Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R1684

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1684, 8. november 2018, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kangmehhanismide impordi suhtes

C/2018/7153

ELT L 279, 9.11.2018, pp. 17–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 21/01/2025

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/1684/oj

9.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/17


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1684,

8. november 2018,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kangmehhanismide impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1136/2006 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit kangmehhanismide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks“.

(2)

Pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 (3) artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „varasem aegumise läbivaatamine“) kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 796/2012 (4) HRVst pärit kangmehhanismide impordile kehtestatud esialgsed meetmed uuesti.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(3)

Pärast teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamise taotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus“).

(4)

Taotluse esitas 30. mail 2017 kangmehhanismide tootjate ühendus (edaspidi „taotluse esitaja“) kolme liidu tootja nimel, kelle toodang moodustab ligikaudu 95 % kangmehhanismide kogutoodangust liidus. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

1.3.   Algatamine

(5)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 1. septembril 2017Euroopa Liidu Teatajas (6) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

1.4.   Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2016 kuni 30. juunini 2017 (edaspidi „aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.5.   Huvitatud isikud

(7)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, HRV eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning HRV ametiasutustele.

(8)

Huvitatud isikuid kutsuti üles avaldama oma seisukohti, esitama teavet ja tõendeid algatamisteatises esitatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

1.5.1.   Väljavõtteline uuring

(9)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

1.5.1.1.   HRV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(10)

Arvestades HRV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(11)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Kõnealune teave hõlmas tootmismahtu ja tootmisvõimsust. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(12)

Ükski 33-st Hiina eksportijast/tootjast, kellega ühendust võeti, ega ka ükski muu Hiina eksportija/tootja ei andnud endast teada ega esitanud nõutud teavet.

1.5.1.2.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(13)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Vastavalt alusmääruse artiklile 17 moodustati valim samasuguse toote müügimahu alusel. Valimisse kuulusid kolm liidu tootjat. Valimisse kuuluvad liidu tootjad esindasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 75 % liidu tootmisharu hinnangulisest kogutoodangust ning üle 75 % liidu tootmisharu kogu müügimahust sõltumatutele liidu tarbijatele. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

1.5.1.3.   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(14)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõik sõltumatud importijad. Neil paluti endast teada anda, esitades komisjonile oma äriühingute kohta algatamisteate II lisas nõutud teabe.

(15)

Lisaks sellele võttis komisjon algatamisetapis ühendust 26 läbivaatamistaotluses nimetatud importijaga ning palus neil oma tegevust kirjeldada ja esitada algatamisteate II lisas nõutud teave.

(16)

Ükski importija ei andnud endast komisjonile märku.

1.5.2.   Küsimustikud

(17)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale ja kolmele läbivaatamistaotluses nimetatud kasutajale.

(18)

Küsimustikud saadeti ka potentsiaalses turumajanduslikus kolmandas riigis (Kambodža, India, Iraan, Jaapan, Šveits, Tai ja Ukraina) tegutsevale 38-le tootjale. Ükski tootja potentsiaalsest võrdlusriigist komisjonile küsimustiku täidetud vastuseid tagasi ei saatnud.

(19)

Kolm valimisse kuuluvat liidu tootjat saatsid küsimustiku vastused. Ükski kasutaja küsimustiku vastuseid ei saatnud.

(20)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ega saatnud küsimustiku vastuseid.

1.5.3.   Kontrollkäigud

(21)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootjad

IML, Offanengo (Itaalia)

NIKO, d.o.o., Železniki (Sloveenia)

INTERKOV spol. s.r.o., Benešov nad Ploučnici (Tšehhi Vabariik)

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(22)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgse uurimise ajal, nimelt kangmehhanismid, mida üldjuhul kasutatakse paberite ja muude dokumentide kiirköitjates ja kaustades. Kõnealused HRVst pärit kangmehhanismid koosnevad alusplaadile kinnitatud tugevatest kaarjatest metallelementidest (tavaliselt kahest) ja vähemalt ühest avamispäästikust, mille abil saab lisada ja arhiveerida pabereid ja muid dokumente (edaspidi „vaatlusalune toode“) ja kuuluvad praegu CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi kood 8305100050) alla.

2.2.   Samasugune toode

(23)

Leiti, et HRVs toodetud ja liitu eksporditud vaatlusalusel tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune lõppkasutus. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(24)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(25)

Nagu on märgitud eespool põhjendustes 12 ja 20, ei teinud ükski Hiina eksportija/tootja uurimise käigus koostööd. Seega teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud Hiina ametiasutustelt selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(26)

Seepärast tugineti kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosusega seonduvate järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, eelkõige avalikult kättesaadavale teabele, näiteks äriühingu ametlikud veebilehed, läbivaatamistaotluses esitatud teave ja läbivaatamise uurimise käigus koostööd tegevatelt isikutelt (täpsemalt taotluse esitajalt ja valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt) saadud teave.

3.2.   Dumping

(27)

Algatamisteates tehti ettepanek kasutada normaalväärtuse määramiseks võrdlusriiki. Alternatiivina juhul, kui ükski asjakohane võrdlusriik koostööd ei tee, kavatses komisjon kasutada normaalväärtuse määramiseks liidus tegelikult makstud või makstavaid hindu. Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi sel viisil normaalväärtuse määramise sobivuse kohta. Ühtki märkust selle kohta ei saadud.

(28)

Mis puudutab ekspordihinda, siis ei saanud komisjon tehingute alusel määrata ekspordi müügimahtu ega -hindu, kuna ei HRV eksportivad tootjad ega sõltumatud importijad liidu turul koostööd ei teinud. Seetõttu kaalus komisjon teisi võimalusi ekspordihinna määramiseks.

