22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8680 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8717 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/2

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8705 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/3

1.

TULETAB MEELDE, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 168 tuleks kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et liidu tegevus peaks täiendama liikmesriikide poliitikat, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.

2.

TULETAB MEELDE siseturu põhimõtteid, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu lepingus ja ELi toimimise lepingus.

3.

TULETAB MEELDE nõukogu vastu võetud eri algatusi alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud kahju kohta ja ennekõike nõukogu viimaseid järeldusi alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegia kohta, mis võeti vastu 7. detsembril 2015 (1)  (2).

4.

TULETAB MEELDE Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni alkoholistrateegia kohta, (3) milles ta palub komisjonil alustada tööd uue ELi alkoholistrateegiaga aastateks 2016–2022 ja milles ta „rõhutab, et niipea kui võimalik peaks märgistel selgesti kirjas olema vähemalt alkohoolsete jookide kalorisisaldus“ ning „kutsub komisjoni üles hindama ning vajaduse korral reformima Euroopa alkoholi- ja terviseküsimuste foorumi (4) rolli ja toimimist“ ja suurendama vastastikust koostööd riikliku alkoholipoliitika ja alkoholitarbimise vastaste meetmete komiteega (5) ELi tasandil.

5.

TULETAB MEELDE komisjoni teatist teemal „Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel“ (2007–2012), (6) eelkõige piiriüleste aspektide puhul, mis on seotud näiteks märgistamisnõuete või reklaamiga ja mis saaksid ELi tasandi meetmetest kasu, ning VÄLJENDAB HEAMEELT komisjoni võetud kohustuste üle sellist tegevust jätkata ja seda toetada, ennekõike riikliku alkoholipoliitika ja alkoholitarbimise vastaste meetmete komitee ning Euroopa alkoholi- ja terviseküsimuste foorumi raames.

6.

TULETAB MEELDE komisjoni 13. märtsi 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustuslikku esitamist märgistusel (7).

7.

TULETAB MEELDE Regioonide Komitee 9. veebruari 2017. aasta arvamust teemal „Alkoholiküsimusi käsitleva ELi strateegia vajalikkus ja elluviimine“, (8) milles kutsutakse üles koostama uut ELi alkoholistrateegiat ning toetatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi nõudmist tugeva poliitilise juhtimise järele selles küsimuses ja rõhutatakse konkreetseid tegevusvaldkondi, mille eesmärk on näiteks vähendada laste ja noorte kokkupuudet alkoholi turustamise ja reklaamiga, parandada alkohoolsete jookide märgistamist ELi tasandil ja suurendada liiklusohutust.

8.

TULETAB MEELDE Euroopa keskkonna ja tervise hartat, (9) kus tunnustatakse riigipoliitika põhimõtete hulgas seda, et üksikisikute ja kogukondade tervis peaks olema majandus- ja kaubandusküsimustest selgelt olulisem.

9.

TULETAB MEELDE Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhtorgani maailma terviseassamblee poolt 21. mail 2010 kinnitatud ülemaailmset strateegiat alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks (10) ja WHO Euroopa tegevuskava alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks 2012–2020, (11) mille kiitsid heaks kõik 53 WHO Euroopa piirkonna liikmesriiki 15. septembril 2011. Mõlemas dokumendis rõhutatakse vajadust võtta vastu laiaulatuslik lähenemisviis ja kaasata asjakohaselt selliseid valdkondi nagu areng, transport, õigus, sotsiaalhoolekanne, maksupoliitika, kaubandus, põllumajandus, tarbijapoliitika, haridus ja tööhõive ning kodanikuühiskonda ja ettevõtjaid (12).

10.

TULETAB MEELDE ülemaailmset mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli tegevuskava aastateks 2013–2020, (13) mille võttis maailma terviseassamblee vastu 2013. aasta mais ning milles püstitatakse alkoholi liigtarvitamise 10 % suhtelise vähendamise eesmärk 2025. aastaks.

