleks kohaldati põhjendustes 20–22 sätestatud metoodikat.

(28)

Kõigil äriühingutel oli tüüpiline kogumüük ning leiti, et enamik vaatlusaluse toote eksporditud liike müüdi omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Nende tooteliikide puhul, kus eeltoodu ei kehti, arvestati normaalväärtus põhjenduses 26 sätestatud metoodika alusel, kasutades teavet iga asjaomase äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 määrati normaalväärtus kõigi äriühingute puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, kindlaks võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtusaluse põhjal.

(30)

Algatamisteates esitas komisjon oma kavatsuse Hiina jaoks normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina kasutada Argentinat ning asjast huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(31)

Ettepanekule ei olnud vastu ükski Hiina eksportiv tootja, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud. Lisaks tuvastati uurimise käigus, et vaatlusaluse toote osas on Argentina puhul tegu konkurentsituruga, millel on vähemalt kaks eri suuruses omamaist tootjat, ning kuhu imporditakse kolmandatest riikidest. Leiti, et omamaised tootjad toodavad Hiinas toodetavatega sarnast viinhapet, ehkki tootmismeetodid on erinevad. Seetõttu oli Argentina turg piisavalt tüüpiline normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(32)

Kõigi teadaolevate Argentina eksportivate tootjatega võeti ühendust ning üks äriühing nõustus koostööd tegema. Sellele tootjale saadeti küsimustik ning tema vastuses esitatud andmeid kontrolliti kohapeal.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a põhjal määrati normaalväärtus eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud, võrdlusriigi tootja esitatud kontrollitud teabe põhjal, st võttes aluseks tavapärase kaubandustegevuse käigus valmistatud tooteliikide kõik makstud või makstavad hinnad Argentina siseturul kooskõlas põhjenduses 23 sätestatud metoodikaga. Vajadusel kohandati neid hindu, et tagada õige võrdlus tooteliikidega, mida Hiina vaatlusalused tootjad ekspordivad ühendusse.

(34)

Selle tulemusena saadi normaalväärtuseks koostööd tegeva Argentina tootja omamaise müügi kaalutud keskmine hind sõltumatutele klientidele.

(35)

Kõigil juhtudel eksporditi vaatlusalust toodet sõltumatutele ühenduses asuvatele klientidele. Seetõttu kehtestati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, nimelt tegelikult makstud või makstavatest ekspordihindadest lähtuvalt.

(36)

Normaalväärtust ja ekspordihindasid võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajalikud kohandused tehti transpordi- ja kindlustus-, krediidi-, vahendus- ja pangakulude osas kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning neid kinnitasid kontrollitud tõendid.

(37)

Samuti tehti korrektiive seoses tagastatud käibemaksu erinevustega, kuna leiti, et ekspordimüügi puhul tagastati madalama tasemega käibemaks kui omamaise müügi puhul.

(38)

Kolme äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi iga vaatlusaluse ühendusse eksporditud tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõikes 11 sätestatule.

(39)

Ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on seega järgmised:

(40)

Et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida saaks kohaldada kõigi teiste Hiina eksportijate suhtes, tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Vaatlusaluse Hiinast pärineva toote kogu importi, mis arvutati Eurostati põhjal, võrreldi küsimustike tegelike vastustega, mis saadi Hiina eksportijatelt. Selle põhjal järeldati, et koostöö tase oli madal, st moodustas 63 % kogu Hiina ekspordist ühendusse.

(41)

Seejärel arvutati välja dumpingumarginaal, kasutades Eurostatilt saadud ekspordihindu ja -mahtusid, millest arvati eelnevalt maha turumajandusliku kohtlemise osaliseks saanud koostööd tegevate eksportijate esitatud ekspordihinnad ja -mahud. Kättesaadavate Eurostati andmete kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 18 oli vajalik ekspordihindade kohta lisateabe puudumisel, et kindlaks määrata üleriigiline tollimaks. Sel moel saadud ekspordihindu võrreldi võrdlusriigi võrreldavatele tooteliikidele määratud kaalutud keskmise normaalväärtusega.