(29)

Esmalt kaaluti, kas ekspordihinna määramiseks saaks alternatiivse võimalusena kasutada Eurostati andmeid või muid liikmesriikide poolt komisjonile alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt edastatud statistilisi andmeid (edaspidi „artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmed“), mida on muude kättesaadavate andmetega võrreldud. Eurostati andmed siiski ei sobinud, sest impordistatistika hõlmas lisaks vaatlusaluse toote impordile ka muud importi. Ka artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmed ei võimaldanud võrrelda ekspordihindu liidu tootmisharu hindadega tooteliikide kaupa. Samuti on TARICi või artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmete puhul kangmehhanismide maht kilogrammides, kuid normaalväärtust arvestatakse tüki alusel.

(30)

Teiseks kaalus komisjon võimalust kasutada läbivaatamistaotluses esitatud ekspordihindu. Tuletatakse meelde, et seda metoodikat kasutati põhjenduses 2 nimetatud varasema aegumise läbivaatamise käigus ning et põhimõtteliselt võimaldab see võrrelda hindu tooteliikide kaupa. Kuid läbivaatamistaotluses esitatud arved kajastasid ekspordihindu muudele kolmandatele riikidele.

(31)

Seetõttu ei olnud võimalik liitu suunatud ekspordi hindade põhjal teha dumpinguarvutusi ja ei olnud võimalik kinnitada dumpingu esinemist. Seetõttu keskendus uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele.

3.3.   Dumpingu kordumise tõenäosus

(32)

Dumpingu kordumise tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vaheline seos; HRV tootmisvõimsus, tootmine ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus HRV impordi jaoks.

3.3.1.   Normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vaheline seos

(33)

Võttes arvesse koostöö puudumist HRV eksportivate tootjatega, võrreldi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 normaalväärtust HRVst teistesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnaga.

3.3.1.1.   Normaalväärtuse määramise alus

(34)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt arvutati normaalväärtus asjakohases turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik“) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal või võrdlusriigist teistesse riikidesse (sh liitu) suunatud ekspordi hinna alusel. Kui seda metoodikat ei saa kasutada, võib normaalväärtuse kindlaks teha mis tahes mõistlikul alusel, sh liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et võtta arvesse põhjendatud kasumimarginaali.

(35)

Liidu tootmisharu esitatud läbivaatustaotluses nimetati mitmeid tootjaid muudes turumajanduslikes riikides peale liidu, nimelt Indias, Iraanis ja Tais.

(36)

Algatamisteates andis komisjon teada, et kavatseb teha koostööd India, Tai ja Iraaniga. Lisaks oli algatamisteates märgitud, et kui peale liidu tootjate muude turumajanduslike riikide tootjad koostööd ei tee, siis kavatseb komisjon määrata normaalväärtuse liidus tegelikult makstud või makstava hinna põhjal. Tõepoolest, liidus tegelikult makstud või makstav hind võeti normaalväärtuse määramisel aluseks esialgse uurimise ja põhjenduses 2 nimetatud varasema aegumise läbivaatamise ajal.

(37)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, võttis komisjon nõuetekohaselt ühendust tootjatega, samuti selliste potentsiaalsete tootjatega teistes riikides, keda avalikkusele kättesaadavate allikate põhjal suudeti kindlaks teha.

(38)

Üks kangmehhanismide tootja Iraanis märkis, et on nõus koostööd tegema, kuid esitas küsimustikule vastused vaid osaliselt. Hoolimata komisjoni palvetest kõnealune tootja rohkem teavet ei esitanud. Kõnealuse tootja esitatud teave oli suures osas ebatäielik ja/või ebajärjekindel ning seetõttu ei saanud seda normaalväärtuse arvutamiseks kasutada.

(39)

Ükski teine tootja teisest potentsiaalsest võrdlusriigist, kellega komisjon ühendust võttis, komisjoniga koostööd ei teinud.

(40)

Olukorda arvestades ei jäänud komisjonile normaalväärtuse kindlakstegemiseks muud võimalust, kui toetuda liidus tegelikult makstud või makstavale hinnale.

(41)

Ükski huvitatud isik normaalväärtuse määramisviisi sobivuse kohta märkusi ei esitanud.

3.3.1.2.   Normaalväärtus

(42)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7 ja nagu on selgitatud põhjendustes 34–41, määrati normaalväärtus kasutades tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstavat hinda.

(43)

Selle tulemusena määrati normaalväärtuseks valimisse kaasatud liidu tootjate sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(44)

Kõigepealt tehti kindlaks, kas valimisse kaasatud liidu tootjate samasuguse toote kogumüük omamaisel turul sõltumatutele klientidele on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas kõnealuse müügi maht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu eksportmüügist liitu. Võttes arvesse koostöö puudumist HRV eksportivate tootjatega, tuli teave liitu eksporditud kogu müügimahu kohta kindlaks teha vastavalt kättesaadavatele andmetele. Nagu on märgitud põhjenduses 29, peeti dumpingu jätkumise kindlaksmääramise seisukohast Eurostati andmeid ja muud statistikat ebasobivaks. Neid andmeid saab siiski kasutada vaatlusaluse toote liitu importimise taseme tuvastamiseks. Sellest lähtuvalt peeti valimisse kaasatud liidu tootjate omamaist müüki läbivaatamise uurimisperioodi vältel kokkuvõttes piisavalt tüüpiliseks (kusjuures arvesse võeti põhjenduses 63 selgitatud andmete konfidentsiaalsust). Võttes arvesse koostöö puudumist HRV eksportijatega, ei olnud võimalik analüüsida tüüpilisust tooteliikide kaupa.