11.

TULETAB MEELDE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu eesmärke, mille seas on muu hulgas eesmärk parandada ainete, sealhulgas alkoholi liigtarvitamise ennetamist ja ravi (14).

12.

VÄLJENDAB HEAMEELT liikmesriikide edusammude üle, mida on tehtud ulatuslikes alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks mõeldud riiklikes strateegiates ja tegevuskavades ettenähtud meetmete rakendamisel.

13.

TÄHELDAB MURELIKULT, et Euroopa on endiselt kõige suurema alkoholi liigtarbimisega piirkond maailmas. Tarbimine on seal peaaegu kaks korda suurem maailma keskmisest näitajast (15). Seepärast on Euroopas kõige suurem ka alkoholist põhjustatud kahju, kas siis mitmesuguste terviseprobleemide kujul, mida alkohol teadaolevalt põhjustab, (16) või muu hulgas ühiskonnale kaasnevate kulude tõttu, mida põhjustavad kuritegevus, vägivald või vähenenud töövõime, või lastele ja peredele tekkivate kannatuste kujul (17).

14.

MÄRGIB, et alkoholi liigtarvitamise vähendamine aitab kaasa nii Euroopa majanduse jätkusuutlikule kasvule kui ka rahvastiku heaolule. Alkoholi liigtarvitamise vähendamine toob majanduslikku ja rahalist kasu kõikidele liikmesriikidele ja nende kodanikele, näiteks aidates suurendada sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust kooskõlas strateegias „Euroopa 2020“ (18) ettenähtud eesmärkidega.

15.

RÕHUTAB, et alkoholi liigtarvitamine põhjustab märkimisväärset tervisega seotud ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel (19).

16.

RÕHUTAB, et alkoholiga seotud kahju vähendamine nõuab meetmete võtmist paljudes poliitikavaldkondades ja hõlmab ühiskonna mitmesuguseid sektoreid kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, et saavutada inimestega seotud, sotsiaalseid, majanduslikke ja rahalisi hüvesid kõikidele liikmesriikidele ja nende kodanikele.

17.

MÄRGIB, et Euroopa alkoholi- ja terviseküsimuste foorumi teadusrühma teadusliku arvamuse (20) ja kõige värskemate uuringute (21) kohaselt mõjutab alkohoolsete jookide turundus tarbijate ning ennekõike laste ja noorte käitumist, kes puutuvad reklaamiga rohkem kokku uute internetipõhiste sidevahendite kaudu ja kellele jääb tõenäolisemalt hea mulje sporti toetavatest kaubamärkidest.

18.

MÄRGIB, et oma aruandes, milles käsitletakse alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustuslikku esitamist märgistusel, (22) teeb komisjon järelduse, et pole põhjust, miks peaks selline teave seoses alkohoolsete jookidega puuduma, ning kutsub tootmisharu üles esitama aasta jooksul eneseregulatsiooni ettepaneku, mis hõlmaks kogu alkohoolsete jookide sektorit.

19.

MÄRGIB, et kuigi määruses (EL) nr 1169/2011 nähakse alkohoolsete jookide puhul ette vabastus koostisosade ja toiteväärtuse teabe esitamisest, on mitu liikmesriiki säilitanud või võtnud vastu riiklikud meetmed, millega kehtestatakse märgistamiskohustused või terviseohu hoiatused, ja osa alkoholitootjaid esitab sellise teabe tarbijatele vabatahtlikult.

20.

TÄHELDAB MURELIKULT, et kuigi alkoholi hind on alkoholi kogutarbimise juures üks kõige olulisemaid tegureid ja üks mõjusamaid vahendeid, mida riigid saavad kasutada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks, (23) võivad mitme liikmesriigi tervishoiueesmärke kahjustada liiga suured alkoholikogused, mida transporditakse ühest riigist teise väidetavalt isiklikuks tarbimiseks.

21.

