Lõuna-Aasia
Lõuna-Aasia kui osa laiemast India ja Vaikse ookeani piirkonnast on ELi jaoks geostrateegiliselt väga tähtis, seisab aga silmitsi suurte probleemidega. India ja Vaikse ookeani piirkond, kus elab üle 50% maailma elanikkonnast, areneb kiiresti ja on kujunemas maailma tähtsaimaks geostrateegiliseks piirkonnaks. 2021. aasta septembris võeti vastu ELi strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas, eesmärgiga suurendada ELi kohalolekut, luua partnerlussidemeid ja tugevdada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Suurenevate geostrateegiliste probleemide tõttu on ELil praegu käsil oma poliitikavahendite kohandamine strateegilise autonoomia käsitusega. ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass, mille nõukogu kiitis ametlikult heaks 2022. aasta märtsis, on mõeldud edendama avatud ja reeglitel põhinevat piirkondlikku julgeolekustruktuuri, sealhulgas turvalisi meresideliine, suutlikkuse suurendamist ning mereväe suuremat kohalolekut India ja Vaikse ookeani piirkonnas. EL tihendab sidemeid Lõuna-Aasia riikidega ning on selles piirkonnas tugev majandusjõud ja tähtis arenguabi andja. Liit edendab institutsioonide ülesehitamist, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõigusi. Samas on ELil piirkonnas ka julgeolekumuresid, nagu Kashmiri konflikt, Afganistan, meresõidu turvalisus ja terrorism. Euroopa Parlament on toetanud ELi koostööd ja abi Lõuna-Aasias ning sihipärase toetuse andmist haavatavaimatele elanikkonnarühmadele.
Käesolevas teabelehes käsitletakse Lõuna-Aasia piirkonda. Vt ka teabelehti Ida-Aasia (5.6.8) ja Kagu-Aasia (5.6.9) kohta.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu lepingu V jaotis (ELi välistegevus);
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 206–207 (kaubandus) ja 216–219 (rahvusvahelised lepingud).
Partnerlus- ja koostöölepingud (kahepoolsed suhted).
Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon
Euroopa Liit edendab piirkondlikku integratsiooni ja toetab Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni (SAARC). SAARCi liikmesriigid on Afganistan, Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan ja Sri Lanka. EL, Hiina, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Mauritius, Myanmar ja USA osalevad vaatlejana. Sisevastuolude tõttu, eelkõige India ja Pakistani vahel, on SAARCi töö seiskunud. Organisatsioon on teinud edusamme piirkondlikes küsimustes, sealhulgas majanduskoostöös ja humanitaarkriiside leevendamisel. Siiski püsivad probleemid, sealhulgas struktuursed nõrkused ja liikmesriikide majanduslik ebavõrdsus.
ELi arengukoostöö Lõuna-Aasia riikidega hõlmab rahalist ja tehnilist abi ning majanduskoostööd. Esmatähtsaks peetakse piirkonna stabiilsust, vaesuse vähendamist, inimõigusi, kestlikku arengut, head valitsemistava ja töötajate õigusi. ELi ja SAARCi koostöö eesmärk on edendada standardite ühtlustamist, soodustada kaubandust ja suurendada teadlikkust piirkondliku koostöö kasulikkusest. Hiljutised algatused on keskendunud kliimamuutuste leevendamisele ja digiüleminekule. 2024. aastal käivitasid EL ja SAARC ühisprogrammi piirkondliku ühendatuse parandamiseks ja kestliku energia edendamiseks.
India
Novembris 2004 kiideti ELi ja India viiendal tippkohtumisel heaks ELi-India strateegiline partnerlus, et edendada poliitilist dialoogi ja koostööd, majandussuhteid, kaubandust ja investeeringuid ning tugevdada inimestevahelisi kontakte.
2023. aasta seisuga oli EL kindlustanud oma positsiooni India suurima kaubanduspartnerina, kusjuures kaubavahetus ulatus 124 miljardi euroni, moodustades 12,2% India kogukaubandusest. Sellega edestab EL Indiaga peetava kaubavahetuse mahu poolest nii Ameerika Ühendriike (10,8%) kui ka Hiinat (10,5%). 2023. aastal moodustas kahe partneri vahelise teenuskaubanduse maht 50,8 miljardi eurot, mis näitab märkimisväärset kasvu võrreldes 2020. aasta 30,4 miljardi euroga. India oli 2023. aastal ELi suuruselt üheksas kaubanduspartner ning kaubavahetus temaga moodustas 2,2% kogu ELi kaubavahetusest.
EL on India suurim välisinvestor, kusjuures liidu välisinvesteeringute voog Indiasse on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 8%-lt 18%-le. Indias tegutseb umbes 6000 Euroopa ettevõtjat, kes on loonud eri majandussektorites otseselt 1,7 miljonit ja kaudselt viis miljonit töökohta. India kasutab praegu ühepoolseid soodustariife ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) alusel, kus ühepoolsed kaubandussoodustused on seotud inimõiguste ja töötajate õiguste järgimisega. Kuna mitu India majandussektorit on juba GSP-st välja kasvanud, kuulus 2023. aastal soodustuste alla 21% ELi Indiast lähtuvast impordist. India osakaal ülemaailmses tootmises ja kaubavahetuses ELiga on riigi potentsiaaliga võrreldes ikka veel suhteliselt väike. Indias kehtivad kõrged tariifid koosmõjus ELi keskkonnareeglitega, nagu süsiniku piirimeede, takistavad endiselt kaubanduse edasist laienemist.
Viimastel aastatel on India muutunud rahvusvahelisel areenil üha aktiivsemaks. Ta on aina rohkem huvitatud kaubandussuhete parandamisest ELiga, kes praegu järgib peamiselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reegleid. Praegu on ELi ja India kaubandussuhetes olulised valdkonnad põllumajandus, teenused, digikaubandus, patendikaitse, keskkond ja töötajate õigused. Märtsis 2024 sõlmis India Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooniga (EFTA) 100 miljardi USA dollari (91 miljardi euro) väärtusega kaubanduslepingu, mille alusel kaotatakse tööstustoodetele kehtinud rangemad tariifid vastutasuks 15 aasta jooksul tehtavate investeeringute eest.
2020. aastal kooskõlastasid EL ja India ühise tegevuskava aastani 2025. Juunis 2022 leppisid pooled kokku strateegilise partnerluse edasiarendamises, avades uuesti läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle ning alustades läbirääkimisi investeeringute kaitse lepingu ja geograafilisi tähiseid käsitleva lepingu üle.
2025. aasta märtsi seisuga on lõpule viidud kümme läbirääkimisvooru, kuid veel on jäänud mõned lahtised küsimused seoses kestlikkusmeetmete, puhta energia arendamise, riigihangete ja inimõigustega.
Mais 2021 käivitati ELi-India ühenduvuspartnerlus. Juunis 2023 peeti ELi-India ühenduvuskonverents, et kindlaks määrata konkreetsed ühenduvusprojektid. Augustis 2023 võttis India vastu digitaalsete isikuandmete kaitse seaduse.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja India peaministri Narendra Modi 2022. aasta aprillis toimunud kohtumisel lepiti kokku ELi-India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu loomises. Veebruaris 2023 tugevdasidki EL ja India oma suhteid kaubandus- ja tehnoloogianõukogu loomisega. Märtsis 2024 toimus ELi ja India juhtide konverents, kus keskenduti autotööstusele, meditsiiniseadmetele ja tervishoiusektorile.