(45)

Seejärel uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud liidu tootja omamaist müüki võiks pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud müügiks, st kas mõlema valimisse kaasatud liidu tootja puhul oli keskmine müügihind tootmiskuluga võrdne või sellest kõrgem ning seega kasumlik.

(46)

Sellega seoses tehti kindlaks, et liidu tootjate müük oli keskmiselt kasumlik ja normaalväärtus määrati kangmehhanismide kogumüügi kaalutud keskmise müügihinna alusel (kogumüük: liidu tootjate müük liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

3.3.1.3.   Ekspordihind

(47)

Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tegi komisjon järelduse, et teave HRVst pärit ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindadest, nagu see oli esitatud läbivaatamistaotluses, on vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi hinna arvutamise kõige sobivam alus.

3.3.1.4.   Võrdlus

(48)

Võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasemel. Sellega seoses kohandati normaalväärtust ja ekspordihinda vastavalt riigi sisetranspordi ja meretranspordi kulude erinevusele (kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga e ja võttes aluseks läbivaatamistaotluses esitatud andmed). See võrdlus näitas, et läbivaatamistaotluses esitatud ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse eksportimisel olid normaalväärtusest 22,1 % ja 32,2 % madalamad. See osutab asjaolule, et dumpinguvastaste meetmete kaotamise korral toimuks liitu suunatud ekspordil väga tõenäoliselt dumpinguhinnaga.

3.4.   Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

3.4.1.   HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(49)

Kuna eksportivad tootjad koostööks soovi ei avaldanud, tuginetakse järgnevate järelduste puhul peamiselt läbivaatamistaotluses esitatud teabele ja liidu tootmisharult uurimise käigus saadud teabele, mida on võimaluse korral võrreldud avalikult kättesaadava teabega.

(50)

Selle alusel leiti, et HRVs on kangmehhanismide tootmisvõimsus hinnanguliselt vahemikus 600 miljonit ja 850 miljonit ühikut; see on sarnane varasema aegumise läbivaatamise (7) uurimisel tuvastatud hinnangulise tootmisvõimsusega (600–700 miljonit ühikut).

(51)

Lisaks sellele ja nagu juba varasema aegumise läbivaatamise (8) käigus kindlaks tehti, on arvestades HRVs kasutusel oleva tootmisprotsessi laadi (peamiselt tööjõupõhine), saab kangmehhanismide tootmisvõimsust HRVs hõlpsasti suurendada, seda muu hulgas täiendava tööjõu palkamise teel, kusjuures seadmetesse investeerimine jääks minimaalseks.

(52)

Seega on HRV tootmisvõimsus ligikaudu 240 % – 340 % suurem kui liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja tunduvalt suurem kui liidu tootmine samal ajavahemikul.

(53)

Läbivaatamistaotluse kohaselt toodetakse HRVs kangmehhanisme umbes 350 miljonit ühikut ja seega ulatub konservatiivse hinnangu põhjal vaba tootmisvõimsus üle 260 miljoni ühikuni. Selline vaba tootmisvõimsus vastab laias laastus liidu kogutarbimisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(54)

Arvestades eelöeldut võib põhjendatult järeldada, et HRVs on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Nagu selgitatakse põhjendustes 49–53, on suur tõenäosus, et selline vaba tootmisvõimsus suunataks dumpinguvastaste meetmete kaotamise korral liidu turule.

3.4.2.   Liidu turu atraktiivsus

(55)

Kuigi kangmehhanismide tarbimine liidu turul langes, on nõudlus kangmehhanismide järele liidus siiani suur ja moodustab maailmaturu nõudlusest 45 %. Liidu turg on maailmaturul kangmehhanismide suurim turg.

(56)

Muid turge, kus kangmehhanisme kasutatakse, on väga vähe. Lisaks on need turud palju väiksemad kui liidu turg ja seega ei suudaks nad kangmehhanismide ületootmise võimalikku mahtu HRVs vastu võtta. Lisaks on olemasoleva teabe põhjal kangmehhanismide tarbimine HRVs väga väike ja tarbimise suurenemist ei ole oodata.

(57)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 48, näitas HRVst kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu turu hindade võrdlus, et valitsev hinnaklass liidu turul oli üldjuhul kõrgem. See asjaolu muudab liidu turu sellise madalahinnalise impordi jaoks veelgi atraktiivsemaks, sest impordilt saab teenida suuremat kasumit.

(58)

Seepärast järeldati, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks liidu turg Hiina ekspordi jaoks atraktiivne turg.

(59)

Võttes arvesse neid kaalutlusi on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks vaatlusaluse toote HRVst pärit liidu turule suunatud eksport koguseliselt suur. Nagu on näidatud põhjendustes 34–48, toimuks kõnealune import tõenäoliselt dumpinguhindadega.

3.4.3.   Järeldus

(60)

Arvestades Hiina suurt üleliigset tootmisvõimsust, Hiina omamaise turu väiksust ja liidu turu atraktiivsust, järeldati, et juhul kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, suureneks Hiinast pärit vaatlusaluse toote liitu suunatud import olulisel hulgal. Samuti leidis komisjon, et kõnealune import toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega. Seega on dumpingu kordumine väga tõenäoline.

4.   KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(61)

Vaatlusalusel perioodil tootsid liidus kangmehhanisme kuus teadaolevat tootjat. Taotluse esitaja esindas kolme neist. Need kuus liidu tootjat moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kolm liidu tootjat, keda taotluse esitaja esindas, kaasati valimisse (nagu on kirjeldatud põhjendustes 13–21). Nagu on öeldud põhjenduses 13, esindab valim üle 75 % liidu kogutoodangust ja müügimahust.

