52011PC0599

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek käsitleb Kesk-Ameerika riikidega assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud lepinguga ette nähtud kaitseklausli ning stabiilsusmehhanismi ülevõtmist Euroopa Liidu õigusesse.

Üldine taust

23. aprillil 2007 andis nõukogu komisjonile loa alustada teatavate Kesk-Ameerika riikidega läbirääkimisi, mille tulemusel sõlmiti Kesk-Ameerika riikidega assotsiatsiooni loomiseks leping. Leping parafeeriti 22. märtsil 2011.

Leping sisaldab kahepoolset kaitseklauslit, millega nähakse ette võimalus taaskehtestada enamsoodustusrežiimi tollitariifimäär, kui kaubanduse liberaliseerimise tulemusena suurenevad impordi kogused nii palju ja niisugustel tingimustel, et see tekitab (või ähvardab tekitada) märgatavat kahju samasugust või otseselt konkureerivat toodet tootvale liidu tootmisharule.

Lisaks sellele sisaldab leping ka banaane käsitlevat stabiilsusmehhanismi, mille kohaselt saab kuni 1. jaanuarini 2020 peatada soodustollimaksu, kui täitub teatav iga-aastane impordimaht.

Et need meetmed hakkaksid toimima, tuleb kõnealune kaitseklausel ja stabiilsusmehhanism üle võtta Euroopa Liidu õigusse ning tuleb kindlaks määrata nende rakendamisega seotud menetlusküsimused ning huvitatud isikute õigused.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesoleva rakendusmääruse ettepanek tuleneb otseselt Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud lepingu tekstist. Seetõttu ei ole vaja korraldada huvitatud isikutega eraldi konsulteerimist ega mõju hindamist. See põhineb suures osas olemasolevatel rakendusmäärustel.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek on õigusakt ELi ning Kesk‑Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud lepingu kaitseklausli ja stabiilsusmehhanismi rakendamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõige 2.

2011/0263 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

olles toiminud seadusandliku tavamenetluse kohaselt[1]

ning arvestades järgmist:

(1) 23. aprillil 2007 andis nõukogu komisjonile loa algatada läbirääkimised teatavate Kesk-Ameerika riikidega (edaspidi „Kesk-Ameerika riigid”), et sõlmida Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt pool Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel (edaspidi „leping”).

(2) Kõnealused läbirääkimised on lõpule viidud ning leping parafeeriti 22. märtsil 2011 ning kooskõlas nõukogu … otsusega nr …/2011/EL[2] ja tingimusel, et leping hiljem sõlmitakse, kirjutati lepingule Euroopa Liidu nimel alla. Leping sai (…) Euroopa Parlamendi heakskiidu. Seejärel võttis nõukogu vastu nõukogu … nõukogu otsuse nr …/2011[3] lepingu sõlmimise kohta.

(3) On vaja sätestada kahepoolset kaitseklauslit käsitlevate lepingu sätete ning Kesk-Ameerika riikidega banaanide osas kokku lepitud stabiilsusmehhanismi rakendusmenetlused.

(4) Tuleks määratleda lepingu artiklites 104 ja 105 osutatud terminid „märgatav kahju”, „märgatava kahju oht” ja „üleminekuperiood”.

(5) Kaitsemeetmete võtmist võib kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet imporditakse liitu niivõrd palju suurenenud koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele, nagu on sätestatud lepingu artiklis 104.

(6) Kaitsemeetmeid peaks võtma lepingu artikli 104 lõikes 2 nimetatud vormis.

(7) Kontrollimine ja vajaduse korral kaitsemeetmete võtmine peaks toimuma võimalikult läbipaistvalt.

(8) Menetluse algatamise kohta tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. Komisjon peaks saama liikmesriikidelt teavet, sealhulgas tõendeid impordis valitsevate kõikide suundumuste kohta, mille tõttu võib olla vaja võtta kaitsemeetmeid.

(9) Kui menetluse algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, peaks komisjon avaldama Euroopa Liidu Teatajas lepingu artikli 111 lõikega 3 ette nähtud teate.