Veebruaris 2025 tegi komisjon president von der Leyeni juhtimisel esimese ametliku visiidi Indiasse, et kohtuda peaminister Modi ja India valitsusega. Visiidi ajal lubasid India ja EL viia oma partnerluse kõrgemale tasemele, jätkates läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle, tugevdades kaubandus- ja tehnoloogianõukogu ning kaaludes julgeoleku- ja kaitsepartnerluse loomist. EL uurib ka kaitsevaldkonna partnerlussidemete sõlmimist Indiaga alalise struktureeritud koostöö (PESCO) kaudu ja kaalub läbirääkimiste alustamist infoturbe lepingu sõlmimiseks. India ja ELi partnerluses on tähtsal kohal ka julgeolekukoostöö ja konkreetsed taristuprojektid, nagu India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor. Peamiste koostöövaldkondade hulgas on elektroonika, pooljuhid, telekommunikatsioon, inseneriteadus ja ravimid, eelkõige tarneahelate kindlustamine. Pooled teevad koostööd ka tehisintellekti, kvantarvutuse, kosmosetehnoloogia ja 6G valdkonnas.
India ja ELi koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas tugevdatakse ka programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) raames. India praeguse hariduspoliitika eesmärk on luua rohkem rahvusvahelisi partnerlussidemeid Euroopa ülikoolidega, et „Euroopa horisondi“ programmide raames koostööd teha.
19. aprillist kuni 1. juunini 2024 toimusid Indias üldvalimised. Peaminister Modi juhitud Rahvapartei (BJP) võitis kolmandat korda järjest kõige rohkem kohti, kuid parlamendi alamkojas Lok Sabhas siiski enamust ei saavutanud. Seetõttu tuli BJP-l koostööd teha oma liitlase, Rahvusliku Demokraatliku Liiduga (NDA), et koguda järgmise valitsuse moodustamiseks vajalikud 272 kohta. Mitukümmend opositsioonierakonda, nende seas ka varasem liider Kongressipartei, arutasid samal ajal oma järgmisi samme pärast oma valimisliidu INDIA (Indian National Developmental Inclusive Alliance) üle ootuste head tulemust.
Maailma rahvarohkeim riik India viib parasjagu ellu poliitilisi ja majandusreforme, mille peamine eesmärk on avaliku halduse ajakohastamine, hea valitsemistava, korruptsiooni tõrjumine demonetariseerimise ja läbipaistvuse programmide abil, sotsiaalprobleemide lahendamine, majanduse arendamine algatustega „Valmista Indias“ ja „Investeeri Indiasse“ ning üleriigilise käibemaksu kehtestamine. India on tuumariik, nagu ka tema naaberriigid Pakistan ja Hiina, ning tal tuleb lahendada probleeme, mis on seotud julgeoleku, terrorismi ja relvastatud piirikonfliktidega, eriti Pakistaniga Jammu ja Kashmiri autonoomses osariigis ning vähemal määral Hiinaga.
Indias püsib tänini kastisüsteem – maailma vanimaid ühiskonnakorralduse vorme, millega jätkuvalt kaasneb kastipõhine diskrimineerimine. Riik on rahvuste ja keelte poolest väga kirju, paljudes osariikides esineb pingeid ja teatatud on inimõiguste ning naiste ja laste õiguste rikkumistest. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmeil on lapstööjõu kasutamine Indias endiselt tõsine probleem, kuigi peaminister Modi on heaks kiitnud rea meetmeid, näiteks keelates alla 14-aastaste laste kasutamise ohtlikel töödel ning kehtestades seadust rikkuvatele tööandjatele karmid karistused.
Euroopa Parlamendi praegusel, kümnendal ametiajal juhib parlamendi Indiaga suhtlemise delegatsiooni Angelika Niebler (PPE, DE).
Juulis 2022 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni ELi ja India tulevase kaubandus- ja investeerimiskoostöö kohta, väljendades heameelt poolte valmisoleku üle töötada ulatusliku, väärtuspõhise, tasakaalustatud, tervikliku ja vastastikku kasuliku ELi-India kaubanduslepingu sõlmimise nimel. Parlament tervitas ka kaubandus- ja tehnoloogianõukogu loomist.
Juulis 2023 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni olukorra kohta India Manipuri osariigis, nõudes kõigi vajalike meetmete võtmist etnilise ja usulise vägivalla peatamiseks, kõigi usuvähemuste kaitsmiseks ja olukorra edasise teravnemise ärahoidmiseks.
2022. aasta aprillis külastas Indiat Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjon ning 2023. aasta detsembris julgeoleku ja kaitse allkomisjon.
Parlamentidevahelise dialoogi vallas toimus 2023. aasta detsembris New Delhis ELi ja India 15. parlamentidevaheline kohtumine. Arutelu keskendus strateegilise partnerluse olukorrale, kahepoolsele kaubandusele, kliimamuutustele, piirkondlikele küsimustele, kodanikuühiskonnale ja inimõigustega seotud probleemidele.
Jaanuaris 2024 võttis parlament vastu soovituse ELi ja India suhete kohta, nõudes nende strateegiliste partnerite suhete laiendamist ja süvendamist, eelkõige võtmetähtsusega valdkondades nagu kliimamuutused, digiüleminek, ühenduvus, kaubandus ja investeeringud, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika, inimõigused ja õigusriik.
Jaanuaris 2025 külastas Indiat parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon (IMCO). Arutelud hõlmasid peamisi ELi õigusakte, mis on seotud digiteenuste, digiturgude, tehisintellekti, tooteohutuse ja tarbijakaitsega.
Pakistan
ELi ja Pakistani suhted said alguse 1962. aastal ning põhinevad praegu 2004. aasta koostöölepingul. EL toetab olulise abi ja arenguabi andjana Pakistani demokraatia edendamist ja institutsioonide ülesehitamist.
Pakistan on üks peamisi kasusaajaid ELi üldiste tariifsete soodustuste kava GSP+ ühepoolsete kaubandussoodustuste raames, mis taastati 2014. aastal. Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjon jälgib selle protsessi raames GSP+ nõuete täitmist. Pakistani GSP+ staatus võidakse inimõiguste ja usuvabaduse tagamise kohustusi silmas pidades läbi vaadata. Juunis 2022 hindas ELi järelevalvemissioon 27 rahvusvahelise konventsiooni tulemuslikku rakendamist. See on kohustuslik nõue, et säilitada GSP+ staatus, mis on olnud Pakistanile väga kasulik. Alates sellest, kui Pakistan 2014. aastal GSP+ kavaga liitus, on sealsete ettevõtjate eksport ELi turule kasvanud 65%. Novembris 2023 avaldasid komisjon ja Euroopa välisteenistus ühisaruande, kus käsitleti edusamme kaheksas GSP+ raames soodustatud riigis, kelle seas on ka Pakistan. Koostamisel on uus GSP määrus. Kui see vastu võetakse, on selle jõustamiseks vaja, et abisaajad riigid esitaksid kavaga liitumiseks ametliku taotluse. Islamabad jälgib seda protsessi tähelepanelikult.
2023. aastal säilitas EL oma positsiooni Pakistani suuruselt teise kaubanduspartnerina, kelle arvele langes 15,3% Pakistani kogukaubandusest. Pakistan omakorda oli 2023. aastal ELi suuruselt 47. kaubanduspartner, moodustades 0,2% ELi kaubavahetusest.