(62)

Üks valimisse kaasamata tootja Mi.me.ca. Srl (Itaalia) kuulutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal 2017. aasta jaanuaris välja pankroti (9). Kaks teist valimisse kaasamata liidu tootjat EJA International (Madalmaad) ja Technosteel (Itaalia) lõpetasid kangmehhanismide tootmise 2018. aastal, st pärast vaatlusaluse perioodi lõppu.

(63)

Arvestades et kolmest valimisse kaasatud äriühingust kaks on omavahel seotud, on käesolevas määruses vastavalt alusmääruse artiklile 19 esitatud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse hoidmise huvides kahju analüüsis kasutatud andmed indekseeritud kujul.

(64)

Läbivaatamistaotluse, taotluse esitaja esitatud täiendava teabe ja valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule antud vastuste põhjal tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang vahemikus 270 ja 330 miljonit ühikut.

(65)

Komisjon hindas HRVst pärit vaatluslause toote impordi mahtu vaatlusalusel perioodil artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmete põhjal ning kohaldas ümberhindlustegurit, et arvestada kogumaht ümber kilogrammidesse. Komisjon kasutas kõnealust ümberhindlustegurit ka varasema aegumise läbivaatamise ajal, et muuta kilogrammides esitatud statistilised andmed impordi kohta tüki kaupa esitatud statistikaks, kusjuures ümberarvestuse aluseks võeti kõige tüüpilisema tooteühiku keskmine kaal.

(66)

Taotluse esitaja soovitas kasutada teistsugust ümberhindlustegurit (veidi väiksem varasema aegumise läbivaatamise ajal kasutatust). Komisjon ei võtnud seda soovitust arvesse, sest impordi suundumuste ja/või liidu tarbimise muutusele osutavaid tõendeid ei oldud lisatud. Seega kasutas komisjon varasema aegumise läbivaatamise ajal kasutatud ümberhindlustegurit.

4.2.   Liidu tarbimine

(67)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul ning kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi maht, mis põhines liikmesriikide poolt komisjonile edastatud artikli 14 lõikes 6 ettenähtud l andmebaasil.

(68)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul arvutati liidu tootjatelt enne menetluse algatamist saadud teabe alusel ja kolme valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustike vastustes esitatud teabe alusel, mida kontrolliti.

(69)

Nagu on märgitud põhjenduses 63, ei saa kolme valimisse kaasatud äriühingu konfidentsiaalseid andmeid järgmises tabelis avaldada. Seega kasutati vajaduse korral vaatluslause perioodi suundumuste kajastamiseks indekseerimist.

Tabel 1

Liidu tarbimine

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indekseeritud (2014 = 100)

100

91

93

89

Allikas: liidu tootjatelt enne menetluse algatamist saadud teave, artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmebaas, liidu tootjate poolt küsimustike vastustes esitatud ja seejärel kontrollitud teave.

(70)

Nagu on näha tabelis 1, siis vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 11 %, seda selgitatakse büroohalduse jätkuva digitaliseerimise ja dokumentide elektroonilise täitmisega, mille tulemusena paberkoopiatega toimikute arv vähenes ja tõi kaasa vaatluslause toote tarbimise vähenemise.

4.3.   Import HRVst

4.3.1.   HRVst pärit impordi maht ja turuosa

(71)

Komisjon hindas HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi mahtu vaatlusalusel perioodil artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmete põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 67.

Selle põhjal muutus import HRVst liitu ja HRV turuosa nii, nagu on näidatud tabelis 2.

Tabel 2

HRVst pärit kangmehhanismide impordi maht ja HRV turuosa

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

HRVst pärit import, indekseeritud (2014 = 100)

100

55

15

0,13

HRV impordi turuosa liidu turul

5,6 %

3,2 %

0,9 %

0,0 %

Allikas: liidu tootjatelt enne menetluse algatamist saadud teave, artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmebaas, liidu tootjate poolt küsimustike vastustes esitatud ja seejärel kontrollitud teave.

(72)

Vaatlusperioodil langes HRVst pärit kangmehhanismide impordi maht aastast aastasse märgatavalt ning jõudis aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks ebaolulisele tasemele. 2015. aastal vähenes HRVst pärit kangmehhanismide import 45 % ja järgmisel aastal üle 70 %. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks oli impordi maht vähenenud vaid mõne tuhande ühikuni.

(73)

Seega vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt ka HRV turuosa. Turuosa vähenes 2014. aasta 5,6 %-lt aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks0 %-ni.

4.3.2.   HRVst pärit impordi hindade suundumus ja hindade allalöömine

(74)

Koostöö puudumise tõttu Hiina eksportivate tootjatega ja alternatiivsete allikate puudumise tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha õiget impordihinda. Nagu selgitati põhjenduses 29, peeti statistikat ebasobivaks, kuna üks allikas hõlmas ka muud importi peale vaatlusaluse toote, ning teise allika puhul ei olnud võimalik võrrelda ekspordihindu liidu tootmisharu hindadega tooteliikide kaupa.

(75)

Sellegipoolest leiti, et artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmetes esitatud impordihinnad sobisid HRVst pärit impordihindade üldise suundumuse kindlaksmääramiseks. HRVst pärit ning liitu suunatud impordi hindade üldist suundumust on näidatud tabelis 3.

Tabel 3

HRVst pärit kangmehhanismide impordi keskmine hind

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indekseeritud (2014 = 100)

100

113

109

157

Allikas: artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmebaas.

