Täiskogu töökorraldus 

Nad arutavad päevakajalisi küsimusi ja esitavad oma seisukohti, hääletades õigusaktide eelnõude või muude küsimuste üle.

Pikka aega oli parlament kõigest arutelude foorum ja nõuandev kogu.

Alates parlamendi valimistest otsestel ja üldistel valimistel 1979. aastal ja tänu parlamendiliikmete aktiivsusele on tema mõju kasvanud ning parlament on saavutanud Euroopa Liidu Nõukoguga võrdse kaasotsustaja staatuse.

Praegu osaleb parlamendi täiskogu istungitel 720 liiget, kes valiti ELi 27 liikmesriigist ja kes peavad arutelusid 24 keeles. Parlamendiliikmed, ametnikud, suulised tõlgid ja tõlkijad järgivad väga täpseid reegleid, mis peavad tagama istungi töö õnnestumise.

Täiskogu istungeid juhatab Euroopa Parlamendi president. Parlamendi presidenti abistab tema ülesannetes 14 asepresidenti.

President avab istungi ja peab mõnikord päevakajalisel teemal kõne või mälestab lahkunuid.

Istungi jooksul annab president parlamendiliikmetele sõna ja tagab arutelude sujuva kulgemise. Samuti juhib ta hääletusi, paneb hääletusele muudatusettepanekuid ja õigusloomega seotud resolutsioone ning kuulutab välja hääletustulemused. Presidendil on õigus sageli pikaks venivate ja keeruliste hääletuste ajal valida sobiv tempo.

Euroopa Parlamendi 720 liiget jagunevad fraktsioonidesse, mis esindavad eri ELi ideoloogiaid. Mõned parlamendiliikmed ei kuulu ühessegi fraktsiooni ning neid nimetatakse fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeteks.

Fraktsioonid määravad täiskogul käsitletavad küsimused. Samuti võivad nad esitada resolutsioone ja istungitel hääletatavate raportite kohta muudatusettepanekuid. Kuigi fraktsioonid püüavad koordineerida kogu grupi hääletamist, ei tohi siiski sundida mitte ühtegi parlamendiliiget hääletama teatud kindlal viisil.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu osalevad samuti täiskogu istungitel, et lihtsustada otsustamisel tehtavat koostööd institutsioonide vahel.

Euroopa Parlamendi palvel teevad mõlema institutsiooni esindajad avaldusi ja annavad parlamendiliikmete võimalikele küsimustele vastates aru oma tegevusest. Aruteludele võib järgneda resolutsiooni hääletus.

Parlamendi täiskogu istungid toimuvad osaistungjärkudena 12 korda aastast nelja päeva jooksul (esmaspäevast neljapäevani) Strasbourgis. Täiendavad osaistungjärgud toimuvad Brüsselis. Osaistungjärk koosneb iga päev toimuvatest istungitest.

Täiskogul toimuvad eelkõige arutelud ja hääletused. Ainult täiskogul hääletatud tekstid loetakse ametlikult Euroopa Parlamendi dokumentide hulka. Tekstid vastavad teemale ja õiguslikule menetlusele.

• Õigusloomega seotud raportid on ühenduse eri õigusmenetluste raames – kaasotsustamine, heakskiidumenetlus, nõuandemenetlus – parlamendis läbi vaadatavad tekstid. Ainult kaasotsustamismenetlus annab parlamendile ELi nõukoguga võrdse õiguslooja rolli. Osal raportitel on seega rohkem juriidilist kaalu kui teistel.
• Eelarvemenetlusega seotud raportid: parlament ja ELi nõukogu on ELi eelarvepädevad institutsioonid, kes määravad igal aastal kindlaks liidu kulud ja tulud.
• Õigusloomega mitteseotud raporteid ja resolutsioone koostab parlament omal algatusel pädevas parlamendikomisjonis. Neid tekste vastu võttes pöördub parlament teiste Euroopa institutsioonide ja asutuste, riikide valitsuste ja kolmandate riikide poole, juhtides tähelepanu mõnele kindlale küsimusele. Kuigi taolistel algatustel puudub juriidiline väärtus, on tekstid olulised, et parlament saaks kontrollida teiste institutsioonide tööd ning avaldada neile survet küsimuste lahendamisel ja meetmete vastuvõtmisel.

Täiskogu istungil võib parlament oma seisukohta väljendada kõikides küsimustes, mis talle olulised tunduvad. Samuti võib ta paluda komisjonil esitada õigusakti ettepanekuid küsimustes, mida on parlamendi hinnangul vaja reguleerida ühenduse õigusaktiga.

Lisaks koosneb istung infotunnis nõukogule ja/või komisjonile esitatud küsimustest. Parlament võib kutsuda ka komisjoni presidendi või volinikud täiskogu istungile, et vastata parlamendiliikmete küsimustele ilma eelnevalt kindlaks määratud teemata spetsiaalsel kontrollistungil.

