9. Wahlperiode Marina KALJURAND

. ‒ Artificial intelligence helps us in many aspects of our lives and its future applications will surely continue to do so. But as much as we might try, we will never be able to replace justice with technology. Not only have the machine-learning solutions used in judicial systems and law enforcement proved inaccurate and led to wrongful arrests, but they also include applications that constitute de facto mass surveillance. It is therefore of utmost importance, that we maintain human oversight over artificial intelligence used in decisions made by the police and judicial authorities. We are at a point in time where we urgently need to secure fundamental rights in this field, which is why I voted in favour of this report. The threat of harm done to individuals is not theoretic, but already very real and concrete.
Processing facial images to identify a person is covered under European data protection law. The same goes for processing data of other human features, such as gait, fingerprints, DNA, and voice. The GDPR and the Law Enforcement Directive set limits on circumstances when biometric data can be processed. But more importantly, using facial recognition in a way that leads to mass surveillance in public spaces is a violation of data subject’s rights – the right to privacy and the right to data protection. In a democratic society, there should be no room for a blanket use of real-time facial recognition.
We also need greater transparency of all algorithms, especially those used by law enforcement and judicial authorities. The AI applications for prevention of criminal offences and sentencing are using data from the real world, and therefore can end up reproducing the existing racial and other biases. Effective human oversight comes only through meaningful transparency.
Legislators around the world are looking at regulating the use of artificial intelligence by law enforcement. Last month, Michelle Bachelet, the U.N. High Commissioner for Human Rights, called for a moratorium on the use of artificial intelligence technology that poses a serious risk to human rights, including facial recognition systems that track people in public spaces. Europe has a chance to lead the way here, and we should use it to secure fundamental rights of our citizens and prevent any encoded discrimination in our judicial systems. If we get this right in our upcoming regulations, it will set the direction we want artificial intelligence to take, in Europe and globally.

. – Eile ja täna hääletasime teist korda distantsilt. See ei ole Euroopa Parlamendi tavapärane töömeetod ning ma tunnen puudust sisukatest, vahel ka üliemotsionaalsetest aruteludest. Kuid aruteludest palju olulisem on see, et Euroopa Parlament ei ole vait, vaid tegutseb – võtab vastu õigusakte ja resolutsioone.
Resolutsioonis ütleme, et käes on Euroopa Liidu tõehetk, mis määrab liidu tuleviku. Selle tuleviku määramisel on Euroopa Parlamendil kui ELi kodanike esindusorganisatsioonil oluline roll täita.
Ma hääletasin resolutsiooni (2020/2616(RSP)) poolt, kuigi minu arvates jäid resolutsioonist välja kaks väga olulist teemat – digitaalsete vahendite kasutamine kriisi ajal ning küberjulgeolek.
COVID-19 kriis on näidanud väga selgelt, kui vajalik on internet ja digi(koos)töö. Need, kellel on täna juurdepääs kiirele internetile ning e-teenustele, on eelistatud olukorras. Neil on võimalus kaugtööks või e-õppeks või kiiremaks igapäevase informatsiooni saamiseks, samuti suhtlemiseks eakatega, kellest paljud on pereliikmetest karantiini tõttu ära lõigatud. On kahetsusväärne, et digikoostöö sisaldub vaid resolutsiooni paaris artiklis ning sedagi liiga pealiskaudselt. Resolutsioon räägib väga üldiselt andmetöötlusest ja andmete jagamisest teadustööks, digiüleminekust kui majanduse käivitajast, 3D printimisest, e-õppest ning küberkurjategijatest, kes müüvad ülehinnatud või võltsitud meditsiinimaterjale. Need on olulised, kuid vaid üksikud digivahendite kasutamise killukesed. Nad ei anna täielikku ülevaadet digivahendite kasutamise eelistest ega ka väljakutsetest. Koroonakriisi ajal on oluliselt suurenenud digivahendite kasutamine ning ilmnenud vähene teadlikkus küberhügieenist ja küberturvalisusest. Suurenenud on küberrünnakud üksikisikute, ettevõtete ja riikide vastu. Neid küsimusi oleks pidanud resolutsioonis kui mitte detailselt arutama, siis vähemalt markeerima. Kavatsen ka edaspidi nimetatud küsimusi tõstatada ning loodan kolleegide mõistmisele ja toele.
Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest see, mismoodi resolutsioon sündis ning mis on kirjas, kaalub üle selle, mis on resolutsioonist puudu. Kõige olulisemaks pean fakti, et resolutsiooni algatasid Euroopa Parlamendi neli suurt erakonda. See räägib solidaarsusest, koostööst ja valmisolekust kompromissideks, mis on eriti oluline keerulistes tingimustes, milleks COVID – 19 pandeemia vaieldamatult on. Euroopa Parlament näitas, et kriisitingimustes suudetakse mobiliseeruda, jätta kõrvale erakondlikud huvid ning juhinduda Euroopa Liidu inimeste huvidest ja vajadustest.
President Sassoli avaldas lootust, et maikuu täiskogu osaistungjärgul saame kokku Brüsselis. Ma väga loodan, et see läheb nii. Aga täna me veel ei tea, kas see õnnestub. See sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ka meie, Euroopa Parlamendi liikmete käitumisest. Olgem eeskujuks oma valijatele ning täitkem kõiki reisikeelde ja teisi valitsuste poolt kehtestatud pandeemia levikut takistavaid nõudeid. Selliselt tegutsedes murrame kriisi ja saame pöörduda Euroopa Parlamendi tavapärase töö juurde.

. – Hääletasin täna kõigi komisjoni ettepanekute poolt. See on esimene seadusandlik samm võitluses pandeemiaga ja on äärmiselt oluline, et komisjon saaks asuda viivitamatult ellu viima oma tegevusplaani.
Pandeemia näitab väga selgelt, mis saab, kui Euroopa Liit taganeb oma põhimõtetest ja väärtustest: piiridele tekivad kaubaautode järjekorrad, inimesed ei pääse kodumaale, meditsiini- ja kaitsevahendeid ei lasta riigist välja jne. On arusaadav, et komisjon ei saa sekkuda riikide otsustesse, mis puudutavad eriolukorra kehtestamist või tervishoiuteenuste pakkumist. Aga komisjon peab seisma Euroopa Liidu solidaarsuse ja ühtsuse eest ning toetama ja koordineerima liikmesriikide vahelist koostööd ka kõige keerulisematel aegadel. Tänane eelnõude pakett näitab, et komisjon on astunud esimesed väga põhimõttelised sammud kriisi peatamiseks ja kahjude vähendamiseks. Olen kindel, et need sammud ei jää viimaseks.