(42)

Selle põhjal seati ajutiselt üleriigiliseks dumpingu määraks 34,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril.

(43)

Uurimise käigus tehti väljavõttelise uuringu raames kindlaks, et samasugust toodet toodavad käesoleval ajal kaheksa ühenduse tootjat. Üks neist ei ole aga uurimisel enam koostööd teinud. Peale selle lõpetas vaatlusalusel perioodil veel neli ühenduse tootjat tootmise ning neid ei ole uurimisse kaasatud.

(44)

Seega on algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaldamisel tehtud esialgne arvutus ühenduse tootmismahu kohta, liites seitsme koostööd tegeva ühenduse tootja toodangu ja teiste tootjate tootmismahu vastavalt kaebuse esitajate hinnangule.

(45)

Kaebust toetas seitse ühenduse tootjat, kes tegid uurimisel täiel määral koostööd. Hinnanguliselt tootsid nad üle 95 % ühenduses toodetud viinhappest. Seepärast leitakse, et nad esindavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(46)

Tarbimist hinnati sel moel, et liideti koostööd tegevate EÜ tootjate EÜ müük, koostööst keeldunud EÜ tootjate hinnanguline müük ja koguimport. Koostööst keeldunud EÜ tootjate, sealhulgas mõningate tootmise lõpetanud äriühingute müügi aluseks oli muude teabeallikate puudumisel kaebus. See näitab, et nõudlus vaatlusaluse toote järele ühenduses kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 15 % võrra.

(47)

Asjaomasest riigist pärit impordi arengut analüüsiti Eurostati andmete alusel, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate aruandluses esitatud arvud olid märgatavalt väiksemad kui Eurostati näitajad vaatlusalusel perioodil.

(48)

Impordimahu ja turuosa poolest on impordi areng olnud järgmine:

(49)

Kui viinhappe tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 15 % võrra, kerkis import asjaomasest riigist sama perioodi jooksul enam kui 50 % võrra. Pärast suhteliselt kõrget impordimahtu 2001. aastal seoses Euroopa turul valitsenud kõrgete hindade ja viinhappe nappusega, langes Hiinast pärit import 2002. aastal uuesti madalale tasemele, kuid on sellest saadik agressiivselt madalate hindade tõttu enam kui kahekordistunud. Seega kasvas Hiina turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul vähem kui kahe aastaga 6,0 %lt 11,5 %le.

(50)

Järgnev tabel näitab Hiinast pärit impordi keskmiste hindade arengut. Vaatlusaluse perioodi jooksul langesid need hinnad ligi 50 % võrra.

(51)

Ühenduse turul uurimisperioodi ajal kehtinud vaatlusaluse toote müügihinda arvestades võrreldi ühenduse tootmisharu ja Hiina eksportivate tootjate hindu. Ühenduse tootmisharu vastavate müügihindadena käsitletakse hindu, mis kehtisid sõltumatute klientide jaoks ja mida oli vajadusel kohandatud tehasetasemele, st nad sisaldasid veokulusid ühenduses, kuid allahindlused ja mahahindlused olid maha arvatud. Neid hindu võrreldi Hiina eksportivate tootjate müügihindadega ilma allahindlusteta ja vajaduse korral vastavalt CIF-hinnale ühenduse tollipiiril kohandatult, kaasa arvatud asjakohane kohandus tollivormistuskulude ja impordijärgsete kulude arvelt.

(52)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi imporditud vaatlusalust toodet ühenduses hinnaga, mis oli ühenduse tootmisharu hindadest 22 % võrra madalam.

(53)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ühenduse tootmisharule avaldatava mõju uuring kõikide ajavahemikul aastast 2001 uurimisperioodini ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite ja -näitajate analüüsi.