EL on Pakistanis tähtis arengu- ja humanitaarabi andja. 2021.–2027. aasta mitmeaastase sihtprogrammi raames eraldas liit aastatel 2021–2024 partnerlustele Pakistaniga 265 miljonit eurot toetusi. Selle rahastusega toetatakse kolme prioriteetset valdkonda: keskkonnahoidlik kaasav majanduskasv, inimkapital ja juhtimine. EL on käivitanud ka Euroopa tiimi algatuse „Parem taastumine roheliste töökohtade loomise kaudu“, mille eesmärk on edendada Pakistanis keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.
Pakistanis viibib praegu üle kolme miljoni pagulase. EL on tunnistanud raskusi, mida see Pakistanile põhjustab. Liit on valmis kaaluma lisatoetuse andmist, sealhulgas pagulaste vabatahtlikuks repatrieerumiseks Afganistani. Lisaks toetati 2023. aastal ÜRO Maailma Toiduprogrammi raames rohkem kui 180 000 inimest, keda mõjutasid üleujutused Sindhi provintsi seitsmes piirkonnas. See toetus sai võimalikuks tänu ELi humanitaarabipanusele.
2024. aasta novembris kohtus Islamabadis 14. ELi-Pakistani ühiskomisjon, et teha kokkuvõte strateegilisest tegevuskavast ja laiendada koostööd. EL tunnustas Pakistani jõupingutusi Afganistani pagulaste abistamisel, Pakistan väljendas muret Kashmiri pärast ja toetas relvarahu kehtestamist Gazas. EL kordas kavatsust jätkata humanitaarabi andmist ja kinnitas uuesti oma seisukohta Ukraina suhtes.
Märtsis 2024 pidasid EL ja Pakistan Islamabadis 9. poliitilise dialoogi, kus käsitleti mitmesuguseid piirkondlikke ja ülemaailmseid suundumusi.
Pakistani geostrateegiline roll India ja Vaikse ookeani piirkonnas on kasvamas, eriti pärast seda, kui Taliban 2021. aasta augustis Afganistanis võimu haaras. Stabiilne, demokraatlik ja jõukas Pakistan on ELi jaoks väga oluline, kuna see riik on tähtis dialoogipartner Talibaniga ja Afganistani pagulaste peamine sihtkoht. Pakistan kujundab endale rahvusvahelisel tasandil uut mainet.
Riigi poliitikas kestavad aga ärevad ajad. Sõjavägi on endiselt seotud nii sise- kui ka välispoliitikaga ning tal on laialdased volitused julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonnas.
2024. aasta veebruaris toimusid Pakistanis parlamendivalimised, mille puhuks olid kehtestatud ranged julgeolekumeetmed. Pärast valimisi nimetati peaministriks uuesti Pakistani Moslemi Liiga (PML-N) juht Muhammad Shehbaz Sharif. Opositsioonierakonna Pakistan Tehreek-e-Insaf (PTI) kandidaatidel ei lubatud kandideerida. Poliitilised pinged on endiselt suured ning PTI vangistatud juht Imran Khan kinnitab, et tema karistus on ebaõiglane ja poliitiliselt motiveeritud. PTI toetajate protestid kestavad, kuid Pakistani sõjaväe tugeval toetusel püsib Shehbaz Sharifi partei PML-N võimul.
Aprillis 2021 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Pakistani pühaduseteotuse seaduse kohta, kutsudes komisjoni üles uuesti hindama Pakistani rahastamiskõlblikkust GSP+ programmi raames, võttes arvesse inimõiguste olukorra halvenemist selles riigis. Parlament jälgib meetmeid, mida komisjon ja Euroopa välisteenistus võtavad Pakistani inimõigusprobleemide, sealhulgas pühaduseteotuse seaduse suhtes, millega on ette nähtud rängad karistused, kaasa arvatud surmanuhtlus.
Märtsis 2022 toimus ELi ja Pakistani 13. parlamentidevaheline kohtumine. Kohtumise teemade hulgas olid poliitilised suundumused Pakistanis, Venemaa sissetung Ukrainasse, kaubandus, GSP+ kava ja inimõigused. Rõhutati, kui tähtis on, et mõlema poole parlamendiliikmed hindaksid edusamme, teostaksid parlamentaarset kontrolli ja annaksid kahepoolsete suhete kohta suuniseid.
14. aprillil 2025 peeti Islamabadis ELi ja Pakistani 14. parlamentidevaheline kohtumine.
Afganistan
Veebruaris 2017 sõlmiti ELi ja Afganistani partnerlust ja arengut käsitlev koostööleping ja märtsis 2019 kiitis Euroopa Parlament selle heaks. Suhted ELiga kohandati sõja- ja sõjajärgse olukorraga. Tänu Euroopa Parlamendi olulisele panusele on Afganistani järk-järgult ja osaliselt kaasatud ELi Kesk-Aasia strateegiasse.
Alates 2021. aasta maist haaras Taliban Afganistanis kiiresti kontrolli, kusjuures julgeolekujõud avaldasid minimaalset vastuseisu. 2021. aasta augustiks oli Afganistani pealinn Kabul Talibani kontrolli all. Riigi president Ashraf Ghani põgenes Dubaisse. Samal kuul lahkusid Afganistanist lõplikult USA ja NATO väed. Sellega lõppes kakskümmend aastat kestnud sõda, kuid samas puhkes humanitaarkriis. Septembris 2021 moodustas Taliban ainult meestest koosneva ajutise valitsuse, rikkudes lubadust kaasata valitsusse ka naised. Sellest ajast alates on Talibani võimud toime pannud tõsiseid inimõiguste rikkumisi, eelkõige naiste, tütarlaste ja vähemusrühmade vastu.
2024. aastal valitses Afganistanis ränk humanitaarkriis, abi vajas üle 23,7 miljoni inimese. Olukorra on veelgi raskemaks muutmud Talibani poolt naistele kehtestatud piirangud, mis hõlmavad ülikoolides õppimise ja õpetamise ning valitsusvälistes organisatsioonides töötamise keeldu. Augustis 2024 anti välja dekreet, millega naistel keelati avalikkuses sõna võtta. Need poliitikameetmed, sealhulgas naistele kehtestatud jäigad riietumisreeglid, on avaldanud ohtlikku ja isegi eluohtlikku mõju. EL on need meetmed hukka mõistnud, nõudnud Talibani jätkuvate kuritarvituste lõpetamist ning kinnitanud taas oma pühendumust Afganistani naiste ja tütarlaste toetamisele. Puudub selgus Talibani ning Al-Qaida ja nn Islamiriigi suhete küsimuses ning Afganistani linna- ja maakogukondade vahel valitseb suur lõhe.
Afganistan kuulub abist kõige enam sõltuvate riikide hulka maailmas ning seisab silmitsi süveneva humanitaarkatastroofiga, mis jätab pool elanikkonda võimaluseta täita oma põhivajadusi, nagu toit, vesi ja ravimid. Humanitaarolukord on viimasel ajal veelgi halvenenud – riigis on üle kolme miljoni sisepõgeniku ning Pakistanis ja Iraanis viibib rohkem kui kaks miljonit Afganistanist pärit pagulast ja varjupaigataotlejat. Ameerika Ühendriikide valitsuse otsus peatada USA Rahvusvahelise Arengu Ameti (USAID) tegevus mõjutab juba niigi rasket humanitaarolukorda kindlasti veelgi.