(76)

Nagu on näidatud tabelis 3, suurenesid impordi hinnad 2015. aastal 13 % ja vähenesid 2016. aastal 3,5 %. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes hinnatase 46 %. Seda üldist suundumust tuleks hinnata aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi impordi väga väikese koguse kontekstis ning seda ei saa pidada tüüpiliseks hinnatasemeks meetmete puudumise korral.

(77)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud ja muudest allikatest teavet ei laekunud, ei olnud aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta võimalik allalöömise marginaali arvutada.

4.4.   Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst

(78)

Kangmehhanismide import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst on pärit peamiselt Indiast. Väheses koguses imporditi ka Egiptusest, Iisraelist, Jaapanist, Serbiast, Šveitsist, Taist, Ukrainast ja USAst.

(79)

Tabelis 4 on esitatud muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud kangmehhanismide impordi maht, turuosa ja hindade suundumused.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Import, indekseeritud (2014 = 100)

100

121

122

149

Turuosa

3,8 %

5,0 %

5,0 %

6,3 %

Keskmine hind, indekseeritud (2014 = 100)

100

140

165

148

Allikas: liidu tootjatelt enne menetluse algatamist saadud teave, artikli 14 lõikes 6 ettenähtud andmebaas, liidu tootjate poolt küsimustike vastustes esitatud ja seejärel kontrollitud teave.

(80)

Kokkuvõttes suurenes vaatlusalusel perioodil muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht märgatavalt, st 49 %.

(81)

Kuna liidu kogutarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes, avaldus see suurenemine kolmandate riikide turuosa suurenemises 2014. aasta 3,8 %-lt 6,3 %-ni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(82)

Nagu on selgitatud põhjenduses 29, liitu suunatud ekspordi hindade kindlaksmääramiseks kättesaadavaid statistilisi andmeid ei olnud. Seepärast oli võimalik HRVst pärit kangmehhanismide impordi puhul määrata kindlaks üksnes impordi hinna suundumust muudest kolmandatest riikidest pärit impordi puhul. Vaatlusalusel perioodil suurenes muudest kolmandatest riikidest imporditud toote keskmine hind pidevalt. Kõige järsem suurenemine leidis aset 2015. aastal, mil hinnad suurenesid 40 %. 2016. aastal tõusid hinnad veel 17,5 % ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langesid jälle 10,3 %. Üldiselt võib täheldada, et hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 48 %.

4.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1.   Üldised märkused

(83)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutanud asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(84)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid taotlejalt saadud andmete põhjal ning võrdles neid teabega, mida mitu liidu tootjat esitasid enne menetluse algatamist, ja valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku (ja kontrollitud) vastustega. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud (ja kontrollitud) andmete põhjal. Mõlemad andmed loeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamiseks tüüpiliseks. Tuleb märkida, ja nagu on kirjeldatud põhjenduses 61, et valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas liidu toodangu enamuse.

(85)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(86)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, keskmine ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(87)

Nagu on märgitud põhjenduses 63, s.o arvestades, et kolmest valimisse kaasatud äriühingust kaks on omavahel seotud, on tabelis 5 esitatud andmed indekseeritud kujul, et hoida vastavalt alusmääruse artiklile 19 tundliku äriteabe konfidentsiaalsust.

4.5.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.5.2.1.   Liidu toodang, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

(88)

Tabelis 5 on esitatud liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusaluse perioodi jooksul.

Tabel 5

Kangmehhanismide toodang liidus, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Toodang, indekseeritud (2014 = 100)

100

97

102

102

Tootmisvõimsus, indekseeritud(2014 = 100)

100

100

100

100

Tootmisvõimsuse rakendamine, indekseeritud (2014 = 100)

100

97

102

102

Allikas: taotleja esitatud teave, algatamiseelses etapis esitatud teave ja küsimustiku kontrollitud vastused.

(89)

Liidu toodangu kogumaht kasvas vaatlusalusel perioodil vaid veidi ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 % kõrgemale tasemele.

(90)

Liidu tootmisvõimsus püsis vaatlusaluse perioodi vältel stabiilsena.

(91)

Kokkuvõttes vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil pärast tootmismahu suundumust. Kokkuvõttes suurenes tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil 2 %, kuna tootmismaht suurenes 2 %.

4.5.2.2.   Liidu müügimaht ja turuosa

(92)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil nii, nagu on näidatud tabelis 6.

Tabel 6

Kangmehhanismide müügimaht liidus ja liidu tootmisharu turuosa

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht, indekseeritud (2014 = 100)

100

91

95

91

Turuosa

91,9 %

92,3 %

94,3 %

93,6 %

Indekseeritud (2014 = 100)

100

100

103

102

Allikas: taotluse esitaja esitatud teave, algatamiseelses etapis esitatud teave ja küsimustiku kontrollitud vastused.

(93)

Nagu on näidatud tabelis 5, püsis liidu tootjate tootmismaht suhteliselt stabiilsena, samas kui liidu tootjate müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %. Liidu tootmisharu turuosa siiski suurenes 2 %, seda peamiselt liidu tarbimise vähenemise tagajärjel ja HRVst pärit impordi vähenemise tõttu.

4.5.2.3.   Majanduskasv

(94)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu toodang 2 %, samas nagu põhjendustes 70 ja 93 on märgitud, vähenes liidu tarbimine 11 % ja liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 9 %. Toodangu suurenemine on selgitatav liidu tootjate eksportmüügi suurenemisega.

4.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(95)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus liidu kangmehhanismide tootmisharus

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv, indekseeritud (2014 = 100)

100

97

99

102

Tootlikkus, indekseeritud (2014 = 100)

100

101

103

100

Allikas: taotluse esitaja esitatud teave, algatamiseelses etapis esitatud teave ja küsimustiku kontrollitud vastused.