(54)

Allpool esitatud ühenduse tootmisharu andmed kujutavad endast seitsme koostööd tegeva ühenduse tootja koondandmeid. Kaks neist äriühingutest alustas vaatlusalusel perioodil tegevust, vastavalt 2001. ja 2003. aastal. Leiti, et nende konkreetset olukorda arvestades võivad nimetatud äriühingute andmed moonutada üldisi suundumusi, eelkõige kulusid, tasuvust, rahakäivet, investeeringuid ja investeeringute tasuvust. Seepärast jäeti nende kahe äriühingu näitajad vajadusel vastavatest koondnäitajatest välja ning neid käsitleti eraldi, et saada õige ja esinduslik ülevaade.

(55)

Seitsme koostööd tegeva äriühingu tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise areng oli järgmine:

(56)

Kogutoodang kasvas 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 8 % võrra. Samas tuleb märkida, et selle kasvu võib panna üksnes kahe uue äriühingu arvele, kuna ülejäänud viie äriühingu toodang langes samal perioodil 6 % võrra.

(57)

Tootmismaht kasvas 12 % võrra, seda samuti tänu kahele uustulnukale. Need näitajad ei kajasta aga mitmetuhande tonni suurust kahanemist, mis tulenes nelja ühenduse tootja tootmise teadaolevast lõpetamisest vaatlusalusel perioodil (vt põhjendust 43). Kuigi uurimisel ei leitud nende tootjate kohta täpseid andmeid, võib kaebuses toodud andmetele tuginedes oletada, et ühenduse tootmise koguvõimsus püsis 2001. aastast uurimisperioodini laias laastus samal tasemel.

(58)

Tootmisvõimsuse rakendusaste langes perioodi jooksul 2001. aasta 81 %lt uurimisperioodi 78 %ni.

(59)

Alltoodud arvud näitavad varude suurust iga perioodi lõpul.

(60)

Varud kasvasid vaatlusalusel perioodil 18 % võrra. Tuleb märkida, et uurimisperioodi näitaja kajastab eelkõige suvel valitsenud hooajalist varude kõrgtaset. Siiski oli vähemalt ühe uuritud äriühingu varude tase ebaharilikult kõrge, mille põhjenduseks tõi äriühing oma kaubandusliku otsuse mitte müüa ebatulusalt madalate turuhindadega.

(61)

Järgmised arvud näitavad ühenduse tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele ühenduse turul.

(62)

Ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 24 % võrra ja turuosa 8 % võrra.

(63)

Viie sissetöötatud äriühingu turuosa langes vaatlusalusel perioodil oluliselt – enam kui 10 protsendipunkti võrra. Kui lisada perioodil tootmist alustanud kaks äriühingut, kasvab kogu turuosa 6 % võrra. Nagu põhjenduses 57 märgitud, ei arvesta need näitajad aga nelja ühenduse tootjaga, kes lõpetasid samal perioodil tootmise. Kuigi täpsed andmed viimaste kohta puuduvad, võinuks nende tootjate toodang kaebuse esitajate hinnangul moodustada mitu tuhat tonni. See viitab asjaolule, et kui võtta arvesse tootmise lõpetanud tootjaid, langeks ühenduse tootjate kogu turuosa 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel vähemalt 2,5 % võrra.

(64)

Keskmine müügihind sõltumatutele ostjatele ühenduse turul langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel järsult enam kui 50 % võrra.

(65)

Üks importija tõi välja, et viinhappe hinnad on ka varem ning vaatlusalusest perioodist pikema aja jooksul näinud samasuguseid kõikumisi, mis saavutasid kõrgeima taseme aastatel 2000–2001. Pärast uurimist selgus, et isegi ajalooliste standardite kohaselt oli uurimisperioodil valitsenud hinnatase äärmiselt madal, kui arvesse võtta ka inflatsiooni.

(66)

Arvestades turuosa langust, kui kaasata tootmise lõpetanud ühenduse tootjad, ning müügihindade järsku kukkumist, leiti, et ühenduse tootmisharu ei saanud osaleda turu kasvus, mis tulenes ühenduse tarbimise tõusust vaatlusalusel perioodil 15 % võrra.