(10) Kehtestada tuleks üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad uurimise algatamist, huvitatud isikute juurdepääsu kogutud teabele ja sellega tutvumist, asjaosaliste ärakuulamist ja nende võimalust esitada oma seisukohti, nagu on sätestatud lepingu artikli 111 lõikes 3.

(11) Komisjon peaks Kesk-Ameerika riikidele uurimise algatamisest kirjalikult teatama ja teatama assotsiatsioonikomiteele uurimise tulemustest, nagu on sätestatud lepingu artiklis 116.

(12) Samuti on lepingu artikli 112 kohaselt vaja kehtestada tähtajad uurimise algatamiseks ja meetmete asjakohasust käsitleva otsuse tegemiseks, et niisugused otsused tehtaks kiiresti ja et asjaomaste ettevõtjate õiguskindlus suureneks.

(13) Iga kaitsemeetme kohaldamisele peaks eelnema uurimine, kuid komisjonil tuleks lubada lepingu artiklis 106 osutatud kriitilistel asjaoludel kehtestada ajutisi meetmeid.

(14) Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, mida on vaja, et hoida ära märgatavat kahju ja hõlbustada kohanemist. Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kehtivusaeg ning kehtestada erisätted nende meetmete pikendamiseks ja läbivaatamiseks, nagu on sätestatud lepingu artiklis 105.

(15) Lepingu kahepoolse kaitseklausli rakendamine eeldab ühetaolisi tingimusi selleks, et vastu võtta ajutisi ja lõplikke kaitsemeetmeid, kehtestada eelneva järelevalve meetmeid, lõpetada uurimine ilma meetmeid võtmata ning ajutiselt peatada soodustollimaks, milles on Kesk-Ameerika riikidega kokku lepitud banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi raames. Komisjon peaks need meetmed vastu võtma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[4].

(16) On otstarbekas, et järelevalve- ja ajutiste meetmete vastuvõtmiseks kasutatakse nõuandemenetlust, arvestades nende meetmete toimet ja nende järgnevuse loogikat seoses lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmisega. Kui meetmete kehtestamisega viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, tuleks lubada komisjonil ajutised meetmed viivitamata vastu võtta.

(17) Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult liidust või Kesk-Ameerika riikidest pärit toodete suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I Peatükk – Kaitseklausel

Artikkel 1 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „tooted” – kaubad, mis on pärit liidust või Kesk-Ameerika riikidest. Uurimisalune toode võib hõlmata ühte või mitut tariifirida või selle allsegmenti, olenevalt konkreetsest turuolukorrast, või mis tahes liidu tootmisharus üldiselt kohaldatavat tootesegmenti;

(b) „huvitatud isik” – isik, keda mõjutab asjaomase toote importimine;

(c) „liidu tootmisharu” – liidu tootjad, kes tegutsevad liidu territooriumil ja valmistavad samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid, või liidu tootjad, kelle samasuguse või otseselt konkureeriva toote toodang kokku moodustab olulise osa nende toodete kogutoodangust liidus. Juhul, kui samasugune või otseselt konkureeriv toode on ainult üks mitmest liidu tootmisharu moodustavate tootjate tootest, määratletakse tootmisharu konkreetsete tootmise toimingutena, mida kasutatakse samasuguse või otseselt konkureeriva toote tootmiseks;

(d) „märgatav kahju” – liidu tootjate seisundi märkimisväärne halvenemine;

(e) „märgatava kahju oht” – olukord, kus märgatav kahju on ilmselt tekkimas. Märgatava kahju ohu olemasolu tuleb kindlaks teha kontrollitavate faktide, mitte lihtsalt väite, oletuse või kaudse võimaluse põhjal. Märgatava kahju ohu esinemise kindlaksmääramiseks tuleks muu hulgas arvesse võtta artikli 4 lõikes 5 osutatud teguritel põhinevaid prognoose, hinnanguid ja analüüse;

(f) „üleminekuperiood” – 10 aastat alates lepingu kohaldamisest mis tahes toote suhtes, mille kohta on tollitariifide kaotamise ajakavas tariifide kaotamise perioodiks ette nähtud alla 10 aasta. Toodete puhul, mille suhtes on tariifide kaotamise ajakavas tariifide kaotamise perioodiks ette nähtud 10 aastat või rohkem, tähendab „üleminekuperiood” nimetatud loendis sellise kauba suhtes sätestatud tariifide kaotamise perioodi, millele lisandub kolm aastat.

(g) „Kesk-Ameerika riik” – Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua või Panama.

Artikkel 2 Põhimõtted

1. Käesoleva määruse alusel võib kehtestada kaitsemeetme, kui Kesk-Ameerika riikidest pärit toodet imporditakse liitu selle toote suhtes kehtinud tollimaksude vähendamise või kaotamise tulemusena niivõrd palju suurenenud kogustes (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju liidu tootmisharu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele.

2. Kaitsemeetmeid võib võtta järgmises vormis:

(a) asjaomasele tootele lepingu I lisas (Tollimaksude kaotamine) esitatud ELi poole tariifiloendis ette nähtud tollimaksumäära edasise vähendamise peatamine;

(b) asjaomase toote tollimaksumäära suurendamine tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

– meetme võtmise ajal toote suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või

– enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis toote suhtes lepingu jõustumise päevale vahetult eelneval päeval.

3. Ühtki eespool nimetatud meedet ei tohi kohaldada käesoleva lepinguga ette nähtud enamsoodustusrežiimi tollimaksuvaba kvoodi piires.

Artikkel 3 Menetluse algatamine

1. Uurimine algatatakse liikmesriigi, liidu tootmisharu esindava juriidilise isiku taotlusel või sellise ühingu taotlusel, mis ei ole juriidiline isik, või komisjoni omal algatusel, kui komisjonile on selge, et selle algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.

2. Uurimise algatamise taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et artikli 2 lõikes 1 nimetatud tingimused kaitsemeetmete kasutuselevõtmiseks on täidetud. Taotlus sisaldab üldjuhul järgmist teavet: asjaomase toote impordi kasvu määr ja maht absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa, muutused müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes.

3. Uurimise võib algatada ka juhul, kui impordi hüppeline kasv on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki, eeldusel et selleks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.

4. Liikmesriik teatab komisjonile, kui näib, et Kesk-Ameerika riikidest pärit toodete impordi suundumused nõuavad kaitsemeetmete võtmist. Nimetatud teave peab sisaldama olemasolevaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal. Komisjon edastab nimetatud teabe kõikidele liikmesriikidele.

5. Kui selgub, et menetluse algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas selle kohta teate. Menetlus algatatakse ühe kuu jooksul pärast taotluse või teabe saamist lõike 1 alusel.

6. Lõikes 5 osutatud teates:

(c) esitatakse saadud teabe kokkuvõte ja nõutakse, nõutakse asjaga seonduva teabe edastamist komisjonile;

(d) märgitakse ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teavet esitada, et neid seisukohti ja seda teavet uurimise käigus arvesse võetaks;

(e) märgitakse ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist vastavalt artikli 4 lõikele 9.

Artikkel 4 Uurimine

1. Pärast menetluse algatamist alustab komisjon uurimist. Lõikes 3 sätestatud ajavahemik algab päevast, mil otsus uurimise algatamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. Komisjon võib paluda liikmesriikidel teavet esitada ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et seda palvet täita. Kui kõnealune teave pakub üldist huvi ja ei ole konfidentsiaalne artikli 11 tähenduses, lisatakse see lõikega 8 ette nähtud mittekonfidentsiaalsete dokumentide hulka.

3. Kui võimalik, viiakse uurimine lõpule kuue kuu jooksul alates selle algatamisest. Seda tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra erandlikel asjaoludel, nagu näiteks ebatavaliselt suur arv asjaosalisi või keerukad turuolukorrad. Komisjon teavitab kõiki huvitatud isikuid mis tahes sellisest pikendamisest ning selgitab pikendamise põhjusi.

4. Komisjon hangib kogu teabe, mida ta peab vajalikuks, et teha vastavalt vajadusele otsus artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohta, ja püüab seda teavet kontrollida, kui ta seda asjakohaseks peab.

5. Uurimise käigus hindab komisjon kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis on liidu tootmisharu seisukohast olulised, eelkõige asjaomase toote impordi kasvu määra ja mahtu absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa ning muutusi müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes. See loetelu ei ole lõplik ja komisjon võib märgatava kahju olemasolu või märgatava kahju ohu kindlakstegemisel võtta arvesse ka muid asjakohaseid tegureid, nagu varud, hinnad, kasutatud kapitali tasuvus ja rahavood, ning muid tegureid, mis tekitavad või võivad olla tekitanud märgatavat kahju või ähvardavad tekitada märgatavat kahju liidu tootmisharule.

6. Endast vastavalt artikli 3 lõike 6 punktile b teatanud huvitatud isikud ja Kesk-Ameerika riikide esindajad võivad kirjaliku taotluse alusel tutvuda kogu teabega, mis on seoses uurimisega komisjoni valdusesse antud (välja arvatud liidu või liikmesriikide ametivõimude koostatud asutusesisesed dokumendid), juhul kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 11 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Endast teatanud huvitatud isikud võivad edastada komisjonile oma seisukohad kõnealuse teabe kohta. Neid seisukohti arvestatakse juhul, kui need on tõendatud piisavate esmapilgul usutavate tõenditega.

7. Komisjon tagab, et kõik uurimiseks vajalikud andmed ja kogu statistika on kättesaadav, mõistetav, läbipaistev ja kontrollitav.

8. Komisjon tagab niipea, kui on olemas tehnilised võimalused, salasõnaga kaitstud elektroonilise juurdepääsu enda hallatavale mittekonfidentsiaalsele materjalile (edaspidi „veebiplatvorm”), mille kaudu edastatakse kogu asjakohane teave, mis ei ole konfidentsiaalne artikli 11 tähenduses. Uurimisest huvitatud isikutele ning liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile antakse juurdepääs asjaomasele veebiplatvormile.

9. Komisjon kuulab huvitatud isikud ära eelkõige juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud ja tõestanud, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused.

Komisjon kuulab sellised isikud täiendavalt ära, kui neil on uute selgituste andmiseks erilised põhjused.

10. Kui teavet ei esitata komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul või kui uurimist oluliselt takistatakse, võidakse järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud isik või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta selle teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.

11. Komisjon teatab Kesk-Ameerika riikidele kirjalikult uurimise algatamisest.

Artikkel 5 Eelneva järelevalve meetmed

1. Kui Kesk-Ameerika riikidest pärit toote impordi suundumuse tõttu võib tekkida mõni artiklis 2 või artiklis 3 nimetatud olukord, võib selle toote impordi suhtes kohaldada eelneva järelevalve meetmeid.

2. Komisjon võtab eelneva järelevalve meetmed vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

3. Eelneva järelevalve meetmed on tähtajalised. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete kehtestamise esimesele kuuekuulisele ajavahemikule järgneva kuuekuuse ajavahemiku järel.

Artikkel 6 Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine

1. Ajutisi kaitsemeetmeid kohaldatakse kriitilises olukorras, kus viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, tingimusel, et enne on artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal kindlaks tehtud, et on olemas piisavad esmapilgul usutavaid tõendid, et lepingu I lisas (Tollimaksude kaotamine) esitatud Euroopa Liidu tariifide kaotamise ajakava kohaselt tollimaksu kaotamise või vähendamise tõttu on Kesk‑Ameerika riikidest pärit toote import suurenenud ning et see import tekitab või ähvardab tekitada liidusisesele tootmisharule märgatavat kahju.

Komisjon võtab ajutised meetmed vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele. Eriti kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas lõikes 2 osutatud juhul, võtab komisjon ajutised meetmed vastu viivitamata vastavalt artikli 12 lõikes 4 osutatud menetlusele.

2. Kui liikmesriik taotleb komisjoni viivitamatut sekkumist ja kui on täidetud lõike 1 tingimused, teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Ajutisi meetmeid ei kohaldata kauem kui 200 päeva.

4. Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, sest uurimise käigus selgub, et artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused on täitmata, makstakse kõik nende ajutiste meetmete kohaselt sissenõutud tollimaksud automaatselt tagasi.

5. Käesolevas artiklis nimetatud meetmeid kohaldatakse kõikidele toodetele, mis on vabasse ringlusse lastud pärast nende meetmete jõustumise kuupäeva. Need meetmed ei takista siiski lubamast vabasse ringlusse niisuguseid tooteid, mis on juba teel liitu, tingimusel et nende toodete sihtkohta ei saa muuta.

Artikkel 7 Uurimise ja menetluse lõpetamine ilma meetmeid võtmata

1. Kui lõpptulemusena väljaselgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele vastu otsuse uurimise ja menetluse lõpetamise kohta.

2. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 11 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, milles ta esitab oma uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused, milleni on ta jõudnud kõigi asjakohaste faktiliste ja õigusalaste küsimuste suhtes.

Artikkel 8 Lõplike meetmete kehtestamine

1. Kui lõplikult kindlaks tehtud faktide alusel on selge, et artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, suunab komisjon küsimuse assotsiatsioonikomiteele kooskõlas lepingu artikliga 116. Kui assotsiatsioonikomitee soovitust ei esita või rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul alates küsimuse suunamisest, võib komisjon vastu võtta otsuse, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 11 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet otsustamisega seotud olulistest faktidest ja kaalutlustest.

Artikkel 9 Kaitsemeetmete kestus ja läbivaatamine

1. Kaitsemeede kehtib ainult niikaua, kui vaja, et märgatavat kahju ära hoida või heastada ja kohanemisele kaasa aidata. Nimetatud tähtaeg ei ületa kahte aastat, välja arvatud juhul, kui seda lõike 3 kohaselt pikendatakse.

2. Kaitsemeede jääb kuni lõike 3 alusel korraldatud läbivaatamise tulemuse selgumiseni pikendamise ajaks kehtima.

3. Kaitsemeetme algset kehtivusaega võib erandkorras pikendada kuni kahe aasta võrra, kui tehakse kindlaks, et kaitsemeede on märgatava kahju ärahoidmiseks või heastamiseks jätkuvalt vajalik ning et on tõendeid, et liidu tootmisharu kohaneb.

4. Lõike 3 kohasele pikendamisele peab eelnema uurimine, mida taotleb liikmesriik, liidu tootmisharu esindav juriidiline isik või selline ühing, mis ei ole juriidiline isik, või komisjon omal algatusel, kui artikli 4 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.

5. Uurimise algatamise teade avaldatakse artikli 3 lõigete 5 ja 6 kohaselt. Uurimine korraldatakse ja lõike 3 kohane pikendamist käsitlev otsus tehakse kooskõlas artiklitega 4, 7 ja 8.

6. Kaitsemeetme kogukestus koos ajutiste meetmetega ei tohi ületada nelja aastat.

7. Kaitsemeetmeid ei rakendata pärast üleminekuaja lõppu, välja arvatud juhul, kui asjaomane Kesk-Ameerika riik sellega nõustub.

8. Ühtki kaitsemeedet ei kohaldata toote impordi suhtes, kui sama toote suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, enne kui on möödunud periood, mis võrdub poolega ajast, mille jooksul kaitsemeetmeid kohaldati vahetult eelneva perioodi ajal.

Artikkel 10

Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad

1. Kui toodet, mis on pärit Kesk-Ameerika riikidest, imporditakse niivõrd palju suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see võib tekitada või ähvardada tekitada märgatavat kahju ühele või mitmele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 osutatud ELi äärepoolseima piirkonna majandusolukorrale, võib käesolevas peatükis esitatud sätete kohaselt kehtestada kaitsemeetme.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

1. Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult selleks, milleks seda nõuti.

2. Käesoleva määruse alusel saadud mis tahes teavet, mis on oma loomult konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalsena, ei avalikustata ilma selle teabe andja loata.