TÄHELDAB MURELIKULT, et alkoholi füüsiline kättesaadavus ja selle lihtsus mõjutavad alkoholitarbimist ning selles kontekstis tekitab internetimüügi areng liikmesriikidele uusi raskusi selle probleemi lahendamisel, eriti mis puudutab alkohoolsete jookide kättesaadavust alaealistele.

22.

TÄHELDAB MURELIKULT, et liikmesriikide selliste eeskirjade ja kavade tõhusust, mille eesmärk on kehtestada meetmed rahvatervise kaitsmiseks ja alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks, võib vähendada kokkupuude piiriülese reklaamiga, sealhulgas internetireklaamiga, ja piiriülese kaubandusega, sealhulgas internetimüügiga. Sellest tulenevalt suurendab mitmepoolne koostöö eri poliitikavaldkondades kasu, mida saadakse alkoholist põhjustatud terviseprobleeme käsitlevate riiklike meetmete võtmisest.

23.

MÄRGIB, et ühise metoodika alusel kogutud võrreldavad andmed alkoholitarbimise ja alkoholist põhjustatud kahju kohta on väärtuslik vahend alkoholipoliitika meetmete väljatöötamiseks ELis ja nende mõju hindamiseks, ning VÄLJENDAB selles kontekstis HEAMEELT töö üle, mida on juba tehtud alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ühismeetme (24) raamistikus.

24.

jätkuvalt tugevdama ülemaailmse mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli tegevuskava aastateks 2013–2020 rakendamist, et saavutada alkoholi liigtarvitamise 10 % suhtelise vähendamise eesmärk 2025. aastaks;

25.

jätkama alkoholi liigtarvitamise vähendamise eesmärgi lõimimist kõikidesse asjakohastesse riiklikesse poliitikameetmetesse, […] näiteks sellistesse, mis mõjutavad tõenäoliselt alkohoolsete jookide hindu, ja meetmetesse, mille eesmärk on reguleerida alkoholi turustamist ja müüki, kooskõlas nõukogu järeldustes (25) (mis käsitlevad tervist kõikides poliitikates) kirjeldatud soovitustega;

26.

uurima võimalust võtta kahe- ja mitmepoolse koostöö raames vastu meetmed alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks riiklikul tasandil, austades seejuures siseturu sujuvat toimimist, näiteks meetmed, mille eesmärk on kaitsta lapsi ja noori piiriülese reklaamiga kokkupuute eest siseturul, suurendada teabe tõhusust alkohoolsete jookide märgistamise kaudu ja ennetada alkoholi piiriülese transpordiga seotud ebaseaduslikke tegevusi;

27.

jälgima tähelepanelikult vastavust alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks võetud riiklike ja ELi meetmetega, näiteks alkoholi ostmisel nõutav vanuse alammäär ja alkohoolsete jookide piiriülese transpordi nõuded;

28.

uurima võimalikke viise, sealhulgas kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete abil, kuidas ennetada piiriüleste probleemide halba mõju alkoholi liigtarvitamise vastaste riiklike meetmete tõhususele.

29.

koguma ja jagama ELi tasandil jätkuvalt teavet alkoholipoliitika kontekstis võetud riiklike meetmete kohta ja alkoholiga seotud riiklike meetmete jõustamise kohta;

30.

jätkama koostöö arendamist ja parimate tavade jagamist, et vähendada alkoholi liigtarvitamist ELis igal võimalusel, jälgides ennekõike tegevusi, mis vähendavad riikliku alkoholipoliitika tõhusust teistes liikmesriikides, näiteks piiriüleste reklaamsõnumite edastamise või alkohoolsete jookide piiriülese ostu tõttu;

31.

toetama uuringuid ja teadustööd, mille eesmärk on teha kindlaks kõige tõhusamad alkoholi liigtarvitamise vastu võitlemise meetmed ja algatused, ja jagada nende tulemusi, et muu hulgas optimeerida alkohoolsete jookide kohta esitatud teabe tõhusust, näiteks märgistamise kaudu;

32.

looma WHO tööle tuginedes ning alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi ühistegevuse kontekstis ning koostöös ELi pädevate asutuste ja teiste organitega (26) ühise metoodika asjakohaste andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et jälgida ja hinnata alkoholi liigtarvitamise vastaste riiklike ja ELi sektoritevaheliste meetmete mõju, sealhulgas piiriüleste ostude statistika ja andmed alkoholi turustamise mahu, sisu ja mõju (ennekõike lastele ja noortele) kohta uues meedias.

