Vanemate toetamine piiriüleste perevaidluste ja vanema sooritatud lapseröövi korral 

Kui piiriülese lapseröövi paneb toime lapsevanem, on võimalik tugineda nii rahvusvahelistele kui ka Euroopa Liidu õigusaktidele, et võimaldada lapse kiiret tagastamist tema harilikku viibimiskohta. Lapse hariliku viibimiskoha kohtud on pädevad otsustama hooldusõiguse küsimusi.

Kui teie partner on koos teie ühise lapsega teise riiki siirdunud, on väga tähtis, et tegutseksite kiiresti. Kui teie laps on viidud teise ELi liikmesriiki või mõnda rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni osalisriiki, peaksite võtma teatud õiguslikke meetmeid ning võtma ühendust asjaomase keskasutusega oma riigis, et alustada lapse koju tagasitoomise protsessi.

Lisateavet lapseröövi kohta leiate e-õiguskeskkonna portaalist ja Euroopa Komisjoni veebisaitidelt.

Anda teavet olukorra lahendamise võimaluste kohta

Kui soovite pöörduda koordinaatori poole järelepärimisega, juhime tähelepanu sellele, et koordinaatori büroo vastab ainult e-kirja teel esitatud avaldustele.

Koordinaator saab teile selgitada võimalikke tegutsemisvariante, et saaksite tekkinud olukorra võimalikult kiiresti lahendada.

Teeme seda erapooletult ja neutraalselt, juhindudes lapse parimate huvide põhimõttest ning pidades meeles, et lapsel on õigus suhelda ja kontakti hoida mõlema vanemaga, kui see ei ole tema parimate huvidega vastuolus. 

Pange tähele, et koordinaator ei paku mingil juhul õigusnõustamist ega õigusabi.

 

Aidata teil orienteeruda keerulises asjaajamises

Koordinaatori büroo teeb tihedat koostööd riikide ja rahvusvahelise tasandi organite ja sidusrühmadega ning vanema sooritatud lapseröövi ja muude piiriüleste pereküsimustega tegelevate ekspertidega. Vajaduse korral võib koordinaator anda teavet olukorra lahendamise võimaluste kohta.

Koordinaatori antav teave ei ole aga õigusnõustamine ega õigusabi. See saab olla vaid täiendus professionaalsele õigusnõustamisele, mida annab advokaat, mitte õigusnõustamise aseaine.

Anda teavet lepitamise kui kohtumenetluse alternatiivi kohta

Sedavõrd tõsiseid perekonflikte, nagu seda on vanema sooritatud piiriülene lapserööv või hooldus- ja suhtlusõigust käsitlevad vaidlused, on võimalik tulemuslikult lahendada lepitamise teel, kui vanemaid juhendavad erapooletud ja kogenud vahendajad-lepitajad. Piiriülesed vahendajad on koolitatud spetsialistid, kes sedalaadi juhtumite keerukaid üksikasju hästi tunnevad.

Vahendaja võib teil aidata turvalises ja neutraalses keskkonnas endise partneriga kohtuda, et saaksite leida vabatahtliku, püsikindla ja lapsekeskse lahenduse, mis on vastuvõetav teile mõlemale, eelkõige aga vastab teie lapse vajadustele ja parimatele huvidele. Lepitamine võimaldab vältida pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi.

Koordinaator võib selgitada, kuidas lepitamine käib, ja soovitada teil seda varianti kaaluda, kui võimalik.

Kui soovite lepitamise kohta täpsemat teavet, saatke laste õiguste koordinaatorile e-kiri, et saaksime teile asjakohast teavet anda. Koordinaator võib teil aidata kontakteeruda vahendajatega, kes oskavad tegeleda piiriüleste perekonfliktidega ning eelkõige vanema sooritatud lapseröövi juhtumitega teie koduriigis.

Kogenud piiriüleste vahendajate leidmiseks võite tutvuda veebisaitidega EU Network of Family Mediators ja International Mediation Centre for Family Conflict and Child Abduction (MiKK).

Anda teavet sellistele juhtumitele spetsialiseerunud advokaatide ja õigusabi kohta

Lapse tagasitoomise protsess ja muud piiriülesed perevaidlused on keerulised ja seetõttu soovitab laste õiguste koordinaator nõu küsida advokaatidelt, kellel on eriteadmised ja kogemused selliste kohtumenetluste alal.

Üksikasjalikku teavet selles valdkonnas igas riigis tegutsevate advokaatide kohta on ELi liikmesriikide keskasutustel.

Kui teie laps on viidud riiki, kus 1980. aasta Haagi konventsioon ei kehti, saab koordinaator anda teavet ka sealsete sekkumisvõimaluste kohta.

Piiriüleste perevaidlustega seotud kohtumenetlused võivad olla kulukad. Portaalis e-justice leiate üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas saada õigusabi teises liikmesriigis. Kättesaadavate võimaluste kohta võib teid nõustada ka keskasutus.

Rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldatakse ülemaailmselt 101 riigis. Konventsiooni eesmärk on kindlustada lapse kiire tagastamine riigist, kuhu ta on õigusvastaselt ära viidud või kus teda õigusvastaselt kinni hoitakse, ja tagada osalisriikides hooldus- ja suhtlusõiguse austamine.

Lisaks Haagi konventsiooniga ette nähtud reeglitele kohaldub alates 1. augustist 2022 kõigis ELi liikmesriikides (välja arvatud Taani) Brüsseli IIb määrus ehk nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud).

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes kohaldatakse pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes.

Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö 1996. aasta Haagi konventsioon (edaspidi „1996. aasta Haagi lastekaitsekonventsioon“) on mitmepoolne leping, mis hõlmab mitmesuguseid tsiviilõiguslikke meetmeid laste kaitsmiseks piiriülestes olukordades. Konventsiooniga nähakse ette ühtsed reeglid, millega välditakse vastukäivaid otsuseid, võimaldatakse ametiasutuste piiriülest koostööd ning tagatakse meetmete tunnustamine ja täitmine konventsiooniosaliste vahel.