Kuni Talibani võimuhaaramiseni augustis 2021 oli Afganistan Aasia suurim ELi arenguabi saaja. Afganistan kuulus ka ELi soodsaima kaubanduskorra, erikorra „Kõik peale relvade“ raamesse. Ajavahemikuks 2014–2020 eraldas EL Afganistanile 1,4 miljardit eurot. Rahu, jõukust ja iseseisvat toimetulekut käsitlenud Afganistani-teemalisel konverentsil, mis toimus 2020. aasta novembris Genfis, lubas EL anda Afganistanile 2021.–2025. aastal 1,2 miljardit eurot, mis plaaniti eraldada nii pikaajalise abi kui ka erakorralise toetusena. Alates 2021. aasta augustist on EL lubanud Afganistani elanikkonda toetada kuni 1 miljardi euroga, millest 489 miljonit eurot kasutatakse humanitaarabiks ning 400 miljonit eurot põhivajaduste katmiseks ja elatusvahendite toetamiseks. Septembris 2021 Genfis toimunud ÜRO Afganistani-teemalisel konverentsil lubati eraldada 1,2 miljardit USA dollarit, millest 677 miljonit USA dollarit kavatsesid anda EL ja selle liikmesriigid.
2021. aasta septembris otsustasid ELi välisministrid Talibani mitte tunnustada, kuid nõustusid islamiliikumisega koostööd tegema, seades tingimusi nagu terrorismivastane võitlus, inimõiguste kaitsmine ja kaasava valitsuse moodustamine. Peamiste nõudmiste hulgas oli ka humanitaarabi kättesaadavus ja inimestele Afganistanist lahkumise võimaldamine. 2023. aasta veebruaris kordasid ELi ministrid oma muret naiste tõrjumise ja inimõiguste rikkumiste pärast Talibani poolt ning kinnitasid taas pühendumust rahule, stabiilsusele ja Afganistani rahva toetamisele.
Pärast Talibani võimulenaasmist taastati Afganistanis naiste suhtes piirangud, sealhulgas seadused, mille kohaselt naistel on õigus avalikkuses liikuda ainult meessoost eestkostja saatel, ja riietumisreeglid. Kui 2022. aastal avati uuesti mõned riiklikud koolid ja ülikoolid, taganes Taliban oma varasemast lubadusest ja lasta tütarlastel keskkoolis õppida, mistõttu õppimisvõimaluse kaotas 1,1 miljonit tüdrukut. Naiste osalemine tööjõus, mis oli eelnenud kümne aasta jooksul kasvanud 15%-lt 22%-le, on sestsaadik kasvavate piirangute tõttu vähenenud. Samuti on Taliban keelanud naistel töötada vabaühendustes, sulgenud ilusalonge, mille tulemusel on töö kaotanud 60 000 naist, ja keelanud naisüliõpilastel välismaal õppimise. 2024. aasta juulis võttis Taliban ametlikult vastu vooruslikkuse edendamise ja kombelõtvuse tõkestamise seaduse. See õigusraamistik kodifitseerib, konsolideerib ja täiendab Talibani diskrimineerivaid ja rõhuvaid piiranguid.
2023. aastal eraldas EL Afganistanile 156,5 miljoni euro ulatuses humanitaarabi. Veebruaris 2024 Dohas peetud Afganistani-teemalisel ÜRO konverentsil jäid saavutamata peamised eesmärgid – määrata kindlaks Afganistaniga tehtava rahvusvahelise koostöö kurss ning hõlbustada Talibani ja ülemaailmse kogukonna dialoogi olulistes küsimustes. Veebruaris 2024 eraldas EL ÜRO Maailma Toiduprogrammile Afganistanis 20,1 miljonit eurot, et parandada leibkondade toiduga kindlustatust ja kogukondade vastupanuvõimet.
EL on radikaalse šariaadi õigussüsteemiga islamistliku emiraadi taastamise pärast sügavalt mures. See tekitab tõsiseid küsimusi seoses ELi ja Afganistani tulevase koostööga, mis sõltub sellest, kuidas suudetakse säilitada viimase 20 aasta saavutusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rahvusvahelise terrorismi ja rände võimalikule kasvule. Euroopa Parlament on alates 2020. aasta sügisest korduvalt Afganistani vägivallapuhanguid hukka mõistnud. Oma 2021. aasta juuni resolutsioonis olukorra kohta Afganistanis väljendas parlament muret vägede väljaviimise tagajärgede pärast ning nõudis, et võetaks vastu terviklik strateegia ELi tulevaseks koostööks Afganistaniga. Juulis 2021, kuu enne Talibani võimuhaaramist, pidas Euroopa Parlamendi Afganistaniga suhtlemiseks loodud delegatsioon Afganistani Rahvusassamblee esindajatega kuuenda ELi-Afganistani parlamentidevahelise kohtumise.
Alates Talibani võimuhaaramisest 2021. aasta augustis on Euroopa Parlament, eelkõige selle Afganistaniga suhtlemise delegatsioon, väljendanud muret riigis valitseva humanitaar-, majandus- ja pagulaskriisi pärast, mille leevendamiseks on vaja humanitaarkoridore ja strateegilist käsitust, mis hõlmab kogu piirkonda, sealhulgas Pakistani, Iraani ja Kesk-Aasiat.
Veebruaris 2022 korraldas parlament Afganistani naistele pühendatud kõrgetasemelise konverentsi „Afganistani naiste päevad“ raames rea üritusi. Märtsis 2022 alustas tegevust Afganistani naisjuhtide foorum. Virtuaalsel avakohtumisel osales ligi 50 naisjuhti Afganistanist ja mujalt maailmast.
Aprillis 2022 võttis parlament vastu resolutsiooni Afganistani naiste õiguste olukorra kohta. Nõukogu mõistis hukka Talibani otsuse pikendada tütarlaste koolitamise keeldu ja taunis Talibani visa soovi naised avalikust elust kõrvale tõrjuda.
Novembris 2022 võttis parlament vastu resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta, eelkõige naiste õiguste halvenemise kohta Afganistanis.
Aprillis 2023 võttis Euroopa Parlament taas vastu resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Afganistanis, rõhutades riigis jätkuvat soolist tagakiusamist.
Oktoobris 2023 võttis parlament vastu veel ühe inimõiguste teemalise resolutsiooni, kus käsitleti eelkõige endiste valitsusametnike ja Afganistani riiklike julgeolekujõudude liikmete tagakiusamist ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakuid. Parlament väljendas samuti toetust riigi de facto ametivõimude vastutuselevõtmisele ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pooleliolevale uurimisele.
Märtsis 2024 võttis parlament vastu resolutsiooni repressiivse keskkonna kohta Afganistanis, sealhulgas avalike hukkamiste ja naistevastase vägivalla kohta, nõudes naiste ja tütarlaste põhiõiguste ja -vabaduste täielikku austamist.
2024. aasta septembris võttis parlament vastu resolutsiooni, milles kritiseeritakse Afganistani naiste olukorra halvenemist, mille on põhjustanud vooruslikkuse edendamise ja kombelõtvuse tõkestamise seaduse rakendamine Talibani poolt. Resolutsioonis mõistetakse hukka šariaadi kehtestamine, naiste ja tütarlaste kõrvalejätmine avalikust elust ning nendevastane vägivald, nagu sundabielud, seksuaalvägivald ja julmad karistused.