(67)

Allpool toodud tasuvus on väljendatud käibe protsentidena, arvestades müüki sõltumatutele ostjatele ühenduse turul. Arvud on toodud ka viie koostööd teinud äriühingu kohta, kes vaatlusaluse perioodi alguses juba tegutsesid (edaspidi “sissetöötatud äriühingud”). Selle perioodi ajal olid ülejäänud kaks äriühingut kulude ja tulude osas üleminekuolukorras, mis mõjutab tugevalt kogu tasuvuse arengut.

(68)

Viie sissetöötatud äriühingu tasuvus langes hindade tugeva vähenemise tõttu 2001. aasta ja 2003. aasta vahel oluliselt, mis sattus kokku Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi kasvuga. Kogu ühenduse tootmisharu suundumused, s.t kaks vaatlusalusel perioodil moodustatud tootjat kaasa arvatud, on suures osas sarnased. Pärast kasumi dramaatilist langust 2002. aastal hakkas tootmisharul tervikuna paremini minema 2003. aastal, kui 2001. aastal asutatud tootja oli end juba korralikult sisse töötanud ning turule saabus veel üks uus tootja. Uurimisperioodil aga langes kahe uue tootja kasum viie sissetöötatud äriühinguga võrreldaval tasemel tagasi kahjumisse.

(69)

Kõnealune hindade langus kajastus suuresti ka toorainetarnijate hindades, arvestades, et tooraine tarnelepingud on sageli indeksi abil viinhappe hinnaga seotud. Toorainekulude vähenemisest ei piisanud aga selleks, et vältida ühenduse tootmisharu tasuvuse langust vaatlusaluse perioodi jooksul 1,9 % tasemelt –6,7 % peale.

(70)

Investeeringute tasuvuse (käesoleval juhul tulu netovaralt), rahakäibe ja investeeringute suundumused on kujutatud järgmises tabelis. Põhjenduses 67 väljatoodud põhjustel on toodud viie koostööd teinud tootja näitajad, kes tegutsesid 2001. aastal.

(71)

Netovaralt laekuva tulu suundumused kajastavad suures osas müügi tasuvuse suundumusi. Rahakäive halvenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel, kuigi esineb mõningaid kõikumisi peamiselt varude muutuste tõttu. Kahe uue äriühingu rahakäibes esines eriti tugevaid kõikumisi seoses tegevuse alustamisega, mis langes kokku kiiresti muutuva turusituatsiooniga. Kõigi äriühingute puhul tulenes investeeringute tasuvuse ja rahakäibe langemine asjaolust, et keskmised müügihinnad langesid kiiremini kui müüdud toodete keskmine omahind.

(72)

Ühenduse tootmisharu investeeringud on püsinud vaatlusalusel perioodil kõrgel tasemel ning võrreldes 2001. aastaga toimus viie sissetöötatud äriühingu puhul isegi tõus. Need investeeringud olid enamjaolt seotud kaasajastamise, iganenud seadmete väljavahetamise ja tehnilise ajakohastusega, mida nõuavad keskkonnaalased õigusaktid. Kahe uue äriühingu püsiinvesteeringud on tuntavad peamiselt 2001. aastal ja uurimisperioodil.

(73)

Leiti, et vaatlusaluse perioodi vältel ei olnud tõsiselt häiritud ühenduse tootmisharu võime kaasata välisrahastajate või emaettevõtjate kapitali. Enamikul juhtudel, eriti kahe uue äriühingu puhul, oli põhjuseks see, et äriühingud kuuluvad suurematesse gruppidesse, kes vaatavad äri pikemaajalises perspektiivis ning usuvad tootmisharu praegusest raskest olukorrast väljatulemise võimalikkusesse.

(74)

Järgmises tabelis on toodud tööhõive, tootlikkuse ja tööjõukulude areng seitsme uuritud ühenduse tootja puhul.

