Piiriülesed perevaidlused – teadmiseks selles valdkonnas töötajatele 

Kuigi alternatiivne vaidluste lahendamine võib olla kiirem, odavam ja tõhusam nii asjaomaste perekondade kui ka Euroopa kohtute jaoks, kasutatakse lepitusmenetlust veel väga harva juhtumite puhul, kus lapseröövi paneb toime lapsevanem.

Laste õiguste koordinaator toetab lepitust kui elujõulist ja tõhusat viisi piiriüleste perevaidluste lahendamiseks. Olukorras, kus lapseröövi on toime pannud lapsevanem, on lapse tagastamist käsitlev kohtulahend sageli üksnes pika õigusvaidluse algus, mis võib kesta kuni lapse täiskasvanuks saamiseni ning millel võib olla kahjulik mõju lapse arengule ja heaolule.

Lepitamine võib aidata vältida pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi, aidates vanematel jõuda ühisele otsusele lapse võimalikult kiire tagastamise või lapse tarbetu kolimise vältimise osas. Lisaks võib lepitamine aidata vanematel leida pikaajalise lahenduse hooldusõiguse korraldamiseks.

25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (Brüsseli IIb määrus), kohaldub alates 1. augustist 2022.

Määrusega tugevdatakse veelgi lepitusmenetluse ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kasutamist (vt artiklit 25 ja põhjendust 43).

Laste õiguste koordinaator innustab edasi arendama ekspertide võrgustikke ning jagama teadmisi ja oskusteavet ekspertide vahel. Koordinaatori büroo teeb tihedat koostööd piiriüleste lepitusvõrgustike ning muude Euroopa ühenduste ja organitega, et toetada parimate tavade väljatöötamist laste kaitsmiseks piiriülestes perevaidlustes.

Julgustame eksperte võtma ühendust toimivate võrgustike ja ühendustega, sealhulgas järgmistega:

Kui lapsed osalevad otseselt või kaudselt kohtumenetluses, peavad kohtusüsteemid tagama, et lapse õigusi ja vajadusi võetakse täielikult arvesse ning neid austatakse. Lastega seotud menetlused tuleb läbi viia lapsesõbralikult ja õigeaegselt, et tagada lapse parimad huvid.

Brüsseli IIb määrusega kehtestatakse lapsevanema poolt toime pandud lapseröövi ja hooldusõiguse küsimuste puhul liikmesriikidele kohustus anda lastele, kes on suutelised seisukohti omama, tegelik ja tõhus võimalus olla menetluse kestel ära kuulatud. Kohus peab neid seisukohti arvesse võtma ja lapse arvamust nõuetekohaselt kaaluma, arvestades tema vanust ja küpsust (artiklid 21 ja 26).

Neid, kelle ülesandeks on lapse asjakohane, sisukas ja ohutu ärakuulamine, tuleb koolitada ja neile tuleks kehtestada kutsestandardid. Koordinaator tahab avaldada toetust ELi liikmesriikide tööle, mis on seotud lapse ärakuulamise heade tavade arendamise ja rakendamisega.

Lisaks soovitab koordinaator lapse ärakuulamise eest vastutavatele kohtu- ja haldusasutustele asjakohaseid koolitusi korraldada. Samuti edendab ta last kaasava lepitamise rakendamist ning lastega tegelevate piiriüleste lepitajate kutsestandardite kehtestamist ja neile koolituse korraldamist.

25. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (Brüsseli IIb määrus), kohaldatakse alates 1. augustist 2022.

Brüsseli IIb määrusega kehtestatud uued normid keskenduvad küsimustele, mis on seotud vanemlikku vastutust käsitlevate vaidlustega ja piiriüleste juhtumitega, kus lapseröövi on toime pannud lapsevanem. Uute normide eesmärk on lihtsustada menetlusi, keskenduda kohtusüsteemide vahelisele tihedamale koostööle ning tagada otsuste kiirem kohaldamine ja tõhus täitmine, et kaitsta piiriüleses menetluses osaleva lapse parimaid huve.

Brüsseli IIb määruses on sätestatud ka kohustus tagada, et lastele antakse tõeline ja tõhus võimalus väljendada oma seisukohti kõigis vanemlikku vastutust käsitlevates menetlustes, ning sellega tugevdatakse veelgi lepituse rolli niisugustes menetlustes.

Soovitame ekspertidel tutvuda Haagi konventsiooni ja Brüsseli IIb määrusega seotud alljärgnevate hea tava juhenditega.

• Haagi konverentsi veebisaidi lapseröövi käsitlev osa
• Praktiline juhend Brüsseli IIb määruse kohaldamiseks

1980. aasta Haagi konventsiooniga seotud hea tava juhend:

• Piiriülesed kontaktid lastega seotud küsimustes – üldpõhimõtted ja hea tava juhend
• Lapseröövi konventsiooniga seotud hea tava juhend: I osa – keskasutuste tavad
• Lapseröövi konventsiooniga seotud hea tava juhend: II osa – rakendusmeetmed
• Lapseröövi konventsiooniga seotud hea tava juhend: III osa – ennetusmeetmed
• Lapseröövi konventsiooniga seotud hea tava juhend: IV osa – täitmise tagamine
• Lapseröövi konventsiooniga seotud hea tava juhend: VI osa – artikkel 13 lõige 1 punkt b

Muud kasulikud allikad:

• Euroopa e-õiguskeskkonna portaal
• Brüsseli IIb määrust käsitlev kõrgetasemeline konverents
• projekt „AMICABLE“, mis käsitleb ELis perelepitusmenetluse tulemusena sõlmitud kokkulepete piiriülest tunnustamist ja täitmise tagamist
• Projekt iCare2, mille keskmes on parem õigusalane koostöö ja perelepitus rahvusvahelise lapseröövi asjades