4.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/60

(1)

Kuigi nõukogu 24. septembri 1998. aasta soovituse 98/561/EÜ Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (3) rakendamine on olnud küllaltki edukas, nagu nähtub komisjoni 30. septembri 2004. aasta aruandest, on siiski vaja parandada Euroopa kõrghariduse toimivust eelkõige kvaliteedi osas, nii et see oleks läbipaistvam ja usaldusväärsem nii Euroopa kodanike kui ka teistelt kontinentidelt pärit üliõpilaste ja teadlaste jaoks.

(2)

Soovituses 98/561/EÜ kutsuti üles toetama ja vajadusel looma läbipaistvaid kvaliteeditagamise süsteeme. Peaaegu kõik liikmesriigid on sisse seadnud riiklikud kvaliteeditagamise süsteemid ja alustanud või võimaldanud alustada ühe või mitme kvaliteeditagamis- ja akrediteerimisasutuse loomist.

(3)

Soovituses 98/561/EÜ kutsuti üles rajama riiklikke kvaliteeditagamise süsteeme reale olulistele tunnustele, sealhulgas programmide või õppeasutuste atesteerimisele sisehindamise alusel, välisülevaatustele, üliõpilaste kaasamisele, tulemuste avalikustamisele ja rahvusvahelisele osalusele. Kvaliteeditagamise hindamiste tulemused aitavad oluliselt kaasa kõrgharidusasutuste tegevuse parandamisele.

(4)

Need 3. põhjenduses osutatud olulised põhimõtted on enamasti lülitatud kõigisse kvaliteeditagamise süsteemidesse ja on Bologna protsessi raames, Euroopa kõrgharidusruumi loomise eesmärgil heaks kiidetud Euroopa haridusministrite kohtumisel Berliinis 2003. aasta septembris.

(5)

Kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustik (ENQA) loodi 2000. aastal ja sellesse kuulub üha enam kvaliteeditagamis- ja akrediteerimisasutusi kõigist liikmesriikidest.

(6)

Bologna protsessi raames võtsid 45 riigi haridusministrid 2003. aasta septembri Berliini koosoleku järjena Bergeni kohtumisel 19.–20. mail 2005 vastu ENQA esitatud standardid ja suunised kvaliteedi tagamiseks Euroopa kõrgharidusruumis. Samuti toetasid nad riigisisesel läbivaatamisel põhineva Euroopa kvaliteeditagamise asutuste registri loomise ideed ja palusid ENQAl edasises koostöös Euroopa ülikoolide ühenduse (EUA), Euroopa kõrgharidusasutuste ühenduse (EURASHE) ja Euroopa üliõpilaste riiklike liitudega (ESIB) välja töötada rakendamispraktika ning anda Bologna protsessi jälgimise rühma kaudu sellest aru haridusministritele. Lisaks sellele rõhutasid nad riigisiseselt tunnustatud asutuste vahelise koostöö tähtsust, et tugevdada vastastikust akrediteerimise tunnustamist või kvaliteeditagamise otsuste tegemist.

(7)

ELi tegevus kvaliteeditagamise toetamisel tuleks kujundada kooskõlas tegevustega Bologna protsessi raames.

(8)

On soovitav koostada Euroopas tegutsevate (piirkondlike või riiklike, laiemalt või kitsamalt spetsialiseerunud, avaliku- või erasektori) sõltumatute ja usaldusväärsete kvaliteeditagamisasutuste register, et toetada läbipaistvust kõrghariduses ning aidata kaasa kvalifikatsioonide ja välismaiste õpingute tunnustamisele.

(9)

Lissaboni strateegia raames väljendas Euroopa Ülemkogu 2002. aasta märtsis Barcelonas lõppseisukohta, et Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid peaksid saama “maailmakvaliteedi mõõdupuuks”,

1.

ergutada kõikide oma territooriumil tegutsevate kõrgemate õppeasutuste rangete kvaliteeditagamise süsteemide kehtestamist või väljaarendamist vastavalt kvaliteeditagamise standarditele ja suunistele Euroopa kõrgharidusruumis, mis võeti vastu Bologna protsessi raames Bergenis;

2.

ergutada kõiki oma territooriumil tegutsevaid kvaliteeditagamis- ja akrediteerimisasutusi, et nad oleksid hindamisel iseseisvad, rakendaksid hindamisel soovituses 98/561/EÜ esitatud põhimõtteid ning ühist üldiste standardite ja suuniste kogumit mis võeti vastu Bergenis. Standardeid tuleb välja töötada koostöös kõrgharidussektori esindajatega. Neid tuleb kohaldada viisil, mis kaitseb ja soodustab mitmekesisust ja uuendusi;

3.

ergutada liikmesriikide asutuste, kõrgharidussektori ning kvaliteeditagamis- ja akrediteerimisasutuste esindajaid nagu ka tööturu osapooli Euroopa kvaliteeditagamisasutuste registri (“Euroopa register”) sisseseadmisel, põhinedes lisas kirjeldatud põhimõtteid arvestaval riigisisesel läbivaatamisel, ning määratleda registreerimistingimused ja eeskirjad registri haldamiseks;

4.

võimaldada oma territooriumil tegutsevatel kõrgematel õppeasutustel valida Euroopa registrisse kantud kvaliteeditagamis- või akrediteerimisasutuste hulgast asutus, mis vastab nende vajadustele ja profiilile eeldusel, et see on kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega või lubatav vastava riigi asutuse loa alusel;

5.

toetada kõrgkoolide püüdlusi lasta Euroopa registrisse kantud mõnel teisel asutusel teha täiendav hindamine või akrediteerimine, et tõsta nende rahvusvahelist mainet;

6.

soodustada asutustevahelist koostööd selleks, et luua kvaliteeditagamise ja akrediteerimise hindamiste vastastikune usaldus ja tunnustamine, seega hõlbustada kvalifikatsioonide tunnustamist ka mõnes muus riigis õppimise või töötamise eesmärkidel;

7.

tagada avalikkuse juurdepääs Euroopa registris loetletud kvaliteeditagamis- või akrediteerimisasutuste tehtud hindamistele,

1.

jätkama tihedas koostöös liikmesriikidega kõrgemate õppeasutuste, kvaliteeditagamis- ja akrediteerimisasutuste ning asjaomases valdkonnas pädevate asutuste ja organisatsioonide vahelise koostöö toetamist;

2.

esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele iga kolme aasta järel aruandeid edusammude kohta kvaliteeditagamise süsteemide väljaarendamisel eri liikmesriikides ning Euroopa tasandi koostööürituste kohta, sealhulgas edusammude kohta, mis on tehtud eespool osutatud eesmärkide osas.