Bangladesh
ELi ja Bangladeshi suhted said alguse 1973. aastal. Aprillis 2001 sõlmitud koostööleping hõlmab kaubandust, majandusarengut, inimõigusi, head valitsemistava ja keskkonnakaitset. Vähim arenenud riigina saab Bangladesh kasu erikorrast „Kõik peale relvade“, mis on ELi üldiste tariifsete soodustuste kava kõige soodsam kaubanduskord. Eeldatavalt jõuab Bangladesh 2026. aastaks vähim arenenud riikide hulgast välja. Seejärel, pärast üleminekuperioodi lõppu, kaotab riik juurdepääsu erikorrale „Kõik peale relvade“.
ELi mitmeaastane Bangladeshi sihtprogramm aastateks 2021–2027 on kooskõlas Bangladeshi 8. viisaastakukavaga aastateks 2020–2025.
Oktoobris 2023 toimunud Global Gateway foorumil alustasid komisjoni president Ursula von der Leyen ja Bangladeshi endine peaminister Sheikh Hasina läbirääkimisi uue partnerlus- ja koostöölepingu üle. EL, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Bangladesh allkirjastasid 400 miljoni euro koguväärtusega lepingud taastuvenergiaprojektide kohta, mis toetavad Bangladeshi energiasektori kestlikku rohepööret ja aitavad Bangladeshil saavutada kliimamuutuste leevendamise eesmärke. 2024. aastal lükkas EL Bangladeshiga partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavad läbirääkimised edasi, kuna tundis muret Bangladeshi teatavate poliitikameetmete ja inimõigusküsimuste pärast.
Bangladeshis valitseb parlamentaarne demokraatia, kus võim vahetub kahe erakonna – Rahvaliiga (Awami League, AL) ja Bangladeshi Rahvuspartei (BNP) vahel. Bangladesh on üks väheseid riike, mis on saavutanud aastatuhande arengueesmärgid. Samas on Bangladeshis endiselt suureks probleemiks töötajate õigused ja töötingimused, eriti Dhaka rõivatehaste piirkonnas. Bangladeshi sisemajanduse koguprodukt (SKP) on alates 2022. aastast vähenenud Venemaa Ukraina-vastase agressiooni, toorainehindade tõusu ja inflatsiooni põhjustatud kriisi tõttu. Sellepärast on riik taotlenud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) finantsabi. Bangladeshi rõivaeksport on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, samas aga esineb tehastes ja teistes töökohtades tihti tulekahjusid ja muid õnnetusi, milles on viimase kümne aasta jooksul hukkunud 1310 ja vigastada saanud 3883 töötajat.
Kui peaminister Sheikh Hasina keeldus aktsepteerimast opositsioonilise Bangladeshi Rahvuspartei nõudmist neutraalse vahevalitsuse järele 2024. aasta jaanuari valimisteks, boikoteeris BNP valimisi. Selle tulemusel võitsid peaministri partei Awami Liiga ja selle liitlased 300-kohalises parlamendis 225 kohta, millega Hasina kindlustas endale veel viis aastat ametiaega.
2024. aasta juulis vallandas Sheikh Hasina valitsuse otsus avaliku sektori töökvootide kohta demokraatiameelse ülestõusu. Protestilaine sai hoogu ülemkohtu 2024. aasta juuni otsusest, millega tunnistati valitsuse otsus kehtetuks. Sellega algas nn juulirevolutsioon, mis kulmineerus valdavalt üliõpilastest meeleavaldajate kallal toime pandud veresaunaga. Peaminister Hasina oli sunnitud tagasi astuma ja põgenes Indiasse. Moodustati ajutine valitsus, mida juhtis Nobeli preemia laureaat Muhammad Yunus. Järgnes Bangladeshi esimese üliõpilaste juhitud partei, Rahvusliku Kodanikupartei (NCP) moodustamine. See oli riigi poliitilises arengus pöördeline hetk. Praegu valitsevad Bangladeshi poliitikas vastuolud demokraatia tugevdamise ja valimisreformide rakendamise üle. Traditsioonilised erakonnad, nagu Bangladeshi Rahvuslik Partei (BNP), toetavad varajaste valimiste korraldamist, avaldades Yunuse ajutisele valitsusele survet, et üleriigilised valimised korraldataks enne aasta lõppu. NCP juht Nahid Islam on aga vastupidiselt BNP-le avaldanud kahtlust, kas 2025. aastal suudetakse valimisi korraldada, võttes arvesse nõudmisi üleriigiliste (sealhulgas põhiseaduslike) reformide järele ja riigis valitsevatest poliitilistest ja sotsiaalsetest rahutustest tulenevaid julgeolekuprobleeme.
Alates 2017. aasta augustist on Myanmaris toimuva tagakiusamise eest Bangladeshi põgenenud üle 800 000 rohingja. EL on rohingja pagulaskriisi tähelepanelikult jälginud ning eraldanud üle poole rahalisest toetusest, mille kohta 2017. aasta oktoobris toimunud ÜRO rahastajate konverentsil lubadused saadi. Toetust on kasutatud peamiselt selleks, et aidata rohingja pagulasi Cox’s Bazari pagulaslaagrites. Bangladeshi valitsus teeb pingutusi rohingjade repatrieerimiseks, kuid Myanmaris valitsevad tingimused ei võimalda neil ikka veel tagasi pöörduda.
2023. aasta novembris, arvestades halvenevat humanitaarolukorda, eraldas EL 10,5 miljonit eurot humanitaarabi Bangladeshis elavatele rohingja pagulastele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele. 2024. aasta jaanuaris, pärast ühes pagulaslaagris puhkenud tulekahju, andis EL kannatanud elanikkonna abistamiseks 300 000 eurot. 2025. aasta seisuga viibib Bangladeshis endiselt üle 800 000 rohingja. 2025. aasta märtsis algatas EL 2 miljoni euro mahuga projekti, mille eesmärk on aidata ligikaudu 8000 inimest, kes said kannatada Bangladeshis 2024. aasta juulis-augustis toimunud ülestõusude tõttu. Projekt, mida rahastab täielikult EL, kestab 2026. aasta augustini. Selle peamine eesmärk on parandada vägivalla ohvrite füüsilist ja vaimset tervist, suurendada nende majanduslikku vastupanuvõimet ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, täites nii Bangladeshi valitsuse kui ka ELi tuvastatud kriitilisi vajadusi.
Detsembris 2022 toimus Brüsselis kaheksas ELi ja Bangladeshi parlamentidevaheline kohtumine, kus arutati suhete seisu, sealhulgas inimõigusi, kaubandust ja geostrateegilist olukorda.
Septembris 2023 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Bangladeshis, eelkõige juhtiva inimõiguste organisatsiooni Odhikari kohta, mida on rohkem kui kümne aasta jooksul taga kiusatud ja kriminaliseeritud, sealhulgas kustutatud ta vabaühenduste registrist.
Sri Lanka
ELi ja Sri Lanka suhted said alguse 1975. aasta koostöölepingust, mida täiendati 1995. aastal partnerlust ja arengut käsitleva koostöölepinguga. Sri Lanka ekspordile anti 2017. aasta mais ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) raames ligipääs ELi turule, et stimuleerida poliitilisi reforme ning inimõigusi, töötajate õigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide täitmist. Euroopa Parlament jälgib tähelepanelikult Sri Lanka edusamme GSP+ kriteeriumide tulemuslikul täitmisel. Üleminekuperioodi õigusemõistmise ja rahvusliku leppimise väljavaated, mis olid Euroopa Parlamendi kaks põhitingimust seoses Sri Lanka õigusega saada GSP+ soodustusi, on oluliselt kahanenud. EL on andnud viimase kümne aasta jooksul Sri Lankale 760 miljonit eurot arenguabi.