(96)

Liidu tootmisharu töötajate arv tõusis vaatlusalusel perioodil 2 % ning tootlikkus püsis muutumatuna.

4.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(97)

Nagu on selgitatud põhjenduses 31, ei olnud dumpingu esinemist võimalik kinnitada. Seetõttu keskendus uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(98)

Varasema aegumise läbivaatamise ajal ilmutas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjudest taastumise märke. Praeguse uurimise vaatlusalusel perioodil jätkus taastumine, nagu näitab liidu tootmisharu puhul kindlaks tehtud peamiste kahjunäitajatega seonduv soodne areng. Väiksem nõudlus liidu turul põhjustas vaatlusalusel perioodil tarbimise 11 % languse (vt tabel 1) ning see kompenseeriti eksportmüügi suurendamisega, nagu on märgitud põhjenduses 94.

4.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(99)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Liidus kehtinud keskmised müügihinnad ja ühikukulu

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidus, indekseeritud (2014 = 100)

100

97

96

95

Ühiku tootmiskulu liidus, indekseeritud (2014 = 100)

100

97

93

96

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(100)

Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langesid vaatlusalusel perioodil 5 %.

(101)

Samal perioodil vähenes ühiku keskmine tootmiskulu 4 %.

4.5.3.2.   Tööjõukulud

(102)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil nii, nagu näidatud tabelis 9.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta liidu kangmehhanismide tööstuses

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta, indekseeritud (2014 = 100)

100

99

102

104

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(103)

Liidu tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 4 %.

4.5.3.3.   Laovarud

(104)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil nii, nagu näidatud tabelis 10.

Tabel 10

Liidu tootmisharu kangmehhanismide laovarud

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud, indekseeritud (2014 = 100)

100

109

111

185

Lõppvarud (protsendina toodangust)

7,4 %

8,3 %

8,1 %

13,5 %

Indekseeritud (2014 = 100)

100

112

108

182

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(105)

Laovarud suurenesid kuni 2016. aastani 8 % ning vaatlusalusel perioodi jooksul 82 %. Varude järsk suurenemine vaatlusaluse perioodi lõpus on selgitatav liidu tootmisharu hooajalise müügitegevuse mõjuga, mille tingis asjaolu, et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood lõpeb juulis, samas kangmehhanisme müüakse tavaliselt kõige rohkem detsembris, kuigi tootmine on stabiilne kogu aasta jooksul.

4.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(106)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2014

2015

2016

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud kogumüügi kasumlikkus, indekseeritud (2014 = 100)

100

105

134

90

Rahavoog, indekseeritud (2014 = 100)

100

107

120

42

Investeeringud, indekseeritud (2014 = 100)

100

87

91

103

Investeeringutasuvus

42 %

47 %

63 %

36 %

Indekseeritud (2014 = 100)

100

113

151

87

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(107)

Liidu tootmisharu kasumlikkus kasvas kahe esimese aasta jooksul 34 % ja vähenes järsult aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokku langes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 10 %, kuid oli lõpuks siiski varasema aegumise läbivaatamise käigus kasumlikkuse osas püstitatud eesmärgist (5 %) suurem.

(108)

See suurenes 2014. aastast 2016. aastani 20 % ja vähenes järsult aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes langes see vaatlusalusel perioodil 58 %.

(109)

Liidu tootmisharu investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 2015. aastal 13 %, seejärel suurenesid taas veidi (4 %) 2016. aastal ja jätkasid suurenemist aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (12 %). Tulemuseks oli investeeringute tagasihoidlik suurenemine (3 %) vaatlusalusel perioodil.

(110)

Investeeringutasuvus näitab investeeringult saadavat kasu või kahju, võrreldes investeeritud summaga. Vaatlusaluse perioodi algul oli see 42 % ja pärast kahte aastat suurenes see 2016. aastal 51 %-ni. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes investeeringutasuvus siiski madalamale tasemele kui vaatlusaluse perioodi alguses, kuid jäi siiski 36 % tasemele.

4.5.4.   Järeldus kahju kohta

(111)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu tänu kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele jätkata taastumist eelnevalt kantud kahjust. Kahjunäitajate nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine ja turuosa suundumused olid positiivsed ja kasumlikkus püsis kogu perioodi vältel kasumlikkuse eesmärgist suuremana. See võimaldas liidu tootmisharul investeerida tootmise suurendamise vahenditesse, et vähendada ühiku tootmiskulu olukorras, kus keskmine tööjõukulu kasvas.

(112)

HRVst pärit kangmehhanismide import avaldas liidu tootmisharu olukorrale vaatlusalusel perioodil vaid piiratud mõju. Tänu kehtivatele meetmetele oli HRVst pärit impordi turuosa kogu perioodi vältel väike. Sellegipoolest oli HRVst pärit kangmehhanismide import liidu turul esindatud (seda välja arvatud aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal), mis näitab jätkuvat huvi.

(113)

Seega järeldas komisjon, et liidu tootmisharul oli kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kasu, sest ta jätkas taastumist varasema kahjustava dumpingu mõjust.

4.6.   Kahju kordumise tõenäosus

4.6.1.   Sissejuhatavad märkused

(114)

Nagu on selgitatud põhjenduses 31, ei olnud dumpingu esinemist võimalik kinnitada. Siiski leitakse, et juhul, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu kordumine tõenäoline (vt põhjendus 60).

(115)

Seega kontrollis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas oluline kahju võib korduda, kui HRV-vastastel meetmetel lastakse aeguda.

(116)

Kahju kordumise tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: i) HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, ii) HRVst pärit impordi võimalik hinnatase, kui meetmetel lastakse aeguda, iii) Hiina eksportivate tootjate käitumine muudes kolmandates riikides, iv) liidu turu atraktiivsus ning v) HRVst pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui meetmetel lastakse aeguda.