33.

võtma vastu strateegia alkoholist põhjustatud kahju vähendamise kohta, millele on osutatud alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegiat käsitlevate nõukogu järelduste) (27) punktis 21 ja milles tuleks arvesse võtta alkoholi liigtarvitamise teaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning alates 2012. aastast toimunud arenguid eri poliitikavaldkondades, mis mõjutavad alkoholist põhjustatud kahju;

34.

jätkama alkoholist põhjustatud kahju vähendamise eesmärkide lõimimist kõikidesse asjakohastesse ELi poliitikameetmetesse kooskõlas soovitustega, mis on esitatud nõukogu järeldustes tervise kohta kõikides poliitikates;

35.

austades täiel määral subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning kohalikke ja piirkondlikke sotsiaalseid ja kultuuritraditsioone, toetama jätkuvalt liikmesriikide ennetavaid poliitikameetmeid alkoholitarbimise vähendamiseks, et hoida ära alkoholi liigtarvitamist ja tegeleda sellest põhjustatud kahjuga;

36.

uurima kõiki võimalusi jätkata kõigi huvitatud sidusrühmade algatuste rahastamist kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi, (28) nimelt riikliku alkoholipoliitika ja alkoholitarbimise vastaste meetmete komitee (CNAPA) raames; algatama ja rakendama kooskõlas terviseprogrammiga uue alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ühismeetme, võttes aluseks töö, millega tehti edukalt algust 2016. aastal lõppenud ühismeetme võtmisel;

37.

jälgima jätkuvalt uue meedia arengut ja hindama, kas praegused meetmed, mille eesmärk on vähendada ennekõike laste ja noorte kokkupuudet digitaalmeedia, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu edastatava alkoholireklaamiga, on asjakohased;

38.

võtma eneseregulatsiooni ettepanekutes alkohoolsete jookide koostisosade ja toiteväärtuse teabe esitamise kohta, mille peab tootmisharu esitama 2018. aasta märtsiks, (29) arvesse tarbijate vajadust teabe järele ja nende suutlikkust teha […] teadlikke otsuseid, alkoholi liigtarvitamise ja sõltuvuskäitumise ennetamiseks kavandatud meetmete võimalikku kasu, vajadust tagada siseturu sujuv toimimine ning kavandatud meetmete head või halba mõju kõigile sektoritele;

kui eneseregulatsiooni lähenemisviisi peetakse mitterahuldavaks, algatama viivitamata mõjuhindamise, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2019. aasta lõpuks vajalikud meetmed, mille eesmärk on tagada alkohoolsete jookide koostisosade ja toiteväärtuse kohta asjakohane teave kogu alkohoolsete jookide sektoris;

tagama mõjuhindamise ja edasiste meetmete läbipaistvuse, tehes avalikkusele kergesti ligipääsetaval viisil kättesaadavaks nende põhjused ja kogu asjakohase teabe;

39.

andma jätkuvalt nõukogule iga kahe aasta järel aru alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel tehtud tööst ja edusammudest (30) ning pidama avalikult kättesaadavat ühtset registrit kõigi komisjoni algatuste ja meetmete kohta mitmes poliitikavaldkonnas, mis võivad mõjutada võitlust alkoholi liigtarvitamise vastu.

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/8

1.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikega 1 nähakse ette vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone.