EL on Hiina järel Sri Lanka suuruselt teine kaubanduspartner, kelle arvele langes 2023. aastal 12,4% kogu Sri Lanka kaubavahetusest. ELi ja Sri Lanka kaubandus- ja majanduskoostöö töörühm kohtus 2024. aasta veebruaris, et veelgi edendada kahepoolseid kaubandussidemeid, turulepääsu ja regulatiivset tööd, sealhulgas ELi raadamisvabade toodete määrust.
Brüsselis toimus veebruaris 2024 ELi ja Sri Lanka ühiskomisjoni 26. kohtumine. EL väljendas heameelt Sri Lanka aktiivse osalemise üle ELi kolmandal India ja Vaikse ookeani piirkonna ministrite foorumil, mis peeti samuti 2024. aasta veebruaris Brüsselis. Ühiskomisjon arutas Sri Lanka mitmeaastast sihtprogrammi aastateks 2021–2027. Selles strateegilises raamistikus eraldas EL 60 miljonit eurot toetust partnerluse rahastamiseks Sri Lankaga aastatel 2021–2024. Sri Lanka teavitas ühiskomisjoni meetmetest, mida on võetud terrorismi ennetamise seaduse asendamiseks terrorismivastase võitluse seadusega, et viia seaduseelnõu kooskõlla rahvusvaheliste standarditega.
Aastail 1983–2009 laastas Sri Lankat kodusõda singalite enamusvalitsuse ja Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrite vahel. Novembris 2019 toimunud presidendivalimised võitis Gotabaya Rajapaksa, kes nimetas uueks peaministriks oma venna, endise presidendi Mahinda Rajapaksa. Septembris 2020 esitati vastuoluline 20. muudatusettepaneku eelnõu, mis tugevdab presidendi täidesaatvaid volitusi ning nõrgendab peaministri ja parlamendi rolli.
2022. aastal tabas Sri Lankat tema ajaloo rängim majanduskriis. Toorainehindade tõusu ja põhikaupade nappuse tõttu puhkesid laialdased meeleavaldused. 2022. aasta aprillis alanud meeleavaldustel nõuti president Rajapaksa tagasiastumist. 2022. aasta juulis hõivasid meeleavaldajad tormijooksuga Rajapaksa residentsi, sundides presidendi põgenema. President Gotabaya Rajapaksa ja peaminister Mahinda Rajapaksa astusid mõlemad tagasi. Samal kuul valiti uueks presidendiks Ranil Wickremesinghe, kes nimetas peaministriks Dinesh Gunawardena.
2024. aasta novembris toimunud parlamendivalimistel saavutas ajaloolise võidu president Anura Kumara Dissanayake juhitud Riikliku Rahvavõimu Partei (NPP). See enneolematu võit võimaldas NPP-l ellu viia olulisi reforme. Tema võit tugines riigi majanduskriisist väljatoomise kavale, milles lubati sotsiaalreforme, ja kriitikale IMFi toetatud kokkuhoiumeetmete aadressil. Ametist lahkuva presidendi Wickremesinghe lüüasaamiseni viisid tema võimetus lahendada elukalliduse kriisi ning sidemed Rajapaksa perekonnaga. Sri Lanka poliitilisel areenil domineerivad endiselt püüded algatada leppimisprotsess ja tuua kodusõjas aset leidnud inimõiguste rikkumiste toimepanijad kohtu ette. 2025. aasta märtsis kehtestas Ühendkuningriik sanktsioonid kolme endise Sri Lanka sõjaväejuhi ja ühe endise Tamili Tiigrite komandöri suhtes.
2022. aastal tekkis Sri Lankal enneolematu makseviivitus ja riik pöördus majanduse stabiliseerimiseks Rahvusvahelise Valuutafondi poole. Endine president Rajapaksa naasis, kuigi teda süüdistati laialdaselt kriisi põhjustamises. Kriitiline välisvaluutapuudus tekitas ränga toidu- ja kütusenappuse. 2022. aastal saavutas Sri Lanka IMFi nõusoleku 2,9 miljardi USA dollari suuruse esialgse laenu kohta, mis seati sõltuvusse eelarvereformidest ja võla restruktureerimisest. 2023. aastaks jõudis riik võlausaldajatega kokkuleppele ja saavutas IMFi laiendatud rahastamisvahendi, saades nelja-aastase kolme miljardi USA dollarilise mahuga programmi raames 670 miljonit USA dollarit. Lisaks saadi 200 miljonit USA dollarit rahalist toetust Aasia Arengupangalt ja 250 miljonit USA dollarit Maailmapangalt.
Aprillis 2024 keeldus Sri Lanka valitsus oma rahvusvaheliste võlausaldajate ettepanekust rohkem kui 12 miljardi USA dollari restruktureerimise kohta. Selle tagajärjel võidakse edasi lükata riigi järgmist IMFi toetusraha osamakset. 2025. aasta märtsis kiitis IMF 2,9 miljardi USA dollari programmi raames heaks 334 miljoni dollari suuruse osamakse, väljendades usaldust riigi reformide ja majanduse taastamise edusammude suhtes. Juunis 2021 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni olukorra kohta Sri Lankal, eelkõige vahistamiste kohta terrorismi tõkestamise akti alusel.
2023. aasta 30. oktoobrist 1. novembrini toimus Colombos ELi ja Sri Lanka 11. parlamentidevaheline kohtumine, kus arutati kahepoolseid suhteid ning Sri Lanka majanduslikku ja finantsolukorda.
Nepal
ELi ja Nepali suhted said alguse 1973. aastal ja põhinevad 1996. aasta koostöölepingul. Peaaegu veerand Nepali elanikkonnast on sunnitud toime tulema vähem kui 2 USA dollariga päevas. Välisabi moodustab 25% Nepali eelarvest. EL on Nepali suurimaid arenguabi andjaid. Liit on rõhutanud, kui oluline on, et Nepal kasutaks rohkem kaubandussoodustusi, mida EL annab erikorra „Kõik peale relvade” raames. EL toetab praegu Nepali 2021.–2027. aasta mitmeaastase sihtprogrammi raames, kus eristatakse kolme prioriteetset koostöövaldkonda: kaasav keskkonnahoidlik majanduskasv, inimkapitali arendamine ja hea valitsemistava. Need prioriteetsed valdkonnad on kooskõlas ka ELi ülemaailmsete strateegiatega, näiteks strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas, ülemaailmne taastealgatus ning ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava aastateks 2021–2025 (GAP III). EL toetab Nepali majandust ja tööjõunõudlust ning seega üksikisiku sissetulekut riigis, mida iseloomustab suur ebavõrdsus ülemise ja alumise kasti vahel. Samuti toetab liit tõrjutud kogukondi, nagu madhesid.
Nepal jätkab edusamme vähim arenenud riigi staatusest väljumise eesmärgi poole, kusjuures oodatavalt toimub üleminek 2026. aastaks. See muudatus mõjutab Nepali kaubandussuhteid ELiga, eelkõige seoses kaubanduse sooduskorraga. Märtsis 2024 toimus Kathmandus ELi-Nepali ühiskomisjoni 15. kohtumine, kus arutati kahepoolseid suhteid. EL väljendas heameelt Nepali saavutuste üle riigi sotsiaal-majanduslikul ümberkujundamisel ja 2019.–2024. aasta riikliku arengukava rakendamisel. EL ja Nepal hindasid hiljutisi samme demokraatlike protsesside ja institutsioonide toetuseks ning rõhutasid kodanikuühiskonna ja meedia tähtsust demokraatia ja hea valitsemistava tugevdamisel. EL tunnustas Nepali seisukohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul ning riigi edasipüüdlikku eesmärki saavutada 2045. aastaks CO2 neutraalsus.
2024. aasta mais Kathmandus toimunud ELi-Nepali ärifoorumil 2024 kohtusid Nepali ja Euroopa ettevõtjad, et uurida investeerimisvõimalusi ja tugevdada kaubandussuhteid, keskendudes olulistele sektoritele nagu taastuvenergia, põllumajandus ja turism.
2024. aasta jaanuaris saavutasid rahvuskogu valimistel võidu Nepali Kongressi juhitud valitsuskoalitsiooni kandidaadid. Maailma nafta- ja toormehindade tõus 2022. aastal avaldas Nepali majandusele survet, tekitades ühiskondlikke rahutusi ja nõudmisi taastada hindu monarhia. Nepali segavalimissüsteemi tõttu on enamuse saavutamine keeruline. Selle tulemuseks on sageli koalitsioonivalitsused ja võimu jagamise kokkulepped.
Hiina ja India võistlevad mõjuvõimu saavutamise pärast Nepalis. 2024. aasta detsembris külastas Nepali peaminister Dahal Hiinat, et arutada investeeringuid ja taristuprojekte algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames.
Üks lähiaja peamisi vajadusi Nepalis on poliitilisele ummikseisule põhiseaduse reformi abil rahumeelne lahendus leida. Põhiseadust tuleb muuta, et võtta arvesse puutumatute ja etniliste vähemuste, eelkõige Terai madhesite huve, ning tagada väljarännanud Nepali kodanike õigused. Ühiskondlikus plaanis andis uue kodakondsusseaduse rakendamine 2023. aasta juunis sadadele tuhandetele kodakondsuseta nepallastele võimaluse kodakondsuse omandamiseks, lahendades pikka aega kestnud rahvusliku identiteedi probleemi. Peaminister Dahali juhitud koalitsioonivalitsus on maadelnud majandusprobleemide ja korruptsiooniskandaalidega, kuid näidanud üles poliitilist vastupanuvõimet ja suutnud säilitada suhtelise stabiilsuse. 2023. aastal algas Nepalis viimase 60 aasta esimene majanduslangus, mille põhjustas kõrge inflatsiooni, poliitiline ebakindlus ja investorite usalduse vähenemine. See suurendas Nepali noorte väljarännet ning on tekitanud muret ja ühiskondlikku rahulolematust seoses kriisi pikaajalise mõjuga kohalikule tööjõule ja majandusele.
2025. aasta märtsis puhkesid Kathmandus monarhia toetajate meeleavaldused, kokkupõrgetes hukkus kaks inimest ja paljud said vigastada. Meeleavaldajad kutsusid üles monarhia ja hindu riikluse taastamisele, kajastades üldsuse rahulolematust praeguse vabariikliku süsteemiga.
Nepali valitsus ei ole taganud kodusõja ohvritele üleminekuperioodi õigusemõistmist, mistõttu riigis püsib karistamatuse kultuur. 2014. aastal loodud tõe- ja lepituskomisjon ei ole suutnud käsitleda ränki inimõiguste rikkumisi, nagu piinamine ja seksuaalvägivald. Ka samal aastal moodustatud uurimiskomisjonil, mis tegeleb konflikti ajal kadunuks jääma sunnitud isikute juhtumitega, on olnud oma volituste täitmisega raskusi. Aprillis 2020 nõudis ülemkohus komisjoni volituste muutmist, et karistamatusele lõpp teha. Seda soovitust toetasid ka inimõiguste organisatsioonid. 2022. aastal esitatud seaduseelnõu ei vastanud siiski kohtu soovitustele. 2023. aasta märtsis esitati uus eelnõu, kuid sedagi on kritiseeritud selle eest, et see ei hõlbusta kuritegude toimepanijate vastutusele võtmist. Lõuna-Aasiaga suhtlemiseks loodud Euroopa Parlamendi delegatsioon külastas 2022. aasta septembris Nepali, et hinnata riigi suhteid ELiga, kes on peamine koostöö rahastaja. Kuna Nepal võib 2026. aastaks jõuda vähim arenenud riikide hulgast välja, väljendas parlament heameelt asjaolu üle, et Nepal on juba ratifitseerinud enamiku 27 põhikonventsioonist, mis on vajalikud GSP+ staatuse taotlemiseks.
Bhutan
Bhutan on olnud sajandeid välismaailmast isoleeritud. Praegu kohaneb riik üleilmastumisega ja tugevdab oma majandust, kuid säilitab samal ajal ka oma iidseid traditsioone. Vastavalt 2008. aastal vastu võetud põhiseadusele, millega tagatakse konstitutsioonilise monarhia raames võimude lahusus, toimus riigis rahumeelne üleminek parlamentaarsele demokraatiale. EL toetab Bhutani täielikku sõltumatust oma võimsatest naabritest Indiast ja Hiinast. Liit on endiselt seisukohal, et Bhutanil peab olema võimalik iseseisvalt oma julgeoleku- ja välispoliitikat kujundada, ning ta tunnistab, et pidevaks mureküsimuseks on geograafilisest asukohast tingitud suveräänsusekaotus.
EL on alates 1982. aastast Bhutanis aktiivselt tegutsenud – aidanud vähendada vaesust, edendada demokratiseerimist ja head valitsemistava ning toetanud kestlikku põllumajandust ja taastuvate loodusvarade kasutamist. Mais 2018 käivitati uus ELi ja Bhutani kaubanduse toetusprojekt, mille eesmärk on parandada lisaväärtust, turgude seotust ning kaubandus- ja investeerimisvaldkonna õigusraamistikku.
EL toetab Bhutani arenguplaane ja laiendab GSP+ raames Bhutani eelisjuurdepääsu ELi turgudele, kui riik täidab vajalikud tingimused. EL kiidab Himaalaja riiki meetmete eest, mida see on võtnud kestliku, vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu tagamiseks. Liit on teadmiseks võtnud, et Bhutan on teinud olulisi samme laste ja naiste õiguste kaitsmiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Edusammudest märkimisväärseimaks võib pidada asjaolu, et Bhutani parlament dekriminaliseeris 2020. aasta detsembris homoseksuaalsuse.
2021.–2027. aasta mitmeaastases sihtprogrammis keskendutakse kliimamuutustele, juhtimisele ja digiüleminekule. Programmiperioodiks 2021–2024 eraldati 31 miljonit eurot. EL ja Bhutan allkirjastasid EIPga raamlepingu arenguprojektide soodusrahastamiseks. Märtsis 2023 toetas EIP Bhutanis kliimameetmeid ja taastuvenergiainvesteeringuid. 2024. aasta aprillis allkirjastas EIP kuni 150 miljoni euro suuruse raamlaenu, et rahastada Bhutani päikeseenergiajaamu ja väikeinvesteeringuid hüdroenergiasse.