3. Igas konfidentsiaalsustaotluses märgitakse põhjus, miks teave on konfidentsiaalne. Kui teabe andja ei soovi teavet avalikustada ega luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada ning kui ilmneb, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

4. Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabe andjale või sellise teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

5. Lõigete 1–4 kohaldamine ei piira liidu asutusi osutamast üldisele teabele ja eelkõige käesoleva määruse alusel tehtud otsuste põhjustele. Need asutused peavad siiski arvesse võtma asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustatud huve, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

Artikkel 12 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mis on asutatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 260/2009 (impordi ühiste eeskirjade kohta) artikli 4 lõike 1 alusel[5]. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 4.

II peatükk – banaane käsitlev stabiilsusmehhanism

Artikkel 13

Banaane käsitlev stabiilsusmehhanism

1. Kesk-Ameerika riikidest pärit banaanide suhtes, mis kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0803.00.19 (värsked banaanid, v.a jahubanaanid) ning mis on nimetatud lepingu I lisas (Tollimaksude kaotamine) esitatud Euroopa Liidu poole tariifiloendi kategoorias „ST”, kohaldatakse 1. jaanuarini 2020 stabiilsusmehhanismi.

2. Lõikes 1 nimetatud toodete Kesk-Ameerika riikidest pärit impordi suhtes kehtestati eraldi iga-aastane impordi signaalkogus käesoleva määruse lisas esitatud tabeli kohaselt. Lõikes 1 nimetatud toodete soodustollimaksuga impordi puhul tuleb esitada Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud lepingu III lisa kohane päritolutõend (Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid) ning selle Kesk-Ameerika riigi pädeva asutuse välja antud eksporditõend, kust tooted eksporditakse. Kui vastaval kalendriaastal signaalkogus täitub, võib komisjon kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ajutiselt peatada soodustollimaksu samal aastal maksimaalselt kolmeks kuuks, kuid mitte kauem kui kalendriaasta lõpuni.

3. Kui komisjon otsustab kohaldatava soodustollimaksu peatada, kohaldab komisjon tollimaksu baasmäära või enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära olenevalt sellest, kumb on sellise meetme kehtestamise ajal väiksem.

4. Kui komisjon kohaldab lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetmeid, alustab ta kohe konsulteerimist asjaomase riigiga, et olukorda kättesaadavate faktide põhjal analüüsida ja hinnata.

5. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetmeid võib kohaldada ainult perioodil, mis lõpeb 31. detsembril 2019.

III peatükk – Lõppsätted

Artikkel 14 Jõustumine

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates lepingu kohaldamise alguskuupäevast vastavalt lepingu artiklis 353 sätestatule. Lepingu kohaldamise alguskuupäev tehakse teatavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teatega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

Lisa

Tabel impordi signaalkoguste kohta banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi kohaldamiseks lepingu I lisa 3. liite kohaselt

Aasta || Impordi käivituskogus, tonnides

Costa Rica || Panama || Honduras || Guatemala || Nicaragua || El Salvador

Kuni 31. detsember 2010 || 1 025 000 || 375 000 || 50 000 || 50 000 || 10 000 || 2 000

1.1-31.12.2011 || 1 076 250 || 393 750 || 52 500 || 52 500 || 10 500 || 2 100

1.1-31.12.2012 || 1 127 500 || 412 500 || 55 000 || 55 000 || 11 000 || 2 200

1.1-31.12.2013 || 1 178 750 || 431 250 || 57 500 || 57 500 || 11 500 || 2 300

1.1-31.12.2014 || 1 230 000 || 450 000 || 60 000 || 60 000 || 12 000 || 2 400

1.1-31.12.2015 || 1 281 250 || 468 750 || 62 500 || 62 500 || 12 500 || 2 500

1.1-31.12.2016 || 1 332 500 || 487 500 || 65 000 || 65 000 || 13 000 || 2 600

1.1-31.12.2017 || 1 383 750 || 506 250 || 67 500 || 67 500 || 13 500 || 2 700

1.1-31.12.2018 || 1 435 000 || 525 000 || 70 000 || 70 000 || 14 000 || 2 800

1.1-31.12.2019 || 1 486 250 || 543 750 || 72 500 || 72 500 || 14 500 || 2 900

1.1.2020 ja pärast seda || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata

[1]               Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu ... otsus.

[2]              

[3]              

[4]               ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[5]               ELT L 84, 31.3.2009, lk 1.