Iga istungi protokollis jäädvustatakse istungi kulg ja tegevus (esitatud dokumendid, arutelud, hääletused, selgitused hääletuste kohta, ametissenimetamised jne). Protokollile lisatakse ka hääletuste tulemused.

Kuna täiskogu istungil osaleb palju inimesi, ei tohi seal midagi jääda juhuse hooleks ning võimalikult palju küsimusi tuleb ära korraldada juba varem. Täiskogu istungi päevakorra määrab täpselt kindlaks fraktsioonide esimeeste konverents.

Samaaegselt võib komisjonide esimeeste konverents (kuhu kuuluvad kõikide alaliste ja ajutiste parlamendikomisjonide eesistujad) teha esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö ja päevakorra punktide määramise kohta.

Parlamendi iga-aastase tööplaani võtab igal aastal enamasti juunikuus vastu täiskogu, tuginedes fraktsioonide esimeeste konverentsi ettepanekule. Tööplaanis on ära toodud ka parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekute toimumise nädalad.

Täiskogu istungi päevakorras on täpsustatud, kas nõukogu, komisjoni ja Euroopa Ülemkogu avaldustele ning nõukogule ja komisjonile esitatud suuliselt vastatavatele küsimustele järgneb resolutsiooni ettepaneku hääletus.

Ka arutelud inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite üle võivad lõppeda resolutsiooni ettepanekute esitamisega.

Enne parlamendi raporti hääletusele panemist toimub reeglina selleteemaline arutelu, kus võtavad sõna komisjoni ja fraktsioonide esindajad ning parlamendiliikmed. Kõneaeg, mis on reeglina lühike, oleneb sõna palunud parlamendiliikmete arvust.

Vastupidiselt täiskogul toimuvatele hääletustele, mis on sageli lühikesed, kestavad arutelud sõna soovivate parlamendiliikmete arvukuse tõttu tihti tunde. Parlamendiliikmed kõnelevad enamasti oma emakeeles ja nende sõnavõttusid tõlgivad teistesse liidu ametlikesse keeltesse suulised tõlgid.

Kõneaega eraldatakse vastavalt järgmistele reeglitele: üks osa võrdselt kõikide fraktsioonide vahel ning teine osa proportsionaalselt nende liikmete arvuga.

Kõneaega taotlevad parlamendiliikmed kantakse sõnavõtjate järjekorda vastavalt nende fraktsiooni suurusele. Siiski võib eelisjärjekorras sõna anda vastutava komisjoni ja arvamuse koostanud komisjonide raportööridele.

Lisaks võtavad parlamendiliikmed korrapäraselt istungisaalis vastu tähtsaid isikuid, sealhulgas riigipäid, keda tervitatakse reeglina pidulikul istungil.

Hääletused toimuvad üldiselt keskpäeva paiku. Parlamendiliikmed hääletavad õigusaktide ja resolutsioonide üle. Samuti hääletatakse tekstide muudatusettepanekute üle.

Parlamendi raporti või resolutsiooni hääletamise ajal võivad parlamendiliikmed nendele esitatud teksti muudatusettepanekute abil muuta. Muudatusettepanekutega võib teksti osaliselt välja jätta, ümber sõnastada, asendada või täiendada. Parlamendiliikmed hääletavad alguses iga muudatusettepaneku üle eraldi ning seejärel muudetud tervikteksti üle.

Hääletus toimub enamasti kätt tõstes ning parlamendi president fikseerib antud häälte arvu. Kahtluse korral palub president hääletada elektrooniliselt, et kinnitada lõpptulemused.

Parlamendiliikmed peavad hääletama ka nimelisel hääletusel, kui fraktsioon või vähemalt 5% parlamendiliikmetest on hääletuseelsel õhtul esitanud vastava taotluse. Sellisel juhul fikseeritakse iga parlamendiliikme antud hääl ja avalikustatakse see hiljem protokolli lisas. Kui 20% parlamendiliikmetest esitab taotluse, on võimalik läbi viia salajane hääletus.

Täiskogul teeb parlament enamasti otsuseid antud häälteenamuse alusel. Kvoorum (väikseim arv parlamendiliikmeid, kes peavad hääletuse kehtimiseks kohal viibima) on saavutatud, kui istungisaalis on kolmandik parlamendiliikmeid. Kui vähemalt 39 istungil osalevatest parlamendiliikmetest taotleb, et kvoorum ei ole täis, lükatakse hääletus edasi järgmisele osaistungjärgule.

Komisjon võib hääletustulemuste lõppedes esitada oma järeldused. Hääletustunni lõpus võivad parlamendiliikmed soovi korral uuesti sõna võtta, et anda oma hääletuse kohta selgitusi ja esitada oma arvamus või selgitada enda või fraktsiooni valikuid.

Kõiki Euroopa Parlamendi täiskogu istungeid on võimalik jälgida otseülekandes.