30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 207/95

1.

tervitab ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (1) ja selles sisalduvaid meetmeid, pidades seda väärtuslikuks aluseks terviklikule ja integreeritud strateegilisele lähenemisviisile rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas. Lähenemisviisi eesmärk on edendada koostööd partnerriikidega ja tõhustada Euroopa Liidu rolli tugeva ülemaailmse toimijana;

2.

on arutatava teema võtmetähtsust silmas pidades seisukohal, et olnuks märksa parem, kui ettepanek oleks kujutanud endast lõplikku strateegiat, mitte vaid selleni viivaid samme. Seetõttu kutsub komitee liikmesriike üles kiirendama strateegia vastuvõtmise protsessi;

3.

rõhutab, et kultuur peab olema ELi rahvusvaheliste suhete keskmes seda enam, et praeguses globaliseerunud keskkonnas on rahvusvahelist diplomaatiat mitmekesistanud uued ülesanded ning esile on kerkinud alternatiivsed vormid ja lähenemisviisid, mis muu hulgas hõlmavad kultuuridiplomaatiat, millele on teatises viidatud vaid piiratud ulatuses;

4.

toetab rõhuasetust liikmesriikide kohustusele tagada arvamus- ja sõnavabaduse, sh kunstilise ja kultuurilise eneseväljenduse austamine, kaitse ja edendamine. Kultuuripoliitika eesmärk on tagada, et kultuur saaks toimida vaba, sõltumatu ja ärgitava ühiskonnajõuna. Vastastikuse austuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel tuleb sellest lähtuda;

5.

kutsub Euroopa Komisjoni seetõttu üles seadma esikohale kultuuridiplomaatia edasise arendamise, et muuta see ELi välispoliitika osaks;

6.

hindab kõrgelt asjaolu, et kogu ühisteatises käsitletakse kultuuri ja kultuuripärandit kohaliku ja piirkondliku arengu edendamise vahendina. Tervikliku raamistiku loomine ja sidus lähenemisviis kultuuritegevuse edendamisele annavad ühelt poolt tugeva Euroopa lisaväärtuse ja võivad teiselt poolt innustada välja töötama ja arendama programme piirkonna ja linna tasandil ELi liikmesriikides ja kolmandate riikide partneritega, mis on kasulik kõigile osalistele;

7.

rõhutab, et kultuuriline mitmekesisus on Euroopa Liidu väärtuste lahutamatu osa ja et EL on kindlalt pühendunud rahul, õigusriigi põhimõttel, sõnavabadusel, üksteisemõistmisel ja põhiõiguste austamisel põhineva rahvusvahelise korra edendamisele. Lisaks peaks Euroopa Liit ÜRO olulise partnerina jätkama tihedat koostööd UNESCOga, (2) et kaitsta maailma kultuuripärandit. UNESCO 2005. aasta konventsiooni (3) poolena peaks EL täitma ka võetud kohustust edendada kultuuri väljendusvormide mitmekesisust oma rahvusvahelistes kultuurisuhetes;

8.

toetab kultuuri rolli tunnustamist ELi geograafilise koostöö raamistikus, sealhulgas a) laienemispoliitikas, b) Euroopa naabruspoliitikas, c) arengukoostöös ja d) 2000. aasta juunis allkirjastatud Cotonou partnerluslepingus (4);

9.

märgib, et ELi kultuuridiplomaatia keskendub ELi ja tema liikmesriikide edendamisele, sh haridus- ja kultuurisuhetele. Aga samuti pööratakse tähelepanu kolmandate riikide avalikule arvamusele ja nende riikide kodanikele, olles selgelt huvitatud ELi ja selle liikmesriikide positiivse maine kujundamisest. Kultuuridiplomaatia olulisus väljendub riikidevahelises dialoogis, rahu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamises ning majandussuhetes;

10.

leiab, et kultuuridiplomaatia tähtsust näitab selle nähtavale ilmumine viimastel aastatel tärkava turumajandusega riikides ja idapoolsetes riikides. Oluline on arendada kultuuridiplomaatiat Euroopa Liidus ja võimaldada sellel nii konkureerida maailmas esilekerkivate uute jõududega igal tasandil, sh kultuuritasandil;

11.

tuletab meelde, et ELi tegevuse üks juhtpõhimõtteid rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas on „täiendavuse ja subsidiaarsuse järgimise tagamine“ (5). Kultuuri valdkonnas on Euroopa Liit pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks (6). Nõukogu hiljutistes järeldustes kultuuri kohta ELi välissuhetes rõhutati, et „vaja [on] koordineerida paremini jõupingutusi Euroopa tasandi strateegilise lähenemisviisi kujundamiseks“ (7);

12.

juhib rõhutatult tähelepanu vajadusele teha kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ulatuslikumalt ja tihedamalt koostööd rahvusvahelisi kultuurisuhteid ja -meetmeid toetavate strateegiate algatamisel ja arendamisel. Koostöö eesmärk peaks olema konsolideerida nende strateegiaid, et luua paremini eristuv ja pluralistlikum Euroopa kultuuriline identiteet, mida tunnustavad nii rahvusvaheline tasand kui ka kõigi liikmesriikide elanikud Euroopas Liidus;

13.

peab oluliseks, et organisatsioonid, klubid, rühmad, ettevõtjad, kunstnikud, ühendused ja organisatsioonid aitaksid veelgi aktiivsemalt ja kooskõlastatumalt välja töötada algatusi rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia raames;

14.

märgib, et rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia mõju on piiratud, kui see ei too kaasa konsolideeritud meetmeid või vahetult tajutavat kasu või kui seda kasu on tunda üksnes kauges tulevikus;

15.

rõhutab kunsti- ja kultuuriloome olemuslikku väärtust ja selgitab, et kultuuri ei tohi käsitleda vaid eesmärgi saavutamise vahendina. Seetõttu peaks tähelepanu keskpunktis olema loomeinimeste vahetus. Kunstnike ja kultuurisisu liikuvuse edendamine on kultuurivaldkonnas oluline ELi tasandi ülesanne, kuna see tagab Euroopa lisaväärtuse;

16.

on seisukohal, et esitatud rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia peab olema tihedas koostöös liikmesriikidega sihipäraselt suunatud ja hõlmama seega ka sätteid järgmistes küsimustes: a) konkreetsed poliitika toimimis- ja jõustamismehhanismid, mis tuginevad ühisele koordineerimisraamistikule, millesse on kaasatud kõik osapooled, b) nende eri meetmete konkreetsed eesmärgid ja selged rakendamistähtajad. Samuti oleks soovitatav võimalus mõõta rakendatud strateegiate tõhusust ja mõjusust;

17.

kordab oma eelnevaid seisukohti kultuuri- ja loomemajanduse rolli kohta majanduskasvu ja töökohtade loomisel (8) ning üleskutseid ühelt poolt integreerida kultuuri- ja loomesektorid paremini strateegiasse „Euroopa 2020“ ning teiselt poolt tunnistada, kui tähtsad on nende sektorite seosed teiste poliitikavaldkondadega, nagu tööstus, turism, keskkond, haridus ja rahastamine;

18.

on jätkuvalt seisukohal, et ELi liikmesriikide ja partnerriikide jaoks peab olema esmatähtis muuta kultuuritegevused tõeliselt kaasavaks ja kõigile kättesaadavaks, sõltumata inimeste vanusest, soost, puudest, rahvusest, rassist, etnilisest päritolust, religioonist või sotsiaal-majanduslikust taustast. Sotsiaalse integratsiooni seisukohalt on otsustavalt tähtis edendada noorte ulatuslikumat kaasamist kultuuritegevuste väljatöötamisse ja läbiviimisse ja nende osalemist tegevustes;

19.

märgib, et kultuurimajandus (kino, kunst, kirjandus jne) on üks kultuuridiplomaatiale suurimat mõju avaldav majandusharu, mis tänu oma levitamisvormile jõuab väga mitmekesise publikuni. Kultuuridiplomaatia peaks suurel määral toetama nimetatud kultuurivormide levikut väljaspool ELi, et tugevdada Euroopa mainet maailmas;

20.

on arvamusel, et rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia üks eriaspekt on ELi ja partnerriikide tegevuse koordineerimine pagulaste ja rändajatega seotud küsimustes. Hiljutine kriis ja ELi suunduvate pagulasvoogude suurenemine toovad kaasa uusi probleeme, mis tuleb lahendada sobival viisil. Seejuures võiks otsustavat osa täita kultuuritegevuste arendamine, a) leevendades ärevust, rahutust ja usaldamatust, b) edendades erinevate kultuuriidentiteetide ja -taustade paremat mõistmist, c) edendades pagulaste ühiskonda integreerimise protsessi, d) tugevdades ja kaitstes ELis välja kujunenud vaba, demokraatliku ja tolerantse ühiskonna mudelit, e) edendades pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade vastastikust austust ning f) näidates Euroopa ühiskonnale, kuidas võeti vastu meie esivanemaid, kes olid minevikus sunnitud Euroopast välja rändama majanduslikel, poliitilistel või usulistel põhjustel või sõja tõttu;

21.

juhib eritähelepanu ekstremismi ilmingute ja võõraviha õhutava populismi – mis võib avalduda ka teatavates euroskeptitsismi vormides – sagenemisele viimasel ajal. Komitee on seetõttu arvamusel, et pakiliselt on vaja hoogustada kultuuritegevusi, mille eesmärk on edendada suuremat teadlikkust kunstilistest ja kultuurilistest väljendustest ja Euroopas leiduvast kultuuripärandist. Komitee usub, et siin on olulised vahendid sellised liikuvusprogrammid nagu Erasmus+, ülikoolidevaheline koostöö ja maailma suurim mitmepoolne teadus- ja innovatsiooniprogramm „Horisont 2020“, kuna nende ülesanne on tagada teabekanalite avatus ja lihtsustada ideedevahetust inimeste kultuurilisest, etnilisest või usulisest taustast sõltumata;

22.

toetab asjaolu, et rõhk on asetatud kultuuri- ja loomemajanduse edendamisele, kuna see pakub kvaliteetseid töökohti ja edendab arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu;

23.

kordab oma varem väljendatud seisukohti kultuuri- ja loomemajanduse rolli kohta majanduskasvu ja töökohtade loomisel, (9) mille kohaselt tuleb majandusliku kasu maksimeerimiseks lihtsustada kultuuritoodete tootmist ja tarbimist ja ergutada loovust. Komitee rõhutab loovate oskuste arendamise tähtsust juba noores eas nii haridussüsteemis kui ka vaba aja tegevusena, et noor põlvkond saaks täiel määral ära kasutada kultuurile ligipääsemise uusi vorme;

24.

tunnistab, et teatud piirkonnad, nagu saared või äärepoolseimad piirkonnad, ei saa oma geograafiliste tingimuste tõttu arendada kultuuri- ja loomemajandust teiste Euroopa piirkondadega samal viisil. ELi piirialadel ja äärepoolseimatel piirkondadel on oluline roll, sest nad pakuvad Euroopa Liidule ainulaadset lisaväärtust tänu sajandite jooksul teiste mandritega loodud ajaloo-, kultuuri- ja keelesidemetele. Seepärast on vaja edendada kultuuri- ja teabevahetust nende piirkondade ja ülejäänud ELi vahel, võttes meetmeid, mis hõlbustavad nende piirkondade loovisikutel koos oma loominguga reisimist mujale ELi ja naaberriikidesse ning vastupidi. See võimaldab neil saada võrdsetel tingimustel osa konkurentsieelistest, mida võib pakkuda kultuuri- ja loomemajandus eelkõige majanduskasvu ja tööhõive jaoks, nagu komitee märkis arvamuses CDR2391-2012_00_00_TRA_AC;

25.

juhib tähelepanu tagajärgedele, mida poliitilised valikud – eriti eelarve koostamine ja ressursside jaotus – avaldavad kultuuripärandile ja kultuuripoliitikale muu hulgas pikas perspektiivis;

26.

peab väga oluliseks töötada välja vahend, mis on suunatud spetsiaalselt andekatele noortele, edendades nende liikuvust ning koolitus- ja vahetusvõimalusi teiste riikidega mitte ainult ELis, vaid ka väljaspool. Selle alusena võiks kasutada mõtet programmist Erasmus noortele loovisikutele, mis pööraks samuti eritähelepanu kaugemate piirkondade, sh äärepoolseimate piirkondade noortele, kes oma kodukoha eripära tõttu ei saa sageli osaleda liikuvusprogrammides mandrinoortega samadel tingimustel;

27.

märgib, et majanduslikult ja rahaliselt rasketel aegadel on paljudes ELi liikmesriikides märkimisväärselt kannatada saanud ja vähenenud kultuurivaldkonda tehtavad investeeringud;

28.

rõhutab, et kultuurivaldkonna kulutused ei ole luksus, vaid investeering, ning et vajalik on strateegiline tugi, kindlustamaks kasvupotentsiaali sektoris, mis annab tööd enam kui kolmele miljonile inimesele ja hõlmab miljonit ettevõtet Euroopas;

29.

märgib, et enamikus liikmesriikides vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ühisteatises nimetatud sektorite, eelkõige kultuuri ja kultuuripärandi, teadustegevuse, hariduse, turismi, arengukoostöö ja tööhõive eest;

30.

rõhutab, et kultuurivaldkond tuleb lisada riiklikesse ja piirkondlikesse rahvusvahelisemaks muutumise kavadesse ning vaja on toetada kultuurimajanduse enda muutumist rahvusvahelisemaks;

31.

juhib tähelepanu maastike ja asulate traditsioonilise ilme säilitamise olulisusele, samuti selle aspekti olulisusele kultuuripärandi säilitamisel. Selleks et muuta asulad ligitõmbavaks, tuleb toetada programme, mis ehituslikus plaanis austavad traditsioone nii projekteerimise kui ka materjalikasutuse seisukohast ja vastavad samas täielikult praeguse aja ruumialastele nõudmistele;

32.

juhib tähelepanu asjaolule, et tulevane strateegia võiks anda panuse säästva turismi loomisse ELi naaberriikides ning edendada kultuuripärandi kohalikul ja piirkondlikul tasandil loodava märkimisväärse kasu tunnustamist;

33.

kutsub komisjoni üles kaasama subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes Euroopa Regioonide Komitee ühisteatises välja pakutud tegevussuundade kavandamisse ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused nende väljatöötamisse ja rakendamisse;

34.

peab oluliseks lihtsustada ja kiirendada kultuuritegevuste rahastamise menetlusi, tagades, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsesem juurdepääs olemasolevale koostööraamistikule ning rahastamisele ELi temaatiliste programmide raames rahvusvaheliste kultuurisuhete edendamiseks;

35.

tervitab ettepanekut asutada ELi ja ajaomase partnerriigi koostööl põhinevad Euroopa kultuurimajad. Komitee usub, et seda on eelarve seisukohast vaja täiendavalt analüüsida, ning kutsub üles kaasama kultuuriinstituutide ja teiste osalejate kõrval ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Komitee märgib, et tegelikel keskustel võiks olla väga erinev vorm. Need võiksid tegutseda näiteks digitaalsete või muul kujul raamatukogudena. Selles osas tagab asjaomaste sidusrühmade pidev koolitamine algatuse edu vaid juhul, kui partnerriikides tegutsevad ELi osalejad teevad reaalselt koostööd, mitte ei konkureeri üksteisega;

36.

teeb ettepaneku kaasata kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad 2016. aasta veebruaris moodustatud ELi kultuuridiplomaatia platvormi, mis keskendub strateegilistele partneritele;

37.

tuletab meelde komitee varasemaid seisukohti selle kohta, et Euroopa kultuuripealinn on väärtuslik algatus, mis tõstab esile Euroopa kultuuride rikkust, mitmekesisust ja ühiseid jooni (10). Koos Euroopa kultuuripärandi märgise algatusega saaks neid edaspidi kasutada koostöö ja kodanike osaluse suurendamise katselavana;

38.

kinnitab oma varasemat seisukohta avada Euroopa kultuuripealinna algatus mitte üksnes kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnadele, vaid ka Euroopa naabruspoliitika riikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide linnadele (11). Euroopa kultuuripealinna algatus kujutab endast võimalikku panust Euroopa naabruspoliitikasse ning suhetesse teiste Euroopa riikidega, sest lisaks kultuurilise koostöö tugevdamisele ELis aitab see tõhustada sidemeid ELi ning ida- ja lõunanaabrite vahel, et edendada heaolu, stabiilsust ja julgeolekut ELi välispiiridel;

39.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline pädevus kultuuridevahelise dialoogi edendamisel, kuna paljusid kultuuridevahelisi algatusi koordineeritakse kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on tänu oma kodanikulähedusele strateegiliselt heas positsioonis, et vastata nende territooriumil tegutsevate erinevate kultuuriliste rühmade spetsiifilistele vajadustele ja nõudmistele ning innustada neid mõjusalt edendama ulatuslikumat kultuuridevahelist dialoogi (12);

40.

ootab huviga komisjoni seadusandlikku ettepanekut, et võidelda ebaseadusliku kultuuripärandiga kauplemise vastu. Komitee toonitab, et see ettepanek peaks hõlmama mitte ainult kultuuriväärtuste ebaseaduslikku importimist ELi, vaid ka ELi kultuuriväärtuste ebaseaduslikku eksporti, et võidelda nendega kauplemise vastu ning kaitsta kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslikke rikkusi. Komitee rõhutab siiski, et selle ettepanekuga ei tohi kehtestada ebaproportsionaalseid piiranguid seaduslikule kultuuriväärtustega kauplemisele ning seaduslike kauplejate halduskoormus tuleb viia absoluutse miinimumini. Komitee peab samuti oluliseks, et esitataks ranged meetmed seoses ebaseaduslike väljakaevamistega Euroopa Liidus;

41.

toonitab asjaolu, et komisjoni ettepanek kuulutada 2018. aasta Euroopa kultuuripärandi aastaks loob muu hulgas võimaluse edendada kultuuridevahelist dialoogi ja suurendada kultuuri tähtsust rahumeelsetes kogukondadevahelistes suhetes.