(75)

Nagu eespool näha, kasvas seitsme uuritud ühenduse tootja töötajate arv 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel. See tõus, nagu märgitud punktides 5.1 ja 5.3, tuleneb asjaolust, et need näitajad hõlmavad ka kahte vaatlusalusel perioodil tegevust alustanud äriühingut ega arvesta nelja ühenduse tootjaga, kes lõpetasid samal perioodil tootmise. Sellest hoolimata hakkas tööhõive taseme langus uurimisperioodi lõpupoole tunda andma.

(76)

Tootlikkus oli perioodi jooksul suhteliselt stabiilne, 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel toimus kerge üldine tõus. Tööjõukulud kasvasid 2001. aastast uurimisperioodini, hoolimata mõningatest kõikumistest. Need kõikumised tulenesid ajutistest kuludest seoses mõningate äriühingute ümberkorraldamisega.

(77)

Dumpingumarginaalid on toodud eespool dumpingut käsitlevas lõigus. Need marginaalid on miinimumtasemest selgelt kõrgemad. Pealegi ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(78)

Tuleb meelde tuletada, et Hiinast pärineva impordi maht on märgatavalt tõusnud, seda nii mahu kui turuosa poolest. Lisaks langes nimetatud impordi keskmine ühikuhind peaaegu 50 % võrra, mis kajastub uurimisel avastatud hindade allalöömises.

(79)

Kuigi seitsme uuritud äriühingu müügimaht ja turuosa ühenduses kasvasid, püsisid need suhteliselt stabiilsel tasemel, kui jätta kaks uustulnukast äriühingut arvesse võtmata. Teisalt kannatas ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil 51 %lise keskmise hinna languse all. Toorainehindade langusest ja tootlikkuse tõstmise püüetest hoolimata muutus kasumi tase uurimisperioodil selgelt negatiivseks.

(80)

Ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist vaatlusalusel perioodil kinnitab ka tootmisvõimsuse rakendusastme, varude taseme, investeeringute tasuvuse ja rahakäibe näitajate negatiivne areng. Samuti tuleb märkida, et neli ühenduse tootjat lõpetasid viimastel aastatel tegevuse. Samas on alates 2001. aastast alustanud tegevust kaks uut tootjat, kes on asutatud äriplaanide alusel, mis arvestavad kasvavat tarbimist ühenduses. Siiski leiti, et hinnasuundumuste, tasuvuse ja investeeringute tasuvuse poolest on need äriühingud teiste ühenduse tootjatega võrreldavas olukorras.

(81)

Eespool nimetatud negatiivsed arengud leidsid aset ajal, mida iseloomustas võrdlemisi stabiilne tootlikkus, investeeringute kasv ja EÜ tarbimise laienemine.

(82)

Kõiki näitajaid silmas pidades tuleb järeldada, et ühenduse tootmisharu kandis uurimisperioodi jooksul olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(83)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuriti, kas dumpinguhinnaga impordil Hiinast on põhjuslik seos ühenduse tootmisharule osaks saanud olulise kahjuga. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(84)

Hiinast pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 56 % võrra ja turuosa 3 protsendipunkti võrra. Lisaks langesid Hiinast pärit impordi hinnad umbes 50 % võrra ja aset leidis oluline hindade allalöömine. Ühenduse tootmisharu oli sunnitud kõnealusele impordile reageerima, alandades müügimahu säilitamiseks hindu samaaegselt 53 %. Toorainekulude vähenemisest ei piisanud aga selleks, et vältida ühenduse tootmisharu tasuvuse langust 8 % tasemelt negatiivse – 6 % peale. Nimetatud tasuvus oli seda tüüpi tootmisharu puhul oodatavast selgelt madalam ega olnud negatiivsena enam jätkusuutlik.

(85)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et dumpinguhinnaga impordi avaldatud surve, mis märkimisväärselt suurendas oma mahtu ja turuosa 2001. ja järgnevatel aastatel ning mis toimus järsult langenud dumpinguhindade abil, mängis olulist rolli hinna alanemisel ja allasurumisel ühenduse tootmisharus ning selle tagajärjel ka tootmisharu negatiivses tasuvuses ja tema finantsolukorra halvenemises.