2024. aasta septembris toimus Brüsselis ELi ja Bhutani 12. iga-aastane konsultatsioon. Peamised arutlusteemad olid Bhutani äsjane väljumine vähim arenenud riigi staatusest, 13. viisaastakukava käivitamine ja uue olulise algatuse, projekti Gelephu Mindfulness City rakendamine. EL tunnustas Bhutani ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise eest ning kutsus riiki tungivalt üles kaaluma ka inimõiguste ja tööõiguste konventsioonidele allakirjutamist. Kaubanduse valdkonnas säilitab Bhutan EBA algatuse raames kuni 2028. aastani tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu ELi turule. Riigil on vaja teha ettevalmistusi süsteemist lahkumiseks. EL pakkus ka võimalust jagada Bhutaniga oma eksperditeadmisi geograafiliste tähiste kohta.
Jaanuaris 2025 tähistati Brüsselis ELi ja Bhutani partnerluse 40. aastapäeva, kohal viibis Bhutani peaminister Tshering Tobgay. Visiidi ajal lubas komisjon Bhutanile veel 17 miljonit euro mahuga toetuspaketi, mille eesmärk on tugevdada head valitsemistava ja hõlbustada riigi digiüleminekut, edendades kaasavat ja kestlikku arengut.
Bhutani kuningriik on pühendunud demokraatia tugevdamisele ja loonud selge rahvusliku identiteedi, mis põhineb oma religiooni, kultuuri ja keskkonna säilitamisel. Riik kasutab budistlikel väärtustel põhinevat rahva õnneindeksit (gross national happiness, GNH), et hinnata nii majanduskasvu kui ka kodanike heaolu. Bhutani 2008. aasta põhiseadusega loodud ja 2011. aastal ÜRO tunnustuse pälvinud õnneindeks hõlmab selliseid valdkondi nagu vaimne tervis, haridus, tervishoid ja keskkonnasäästlikkus. Kooskõlas õnneindeksi põhimõtetega keskendub Bhutani keskkonnapoliitika elurikkuse kaitsmisele, mida ohustavad kliimamuutused, ning ökoloogilise kahju vältimisele. 2024. aasta novembris Bakuus toimunud COP29 kliimatippkohtumisel moodustas Bhutan koos Madagaskari, Panama ja Surinamega G-ZERO koalitsiooni. See algatus ühendab riike, kes on saavutanud negatiivse CO2 heite või CO2-neutraalse staatuse, eesmärgiga näidata, et majanduskasvu ja keskkonnasäästlikkuse tasakaalustamine on nii võimalik kui ka hädavajalik. Bhutanis korraldati 2024. aasta jaanuaris üldvalimised, kus suure parlamendienamuse võitis Rahvademokraatlikku Parteid esindav endine peaminister Tshering Tobgay.
Septembris 2022 külastas Bhutani Lõuna-Aasiaga suhtlemiseks loodud Euroopa Parlamendi delegatsioon (DSAS), et hinnata sotsiaal-majanduslikku arengut riigis, mis oodatavalt pidi 2023. aasta detsembriks vähim arenenud riikide hulgast välja jõudma.
2025. aasta veebruaris külastas peaminister Tshering Tobgay Euroopa Parlamenti ning kohtus asepresident Christel Schaldemose ja Lõuna-Aasiaga suhtlemiseks loodud delegatsiooniga (DSAS). Tobgay tutvustas riiklikku keskkonnasõbralikku linnaarendusprojekti Gelephu Mindfulness City (ärksameelsuse linn), mis hõlmab rohkem kui 2500 ruutkilomeetrist maa-ala India piiri lähedal ja mille eesmärk on tõmmata ligi investeeringuid ja luua töökohti, tagades samal ajal kestlikkuse.
Maldiivid
Kuigi ELil ei ole veel Maldiividega ametlikku koostöölepingut, toetab liit koostöö kaudu maakogukondi, turismi ja kliimamuutuste leevendamist. ELi välisasjade nõukogu võttis 2018. aasta juulis vastu raamistiku sihipäraste piiravate meetmete kohta, mida võidakse kehtestada isikute ja üksuste suhtes, kes õõnestavad õigusriigi põhimõtet Maldiividel, takistavad kaasava poliitilise lahenduse leidmist või on toime pannud raskeid inimõiguste rikkumisi. Euroopa Ülemkogu otsustas 2021. aasta aprillis alustada läbirääkimisi ELi ja Maldiivide partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis on kahepoolsetes suhetes oluline teetähis.
Brüsselis toimus 2023. aasta juunis neljas ELi ja Maldiivide kõrgemate ametnike kohtumine, millega tähistati diplomaatiliste suhete sõlmimise 40. aastapäeva. Viies kõrgemate ametnike kohtumine peeti 2024. aasta juunis Maldiividel ning seal keskenduti koostööle eri sektorites, sealhulgas demokraatlike reformide, rohepöörde, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning hea valitsemistava, inimõiguste ja julgeoleku valdkonnas.
Alates 2011. aastast ei kuulu Maldiivid enam vähim arenenud riikide kategooriasse, 2013. aastal jõuti suurema keskmise sissetulekuga riikide hulka. Majandus põhineb peamiselt turismil ja kalandusel. Kuna turism moodustab 70% riigi SKPst, andis COVID-19 pandeemia Maldiivide majandusele ränga hoobi. 2021. aasta augustis nõustus EL andma projekti „ELi toetus VKEde turismitööstuse vastupanuvõimeliseks taastamiseks Maldiividel“ raames kaks miljonit eurot tasuta abi, et arendada Maldiividel külalistemajade ja pardal elamise valdkonda. 2021.–2027. aasta mitmeaastases sihtprogrammis keskendutakse Maldiivide kahele prioriteetsele valdkonnale: majanduse keskkonnahoidlik taastamine ning hea valitsemistava, õigusriigi ja julgeoleku edendamine. Ajavahemikuks 2021–2024 on EL eraldanud oma partnerlustele Maldiividega 12 miljonit eurot.
Kliimamuutused põhjustavad Maldiividel tõsiseid probleeme, sealhulgas meretaseme tõusu ja rannikuerosiooni, mis ohustavad riigi tulevikku. Olukorrale reageerimiseks plaanib riigi parlament rakendada oma esimese kliimaseaduse, et vähendada saastet ja kaitsta keskkonda. Merevee tase Malés on viimase 20 aasta jooksul tõusnud peaaegu 4 mm aastas ning prognoositavalt tõuseb see 2100. aastaks kokku 40–50 cm. See võib põhjustada rannikuerosiooni, üleujutusi ja soolsusprobleeme, mis mõjutavad 80% rannikuelanikkonnast ja seavad ohtu riigi olemasolu.
Maldiivid kannatavad ka noorte suure tööpuuduse, jõuguvägivalla ja uimastisõltuvuse probleemide all. Septembris 2023 toimusid Maldiividel presidendivalimised, kus Mohamed Muizzu võitis teises valimisvoorus senist presidenti Ibrahim Mohamed Solihit. President Muizzut peetakse üldiselt vastuvõtlikumaks Hiina huvidele riigis India huvide arvel. Aprillis 2024 toimunud parlamendivalimistel kindlustas president Muizzu Hiina-meelne Rahvakongressi partei endale 70 kohta 93st. India-meelne Maldiivide Demokraatlik Partei sai parlamendis 15 kohta.
Jorge Soutullo / Cristina Stanculescu / Filipe ALCOBIA de MORAES