2.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev Euroopa ala, kus saab toimuda õigusalane koostöö, eeldab mitte üksnes teadmisi Euroopa Liidu õigusest, vaid ka vastastikuseid teadmisi teiste liikmesriikide õigussüsteemidest, sealhulgas riiklikest õigusaktidest.

3.

Euroopa õigusakti tunnuse (European Legislation Identifier ehk ELI) eesmärk on hõlbustada juurdepääsu riiklike, Euroopa ja kogu maailma õigusteabesüsteemides avaldatud õigusteabele, selle teabe jagamist ja omavahelist sidumist.

4.

ELI-t kasutatakse, et luua kodanikele, ettevõtjatele ja haldusasutustele avatum, otsesem ja läbipaistvam süsteem juurdepääsuks õigusaktidele ELi tasandil ja väljaspool.

5.

ELI ja struktureeritud metaandmete kasutuselevõtt õigusaktidele viitamisel ja nende klassifitseerimisel tagab lihtsama juurdepääsu õigusteabele ning hõlbustab õigusteabe vahetamist ja korduskasutust. Näiteks kasutatakse ELI-t selle protsessi sujundamiseks, mille abil komisjoni teavitatakse riiklikest ülevõtmismeetmetest, ja nende avaldamiseks väljaannete talituse poolt EUR-Lexi veebisaidil.

6.

Eelkõige teeb ELI süsteem järgmist:

7.

Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused.

8.

Riiklike ja Euroopa ametlike väljaannete portaalid annavad juurdepääsu õigusakte ja muid ametlikke väljaandeid käsitlevale teabele.

9.

Teavet Euroopa Liidu õiguse sisu ja kohaldamise kohta saab ELi õigusalastest allikatest ning liikmesriikide allikatest, eelkõige riiklikest õigusaktidest, millega rakendatakse Euroopa Liidu õigust.

10.

Euroopa Liidus tehtav koostöö on suurendanud vajadust identifitseerida ja vahetada Euroopa tasandil piirkondlikelt ja riiklikelt asutustelt pärinevat õigusteavet. Seda vajadust rahuldab osaliselt õigusteabe digitaalselt kättesaadavaks tegemine ja interneti laiaulatuslik kasutamine. Õigusteabe elektroonilist vahetamist takistavad aga erinevused mitmesuguste riiklike õigussüsteemide vahel ja erinevused riiklikes tehnilistes süsteemides, mida kasutatakse õigusaktide salvestamiseks ja esitamiseks riiklikel veebisaitidel. See raskendab riiklike ja Euroopa institutsioonide teabesüsteemide koostalitlusvõimet vaatamata dokumentide suuremale kättesaadavusele elektroonilisel kujul.

11.

Euroopa õigusakti tunnuse (ELI) vabatahtlik ja järkjärguline kasutuselevõtt aitab seda probleemi ületada. Kui liikmesriigid otsustaksid kasutada kordumatuid tunnuseid, siduda ametlikes väljaannetes riiklikud õigusaktid struktureeritud metaandmetega ja avaldada need metaandmed korduvkasutatavas vormis, võimaldaks see teavet tõhusalt, kasutajasõbralikult ja kiiremini otsida ja jagada ning samuti saaksid seadusandjad, kohtunikud, õigusala töötajad ja kodanikud juurdepääsu tõhusatele otsingumehhanismidele.

12.

Iga liikmesriik peaks toimima ka edaspidi oma riiklike ametlike väljaannetega oma äranägemise järgi.

13.

Ühist õigusaktide identifitseerimise ja nendega seotud metaandmete struktureerimise süsteemi peetakse aga kasulikuks vahendiks, mis hõlbustab omavahel seotud riiklike õigusaktide edasiarendamist ning on õigusala töötajatele ja kodanikele abiks nende õigusteabesüsteemide kasutamisel.

14.

ELI tagab avalikkuse kulutõhusa juurdepääsu usaldusväärsele ja ajakohastatud seadusandlusele ning see võetakse kasutusele vabatahtlikkuse alusel ja järk-järgult. Sel eesmärgil:

15.

