Nõukogu roll ELi otsustusprotsessis

Oluline osaleja ELi otsustusprotsessis

Euroopa Liidu Nõukogu on üks kolmest peamisest ELi õigusloomes osalevast ELi institutsioonist.

Euroopa Liidu Nõukogu esindab ELi liikmesriikide valitsusi

Roll: kaasseadusandja

Euroopa Parlament esindab ELi kodanikke

Roll: kaasseadusandja

Euroopa Komisjon esindab ELi üldisi huve

Roll: õigusaktide algataja ja täidesaatva võimu organ

Enamikul juhtudel teevad nõukogu ja Euroopa Parlament kaasseadusandjatena ühiselt otsuse Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta. Lisaks sellele jagatud seadusandja rollile on mõnel juhul ja mõne teema puhul nõukogu peamine otsuste tegija.

See teeb nõukogust olulise osaleja ELi tasandi poliitika ja õigusaktide kujundamisel.

Kaks peamist seadusandlikku menetlust

ELi õigusaktide vastuvõtmiseks on kaks peamist menetlust. Erinev on nõukogu roll ja juhud, millal üht või teist menetlust kohaldatakse.

Seadusandlik tavamenetlus

Nõukogu lepib õigusaktides kokku Euroopa Parlamendiga. Seda menetlust kohaldatakse enamikus poliitikavaldkondades ja see hõlmab 95% ELi õigusaktidest.

Seadusandlik erimenetlus

Nõukogu teeb otsuse pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist või Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Seda menetlust kohaldatakse erijuhtudel, näiteks konkurentsiõiguse valdkonnas.

Seadusandlik tavamenetlus: nõukogu teeb otsuseid koos Euroopa Parlamendiga

Seadusandliku tavamenetluse korral peavad nõukogu ja Euroopa Parlament ELi õigusaktide üle läbirääkimisi ja võtavad need vastu ühiselt. Nad on kaasseadusandjad.

Ligikaudu 95% ELi õigusaktidest (enam kui 80 poliitikavaldkonnas) võetakse vastu tavamenetluse teel.

• Seadusandliku tavamenetluse üksikasjalik kirjeldus

Seadusandlik erimenetlus: nõukogu on peamine otsuste tegija

Mõnel konkreetsel juhul on peamine otsuste tegija nõukogu, kes teeb otsuse tavaliselt komisjoni ettepaneku põhjal. Parlament siin kaasseadusandjana ei tegutse, kuid temaga tuleb konsulteerida või ta peab andma oma nõusoleku.

Näiteks võib tuua ühtse turu erandid, konkurentsiõiguse ja diskrimineerimise vastu võitlemise meetmed.

• Seadusandliku erimenetluse üksikasjalik kirjeldus

Erijuhtum: ELi eelarve vastuvõtmine

Nii ELi pikaajaline eelarve kui ka aastaeelarve võetakse vastu konkreetse menetluse kohaselt.

ELi pikaajalise eelarve vastuvõtmine

ELi pikaajaline eelarve ehk mitmeaastane finantsraamistik võetakse vastu seadusandlike erimenetluste alusel:

• mitmeaastase finantsraamistiku määruse, millega kehtestatakse maksimumsummad, mida EL võib eri poliitikavaldkondades kulutada, võtab nõukogu vastu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist
• omavahendite otsuse, milles määratakse kindlaks, kuidas ELi eelarvet rahastatakse, võtab nõukogu vastu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist

Kaasatud on ka Euroopa Ülemkogu. Kooskõlas ELi aluslepingutest tuleneva rolliga annab ülemkogu poliitilisi suuniseid pikaajalise eelarve prioriteetide kohta, enne kui ELi nõukogu eelarve lõplikult vormistab.

• ELi pikaajaline eelarve

ELi aastaeelarve vastuvõtmine

ELi aastaeelarve võetakse vastu konkreetse menetluse kohaselt. Euroopa Komisjon esitab eelarveprojekti. Seejärel vaatavad nõukogu ja Euroopa Parlament ettepaneku läbi ja teevad eelarve kohta otsuse võrdsetel alustel. Nad peavad kokku leppima samas tekstis.

Kui nad kokkuleppele ei jõua, peab komisjon esitama uue eelarveprojekti.

• ELi aastaeelarve

Muud menetlused

Nõukogu roll rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide puhul

Kui ELi õigusakt on vastu võetud, võib olla vaja seda täiendada, et kajastada toimunud arenguid, või võib olla vaja kehtestada täiendavaid norme, et tagada õigusakti nõuetekohane rakendamine. Selleks võivad nõukogu ja parlament anda komisjonile loa võtta vastu delegeeritud õigusakte või rakendusakte.

Konkreetsetel juhtudel vastutab rakendusaktide vastuvõtmise eest nõukogu, mitte komisjon.

• Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide üksikasjalik kirjeldus

Nõukogu järeldused ja resolutsioonid

Nõukogu ei võta vastu ainult õigusakte. Nõukogu võtab vastu ka selliseid dokumente nagu järeldused ja resolutsioonid, mis ei ole õiguslikult siduvad. Neid kasutatakse poliitilise seisukoha väljendamiseks või suuniste andmiseks ELi poliitikavaldkondadega seotud küsimustes.

• Nõukogu järeldused ja resolutsioonid

Rahvusvahelised lepingud

Nõukogul on rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende sõlmimisel keskne roll. Nõukogu osaleb menetluse kõigis etappides, alates läbirääkimisvolituste andmisest läbirääkijale (tavaliselt komisjonile) kuni lepingu allkirjastamiseks loa andmiseni ja lõpliku otsuse vastuvõtmiseni selle kohta, et EL nõustub lepingu siduvusega ELi suhtes.

• Rahvusvahelised lepingud ja nõukogu roll

Lisateave