(86)

Peale Hiina olid kaks suuremat viinhappe ühenduse turule tarnijat Argentina ja Tšiili.

(87)

Need arvud näitavad, et kõik tarnijad peale Hiina katsid kokku ainult 2,5 % ühenduse tarbimisest ning et nende turuosa langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel. Ka nende keskmised hinnad olid Hiina hindadest kõrgemad, kuigi Argentina hinnad langesid uurimisperioodil üsna madalale tasemele. Hiina impordi poolt turule avaldatav surve mängis nende ekspordiriikide hindade languses kindlasti rolli.

(88)

Eeltoodut silmas pidades leitakse, et teistest kolmandatest riikidest, näiteks Argentinast ja Tšiilist pärineva impordi areng ei olnud piisavalt oluline, et see võinuks soodustada ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju.

(89)

Mõned huvitatud isikud on märkinud, et tootmisharu tasuvust mõjutab EÜ reguleeriv raamistik, millega kehtestatakse kõnealuse valdkonna ühise põllumajanduspoliitika osana peamiste toorainete minimaalne ostuhind ning alkoholi müügihind. Kuigi reguleerivad parameetrid võivad mõjutada tootmisharu olukorda tervikuna, on nad püsinud kogu perioodi vältel stabiilsena ning nendega ei saa seletada tootmisharu olukorra halvenemist.

(90)

Uurimisperioodi ajal eksporditi umbes 25 % ühenduse tootmisharu tootmismahust ühendusest välja. Ekspordikogused suurenesid vaatlusaluse perioodi jooksul veidi.

(91)

Selgus, et kõnealuse ekspordi tasuvus oli mõnevõrra suurem kui ühenduse turul toimuva müügi oma, hoolimata asjaolust, et seda oli samuti kimbutanud hinnalangus ja Hiinast kolmandate riikide turgudele toimuvast ekspordist lähtuv konkurents.

(92)

Eeltoodut silmas pidades leitakse, et ekspordi areng ei saanud olla ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju arvestatavaks põhjuseks.

(93)

Teiste ühenduse tootjate müük, sealhulgas vaatlusalusel perioodil tegevuse lõpetanud tootjad, on 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel järsult langenud. Niisiis ei saa ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju panna nimetatud müügi arvele.

(94)

Tuleb toonitada, et kahju esines antud juhul eeskätt hinnalanguse kujul, mis põhjustas tasuvuse vähenemist. See langes kokku Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kiire kasvuga, mis lõi märgatavalt alla ühenduse tootmisharu hinnad. Puuduvad viited sellele, et muud eespool nimetatud tegurid võinuks olla ühenduse tootmisharule osaks saanud olulise kahju arvestatavaks põhjuseks. Uurimise käigus ei ole selgunud muid täiendavaid tegureid, mis võinuks põhjustada olulist kahju.

(95)

Arvestades eespool toodud analüüsi kõikide teadaolevate tegurite võimaliku mõju kohta ühenduse tootmisharule, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule osaks saanud olulise kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos.

(96)

Uuriti, kas eksisteerib kaalukaid põhjusi, mille põhjal võiks järeldada, et dumpinguvastaste tollimaksude rakendamine asjaomasest riigist pärineva impordi vastu ei ole ühenduse huvides. Komisjon saatis importijatele, kauplejatele ja tööstuslikele kasutajatele küsimustikud. Kahelt kasutajalt saadi küsimustikule osalised vastused. Teised kasutajad ei esitanud küsimustikule vastuseid, kuid tegid oma seisukohad teatavaks kirjalikult.

(97)

Koostööd tegevatelt isikutelt saadud teabele tuginedes jõuti järgmistele järeldustele.

(98)

Tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu koosnes seitsmest tootjast enam kui 200 töötajaga, kes olid seotud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga. Samuti tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu majandusnäitajad ilmutasid vaatlusalusel perioodil finantstulemuste halvenemist, mis viis viimastel aastatel nelja ühenduse tootja sulgemiseni.

