Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 191/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SCHWÄBISCHE SPÄTZLE”/„SCHWÄBISCHE KNÖPFLE”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0738-02.02.2009

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” on värsketest munadest kodusel viisil valmistatud, ebakorrapärase kuju ning krobelise ja poorse välispinnaga munamakaronitoode, mille sitket tainast keedetakse otse keevas vees/veeaurus. Mõlemad nimetused tähistavad igapäevakeeles ühte ja sama toodet, mis on valmistatud samasugusest tainast ning need on üksteisega asendatavad. Seejuures varieerub munamakaronitoote kuju paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni. Nende kahe nimetuse vahel on peaaegu võimatu vahet teha, piirid on hägusad ning tõlgendused piirkonniti erinevad.

Tunnused

Värvus/välised tunnused: naturaalne, kuldkollasest helekollaseni.

Kuju: ebakorrapärase kujuga munamakaronitoode; krobelise ja poorse pinnaga; koduse valmistusviisiga; kuju varieerub paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni.

Konsistents/tekstuur: poolpehme, keetmist kannatav/kleepumatu, krobelise pinnaga.

Munade kvaliteet: värsked munad, vastavalt makaronitoodete põhimõtetele.

Munasisaldus ühe kilogrammi manna/jahu kohta: kuivad „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle”: vähemalt kaks muna ühe kilogrammi manna kohta, tavaliselt lisatakse ühe kilogrammi manna kohta neli kuni kuus muna;

värske „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle”: vähemalt kaheksa muna ühe kilogrammi manna ja jahu kohta.

Manna kvaliteet: kõva nisu manna või speltanisujahu.

Värske „Spätzle” jahu kvaliteet: nisujahu või speltanisujahu.

Vee kvaliteet: värske joogivesi.

Sool: valikuline, maksimaalselt 1 %.

Vürtsid, maitsetaimed, spinat: valikuline.

Sidrunhape: värske „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” puhul valikuline.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Kuiva „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” valmistamisel kasutatakse mannat, värskeid mune, joogivett. Valikuliselt võib lisada soola (maksimaalselt 1 %), vürtse, maitsetaimi ja spinatit. Värske „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” puhul võib valikuliselt lisada sidrunhapet ning manna võib osaliselt või tervenisti asendada jahuga.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Selle traditsioonilise ja piirkondliku toote autentsuse ja püsivalt kõrge kvaliteedi tagamiseks peab „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” tootmine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Värsked ja kuivad makaronitooted läbivad kuni jahutamise või kuivatamiseni samad tootmisetapid. Traditsiooniliselt lõigutakse „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” tainast käsitsi, alles 20. sajandi alguses hakati „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” valmistamisel masinaid kasutama. Koostisosad segatakse ning massi sõtkutakse seni, kuni tainas muutub sitkeks. Pärast tainasegistite kasutuselevõtmist on see tootmisetapp suures osas mehhaniseeritud. Tainas vormitakse ning seda keedetakse keevas vees või veeaurus. Taina konsistentsi, õige keetmistemperatuuri ja aja määramine nõuab head vaistu ja kogemust, mida on keeruline standardida. Siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Kuivade makaronitoodete puhul saadud „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” eelkuivatatakse ning seejärel kuivatatakse, värskete makaronitoodete puhul järgneb vajaduse korral jahutamine, pastöriseerimine ning seejärel jahutamine temperatuurini 2–7 °C.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Švaabimaa geograafiline piirkond hõlmab nii kogu Baden-Württembergi liidumaad kui ka Baieri liidumaa Švaabimaa ringkonda.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Toodet „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” on geograafilises piirkonnas valmistatud juba sajandeid ning see mängib Švaabimaa köögis olulist rolli. Siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Traditsiooniliselt lõigutakse toote „Spätzle” tainast käsitsi, laual käsitsi lõigutud „Spätzle” on tänapäevani eriline kvaliteedimärk. Majanduslikel põhjustel hakati geograafilises piirkonnas juba 20. sajandi alguses kodusel viisil tehtud, st nagu käsitsi lõigutud toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” valmistamisel masinaid kasutama. Esimesed praktikast tulenenud patendid registreeriti (vt nt Deutsches Reichpatent 471046) toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” autentsuse ja koduse valmistusviisi säilitamiseks. Traditsioonilisi toote valmistamise teadmisi Švaabimaal selle algusaastatest kuni tänapäevani dokumenteerivad mitmed näitused (vt „Spätzle und Knöpfle — Geschichte(n) rund um das Leibgericht der Schwaben”, Blickfang: Alte Zeiten, Ofterdingen; „Spätzle — Schaben, pressen, hobeln”, Freilichtmuseum Beuren). Arvukad toiduvalmistamise võistlused ja mitmed maailmarekordid „Spätzle” taina lõikumise alal rõhutavad geograafilise piirkonna eripära inimtegurite koosmõjul. Sealsete elanike „Spätzle” valmistamise kogemust on põlvest põlve edasi antud ning sellel on oluline osa valmistoote omaduste puhul. „Spätzle” valmistamise traditsioon Švaabimaal pärineb 18. sajandist. Aastal 1725 Württembergi nõuniku ja arsti Rosino Lentilio kokkuvõtte kohaselt on „Knöpflein” ja „Spazen”„kõik, mis valmistatakse jahust”. Tol ajal oli speltanisu švaabi-alemanni piirkonnas laialt levinud. Piirkonnas, kus elasid peamiselt väiketalunikud ning mida iseloomustas vaesus, oli vähenõudlik, ka kehvadel muldadel kasvav teravili väga populaarne. Kuna speltanisujahu sisaldab rohkesti gluteeni, nii et taina tegemine õnnestus näljaaegadel ka mune lisamata, siis kasutati „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” valmistamiseks speltanisu. Tuntuks sai „Spätzle” Münsingeri Alpides. Tööstusajastu algusega ja suureneva heaoluga sai tavalisest igapäevatoidust „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” pidulikel puhkudel pakutav hõrgutis. Ühe Švaabi küla 1937. aastast pärinevas kirjelduses nimetatakse toodet „Spätzle” piduroaks. Aasta varem nimetas kohalik luuletaja Sebastian Blau toodet „Spätzle” švaabide regionaalse identiteedi sümboliks: „[…] „Spätzle” on meie köögi alus, meie maa au ja uhkus, […] Švaabimaa menüü a ja o […]”. Geograafilise piirkonna kohtades, mida loodus muidu just eriti ei soosi, võimaldasid traditsioonilised regionaalsed tootmismeetodid ja „Spätzle” valmistamise kõrgelt arenenud käsitöönduslikud oskused kvaliteetse toote valmistamist. Toodet „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” pakuvad tänapäeval Švaabimaal peaaegu kõik makaronitoodete valmistajad ja restoranid ning 1980. aastatest alates on seda ka edukalt eksporditud. Geograafilises piirkonnas elavate inimeste jaoks on toode kujunenud identiteedi sümboliks. Toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” olulisust Švaabimaa köögis kinnitab muu hulgas 1827. aastal esmakordselt väljaantud romaan „Die Geschichte von den sieben Schwaben”, mille kohaselt on Švaabimaal tavaks „süüa viis korda päevas, viis korda suppi, kahel korral koos „Knöpfle” või „Spätzle”-ga”. Elise Henle kirjutas 1892. aastal, et õige Švaabimaa naine oskab toodet „Spätzle” valmistada: „s isch koi richtigs Schwobe-Mädla, des net Spätzla kocha ka”. Tänapäeval loetleb Švaabimaa kirjanik Siegfried Ruoß kokaraamatus „Schwäbische Spätzleküche” üle 50 erineva „Spätzle” valmistamise retsepti Švaabimaal.

5.2.   Toote eripära:

Erinevalt muudest makaronitoodetest on „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” puhul tegemist värsketest munadest kodusel viisil valmistatud, ebakorrapärase kuju ning krobelise ja poorse välispinnaga munamakaronitootega, mille sitket tainast keedetakse otse keevas vees/veeaurus – kusjuures toote kuju varieerub paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni. See on ainus makaronitoode, mida juba tootmise ajal esimest korda keedetakse. Niiske tainas kas surutakse või see tilgub ise läbi perforeeritud terasplaadi keevasse vette. Vajaduse korral lõigatakse tainast selle protsessi käigus.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Põhjuslik seos toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” eripära ja selle geograafilise päritolu vahel tuleneb erilisest mainest, mis on tootel tänu oma päritolule. Tegemist on traditsioonilise piirkonna Švaabimaa makaronitoote eriroaga, mida tuntakse ja hinnatakse eelkõige kõnealuses piirkonnas, aga ka sellest väljaspool. Seda kinnitavad esiteks arvukad riiklikule ametiasutusele esitatud seisukohad ja 2002. aasta tarbijaküsitlus.

Teiseks annavad toote „Spätzle”/„Knöpfle” kui Švaabimaa rahvustoidu äärmisest olulisusest ja mainest Švaabimaa köögis kinnitust arvukad viited kirjanduses, ajakirjandusartiklites ja kohalikes kokaraamatutes.

Toodet „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” pakuvad tänapäeval Švaabimaal peaaegu kõik makaronitoodete valmistajad ja restoranid ning 1980. aastatest alates on seda ka edukalt eksporditud. Toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” hea maine põhineb eelkõige traditsioonilisel piirkondlikul tootmismeetodil ja „Spätzle” valmistamise kõrgelt arenenud käsitöönduslikel oskustel Švaabimaal, kusjuures eriti kõrgelt hinnatakse käsitsi lõigutud toodet. Ka mehhaniseeritud tootmine nõuab head vaistu ja kogemust, nii et ka siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Seega võib väita, et toote „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” hea maine on tihedalt seotud päritolupiirkonnaga.

Toode „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” on tarbijate seas saavutanud populaarsuse ning tootel on tänu piirkondlikule päritolule eriline maine, mis põhineb selle pikaajalisel valmistamise traditsioonil Švaabimaal ja seal välja kujunenud „Spätzle” valmistamise käsitöönduslikel oskustel – kusjuures käsitsi lõigutud „Spätzle” on eriline kvaliteedimärk. Juba 1965. aastal Konsumgenossenschaft Stuttgart e.G. poolt läbiviidud üleriigiline küsitlus näitas, et kõige enam hinnatakse toodet „Spätzle” Stuttgardis ja Reutlingenis. Švaabimaa kirjandusest võib leida švaabide lemmiktoidu kohta ka palju luuletusi, nagu näiteks 1838. aastal ajalehes Schwarzwälder Bote avaldatud luuletused „Das Lob der Schwabenknöpfle”, „Schwäbische Leibspeisa” ja „Spätzles-Lied”. Lisaks sellele mainitakse toodet „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” arvukate pidustuste ja tavadega seoses ning seda turustatakse ka turismitootena, korraldades toidunädalaid või kursusi, seminare ja „Spätzle” lõikumise võistlusi. Viimasel ajal nähakse tootes „Schwäbische Spätzle”/„Schwäbische Knöpfle” ka Švaabimaa kulinaarset saadikut.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

23. mai 2008. aasta väljaandes Markenblatt, 21. köide, 7a-aa osa, lk 33858.

(http://www.register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/127)

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.