4.6.1.1.   HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(117)

Nagu põhjendustes 52 ja 53 selgitati, on Hiina tootjatel HRVs märkimisväärne tootmisvõimsus ja sellest tulenevalt vaba tootmisvõimsus, mis ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt liidu kogutarbimist.

(118)

Peale selle ei viita miski sellele, et omamaine nõudlus kangmehhanismide järele võiks HRVs või muudel kolmandate riikide turgudel lähitulevikus suureneda. Arvestades kangmehhanismide tarbimise vähenemist liidus vaatlusalusel perioodil, tegi komisjon järelduse, et omamaine nõudlus Hiina või muudel kolmandate riikide turgudel ei suuda vaba tootmisvõimsust ära kasutada.

4.6.1.2.   HRVst pärit impordi võimalikud hinnatasemed

(119)

Nagu on märgitud põhjenduses 47, ei teinud Hiina eksportivad tootjad koostööd. Seepärast leiti, et HRVst pärit impordi võimaliku hinnataseme määramiseks on kõige sobivam alus HRVst kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad (mis olid esitatud läbivaatamise taotluses).

(120)

Sellise ekspordi hinnataset peeti ka mõistlikuks näitajaks võimalike liitu suunatud ekspordi hindade taseme hindamiseks juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(121)

Nagu on näidatud põhjenduses 42 ja 48, olid HRVst pärit ekspordi hinnad 22,1 % kuni 32,2 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samuti määrati kindlaks, et hindade allalöömise marginaalid olid vahemikus 8,9 % kuni 17,8 %.

(122)

Selle põhjal leiti, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral avaldaks HRVst pärit import väga tõenäoliselt liidu tootmisharule tugevat survet.

4.6.1.3.   Liidu turu atraktiivsus

(123)

Nagu on märgitud põhjendustes 55–57, on liidu turg suurim kangmehhanismide turg ning lisaks sellele on selle hinnatase Hiina tootjate jaoks atraktiivne. Puuduvad ka muud suured eksportturud, kes suudaksid HRV tootmisvõimsuse ülejäägi endale haarata, sest kangmehhanisme kasutatakse vaid vähestel turgudel. Seetõttu on Hiina eksportivad tootjad oma ekspordi liidu turule suunamisest väga huvitatud, sest suutes liidu tootmisharu müügihinda oluliselt alla lüüa saaksid nad liidu turul ikkagi küsida kõrgemat hinda. Peale selle on neil huvi eksportida liidu turule madalate hindadega vähemalt osa vaba toomisvõimsuse toodangust.

(124)

Seega võib järeldada, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on HRV eksportivatel tootjatel potentsiaal ja huvi oluliselt suurendada kangmehhanismide dumpinguhindadega ekspordi mahtu liitu, lüües märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hindu.

4.6.2.   Mõju liidu tootmisharule

(125)

Madala hinnaga impordi suurenemine tooks hinnatundlikul liidu turul kaasa märkimisväärse hinnasurve. Kui liidu tootmisharu säilitab praeguse hinnataseme, ei suuda ta HRVst pärit madala hinnaga impordi tõttu säilitada oma müügimahtu ega turuosa. On ülimalt tõenäoline, et kui meetmetel lastaks aeguda, kasvaks Hiina turuosa kiiresti. See toimuks tõenäoliselt liidu tootmisharu arvelt. Müügimahtude vähenemine tooks kaasa madalama tootmisvõimsuse rakendusastme ja keskmise tootmiskulu suurenemise. Sellega kaasneks liidu tootmisharu rahalise olukorra halvenemine ja väheneks kasumlikkus, mis oli kogu vaatlusperioodi jooksul kasumieesmärgist suurem, ent vähenes siiski üle ajavahemikul 2016. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 40 %. Sellises olukorras tooks mis tahes kulude suurenemine lähiajal kaasa kasumlikkuse languse kasumieesmärgist allapoole ja muudaks olematuks taastumise eesmärgil tehtud jõupingutused, mida tegi liidu tootmisharu, kes nüüdseks on suutnud säilitada konkurentsis püsimiseks nõutavate investeeringute taseme.

(126)

Kui liidu tootmisharu peaks müügimahtude ja turuosa säilitamise nimel siiski otsustama oma hinnataset langetada, halveneks ta finantsolukord peaaegu kohe. Tõepoolest, kui liidu tootmisharu oleks sunnitud HRVst imporditud toodete hindadega samale tasemele jõudmiseks langetama oma müügihindu liidu turul 8,9 %, mis vastaks hindade allalöömise madalaimale määrale (vt põhjendus121), siis oleksid liidu tootjad kohe kahjumis.

(127)

Selles olukorras avaldaks meetmete aegumine tõenäoliselt liidu tootmisharule negatiivset mõju, sest tooks otseselt kaasa kahjumit tekitava olukorra. Keskpikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik ja tooks kaasa tootmisüksuste sulgemise ning kokkuvõttes liidu tootmisharu hääbumise. Tuleb märkida, et juba vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootjate arv kuuelt kolmele.

(128)

Seepärast võib järeldada, et on väga tõenäoline, et kehtivate meetmete aegumine tooks kaasa HRVst pärit kangmehhanismide impordi tekitatud kahju kordumise ning et liidu tootmisharu majanduslik olukord tõenäoliselt halveneks ja talle avalduv materiaalne kahju oleks suur.

(129)

Asjaolu, et HRVst pärit kangmehhanismide import liidu turule toimub praegu palju väiksemas mahus kui enne meetmete kehtestamist, näitab, et kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudega õnnestus edukalt taastada moonutamata konkurentsitingimused Hiina vaatlusaluse toote eksportijate ja liidu tootmisharu vahel. Nagu märgiti põhjendustes 128 ja 130, on komisjon järeldanud, et meetmete aegumise korral oleks kahju kordumise tõenäosus suur.

4.6.3.   Järeldus

(130)

Komisjon järeldab, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneks tõenäoliselt oluliselt HRVst pärit kangmehhanismide import dumpinguhinnaga, mille tase lööks liidu tootmisharu hinnad alla ja tooks taas kaasa olukorra, kus liidu tootmisharu kannab kahju (nagu see oli siis, kui meetmed esmakordselt kehtestati). Selle tulemusel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

5.   LIIDU HUVI

(131)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(132)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõigile huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(133)

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et varasema aegumise läbivaatamise käigus jõuti seisukohale, et meetmete rakendamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist meetmete aegumise läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju huvitatud isikutele.

(134)

Selle põhjal uuriti, kas hoolimata dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest eksisteerib kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole konkreetsel juhul liidu huvides.

5.1.   Liidu tootmisharu huvid

(135)

Uurimine näitas ka, et meetmete aegumisel oleks tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule. See tooks varsti kaasa kasumlikkuse languse ja viiks liidu tootmisharu isegi kahjumlikku olukorda, sel oleks lisaks veel negatiivne mõju teistele kahjuteguritele nagu tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendusaste, investeeringud ja tööjõud. Pikemas perspektiivis ei ole selline olukord elujõuline ning sunniks liidu tootjaid oma tegevust liidu turul lõpetama.

(136)

Liidu tootmisharu on näidanud end varem elujõulise, positiivsete majandus- ja finantstulemustega tootmisharuna. HRVst pärit impordi täieliku puudumise olukorras suutis liidu tootmisharu säilitada kasumlikkuse, kusjuures kasumimarginaal ületas kasumieesmärki.

(137)

Seepärast oleks kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

5.2.   Importijate huvid

(138)

Nagu põhjendustes 16 märgiti, ei teinud ükski importija käesolevas uurimises koostööd ega esitanud nõutud teavet. Korratakse, et varasemate uurimiste käigus leiti, et meetmete kehtestamine ei avaldaks importijatele olulist mõju. Vastupidiste tõendite puudumisel võib kinnitada, et kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning et meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

5.3.   Kasutajate huvid

(139)

Kangmehhanismide importijad on tavaliselt ka nende kasutajad, sest nad impordivad kangmehhanisme, et toota kiirköitjaid. Nagu on märgitud põhjenduses 15, võeti uurimise algatamise käigus ühendust 26 teadaoleva importija/kasutajaga, kuid ükski neist ei vastanud väljavõttelise uuringu vormile ega esitanud märkusi.

(140)

Varasema uurimise käigus tehti kindlaks, et kangmehhanismide maksumus kiirköitjate jaehinnas on protsentuaalselt väga väike ja seetõttu ei peetud tollimaksude mõju oluliseks (kui seda üldse oli).

(141)

Lisaks on uurimine näidanud, et impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete täieliku puudumise korral kaotaks liidu tootmisharu suurema osa oma turupositsioonist ja võib pikema aja jooksul turult hoopis kaduda. See tooks kindlasti kaasa kiirköitjate tootjate sõltuvuse impordist ja konkurents liidu turul langeks märkimisväärselt.

(142)

Sellele tuginedes võib teha järelduse, et kangmehhanismide puhul kehtivad meetmed ei ole vastuolus liidu huvidega.

5.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(143)

Komisjon järeldab seega, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit kangmehhanismide impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamist.

6.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

6.1.   Meetmed

(144)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada säilitada HRVst pärit kangmehhanismide impordi suhtes kehtivad meetmed. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Märkusi ei esitatud.

(145)

Pidades silmas Euroopa Kohtu (10) hiljutist kohtupraktikat, on asjakohane sätestada viivisintressi määr lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted ei näe ette sellist intressimäära ning riigisiseste eeskirjade kohaldamine põhjustaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi vastavalt sellele, milline liikmesriik on valitud tollivormistuseks.

(146)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kohta arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi kood 8305100050) alla kuuluvate kangmehhanismide impordi suhtes.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Tootja

Dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

DongGuan Humen Nanzha World Wide Stationery Mfg. Co., Ltd,

27,1 %

A729

Kõik muud äriühingud

47,4 %

A999

Artikkel 2

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksusätteid.

2.   Viivis, mida tuleb maksta sellise tagasimaksmise korral, mis toob kaasa viivise saamise õiguse, on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistehingute puhul kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ning mida suurendatakse ühe protsendipunkti võrra.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. november 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1136/2006, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kangmehhanismide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 205, 27.7.2006, lk 1).

(3)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

(4)  Nõukogu 30. augusti 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 796/2012, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit kangmehhanismide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 238, 4.9.2012, lk 5).

(5)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 466, 14.12.2016, lk 20).

(6)  Teade Hiina Rahvavabariigist pärit kangmehhanismide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 290, 1.9.2017, lk 3).

(7)  Rakendusmääruse (EL) nr 796/2012 põhjendus 40.

(8)  Rakendusmääruse (EL) nr 796/2012 põhjendus 41.

(9)  http://www.portalecreditori.it/procedura?id=6rKz4dlB2Y; vaadatud 16. augustil 2018.

(10)  Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. jaanuari 2017. aasta otsus kohtuasjas C-365/15, Wortmann vs. Hauptzollamt Bielefeld, EU:C:2017:19, punktid 35–39.


Top