(99)

Kui meetmeid ei rakendata, on tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordist tuleneva hinnasurve tõttu halveneb ühenduse tootmisharu finantsolukord jätkuvalt ning veel teisedki ühenduse tootjad on sunnitud tegevuse lõpetama, mis toob negatiivseid tagajärgi veinitootmissektorile üldisemas plaanis (vt allpool). Kui meetmed aga rakendatakse, võib eeldada, et hinnad ja tasuvus jõuavad jätkusuutlikumale tasemele, kindlustades Euroopa tootmisharu majandusliku elujõulisuse.

(100)

Seetõttu on selge, et dumpinguvastased meetmed oleksid ühenduse tootmisharu huvides.

(101)

Kaks toorainete tarnijat kirjutas ühendusele menetluse toetuseks. Mõnel kaebuse esitajal on ka veinitööstuses seotud äriühinguid ning nad kasutasid võimalust väljendada uurimise ajal ka nende äriühingute huve.

(102)

Kõik nimetatud isikud rõhutasid viinhappetööstuse majanduslikku tähtsust ühenduse veinitootjate vaatenurgast.

(103)

Esiteks vajab veinitööstus garanteeritud kvaliteediga viinhappe usaldusväärset allikat.

(104)

Teiseks, kasutades selliseid kõrvalsaadusi nagu veini pressimisjäägid ja veinisete, on viinhappetööstus veinisektorile oluliseks sissetulekuallikaks. Tuleb meenutada, et seda sektorit reguleerib ühine põllumajanduspoliitika ning hetkel valitsevad seal tõsised majanduslikud raskused.

(105)

Kolmandaks, kui ühenduses ei oleks elujõulist viinhappetööstust, oleks veinisektor sunnitud kandma nende kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks lisakulusid, arvestades üha rangemaid keskkonnaseadusi.

(106)

Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete rakendamine oleks ühenduse tarnijate huvides.

(107)

Küsimustikud saadeti algselt kõikidele isikutele, kes olid kaebuses kasutajatena välja toodud. Uurimise käigus saadud teave on võimaldanud komisjonil teha kindlaks kõige tähtsamad viinhapet kasutavad tööstussektorid. Seoses sellega saadeti täiendavad küsimustikud mitmetele toiduaine-, joogi- ja kipsitootjatele ning farmaatsiatööstuste liidule.

(108)

Üks kipsi- ja üks toiduainetööstuse äriühing andsid vastuseks, et viinhappe kulud on nende jaoks liiga tähtsusetud, et küsimustikule vastata.

(109)

Üks kipsitootja tegi koostööd ja esitas küsimustikule vastuse. Teine kipsitootja esitas osalise vastuse. Neist andmetest võib järeldada, et vaatlusalune toode moodustab vähem kui 2 % koostööd tegevate äriühingute toodetud kipstoodetega seotud kuludest. Seega võib järeldada, et kavandatud dumpinguvastased tollimaksud mõjutaksid nimetatud töötleva tööstuse kulusid ja konkurentsiseisundit suhteliselt vähe. Arvestades, et tegemist on peamise kipsitootjate grupiga, võib teavet lugeda võrdlemisi tüüpiliseks kogu sektori kohta. Samuti tuleks märkida, et ehitusmaterjale toodetakse peamiselt kohaliku ja siseriikliku turu tarbeks ning nende osas puudub ülemaailmne konkurents, mistõttu ehitussektoris tegutsevatel äriühingutel on võimalik igasugused kulude tõusud klientidele üle kanda.

(110)

Märkused saadi ka kahelt toiduainetööstuse äriühingult, kes toodavad pagaritööstuse tarbeks emulgaatoreid. Kõnealused äriühingud olid uurimise vastu ja märkisid, et viinhape moodustab suure osa nende toodete kuludest. Kuna nad siiski küsimustikule ei vastanud, ei õnnestunud nende väiteid koguseliselt väljatoodud andmete alusel kontrollida.

(111)

Laekunud märkustes rõhutas töötlev tööstus loodusliku viinhappe turu ebastabiilsust ja Euroopa turul möödanikus korduvalt esinenud nappust. Nende tootmisharude peamiseks mureks näib olevat pigem tarnekindlus kui viinhappekulud.

(112)

Eespool toodut silmas pidades ei ole tõenäoline, et dumpinguvastased meetmed tooksid kaasa tarnepuudujäägid või töötleva tööstuse konkurentsivõimetu olukorra. Kavandatud meetmed aitaksid lihtsalt kaasa Euroopa turuhindade pikaajalisele suundumusele lähema taseme taastamisele ning nende abil välditaks edasist äriühingute tegevuse lõpetamist. Kulude tõusuga seoses leiti, et see on vaid marginaalne ega mõjutaks töötleva tööstuse konkurentsivõimet kuigi olulisel määral. Seepärast on esialgne järeldus selline, et kasutajate huvid ei takista meetmete kehtestamist.

(113)

Hiinast pärineva viinhappe impordi suhtes meetmete rakendamine oleks selgelt ühenduse tootmisharu huvides. Nii importijate ja kauplejate kui ka töötleva tööstuse puhul võib eeldada vaid marginaalset mõju viinhappe hindadele. Ühenduse tootmisharule ja varustavale tööstusele osaks saanud kahju ning täiendavate sulgemiste risk on selgelt suurema ulatusega.

(114)

Eespool toodut silmas pidades tehakse esialgne järeldus, et ei leidu kaalukaid põhjusi, mis räägiksid Hiinast pärineva viinhappe impordi suhtes kehtestatavate dumpinguvastaste tollimaksude vastu.

(115)

Dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud esialgseid järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised meetmeid, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(116)

Meetmed tuleb kehtestada vajalikul tasemel, millega oleks võimalik asjaomase impordi poolt põhjustatud kahju kõrvaldada saadud dumpingumarginaali ületamata. Kahjuliku dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel arvestati, et igasugused meetmed peavad võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ning saavutada üleüldine kasum makse arvestamata, mis on võimalik teadaolevalt saavutada sellist tüüpi tootmisharu konkurentsi tavatingimustel selles sektoris, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel, müües ühenduses samasugust toodet. Arvutuses kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 8 % enne dumpinguhinnaga impordi teket saadud kasumi tasemel põhinevast käibest. Sellest lähtuvalt arvutati ühenduse tootmisharu jaoks välja samasuguse toote kahjusid vältiv hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 8 % kasumimarginaal tootmiskuludele. Ühte uurimisperioodil Hiinast eksporditud tooteliiki ei tootnud ega müünud ühenduse tootmisharu uurimisperioodi ajal. Arvutades taset, millest piisab asjaomase impordi poolt põhjustatud kahju kõrvaldamiseks leitud dumpingumarginaali ületamata võeti arvesse Hiina eksportijate poolt eksporditud kõnealuse liigi ja teiste liikide hinna suhet.

(117)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, tuginedes kaalutud keskmise impordihinna võrdlusele ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdava samasuguse toote kahjusid vältiva hinna kaalutud keskmisega.

(118)

Kõnealusest võrdlusest tulenevat erinevust väljendati keskmise CIF-impordihinna protsendina.

(119)

Eelnevat arvestades järeldatakse, et ajutine dumpinguvastane tollimaks tuleb kehtestada leitud dumpingumarginaali tasemel, kuid see ei peaks algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt olema kõrgem kui eespool arvutatud kahjumarginaal.

(120)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetselt mainitud juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesolevas dokumendis konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, kõnealuseid määrasid ei kohaldata ning nende osas kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(121)

Taotlus kohaldada nimetatud äriühingute jaoks ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kogu vajaliku teabega eelkõige nimevahetuse kohta või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(122)

Eespool toodu alusel on ajutised tollimaksumäärad järgmised:

(123)

Tõrgeteta korralduse huvides tuleb kindlaks määrata ajavahemik, mille jooksul asjast huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad oma vaateid kirjalikult esitada ning taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning lõpliku tollimaksu kehtestamise korral võib vajalikuks osutuda need üle vaadata,