ELI annab liikmesriikidele ja Euroopa Liidule paindliku, isedokumenteeriva, järjepideva ja kordumatu viisi erinevate õigussüsteemide õigusaktidele viitamiseks. ELI URI-d on stabiilne vahend, mis võimaldab eksimatult kindlaks teha mis tahes õigusakti kogu Euroopa Liidus, võttes samal ajal arvesse riiklike õigussüsteemide eripärasid (1).

16.

ELI puhul võetakse arvesse mitte ainult piirkondlike, riiklike ja Euroopa õigussüsteemide keerukust ja eripära, vaid ka muudatusi õiguslikes vahendites (näiteks konsolideerimisi, kehtetuks tunnistamisi jne). See on loodud töötama sujuvalt olemasolevate süsteemide baasil struktureeritud andmeid kasutades ja seda saab edasi arendada iga riiklike õigusaktide avaldaja Euroopa tasandil ja väljaspool talle sobivas tempos.

17.

Lisaks liikmesriikidele innustatakse ka kandidaatriike, Lugano riike (2) ja teisi ELI süsteemi kasutama.

18.

Tulenevalt nõukogu 26. oktoobri 2012. aasta järeldustest on ellu viidud järgmised soovitused.

19.

Nõukogu tervitab mitme liikmesriigi algatust rakendada vabatahtlikkuse alusel ELI-t riiklikul tasandil.

20.

Euroopa õigusakti tunnuse töökond (lühidalt „ELI töökond“) on organ, mille kutsus ellu Euroopa Liidu Nõukogu e-õiguse töörühm, et määrata kindlaks ELI-ga seotud spetsifikaadid ja tagada nende edasiarendamine ja hooldus struktureeritud raamistikus:

21.

E-õiguse töörühma ELI eksperdirühm peaks kõnealust algatust edasi arendama, tehes järgmist:

22.

Nõukogu märgib, et ELI iga sammas (sh kordumatud tunnused, ontoloogia ja metaandmed) võetakse kasutusele vabatahtlikkuse alusel ning järk-järgult ja valikuliselt.

23.

ELI sambaid võib rakendada üksteisest sõltumatult, kuid kõik korraga võimaldavad saada ELI-st täielikku kasu. Nõukogu palub liikmesriikidel, kes otsustavad ELI vabatahtlikult kasutusele võtta:

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/13

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: [email protected].

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/14

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/15

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/16

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/17

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/18

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/19

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/20

22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 441/21

1.

11. detsembril 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

CEFC Europe and Rockaway Capital omandavad EBT üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   ettevõtja CEFC Europe: see ettevõtja kuulub gruppi CEFC, kes on erakapitalil põhinev äriühing, kes on spetsialiseerunud energia- ja finantsteenustele. ELi piires tegutseb grupp CEFC järgmistel turgudel: metallid, tehnilised tooted, õllepruulimine, hotellid, kinnisvara rent (bürooruumid ja jaemüügipinnad) ning spordiklubide (jalgpalliklubide) haldamine; praegu laiendab ta tegevust finants- ja pangandusteenuste valdkonda;

—   ettevõtja Rockaway Capital: see ettevõtja investeerib olemasolevatesse ettevõtjatesse ja idufirmadesse, kes tegutsevad internetiteenuste valdkonnas, sealhulgas e-kaubanduses;

—   ettevõtja EBT: EBT on valdusettevõtja, kes kaudselt kontrollib teisi ettevõtjaid, kes pakuvad turismiga seonduvaid teenuseid, eelkõige kolmandate osapoolte pakutavate puhkusepakettide müüki, lennupiletite müüki internetis ja reisikindlustuse vahendust (seda pakutakse siiski üksnes täiendava teenusena puhkusepaketi ostu korral, mitte eraldi teenusena).

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.8759 – CEFC / Rockaway Capital / European Bridge Travel

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed: